pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

More documents

Recommendations

Info

kivile kogunenud vesi või asetatud ese. Ravitud on peamiselt silmahaigusi, aga kanahaparasiite (Sügeliskivi Haeskas Läänemaal), ja kirjeldatud on erinevaid ravimenetlusi.Mõnel hiidrahnul on kinnistunud sellekohane nimetuski – Elukivi (kaEllukivi) Lääne-Virumaal. Ka on kividel muid nõidusega seotud omadusi. Hiiumaalääneosas on tuntud teeäärne Unikivi, millel puhkama jääjal võib tekkida vastupandamatuuni ja hiljem sellest ärgates ei pruugi ta leida enam õiget edasiteed.Umbes samalaadne pärimus on teada Valgamaa ainsa hiidrahnu Helgikivi kohta.Öistele õitsilistele ilmutavat end seal aeg-ajalt punane poisike, kellele järgnedesvõib pöördumatult eksida. Saduküla lähedal Jõgevamaal asub Kaave jõe soiselkaldal Näkikivi, mille läheduses ei tohi uppumisohu tõttu kunagi ujuda (foto 61).Mõnest kohast on teateid ka Eesti alal vähe levinud toimingust – nõidade põletamisestsuurel kivil. Seda on teada Harjumaalt (Kiviloo Nõiakivi), Lääne-Virumaalt(Kone rahnustik), Viljandimaalt (Kõpu Laiakivi). Ka on pärimusi, et kividejuures on hukatud vaenuväe sõjavange (Ukukivi Kernu lähistel Harjumaal).Laialt on levinud arvamine, et suurte kivide alla on maetud varandusi, eritiRootsi aegadest. Selles kujutluses on oma loogika: võõrsilt pärit varandusematjavajas ju maastikul kindlat orientiiri, et kunagi oma aardele järele tulla. Ent siin ontehtud ka parandamatu viga: peidetud varanduse jahtijale on ju suur kivi samutiheaks otsingutähiseks. Nii või teisiti on suurte rahnude ümbruses tihti kaevatud,kuni tänase päevani välja. Mõnikord võib neid kaeveid pidada küll metsloomaurgudeavamiseks, kuid kindlasti ei puudu siin ka värsked varanduseotsijate jäljed.Müstilisematel juhtudel soovitavad pärimused kaevata tingimata öösel ja miskipärastjust neljapäeviti. Mõnele rahnule on kinnistunud vastav nimigi – RahapajakiviPärnumaal Varbla lähedal. Varanduste leidmisest pole suurt midagi teada –ilmselt töötas ettevõtmine suure kahjumiga, nagu tänapäeval kombeks öelda. Onteada vaid üks arheoloogiliselt kinnitatud aardeleid Kumna kivi lähedalt Harjumaalt(Selirand, Tõnisson 1974).Äpardunud rikastumiskatsed on rahvasuus äratanud mitmeid kividega seotudnaljandeid. Nii on mitmes kohas püütud nokastanud talumehele müüa suurt kiviheinakuhja pähe (Liivasaare rahn Viljandimaal, Jupikivi Läänemaal, Rahkema kiviPärnumaal). Viimast mitme valla piiril asuvat Rahkema rahnu müütati muidugikõige kaugema – Halinga valla mehele. Mitmes kohas räägib rahvasuu ka napsitanudehalisest, kes käinud ümber suure kivi, koputanud sellele ja anunud, et pruut tasisse laseks (Karukivi Loksa lähedal, Vaharu rahn Raplamaal).On ka tänapäevaseid tõsisemaid suhteid suurte kividega. Viimase sõja rindetegevuseajal on otsitud nende juures varju (Alumäe piirikivi Pärnumaal, JõelähtmeTornikivi Harjumaal, Suurekivi talu rahn Läänemaal jt). Need rahnud on peredelejäänud pühaks ja on teada juhtum, kus peremees on just seepärast otsustavalt vastuastunud rahnu äraviimisele tarbekiviks. Seoseid sõjaga on mujalgi. Sillamäel lõhatitarbetut laskemoona suure, nüüdseks purunenud rahnu varjus (Kiiunurga kivi, kaTitaanik), rahne on kasutatud laskeharjutuse märklauana (Paopel Hiiumaal, Männikuhiidrahnu juures Tallinnas), lõhutud muul otstarbel või lausa mõttetult(Osmussaarel, Suurupi rannas, Naissaarel, Purekkari poolsaarel jm). Needki juhtumidilmestavad ühiskonna käitumist vaadeldava loodusobjekti suhtes.86
Näeme, et suurte rahnude olemasolu on peale otsese majandustegevuse mõjutamisejätnud kaalukaid jälgi ka inimeste vaimuellu. Alates varastest ja primitiivsetestkujutlustest kuni tänapäevase pragmaatilise ja sageli ka hoolimatu käitumisenivälja on need kivid püsinud ikka meie lähedal. Nende tähtsust siinseteasukate maailmapildi kujunemisel ei tohiks kuidagi alahinnata. Seega pole suuredrändrahnud mitte üksnes tähelepanuväärsed loodusmälestised, vaid ka olulisedtähised Eesti üldises kultuuriloos.87
Page 1:
ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurt
Page 4 and 5:
Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetaj
Page 8:
kõik ettejäänu, kündis üles pu
Page 14 and 15:
andmebaasi jaoks põhiplaan ja joon
Page 16 and 17:
SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuur
Page 18 and 19:
Teada on Osmussaare Kaksikute purus
Page 20 and 21:
Niisiis on suurte rändrahnude seas
Page 22 and 23:
tegevuses. On ju rahnude teisaldami
Page 24 and 25:
A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,
Page 26 and 27:
palju, saame tulemi, mis toetub kü
Page 28 and 29:
0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHii
Page 30 and 31:
kergemini lõhederikkad ja jämedat
Page 32 and 33:
tel (Pakri poolsaarel Neostis ja P
Page 34 and 35:
et tegemist pole inimese katsega sa
Page 36 and 37:
Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus,
Page 38 and 39: 1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kiv
Page 40 and 41: entusiasm. Nii on Rooni järvedest
Page 43: Mõlemad ettevõtmised jäid suure
Page 47 and 48: RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindala
Page 49 and 50: Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ü
Page 52 and 53: 55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele läh
Page 54 and 55: RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse
Page 56 and 57: tega kaetud aladele, kus nad lõpuk
Page 58 and 59: RabakividSee graniidierim on Eesti
Page 60 and 61: Tuleb aga märkida, et mitte kõik
Page 62 and 63: Eriteralistele graniitidele on isel
Page 64 and 65: suurte ühesuunaliste rõhkude alla
Page 66 and 67: Teised kivimitüübidLoetletud kivi
Page 68 and 69: sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna L
Page 70 and 71: Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu
Page 72 and 73: Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu
Page 74 and 75: lähtealasid ja neist laiali hajuva
Page 76 and 77: 22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEU
Page 78 and 79: Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Ki
Page 80 and 81: nende lõhenemis- ja murenemisilmin
Page 82 and 83: umine lausa möödapääsmatu. Kind
Page 84 and 85: Paljud neist on üldsusele küll tu
Page 86 and 87: suurte kividega. Esimesed rahvaloom
Page 90 and 91: RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub se
Page 92 and 93: lääneranna rahn, Valingu kivi ja
Page 94 and 95: Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382
Page 96 and 97: LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad
Page 98 and 99: Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi
Page 100: Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käs
Page 104 and 105: LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASu
Page 106 and 107: absent (1.7-4.3%, Table 4). The lat
Page 108 and 109: types (many rapakivi boulders) and
Page 110 and 111: meet the requirements of indicator
Page 112 and 113: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
Page 114 and 115: Hiidrahnude lähedased rahnud (ümb
Page 120 and 121: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
Page 122 and 123: Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
Page 124 and 125: Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakiv
Page 126 and 127: Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandv
Page 128 and 129: Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hi
Page 130 and 131: Vähem tuntud hiidrahne15. Meriväl
Page 132 and 133: Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrenda
Page 134 and 135: Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi
Page 136 and 137: Hiljuti avastatud hiidrahne vähe k
Page 138 and 139:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
Page 140 and 141:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
Page 142 and 143:
Rahnude lasumus39. Suuri rahne tule
Page 144 and 145:
Rüsijää surub rahne mõnikord p
Page 146 and 147:
Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi
Page 148 and 149:
Rahnud koduaias51. Merivälja Suurk
Page 150 and 151:
Suured kivid rahvapärimustes55. Sa
Page 152 and 153:
Suured kivid rahvapärimustes59. Ra
Page 154 and 155:
Rahnukogumid63. Suured rahnud puden
Page 156 and 157:
Kivikülvid67. Kivirikkast moreenis
Page 158 and 159:
Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Lepp
Page 160 and 161:
Rändrahnude sagedasemad kivimid75.
Page 162 and 163:
Rändrahnude kivimeid kivimeid lihv
Page 164 and 165:
Rahnude purustamine ja hävimine82.
Page 166 and 167:
Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkiv
Page 168 and 169:
Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva o
Page 170:
Pilk päritolumaale. Siit nad saabu
show all

pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?