pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

entusiasm. Nii on Rooni järvedest kagu pool üks veidrik Valgamaa talumees traktoristideabiga kujundanud metsaserva omapärase suurtest rahnudest rea (nn Virnarahnuaia), millesse sattus isegi mõne km kaugusel kunagi looduskaitse all olnudKiviküla rahn. Rahnude lähedusse istutas mees väärispuid ja püüdis lähedaste sulglohkudevahele rajada veevoolude kaskaade, ja seda kõike vaid primitiivsete töövahenditega.Tegevus jäi küll pooleli, kuid reastatud rahnud püsivad kindla mälestusmärginatöömehe tahtest oma kodupaigas midagi luua, kas või vastukaaluks neilerändajatele, kes looduses vaid lagastavad. Sümpaatseid rahnudeteisaldusi põlluservadelevõib kohata mujalgi, näiteks Kersleti lähedal Vormsis, Obinitsa lähedal Korskisjt. Mõnus puhkepeatus mitme suure rahnu lähedal on omaette asendamatu väärtus.Väikestest kividest kuhjatisi loovad matkajad ka ise. Teame neid Altjal, Käsmus,Pilistveres. Mõnikord tekitavad need küll vastakaid arvamusi, kuid näitavad siiski, etka siinsel kividerikkal maal ei jäta kivid meid ükskõikseks.Kivikogumite liigitamine eri tüüpideks lihtsustab nende käsitlemist ja sedavõiks teha esitatud tabeli abil (tabel 5).Tabel 5. Rahnukogumite ja kivikülvide tüübid EestisNimetus Iseloomustus NäitedRahnukogumidA. NurgelisedSuurte rahnude lagunemiseltekkinud teravaservalisedtükidHelmerseni ja Ahtsiga kivid (Hiiu); Truumanni jaAllikmaa kivid, Näärikivid (Lääne); Hõbenikukivid (Saare); Lindakivi, Pakri-Leetse, Põllumäe,Tilgu ning Tavaru-Neeme kivid, Koosikivid jt(Harju); Vainupea kivid, Kloostrikivid (L-Viru);Puusärgikivi (Rapla); Kalevipoja luisk (Jõgeva)KivikülvidB. ÜmardunudSuurte rahnude lagunemiseltekkinud ja pisut ümardunudning laiali nihutatud tükidA. Moreenist väljapestud lihtkülvidPalli kivid (Hiiu); Remmelmanni kivid (Lääne);Madise Kividemägi, Pakri, Rokvahe, Lemmikneeme,Männasaare, Turbuneeme jt (Harju);Vana-Jüri ja Lobi lahe kivid (L-Viru); Õisu kivid(Viljandi)Pammana (Saare); Penijõe, Tammiku, Paslepa,Küremaa, Tubrimäe, Noarootsi Pulmakivid, PajumaaPulmalised (Lääne); V-Pakri, Mustamäe,Vabaõhumuuseumi (Harju); Pedassaare (L-Viru);Kangru (Järva)B. Eelmistest lainetuse või ajujääpoolt koondatud read võisillutisvööndid (kivikud)Hausma (Hiiu); Nõmmemaa, Rooslepa, Veski-Uuetoa (Lääne); Veskimetsa, Kadrioru, Koplipargi,Suurekivi-Kolga, Juminda, Õhklase (Harju);Udria (I-Viru); Manija (Pärnu); Nina (Tartu)TehislikudvormidC. Perluviaalsed (jääsulavete)moreenitöötluskülvidInimtegevusel loodudKarjaküla (Järva); Õvi I ja II (Tartu)Pühalepa Otikivid (Hiiu); Kersleti rahnud (Lääne);Võhma külv (Saare); Hagudi külv ja Mardi rahnukollektsioon(Rapla); Virna rahnurida (Valga);Obinitsa-Korski teeäärsed rahnud (Võru)38