pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuurus, lasumusRändrahnude käsitlemisele asudes tuleb nende rikkalik kogum esmalt klassifitseerida.Mõistetavalt tuleb seda teha eelkõige rahnude suuruse järgi. On ju hiiglaslikkekiviplokke nende seas vähe, väiksemaid rohkem ja pisemaid juba loendamatuhulk. Samuti on erinev rahnude tähendus ka teaduslikus, rahvapärimuslikus jamajandustegevuslikus mõttes. Esmapilgul tundub rahnude liigitamine mõõtmetejärgi ju imelihtne, kuid tegelikkuses osutub see küllalt keerukaks. Küsimus seisnebselles, mida rahnude suuruse määramisel aluseks võtta: pikkust, laiust, läbimõõtu,kõrgust, ümbermõõtu, ruumala, massi, keskmisi mõõtmeid või muud. Esimesedkolm oleksid ehk kõige objektiivsemad ja vastaksid kõige enam lahtise purdmaterjaliüldtunnustatud klassifitseerimisvõtetele, kuid suurte rahnude puhul osutub seepraktiliselt teostamatuks. Ei saa ju rahnusid lasta läbi hiiglasuurte avadega sõelast,otseste mõõtmistega maastikul aga saadakse alati erinevaid tulemusi, sõltuvaltsuvast mõõdetavate suundade valikul või olenevalt rahnu aluse mattumisest pinnasesse.Rääkimata juba rahnu ruumala või massi täpsemast määramisest.Erineva kuju ja keerukate pinnadetailidega rahnude suuruse võrdlemise ühtseksaluseks on kokkuleppeliselt võetud rahnude maksimaalne ümbermõõt horisontaaltasandil.Arvestades asjaolu, et enamik mandrijää poolt toodud suurtest rahnudestlebab maapinnal lapiti – st kivi kõrgus jääb alati alla laiusele-pikkusele –, saadaksegiümbermõõdu näol rahnu suurusjärku küllalt objektiivselt väljendav näitaja.Ümbermõõdu määramise metoodikat saab teatud määral ühtlustada ka erinevamattumissügavusega rahnude puhul, kasutades maapinnale projekteeritud põhiplaanimetoodikat, millest oli juttu eespool (joonis 1).Kas niiviisi lihtsustades loobutaksegi rahnu teistest iseloomulikest parameetritest?Sugugi mitte. Just ümbermõõdu määramiseks koostatud põhiplaanilt saadaksejuba graafiliselt kõige täpsemad rahnu pikkuse ja laiuse mõõdud. Kahest suunastvisandatud külgvaatelt saadakse ettekujutus rahnu kujust, eraldi mõõdetakse veelkivi suurim kõrgus. Kõigi nende lähteandmete abil on võimalik teha ka ligilähedasiarvutusi rahnu ruumala ja siit tuleneva massi kohta. Need arvutused on juba keerukamadja neid võimalusi vaatleme pisut allpool.Kirjeldatud metoodika alusel on püütud mõõdistada kõik Eestis esinevad suuredrändrahnud, mis ümbermõõdu järgi liigituvad järgmistesse suurusklassidesse(tabel 1).14