pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

Kildema, K. 1957b. Muldade kivisusest Eesti NSV põllumajanduslikel maadel. Eesti Geogr. SeltsiAaastaraamat 1957, 62–73.Kildema, K. 1963. Kivide koristamine. Maaparanduse käsiraamat, IV, Tln., ERK, 282–289.Kildema, K. 1964. Baltimaade suurim rändrahn. Eesti Loodus, 4, 216–221.Kildemaa, E. 1938. Jumala ja Vanapagana lingukivid Veltsal. Suured rändrahnud. Loodusevaatleja,4/5, 131–132.Kirs, J., Pirrus, E. 1998. Erratic boulders as natural monuments in Estonia. ProGEO´97 Estonia. TheSecond General Assambly of the European Association for the Conservation of the GeologicalHeritage. Scientific Conference. Tallinn-Lahemaa National Park, Estonia, June 2–4,1997. Proceedings, 31–34.Kivimaa, T. 1937. Tähelepanuväärseid rändrahne Taeveres. Loodusevaatleja, 4, 124–125.Klinge, J. 1880. Zwei Sagen über erratische Blöcke. Sitzungsber. Gelehrten Estn. Ges., 174–177.Klinge, J. 1881. Über einen erratischen Block bei Sotaga. Sitzungsber. Naturf. Ges. Dorpat, 5, 224–230.Knuut, V. 1934. Andmeid “Võnnukivist”. Eesti Loodus, 3, lk 64.Kumari, A. 1974. Ehalkivi – suurim rändrahn Eestis? Eesti Loodus, 8, 471–473.Kumari, A. 1979a. Eksirännak Eesti kõrgeima kivi järele. Eesti Loodus, 9, 615–616.Kumari, A. 1979b. Kümme suuremat rändrahnu. Eesti Loodus, 7, 462–465.Kumari, A. 1980. Neljakuningakivi. Eesti Loodus, 4, 242–243.Kumari, A. 1981. Suurte rändrahnude teine kümme. Eesti Loodus, 10, 670–676.Kumari, A. 1982. Kalevipoja kivid Pärnu rajoonis. Eesti Loodus, 3, 174–176.Kumari, A. 1984. Kalevipoja kive. Eesti Loodus, 11, 728–731.Kumari, A. 1986. Rändrahnude kolmas kümme. Edasi, 3. aprill.Kõhelik, A. 1938. Liigvalla “Ohvrikivi”. Eesti Looduskaitse, 1, 18–19.Kõllamaa, V. 1973. Vähetuntud kivihiid. Eesti Loodus, 2, lk 116.Künnapuu, S. 1969. Tallinna rändrahnud. Õhtuleht, 29. nov.Künnapuu, S. 1970. Rannamõisa rändrahnud. Eesti Loodus, 9, lk 558.Künnapuu, S. 1974a. Eesti suurim ja tema naabrid. Eesti Loodus, 1, 42–44.Künnapuu, S. 1974b. Tallinna suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1973, 52–68.Künnapuu, S. 1976. Viimsi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1974, 55–71.Künnapuu, S. 1977. Suurupi poolsaare suured rändrahnud. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1975/76,54–62.Laasi, A. 1940. Suuri rändrahne Põhja-Eesti saartelt. Eesti Loodus, 4/5, 191–193.Laasi, H. 1934. Suuri rändrahne Vormsi saarelt. Eesti Loodus, 2, 39–40.Laasi, H. 1935. Andmeid rändrahnude kohta Viljandimaal. Eesti Loodus, 4, 133–134.Laugaste, E., Liiv, E. 1970. Muistendid Vanapaganast. Tln., Eesti Raamat, 606 lk.Laugaste, E., Liiv, E., Normann, E. 1963. Muistendid Suurest Tõllust ja teistest. Tln., ERK, 466 lk.Laugaste, E., Normann, E. 1959. Muistendid Kalevipojast. Tln., ERK, 669 lk.Laugaste, E., Rõõm, A. 1958. Kalevipoja jälgedel. Tln., ERK, 87 lk.Laurand, J. 2000. Põllumees kividega hädas. Eesti Maaparandajate Selts. Toimetised, 4, 11–17.Lauringson, A. 1982. Seamäe Lohukivi Lahemaal ja tehislohkudega kivide otstarbest üldse. EestiLoodus, 5, lk 319.Lehbert, R. 1914. Erratische Blöcke in Estland. Wierländischer Strand, Kasperwiek und Umgebung.Beiträge zur Baltischen Naturdenkmalpflege. Abt. I, 1–24.Leib, D. 1922. Kodumaa loodus. (Teade rändrahnust Võrumaal Kanapää kihelk. Juuru talu maal.)Loodus, 6, lk 371.Leib, D. 1922. Suured rändrahnud. Loodus, 6, lk 371.Leib, D. 1923. Hiiglapuud ja rändrahnud. Loodus, 2, lk 123.Liiv, E. 1984. Läänemaa kohamuistendid. Eesti Loodus, 11, 725–727.Linkrus, E. 1968. Huntkivist, Kotkamäest ja muust. Eesti Loodus, 9, 567–571.Linkrus, E. 1970. Lemeti kivi. Eesti Loodus, 12, lk 764.Linkrus, E. 1976. Juminda poolsaare loodusest. Eesti Geogr. Seltsi Aastaraamat 1974. Tln., 43–54.Linkrus, E. 1996. Kus asub Jaani-Tooma Suurkivi? Eesti Loodus, 7, lk 197.97