pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

More documents

Recommendations

Info

Pakril, Vana-Jüri rahnud Käsmus, Lobi lahe rahnukogum Lääne-Virus, Õisu kivikogumViljandimaal jt). Nende kuhjumite tekkelugu on keerukam. Mõnel juhul onnad üksteisest eemaldunud ilmselt raskusjõu mõjul, kuid enamasti on neid lahkunihutanud ka veel üle kivide liikunud jäämass (joonis 10). Paljudel juhtudel, eritiMadal-Eestis, on rahnukogumid koondunud rannamadalikele või astanguservadele,kus neid on töödelnud ja reastanud hilisem kunagiste veekogude rüsijää. Mõlemattüüpi rahnude kogumitest atraktiivsemaid on “Eesti ürglooduse raamatus” arvelevõetud ligikaudu 30, kuid mitmete üleminekuvormide ja vähem ilmekate kogumitegakokku kohtab neid looduses veel vähemalt teist samapalju. Väärib märkimist nendeüheskoos rahnukogumiteks nimetatavate rahnude levikupilt maastikul (joonis 11).Nii koondub valdav osa kirjeldatud kogumitest Eesti põhjaranniku või Väinamerepõhjapoolsele rannikualale, markeerides seega just hiidrahnude ja nendele lähedastekivihiidude levikuala (joonised 17 ja 19). See on ju täiesti loomulik, sest maastikultajutavad kogumid on üksnes suurte kiviplokkide lagunemise jäänukid. Sisemaalkohtame neid harva, nad on siin ka väheldasemad ja juhuslikumad: Kalevipoja luisudJõgevamaal, Õisu hajutatud rahnud Viljandimaal.Kõiki kohti maastikul, kus rändkive kohtame üheskoos väga arvukalt, olemehakanud nimetama kivikülvideks. See mõiste on täpsemalt määratlemata ja seetõttuolemuselt üsna laialivalguv. Eespool käsitletud rahnukogumid võiksid ühe eritüübinaju kuuluda ka kivikülvide hulka, kuigi neid tuleks tekkeiseärasuste tõttuvaadelda pigem lagunenud suurrahnudena.Kuid on ka teistsuguse tekkeviisiga kivirikkaid alasid. Tõsi, neis on tegemistpeamiselt väikerahnudega, mille hulgas võib harva leida ka üksikuid suuremaid,ümbermõõduga üle 10 m. Kivirikkus on Eesti maaharijale hästi tuntud. Põhjapoolselpaelavamaal, eriti aga rannikupiirkondades, on rändkive mõnikord nii palju, ettervetel maatükkidel pole põlluharimine üldse võimalik ja neid saab kasutada vaidkarja- või metsamaana. Tuntud on rahnurohkus mereranna veepiiril – siin moodustavadkuni mõnemeetrise läbimõõduga rahnud sageli pideva sillutisvööndi, kus edasiliikuda saab vaid kivilt kivile hüpates (Suurupi, Juminda, Udria jt).Väikerahnudest kivikülvide seas võib eristada mitut tüüpi. Nende kujunemisviisilon siiski ühine algpõhjus: kõik kivikülvid on pärit liustikujääga põhja poolttoodud materjalist – moreenist. Moreen on teatavasti mehaaniline segu kõigist liustikuteele ettejäänud ollustest: liivast, savist ja kaljusest aluspõhjast lahti kangutatudkividest. Kivikülvid aga tekivad selle algse moreenimassi hilisemal puhastumiselpeenematest osistest. Tasastel aladel, eriti kunagistel rannikutasandikel, asusidpinnalähedasi moreenikihte töötlema sademe- ja vooluveed, veetaseme all aga kalainetus. Nad haarasid pinnasest kaasa ja kandsid minema selle peenimad osakesed– savi ja liiva, jättes kohale rahnumaterjali. Viimaseid ei suuda ju paigast nihutadatugevad lainedki, küll aga suudavad lained liikuvate liivaterade abil kive lihvida jasiledapinnaliseks kulutada. Niiviisi tekivadki algse moreenmaterjali kivirikkustiseloomustavad lihtkülvid. On loomulik, et mida rohkem oli moreenis rahne, sedailmekamaks kujuneb kivikülv. Seepärast on moreenist väljapestud kivikülve justPõhja-Eesti aladel (joonis 11), lõuna pool lahjeneb moreen kohalikest settekivimitestlisanduva pudeda materjaliga ja ilmekaid kivikülve ei moodustu.34
kraav allikaltNNA02 m6.04,0NC8,005 mB02 mJoonis 10. Suurte rahnude lagunemisel kujunenud kogumeid. A – Radiaalselt laiali nihkunudrahnutükkide kogum (Lohusalu-Põllumäe, Harjumaa). B – Korrapäratult hajutatud rabakivirahnutükkide kogum (Jõelähtme-Rokvahe, Harjumaa). C – Rüsijää poolt lagundatud ja hiljem üksteiselelükatud migmatiidirahnude kogum (Vainupea rannavees, L-Virumaa).35
Page 1: ENN PIRRUSEESTIMAASUURED KIVIDSuurt
Page 4 and 5: Toimetanud: Aasa AaloeKeeletoimetaj
Page 8: kõik ettejäänu, kündis üles pu
Page 14 and 15: andmebaasi jaoks põhiplaan ja joon
Page 16 and 17: SUURTE RAHNUDE ÜLDISELOOMUSTUSSuur
Page 18 and 19: Teada on Osmussaare Kaksikute purus
Page 20 and 21: Niisiis on suurte rändrahnude seas
Page 22 and 23: tegevuses. On ju rahnude teisaldami
Page 24 and 25: A-BA-DB70,060,01200,01000,050,0800,
Page 26 and 27: palju, saame tulemi, mis toetub kü
Page 28 and 29: 0 10 20 30 40%IIIIIIIVVVIVIIVIIIHii
Page 30 and 31: kergemini lõhederikkad ja jämedat
Page 32 and 33: tel (Pakri poolsaarel Neostis ja P
Page 34 and 35: et tegemist pole inimese katsega sa
Page 38 and 39: 1 2 34 5Joonis 11. Iseloomulike kiv
Page 40 and 41: entusiasm. Nii on Rooni järvedest
Page 43: Mõlemad ettevõtmised jäid suure
Page 47 and 48: RAHNUDE LEVIKSuurte rahnude pindala
Page 49 and 50: Tallinna ümbrusHARJUMAATallinna ü
Page 52 and 53: 55%75%Joonis 19. Hiidrahnudele läh
Page 54 and 55: RAHNUDE KIVIMILINE KOOSTISEestisse
Page 56 and 57: tega kaetud aladele, kus nad lõpuk
Page 58 and 59: RabakividSee graniidierim on Eesti
Page 60 and 61: Tuleb aga märkida, et mitte kõik
Page 62 and 63: Eriteralistele graniitidele on isel
Page 64 and 65: suurte ühesuunaliste rõhkude alla
Page 66 and 67: Teised kivimitüübidLoetletud kivi
Page 68 and 69: sadamasse, Salajõe kaksikrahnuna L
Page 70 and 71: Rahnude ümbermõõt> 25 m96 rahnu
Page 72 and 73: Rahnude ümbermõõt> 20 m223 rahnu
Page 74 and 75: lähtealasid ja neist laiali hajuva
Page 76 and 77: 22°E23°ES o o m e l a h t24°ENEU
Page 78 and 79: Kiviveokelk.Kivi tõstmine reele.Ki
Page 80 and 81: nende lõhenemis- ja murenemisilmin
Page 82 and 83: umine lausa möödapääsmatu. Kind
Page 84 and 85: Paljud neist on üldsusele küll tu
Page 86 and 87:
suurte kividega. Esimesed rahvaloom
Page 88 and 89:
kivile kogunenud vesi või asetatud
Page 90 and 91:
RAHNUDE KAITSEEeltoodust nähtub se
Page 92 and 93:
lääneranna rahn, Valingu kivi ja
Page 94 and 95:
Rahnud ja kivikülvid4258 16 827382
Page 96 and 97:
LÕPETUSEKSHeidetud pilk Eestimaad
Page 98 and 99:
Hermann, U. 1973. Mustvee piirikivi
Page 100:
Linkrus, E. 2000. E. Russow ja Käs
Page 104 and 105:
LARGE ERRATIC BOULDERS OF ESTONIASu
Page 106 and 107:
absent (1.7-4.3%, Table 4). The lat
Page 108 and 109:
types (many rapakivi boulders) and
Page 110 and 111:
meet the requirements of indicator
Page 112 and 113:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm. Maht,
Page 114 and 115:
Hiidrahnude lähedased rahnud (ümb
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
Page 122 and 123:
Pikkus Laius Kõrgus Ümberm., erip
Page 124 and 125:
Eesti suuremaid hiidrahne3. Majakiv
Page 126 and 127:
Eesti suuremaid hiidrahne7. Ellandv
Page 128 and 129:
Vähem tuntud hiidrahne11. Taari hi
Page 130 and 131:
Vähem tuntud hiidrahne15. Meriväl
Page 132 and 133:
Vähem tuntud hiidrahne19. Kõrenda
Page 134 and 135:
Vähem tuntud hiidrahne23. Ellukivi
Page 136 and 137:
Hiljuti avastatud hiidrahne vähe k
Page 138 and 139:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
Page 140 and 141:
Hiidrahnudele lähedasi suuri kive3
Page 142 and 143:
Rahnude lasumus39. Suuri rahne tule
Page 144 and 145:
Rüsijää surub rahne mõnikord p
Page 146 and 147:
Rahnud teetrassidel47. Kuningakivi
Page 148 and 149:
Rahnud koduaias51. Merivälja Suurk
Page 150 and 151:
Suured kivid rahvapärimustes55. Sa
Page 152 and 153:
Suured kivid rahvapärimustes59. Ra
Page 154 and 155:
Rahnukogumid63. Suured rahnud puden
Page 156 and 157:
Kivikülvid67. Kivirikkast moreenis
Page 158 and 159:
Tehiskuhjed71. Oti ehk Põlise Lepp
Page 160 and 161:
Rändrahnude sagedasemad kivimid75.
Page 162 and 163:
Rändrahnude kivimeid kivimeid lihv
Page 164 and 165:
Rahnude purustamine ja hävimine82.
Page 166 and 167:
Rahnud ehitusmaterjalina86. Tardkiv
Page 168 and 169:
Rahnud ehitusmaterjalina90. Harva o
Page 170:
Pilk päritolumaale. Siit nad saabu
show all

pdf, 60 MB - Geoloogia Instituut

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?