Sinuga_sygis-2014_210x297_webi

Eesti Puuetega Inimeste KodaSügis2014Ajakiri “Sinuga”ilmub 1994. aastastPersoon Ärgeunustage – koosteeme imesid!Võrgustik Tea, mis ondiabeet ja tunne ohumärke!Kultuur Julge tulla teatrisse!Sündmus Sõiteshinge purjede allISSN 1736-826X8260047717369

• MÕTEErivajadustega eestimaalasedvajavad tööle saamiseks toetustTöövõimereformi lähtekoht on lihtne – tänaneriiklik toetusskeem erivajadustega inimestetööle aitamiseks ei tööta, ent Eesti oma väiksusesja kokkuhoidvuses ei saa sellega leppida. Igainimene väärib võimalust töötada, kui ta seda soovibja suudab. Töövõimereformi fookus ongi sellel osalpuudega inimeste elust, mis on oma tervikus väljakutseidtäis ja ühiskonna solidaarset toetust vajav – osal,mis puudutab puudega inimeste tööle aitamist. Pikaltarutlemata on ilmne, et iga inimene, kel on võimalusEestis täisväärtuslikku elu elada, sealhulgas teha sobivatja soovikohast tööd, on kogu Eesti ühiskonnalesuur võit. Senise olukorra muutmiseks vajame lisaksdiskussioonidele selliseid poliitikaid, mis töötavadja on paremale tulemusele orienteeritud. 21. sajandiühiskonnas toovad tulemust sellised töö- ja sotsiaalkaitsepoliitikad,kus korraldus on indiviidikeskne,personaliseeritud, inimese valikuid austav, mis tagabjätkuva abi ja seire ning kus poliitikate tulemuslikkustmõõdetakse ja vajadusel poliitikaid ka tagantjärelemuudetakse.Siinsete ridade lugejaile on juba hästi teada, et Eestison üle 100 000 vähenenud töövõimega inimese. Neisttöötab hinnanguliselt 42,4%. Uuringud näitavad, etmittetöötavatest töövõimetuspensionäridest on valmistööle asuma 63% ehk hinnanguliselt 30 000 inimest.See on suur potentsiaal, mis on jäänud märkamata!Seega tuleks inimesel hinnata tema töövõimet, isegikui see vaatamata tõsistele tervisekahjustustele onväike, väärtustada tema panust ja soovi olla võimetekohaseltaktiivne. Vaid seeläbi saab ta parandadaoma sissetulekut, sealhulgas näiteks vanaduspensionitulevikus.Igale vähenenud töövõimega inimesele tuleb lähenedaindividuaalselt ja sellest lähtuvalt aidata tal leidavõimalusi tööturul. Tänase kehtiva olukorra toetajadja reformi kriitikud levitavad valearusaama, naguoleks plaanis rakendada kõik vähenenud töövõimegainimesed täisajaga tööle ja see omakorda siduda töövõimetoetusesaamisega. Vaid juhtumipõhiselt saab hinnatainimese võimeid ja võimalusi tööle pääsemiseks,olgu selleks transpordi olemasolu või elukoha kauguspakutavast töökohast.Vähemoluline pole ka tulevaste tööandjate julgustamine,teavitamine ja abistamine, et leida mõlemale poolelevajalikud lahendused tulevaseks töösuhteks, luuessobivad töötingimused. Seega soovime muuta Eestiühiskonda veelgi avatumaks ja mõistvamaks ning tööandjatelon selles oluline roll. Tervelt 68% tööandjateston valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi.Kohtumised erinevate tööandjatega on kinnitanud,et nende senised kogemused on olnud positiivsed javaatamata sellele, et töökohad või -aeg nõuavad kohandamist,on tegemist äärmiselt kohusetundlike jalojaalsete töötajatega.Erivajadustega inimeste tööle aitamine muutub süsteemseks– inimene saab kogu töölesaamist toetavapaketi (toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni)Töötukassast. Samuti pakub Töötukassa teenuseidtööandjatele, viies kokku tööotsijad ja tööandjad. Tööandjatetoetuseks plaanitud meetmed aitavad inimesitööle võtta ja tööl hoida.Suvised kohtumised erivajadustega eestimaalasteesindusorganisatsioonidega ning reaalselt esitatudtäiendavad ideed muutsid eelnõud oluliselt. Poliitikaon kompromisside kunst ja kompromisse saab tehavõimaluste ja vajaduste vahel. Üks põhilisi ettevõetudreformi vastustanud erakondi ei esitanud mitte ühtegiparendusettepanekut. Samas esitasid mitmed erivajadustegainimeste organisatsioonid ettepanekuid, misei puuduta tööle aitamise küsimusi, ent vajavad sellegipoolestlahendamist. Oleme töövõimereformi eelnõudeloomise, menetlemise, kriitika ja parandamise protsessisõppinud, et vajame püsivat koostöösuhet lisaksüksikute eelnõude raames peetavatele aruteludele.Kutsume erivajadustega inimeste esindusorganisatsiooneja kõiki teisi partnereid koostama ühist puudegainimeste sotsiaalse kaitse lepet, mille raames kaardistamepikaajalisi lahendusi vajavad valdkonnad ja asumeregulaarsete kohtumiste raames arutama konkreetseidmeetmeid ja poliitikaid. Võimaluste ja vajaduste vahelühisosa leidmiseks vajame diskussiooni ja progressi.Kõik või mitte midagi suhtumise juures kaotame kõikja seda me endale ühiskonnana lubada ei saa.Urmas Kruusetervise- ja tööminister4 SINUGA SÜGIS 2014

LUUBI ALL•Töövõimereform – aeg,kannatlikkus, mõistmine,hea tahe ja koostööMonika HaukanõmmEPIKoja juhatuse esimeesViimase kahe aasta jooksul on puuetega inimestetoimetulek ja plaanitav töövõimereformolnud jututeemaks, mis ei jäta vist enam kedagikülmaks. Samas on valitsemas ka suur segadusja küsitakse, mis toimub.Ühelt poolt kõlavad sõnumid, et töövõimereformipuudutavad seadused on muutunud paremaks tänutihedale koostööle ja vastastikusele kompromissivalmidusele,teisalt on sihtgrupi poolt kõlamas vastuväiteid,et seaduse ettevalmistamisel ei arvestatapuuetega inimeste ettepanekutega ning et reformigatuleb uuesti otsast alustada. Eks see tasakaalupunktasu nende kahe vahel.Sõna reform tähendab uuendust või muudatust,mida on vaja teha olemasoleva olukorra muutmiseks.Töövõimereformi vajaduse osas ei ole ilmseltsuuri erimeelsusi, praegune olukord ei rahuldaühtegi osapoolt, ei puudega ega tervisekahjustusegainimesi, nende perekondi, tööandjaid, omavalitsusiega riiki. Eesmärk on aidata vähenenud töövõimegainimestel, kelle tervis seda lubab, leida sobilikkutööd ja olla aktiivne ühiskonna liige. Kahtlematasaab töövõimereformi idee puhul välja tuua mitmeidtugevusi: mõtteviisi muutus, st puudegainimeste kuvandi muutus ühiskonnas – abisaajastpanustajaks. See tähendab mõtteviisi muutust niisihtgrupi sees kui tööandjate hulgas, kuid laiemaltkogu ühiskonnas: nn pensionäri staatusest loobumist;individuaalset lähenemist (juhtumikorraldusepõhimõtte rakendamine) ja inimese aktiivsuse jatöötamissoovi toetamist ning tõstmist. Erimeelsusedseaduse loojate ja sihtgrupi vahel on tekkinuderinevast arusaamast, millest peab muutust alustama:kas töövõimetuspensionite süsteemi muutmisestvõi hoopis töötamiseks vajalike eeldusteloomisest.Töövõimereformi käigus on välja töötatudkaks seadust, kuid puudub üks1. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu, millegatekib vähenenud töövõimega inimesel õigus javõimalus saada töötukassast rahalist toetust jatöölesaamiseks vajalikku igakülgset abi.Töövõimetoetuse seaduse eesmärgiks on tööealiste(16–64aastaste) vähenenud töövõimegainimeste töölesaamise ja töötamise toetamine ningsissetuleku tagamine, kui inimene ei ole võimelinetöötama. Praegu makstakse neile, kes pole võimelisedtöötama täiskoormusega, töövõimetuspensioni,tulevikus aga hakatakse maksma töövõimetoetust,osalise töövõime korral 180 ja puuduva töövõimekorral 320 eurot kuus.Praegu saab inimene töövõimetuspensioni jaega rohkem abi suurt saagi. Tulevikus makstaksepensioni asemel toetust, kuid selle saamiseks peabtööealine osalise töövõimega inimene täitma aktiivsusnõudeid.Aktiivsusnõue tähendab kohtumistoma juhtumikorraldajaga töötukassast. Aktiivsusnõueloetakse täidetuks, kui inimene õpib, töötab,hooldab puudega inimest või on töötu ja otsib tööb.Tööotsija ei pea iga kuu käima töötukassas, piisabsellest, kui võtab ühendust telefonitsi või läbi interneti.Aktiivne olemine tähendab ka seda, et inimeneosaleb pakutud koolitustel ja teenustel, mis aitavadtal leida sobilikku töökohta, või õpib õppeasutuses.Nüüd pakutakse inimesele lisaks toetusele ka vajadustestlähtuvaid teenuseid, mis aitavad saada jasäilitada töökohta.2. Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu pakubtööealisele tervisekahjustusega inimesele tööhõivespüsimiseks rehabilitatsiooniteenuseidja abivahendeid, mis aitavad saada tööle jatöökohta hoida.SINUGA SÜGIS 2014 5

• LUUBI ALLTööealised osalise töövõimega inimesed hakkavadsaama tööalast rehabilitatsiooni töötukassastning tööealised puuduva töövõimega inimesedsotsiaalset rehabilitatsiooni sotsiaalkindlustusametikaudu. Sama kehtib ka tehniliste abivahenditekohta, st tööalased abivahendid jõuavad inimesenitöötukassa vahendusel ja igapäevaeluks vajalikudabivahendid hakkavad liikuma läbi sotsiaalkindlustusameti.Reformi alguses räägiti, et hakatakserakendama nn „ühe ukse“ poliitikat, st tööealisedinimesed saavad kõik vajalikud toetused ja teenusedühest kohast ning jääb ära erinevate asutustekülastamise vajadus, vähendades korduvaid taotlemisi.Kuid tänaseks on selgunud, et puudega lapsed,puudega vanaduspensionärid ja puuduva töövõimegatööealised inimesed hakkavad saama toetusija teenuseid ühest kohast, st sotsiaalkindlustusametist.Samas tööealised osalise töövõimega inimesedsaavad töövõimetoetust, tööalast rehabilitatsiooni,töötamiseks vajalikud abivahendid ja kohandusedning muud tööturuteenused töötukassast ningpuuetega inimeste sotsiaaltoetused ja igapäevaeluksvajalikud tehnilised abivahendid sotsiaalkindlustusametist.Inimeste jooksutamise vältimiseks onlubatud, et esimeseks süsteemi sisenemise uksekson tööealistele inimestele ikka töötukassa ning kõiktoimingud saab teha ühes kohas ning riik kasutabinfotehnoloogilisi võimalusi, st info liigub edasijuba ekektroonilisi süsteeme pidi. Inimese jaoks onoluline, et asjad oleks lihtsad ning poleks vaja joostaerinevate taotluste, paberite ja vahenditega möödaerinevaid asutusi.3. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenusteregulatsioon on siiani veel kahjuks puudu.Samas tuleb ka tunnistada, et kolmas planeeritudeelnõu, mis puudutab kohalike omavalitsustepoolt osutatavate sotsiaalteenuste kvaliteeti, onjäänud täiesti toppama. Reformi sihtgrupp peabomavalitsuste poolt pakutavate teenuste kvaliteediparandamist ja kättesaadavuse tõstmist üheks reformiõnnestumise olulisimaks eelduseks. Võib ainultarvata, miks sotsiaalteenuseid reguleeriv eelnõupole leidnud toetust. Puudega inimeste jaoks onaga omavalitsuste pakutavad teenused võtmeküsimuseks.Ilma selleta, et oluliselt paraneks sellistesotsiaalteenuste nagu invatranspordi, tugiisiku,isikliku abistaja, viipekeele tõlketeenuse kvaliteetja ühtlustuks nende kättesaadavus, on suur oht, etseatud õiged eesmärgid jäävad vaid unistuseks.Kaasamine ja ettepanekutega arvestamineTöövõimetoetuse seaduse eelnõu osas on sihtgruppikaasatud ning ohtralt informatsiooni jagatud.Tuleb tunnistada, et antud seadusetükk ontõesti oluliselt paranenud, st on arvestatud puuetegainimeste tehtud muudatusettepanekutega. Toogemsiinkohal välja olulisemad muudatused, millega onsihtgrupi survel arvestatud.• Eelnõu kavandamise käigus tõsteti töövõimetoetusesuurus osalise töövõime korral 160 eurolt180 eurole Eesti Puuetega Inimeste Koja ettepanekul.• Seaduse jõustumine lükkus pool aastat edasiparema ettevalmistuse huvides, hakkab kehtimapraeguse seiuga 01.01.2016.Reformiga ei tohikiirustada, sest suurtemuutuste esilekutsumineühiskonnas nõuabaega ning valmisolekutpikkadeks aruteludeksja huvitatud sihtgruppidekaasamiseks.Foto: freeimages.com6 SINUGA SÜGIS 2014

LUUBI ALL•• Senise töövõimetuspensioni suuruse säilitamine,kui see on suurem uuest töövõimetoetusest.Säilitamist rakendatakse inimestele, kelle töövõimekaotuse protsent on määratud vähemalt kaheksaastaks. Algselt oli plaanitud, et eelnõu kohaselt pidiinimene uude süsteemi üle minnes saama toetuseuue seaduse alusel.• Toetuse vähendamise sissetulekupiiri tõstmine640,2 eurolt 960,3 euroni. Tõstetud on seda piiri, kustulu teenimisel hakatakse toetust vähendama.• Õppijatele vanusepiiri ei rakendata. Kui algseseelnõus peeti õppimist aktiivsusnõuete täitmisekskuni 31aastaseks saamiseni, siis ettepanekute arvestamiselon eapiir kaotatud.• Liikumistakistusega või erivajadusega tööotsijadsaavad töötukassaga paindlikult suhelda. Kuitöötukassasse vastuvõtule minek on raskendatudterviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistusevõi muu erivajaduse tõttu, võib töötukassagakokkuleppel suhelda ka telefoni teel või elektrooniliselt.• Töötukassa arvestab töövõime hindamiseleriarstide järjekordadega (õigus menetlust pikendada).Kui tekib olukord, et inimene ei pääse eriarstivastuvõtule, siis seda asjaolu võetakse arvesse egatehta otsuseid enneaegselt, vaid oodatakse ära arstivastuvõtul saadud sisend.• Inimene peab arsti vastuvõtul käima vähemaltkuus kuud enne töövõime hindamist. Inimese jaokson muudetud olukord soodsamaks: praegu peabarsti juures käima vähemalt kolm kuud enne hindamist.Puude tuvastamiseks pole arsti vastuvõtuleeelnevalt vaja minna.• Töötukassa arvestab, et sobiv töö on selline,kuhu inimene ligi pääseb. Selle all mõeldakse seda,et inimene pääseb füüsiliselt sisse, ja ka seda, et võimaliktöökoht asuks mõistlikus kauguses elukohast.• Töövõime hindamise lubamine haigusleheajal. Algses eelnõus oli planeeritud töövõimet mittehinnata, kui inimene on haiguslehel.• Lisati töötukassa töötajate spetsialiseerumisenõue, et tagada erivajadustega inimestele kvaliteetsemabi ja nõustamine.• Eelnõud täiendati toetuse maksmise peatamisevõi lõpetamise osas töötukassa kohustusega selgitadavälja aluseks olevad asjaolud, miks inimene töötukassasseei pöördunud või teenusel ei osalenud.Reformi väljatöötamine ja rakendaminevajavad aega – ei tohi kiirustadaReformi läbi viies asendatakse vananenud jaarengut pidurdavad seadused, institutsioonid japraktikad uutega. Riik on seadnud ambitsioonikadeesmärgid, nagu inimese töövõime säilitamine japarandamine, töövõimetuse ennetamine, naasminetööturule, töövõime toetamise süsteemi kestlikkusning tööandjate motivatsiooni suurendamine. Seegaon vaja töövõimereformi vaadata tervikuna, jätmatatähelepanu alt välja sotsiaalkindlustussüsteemistväljapoole jäävad valdkonnad, mis reformi lõpptulemuseseisukohalt omavad märkimisväärsettähtsust. Ilma tervikut nägemata ning erinevateteemade samale lauale panemata ei ole kuidagi võimalikedu saavutada. Seega on vaja kiiremas korrassaada ülevaade kõigist tegevustest, mis on vajalikudeesmärgi saavutamiseks. Siiani on keskendutudtöövõimetoetuse kujundamisele ning vähemalmääral riigi pakutavatele sotsiaalteenustele, nagurehabilitatsioon ja abivahendid. Häbiväärselt väheon räägitud töövõimetust ennetavatest tegevustest,hariduse kättesaadavusest puudega inimestele,tööandjate motivaatoritest, tervishoiuteenuste pakkumisest,ühiskonna suhtumise kujundamisestning hoolduskoormusest.Seega ootab sihtgrupp pikisilmi järgmiste teemadekäsitlemist:• Töövõimetust ennetavad tegevused: tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmine;erisoodustusmaksu kaotamine tööandjapoolt töötajate hüvanguks tehtud tervisekuludelt;kvaliteetne ja piisavas mahus taastusravi tagamineterviserikete korral; riiklike tervisekäitumise kampaaniatemahu suurendamine; töölepinguseadusemuutmine nii, et tööandja oleks kohustatud kohandamatöökohta ja töötingimusi vastavalt töötajamuutunud tervisele; positiivse diskrimineerimiselubamine muude võrdsete eelduste korral.• Hariduse kättesaadavus: erivajadusega õpilastehariduse toetamine alates alusharidusest kunikõrghariduse ja täiendõppeni; toetavate teenustevõrdne kättesaadavus kõigis koolides olenemataomandivormist ja haridustasemest; stipendiumidja tugiprogrammid, mis tõstavad puuetega inimestekvalifikatsiooni tööturul; hariduseta ja töökogemusetapuudega inimeste toetamine; riiklike töökohtadeloomise programmi käivitamine.SINUGA SÜGIS 2014 7

• PERSOONKuidas kujunes välja töö lastega?Tööd koolieelsete lastega alustati 1993. aastal,kui Olga Ilgina eestvedamisel loodi nägemispuudegalastele lasteaiarühm Linnupesa lasteaias,mis tänaseks jätkab tegevust Tallinna Helenikoolis. Lisaks lasteaiale vajasid lapsed ka kooli.Tartus on kool nägemispuudega lastele, Tallinnasja Põhja-Eestis aga, kus elab umbes 1/3 Eestielanikkonnast, sellist kooli polnud. Lõpuks saimeruumid Heleni kooli, kus on koos kurdid, kes onväga tormakad, ja pimedad, kes liiguvad aeglaselt.Muretsesime, kuidas nad seal omavahel hakkamasaavad. Ameerika spetsialistid, kes käivad siin igalaastal ja tunnevad meie lapsi ja nende vanemaid,ütlesid, et see on parim kool, mida nad on näinud.Nad ütlesid, et on uskumatu, kui hästi kõik on siinkorraldatud – pimedatel on oma osakond, nad onjustkui eraldatud, aga söömas käivad koos kuulmispuudegalastega, nad liiguvad kooli ruumidesiseseisvalt. Kurtidele lastele on räägitud, et tulebettevaatlik olla. See toimib väga hästi, kusjuuressamal ajal saavad ka spetsialistid omavahel kogemusijagada. Lapsed on väikesest peale selliseskeskkonnas, kus nendega tegeletakse professionaalselt.Tavakeskkonda võib minna alles siis,kui nad on saanud spetsiifilised algteadmised jaoskused.Ma mäletan juhust, kui õpetaja Olga tegelespoistega. Nad vaatasid seal midagi ja siis ta ütles,et toimetage siin edasi, ma lähen kaugemale. Pimedaletuleb alati öelda, kui sa lähed ära ta juurest.Poisid toimetasid edasi, aga nagu ikka lastegajuhtub, hakkasid seal ulakust tegema. Ja siis Olgahõikas ruumi teisest otsast: „Poisid, tehke omaülesandeid!“ Poisid küsisid vastu: „Õpetaja Olga,kuidas te nii kaugelt näete?“ Hääl kostis ju kaugelt,kuidas sai õpetaja näha, kui ta ei olnud siin? Sündinudpimedal pole arusaamist, mis see nägemineon. Tema jaoks on nägemine see, et asjad antaksekätte ja ta katsub – nägemine toimub käte abil. Seeon päris pikk protsess, kui sündinud pimedanijõuab kohale kogu meid ümbritsev maailm.Kas pimedana sündinute ja elu jooksulpimedaks jäänute õpetamine on erinev?Absoluutselt. Tavakoolis on väga raske õpetajaleselgeks teha, mida see tähendab, kui laps eiole kunagi näinud. Meil on ka selliseid lapsi, keson kooliajal pimedaks jäänud, neil on ettekujutusmeid ümbritsevast elust olemas.Mäletan juhust lasteaiast, kus oli väike, vastkaheaastane pime tüdruk, keda õpetaja julgustasnaeratama: naerata veel, naerata veel. Kõike peabõpetama. Need pimedad, kes on nägijad olnud,teavad, et tervitades ja tutvustades tuleb ulatadakäsi. Ja kui hakatakse tutvustama, sirutab ta käevälja. Kui seda pole õpetatud, seisavad lapsed,käed niisama kõrval. Pisiasju peab õpetama.Mida arvate Helen Kelleri loost?Helen Kelleri lugu on hea näide sellest, mis saablapsest, kui teda õigesti õpetatakse. Helen Kellerielust on tehtud film ja etendus Endla teatris. Töödlapse ja perega tuleb alustada võimalikult vara,Helen Kelleri puhul see nii ei olnud ja sellest tulenevaltoli õpetaja töö esialgu väga, väga raske.Põhja-Eestis kutsub Tallinna lastehaigla kohekohale meie tüflopedagoogi ja algab töö perega.Meie kodulehel on ühe lapsevanema artikkelRichardist, kes tuli meie hulka liiga vara ja liigaväiksena. See lugu on õpetlik selle poolest, kuiraske on lapsevanemal mõista lapse olukorda.Oleme korraldanud perekursusi, kus puudegalaps osaleb koos pere tervete õdede-vendadega,samuti vanavanemate ja teiste sugulastega. Kursuselõpus aruteludel imestavad lapsevanemadväga tihti, et kuidas nad ise ei tulnud mõne asjapeale. Tegelikult on ju nii, et kui sünnib puudegalaps, ei sünni kaasa oskused lapse arendamiseks.Vajame spetsiifilisi oskusi ja selleks on koolitatudspetsialistid.Milline on praegu olukord Eestis?Varem oli Tartu ülikooli pedagoogika üliõpilastelvõimalus minna õppima Leningradi kassurdopedagoogiks või siis tüflopedagoogiks.Praegu on nende spetsiifiliste teadmiste täiendõpejuba aastaid pimekurtide tugiliidu õlgadel. Olemekoolitamiseks kasutanud Ameerika projekti, mison suunatud perede toetamiseks ja koolitusteks.Oleme koolitanud lasteaedades, koolides jahooldekodudes inimesi, kelle hoolealusteks onpimekurdid, pimedad ja nägemis-liitpuudegainimesed. Koostöö Ameerika Hilton/Perkinsprogrammiga toimub juba 15 aastat, õppejõudAmeerikast on kohal käinud kaks korda aastas,nädal kevadel ja nädal sügisel. Soomlaste abiga10 SINUGA SÜGIS 2014

PERSOON•on koolitatud orienteerumis- ja liikumisõpetajaid.Koolitusi viib läbi ja töötajaid juhendab ka OlgaIlgina koos meie endi töötajatega, kes on saanudjuba vastava kvalifikatsiooni.Kas see projekt on jätkusuutlik?Oleme viinud läbi kaheaastase koolituse niiTartu kui Tallinna ülikooliga. Eestis on spetsialisteja materjale ja me võiksime loenguid pidada, agakogu see programm võiks olla ülikoolide juures.Siiani pole me seda saavutanud, sest meie haridussüsteemon väga jäik.Kui palju on statistika põhjal abivajajaid?Meie juurde tuleb tänapäeval aastas umbes12 last ja rohkem. Meist teatakse nüüd rohkem,lapsevanemad suhtlevad omavahel. Nähtavastion info positiivne, sest meie juurde tuleb aina rohkemlapsi. Ja see on väga hea. Hea esiteks perele,nad ei ole peata, neil on mingid pidepunktid jateadmised, mida teha. Nad küsivad kohe, kui lapson sündinud, kus ta õppima hakkab, mis tööd tategema hakkab jne. Kas meie terve lapse puhulkohe just niimoodi mõtleme, seda vist mitte. Seeon väga hea, et puudega lapse vanemad saavadteada, et on olemas õppimisvõimalused jne. Meietugivõrgustikus on üle 100 lapse. Oluline on alustadatööd lapse ja perega võimalikult vara.Koolitusi peredele viime läbi tasuta, taotledesraha erinevatest projektidest.Kas lapsevanemad kaaluvad ka lapseäraandmise võimalust?Jah. Kui me alustasime, oli see äraandmiseprotsent tunduvalt suurem. Kui on abi ja toetuslapse arenguks, siis vanem jätab lapse koju. Praeguaga on Olga Ilgina märganud, et tihti helistatakselastekodudest, mis tähendab, et tendents on lapsiära anda. Kas olukord on muutunud, ma ei tea.Meiepoolne abi pole majanduslikule olukorralevaatamata väiksemaks jäänud. Puudega lapsesünni korral on vanemad väga suure pinge all,sellepärast meil ongi perekursused ja -debatid.Õpetuses peab olema järjekindel ja ainumõeldavon koostöö peredega.Kui lapsest saab täiskasvanu, siis missaab edasi?Praegu on probleem selles, et meil ei ole nnjätkukohta, kuhu oma noored panna. Oleme täielikusummikseisus. Ma ei näe kohta, kuhu pannaneed noored, kellega oleme tegelenud lapsest saati,kellest on saanud teovõimelised inimesed, kuidkes siiski vajavad kõrvalabi. Mõtlen siin pimekurteja nägemis-liitpuudega noori. Olen rääkinudlapsevanematele, et peaksime looma midagi analoogsetMaarja külaga. Mujal maailmas on sedaloonud lapsevanemad. Mina isiklikult tugiliidutöö kõrvalt ei suuda seda teha.Milline on olnud koostöö Soomega?Maksab idee, oleks ainult mõttekaaslasi. KoostööSoomega, mis algas 1979. aastal, on olnudväga toetav. Soomelt oleme saanud hulgaliselt abikoolituste ja puudespetsiifiliste materjalide osas.Tihe on täiskasvanud pimekurtide koostöö. Meilon Eestis kõige rohkem täiskasvanud pimekurte,mille põhjustab Usheri sündroom. Tihti on nendeinimeste kommunikatsiooniks taktiilne viipekeelja ka selle oskuse omandasime Soome spetsialistideabil./Usheri sündroom on sagedane kuulmislanguse javaegnägemise koosesinemise põhjus. Usheri sündroomon autosoom-retsessiivselt päranduv kliiniliselt ja geneetiliseltheterogeenne haigus/.Kas ka Eestis on koostööpartnereid?Eestis on olukord väga muutunud paremusepoole. On olnud mitu head projekti, näiteks Endlateatri etendus ameerika pimekurdist Helen Kellerist.Enne kui Kalju Komissarov hakkas tükkilavastama, oli ta otsinud internetist, kas ka Eestison pimekurte. Ta leidis meie kodulehe, helistasmulle ja rääkis, et tahab läbi selle etenduse meidaidata. Seejärel võttis ta ühendust teatriga. Nadtellisid helkurid ning korraldasid nende müügikampaania.Etenduse nimi oli „Imetegija“, helkurilkiri „Teeme koos imesid“. Üllatas, et sellinemehine mees nagu Kalju Komissarov on, tuliise sellise mõtte peale. Ma olin sellest pisarateniliigutatud. Kampaania tulemusena koostasimeEestis punktkirjas noodiõpetuse materjalid jaVello Vart koolitas muusikaõpetajaid, et pimedadlapsed saaksid muusikalist haridust omandadavõrdselt nägijatega.SINUGA SÜGIS 2014 11

• PERSOONKohtumine Soome pimekurtidega. Vasakult: Olga Ilgina, juhatuse liige;Raissa Keskküla, tegevjuht; Ann Tamme, soome keele tõlk.Fotod: erakoguJa veel üks heategu. Kaarli koguduse liige lugesmeie kodulehte ja kuna olid lähenemas jõulud,mõtles, et võib-olla läheb meil vaja mõnda muusikariista.Muusika on pimedatele väga oluline.Kaarli kogudus korraldas heategevuskontserdi„Su samme kaja“, mille tulemusena saime klaverisüntesaatori,mis lastele väga meeldib.Eesti Ravimitootjate Liit soovis meid ka aidata,sest pimedat ravimid ei aita. Nad kogusid rahaja ostsid punktkirja printeri, mis on väga kallis(maksis üle 124 000 krooni). Meie arvele laekubigakuuliselt väike summa ühelt anonüümseltannetajalt, kellele oleme nii tänulikud. Eesti inimesedon suurepärased, suhtuvad nägemispuudegainimestesse südamega.Mis energiat annab, sära silmadessetoob? Mis on mureks? Töö ei ole ju kergetekillast.Mina ei ütleks, et töö raske on, pigem huvitav.Minu eakaaslased, 72–73-aastased, ei saa aru, miksma tööl käin. Vastan, et huvitav on. Palju on veelteha, kuidagi ei saa koju jääda. Ma mäletan, et umbeskümme aastat tagasi, kui me veel Tondil olime,tuli mulle vastu üks Tartu vaegnägija ja imestas:„Raissa, sina ikka veel siin!“ Mina vastu: „Mismõttes?“ „No kuule, sa olid juba nii ammu keskealine!“Hakkasin naerma ja tema ütles: „Pole viga,sa oled veel päris kõbus. Tööta edasi!“ Sellisedasjad ikka innustavad. Minu jaoks on see puhasrõõm, meie inimesed on niivõrd positiivsed ja ontore vaadata, kuidas lapsed arenevad. Lastest onsaanud täiskasvanud, paljudest on saanud emad,mõni on juba vanaema. Täiesti tore ju.Kõige suurem mure on, mis saab siis, kui lapsedsaavad täiskasvanuks.Palun üks hea soov teistele.Ütleksin lapsevanematele: ärge jääge oma muregaüksi, otsige üles spetsialistid, kes teid õpetavadja juhendavad. Sama kehtib ka täiskasvanute puhul,abi tuleb otsida. Ilma puudespetsiifilise abitaon raske toime tulla.Eesti Pimekurtide Tugiliit on rehabilitatsiooniasutus,kus pakutakse teenust pimekurtidele,pimedatele ja nägemis-liitpuudega lastele jatäiskasvanutele. Pöörduge meie poole, teemekoostööd, sellega saab tuge kogu pere, puudegainimene ja ka teda ümbritsev tugivõrgustik.Ärge unustage – koos teeme imesid!12 SINUGA SÜGIS 2014

EPIKoja TEGEMISED•Eesti PuuetegaInimeste Kodaosales arvamusfestivalilMeelis JoostEPIKoja peaspetsialist välissuhete valdkonnasEPIKoda osales 15. ja 16. augustil Paidestoimunud arvamusfestivalil. Koos võrdsekohtlemise voliniku büroo ja Eesti InimõigusteKeskusega olid meie vedada inimõigusteteemalava arutelud.Sissejuhatav diskussioon käsitles inimõigusteteemat laiemalt – millega on tegemist, miks sedavaja on ja kuidas inimeõiguste teema peegeldubEesti ühiskonnas. Järgnesid puuetega inimestetöötamise ja selleks sobiva elukeskkonna, Erinevusrikastab ning laste õiguste ja ema kui töötajateemalised arutelud.Töötamine – kas privileeg või kohustus?EPIKoja organiseeritud arutelu keskenduspuuetega inimeste tööhõivele ja elukeskkonnale,mis toetab puuetega inimeste tööleminemist.Paneeldiskussiooni külalised olid Põhja-EestiPimedate Ühingu esimees Janne Jerva, PharmaHolding Group Südameapteegi personalijuhtÕrne Lainde, Eesti Disainerite Liidu juht IlonaGurjanova ning Ossmet OÜ looja ja juht Raul Sas.Moderaatori tööd tegi Urmas Vaino.Arutelu tõi välja, et töötamine on meie kõigijaoks väga oluline – see toob uusi kontakte, aitabsuhelda ümbritsevaga, laiendab silmaringi ja loomulikultannab võimaluse majanduslikult hakkamasaada. Arutelus tuli välja tööandja seisukoht,samuti tööandja seisukoht, kellel endal on puue.Tööandjal, kellel endal on puue, on lihtsam nähaka teiste töötajate erivajadusi ning neile vajalikkekohandusi luua. Palju oli juttu vajadusest omadaparemat ülevaadet, millised puudega inimesedmillist tööd otsivad ning kus selliseid töökohti onleida. Eestis kehtivate isikuandme kaitse seadustevalguses ei ole lihtne sellist andmebaasi luua jaavaldada. Samuti on oluline, et kui näiteks nägemispuudegainimene tahab tööle minna, peabta saama nõu ja abi inimeselt, kes nägemispuudespetsiifikat valdab, vastasel juhul jääb abi ja tugiliiga üldiseks. Olulisel kohal on loomulikult kõiktööga kaasnev, st eluase, transport kodust tööleja tagasi, info kättesaadavus ning kaaskodanikesuhtumine.Heast sõnast alati ei piisa!Meie debatiga samal ajal toimus mitu teist debatti,kus mõnigi meid puudutav teema aruteluloli. Teame, et ainult koos tegutsedes on võimaliksaavutada hea tulemus.Eesti Puuetega Inimeste Koja ülesanne onedaspidigi suunata ühiskonna erinevate tegijatetähelepanu sellele, et puuetega inimestelening kroonilistele haigetele sageli ei piisa ainultpositiivsest suhtumisest ja avatud meelest – onvaja konkreetseid lahendusi nii ehitiste, välialade,elamute, kogu meid ümbritseva loomisel nii, etpääseks liikuma ratastoolis, et pime ja vaegkuuljasaaks osaleda kõigi teistega võrdsetel alustel.Selliselt disainitud keskkond on kasulik kõigileinimestele, kuid täna ei ole see arusaam veelkõigini jõudnud. Arvamusfestival aitas ehk õigepisut kaasa, et keskkond meie ümber muutukskasutajasõbralikumaks.Inimõiguste teemalava, numbriga 13, asus JärvamaaPIKi juures, kustkaudu inimesed liikusidTallinna tänavalt Vallimäele. Põhjenduseks, miksSINUGA SÜGIS 2014 13

• EPIKoja TEGEMISEDteemalava just selles asukohas oli, tõid arvamusfestivalikorraldajad parima ligipääsetavuse. PaideVallimägi on ligipääsetav ka mujal, kuid siinkirjutajameelest ei olnudki asukoht laita – liiguvadju osalejad Vallile ja sealt ära mitmeid teid pidi,mille hulgas Tallinna tänava poolne pääs poleginii vähe kasutatav.EPIKoja viisid arvamusfestivalile Monika Haukanõmm,Anneli Habicht, Kirke-Anneli Kuld jaMeelis Joost. Suur tänu Järvamaa PIKi juhatajaleÜlo Paasile ja Urve Paasile külalislahkuse eest.Fotomeenutusi arvamusfestivaliaruteludest ja meeleoludest.Fotod: erakogu14 SINUGA SÜGIS 2014

VÕRGUSTIK•Diabeedi varajaseks avastamiseks on Eesti Diabeediliit käivitanud ka Diabeedibussi projekti,mille raames toimub diabeediriski hindamine ja meditsiiniline kontroll. Foto: erakoguTea, mis on diabeetja tunne ohumärke!Ulvi Tammer-JäätesEesti Diabeediliidu juhatajaDiabeet on tõsine ja krooniline haigus, milleall kannatab Euroopas enam kui 56,3 miljonitinimest ning maailmas ca 382 miljonitinimest.WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon) jaIDFi (Maailma Diabeedi Föderatsioon) prognoosidekohaselt kasvab aastaks 2035 diabeetikutearv ca 55% ehk 592 miljoni inimeseni. Eestis põebdiabeeti ca 80 000 inimest.14. november on diabeedipäev14. novembril tähistatakse üle kogu maailmadiabeedipäeva. Sellel päeval püütakse inimestetähelepanu juhtida diabeedile kui haigusele, selleennetamisele ja ravivõimalustele ning varajaseavastamise tähtsusele. Tänavu on diabeedipäevateemaks „Tervislik toitumine saab alguse hommikusöögist“.Diabeedipäevale pühendatud konverentstoimub sel aastal Tartus.2013. aastal oli diabeedipäeva märksõnaks„Tea diabeedi tüsistusi!”. Tallinnas Lillepaviljonistoimus suur konverents, kus käsitleti diabeedigakaasnevaid raskeid tüsistusi.Eesti Diabeediliit korraldas 14. novembril kõikidesSelverites kampaania, kus pakuti inimestelevõimalust hinnata oma diabeediriski ja mõõtatasuta veresuhkrut. Seda võimalust kasutas üle2500 inimese ning nendest 320-l leiti kõrgenenudveresuhkur. Kuna ka sel aastal on planeeritud14. novembril samalaadne üritus Selverites, siispaneme kõigile inimestele südamele, et kui onmõni diabeedi riskifaktor, on ääretult oluline lastamõõta oma veresuhkru taset ja vajadusel alustadaravi. Paljudel juhtudel ei tea inimesed oma haigusest,sest teist tüüpi diabeet võib kulgeda tasahiljuja arsti juurde pöördub inimene alles siis, kui ontekkinud juba tüsistused üle kogu organismi.Kindlasti on diabeedi varajane avastamine haiguseedasises kulus määrava tähtsusega.SINUGA SÜGIS 2014 15

• VÕRGUSTIKDiabeedibuss sõidab mööda maakondiDiabeedi varajaseks avastamiseks on Eesti Diabeediliitkäivitanud ka Diabeedibussi projekti.Diabeedibuss sõidab mööda maakondi, toimubinimeste diabeediriski hindamine ja meditsiinilinekontroll. Seni on tulemused olnud vägagiehmatavad:• testitute arv kokku: 8106• 1704 inimesel avastati esmaselt kõrgenenudveresuhkur – 21,2%• 2268 inimesel kõrgenenud vererõhk – üle 160/95(27,9%)• 2643 inimest on ülekaalulised – 32,6%• nendest 789 inimest rasvunud – 9,7%Suhkruhaigust ehk diabeeti on erinevaidtüüpeKõige enam on levinud teist tüüpi diabeet, mison umbes 80 protsendil diabeetikutest.Teist tüüpi diabeedi riskifaktorid on järgmised:• pärilikkus – diabeet vanemail võiõdedel-vendadel• ülekaalulisus ja kõhukus• abdominaalset ehk „õuna“ tüüpi rasvumine• metaboolne sündroom – vererasvade normistkõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra• rasedusaegne ehk gestatsiooni diabeet• mõned ravimidTeist tüüpi diabeet on tugevalt pärilik ja sedaesineb suguvõsade kaupa. Kui üks vanemaistpõeb diabeeti, on iga lapse risk haigestuda umbes40%. Kui mõlemal vanemal on diabeet, on riskjuba ligi 70%.Esimest tüüpi diabeeti ehk insuliinsõltuvatdiabeeti ei saa vältida. Haigestutakse tavaliseltlapse- või noorukieas. Haigestumist pole võimalikennetada ei suhkrust ega maiustustest loobumisega.Need diabeetikud vajavad terve oma eluinsuliinisüste 4–10 korda päevas.Elukeskkond mõjutab teist tüüpi diabeediavaldumistTeist tüüpi diabeedi puhul on oluline roll meieigapäevasel käitumisel ja toitumisel. Elanikkonnaautostumine, töö muutumine füüsiliseltvähekoormavaks, aga vaimselt pingelisemaks,füüsilise aktiivsuse vähenemine ja toiduvalikulaienemine soodustab rasvumist ning vähendabinsuliinitundlikkust. Lisaks alkohol, suitsetamine,stress ja vanus.Teist tüüpi diabeedi puhul toimib „noorenemine“,st haigeks jäävad mitte enam keskeas inimesed,vaid ka noorukid ja lapsed. Põhjused on ikkasamad: stress, vähene füüsiline koormus, rafineeritudkiirtoit. Selline tendents koormab haigeidnii psühholoogiliselt kui ka materiaalselt, samutinõuab lisaressursse sotsiaal- ja tervisevaldkonnalemõeldud finantsvahenditest.Eestis on arvatavalt umbes 80 000 diabeetikut,ravimeid tarbib ligi 60 000 inimest, osa ondieetravil. Kas need arvud on ka tõesed, pole mepäris kindlad, sest arvan, et palju on avastamatadiabeeti, kuna haigus on salakaval ja algab sagelitasahilju (teist tüüpi diabeet). Lisaks on mitmesEuroopa riigis tehtud uuringud näidanud, et kuistatistiliselt on teada teatud hulk haigeid, siis tegeliknumber on kahekordne, eriti kui haarata kaasaglükoosi ainevahetuse häirega inimesed, kellestenamus haigestub mõne aja pärast.16 SINUGA SÜGIS 2014

VÕRGUSTIK•Enesekontroll vähendab tüsistuste riskiRegulaarne suhkrukontroll glükomeetriga ehkenesekontroll on tähtis hoidmaks stabiilset veresuhkrutaset, mis vähendab hilisemate tüsistusteriske. Kõik diabeetikud peaksid regulaarselt kontrollimaoma veresuhkru taset. See võimaldab koosraviarstiga otsustada, kui tõhus ravi on ja kas onvaja korrigeerida toitu, liikumist või ravimite kasutamist.Enesekontroll võimaldab näha, kuidas kehareageerib stressile ja haigusele ning isegi takistadanende tekkimist.Veresuhkrut võib kontrollida nii tihti, kui selleksvajadus tekib. Mida rohkem mõõta, seda enam saabselgust oma veresuhkru tegelikust tasemest. Midateadlikum ollakse, seda kergemini on võimalik sooritadatihedat kontrolli. Mõõtmiste aeg ja tihedustuleks kooskõlastada raviarstiga.Toimetulek diabeedigaDiabeetikute igapäevaelu juurde kuulub pidevdieediarvestus, süstimine, ravimid, veresuhkrumõõtmine jne. Kõigest sellest hoolimata tekivad agasiiski diabeedi hilistüsistused (pimedaks jäämine,amputatsioonid, neerupuudulikkus jne). Kõik seetekitab stressi ja muret oma toimetuleku ja tervisepärast. Motivatsiooni leidmine diabeediga tegelemisekstänapäevases kiires elus on kindlasti olulisetähtsusega. Diabeetikutele on palju abi kuulumisestdiabeediorganisatsiooni, et mõista haigusegakaasuvaid probleeme ja saada küsimustele vastuseid.Tunne, et oled omade hulgas, annab julgust jakindlustunnet. Eesti Diabeediliidul on üle Eesti 20allorganisatsiooni. Maakondlikud diabeediseltsidteevad oma maakonna diabeetikute heaks suurepärasttööd: toimuvad loengud, õpitoad, seminarid jne.Kui seltsid suhtlevad otse diabeetikutega, siis diabeediliidukui katusorganisatsiooni ülesanne on kogudiabeedialase tegevuse koordineerimine, suhtlemineametiasutuste ja ajakirjandusega, vabariiklike ürituste,konverentside ja kampaaniate korraldamine,õppekirjanduse ja ajakirja Diabetes väljaandmine,osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides japalju muudSageli aga ei jätku testribasid vajaliku arvu analüüsidetegemiseks ning see seab otseselt ohtu diabeetikutetervise ja elukvaliteedi. Näiteks esimesttüüpi diabeetikud vajavad vastavalt arsti soovitustele4–10 testriba veresuhkru mõõtmiseks, soodustusegasaavad nad aga osta vaid 1,6 testriba päeva kohta.Meie riigil on veel palju oma inimeste tervise jaoksära teha. Loodetavasti suudab Eesti riik siiski mõeldaoma inimeste tervisele ja teeb kõik selleks, et tagadadiabeetikutele inimväärne elu ja kvaliteetne ravi.Sellesuvisel üldkogu aastakoosolekul kuulati huvigauusi diabeediravi suundi maailmas ning arutati maakondadeesindajatega töövõimereformiga seonduvaidküsimusi. Fotod: erakogu Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing on korraldanud2010. aastast alates laagreid diabeeti põdevatele lasteleja noortele. Sel suvel toimus Märjamaal Eesti-Soomeühine noortelaager 30 osalejaga.Suur nädalane laagertoimub igal suvel traditsiooniliselt Olustveres, kus selaastal osales 80 last ja noort.SINUGA SÜGIS 2014 17

• SÜNDMUSSõiteshinge purjede allPriit KasepaluEesti Pimedate Liidu juhatuse liigeEesti Pimedate Raamatukogu teabejuht8. augusti hommikul kohtusid Eesti PuuetegaInimeste Kojas huvilistega ühenduseBelaja Trost (Valge Kepp) projekti ParusaDuha (Hingepurjed) kümnendal merereisilosalejad.Kaks nädalat hiljem, 22. augusti õhtul panidrahvarõivais Saaremaa Puuetega Inimeste Kojalaulunaised Roomassaare sadamasse saabunudLäti katamaraanil Lover seilanud reisilised tantsukeerutama. Sünnist saadik pime neiu Anna FominaPeterburist laulis oma kitarrimängu saatelingliskeelseid romansse.Valge Kepi eelluguOrganisatsioon Belaja Trost asutati 2011. aastalVenemaal Jekaterinburgis, varasema nimegaSverdlovskis. Valge kepp on pimedate inimesteabivahend ja tunnusmärk. Ühenduse asutasidavatud tööturul töötavad pimedad, kellele meeldibiseseisvalt liikuda. Tegevuse eesmärk on aidatakaasa, et tavainimesed ja puuetega inimesedõpiksid koos saavutama tulemusi, kasutadeskummagi tugevusi. Pimedad õpetavad pimedateleorienteerumist ja lihtsamaid majapidamistöidning korraldavad tavainimestele mitmesuguseidüritusi. Näiteks jalutatakse pimeda inimese saatellinnas, nägijatel silmad seotud. Nii sõidetakse kametroos ja külastatakse toitlustuskohti. Et pimedadsaaksid Jekaterinburgist ettekujutuse, koostatireljeefne elektrooniline kaart – nuppu vajutadesräägib arvuti, mis objekt kaardil on.Ühenduse Belaja Trost eestvedaja Oleg Kolpaštšikov(42) kaotas nägemise kahekümne aasta eestujujaid täis basseinis, kus plahvatas sinna jõukudeomavaheliseks arveteõiendamiseks paigaldatudlõhkeseadeldis. Ta on visa, hea orienteerumistajugaettevõtlik mees. Tuttav ostnud mehe elukohastkahekümneminutise jalgsikäigu kaugusel asuvakorteri, aga juba järgmisel päeval läinud Oleg,kellele ümbruskond tundmatu, soolaleivale jajõudnud ilusasti pärale.Suur unistus – ümbermaailmareis jahilOrganisatsiooni suure unistuse täitmiseksotsustati korraldada neljaetapiline ümbermaailmareisjahil, mille meeskonnas on ka puuetegainimesi – igal aastal üks etapp. Tuleval aastal onesimese etapina kavas reis Peterburist Sotši – kuustuhat miili ümber Euroopa.Ettevalmistuseks on sõidetud Horvaatias, Tais,Baikali järvel, Mustal ja Aasovi merel, Kuubasning Põhjamerel. Aasta eest oldi Läänemerel.Seejärel osales meeskond, kus oli ka kolm pimedatliiget, regatil Türgis ja sai üldarvestuses teise koha.Lisaks pimedatele on reisidel osalenud ratastoolikasutajaid.Seekordne tuhandemiiline merereis algasRiiast, läbis Kuivastu, Tallinna, Peterburi ja Helsingining jõudis Saaremaale. Lõppsiht oli Riia.Jekaterinburgi rännuhuvilised läbisid kogu reisi,osa reisiseltskonnast liitus aga mõneks sõiduks.Kuldne päikesetõus ja lained üle pardaOsalesin koos nägijast kaaslasega 55-miiliseltosin tundi väldanud etapil Kuivastust Roomassaarde.Eelnenud õhtu Kuivastus algas jahi põhjalikututvustusega. Kaks pimedat meest – OlegKolpaštšikov Jekaterinburgist ja mina – turnisid18 SINUGA SÜGIS 2014

SÜNDMUS•Anna Fomina,Priit Kasepalu ja projektijuhtOleg Kolpaštšikov.Foto: Irina Mägi/Saarte Häälkajuti katusel ning katamaraani korpusi ühendavalplastmassvõrgul. Kuldne päikesetõus jasõit kahekordse vikerkaare alla ei tähendanudaga peegelsiledat merd. Lained lõid üle parda javihmapilved kallasid oma sisu alla. Mõne tunnipärast hakkas kõikumine suurte laevadega sõitmaharjunutele mõjuma – enam ei tahtnud liikudaega rääkida. Minu reisikaaslase armsaks sõbrakssai väike sinine plastmassämber. Unetunnid kajutilavatsilkosutasid ja sadamasse jõudmise ajaksolime taas vormis.Projekti Hingepurjed raames ei oldud vaid merel.Peatuspaikades tutvustati tehtavat ja tutvutiise huviväärsustega. Kõik katamaraani külastanudkirjutasid oma nimed projekti nokkmütsile ja soovisidsoodsaid tuuli hinge purjedesse.Vaata lisa: http://www.extrability.ru/en/Läänemerel toimunud reisi läbiviimist toetas elektrijaamadeseadmeid valmistav suurfirma. Sponsoriksoli ka reisilised Jekaterinburgist Riiga lennutanudlennukompanii. Lihakombinaat KurganskiStandart andis kaasa projektiga samanimelisedkonservid – „Parusa Duha“, mis küll Läti tolli jäid.Makaronitoodetega varustas meie enda kodumaineettevõte Tartu Mill.SINUGA SÜGIS 2014 19

• PIIRI TAGATammistu mõisvõõrustasNorra partnereidMeelis JoostEPIKoja peaspetsialist välissuhete valdkonnasSA Eesti Agrenska Fond juhatuse liigeSihtasutus Eesti Agrenska Fond, mille üheksasutajaks on EPIKoda, võttis 17.-22. augustilvastu delegatsiooni Norrast Nøtterøy vallaja naabervaldade asutatud töökeskusest.See on juba traditsioon, et augustikuus saabubTammistusse kuni kümneliikmeline tiim, kes eitule mitte uudistama, vaid nõu ja jõuga appi, etaidata Tammistu keskusel jõudsamalt tegeldapuuetega noorte ja täiskasvanute kutserehabilitatsiooniga,nagu Eesti ühiskonnas antud tegevustkutsutakse. Külaskäigu eesmärk on teha koostööd ja leida lahendusi, kuidas erinevaid tegevusiveelgi tõhusamalt läbi viia ja kuidas iga inimene,kes kohe avatud tööturule ei pääse, sinna ikkagisaaks. Või kui ei saa, siis leiaks väljundi, kuidasühiskonna arengusse oma panus anda. Meie käimasolevatöövõimereformi valguses on tähtis, etTammistu keskusega sarnaseid algatusi jätkukskõikjale üle Eesti.Kes külas käisid?Projekti rahastab EMP toetuste VabaühendusteFond Avatud Eesti Fondi vahendusel. Norrastsõitis kohale kaheksa ASVO Nøtterøy töökeskuseesindajat, nende seas kolm juhendajat, kes kõiktöötavad oma valdkonna juhtidena valla loodudtöökeskuses – vastavalt siis köögi/toitlustusosakonna,tisleritöökoja ja tekstiilitöökoja juhtidena.Iga juhendaja on seega vastutav oma üksuseerivajadustega töötajatele sobiva töö leidmise eestning samuti otsib oma kogukonnast asutused jaettevõtted, kellele ja kellega koostöös tooteid ja teenuseidpakkuda. Selline töö nõuab pühendumist,kuid on väga tänuväärne. Viis osalejat on ASVONøtterøy keskuses kas pikema või lühema hindamise,koolituse või arenguprogrammi liikmed,kellest kolmel on käimas osalise kompetentsigakutseharidusprogramm. Nende puhul tehaksekindlaks, milliseid oskusi kogu kutseharidusekvalifikatsioonist nad omandavad ning millisedjäävad omandamata, kuid ükski omandamatajäänud oskustest ei takista tegelikult töötamistning on sageli mõne muu omadusega kuhjagakompenseeritud.Mida neilt õppida?Tööalast rehabilitatsiooni pakkuvad ettevõtted(attføringsbedrift) on pea kõikides Norra omavalitsustes.Tõsi, omavalitsusüksused on suuremad,mõni võib pindalalt olla meie väiksema maakonnasuurune, kuid selliste asutuste olemasolu juba 20aastat näitab, et vajadus nende järele on olemas.ASVO Nøtterøy on võtnud ülesandeks töötadaväga sarnaselt tavalise äriettevõttega – kõik tootedja teenused peavad olema kasumlikud ja tarbijalevajalikud. Kui mõni toode või teenus end ei õigusta,tuleb süda kõvaks teha ning tootmine lõpetada.Usun, et meil Eestis on vaja veel palju areneda, ettöö- ja päevakeskused, mis töötamise võimalustpakuvad, oleksid samasuguse tõhususega. Sellekson vaja keskusi juurde, üks või paar suurematesmaakondades ei kata kuidagi vajadust. Samuti20 SINUGA SÜGIS 2014

PIIRI TAGA•123Osalejad Tammistu mõisa trepil.Fred Yngve ja Ahmet askeldamas Tammistukeskuse köögis. Lõpulõunaksvalmib lõhe värskete kartulite, äädikakastmesleotatud kurgilaastude jaSandefjordi võikastmega. Mmmm, viibkeele alla!Naerul näod sütitavad tegutsemisinduteistessegi. Bjørn Vidar tööhoos.Fotod: Meelis Joost (erakogu)1on tähtsal kohal koostöö kogukonnaga – sagelinähakse koostöös konkurentsi, mitte võimalust.Buss sai ka korda!Huvitava näitena koos veedetud päevadest võibvälja tuua veel järgmise seiga. Tammistu keskuseüheksakohalise minibussi, sinise Renault Traficukeskmise istme äärmine seljatugi, mis peab allakäima, tõrkus seda tegemast ning Renault esindusei suutnud probleemi jooksvalt lahendada, vaid olipannud kinni parandusaja järgmiseks nädalakspärast norrakate külastust. Üks osalejatest, Kevin,ilma sellest suuremat probleemi tegemata lihtsaltuuris niikaua, kuni leidis vea, ning istmetugihakkas liikuma.2Tammistu keskus ja SA Eesti Agrenska Fondasutati juba 11 aastat tagasi, 2003. aastal.Alates 2008. aastast toimub keskuses lisakspuudega lapse perele ja puuetega lastelesuunatud teenustele ka igapäevaelu toetamiseja tööharjutuse teenus. Praegu tulevadigal esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäevalaasta ringi Tammistu keskusesse noored jatäiskasvanud, kes avatud tööturul ei ole ilmakõrvalabita konkurentsivõimelised, et andaoma panus ühiskonda ning astuda sammeavatud tööturu suunas.3Vaata lisa: www.agrenska.eewww.asvo.noSINUGA SÜGIS 2014 21

• KULTUURJulgege tullateatrisse!Helen KaskEPIKoja peaspetsialistRahvusooper Estonia müügijuht Anu Põrk kutsub erivajadusegainimesi rohkem teatrit külastama ning julgustabka teisi kultuuriasutusi ligipääsetavusega enam tegelema,kuigi see on kulukas ettevõtmine.Anu sõnul muusika ravib. Kui mitte otseselt, siis kindlastiannab see võimaluse hetkes aeg maha võtta, igapäevarutiinistvälja astuda ning tunda, et rõõmu ja kergust jagub veelmitmeks päevaks pärast teatriõhtut.Fotod: Rahvusooper Estonia22 SINUGA SÜGIS 2014

KULTUUR•On rõõmustav, et üha enam on kultuurivaldkonnashakatud tähelepanu pööramaerivajadustega inimeste ligipääsetavusele.Mida tähendab Rahvusooper Estoniajaoks mõiste ligipääsetavus?Ligipääsetavuse mõiste on meie jaoks tihedaltseotud sõnaga “avatus”. Tahame olla avatud kõigile,soovime, et kõik tuleksid meile head muusikatnautima ja ennast ka harima. Meie lava kohal seisabjuba aastaid kiri “kunst kuulub rahvale” – justseda me mõtlemegi. Proovime teha nii, et kõigiloleks ka mugav meile tulla ja siin olla. Mõeldudon igas eas külastajatele, etendused on erinevatelkellaaegadel, piletid on erinevas hinnaklassis, niiet ka hinnatundlikumad inimesed saavad endalepileti osta, lapsed saavad garderoobist laenutadaendale tasuta istmepadjad, et mugavamalt etendustvaadata jne.„Kunst kuulub rahvale“, see on tõepoolesthea juhtlause. Kuid mis ajendas teid justerivajadustega inimeste ligipääsetavusegategelema?Ühiskond on hakanud üha rohkem tolereerimapuuetega inimesi oma kõrval ja samas on kainimesed ise julgemaks läinud ning kasutavadvõimalusi, et koduseinte vahelt välja tulla. Meiltekkis võimalus liikumispuudega inimeste elu lihtsamaksteha alles 2005. aastal, kui publiku pooleremondi käigus saime endale lifti. Samuti on väljaehitatud kaldteed ja invatualett. Ratastoolis külastajapääseb mugavalt otse teatrimajja, sealt saali javaheajal tualetti ja puhvetisse. Meie majas pääseblihtsalt nii teatrisaali, Valgesse saali, Sinisesse saalikui Talveaeda. Ainus koht, kuhu ilma kõrvaliseabita veel ei pääse, on meie kammersaal, mis asubkõrgel teatrimaja kupli all.Millised on olnud olulisemad sammudligipääsetavuse parandamiseks?Kõige olulisem on see, et me oleme ise enda jaokskõik võimalused ja süsteemid läbi mõelnud ja leidnud,et midagi võimatut ei ole tegelikult olemas.Meil on hea meel, kui klient eelnevalt meid teavitab,et on tulemas ratastoolis või on mõni puue,mille korral ta võiks vajada saaliteenindajate abi.Meie edasimüüjate juures (näiteks Piletilevis) onkliendile ja teenindajatele nähtav näiteks järgnevteave: “Ratastoolis külastajale leiab Rahvusooperparima sobiva koha saalis. Palun ostuks pöördudaotse Rahvusooperi poole telefonil 683 1210”.Ja loomulikult me vaatleme iga juhtumit eraldija leiame parima lahenduse kas läbirääkimistesmüügiosakonna, kassa, peaadministraatori võisaaliadministraatoriga. Mõnel kliendil on vaja sõitaautoga otse maja ette, mõni vajab saaliteenindajaabi, et ratastoolist ümber tooli istuda jne.Olete paljuski tegelenud just füüsiliseligipääsetavuse parandamisega. Samasvaegkuuljatel ja -nägijatel on täiendavadvajadused teatrielamuse saamiseks. Millisedtegevused ootavad veel ees?Meie järgmised sammud on tõenäoliselt seotudsellega, et vaegkuuljate teatrisse tulek mugavamaksmuuta. Vanemuise teatrisse on juba VaegkuuljateLiidu kaasabil paigaldatud eraldi süsteemid parendamakskuulmispuudega inimeste teatrikülastust.Ka meie teatris on sellest juttu olnud ja loodetavastion lahendus lähiaastate küsimus. Kuigi hetkel onmeie eelis see, et ooperietendustel jooksevad lavakohal tiitrid nii eesti kui inglise keeles ja ballett onka visuaalselt väga nauditav. Parteri tagumistesridades istudes on tiitrimasinad paigutatud isegiseljatugede külge, nii et saab neid lähedalt lugeda.Milline on olnud külastajate tagasiside?Ehk on teil jagada mõnda konkreetsetkogemust?Siiani on olnud kokkupuuted puuetega inimestegaalati positiivsed. Meenub üks juhus, kuinoorte seltskond tuli meie majja ekskursioonile ja eiolnud eelnevalt teavitanud, et 20 inimesest üheksaon liikumispuudega ja viis neist ratastoolis. Giidkohkus esialgu väga ära. Kutsus teise töötaja endaleappi ja koos nuputati kiiresti välja teekond, midamööda majas üldse on võimalik liikuda. Kuigipubliku pool on üsna liikumislihtne, siis töötajatepool liikumispuudega inimestele mitte nii kergestiläbitav. Kui lõpuks jõuti lava kõrvale ja nenditi, etsinna nüüd küll kahjuks ei pääse, kuna vaheuks onkitsas ja kümmekond astet ees, teatasid optimistlikudnoored, et mis mõttes nemad ei saa, ärgu menende pärast üldse muretsegu. Osad võeti sülle,osad ronisid ise käte jõul astmetest üles, ja võttisSINUGA SÜGIS 2014 23

• KULTUURaega mis võttis, aga kõik olid lõpuks üliõnnelikud,et olid saanud lubada endale hetke RahvusooperEstonia suurel laval. Meie giidid kaasa arvatud.Kui väga tahta, on kõik võimalik.Kuidas te julgustaksite teisi teatreidteemaga rohkem tegelema? Kas teilt onnäpunäiteid palutud?Jah, meilt on teised teatrid nõu küsinud. Et kliendidolevat soovitanud neil meilt nõu küsida... Onjuttu olnud ka sellest, kas teatrid peaksid loomamingid ühised kriteeriumid puuetega inimesteteatrisse toomise kohta. Seda meelt ma ei ole, igamaja on erinev ja kõik peavad nuputama, kuidasjust neil on võimalik parim teenindus luua. Ühtsetepõhimõtete järgi vajadust ei näe, iga klient onainulaadne ja iga teater saab oma majast tulenevaltleida parima lahenduse.Probleeme tekib kindlasti sellegipoolest.Kuidas neid ennetada?Meile on suureks abiks olnud koolitused, midanii etiketi, teeninduse kui ka puuetega inimestegateeninduse kohta eraldi oleme läbinud. Meei kohku ära ühegi olukorra ees ja leiame kõigilesobiva lahenduse. “Ei” ei ole meie jaoks vastus. Kuiinimene, kes tuleb teatrisse, on positiivse hoiakuga,siis anname ka meie endast alati parima.Estonia pakub kontserte ka kõige pisematele(0-3 eluaastat), see on väga vahvaettevõtmine. Kas sarnaseid kontserdielamusivõiks pakkuda tulevikus ka erivajadustegalastele ning nende vanematele?Võttes eeskuju maailma suurtest ooperiteatritest,korraldab Estonia ka nüüd väga edukaid kontserte,kuhu on oodatud eelkõige beebid oma vanematega.Ettevõtmine toimub Estonia Talveaias, kuhupääseb hästi nii titekäru kui ka ratastooliga. Erivajadusegaväikelapsed koos saatjatega on samuti oodatud.Kontserdivorm on väga kodune: põrandalon suur pehme tegelus-lapitekk, kus kasutatud erinevaidmaterjale ja kujundeid, mida lapsed saavadkatsuda ja imetleda. Ooper-Kvarteti esituses kuulebklassikalise muusika pärle, mis sobivad hästinii beebidele esimese kontserdielamuse saamisekskui ka lapsevanematele nautimiseks. Avatud onkohvik, käepärast on mähkimislaud. Kõik tunnevadennast mugavalt ja kõigil on hea tuju. Kindlastisaame teha selliseid projekte ka tellimisel ja antudettevõtmist on võimalik liigutada tellija soovidelelähemale, sealhulgas kogunemispaik ei pea olemaEstonia. Näiteks oktoobris rõõmustab beebiprojektSaaremaa lapsi.Mida uut ja huvitavat toob algav teatrihooaegteie (sh erivajadustega) külastajatele?Inglased William Relton ja Cordelia Chisholmtõid hooaja esimese uuslavastusena 18. septembrilpublikuni Händeli ooperi „Rinaldo“. Oktoobristeevad estoonlased külaskäigu Saaremaale, etviia balleti- ja operetikunst saarlastele koju kätte.12.–16. oktoobrini kestev festival „Estoonlasteltsaarlastele“ hõlmab lisaks kahele balleti- ja operetietenduselekammerkontserte maakondades jaülesaaremaalist noorteprojekti, mis lõpeb pidulikukontsert-etendusega. 14. novembril toob rahvusballettTšaikovski kaunite meloodiate saatel lavaleballeti „Uinuv kaunitar“. Uus aasta algab Kálmániopereti „Tsirkusprintsess“ esietendusega 3. jaanuaril.Ühe kevadise suursündmusena esietendub 19.märtsil 20. sajandi nimeka koreograafi John Crankoballett „Onegin“ Tšaikovski muusikale. Hooajaviimaseks uuslavastuseks on 14. mail Eestis esmakordseltlavastatud Hindemithi ooper „Cardillac“,mille põhiteemaks on kunstniku ja ühiskonnavaheline suhe.Ka sel hooajal rändab Estonia oma lavastustegamööda Eestit ringi, pakkudes teatrielamusi Pärnu,Viljandi, Tartu, Paide ja Jõhvi elanikele. Küllaminnakse Pajusaare ooperiga „Prints ja kerjus“,Kálmáni operetiga „Tsirkusprintsess“ ja Ábrahamioperetiga „Savoy ball“. Teatrihooaeg kestab septembristjuuni keskpaigani, nii et olete oodatud!Soodustused puuetega inimesteleRahvusooper Estonias:Kehtivad tavasoodustused:Kaubamaja partnerkaart –10%,õpilane, üliõpilane –50%,valitud etendustel pensionär –40%.Ratastooli kasutajatele on eraldiratastoolikohad, kuni 6 kohta.Oma erivajadustest ja -soovidest võikseelnevalt teatrit teavitada telefonil 683 1210.24 SINUGA SÜGIS 2014

UURING•Intellektipuue jaseksuaalsusMaigi Lehtmetseripedagoogika magisterKäesolev artikkel käsitleb magistritöö “Intellektipuueja seksuaalsus” (2013) olulisemaiduurimistulemusi.Intellektipuudega inimeste seksuaalsuse teemaon oluline, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaseltkehtivad kõigile võrdsed õigused, vabadusedja kohustused. Lisaks sellele on kõikide inimesteesmased vajadused õhu-, vee-, toidu-, seksuaal- jaunevajadus, kuid nende rahuldamine põhjustabsageli ebasobivat ja kahjustavat käitumist. Kirjeldatudolukorda silmas pidades tuleb endiselt tegeledaküsimusega, kuidas vaimupuudega inimesedsaaksid ühiskonnanormidele aktsepteerival viisiloma õigusi kasutada.Seksuaalsus, osa inimese põhivajadustestÜheks oluliseks elukvaliteeti tõstvaks valdkonnakson intellektipuudega inimeste seksuaalse käitumiseväljendamise toetamine ning mõistmine.Selleks et vaimupuudega inimeste seksuaalsustpuudutavatest teemadest paremini aru saada,tuleb mõista inimese põhivajadusi ja seksuaalsetarengut.Põhivajadustest annab hea ülevaate üks tuntumaidinimeste sotsioloogiliste ja bioloogilistevajaduste liigitusi, mis pärineb Ameerika psühholoogiltAbraham Maslowlt. Püramiidi dünaamilinepõhimõte seisneb selles, et tipu pooleliikumiseks peavad alumiste astmete vajadusedolema rahuldatud. Sellest lähtuvalt keskenduborganism eelkõige füsioloogiliste vajaduste (1),seejärel turvalisuse (2), sotsiaalse kuuluvuse (3)ning tunnustuse vajaduse (4) rahuldamisele, etjõuda kõrgeima taseme vajaduseni, milleks on eneseteostus(5). Et järgmise astme vajadused üldseilmneks, peavad madalamad valdavad vajadusedolema ligi 85% rahuldatud. (Maslow, 1970)Kirjeldatud vajaduste rahuldamise põhimõtekehtib kõigi inimeste puhul ning see mõjutabotseselt inimese tervist ja heaolu (Kuusisto, 1993).Sellest tulenevalt on oluline, et võrdsete õigustegariigis oleks ka intellektipuudega inimestel võimalikkõiki, sh seksuaalseid vajadusi rahuldada.Lähtudes Austria neuroloogi ja psühhiaatriSigmund Freudi teooriast, väljendub inimese seksuaalsusigas tema arengufaasis, kuid see ei täidakohe soojätkamise eesmärki. Sõltuvalt inimesearengutasemest seostub seksuaalne rahuldusuute avastuste, kehaosade ja inimestega. (Stafford-Clark, 1989)Intellektipuudega noortega töötavatespetsialistide seisukohadMinu magistritöö eesmärgiks oli välja selgitadamuutused puberteediealiste intellektipuudegaõpilaste käitumises ja õppetöös ning õpilaste toetamisevõimalused. Andmete kogumiseks viisinHarju maakonnas läbi kvalitatiivse uurimuse,Abraham MaslowpüramiidENESE-TEOSTUSspontaansus,moraal, loovus,probleemidelahendamineTUNNUSTUSenesekindlus, saavutused,teiste austamine, teiste pooltaustatud olemineSOTSIAALNE KUULUVUSsõprus, perekond, armastusTURVALISUSkindlus elu, tervise, raha, töö ja lähedaste osasFÜSIOLOOGILISED VAJADUSEDõhk, vesi, toit, uni, seksSINUGA SÜGIS 2014 25

• UURINGmille käigus kasutasin küsimustikku ja poolstruktureeritudteemaintervjuud.Küsimustike vastuste põhjal võib öelda, etenamus vastajaid märkab vaimupuudega puberteediealistenoorte käitumise ja õppetegevusemuutustes erinevusi võrreldes eakohase arengugapuberteediealiste õpilastega. Suurim erinevus tulenebsellest, et intellektipuudega inimesed on vahetudja siirad, mistõttu tihtipeale ei oska nad omasoove, tundeid ega vajadusi varjata. See põhjustabarusaamatusi, käitumisprobleeme ja ärevust, mistakistavad õppetööd. Samuti suureneb väärkohtlemiserisk, mis vaimupuuetega inimeste puhulon kõrgem kui eakohase intellektuaalse arengugainimeste puhul (Horsley, 1993). Vaatamata enamusevastajate arvamusele, et koolis käsitletaksepõhilisi vajalikke teemavaldkondi, leitakse, etintellektipuudega õpilased peaksid seksuaalteemadestrohkem teadma, teemade kinnistumisekstuleks neid kauem käsitleda ning pidevalt korrata.Nähakse vajadust seksuaalkasvatusalase ettevalmistusegaõpetaja järele, kes oskaks õpilasele arusaadavamaltvajalikke teemavaldkondi käsitleda.Koostööd lapsevanemate ja õpilast ümbritsevatespetsialistidega väärtustatakse ning nendegasoovitakse saada veelgi paremat kontakti. Lisaksoodatakse toetust ja nõuandeid noorte nõustamiskeskustespetsialistidelt, naiste- ja meestearstidelt,seksuaalterapeutidelt, tegevusjuhendajatelt jaseksuoloogidelt.Seksuaalteemasid tuleks käsitleda individuaalseltIntervjuudest jäi eelkõige kõlama, et vaimupuudegainimesel ilmnevate probleemide tagaon harva tema rahuldamata seksuaalvajadused.Pigem võib tegemist olla tema jaoks ebaselgetenõudmiste ja ülesannete, autoriteedi eemaloleku,võõra olukorra või ülesande, rutiini puudumisevõi sisustamata vaba ajaga. Seksuaalkasvatuse seisukohaltrõhutati siiski, et arengutasemele mittevastavinformatsioon võib tekitada noorele pigemkahju, mistõttu on seksuaalteemasid soovitatavkäsitleda individuaalselt. Nagu Freudi teooriagiütleb, väljendub seksuaalsus igas arenguetapis.Seetõttu tuleb kõigepealt hinnata intellektipuudegainimese arengutaset, mille käigus tehaksekindlaks tema kognitiivne, emotsionaalne, sensomotoorne,sotsiaalne, füüsiline ja seksuaalneareng. Saadud tulemuste põhjal selgub, milliseidteadmisi intellektipuudega inimene tegelikultvajab. Seksuaalkasvatusalastes rühmatundidespeaks aga piirduma suguelundite, nende asukohaja funktsiooni käsitlemisega.Foto: http://www.wallpaperspots.com/26 SINUGA SÜGIS 2014

UURING•Fotod: http://www.whatsyourgrief.com/yearning-in-grief/http://honolulllu.blogspot.com.au/Olulisemad uurimistulemused:*Seksuaalvajadus on inimese üks põhivajadusi.*Intellektipuudega inimesed on vahetud ja siirad, mis suurendab nende väärkohtlemise riski.*Vaimupuudega inimesel ilmnevate probleemide taga on harva tema rahuldamata seksuaalvajadused.*Arengutasemele mittevastav informatsioon võib tekitada intellektipuudega inimesele pigemkahju.*Seksuaalkasvatus peaks eelkõige andma teadmised inimese enda kehaosade ja nende funktsioonikohta.*Inimese seksuaalsus ei tähenda vaid seksuaalvahekorda.Muutused ühiskonnas toimuvad aeglaseltMagistritöö raames läbi viidud uurimusetulemustele toetudes saab öelda, et tänapäevalpööratakse intellektipuudega inimestele võrdsetevõimaluste loomisele ja elukvaliteedi parandamiselerohkem tähelepanu. Muutused ühiskonnastoimuvad aga aeglaselt, mistõttu on endiseltkaaskodanikke, kes ei aktsepteeri ega toeta vaimupuudegainimeste õigusi. Kindel on aga see, etinimene on seksuaalne olend, kelle seksuaalsus eiseostu vaid seksuaalvahekorraga ning vajadusterahuldamine on arengu, eneseteostuse ja hea terviseseisukohalt hädavajalik. Sellest tulenevalt onseksuaalkasvatusel intellektipuudega inimesteleoluline roll, sest see vähendaks nende ebasobivatja ühiskonnanormidele mittevastavat käitumistavalikes kohtades. Samuti langeks vaimupuudegainimeste füüsilise, emotsionaalse ja seksuaalseväärkohtlemise osakaal. Lisaks pakub seksuaalkäitumiseväljendamine, mis sõltuvalt arengutasemestseostub erinevate kehaosade ja inimestega,turvatunnet ning vähendab ärevust. See agatõstab keskendumisvõimet ja enesekindlust ningaitab tunda end täisväärtuslikuna.ALLIKADHorsley, P. (1993). Sexual abuse and intellectual disability. In K. Healey (Ed.). Living with Disability. Issuefor the Nineties. Australia: The Spinney Press, 17-19.Kuusisto, T. (1993). Inimese seksuaalne areng. Invaliidsus ja seksuaalelu, 39-43.Lehtmets, M. (2013). Intellektipuue ja seksuaalsus. [Magistritöö]. Tallinna Ülikool.Maslow, A. H. (1970). Motivation and Personality. New York.Puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomise standardreeglid. (1995). Eesti Vabariigi InvapoliitikaÜldkontseptsioon. Eesti Puuetega Inimeste Koda.Stafford-Clark, D. (1989). What Freud Really Said. New York: Schocken Books.SINUGA SÜGIS 2014 27

• UUDISEDEesti Autismiühingul ilmuskaks uut raamatutColette de Bruini „5 küsi-must“on raamat lapsevanemateleja pedagoogidele andmaks nõu,kuidas kasvatada ja juhendada autismigalast. Raamatu lähtekohaks onautismiga lapse vajadus selguse jaetteaimatavuse järele. Võib öelda,et laps sirutab oma käe abi järeleja ootab, et me sellest kinni haaraks:laps vajab, et ütleksime talle, MIS on tema ülesanne,KUIDAS ta seda tegema peab, KUS ja MILLAL seetoimub ja KES on sinna kaasatud?Need viis küsimust on raamatus kirjeldatava meetodipõhipunktid. Viie küsimuse meetod selgitab, millisedprobleemid tekivad autismiga lapsel igapäevatoimingutes,ning annab aimu, kuidas nende probleemidegatoime tulla. Raamat õpetab lugejat maailma vaatamaläbi autismiga lapse silmade ehk kasutama auti-prille.See aitab lapsevanemal või kasvatajal probleemidepõhjuseid analüüsida läbi lapse silmade ning leidalahendus, mis sobib nii lapsele kui ka teda ümbritsevateleinimestele.Colette de Bruin-Wanroy töötab Hollandis koolitaja jahariduslike erivajaduste koordinaatorina, olles pühendunudautismiga ja intellektipuudega laste ja nendeperede aitamisele. Ta on viie autismiga kasulapse emaja ise on ta üles kasvanud Aspergeri sündroomigaisaga.Raamat annab lugejale hulga praktilisi oskusi ja näpunäiteid,mida igapäevaelus kasutada ja soovi korralenda vajaduste jaoks kohandada.Susanne Schäferi „Tähed, õunad ja kumerklaas. Minu elu autismiga“on kirjutatud autismispektri häireganaise poolt, kes sai diagnoosi alles25-aastaselt. Seni oli ta olnud kõigiümbritsevate jaoks teistsugune,kummaline ja imelik. Raamat onsisuliselt toimetamata ja töötlemataning võimaldab heita pilgu autismigainimese ellu otsesest allikast.Üks maailma tunnustatumaid autismipsühhiaatreidChristopher Gillberg ütleb, et raamatutpeaksid lugema kõik, kellel on kokkupuudet autismiga– kas siis eraelus või ametialaselt. Susanne Schäferiotsekohene väljendusviis ja meenutused-arusaamadelust omaenda autismiga aitavad teistel mõista sellistehäirete olemust ja läbi mõistmise olla toeks nii neileinimestele kui ka nende peredele.Foto lavastuse “Roos ja lumekristall”etenduselt. Pildil keskel Hans ChristianAndersen (Ahti Tomp) ja Unenäoõukondlased(Helen Künnap, Katrin Margus,Merle Koger, Julia Kabanova).Foto: Peeter Langovits (PM)Terateater31. augustil sündis Kultuurikatla Aia kohvikusKanala Eesti esimene pimedate ja vaegnägijate teater– Terateater. Teatri avalavastus on valminud menukaEesti kirjaniku Indrek Hargla jutustuse „Roos ja lumekristall“järgi, lavastajaks Jaanika Juhanson. Lavastusesmängisid Terateatri harrastusnäitlejad, kes on ühtlasiPPÜ liikmed ja töötajad – Hedy Haavalaid, IndrekKaljumäe, Ahti Tomp,Helen Künnap, Julia Kabanova,Katrin Margus ja Merle Koger. Lavastuses kasutatudraadiolõigu salvestas, monteeris ja esitas Jakob Rosin.Luuletuse kirjutas Ketlyn Kasemets. Valguse kujundasPriidu Adlas (Vaba Lava). Lavastaja Jaanika Juhansonipoolt oli loodud ka lavastuse helikujundus.Lavastus jutustas ulmelise loo Kopenhaagenis elavastarvutiajakirjanikust Mettest, kes tutvub veidra, arvutimaailmagaüdini seotud noormehega. Samal ajal agapääseb Kopenhaagenis valla viirus, mis näib levivatarvutist inimestele. Põneva loo sisimas küsitakse – Mison õnn? Kas ratsionaalsus on ülem kui emotsionaalsus?Mis on see, mis päästab inimesed võõrandumast?Lavastuse esietendus toimus varasuvel Tallinna VanalinnaPäevade raames, olles ühtlasi PPÜ Teatriringiesimene avalik esinemine. Endine teatriring, nüüdneTerateater pakub pimedatele ja vaegnägijatele võimalustend teatrivaldkonnas väljendada ja arendada.Tegeletakse nii lavakõne kui improvisatsioonilisteharjutustega, aga tutvutakse ka teatri teoreetiliste jakorralduslike alustega, teatriajaloo ja kuuldemängudespetsiifikaga. Esimene esinemine oli eelmise aastajõulude paiku Põhja-Eesti Pimedate Ühingus ja EestiPuuetega Inimeste Kojas luulekavaga „Öö“.28 SINUGA SÜGIS 2014

HARIDUS•Kõik algasHelenast ja MariestAnneli Aasmäeeripedagoogika magisterPuudega lapse sünd võib raskuste kõrvaltuua kaasa ka midagi sellist, mida tema vanemadesiotsa arvatagi ei oskaks – näiteksharukordse sõpruse ja päris oma ettevõtte.Üheksa aastat tagasi sündis mul tütar Helena.Aga ta tuli ilmale kolm kuud enne õiget aega ningkaalus 727 grammi. Oma elu esimesed 40 päevaveetis ta lastehaigla intensiivraviosakonna kuvöösis– iga tund oli võitlus, iga minut ootusärev.Lakkamatud vereproovid ja analüüsid, uuringudja testid. Keegi ei teadnud, kas ta jääb ellu ning kuijääb, siis milline on tema tervis.Aga lõpuks, pärast kolmekuist haiglaravi, pärastveremürgitust, kurgubakterit ja lugematuidhingamisseisakuid lasti meid koju. Helena sõi jakosus ning ajapikku selgus, et enneaegsus oli kahjustanudvaid tema kõrvu, tüdruk on nimelt kurt.Ent tänu kaasaegsele meditsiinile opereeriti tallesisekõrva implantaadid, mis lubavad tal kuuldaja rääkida peaaegu sama hästi nagu kuuljatest eakaaslased.Kõige tähtsam oli ju see, et laps jäi ellu.Mures sõlmitud sõprusKuid ajal, mil tema saatus veel selgusetu olija arstid ei julgenud mingeid garantiisid anda,kaevusin ma internetti. Otsisin ja lugesin kõikvõimalikkumaterjali enneaegsete laste, nendeedasise arengu ja tulevikuprognooside kohta. MaHiie ja tema tütar Marie. Marieproovib kõrgendatud piirjoontegavärvilehti värvida.Foto: Teet MalsroosSINUGA SÜGIS 2014 29

• HARIDUSGeomeetrilised õppekujundid ja suur motoorikakuubikmuudavad õppimise toredaks ja põnevaksmänguks.tahtsin teada, mis võib meid ees oodata jamilleks peame valmis olema.Otsisin ka saatusekaaslasi, etnende kogemustest tuge ammutada,ent leidsin vastavatteavet peamiselt inglise keeles.Kuni ükskord, kui Helena olijuba aastavanune, komistasin eestimaiseleinternetifoorumileMurelapsed, kuhu olidkoondunud peamiseltpuudega,enneaegselt võisurnult sündinudlaste emad.Nende postitustehulgast jäid silma tundmatunaise kirjad, kes oli äsja emaks saanud,aga samuti liiga vara. See oliHiie, kelle tütar Marie tuli ilmalekolm ja pool kuud enneaegu ningkaalus vaid 505 grammi.Hiiel oli koormatäis küsimusi,täpselt nagu minul aasta tagasi,ning hakkasin neile oma läbielamisimeenutades foorumi vahendusel vastama.Foorumipostitustest said pikad e-kirjad, kirjadesttelefonikõned, kõnedest kohtumised ja nendestomakorda tänini kestnud sõprus.Päris oma ettevõtePole kahtlust, et ka Helenast ja Mariest oleksidparimad sõbratarid saanud, ent paraku ei kulgenudMarie areng sama stsenaariumi järgi naguHelenal. Mariel on sügav liitpuue – ta ei näe egaräägi, ei saa iseseisvalt süüa ega liikuda. Aga seeeestoskab ta imearmsalt naeratada ja mõne vallatukoerustükiga hakkama saada, näiteks enda ettelauale pandud mänguasjad süütul ilmel ja välkkiireltpõrandale pühkida.Poolteist aastat tagasi sai turismialal tegutsenudHiiel senine töö otsa ning ta otsustas luuapäris oma ettevõtte, osaühingu Universaalne Disain.Esmalt oli see mõeldud peamiselt puuetegainimeste kodu kohandamise ja sisekujunduseteenuse pakkumiseks, mida Hiie oli erinevatelkoolitustel õppimas käinud. Peagi tekkis tal agaidee 3D värvilehtede valmistamiseks – neil onkõrgendatud piirjoontega kujundid, tänu millelesaavad ka pimedad, motoorikahäirete ja teisteprobleemidega lapsed kenasti pilte värvida. Etteod sõnadest rohkem tegudesse jõuaksid, kutsusHiie värvilehtede tegemisel appi tugikeskuse JuksPuuteseinale saab tegelasi krõpsude abil kinnitada ja jälle äravõtta, mida Helena suure rõõmuga järele proovib. Foto: erakogu30 SINUGA SÜGIS 2014

HARIDUS•UUDIS•kliendid, iga üksik leht on puudega noore pooltkäsitsi valmistatud ning sestap eriti väärtuslik.Pildid nagu päris eluÜhel järjekordsel kohtumisel tekkis meil agamõte, et minagi võiksin Hiie ettevõttesse panustada.Ühelt poolt teadmistega, mida olin kogunudTallinna Ülikoolis eripedagoogika magistrantuurisõppides, teisalt aga oma käsitööarmastuseja -oskustega. Otsustasime teha puudega lastelearendavaid ja õpetlikke mänguasju, mille osas onEestis suur puudujääk. Nii sündisid pehmed, erivärvi ja suurusega geomeetrilised kujundid ningmõnusalt suur motoorikakuubik, mille igal küljelon uusi igapäevaoskusi õpetavad vahendid tõmblukustkingapaelteni. Ja muidugi puuteseinad,millesarnaseid pole me leidnud isegi internettiüksipulgi läbi kammides mitte kuskilt maailmas.Meie puuteseinad kujutavad endast käsitöönavalminud suuri pilte, mille tegemisel oleme kasutanuderineva tekstuuriga materjale – neid katsudesomandab nägemispuudega laps teadmisedoma ümbruskonnast. Näiteks maantee on seinaleõmmeldud liivapaberist ja tundub sõrmede allnagu asfalt ning roigasaed on valmistatud puitumeenutavast nöörist. Lilled on pimedatele lastelemõeldes tehtud lõhnavatena. Kõik tegelased onvarustatud krõpsudega ja nii saab laps reaalseltkinnitada näiteks nuku ülekäiguraja juurde, kunimängubuss mööda vurab. Sel moel muutubpuutesein justkui mänguasjaks, võimaldadeslapsel tegelastega erinevaid lugusid jutustada jasündmusi läbi elada. Avarduvad lapse sõnavara,mälu, sotsiaalsus, tähelepanu ja ruumiline kujutlusvõimening ta mõistab ümbritsevat maailmasenisest palju paremini.Esimese puuteseina, “Miina ja Mihkli käänulinekoolitee” mõõtmed olid 1 m x 1,2 m ning see jõudisLions-klubide kingitusena Tallinna Heleni kooli,et sealseid lasteaia- ja koolilapsi rõõmustada ningarendada. Aga nii suurte tööde kõrval teeme kapisemaid puuteseinu, mida võivad soetada kõiklapsevanemad just sellisel teemal ja niisugustetegelastega, nagu igaüks parajasti soovib.Kõiki neid mängulisi õppevahendeid ühendabkaubamärk HeleMari Design ehk nimi, mis onsündinud meie erivajadustega laste nimedest –Helena ja Marie. Nendeta poleks seda ettevõtetega meie sõprust. Ja see on väljavaade, millele meisegi mõtelda ei taha.Autismialanesümpoosion“Ole arusaadav”4. Eesti-Hollandi autismialane sümpoosion„Ole arusaadav!“ toimub 23.–24.oktoobril 2014 Tartus.Sümpoosionid toimuvad üle ühe aasta ja onsuunatud nii lapsevanematele kui ka kõigileautismivaldkonna spetsialistidele. Lektoridon Hollandist ja Eestist ning eesmärgiks onjagada teadmisi ja oskusi kõigile, kellel onkokkupuuteid autismispektri häiretega. Sümpoosionidon alati korraldatud väga praktilisesuunaga, sisaldades rohkesti töötube.Selleaastase sümpoosioni lektorid on GerardNijhof, Cees Hage, Rini Blankers jaJanneke van Boeckel Hollandist ning MonikaSalumaa, Ain Klaassen, Kati Kiiver, KarmenPruul, Janika Savolainen ja Marina KlausEestist. Peateemad on järgmised: metoodika„5 küsimust“ tutvustus; autism koos sügavaintellektipuudega; alternatiivne kommunikatsioonautismispektri häire korral; probleemnekäitumine ja autism; Aspergeri sündroomigalaste vanemate toetamine; koerateraapia jamuusikateraapia võimalused.Sümpoosion toimub koostöös Tartu TervishoiuKõrgkooli ning Blankers-Hage´iga. Sümpoosionikorraldamist toetavad HasartmängumaksuNõukogu ja Hollandi fondid.Ootame kõiki huvilisi osalema, täpsem infowww.autismeesti.ee.SINUGA SÜGIS 2014 31

• NOOREDFix iT 2014 ehk taKai RakuEesti Erinoorsootöö Ühing noOR projektijuhtEesti Erinoorsootöö Ühing noOR võõrustasselle aasta kevadel seitset erivajadustegavälisvabatahtlikku neljast Euroopa riigist.Prantsusmaa, Hispaania, Slovakkia ja Itaalianoored viibisid Tallinnas poolteist kuud.Noorteprojekti toetas SA Archimedes EuroopaNoored Eesti büroo läbi Euroopa vabatahtlikuteenistuse programmi.Iga aastaga on just lühiajalised erivajadusteganoori võõrustavad projektid saanud noOR-elesüdamelähedasemaks. Ühelt poolt pakuvad needoma nõudliku olemuse poolest noOR-e seltskonnalesuurt väljakutset, kuid teisalt suurt rahuldust,sest pärast teguderohket aega on näha, et vabatahtlikukstulnud noored on saanud kogemuse,mis jääb neid saatma terveks eluks. noOR tegutsebkiselle nimel, et üha rohkem puudega noorivõtaks osa rahvusvahelistest projektidest ningleiaks selles võimaluse arendada endas neid külgi,mis eelkõige endale huvi pakuvad. Olgu selleksvõõrkeeled, kaunid kunstid või noorteprojektideorganiseerimine. Õpikogemus lühajalise Euroopavabatahtliku teenistuse (EVT) projekti näol on igaljuhul garanteeritud, sest pooleteise kuu jooksultuleb välisvabatahtlikuks läinud noortel õppidatoime tulema uues kultuuri- ja keelekeskkonnastäiesti võõraste inimestega. See nõuab palju, kuidkordagi ei jäeta noori üksi, sest EVT-l on tugevtugistruktuur, mis toetab noort igal sammul.Fix iT 2014 ehk talgud massidesseSelle aasta kevad oli järjekorras kolmas, kuinoOR-e väike toimekas seltskond, mis muidukoosneb kahest „töömesilasest“, muutus korraganeljateistkümne täisliikmega ühinguks – aprillikeskpaigast maikuu lõpuni toimetasime koosseitsme välisvabatahtliku ja seitsme isikliku abistajaga.Alguse sai kõik sellest, kui eelmise aasta suveltuli meie kontorisse Eeva, kes igapäevaselt töötabtugikeskuses Juks. Juksis tegutseb igal aastal ükspikaajaline välisvabatahtlik, aga teades noOR-elühiajalisi projekte, tekkis Juksil soov rohkemajärele. Nii saigi alguse „Fix iT“, kus seitse noortEuroopast toimetasid pooleteise kuu jooksul paarnädalat Juksi aias.Tekkis plaan keskuse hoovis olevast vanastkuivanud betoonbasseinist ehitada „söödav aed“ehk peenar, kus kasvaks hernes, redis, porgandja muu meelepärane. Nüüdseks on kõigile osalenudvabatahtlikele ja assistentidele teada, etkui basseinist peenart teha, tuleb basseini põhjaladuda puuokstest aluspõhi, et vihma korral vesimullapinda mudaseks ei muudaks, vaid vaikseltbasseini põhja poole liiguks. Teiseks tuleb aiaskokku riisuda mahakukkunud lehed, millest saabokste peale laduda teise kihi, ja viimaks tuleb kattakogu pind mullaga.Olgu mainitud, et Juksi aed on väga suur ja basseinimõõtmedki märkimisväärsed. Seega tegidvabatahtlikud tõsist tööd, mis sai auga tasutud,sest nagu juuresolevalt pildilt näha, on peenarviljakas ja esimesed porgandid kohalike noortepoolt juba nopitud ja söödud.Lisaks talgutööle panid noored kokku oma kultuureesitlevad ettekanded, millega külastasimekohalikke organisatsioone. Üks lühiajalise EVTeesmärke ongi vabatahtliku võimaluste tutvustamineEesti noortele, et rohkem noori teaksidsellisest võimalusest ning näeksid selles võimalustennast arendada.EVT saab teoks tänu Euroopa Noored Eestibüroole ning nende vastutulelikele konsultantidele.NoOR-ele on alati abiks kohalikud noored,kes sisustavad välisvabatahtlike vaba aega. Heaprojekti koostisosaks on kindlasti ka kogenudpartnerid, kellega rohkem kui pool aastat ennehakkab ettevalmistustöö. Üks noOR-e pikaajalinepartner on Associacion Cultural En-ConstruccionHispaaniast, mille eesotsas tegutseb Vanessa Moreno.Kellele ei meeldiks lood, mis motiveerivad32 SINUGA SÜGIS 2014

NOORED•lgud massidessetegutsema ja ispireerivad algatama uusi ideid?NoOR-e tegijad on selliste lugude andunud kuulajadja lugejad. Palusime Vanessal ajakirja Sinugalugejatele jagada oma lugu:E-kiri Hispaaniast: Associacion Cultural En-Construccion¡Hola!Tänan e-kirja eest! Mul on suur rõõm kuulda, et meieorganisatsiooni kogemused võiksid huvi pakkuda Eestinoortele, nende vanematele ja kõikidele, kes tunnevadhuvi õppimise vastu!Lühidalt algusest: alustasime erivajadustega noortelesuunatud projektidega 2003. aastal, kui osalesimerahvusvahelisel noortevahetusel Armeenias. See noortevahetuson olnud siiani üks kõige väärtuslikumaid– osalisteks olid vaimupuudega, füüsilise ja nägemispuudeganoored ning tegevus toimus väikeses Armeeniakülas. Kohalike jaoks oli see esimene selline projekt ningsealne kogukond oli väga üllatunud meie tegevusteüle, näiteks jõllitati meid iga kord, kui hotellist väljaläksime. Samas pakkus just see noortevahetus kõigemeeldejäävama hetke ehk kui me Armeenia pealinnasJerevanis oma noortevahetuse esitluse korraldasime,siis pärast esitlust tulid kohalike noorte vanemad meidtänama, et olime just Armeenias otsustanud sellise üritusekorraldada ja nende lapsi kaasata. Hiljem olen arusaanud, et see ebamugavustunne, mis oli algselt tingitudebatavaliselt suure tähelepanu osaliseks saamisest, olipigem vajalikkuse mõõdupuu ehk sellist rahvusvahelistnoortevahetust oli vaja just sinna väikesesse külla ja justnende noortega, sest see avas akna maailma, mis seni oliolnud kujuteldamatu – aktiivselt tegutsevad puueteganoored! Sellest ajast peale katsume kõikidesse rahvusvahelistessenoorteprojektidesse kaasata erivajadusteganoori.Isiklikult olen Euroopa vabatahtliku teenistuse fänn,sest see võib tõesti muuta elusid. Meie esimene lühiajaliseEVT kogemus oli Prantsusmaal, kuhu saatsime ühekerge intellektipuudega noormehe. Ta oli eelnevalt osalenudnoortevahetusel ja tema vanemad juba usaldasidmeid. Ta tegutses lastekodus, kus aitas läbi viia sealsetelenoortele suunatud igapäevategevusi. EVT puhul on heasee, et vabatahtlikuks minev noor saab vajadusel kaasatugiisiku. Nii sõitsingi temaga kaasa mina, aga ainultalguses ja kõigest paar päeva, et aidata noorel sisseelada, ning teenistuse lõpus, et tulla koos tagasi. Samason võimalik taotleda toetust isiklikele assistentidele,kes noorega terve teenistuse aja kaasa teevad. Selleprogrammi võlu peitubki selles, et välisvabatahtlikuksmineval noorel on ümber tugev ja toetav võrgustik.Rääkides veel edulugudest, siis kord saatsime 17-aastaselastekodus kasvanud noormehe Itaaliasse ja kui tatuli tagasi koju, soovis ta koheselt teha pikaajalist EVT-dAustrias, oskamata inglise või saksa keelt. Tema igapäevatööksoli lastekodulaste vaba aja sisutamine ningnüüd tegutseb ta samas organisatsioonis edasi, annabmaadlemistrenni ja korraldab teisi sportlikke tegevusi.Eelmisel nädalal sõitsin meie vabatahtliku Emiga (kellelon tserebraalparalüüs) poodi ja ta ütles: “Ma loodan, etsadama ei hakka, sest ma jätsin pesu välja kuivama.“Üheksa kuud tagasi oli ta kõigist sõltuv ja palus abi kõigetegemiseks ning pesumasinast teadis ta ainult niipalju,et see on valge kast köögis. Minu vend, kellel on samapuue, õppis oma EVT ajal kasutama tolmuimejat jakoorima kartuleid ning elas läbi ka esimese pohmeluse,seegi võib olla oluline kogemus.Ei muutu ainult puuetega noorte elu, suurim muutustoimub nendes tavanoortes, kes projekti käigus puueteganoortega kokku puutuvad. Kui nad ei ole harjunudtöötama vähemate võimalustega noortega, siis nadsiiralt üllatuvad, kui palju asju saavad need nooredteha. Noorte kaudu õpivad ka vanemad ja nii on võimalikümber lükata põlvkondi püsinud väärteadmisi, etpuudega inimesed on saamatud ning ohvrid. Sellisedlihtsad asjad on seda väärt, et jätkuvalt pakkuda noorteleEVT-kogemust!Samas on oluline teada, et EVT võibolla ei ole kõigijaoks, eriti kui noored on väga kiindunud oma perekonda.Sellisel juhul vajavad noored pikemat koha-Jätkub lk 34SINUGA SÜGIS 2014 33

• NOOREDnemisaega, seega on hea alustada kodust. Vanemad,kes on valmis oma lastele võimaldama rahvusvahelistkogemust, võiksid otsida vabatahtliku tegevuse võimalusioma kodulinnas ning alustada nii liikumist suuremaiseseisvuse poole. Teinekord on just vanemad need,kellel on raske lasta oma lapsi maailma avastama minna.Kuigi erivajadustega noorte projektid on minu lemmikud,ei tule neid tihti ette ja seda mitmel põhjusel.Esiteks eelpool mainitud ülihoolitsevad vanemad, kes eiusalda meie organisatsiooni ja EVT programmi või mugavusestei otsi noortele uusi väljakutseid. Teiseks ei oleselles valdkonnas lihtne leida häid partnereid, sest needprojektid nõuavad palju tähelepanu ja aega ning on tihtipõhitegevuste kõrval lisaettevõtmisteks. Tõsi on ka see,et paljud erivajadustega noored ei tule ise meie ukselekoputama, sest levib väärarvamus, et sellised projektidei ole nende jaoks. Ma ei väsi õpetajatele, vanemateleja noortele endile rääkimast, et see programm ongipeamiselt neile mõeldud.Õnneks on meil praeguseks käputäis noori, kes onprojektides osalenud ning reaalseteks näideteks, etosalemisel on ainult üks tingimus – noore enda tahe.Meil on vedanud, sest nägemispuudega Andrea ningteised erivajadustega noored on nõus korraldama jaläbi viima töökohtumisi, koosolekuid ja töötubasid,et rääkida ja jagada enda kogemusi. Andrea, kes käisvabatahtlikuna 2012. aasta kevadel Tallinnas, on nüüdametlik erivajadustega noorte projektide eestkõneleja,keda Hispaania noorteprogrammi koordineeriv bürookutsub regulaarselt koolitustele rääkima. Just hiljutikäisime seminaril, kus Andrea ja paar teist noort rääkisidoma kogemustest. See oli kuulajaskonnale hindamatukogemus ja samas ka meie enda noortele, sest teadmine,et nende arvamust võeti kuulda ja et neil reaalselt oli,mida teistega jagada, on väga innustav.Ka minu enda jaoks isiklikult on olnud tohutu kogemusvõõrustada ja saata erivajadustega noori kõikidenende aastate jooksul. Mul on olnud võimalus murdastereotüüpe iseendas, millest mul aimugi ei olnud, sestma olen nii mitmelgi korral üllatunud, milleks puueteganoored tegelikult võimelised on. Ma olen õppinud mõtlemanende julgeolekule, ilma et oleksin ülehoolitsev,ning toetama nende õpikogemust nii, et nad saaksidedaspidiseks eluks uusi oskusi.Ma loodan, et eelnev andis ülevaate meie tegemistestja motivatsioonist ja loodan siiralt lähitulevikus meieorganisatsioonis võõrustada ka Eesti noori!Tervitused AstuuriastVanePS Murelikele vanematele rahustuseks ütlen, et vabatahtlikkuteenistust saab alati katkestada ja koju tagasitulla. Sellepärast ongi olulisem proovida ning lastanoorel minna – kodu ei kao ju kuhugiMullavedu: vasakult Ivan Hispaaniast, Eeva Eestist, GoulvenPrantsusmaalt, Gabor Slovakkiast, Daniel Hispaaniast, PetraSlovakkiast. Fotod: erakoguVaba aeg: Jana Eestist,Davide ja Vincenzo Itaaliast34 SINUGA SÜGIS 2014

In memoriamHelve Luik21.03.1942 – 09.10.2014Laiub surm nagu läviläbi hommikuao.Aga olnu ei hävi,sest et mälu ei kaoA. AlliksaarSärav inimene on lahkunud, kuid tema loodu jääb!Kes oli Helve Luik? Temas oli suur annus rahutust, andekustja jonnakust selle sõna paremas tähenduses. Püüdedasi minna, iga asjaga hakkama saada, vaielda ja võidelda,areneda ja uut otsida ning leida edasiviivad märksõnad.Helvet jätkus Viljandimaale, Tallinnasse, Brüsselisse ja veelpaljudesse paikadesse.Inimest hinnatakse tema tegemiste järgi. Helve oli juhataja,eestseisja, nõustaja, julgustaja, toetaja, abistaja. Kõigelesellele lisaks oli ta väga hea ema, abikaasa ja muidugimõistev vanaema. Ta lasi igaühel olla tema ise, aidates neilparemaks saada.Helve sündis Tallinnas, kuid enamiku oma elust pühendassotsiaalvaldkonna ja puuetega inimeste elu-olu arendamiselekogu Eestis. Nendel rasketel aastatel, kui Helve olinoor tüdruk, polnud karjäärivalik alati lihtne – seda võisidtakistada näiteks vanemate poliitilised vaated, mis polnudkooskõlas toonase võimuga. Seetõttu ei pääsenud ka Helvekohe õppima eriala, mis talle huvi pakkus, vaid õppisesmalt toiduvalmistamist ja kõike toitlustusega seonduvat.Alles hiljem avanes võimalus asuda õppima juurat.Palju oma energiast pühendas Helve kodulinnale Viljandile,olles linnavalitsuse liige ja sotsiaalosakonna juhataja. Helveajal muutusid Viljandimaa hoolekandeasutused Eesti parimateks.Ta oli koostöös Ingerisoomlaste seltsiga päevakeskuseINKERI asutaja – rajades armsa paiga, kuhu ta olialati oodatud. Helve oli Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevusegaseotud selle loomise algusest saadik, esmalt omavalitsusteesindajana. Tema tegevus Viljandimaa PuuetegaInimeste Nõukoja juhatuse esimehena viis ta 1998. aastaljuhtima Eesti Puuetega Inimeste Koda.Helve juhtis Eesti Puuetega Inimeste Koda 1998–2010.Selle 12 pika aasta jooksul arenes organisatsioon tormiliselt.Helve oli Koja juhina Eesti Puuetega Inimeste Fondinõukogu liige ja Haapsalu Neuroloogilise RehabilitatsiooniKeskuse nõukogu liige, osales aktiivselt Eesti Haigekassanõukogu töös, oli ka sotsiaalminister Siiri Oviiri nõunik hoolekandeküsimustes. Iga-aastased võitlused rahastamiseja võrgustiku arendamise nimel, koostöö naaberriikidega,liitumine Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi ja EuroopaPatsientide Foorumiga, Kojale kodu rajamine aadressilToompuiestee 10 Tallinnas – need on vaid mõned suuremadtööd, mida Helve entusiasm, tarkus ja särav olek suutsidkorda saata. Helve andis Koja juhtimise teatepulga üle2010. aastal, kuid tegutses edasi SA Eesti Agrenska FondTammistu perekeskuse nõukogus, mille rajamise üks võtmeisikuidta oli.Võideldes kroonilise haigusega, ei näidanud ta kunagi välja,et tal on valud, vaid oli alati esirinnas ja särav. Isegi kuita ise ei jaksanud mõnda tempu kaasa teha, toetas ta alatihead algatust ja põnevat ideed. Helve tundis ära teemad,mis vajavad arendamist, tajus hästi, millal on vaja oma sõnamaksma panna ja millal on vaja minna kompromissile. Targajuhtimise tulemusena on EPIKoda täna organisatsioon,mille arvamusega arvestatakse.SotsiaalministeeriumEesti Puuetega Inimeste KodaViljandimaa Puuetega Inimeste NõukodaEesti Puuetega Inimeste FondSA Eesti Agrenska Fond