Sinuga_sygis-2014_210x297_webi

• PERSOONKuidas kujunes välja töö lastega?Tööd koolieelsete lastega alustati 1993. aastal,kui Olga Ilgina eestvedamisel loodi nägemispuudegalastele lasteaiarühm Linnupesa lasteaias,mis tänaseks jätkab tegevust Tallinna Helenikoolis. Lisaks lasteaiale vajasid lapsed ka kooli.Tartus on kool nägemispuudega lastele, Tallinnasja Põhja-Eestis aga, kus elab umbes 1/3 Eestielanikkonnast, sellist kooli polnud. Lõpuks saimeruumid Heleni kooli, kus on koos kurdid, kes onväga tormakad, ja pimedad, kes liiguvad aeglaselt.Muretsesime, kuidas nad seal omavahel hakkamasaavad. Ameerika spetsialistid, kes käivad siin igalaastal ja tunnevad meie lapsi ja nende vanemaid,ütlesid, et see on parim kool, mida nad on näinud.Nad ütlesid, et on uskumatu, kui hästi kõik on siinkorraldatud – pimedatel on oma osakond, nad onjustkui eraldatud, aga söömas käivad koos kuulmispuudegalastega, nad liiguvad kooli ruumidesiseseisvalt. Kurtidele lastele on räägitud, et tulebettevaatlik olla. See toimib väga hästi, kusjuuressamal ajal saavad ka spetsialistid omavahel kogemusijagada. Lapsed on väikesest peale selliseskeskkonnas, kus nendega tegeletakse professionaalselt.Tavakeskkonda võib minna alles siis,kui nad on saanud spetsiifilised algteadmised jaoskused.Ma mäletan juhust, kui õpetaja Olga tegelespoistega. Nad vaatasid seal midagi ja siis ta ütles,et toimetage siin edasi, ma lähen kaugemale. Pimedaletuleb alati öelda, kui sa lähed ära ta juurest.Poisid toimetasid edasi, aga nagu ikka lastegajuhtub, hakkasid seal ulakust tegema. Ja siis Olgahõikas ruumi teisest otsast: „Poisid, tehke omaülesandeid!“ Poisid küsisid vastu: „Õpetaja Olga,kuidas te nii kaugelt näete?“ Hääl kostis ju kaugelt,kuidas sai õpetaja näha, kui ta ei olnud siin? Sündinudpimedal pole arusaamist, mis see nägemineon. Tema jaoks on nägemine see, et asjad antaksekätte ja ta katsub – nägemine toimub käte abil. Seeon päris pikk protsess, kui sündinud pimedanijõuab kohale kogu meid ümbritsev maailm.Kas pimedana sündinute ja elu jooksulpimedaks jäänute õpetamine on erinev?Absoluutselt. Tavakoolis on väga raske õpetajaleselgeks teha, mida see tähendab, kui laps eiole kunagi näinud. Meil on ka selliseid lapsi, keson kooliajal pimedaks jäänud, neil on ettekujutusmeid ümbritsevast elust olemas.Mäletan juhust lasteaiast, kus oli väike, vastkaheaastane pime tüdruk, keda õpetaja julgustasnaeratama: naerata veel, naerata veel. Kõike peabõpetama. Need pimedad, kes on nägijad olnud,teavad, et tervitades ja tutvustades tuleb ulatadakäsi. Ja kui hakatakse tutvustama, sirutab ta käevälja. Kui seda pole õpetatud, seisavad lapsed,käed niisama kõrval. Pisiasju peab õpetama.Mida arvate Helen Kelleri loost?Helen Kelleri lugu on hea näide sellest, mis saablapsest, kui teda õigesti õpetatakse. Helen Kellerielust on tehtud film ja etendus Endla teatris. Töödlapse ja perega tuleb alustada võimalikult vara,Helen Kelleri puhul see nii ei olnud ja sellest tulenevaltoli õpetaja töö esialgu väga, väga raske.Põhja-Eestis kutsub Tallinna lastehaigla kohekohale meie tüflopedagoogi ja algab töö perega.Meie kodulehel on ühe lapsevanema artikkelRichardist, kes tuli meie hulka liiga vara ja liigaväiksena. See lugu on õpetlik selle poolest, kuiraske on lapsevanemal mõista lapse olukorda.Oleme korraldanud perekursusi, kus puudegalaps osaleb koos pere tervete õdede-vendadega,samuti vanavanemate ja teiste sugulastega. Kursuselõpus aruteludel imestavad lapsevanemadväga tihti, et kuidas nad ise ei tulnud mõne asjapeale. Tegelikult on ju nii, et kui sünnib puudegalaps, ei sünni kaasa oskused lapse arendamiseks.Vajame spetsiifilisi oskusi ja selleks on koolitatudspetsialistid.Milline on praegu olukord Eestis?Varem oli Tartu ülikooli pedagoogika üliõpilastelvõimalus minna õppima Leningradi kassurdopedagoogiks või siis tüflopedagoogiks.Praegu on nende spetsiifiliste teadmiste täiendõpejuba aastaid pimekurtide tugiliidu õlgadel. Olemekoolitamiseks kasutanud Ameerika projekti, mison suunatud perede toetamiseks ja koolitusteks.Oleme koolitanud lasteaedades, koolides jahooldekodudes inimesi, kelle hoolealusteks onpimekurdid, pimedad ja nägemis-liitpuudegainimesed. Koostöö Ameerika Hilton/Perkinsprogrammiga toimub juba 15 aastat, õppejõudAmeerikast on kohal käinud kaks korda aastas,nädal kevadel ja nädal sügisel. Soomlaste abiga10 SINUGA SÜGIS 2014