Sinuga_sygis-2014_210x297_webi

LUUBI ALL•• Senise töövõimetuspensioni suuruse säilitamine,kui see on suurem uuest töövõimetoetusest.Säilitamist rakendatakse inimestele, kelle töövõimekaotuse protsent on määratud vähemalt kaheksaastaks. Algselt oli plaanitud, et eelnõu kohaselt pidiinimene uude süsteemi üle minnes saama toetuseuue seaduse alusel.• Toetuse vähendamise sissetulekupiiri tõstmine640,2 eurolt 960,3 euroni. Tõstetud on seda piiri, kustulu teenimisel hakatakse toetust vähendama.• Õppijatele vanusepiiri ei rakendata. Kui algseseelnõus peeti õppimist aktiivsusnõuete täitmisekskuni 31aastaseks saamiseni, siis ettepanekute arvestamiselon eapiir kaotatud.• Liikumistakistusega või erivajadusega tööotsijadsaavad töötukassaga paindlikult suhelda. Kuitöötukassasse vastuvõtule minek on raskendatudterviseseisundist või puudest tingitud liikumistakistusevõi muu erivajaduse tõttu, võib töötukassagakokkuleppel suhelda ka telefoni teel või elektrooniliselt.• Töötukassa arvestab töövõime hindamiseleriarstide järjekordadega (õigus menetlust pikendada).Kui tekib olukord, et inimene ei pääse eriarstivastuvõtule, siis seda asjaolu võetakse arvesse egatehta otsuseid enneaegselt, vaid oodatakse ära arstivastuvõtul saadud sisend.• Inimene peab arsti vastuvõtul käima vähemaltkuus kuud enne töövõime hindamist. Inimese jaokson muudetud olukord soodsamaks: praegu peabarsti juures käima vähemalt kolm kuud enne hindamist.Puude tuvastamiseks pole arsti vastuvõtuleeelnevalt vaja minna.• Töötukassa arvestab, et sobiv töö on selline,kuhu inimene ligi pääseb. Selle all mõeldakse seda,et inimene pääseb füüsiliselt sisse, ja ka seda, et võimaliktöökoht asuks mõistlikus kauguses elukohast.• Töövõime hindamise lubamine haigusleheajal. Algses eelnõus oli planeeritud töövõimet mittehinnata, kui inimene on haiguslehel.• Lisati töötukassa töötajate spetsialiseerumisenõue, et tagada erivajadustega inimestele kvaliteetsemabi ja nõustamine.• Eelnõud täiendati toetuse maksmise peatamisevõi lõpetamise osas töötukassa kohustusega selgitadavälja aluseks olevad asjaolud, miks inimene töötukassasseei pöördunud või teenusel ei osalenud.Reformi väljatöötamine ja rakendaminevajavad aega – ei tohi kiirustadaReformi läbi viies asendatakse vananenud jaarengut pidurdavad seadused, institutsioonid japraktikad uutega. Riik on seadnud ambitsioonikadeesmärgid, nagu inimese töövõime säilitamine japarandamine, töövõimetuse ennetamine, naasminetööturule, töövõime toetamise süsteemi kestlikkusning tööandjate motivatsiooni suurendamine. Seegaon vaja töövõimereformi vaadata tervikuna, jätmatatähelepanu alt välja sotsiaalkindlustussüsteemistväljapoole jäävad valdkonnad, mis reformi lõpptulemuseseisukohalt omavad märkimisväärsettähtsust. Ilma tervikut nägemata ning erinevateteemade samale lauale panemata ei ole kuidagi võimalikedu saavutada. Seega on vaja kiiremas korrassaada ülevaade kõigist tegevustest, mis on vajalikudeesmärgi saavutamiseks. Siiani on keskendutudtöövõimetoetuse kujundamisele ning vähemalmääral riigi pakutavatele sotsiaalteenustele, nagurehabilitatsioon ja abivahendid. Häbiväärselt väheon räägitud töövõimetust ennetavatest tegevustest,hariduse kättesaadavusest puudega inimestele,tööandjate motivaatoritest, tervishoiuteenuste pakkumisest,ühiskonna suhtumise kujundamisestning hoolduskoormusest.Seega ootab sihtgrupp pikisilmi järgmiste teemadekäsitlemist:• Töövõimetust ennetavad tegevused: tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmine;erisoodustusmaksu kaotamine tööandjapoolt töötajate hüvanguks tehtud tervisekuludelt;kvaliteetne ja piisavas mahus taastusravi tagamineterviserikete korral; riiklike tervisekäitumise kampaaniatemahu suurendamine; töölepinguseadusemuutmine nii, et tööandja oleks kohustatud kohandamatöökohta ja töötingimusi vastavalt töötajamuutunud tervisele; positiivse diskrimineerimiselubamine muude võrdsete eelduste korral.• Hariduse kättesaadavus: erivajadusega õpilastehariduse toetamine alates alusharidusest kunikõrghariduse ja täiendõppeni; toetavate teenustevõrdne kättesaadavus kõigis koolides olenemataomandivormist ja haridustasemest; stipendiumidja tugiprogrammid, mis tõstavad puuetega inimestekvalifikatsiooni tööturul; hariduseta ja töökogemusetapuudega inimeste toetamine; riiklike töökohtadeloomise programmi käivitamine.SINUGA SÜGIS 2014 7