Sinuga_sygis-2014_210x297_webi

PERSOON•on koolitatud orienteerumis- ja liikumisõpetajaid.Koolitusi viib läbi ja töötajaid juhendab ka OlgaIlgina koos meie endi töötajatega, kes on saanudjuba vastava kvalifikatsiooni.Kas see projekt on jätkusuutlik?Oleme viinud läbi kaheaastase koolituse niiTartu kui Tallinna ülikooliga. Eestis on spetsialisteja materjale ja me võiksime loenguid pidada, agakogu see programm võiks olla ülikoolide juures.Siiani pole me seda saavutanud, sest meie haridussüsteemon väga jäik.Kui palju on statistika põhjal abivajajaid?Meie juurde tuleb tänapäeval aastas umbes12 last ja rohkem. Meist teatakse nüüd rohkem,lapsevanemad suhtlevad omavahel. Nähtavastion info positiivne, sest meie juurde tuleb aina rohkemlapsi. Ja see on väga hea. Hea esiteks perele,nad ei ole peata, neil on mingid pidepunktid jateadmised, mida teha. Nad küsivad kohe, kui lapson sündinud, kus ta õppima hakkab, mis tööd tategema hakkab jne. Kas meie terve lapse puhulkohe just niimoodi mõtleme, seda vist mitte. Seeon väga hea, et puudega lapse vanemad saavadteada, et on olemas õppimisvõimalused jne. Meietugivõrgustikus on üle 100 lapse. Oluline on alustadatööd lapse ja perega võimalikult vara.Koolitusi peredele viime läbi tasuta, taotledesraha erinevatest projektidest.Kas lapsevanemad kaaluvad ka lapseäraandmise võimalust?Jah. Kui me alustasime, oli see äraandmiseprotsent tunduvalt suurem. Kui on abi ja toetuslapse arenguks, siis vanem jätab lapse koju. Praeguaga on Olga Ilgina märganud, et tihti helistatakselastekodudest, mis tähendab, et tendents on lapsiära anda. Kas olukord on muutunud, ma ei tea.Meiepoolne abi pole majanduslikule olukorralevaatamata väiksemaks jäänud. Puudega lapsesünni korral on vanemad väga suure pinge all,sellepärast meil ongi perekursused ja -debatid.Õpetuses peab olema järjekindel ja ainumõeldavon koostöö peredega.Kui lapsest saab täiskasvanu, siis missaab edasi?Praegu on probleem selles, et meil ei ole nnjätkukohta, kuhu oma noored panna. Oleme täielikusummikseisus. Ma ei näe kohta, kuhu pannaneed noored, kellega oleme tegelenud lapsest saati,kellest on saanud teovõimelised inimesed, kuidkes siiski vajavad kõrvalabi. Mõtlen siin pimekurteja nägemis-liitpuudega noori. Olen rääkinudlapsevanematele, et peaksime looma midagi analoogsetMaarja külaga. Mujal maailmas on sedaloonud lapsevanemad. Mina isiklikult tugiliidutöö kõrvalt ei suuda seda teha.Milline on olnud koostöö Soomega?Maksab idee, oleks ainult mõttekaaslasi. KoostööSoomega, mis algas 1979. aastal, on olnudväga toetav. Soomelt oleme saanud hulgaliselt abikoolituste ja puudespetsiifiliste materjalide osas.Tihe on täiskasvanud pimekurtide koostöö. Meilon Eestis kõige rohkem täiskasvanud pimekurte,mille põhjustab Usheri sündroom. Tihti on nendeinimeste kommunikatsiooniks taktiilne viipekeelja ka selle oskuse omandasime Soome spetsialistideabil./Usheri sündroom on sagedane kuulmislanguse javaegnägemise koosesinemise põhjus. Usheri sündroomon autosoom-retsessiivselt päranduv kliiniliselt ja geneetiliseltheterogeenne haigus/.Kas ka Eestis on koostööpartnereid?Eestis on olukord väga muutunud paremusepoole. On olnud mitu head projekti, näiteks Endlateatri etendus ameerika pimekurdist Helen Kellerist.Enne kui Kalju Komissarov hakkas tükkilavastama, oli ta otsinud internetist, kas ka Eestison pimekurte. Ta leidis meie kodulehe, helistasmulle ja rääkis, et tahab läbi selle etenduse meidaidata. Seejärel võttis ta ühendust teatriga. Nadtellisid helkurid ning korraldasid nende müügikampaania.Etenduse nimi oli „Imetegija“, helkurilkiri „Teeme koos imesid“. Üllatas, et sellinemehine mees nagu Kalju Komissarov on, tuliise sellise mõtte peale. Ma olin sellest pisarateniliigutatud. Kampaania tulemusena koostasimeEestis punktkirjas noodiõpetuse materjalid jaVello Vart koolitas muusikaõpetajaid, et pimedadlapsed saaksid muusikalist haridust omandadavõrdselt nägijatega.SINUGA SÜGIS 2014 11