• MÕTEErivajadustega eestimaalasedvajavad tööle saamiseks toetustTöövõimereformi lähtekoht on lihtne – tänaneriiklik toetusskeem erivajadustega inimestetööle aitamiseks ei tööta, ent Eesti oma väiksusesja kokkuhoidvuses ei saa sellega leppida. Igainimene väärib võimalust töötada, kui ta seda soovibja suudab. Töövõimereformi fookus ongi sellel osalpuudega inimeste elust, mis on oma tervikus väljakutseidtäis ja ühiskonna solidaarset toetust vajav – osal,mis puudutab puudega inimeste tööle aitamist. Pikaltarutlemata on ilmne, et iga inimene, kel on võimalusEestis täisväärtuslikku elu elada, sealhulgas teha sobivatja soovikohast tööd, on kogu Eesti ühiskonnalesuur võit. Senise olukorra muutmiseks vajame lisaksdiskussioonidele selliseid poliitikaid, mis töötavadja on paremale tulemusele orienteeritud. 21. sajandiühiskonnas toovad tulemust sellised töö- ja sotsiaalkaitsepoliitikad,kus korraldus on indiviidikeskne,personaliseeritud, inimese valikuid austav, mis tagabjätkuva abi ja seire ning kus poliitikate tulemuslikkustmõõdetakse ja vajadusel poliitikaid ka tagantjärelemuudetakse.Siinsete ridade lugejaile on juba hästi teada, et Eestison üle 100 000 vähenenud töövõimega inimese. Neisttöötab hinnanguliselt 42,4%. Uuringud näitavad, etmittetöötavatest töövõimetuspensionäridest on valmistööle asuma 63% ehk hinnanguliselt 30 000 inimest.See on suur potentsiaal, mis on jäänud märkamata!Seega tuleks inimesel hinnata tema töövõimet, isegikui see vaatamata tõsistele tervisekahjustustele onväike, väärtustada tema panust ja soovi olla võimetekohaseltaktiivne. Vaid seeläbi saab ta parandadaoma sissetulekut, sealhulgas näiteks vanaduspensionitulevikus.Igale vähenenud töövõimega inimesele tuleb lähenedaindividuaalselt ja sellest lähtuvalt aidata tal leidavõimalusi tööturul. Tänase kehtiva olukorra toetajadja reformi kriitikud levitavad valearusaama, naguoleks plaanis rakendada kõik vähenenud töövõimegainimesed täisajaga tööle ja see omakorda siduda töövõimetoetusesaamisega. Vaid juhtumipõhiselt saab hinnatainimese võimeid ja võimalusi tööle pääsemiseks,olgu selleks transpordi olemasolu või elukoha kauguspakutavast töökohast.Vähemoluline pole ka tulevaste tööandjate julgustamine,teavitamine ja abistamine, et leida mõlemale poolelevajalikud lahendused tulevaseks töösuhteks, luuessobivad töötingimused. Seega soovime muuta Eestiühiskonda veelgi avatumaks ja mõistvamaks ning tööandjatelon selles oluline roll. Tervelt 68% tööandjateston valmis tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi.Kohtumised erinevate tööandjatega on kinnitanud,et nende senised kogemused on olnud positiivsed javaatamata sellele, et töökohad või -aeg nõuavad kohandamist,on tegemist äärmiselt kohusetundlike jalojaalsete töötajatega.Erivajadustega inimeste tööle aitamine muutub süsteemseks– inimene saab kogu töölesaamist toetavapaketi (toetuse, teenused, abivahendid, rehabilitatsiooni)Töötukassast. Samuti pakub Töötukassa teenuseidtööandjatele, viies kokku tööotsijad ja tööandjad. Tööandjatetoetuseks plaanitud meetmed aitavad inimesitööle võtta ja tööl hoida.Suvised kohtumised erivajadustega eestimaalasteesindusorganisatsioonidega ning reaalselt esitatudtäiendavad ideed muutsid eelnõud oluliselt. Poliitikaon kompromisside kunst ja kompromisse saab tehavõimaluste ja vajaduste vahel. Üks põhilisi ettevõetudreformi vastustanud erakondi ei esitanud mitte ühtegiparendusettepanekut. Samas esitasid mitmed erivajadustegainimeste organisatsioonid ettepanekuid, misei puuduta tööle aitamise küsimusi, ent vajavad sellegipoolestlahendamist. Oleme töövõimereformi eelnõudeloomise, menetlemise, kriitika ja parandamise protsessisõppinud, et vajame püsivat koostöösuhet lisaksüksikute eelnõude raames peetavatele aruteludele.Kutsume erivajadustega inimeste esindusorganisatsiooneja kõiki teisi partnereid koostama ühist puudegainimeste sotsiaalse kaitse lepet, mille raames kaardistamepikaajalisi lahendusi vajavad valdkonnad ja asumeregulaarsete kohtumiste raames arutama konkreetseidmeetmeid ja poliitikaid. Võimaluste ja vajaduste vahelühisosa leidmiseks vajame diskussiooni ja progressi.Kõik või mitte midagi suhtumise juures kaotame kõikja seda me endale ühiskonnana lubada ei saa.Urmas Kruusetervise- ja tööminister4 SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong>
LUUBI ALL•Töövõimereform – aeg,kannatlikkus, mõistmine,hea tahe ja koostööMonika HaukanõmmEPIKoja juhatuse esimeesViimase kahe aasta jooksul on puuetega inimestetoimetulek ja plaanitav töövõimereformolnud jututeemaks, mis ei jäta vist enam kedagikülmaks. Samas on valitsemas ka suur segadusja küsitakse, mis toimub.Ühelt poolt kõlavad sõnumid, et töövõimereformipuudutavad seadused on muutunud paremaks tänutihedale koostööle ja vastastikusele kompromissivalmidusele,teisalt on sihtgrupi poolt kõlamas vastuväiteid,et seaduse ettevalmistamisel ei arvestatapuuetega inimeste ettepanekutega ning et reformigatuleb uuesti otsast alustada. Eks see tasakaalupunktasu nende kahe vahel.Sõna reform tähendab uuendust või muudatust,mida on vaja teha olemasoleva olukorra muutmiseks.Töövõimereformi vajaduse osas ei ole ilmseltsuuri erimeelsusi, praegune olukord ei rahuldaühtegi osapoolt, ei puudega ega tervisekahjustusegainimesi, nende perekondi, tööandjaid, omavalitsusiega riiki. Eesmärk on aidata vähenenud töövõimegainimestel, kelle tervis seda lubab, leida sobilikkutööd ja olla aktiivne ühiskonna liige. Kahtlematasaab töövõimereformi idee puhul välja tuua mitmeidtugevusi: mõtteviisi muutus, st puudegainimeste kuvandi muutus ühiskonnas – abisaajastpanustajaks. See tähendab mõtteviisi muutust niisihtgrupi sees kui tööandjate hulgas, kuid laiemaltkogu ühiskonnas: nn pensionäri staatusest loobumist;individuaalset lähenemist (juhtumikorraldusepõhimõtte rakendamine) ja inimese aktiivsuse jatöötamissoovi toetamist ning tõstmist. Erimeelsusedseaduse loojate ja sihtgrupi vahel on tekkinuderinevast arusaamast, millest peab muutust alustama:kas töövõimetuspensionite süsteemi muutmisestvõi hoopis töötamiseks vajalike eeldusteloomisest.Töövõimereformi käigus on välja töötatudkaks seadust, kuid puudub üks1. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu, millegatekib vähenenud töövõimega inimesel õigus javõimalus saada töötukassast rahalist toetust jatöölesaamiseks vajalikku igakülgset abi.Töövõimetoetuse seaduse eesmärgiks on tööealiste(16–64aastaste) vähenenud töövõimegainimeste töölesaamise ja töötamise toetamine ningsissetuleku tagamine, kui inimene ei ole võimelinetöötama. Praegu makstakse neile, kes pole võimelisedtöötama täiskoormusega, töövõimetuspensioni,tulevikus aga hakatakse maksma töövõimetoetust,osalise töövõime korral 180 ja puuduva töövõimekorral 320 eurot kuus.Praegu saab inimene töövõimetuspensioni jaega rohkem abi suurt saagi. Tulevikus makstaksepensioni asemel toetust, kuid selle saamiseks peabtööealine osalise töövõimega inimene täitma aktiivsusnõudeid.Aktiivsusnõue tähendab kohtumistoma juhtumikorraldajaga töötukassast. Aktiivsusnõueloetakse täidetuks, kui inimene õpib, töötab,hooldab puudega inimest või on töötu ja otsib tööb.Tööotsija ei pea iga kuu käima töötukassas, piisabsellest, kui võtab ühendust telefonitsi või läbi interneti.Aktiivne olemine tähendab ka seda, et inimeneosaleb pakutud koolitustel ja teenustel, mis aitavadtal leida sobilikku töökohta, või õpib õppeasutuses.Nüüd pakutakse inimesele lisaks toetusele ka vajadustestlähtuvaid teenuseid, mis aitavad saada jasäilitada töökohta.2. Sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu pakubtööealisele tervisekahjustusega inimesele tööhõivespüsimiseks rehabilitatsiooniteenuseidja abivahendeid, mis aitavad saada tööle jatöökohta hoida.SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong> 5
Change language