• VÕRGUSTIKDiabeedibuss sõidab mööda maakondiDiabeedi varajaseks avastamiseks on Eesti Diabeediliitkäivitanud ka Diabeedibussi projekti.Diabeedibuss sõidab mööda maakondi, toimubinimeste diabeediriski hindamine ja meditsiinilinekontroll. Seni on tulemused olnud vägagiehmatavad:• testitute arv kokku: 8106• 1704 inimesel avastati esmaselt kõrgenenudveresuhkur – 21,2%• 2268 inimesel kõrgenenud vererõhk – üle 160/95(27,9%)• 2643 inimest on ülekaalulised – 32,6%• nendest 789 inimest rasvunud – 9,7%Suhkruhaigust ehk diabeeti on erinevaidtüüpeKõige enam on levinud teist tüüpi diabeet, mison umbes 80 protsendil diabeetikutest.Teist tüüpi diabeedi riskifaktorid on järgmised:• pärilikkus – diabeet vanemail võiõdedel-vendadel• ülekaalulisus ja kõhukus• abdominaalset ehk „õuna“ tüüpi rasvumine• metaboolne sündroom – vererasvade normistkõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra• rasedusaegne ehk gestatsiooni diabeet• mõned ravimidTeist tüüpi diabeet on tugevalt pärilik ja sedaesineb suguvõsade kaupa. Kui üks vanemaistpõeb diabeeti, on iga lapse risk haigestuda umbes40%. Kui mõlemal vanemal on diabeet, on riskjuba ligi 70%.Esimest tüüpi diabeeti ehk insuliinsõltuvatdiabeeti ei saa vältida. Haigestutakse tavaliseltlapse- või noorukieas. Haigestumist pole võimalikennetada ei suhkrust ega maiustustest loobumisega.Need diabeetikud vajavad terve oma eluinsuliinisüste 4–10 korda päevas.Elukeskkond mõjutab teist tüüpi diabeediavaldumistTeist tüüpi diabeedi puhul on oluline roll meieigapäevasel käitumisel ja toitumisel. Elanikkonnaautostumine, töö muutumine füüsiliseltvähekoormavaks, aga vaimselt pingelisemaks,füüsilise aktiivsuse vähenemine ja toiduvalikulaienemine soodustab rasvumist ning vähendabinsuliinitundlikkust. Lisaks alkohol, suitsetamine,stress ja vanus.Teist tüüpi diabeedi puhul toimib „noorenemine“,st haigeks jäävad mitte enam keskeas inimesed,vaid ka noorukid ja lapsed. Põhjused on ikkasamad: stress, vähene füüsiline koormus, rafineeritudkiirtoit. Selline tendents koormab haigeidnii psühholoogiliselt kui ka materiaalselt, samutinõuab lisaressursse sotsiaal- ja tervisevaldkonnalemõeldud finantsvahenditest.Eestis on arvatavalt umbes 80 000 diabeetikut,ravimeid tarbib ligi 60 000 inimest, osa ondieetravil. Kas need arvud on ka tõesed, pole mepäris kindlad, sest arvan, et palju on avastamatadiabeeti, kuna haigus on salakaval ja algab sagelitasahilju (teist tüüpi diabeet). Lisaks on mitmesEuroopa riigis tehtud uuringud näidanud, et kuistatistiliselt on teada teatud hulk haigeid, siis tegeliknumber on kahekordne, eriti kui haarata kaasaglükoosi ainevahetuse häirega inimesed, kellestenamus haigestub mõne aja pärast.16 SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong>
VÕRGUSTIK•Enesekontroll vähendab tüsistuste riskiRegulaarne suhkrukontroll glükomeetriga ehkenesekontroll on tähtis hoidmaks stabiilset veresuhkrutaset, mis vähendab hilisemate tüsistusteriske. Kõik diabeetikud peaksid regulaarselt kontrollimaoma veresuhkru taset. See võimaldab koosraviarstiga otsustada, kui tõhus ravi on ja kas onvaja korrigeerida toitu, liikumist või ravimite kasutamist.Enesekontroll võimaldab näha, kuidas kehareageerib stressile ja haigusele ning isegi takistadanende tekkimist.Veresuhkrut võib kontrollida nii tihti, kui selleksvajadus tekib. Mida rohkem mõõta, seda enam saabselgust oma veresuhkru tegelikust tasemest. Midateadlikum ollakse, seda kergemini on võimalik sooritadatihedat kontrolli. Mõõtmiste aeg ja tihedustuleks kooskõlastada raviarstiga.Toimetulek diabeedigaDiabeetikute igapäevaelu juurde kuulub pidevdieediarvestus, süstimine, ravimid, veresuhkrumõõtmine jne. Kõigest sellest hoolimata tekivad agasiiski diabeedi hilistüsistused (pimedaks jäämine,amputatsioonid, neerupuudulikkus jne). Kõik seetekitab stressi ja muret oma toimetuleku ja tervisepärast. Motivatsiooni leidmine diabeediga tegelemisekstänapäevases kiires elus on kindlasti olulisetähtsusega. Diabeetikutele on palju abi kuulumisestdiabeediorganisatsiooni, et mõista haigusegakaasuvaid probleeme ja saada küsimustele vastuseid.Tunne, et oled omade hulgas, annab julgust jakindlustunnet. Eesti Diabeediliidul on üle Eesti 20allorganisatsiooni. Maakondlikud diabeediseltsidteevad oma maakonna diabeetikute heaks suurepärasttööd: toimuvad loengud, õpitoad, seminarid jne.Kui seltsid suhtlevad otse diabeetikutega, siis diabeediliidukui katusorganisatsiooni ülesanne on kogudiabeedialase tegevuse koordineerimine, suhtlemineametiasutuste ja ajakirjandusega, vabariiklike ürituste,konverentside ja kampaaniate korraldamine,õppekirjanduse ja ajakirja Diabetes väljaandmine,osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides japalju muudSageli aga ei jätku testribasid vajaliku arvu analüüsidetegemiseks ning see seab otseselt ohtu diabeetikutetervise ja elukvaliteedi. Näiteks esimesttüüpi diabeetikud vajavad vastavalt arsti soovitustele4–10 testriba veresuhkru mõõtmiseks, soodustusegasaavad nad aga osta vaid 1,6 testriba päeva kohta.Meie riigil on veel palju oma inimeste tervise jaoksära teha. Loodetavasti suudab Eesti riik siiski mõeldaoma inimeste tervisele ja teeb kõik selleks, et tagadadiabeetikutele inimväärne elu ja kvaliteetne ravi.Sellesuvisel üldkogu aastakoosolekul kuulati huvigauusi diabeediravi suundi maailmas ning arutati maakondadeesindajatega töövõimereformiga seonduvaidküsimusi. Fotod: erakogu Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing on korraldanud2010. aastast alates laagreid diabeeti põdevatele lasteleja noortele. Sel suvel toimus Märjamaal Eesti-Soomeühine noortelaager 30 osalejaga.Suur nädalane laagertoimub igal suvel traditsiooniliselt Olustveres, kus selaastal osales 80 last ja noort.SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong> 17