• NOOREDFix iT <strong>2014</strong> ehk taKai RakuEesti Erinoorsootöö Ühing noOR projektijuhtEesti Erinoorsootöö Ühing noOR võõrustasselle aasta kevadel seitset erivajadustegavälisvabatahtlikku neljast Euroopa riigist.Prantsusmaa, Hispaania, Slovakkia ja Itaalianoored viibisid Tallinnas poolteist kuud.Noorteprojekti toetas SA Archimedes EuroopaNoored Eesti büroo läbi Euroopa vabatahtlikuteenistuse programmi.Iga aastaga on just lühiajalised erivajadusteganoori võõrustavad projektid saanud noOR-elesüdamelähedasemaks. Ühelt poolt pakuvad needoma nõudliku olemuse poolest noOR-e seltskonnalesuurt väljakutset, kuid teisalt suurt rahuldust,sest pärast teguderohket aega on näha, et vabatahtlikukstulnud noored on saanud kogemuse,mis jääb neid saatma terveks eluks. noOR tegutsebkiselle nimel, et üha rohkem puudega noorivõtaks osa rahvusvahelistest projektidest ningleiaks selles võimaluse arendada endas neid külgi,mis eelkõige endale huvi pakuvad. Olgu selleksvõõrkeeled, kaunid kunstid või noorteprojektideorganiseerimine. Õpikogemus lühajalise Euroopavabatahtliku teenistuse (EVT) projekti näol on igaljuhul garanteeritud, sest pooleteise kuu jooksultuleb välisvabatahtlikuks läinud noortel õppidatoime tulema uues kultuuri- ja keelekeskkonnastäiesti võõraste inimestega. See nõuab palju, kuidkordagi ei jäeta noori üksi, sest EVT-l on tugevtugistruktuur, mis toetab noort igal sammul.Fix iT <strong>2014</strong> ehk talgud massidesseSelle aasta kevad oli järjekorras kolmas, kuinoOR-e väike toimekas seltskond, mis muidukoosneb kahest „töömesilasest“, muutus korraganeljateistkümne täisliikmega ühinguks – aprillikeskpaigast maikuu lõpuni toimetasime koosseitsme välisvabatahtliku ja seitsme isikliku abistajaga.Alguse sai kõik sellest, kui eelmise aasta suveltuli meie kontorisse Eeva, kes igapäevaselt töötabtugikeskuses Juks. Juksis tegutseb igal aastal ükspikaajaline välisvabatahtlik, aga teades noOR-elühiajalisi projekte, tekkis Juksil soov rohkemajärele. Nii saigi alguse „Fix iT“, kus seitse noortEuroopast toimetasid pooleteise kuu jooksul paarnädalat Juksi aias.Tekkis plaan keskuse hoovis olevast vanastkuivanud betoonbasseinist ehitada „söödav aed“ehk peenar, kus kasvaks hernes, redis, porgandja muu meelepärane. Nüüdseks on kõigile osalenudvabatahtlikele ja assistentidele teada, etkui basseinist peenart teha, tuleb basseini põhjaladuda puuokstest aluspõhi, et vihma korral vesimullapinda mudaseks ei muudaks, vaid vaikseltbasseini põhja poole liiguks. Teiseks tuleb aiaskokku riisuda mahakukkunud lehed, millest saabokste peale laduda teise kihi, ja viimaks tuleb kattakogu pind mullaga.Olgu mainitud, et Juksi aed on väga suur ja basseinimõõtmedki märkimisväärsed. Seega tegidvabatahtlikud tõsist tööd, mis sai auga tasutud,sest nagu juuresolevalt pildilt näha, on peenarviljakas ja esimesed porgandid kohalike noortepoolt juba nopitud ja söödud.Lisaks talgutööle panid noored kokku oma kultuureesitlevad ettekanded, millega külastasimekohalikke organisatsioone. Üks lühiajalise EVTeesmärke ongi vabatahtliku võimaluste tutvustamineEesti noortele, et rohkem noori teaksidsellisest võimalusest ning näeksid selles võimalustennast arendada.EVT saab teoks tänu Euroopa Noored Eestibüroole ning nende vastutulelikele konsultantidele.NoOR-ele on alati abiks kohalikud noored,kes sisustavad välisvabatahtlike vaba aega. Heaprojekti koostisosaks on kindlasti ka kogenudpartnerid, kellega rohkem kui pool aastat ennehakkab ettevalmistustöö. Üks noOR-e pikaajalinepartner on Associacion Cultural En-ConstruccionHispaaniast, mille eesotsas tegutseb Vanessa Moreno.Kellele ei meeldiks lood, mis motiveerivad32 SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong>
NOORED•lgud massidessetegutsema ja ispireerivad algatama uusi ideid?NoOR-e tegijad on selliste lugude andunud kuulajadja lugejad. Palusime Vanessal ajakirja <strong>Sinuga</strong>lugejatele jagada oma lugu:E-kiri Hispaaniast: Associacion Cultural En-Construccion¡Hola!Tänan e-kirja eest! Mul on suur rõõm kuulda, et meieorganisatsiooni kogemused võiksid huvi pakkuda Eestinoortele, nende vanematele ja kõikidele, kes tunnevadhuvi õppimise vastu!Lühidalt algusest: alustasime erivajadustega noortelesuunatud projektidega 2003. aastal, kui osalesimerahvusvahelisel noortevahetusel Armeenias. See noortevahetuson olnud siiani üks kõige väärtuslikumaid– osalisteks olid vaimupuudega, füüsilise ja nägemispuudeganoored ning tegevus toimus väikeses Armeeniakülas. Kohalike jaoks oli see esimene selline projekt ningsealne kogukond oli väga üllatunud meie tegevusteüle, näiteks jõllitati meid iga kord, kui hotellist väljaläksime. Samas pakkus just see noortevahetus kõigemeeldejäävama hetke ehk kui me Armeenia pealinnasJerevanis oma noortevahetuse esitluse korraldasime,siis pärast esitlust tulid kohalike noorte vanemad meidtänama, et olime just Armeenias otsustanud sellise üritusekorraldada ja nende lapsi kaasata. Hiljem olen arusaanud, et see ebamugavustunne, mis oli algselt tingitudebatavaliselt suure tähelepanu osaliseks saamisest, olipigem vajalikkuse mõõdupuu ehk sellist rahvusvahelistnoortevahetust oli vaja just sinna väikesesse külla ja justnende noortega, sest see avas akna maailma, mis seni oliolnud kujuteldamatu – aktiivselt tegutsevad puueteganoored! Sellest ajast peale katsume kõikidesse rahvusvahelistessenoorteprojektidesse kaasata erivajadusteganoori.Isiklikult olen Euroopa vabatahtliku teenistuse fänn,sest see võib tõesti muuta elusid. Meie esimene lühiajaliseEVT kogemus oli Prantsusmaal, kuhu saatsime ühekerge intellektipuudega noormehe. Ta oli eelnevalt osalenudnoortevahetusel ja tema vanemad juba usaldasidmeid. Ta tegutses lastekodus, kus aitas läbi viia sealsetelenoortele suunatud igapäevategevusi. EVT puhul on heasee, et vabatahtlikuks minev noor saab vajadusel kaasatugiisiku. Nii sõitsingi temaga kaasa mina, aga ainultalguses ja kõigest paar päeva, et aidata noorel sisseelada, ning teenistuse lõpus, et tulla koos tagasi. Samason võimalik taotleda toetust isiklikele assistentidele,kes noorega terve teenistuse aja kaasa teevad. Selleprogrammi võlu peitubki selles, et välisvabatahtlikuksmineval noorel on ümber tugev ja toetav võrgustik.Rääkides veel edulugudest, siis kord saatsime 17-aastaselastekodus kasvanud noormehe Itaaliasse ja kui tatuli tagasi koju, soovis ta koheselt teha pikaajalist EVT-dAustrias, oskamata inglise või saksa keelt. Tema igapäevatööksoli lastekodulaste vaba aja sisutamine ningnüüd tegutseb ta samas organisatsioonis edasi, annabmaadlemistrenni ja korraldab teisi sportlikke tegevusi.Eelmisel nädalal sõitsin meie vabatahtliku Emiga (kellelon tserebraalparalüüs) poodi ja ta ütles: “Ma loodan, etsadama ei hakka, sest ma jätsin pesu välja kuivama.“Üheksa kuud tagasi oli ta kõigist sõltuv ja palus abi kõigetegemiseks ning pesumasinast teadis ta ainult niipalju,et see on valge kast köögis. Minu vend, kellel on samapuue, õppis oma EVT ajal kasutama tolmuimejat jakoorima kartuleid ning elas läbi ka esimese pohmeluse,seegi võib olla oluline kogemus.Ei muutu ainult puuetega noorte elu, suurim muutustoimub nendes tavanoortes, kes projekti käigus puueteganoortega kokku puutuvad. Kui nad ei ole harjunudtöötama vähemate võimalustega noortega, siis nadsiiralt üllatuvad, kui palju asju saavad need nooredteha. Noorte kaudu õpivad ka vanemad ja nii on võimalikümber lükata põlvkondi püsinud väärteadmisi, etpuudega inimesed on saamatud ning ohvrid. Sellisedlihtsad asjad on seda väärt, et jätkuvalt pakkuda noorteleEVT-kogemust!Samas on oluline teada, et EVT võibolla ei ole kõigijaoks, eriti kui noored on väga kiindunud oma perekonda.Sellisel juhul vajavad noored pikemat koha-Jätkub lk 34SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong> 33