Sinuga_sygis-2014_210x297_webi

NOORED•lgud massidessetegutsema ja ispireerivad algatama uusi ideid?NoOR-e tegijad on selliste lugude andunud kuulajadja lugejad. Palusime Vanessal ajakirja Sinugalugejatele jagada oma lugu:E-kiri Hispaaniast: Associacion Cultural En-Construccion¡Hola!Tänan e-kirja eest! Mul on suur rõõm kuulda, et meieorganisatsiooni kogemused võiksid huvi pakkuda Eestinoortele, nende vanematele ja kõikidele, kes tunnevadhuvi õppimise vastu!Lühidalt algusest: alustasime erivajadustega noortelesuunatud projektidega 2003. aastal, kui osalesimerahvusvahelisel noortevahetusel Armeenias. See noortevahetuson olnud siiani üks kõige väärtuslikumaid– osalisteks olid vaimupuudega, füüsilise ja nägemispuudeganoored ning tegevus toimus väikeses Armeeniakülas. Kohalike jaoks oli see esimene selline projekt ningsealne kogukond oli väga üllatunud meie tegevusteüle, näiteks jõllitati meid iga kord, kui hotellist väljaläksime. Samas pakkus just see noortevahetus kõigemeeldejäävama hetke ehk kui me Armeenia pealinnasJerevanis oma noortevahetuse esitluse korraldasime,siis pärast esitlust tulid kohalike noorte vanemad meidtänama, et olime just Armeenias otsustanud sellise üritusekorraldada ja nende lapsi kaasata. Hiljem olen arusaanud, et see ebamugavustunne, mis oli algselt tingitudebatavaliselt suure tähelepanu osaliseks saamisest, olipigem vajalikkuse mõõdupuu ehk sellist rahvusvahelistnoortevahetust oli vaja just sinna väikesesse külla ja justnende noortega, sest see avas akna maailma, mis seni oliolnud kujuteldamatu – aktiivselt tegutsevad puueteganoored! Sellest ajast peale katsume kõikidesse rahvusvahelistessenoorteprojektidesse kaasata erivajadusteganoori.Isiklikult olen Euroopa vabatahtliku teenistuse fänn,sest see võib tõesti muuta elusid. Meie esimene lühiajaliseEVT kogemus oli Prantsusmaal, kuhu saatsime ühekerge intellektipuudega noormehe. Ta oli eelnevalt osalenudnoortevahetusel ja tema vanemad juba usaldasidmeid. Ta tegutses lastekodus, kus aitas läbi viia sealsetelenoortele suunatud igapäevategevusi. EVT puhul on heasee, et vabatahtlikuks minev noor saab vajadusel kaasatugiisiku. Nii sõitsingi temaga kaasa mina, aga ainultalguses ja kõigest paar päeva, et aidata noorel sisseelada, ning teenistuse lõpus, et tulla koos tagasi. Samason võimalik taotleda toetust isiklikele assistentidele,kes noorega terve teenistuse aja kaasa teevad. Selleprogrammi võlu peitubki selles, et välisvabatahtlikuksmineval noorel on ümber tugev ja toetav võrgustik.Rääkides veel edulugudest, siis kord saatsime 17-aastaselastekodus kasvanud noormehe Itaaliasse ja kui tatuli tagasi koju, soovis ta koheselt teha pikaajalist EVT-dAustrias, oskamata inglise või saksa keelt. Tema igapäevatööksoli lastekodulaste vaba aja sisutamine ningnüüd tegutseb ta samas organisatsioonis edasi, annabmaadlemistrenni ja korraldab teisi sportlikke tegevusi.Eelmisel nädalal sõitsin meie vabatahtliku Emiga (kellelon tserebraalparalüüs) poodi ja ta ütles: “Ma loodan, etsadama ei hakka, sest ma jätsin pesu välja kuivama.“Üheksa kuud tagasi oli ta kõigist sõltuv ja palus abi kõigetegemiseks ning pesumasinast teadis ta ainult niipalju,et see on valge kast köögis. Minu vend, kellel on samapuue, õppis oma EVT ajal kasutama tolmuimejat jakoorima kartuleid ning elas läbi ka esimese pohmeluse,seegi võib olla oluline kogemus.Ei muutu ainult puuetega noorte elu, suurim muutustoimub nendes tavanoortes, kes projekti käigus puueteganoortega kokku puutuvad. Kui nad ei ole harjunudtöötama vähemate võimalustega noortega, siis nadsiiralt üllatuvad, kui palju asju saavad need nooredteha. Noorte kaudu õpivad ka vanemad ja nii on võimalikümber lükata põlvkondi püsinud väärteadmisi, etpuudega inimesed on saamatud ning ohvrid. Sellisedlihtsad asjad on seda väärt, et jätkuvalt pakkuda noorteleEVT-kogemust!Samas on oluline teada, et EVT võibolla ei ole kõigijaoks, eriti kui noored on väga kiindunud oma perekonda.Sellisel juhul vajavad noored pikemat koha-Jätkub lk 34SINUGA SÜGIS 2014 33