• UUDISEDEesti Autismiühingul ilmuskaks uut raamatutColette de Bruini „5 küsi-must“on raamat lapsevanemateleja pedagoogidele andmaks nõu,kuidas kasvatada ja juhendada autismigalast. Raamatu lähtekohaks onautismiga lapse vajadus selguse jaetteaimatavuse järele. Võib öelda,et laps sirutab oma käe abi järeleja ootab, et me sellest kinni haaraks:laps vajab, et ütleksime talle, MIS on tema ülesanne,KUIDAS ta seda tegema peab, KUS ja MILLAL seetoimub ja KES on sinna kaasatud?Need viis küsimust on raamatus kirjeldatava meetodipõhipunktid. Viie küsimuse meetod selgitab, millisedprobleemid tekivad autismiga lapsel igapäevatoimingutes,ning annab aimu, kuidas nende probleemidegatoime tulla. Raamat õpetab lugejat maailma vaatamaläbi autismiga lapse silmade ehk kasutama auti-prille.See aitab lapsevanemal või kasvatajal probleemidepõhjuseid analüüsida läbi lapse silmade ning leidalahendus, mis sobib nii lapsele kui ka teda ümbritsevateleinimestele.Colette de Bruin-Wanroy töötab Hollandis koolitaja jahariduslike erivajaduste koordinaatorina, olles pühendunudautismiga ja intellektipuudega laste ja nendeperede aitamisele. Ta on viie autismiga kasulapse emaja ise on ta üles kasvanud Aspergeri sündroomigaisaga.Raamat annab lugejale hulga praktilisi oskusi ja näpunäiteid,mida igapäevaelus kasutada ja soovi korralenda vajaduste jaoks kohandada.Susanne Schäferi „Tähed, õunad ja kumerklaas. Minu elu autismiga“on kirjutatud autismispektri häireganaise poolt, kes sai diagnoosi alles25-aastaselt. Seni oli ta olnud kõigiümbritsevate jaoks teistsugune,kummaline ja imelik. Raamat onsisuliselt toimetamata ja töötlemataning võimaldab heita pilgu autismigainimese ellu otsesest allikast.Üks maailma tunnustatumaid autismipsühhiaatreidChristopher Gillberg ütleb, et raamatutpeaksid lugema kõik, kellel on kokkupuudet autismiga– kas siis eraelus või ametialaselt. Susanne Schäferiotsekohene väljendusviis ja meenutused-arusaamadelust omaenda autismiga aitavad teistel mõista sellistehäirete olemust ja läbi mõistmise olla toeks nii neileinimestele kui ka nende peredele.Foto lavastuse “Roos ja lumekristall”etenduselt. Pildil keskel Hans ChristianAndersen (Ahti Tomp) ja Unenäoõukondlased(Helen Künnap, Katrin Margus,Merle Koger, Julia Kabanova).Foto: Peeter Langovits (PM)Terateater31. augustil sündis Kultuurikatla Aia kohvikusKanala Eesti esimene pimedate ja vaegnägijate teater– Terateater. Teatri avalavastus on valminud menukaEesti kirjaniku Indrek Hargla jutustuse „Roos ja lumekristall“järgi, lavastajaks Jaanika Juhanson. Lavastusesmängisid Terateatri harrastusnäitlejad, kes on ühtlasiPPÜ liikmed ja töötajad – Hedy Haavalaid, IndrekKaljumäe, Ahti Tomp,Helen Künnap, Julia Kabanova,Katrin Margus ja Merle Koger. Lavastuses kasutatudraadiolõigu salvestas, monteeris ja esitas Jakob Rosin.Luuletuse kirjutas Ketlyn Kasemets. Valguse kujundasPriidu Adlas (Vaba Lava). Lavastaja Jaanika Juhansonipoolt oli loodud ka lavastuse helikujundus.Lavastus jutustas ulmelise loo Kopenhaagenis elavastarvutiajakirjanikust Mettest, kes tutvub veidra, arvutimaailmagaüdini seotud noormehega. Samal ajal agapääseb Kopenhaagenis valla viirus, mis näib levivatarvutist inimestele. Põneva loo sisimas küsitakse – Mison õnn? Kas ratsionaalsus on ülem kui emotsionaalsus?Mis on see, mis päästab inimesed võõrandumast?Lavastuse esietendus toimus varasuvel Tallinna VanalinnaPäevade raames, olles ühtlasi PPÜ Teatriringiesimene avalik esinemine. Endine teatriring, nüüdneTerateater pakub pimedatele ja vaegnägijatele võimalustend teatrivaldkonnas väljendada ja arendada.Tegeletakse nii lavakõne kui improvisatsioonilisteharjutustega, aga tutvutakse ka teatri teoreetiliste jakorralduslike alustega, teatriajaloo ja kuuldemängudespetsiifikaga. Esimene esinemine oli eelmise aastajõulude paiku Põhja-Eesti Pimedate Ühingus ja EestiPuuetega Inimeste Kojas luulekavaga „Öö“.28 SINUGA SÜGIS <strong>2014</strong>
HARIDUS•Kõik algasHelenast ja MariestAnneli Aasmäeeripedagoogika magisterPuudega lapse sünd võib raskuste kõrvaltuua kaasa ka midagi sellist, mida tema vanemadesiotsa arvatagi ei oskaks – näiteksharukordse sõpruse ja päris oma ettevõtte.Üheksa aastat tagasi sündis mul tütar Helena.Aga ta tuli ilmale kolm kuud enne õiget aega ningkaalus 727 grammi. Oma elu esimesed 40 päevaveetis ta lastehaigla intensiivraviosakonna kuvöösis– iga tund oli võitlus, iga minut ootusärev.Lakkamatud vereproovid ja analüüsid, uuringudja testid. Keegi ei teadnud, kas ta jääb ellu ning kuijääb, siis milline on tema tervis.Aga lõpuks, pärast kolmekuist haiglaravi, pärastveremürgitust, kurgubakterit ja lugematuidhingamisseisakuid lasti meid koju. Helena sõi jakosus ning ajapikku selgus, et enneaegsus oli kahjustanudvaid tema kõrvu, tüdruk on nimelt kurt.Ent tänu kaasaegsele meditsiinile opereeriti tallesisekõrva implantaadid, mis lubavad tal kuuldaja rääkida peaaegu sama hästi nagu kuuljatest eakaaslased.Kõige tähtsam oli ju see, et laps jäi ellu.Mures sõlmitud sõprusKuid ajal, mil tema saatus veel selgusetu olija arstid ei julgenud mingeid garantiisid anda,kaevusin ma internetti. Otsisin ja lugesin kõikvõimalikkumaterjali enneaegsete laste, nendeedasise arengu ja tulevikuprognooside kohta. MaHiie ja tema tütar Marie. Marieproovib kõrgendatud piirjoontegavärvilehti värvida.Foto: Teet MalsroosSINUGA SÜGIS <strong>2014</strong> 29
Change language