10.07.2015 Views

PDF-failina - Äripäev

PDF-failina - Äripäev

PDF-failina - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

ÄRIPÄEV 19. juuni 2013toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eeUUDIS 15INTERVJUURohumaa:äriinimesedpeavadraha lõhnatundma. Kaudnemaksutaminemõjub hävitavaltHANNES SARVhannes.sarv@aripaev.eeViru Keemia Grupi juht Priit Rohumaa räägib,et äriinimesed peavad tundma raha lõhna, siishakkavad investeerima. Investeerimine ja laienemineomakorda kasvatab majandust ja aitabkõigi toimetulekut edendada. Lisaks räägib Rohumaaintervjuus VKG investeeringutest, sellest,miks ette võte Eesti Energia kombel välismaal eitegutse ja miks börsile ei ole läinud.Eesti majanduskasv esimeses kvartalis oli 1,1%.Kuidas teie majandusolukorda praegu tunnetate?Tunneme päris hästi seda surutist. Eriti keemiasektoripoole peal. Tööstused toodavad nii palju,kui tarbitakse, Euroopa ja Aasia turgude mõnevõrraväiksem tarbimine mõjutab keemiaturgu kohe.Meie põhiäri tuleb küll õlimahtudest. Õlitehasedon meil ka kõige suuremas finantskriisis töötanudtäisvõimsusel, kogustes seda ei tunne. Aganii kui majandus hakkab kokku tõmbuma, kukuvadhinnad ka õliturul ning käibes ja kasumlikkuseson suur vahe.Mida tuleks teha, et surutisest pääseda? Äriinimesedpeavad tundma raha lõhna, siis hakkavadinvesteerima. Siis minnakse panka, võetakselaenu, investeeritakse, tehakse suuremaks: sealttuleb majanduskasv, luuakse töökohti, saab riigilerohkem maksu maksta. Majanduse seiskumisetoob kaasa see, kui investorite huvi kahaneb. Istutakseoma raha otsas, pangast uute projektidejaoks ei võeta. Põlevkivisektor oma õlitehastegaon üks vähestest kapitalimahukatest sektoritest,kes julgevad praegusel ajal investeerida ja näevad,et turul on ruumi.Eesti inimeste sissetulekud on väga madalad.Mida peaks tegema poliitikud, mida ettevõtjad,et meie inimeste elu-olu paraneks? Ma imestasinka ühe artikli üle, et Ida-Virumaal on keskminepalk 480 eurot. Ma ei taha uskuda, et see nii madalon. VKG eelmise aasta keskmine palk oli 1200eurot. Meie sektoris on lisandväärtus inimese kohtasuhteliselt suur ja palgatõusuks ruumi on. Peabolema julgust investeerida ja oma ettevõtet arendada.VKG näitel saab rafineerimistehase investeeringugasama põlevkivi ümbertöötlemise kogusejuures märkimisväärselt kallimad tooted jasee annab võimaluse kogu väärtusahelale rohkempalka maksta.Kõige hullem, mida poliitik teha saab, on muutamängureegleid. See lööb valusalt. Igasuguneusaldus kaob ära. Pangad, finantseerijad, omanikudastuvad kaks sammu tagasi, lähevad oma asjagakuhugi kindlamasse riiki või sektorisse. Ma julgeksmäetööstuse ja põlevkivitööstuse puhul küllKõige hullem, midapoliitik teha saab, onmuuta mängureegleidSee lööb valusalt. Igasuguneusaldus kaobära.VKG juht Priit RohumaaTulemusedNäitajad liiguvadtõusujoonesmln eurodes25020015010050009ALLIKAS: VKG10käive21411kasum381250403020100öelda, et riik on vaene ja üritab iga natukese aja tagantmängureegleid ümber vaadata. Kokkuvõttesriik kaotab rohkem.Eestis on väga mastaapne kaudne maksustamine.Ettevõtte tulumaks puudub, aga tegelikkusesvõetakse kaudsete maksudega veel rohkem. Peaksvaatama, et kui sektoril tervikuna on suur arengupotentsiaal,siis siin sektoris võtan vähem kaudseidmakse ja lasen ettevõttel areneda.Teie rafineerimistehasest: Eesti Energia ütles, etnemad näiteks diislitehast üksi ei tee ja teie teete?Hästi palju selles äris oleneb sellest, kuidas asjapaigutad ja kuidas läbi mõtled. See tehas on korralikäriprojekt ka juhul, kui töötab ainult VKG õlipeal. Valisime optimaalse tehnoloogia, et kapitaliinvesteeringei oleks liiga suur. Me ei püüdnudajada viimast kui kallist toodet: lõpuks sa võid lennukikütuseidka teha, sest kui raha on, võib kõikraskemad fraktsioonid ju kallites seadmetes lõpunirafineerida. Proovisime valida natukene odavamatehnoloogilise lahenduse.Kui palju tehas maksab? Suurusjärk on 400 miljonit.Ma täpseid numbreid ei taha avaldada. Algusesoli 7–8 firmat huvitatud hankel osalema. Kuna olemeväike firma, siis nii paljudega ei jõua läbi rääkida.Valisime välja 4–5, kellega tegime koostööd:kõik selle ala maailma suuremad firmad. Pakkumisesaime neljalt, selline arv on väga kõva sõna.Oleme välja hõiganud, et ühe Hispaania-Itaaliakonsortsiumi pakkumine on kõige parem.Millal kopp maasse läheb? Kopp läheb maassesiis, kui kõik tähed ja planeedid lähevad õigessesuunda. Sellest on puudu viimane finantseerimisevoor. Lisaks veel läbirääkimised Eesti Energiaga.Diislitehast puudutab ka üks eurodirektiiv: teeteoma tehase küll valmis, kuid ei saa seda kütustEuroopas müüa? Ei-ei, see ei ole õige. Euroopassaab seda müüa ja toota igal juhul. Küsimuson selles, et Euroopa Liit on teinud Kyoto kokkuleppedeesmärgiga kasvuhoonegaase vähendada.Selle ühe kokkuleppena on tehtud, et mootorikütustelepannakse limiidid. VKG ei ole selle vastuja sellest ei ole midagi halba, kui tuleb põlevkivikütustejala jälje direktiiv. Iga diisel pannaksevõrdlusesse, et kui palju tema tekitamiseks koguväärtus ahelas CO 2on emiteeritud. Me olemetäiesti nõus, et põlevkivile ja diislile peavad tulemanormatiivid. Põlevkiviõli jalajälg on natukenesuurem, kuna peame igal juhul utmise protsessiskasutama soojusenergiat. Aga lõpptoode on täpseltsama sugune. Mida me oluliseks peame ja midaEesti riik on kaitsmas, on see, et ei ole mõtet tekitadarakenduslikku osa seadusele, mis keelaks sedakütust kodumaiselt realiseerida. Siis tekib veelsuurem CO 2jalajälg – müüd oma diisli kuhugi suuremasseriiki ja tood tagasi teise diisli.Miks te ei ole väljapoole arendama läinud, naguEesti Energia? Peab olema, mida müüa. Ma ei ütle,et see on vale, aga see on teine ärimudel. Kui meilkunagi Eestis kõik on tehtud, siis ei saa välistada,et oleme ka tahtmist täis. Praegu on efekt Eesti majanduselemeeletult palju suurem, kui VKG omafookuse siia suunab. Kui minna sama asja tegemanäiteks Ukrainasse, siis enamik efekti tuleb võõrasriigis: tööhõive, SKP ja maksutulude kaudu. Praeguoleme valinud oma arengu siin. Kui saab põlevkivisektorispiirid ette, siis võib-olla mõnda muudEesti ressurssi kasutada.Miks VKG börsile ei tule? Börsile minnakse siis,kui on omakapitali puudu ja arengus lisa raha vaja.Siiamaani on kõik see raha olnud Põhjamaa pankadestsaadaval. Areng on olnud küll kiire, iga aastaon bilansimaht ja laenusummad kasvanud, agapangad on meid siiani usaldanud. Börsile minekuotsustavad omanikud. Kindlasti on seda arutatud,aga praegu on seisukoht, et teema ei ole päevakorras.Väljuda nad samuti ei soovi, sest nad on vägastrateegilised investorid.Kas võlakirjad? Võlakiri on reeglina kallim. Kuskiltmaalt sa kasvad nii suureks, et pangad ei suudasind laenudega finantseerida. Miks VKG ei olevõla kirjaturul, on see, et veel on raha saadud. Täiestireaalne, et peame ka ühel hetkel minema, kuisummad kasvavad.Olen kuulnud, et kapitali kaasamiseks on võimalikka uue omaniku kaasamine? Kui, siisainult mõni institutsionaalne, nt EBRD. Aga kindlastiei ole börsiplaani.VIRU KeemiaGrupi juhtPriit Rohumaaei välista,et kui neilkunagi kõikEestis tehtud,minnakse kapiiri taha. FOTO:MEELI KÜTTIM

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!