PDF-failina - Äripäev

24,5protsendiTallinna Sadama tütarfirmaGreen Marine’i omanik onSEB panga kliendikonto. Kunieilseni polnud asjaosalised nõuskonto taha peituva omaniku nimeavalikustama.KAANEL 5TALLINNA Sadama tütarfirma Green Marine’i juhtCarl-Jüri Piht tutvustas eile Äripäevale ettevõttetegevust ja plaane. Muu hulgas ütles, et tema ongisalapärane Green Marine’i omanik. FOTO: RAUL MEEEsialgu rääkisaktsionär teist juttuEttevõteei pea elamaTallinna Sadamakulul,vaid peabTallinna Sadamalekasumitteenima.Carl-Jüri PihtEsmaspäeval esimest intervjuudandes kinnitas GreenMarine’i juhatuse liige Carl-Jüri Piht, et SEB pangakonto tagaon erinevad investorid. EileÄripäevale ettevõtet tutvustadesja pärast Tallinna Sadama juhiAin Kaljurannaga suhtlemistteatas Piht, et pangakonto tagaon tegelikult tema ise.Tahan küsida Green Marine’iomanike kohta. Miks see teidhuvitab?Green Marine on riigiettevõtteTallinna Sadama tütarfirmaning selle omanikud võiksidolla avalikud. See ongi avalik ju.Konto omanikud pole avalikud.Tavaliselt on nii, et keskontot kasutab, ei soovi mingilpõhjusel oma nime avalikustada.Me teame, et seal on SEB pangainvestorid.Nimepidi Te siis ei tea neidomanikke? Selles mõttes, et SEBpanga investorid.Inimeste nimesid Te siis ei tea?Nii palju ma tean, et SEB PrivatBank Luksemburg on selle taga.Aga konkreetseid inimesi, kesselle konto taga on? No meiesaadame kogu informatsiooniSEB panka.Mis Te arvate, kas avalikkusvõiks teada riigiettevõtte tütarfirmaomanikke? Kunagioli 49% Green Marine’i osanikNT Marine. Kuna NT Marine’iaktsiad on ostnud ära AlekseiTšulets ja müünud need edasiGazprom Neftile, siis TallinnaSadama palve oli, et mitte mingiljuhul ei tohi Gazprom Neft saadaGreen Marine’i osanikuks. Jasellest ühe osa, 24,5% omandasKontakt Investeeringud ja 24,5%on SEB panga investoritel. Ja kohekindlasti võin väita, et see poleGazprom Neft.Sellisel juhul võib konto tagaolla ka Aleksei Tšulets? No maei hakka siin praegu nimedega…selles mõttes, et SEB pangainvestorid on väga lai ring. Needon kas ettevõtted või inimesed.Kuidas Teil sisemine infoliikumineja otsustasime käib,kes esindab investoreid? Nõukoguon põhikirja järgi viieliikmeline.Oleme alati saatnud kõikmaterjalid ja informatsiooni SEBpanka.Äkki on selle konto taga hoopisVene investorid? Ma arvan,et mitte.Olete selles kindel või lihtsaltarvate? Ma ütlen, et ei ole. Agakui oleks, mis siis on?Green Marine soovib tegevustlaiendada Helsingis ja StockholmisKui seni hoidis Green Marineomanikeringi varjul, siis eileolid firma juhid nõus avalikustamaomanikud ja rääkimaette võtte äritegevusest. “Ettevõteei pea elama Tallinna Sadamakulul, vaid peab Tallinna Sadamalekasumit teenima,” selgitasGreen Marine’i juht Carl-JüriPiht strateegiat.Ettevõtte jäätmekäitlusmahustpool tuleb Tallinna Sadamalepakutavatest teenustest.Piht ütles, et nad on osalenudka riigihangetel, tasapisi tutvustatakseend ka välismaal. Temasõnul oli jäätmete vastuvõtminesadamas pikka aega probleem,Green Marine’i ülesanneongi kindlustada sadamas niijäätmete vastuvõtmine kui kakäitlemine.Tööd tehakse Tallinna Sadamalekuuluvates sadamates:Tallinna Vanasadamas, Muugasadamas, Paldiski Lõunasadamas,Paljassaare sadamas, Saaremaasüvasadamas, aga ka näiteksBekkeri ja Kopli sadamas.Ettevõte pakub teenust niiTallinkile, Eckerö Line’i laevadelekui ka kruiisilaevadele jateistele.Range dokumentatsioon. TallinnaSadamas seisab parasjagukruiisilaev Adventure of theSeas, kus laaditakse maha igatsorti jäätmeid. Valgetest kottidestpaistavad lauanõud, ühesmahutis on Pihti sõnul ilmseltfilmiilmutusvedelik, konteinerispaistavad telerid, riided ja paber.Green Marine’i logoga tsisternautotuleb laeva heitvett väljapumpama, tõstuk kuhjab kokkupuitaluseid.Piht selgitab, et jäätmetegaseonduv on rangelt dokumenteeritud.Sadamasse tulev laevtäidab jäätmete kohta teatise,hiljem täidetakse laevaheitmeteüleandmise ja vastuvõtmise akt.Green Marine’i tegevus algabliinilaevade puhul juba laeval,kus konteineritesse jäätmeidsorteeritakse. Edasi rändavadneed taaskasutusse. Näitekspressitud papp ja paber müüakseHiinasse, klaasimurd Valgevenesse.Pihti sõnul tehakse koostöödpea kõikide jäätmekäitlusettevõtetega.Green Marine’il valmis 2010.aastal Paljassaare sadamas mobiilneõliseguste jäätmete käitlemisekeskus. Väliselt jätab keskusmerekonteineritest kokkulaotud majakese mulje, kuidseestpoolt on tegu kõrgtehnoloogiaviimase sõnaga, milletöötas välja rahvusvahelineseltskond.Laevadelt tuuakse õlisegunevedelik mahutitesse, sealt suunataksesee puhastusjaama. Peenaparatuur suudab toimetadanii, et vedelikust eraldatakse puhasvesi, setted ja hüdrokarboonidetehnoloogiline segu, midamüüakse Leetu, Mažeikiai naftatehasesse.Ettevõte on koostöökõnelusialustatud Helsingi ja Stockholmisadamaga. Kasutatava tehnoloogiavastu on huvi tundnud kavälisfirmad.Keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamineloob majanduslikku kasuRiigi ja ettevõtete majandusliku edu aluseks on tehnoloogiate muutmine, jäätmeteminimaliseerimine, energia ja materjalide kokkuhoid ning saastuse vältimine. Keskkonnakaitsegategelemine parandab meie mainet ja muudab ühiskondlikku arvamust, viiesparemale majandamisele ja turuosa suurenemiseni.„Põhilised põhjused, miks ettevõtted keskkonnajuhtimissüsteeme juurutavad, on keskkonnakaitseletehtavate kulutuste optimeerimine, keskkonnateadlikkuse tõus, võimalus süsteemseltprobleeme lahendada ja oma mainet demonstreerida,“ loetleb keskkonnajuhtimissüsteemidejuurutamist pakkuva AS-i Maves konsultant Toomas Ideon.Ta lisab, et keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötmine, rakendamine ja vastava serti kaadi omandamineon oluline ka ettevõtete partneritele ning reeglina nõuavad serti kaati omavad ema rmadsüsteemi juurutamist ka tütar rmadelt. Seega on Eestis keskkonnajuhtimissüsteemide juurutamiseprotsessi suuresti mõjutanud välisomanikud.Eesti ettevõtetel on võimalus oma keskkonnakorraldust edendada ISO 14001 kui ka EMASialusel.Tulekul on uus Riigi jäätmekava aastateks 2014-2020Üha selgemalt tuleb vajadus lahendada keskkonnaprobleeme süsteemselt ka regiooni ja riigitasandil, mille üheks väljundiks on riiklike jäätmekavade loomine. AS Maves koostab hetkelkolmandat riigi jäätmekava, seekord aastateks 2014-2020, mille järgi ka kohalikud omavalitsusedoma jäätmekavad peavad tegema. Jäätmekavas käsitletakse jäätmehoolduse olukorda riigis võikohaliku omavalitsuse üksuses, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ningmeetmeid eesmärkide saavutamiseks.Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi ning käsitlebka riigi territooriumile toodavaid ja sealt välja veetavaid jäätmeid, jäätmekäitluse riikidevahelistoptimeerimist ja jäätmealast koostööd, ning milles antakse hinnang majanduslike ja muudehoobade kasutamise kasulikkusele ja sobivusele jäätmeprobleemide lahendamiseks. Jäätmekavasisaldab ohtlike jäätmete ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevaid alljaotisi, maakondadejäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi ja jäätmetekke vältimise programmi.Jäätmekava sisaldab andmeid tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangutjäätmevoogude arengule tulevikus, nende käitlemist, hinnangut uutele ja olemasolevatelejäätmerajatistele, üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatudteadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet ning andmeid minevikussaastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta.www.maves.ee