puhkus lätis - Diena

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 3LõputuJurmalaTSOONIDE KIRJELDUSEDKapten Kidi maaSee on lastele tõeline paradiis. Peaminetõmbenumber on piraadilaevamuljetavaldav koopia koos veekahuriteja liutorudega. Seal on Sidrunisild,Banaanisild ja rippuv Köissild. Maadümbritsevas koopas voolab aeglaseltsuviOrinoco jõgi. Suvel on jõgi kaks kordapikem ja voolab õue. Iga kahe minutitagant uhub lastemaad ja jõge hiiglaslikviie meetri kõrgune veejuga.ParadiisirandPüüdke unustada, kuidas te siiajõudsite, ja kujutlege, etTavaliselt arvatakse, et lõputu saab suvi olla ainult soojal maal.Puhkust on võimalik nautida aga ka seal, kus päike paistab ainult150 päeva aastas ja talvel on mõnikord 30 kraadi külma. Väljasvõib olla vihm, lumi või tuul, aga sees on kõik nii nagu troopiliseskuurordis ja seda isegi talvel — Livu veepargis Jurmalas.Tavaliselt arvatakse, et lõputu saabsuvi olla ainult soojal maal. Puh-kust on võimalik nautida aga kaseal, kus päike paistab ainult 150päeva aastas ja talvel on mõnikord30 kraadi külma. Väljas võib olla vihm,lumi või tuul, aga sees on kõik nii nagutroopilises kuurordis ja seda isegi talvel —Livu veepargis Jurmalas.Esimene asi, mida kõik Riia poolttulijad Jurmalale lähenedes näevad, onLielupe jõe kaldal asuv veider ehitis. KaRiia rahvusvahelisest lennujaamast õhkutõusvatestlennukitest avaneb vaadekokkupunutud kirevate torude keerukalevõrgustikule, mis moodustab tähelepanuväärsearhitektoonilise kuju. Mõnedelemeenutab see mitmetasandiliste teederistumiskohta, teistele tuhandeid kordisuurendatud traadipundart. Tegelikult ontegemist aga paljude inimeste kaasaegselemmikpuhkekohaga — Livu veepargiga.Livu veepark on Põhja-Euroopasuurim ja avatud aastaringselt. Veepargikolmel korrusel on 40 erinevat atraktsiooni.Suvel on neid veelgi rohkem ja lisakska välisrand. Veepargi kaasaegsedkeerukad seadmed on tellitud Kanadast,Saksamaalt ja Rootsist. Ohutusetagamiseks ja suurepärase puhkusegaranteerimiseks on veepargis ametisnoored inimesed, kes on alati valmisselgitama teile sisekorraeeskirju võitagama, et kõik neid järgiksid. Unustadavõite ka paela otsas rippuvadvõtmed — igale külastajale antaksepiletiostul kiibiga käevõru. Sellega saatepuhkate luksuslikus hotellipargiskaugel ookeanisaarel. Peaaegu koguparadiisirand on lainetega bassein.Kunstlike lainete tekitamise süsteemon suuteline esile kutsuma isegitorme, kus lainekõrgus võib tõustakuni 1,5 meetrini. Basseini põrand onkallakuga. Seal tehakse vesiaeroobikat.Basseini üle kõrgub tuletorn. Sinnaüles ronides avaneb suurepäranevaade kogu veepargi territooriumile.SpaakuurortSee on mõeldud eelkõige lõõgastavapuhkuse nautijatele. Keset Bahamabasseini asub baar, millest võite veestväljumata jooke osta. Basseini üks osalukustada kapi ning tasuda lahkumiselveepargis ostetud toitude, jookide, massaažija paljude muude lisateenuste eest.Kõik muu on arvestatud piletihinna sisse.Veepuhkus ahvatleb inimesi alati jaeriti siis, kui vesi on soe ja puhas. Livuveepark paikneb peaaegu hektari suuruselalal ning on jagatud kolmeks tsoonikserinevas vanuses ja temperamendigainimestele.Ekstreemsemad lõbustused nagu liutorudja lehtrid asuvad veepargi ülemistelkorrustel. Seal asub ka Tornado Lasensliutoru, mis oma suuruselt on kolmasmaailmas ja ainus selletaoline Euroopas.Vähesed jõukate riikide veepargidsuudavad pakkuda oma külastajatelekahtkümmet erineva keerukusastmegaviisi liutorust alla sõitmiseks paadiga võipaadita, mis meeldib eriti ekstreemspordihuvilistele ja lastele.Livu veepargi keskel on lainetavasbasseinis paradiisirand. Selle ühel küljelpaikneb Kapten Kidi lastemaa ja teiselküljel spaakuurort lõõgastuda soovijatele.Pole kahtlustki, et Livu veepargismuutub tuju ruttu heaks. Minnes kasüksi või koos laste või sõpradega sellesselõputu suve kuningriiki, pakute omalähedastele kahtlemata suurepärasepuhkuse.See täidab teid optimismi, enesekindluseja elujõuga, mida meil igapäevaelussageli napib.Ärge jätke kasutamata võimalustkülastada Livu veeparki! Lätis ei lõpe suviisegi talvel.paikneb veepargis ja teine lahtise taevaall ning nii aastaringselt. Need onkontrastseid veeprotseduure armastavatefännide tõelised maiuspalad.Siin on kõik olemas — massaaživannning aroomisaunad. Teie keha hellitavadüllatusdušid ning basseini põhjasja külgedel paiknevad võimsa survegamassaažiotsikud.JūrmalaūLatvijaLIVU VEEPARK24 Viestura St., Jurmala, LätiTel: +371 67755636www.akvaparks.lv

4PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011MAAILMAKUULSADLÄTLASEDLäti 10 parimat va• Helilooja Pēteris Vasks (1946)• Dirigent Mariss Jansons (1943)• Viiuldaja ja dirigent Gidon Kremer(1947)• Filosoof Sir Isaiah Berlin (1909–1997)• Maalikunstnik Mark Rothki (1903–1970)Kuldīga vanalinn jakosk Ventas RumbaIMANTS URTĀNS / LÄTI INSTITUUTTuraida muuseum-kaitseala –erikaitse all olev kultuuriväärtusULDIS VILKS / LÄTI INSTITUUTVõnnu vanalinn ja• Ooperilaulja Inese Galante (1959)• Ooperilaulja Elīna Garanča (1976)Kuldīga on sarmikas väikelinn,mida on eriti armastanudmaalikunstnikud ja luuletajad.See 17.–18. sajandi linnakeskuson endiselt rikkaliknäide traditsioonilistest puumajadestkitsastel tänavatel,kus vesi voolab kivitruupidesja majade all. Otse turismiinfokeskusekõrval valmistavadtöökojad värvikaid vaipasid jarätikuid, mis on kaetud rahvapärastemustritega. Kuldīgavanalinn koos Venta jõge ületava19. sajandi punastest tellistestsillaga on parajasti liitumasUNESCO maailmapärandinimekirjaga. Lisaks onlinnake võitnud kuulsust sellega,et siin asub Euroopa kõigelaiem kosk – Ventas Rumba(249 m), kus kevaditi võibnäha hüppamas lõhesid. KuulusKurzeme hertsog Jakobsündis just siin ning ristiti japandi paari Püha Katariinakirikus, kus on kaunis puitsisustusja tornis asuv vaateplatvorm.Kuldīgas toimubpalju üritusi, millest ühekssuuremaks on linnafestivalDzīres Kuldīgā.42 hektaril asuv Turaida lossimuuseumja park hõlmab niiloodusliku, kultuurilise kui kaajaloolise tähtsusega objekte.Kõige ilmselgem neist on 13.sajandist pärit ja nüüdsekstaastatud Turaida lossi kohalkõrguv punastest tellistesttorn, mille tipust saavad külastajadnäha hingematvatvaadet Gauja jõeorule. Pargison ka kaunilt tagasihoidlik1750. aastast pärit puukirik jamälestuspaik «Turaida roosile»,17. sajandist pärit kohalikulekaunitarile, kelle legendon säilinud tänaseni. Vastabiellunudkülastavad seda paika,et tähistada oma armastuseigavest kestvust. Muuseumis-kaitsealasvõib näha Turaidamajanduspiirkonna iidsetkeskust ja lisaks rahvamuusikaparki,kus on 26 IndulisRanka skulptuuri. Mittekaugel Turaida lossist leiabkülastaja Gauja jõe ürgorustGutmani ja Victori koopad,millest mõlemaid on mainitudTuraida roosi legendis.Võnnu (Cēsis) asub Vidzeme keskelja on Läti kaunimaid linnu.Võnnu sümboliks on keskaegselinnuse varemed, mis tekitavadkoos pargiga romantilise õhkkonna.Võnnu ordulinnus, midaon korduvalt üles ehitatud jalaiendatud, sai oma praegusevälimuse 16. sajandil, kui ordumeisterWalter von Plettenberg(1494–1535) lasi kaitserajatise tugevdamiseksehitada põhja- jalõunatorni ning kohandadamüüre tulirelvade tekitatud uueleohule. Ligipääsu linnusele raskendatikaitsekraavidega ningtugeva ümbritseva müüriga, midatäiendavad kolm laia väravahoonet.Gruppidele pakutakseettetellimisel erinevaid teatrietendusi,mille raames on võimaliknautida keskaegset bankettija maitsta Baltikumi üheRundāle paleeRiia vanalinnAglona basiilika• Balletitantsija ja lavastaja MārisLiepa (1936–1989)RUNDALE LOSSIMUUSEUMLIVERIGA• Raketiteaduse pioneer FriedrichZander (1887–1933) – lõi esimesevedelkütusel töötavakosmoseraketi, tiibraketi mudeli japäikesepurjed.• Leiutaja ja insener Juris Upatnieks(1936) – 3D dimensioonilisefototehnoloogia leiutaja.• Kirurg ja arstiteadlane ViktorsKalnbērzs (1928) –soovahetusoperatsioonimetoodika ja tehnoloogiaväljatöötaja, mida kasutaksetänini kõikjal maailmas.• Keemik Wilhelm Ostwald (1853–1932) – elektrokeemia pioneer,füüsikalise keemia üks rajajaid,Nobeli preemia saaja (1903)Rundāle palee on Läti kõigesilmapaistvam barokk- ja rokokooarhitektuuriesindaja. Hooneehitati aastatel 1736–1740Kurzeme hertsogi Ernst JohannBironi suveresidentsiks ja selleprojekteerijaks oli Vene impeeriumiõukonnaarhitektFrancesco Bartolomeo Rastrelli,kelle teisi töid võib näha niiJelgavas kui ka väljaspool LätitVenemaal Peterburis. Paleekahel korrusel on 138 ruumi.Keskses peahoones on hertsogieluruumid ja valitsusruumid.Idatiiba kasutati vastuvõttudeksning sinna kuuluvadKuldne saal, Valge saal jaSuursaal. Läänetiiba kasutasidhertsogi pereliikmed ja esindajadteistest aadliperekondadest.Paleed aitab ülal pidadaja hooldada muuseum, milleson suur maalikollektsioon ningmis pakub näitusepinda tarbekunstinäitustele.Lisaks võibnäha kollektsiooni Läti kirikukunstist.Nagu ikka, pole baroksetpaleed võimalik kujutadaette ilma prantsuse aiata.See aed või õigemini park algabpalee lõunaküljelt osanaalgsest arhitektuuriplaanist.Külalised võivad veeta peaaegukogu päeva kompleksi janäitusi uurides ning palee jaselle aedade ajalooga tutvudes.Riia vanalinn (Vecrīga) on Riiaajalooline ja geograafiline keskus,mis asub Daugava jõe paremalkaldal. Varem oli Riiavanalinn 13.–18. sajandi kindlustussüsteemisisemine osa,mille kogum ainulaadseidkeskaegseid arhitektuurimonumenteon üllataval kombelelanud üle kaks ilmasõda. Kitsasteltänavatel saab nautidavanalinna iidset aurat – siitleiab külastaja hulga unikaalseideramute ning religioossetehoonete komplekse. Nendehulka kuuluvad näiteks Riiatoomkirik (Doms), mille ehitusalgas 13. sajandil, lisaks gootistiilis Püha Peetri kirik, katolikukiriku kardinali püha toolPüha Jakobi kirik, valgeks kivilossikskutsutud Püha Georgikirik, imekaunis Riia vanalinnasünagoog, Püha Vaimuklooster, Dannensterni maja,Kolmeks Vennaks kutsutuderamukompleks ja Riia loss.Keskajal oli Riia toimekas sadamalinnning kuulus HansaLiitu, mis ühendas Läänemereümbruse ja Põhja-Saksamaakaupmehi. Suur- ja Väikegildihooned ning taastatud Mustpeademaja on Hansa Liidu perioodiajaloolised meenutused.Selle linna varasel arenguperioodilehitasid sääraseidhooneid professionaalsed käsitöölisedja kunstnike gildid.Riia vanalinn on iidne arhitektuurilinemeistriteos ja sobibsamas suurepäraselt ka 21. sajandituristidele, sest pakubmugavaid hotelle, ohtralt restoranening külluslikult lõbustuspaiku.Riia vanalinn onkeskööl sama vilgas kui päeval.17. sajandi lõpuks oli dominikaaniordu juba asutanud Aglonassekloostri ning ehitanud puukiriku.Kui kirik 1699. aastal mahapõles, püstitati aastatel 1768–1780 kivist klooster ja praegunekirik. Aglona basiilika on ehitatudhilisbarokses stiilis ja sellekõrval on kaks muljetavaldavat60 meetri kõrgust torni. Siseviimistluspärineb 18.–19. sajandist.Kantsel, kooripealne, orelid,pihikambrid ja pingid valmistati18. sajandi lõpus, kuidkülgaltarid on hilisemad lisandused19. sajandist. Kirikul ontohutu maalide, skulptuuride jakunstiobjektide kollektsioon,

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 5atamisväärsustMAAILMAKUULSADLÄTLASEDlossLiepājaVentspilsvanema pruulikoja, Cēsise õlletehasekohalikku õlut. Linnuselähistel on esmakordselt 13. sajandilõpus ehitatud Püha Jaanikirik, mis oli toona suurim kirikkogu Vidzemes. Selle mastaapsusja välimus on muljetavaldavadka tänapäeval, kuigi sedaon korduvalt ümber ehitatud tänuVõnnu rolli muutumisele ajaloosuurtes lahingutes.Kirikus on Liivi ordumeistritehauaplaadid ja orel, mis täidabümbritsevad tänavad muusikaga.Vanalinna munakividegakaetud tänavad ja käigud onsäilitanud oma algse keskaegseasetuse ning neid ääristavadimetoredad vanad hooned omatraditsiooniliselt punastest kividestkatuste, varjatud hoovideja värskelt värvitud fassaadidega.CESISE LINNAVALITSUS / LÄTI INSTITUUTLiepāja on tähtis asula Läänemereidarannikul mere jaLiepāja järve vahel, kus inimesedon elanud enam kui 750aastat. Liepāja on muusika- jakultuurilinn, kus saab osa võttasellistest üritustest nagurahvusvaheline klaveritähtedefestival, rahvusvaheline orelimuusikafestivalja Baltikumirannapidu või muud muusikaüritused,mida pakuvad linnamuusikaklubid. Külastaja saabkõndida Põhjakindluse labürintides,uurida Karosta (meresadama)arhitektuuri või endistvanglat, silmitseda linnasüdamesasuvaid juugendhooneidning mereäärses pargispeituvat omanäolist puitarhitektuuri.Päikselistel päevadelon loomulikult tõmbenumbritekssinise lipuga rand, meresadamapromenaad ja Lätimuusikakuulsuste allee, pilviseilmaga aga võib leida tegevustkeeglisaalides, kunstigaleriidesja külastades Liepājasümfooniaorkestrit või Liepājateatrit. Liepāja on linn, mis inspireeribja kus õdusad hotellid,stiilsed kohvikud ning lõbusadkõrtsid pakuvad tipptasemelteenindust.LIEPAJA TURISMIINFO KESKUS / LÄTI INSTITUUTVentspils City on populaarneturismikeskus, mis pakub meelelahutustkaunil, suurepäraseltvarustatud ja sinise liputeeninud rannal ning samutiveepargis nimega Ventspils.Lastel on küllaldaselt tegevustkahes laste lõbustuspargis. Aktiivsetpuhkust eelistavad külastajadon teretulnud olümpiakeskusessenimega Ventspils.Seikluspark pakub jällegi suusamäge,seiklusrada, suvelõhkkummi-sõitu, maastikurattarada,trampliine, kiikumist,liumägesid ja palju muud. Turistidon teretulnud kõndimaVentspilsi vanalinna munakivitänavatelja külastama Liiviordulinnust (1290) ning Ostgalsi.Ankrurajal võib näha 6 meetrikõrgust ja 23 tonni kaaluvatankrut. Kustumatu mulje jätabsõit mereäärse vabaõhumuuseumikitsarööpmelisel raudteelMazbānītis ja retk Ventspilsisadamasse ekskursioonilaevalHercogs Jēkabs. Lisaks peetakseVentspilsi lillede pealinnaks,siit leiab ainulaadseid lilleskulptuure«Veealune maailm»,«Bobimeeskond», «Lepatriinud»,«Pardipere» ning samutiLäti ainsa lillekella. Ventspilson ka suurepärane paikperepuhkusteks.ANDREI JESVTIGNEJEV / VENTSPILSI TURISMIINFO KESKUS• Arhitekt Gunnar Birkerts (1925) –arvukate arhitektuuriauhindadesaaja, paljude silmapaistvatehoonete nagu HoustoniMoodsa Kunsti muuseum;IBM büroohoone New Yorgis;Läti rahvusraamatukogu jpt looja.• Arhitekt Mihhail Einstein (1867–1921) – paljude Riia Art Nouveaustiilishoonete arhitekt.• Linnaplaneerija Johann D. Felsko(1813–1902) – Riia kõigesilmapaistvam ja olulisemarhitekt, kelle nägemus jageneraalpaan andsid Riialesuurlinliku elegantsi jamastaapsuse.• Maastikuarhitekt Georg F. F.Kuphaldt (1853–1938) – Riiabastioni, kanaliala, esplanaadi,Metsapargi (Mežapargi),mõisaparkide jpt looja.• Male suurmeister, kaheksakordnemale maailmameister Mihhail Tal(1936–1992).• Apteeker Abrham Kunze (18. saj) –kuulsa Riia palsami leiutaja.• «Krokodill Dundee» peategelaseprototüüp Arvīds Blūmentāls(1926–2006).Jūrmala merekuurortGauja rahvusparkSANDRA ĪRISTE / LÄTI INSTITUUTJURMALA TURISMIKESKUSULDIS VILKS / LÄTI INSTITUUT• Maadeavastaja Aleksandrs Laime(1911–1994) – avastas 1979. aastalmaailma kõrgeima Angeli joaVenetsueelas ning mitmed jõed,mis said nime mehe sünnimaajärgi: Rio Gauja, Rio Daugava, RioVenta ja Rio Ogre.RIIAS ON ELANUD JATÖÖTANUD ka:mille hulka kuulub kiriku ikoon«Imetegija Neitsi Maarja Aglonast»(17. sajand), mis tuuaksevälja vaid usupühade ajal. Paljudusuvad, et maalil on raviomadused.Lisaks saavad külastajadnäha kiriku toetajate jaasutajate Eva Justīne’i ja DadzibogsŠostovicki portreesid.Iga aasta 15. augustil külastavadtuhanded palveränduridAglonat selleks, et tähistadaMaarja taevasseminemise püha.Paavst Johannes Paulus IIkülastas Aglonat 1993. aastal.Tema visiidi auks viidi kirikusja selle krundil läbi ulatuslikudtaastamistööd.Jūrmala on Balti riikide suurimmereäärne ravikuurort ningsellel on pikk ajalugu. Kuurortlinnasub 25 km kaugusel pealinnastRiiast ning 15 km kauguselRiia rahvusvahelisestlennujaamast. Jūrmala linn onuhke oma ainulaadsete loodusressurssideüle, mille hulkakuuluvad näiteks ravitoimegamineraalveed, ravimuda,männimetsad, tervislik mereäärnekliima, liivadüünid ja32,8 km pikk rand. Jūrmalarand on kaetud valge kvartsliivaganing Majori ja Jaunķemerirannaribade kohal lehvib sininelipp, mis tähistab puhtuse,ohutuse ja teenindusasutustekõrget taset. Rannad sobivadka erivajadustega inimestelening on suurepärasekspuhkepaigaks kogu perele.Jūrmala raviasutused ja spaapakuvad suurt valikut erinevatestspaa- ning raviprotseduuridest.Lisaks on Jūrmala linnväga uhke oma ainulaadsepuitarhitektuuri üle, mis on 19.sajandist ja 20. sajandi esimesestpoolest alates olnud linnaunikaalseks tunnusjooneks.Siin eksisteerivad harmooniliseltkoos klassitsism, juugend,rahvusromantika ja funktsionalism.Arhitektuurimonumentidenimekirja on kantud414 hoonet, kuid enam kui4000 maja vastavad linna ajaloolistehoonete tunnustele.Jūrmala pakub võimalust lõõgastudaPõhja-Euroopa ühessuuremas veepargis Līvu Akvaparks,kus on üle 45 atraktsiooninii lastele kui ka täiskasvanutele.Līvu Akvaparkson külastajatele avatud seitsepäeva nädalas aasta ringi. Jūrmalalinn kutsub kõiki ikka jajälle endale külla.1973. aastal asutatud Gaujarahvuspark oli riigis esimene.See 91 745 hektarit kattev parkon enamjaolt tihedalt metsastatudja seda lõhestavad jõed(suurimad neist on Gauja,Amata ning Brasla) ja nii suuredkui väikesed järved, miskõik pakuvad peaaegu piiramatuidturismi- ja puhkevõimalusi.Külastajate seas on populaarsetekstegevusteks kanuu-ja kärestikusõidud, ratsutaminening jalgrattasõit, linnuvaatlusja looduse imetlemine.Oma ligi 900 taimeliigi, 149erineva linnu- ja 48 metsloomaliigigaon Gauja loodussõbraparadiis. Pargis asuvad mitmedLäti kuulsaimad vaatamisväärsused,nagu näiteksSigulda ja Turaida loss, Āraišija Turaida muuseum, Gauja jõgeületav parv, Līgatne loodusrajad,Straupe loss, Ungurmuižamõis ja rabavad looduslikudmoodustised nagu Zvārtesepaljand ja Ērgļi kaljud. Majutusvõimalusipakuvad muuhulgas hotellid suuremates Sigulda,Valmiera ja Cēsise linnades,kuid ka maapiirkondadesasuvad külalistemajad,üürimajad, talumajutusedning laagriplatsid. Jalgrajad onhästi tähistatud ja kaarte saabkohalikest turismiinfokeskustest.• Helilooja ja dirigent RichardWagner (1813–1883), kes töötasRiia linnateatris. Merereis RiiastLondonisse andis talleinspiratsioni ooperi «LendavHollandlane» loomiseks.• Balletitantsija ja lavastaja MihhailBarõšnikov (1948)• Riias elas ja töötas maailmaesimese minikaamera VEF Minoxleiutaja, eestlane Walter Zapp(1905–2003).

6PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Balti ringreis –uued kohad ningjuba tuttavadkohad oma tuntudheaduses!«Balti ringreis 2011» on kampaania,mis toimub 5. 05 – 15.09 Lätis, Leedusja Eestis. See on kolme Balti riigivaheline unikaalne turismialanekoostöö, mis annab reisijatele võimalusemängude ja võistluste kaudu tutvuda nii uutekui ka tuntud vaatamisväärsustega. Osalejadsaavad vaatamisväärsuste külastamiselallahindlusi ning kõige aktiivsemateleantakse auhinnad, kusjuures peavõiduks onmajutusega reis kahele ühte Air Balticupoolt pakutavatest sihtkohtadest.Reisijatele pakutakse 30 vaatamisväärsust,10 igas riigis. Igal aastal on valitud 10uut kohta, kuid kuna sel aastal on tegemistprojekti viienda aastaga, siis on seekord eelmisteaegade meenutuseks kaasatud nelikõige populaarsemat vaatamisväärsust. Lätispakutakse teist korda vaatamiseks Cēsisekindlust – keskaegse kindluse varemeid,Liepāja meresadamat – Euroopa ainsat turistideleavatud militaarvanglat, reisi kitsarööpmeliselraudteel Gulbenest Alūksnesseja Lauma loodusparki.Uute vaatamisväärsuste hulgas on Doduļiminiloomaaed – see on suurepäraneajaveetmise koht lastega peredele, kus saabnäha musti vietnami minisigu, kamerunikitsi, suuri ja ainult seal leiduvaid angooraküülikuid, shetlandi ponisid ja ligikaudu 30liiki linde. Kemeri rahvuspargi rabamaadon huvitavaks kohaks nii lastele kui ka täiskasvanutele.Mootorimuuseumi Bauska haruon otsustanud spetsialiseeruda põllumajandus-ja transpordimasinatele. Seal võitenäha isegi RAF-minibussi, mis ehitati spetsiaalseltMoskva olümpiamängude olümpiatuletransportimiseks. Läti vanemaid männikäbidekuivatajaid – Vijciema Čiekurkalte– on töötanud juba aastast 1895 ning tegutsebpraegu nii männi- kui ka kuusekäbidekuivatamise alal, pakkudes lisaks muuseuminakäbikuivatamise protseduuride demonstratsiooneja ekskursioone ning teavetMežmuiža kompleksi kohta. Gunārs Igauns’imuusikariistade töökojas võib näha üllatavaltrikkalikku kollektsiooni erinevatestmuusikariistadest, nende hulgas simblid,tsitrid, läti kandled, vibrafonid, flöödid, kõristid,puust kellukesed, kontsertiinad jaakordionid. Kui aga soovite oma lastele, eritiväiksematele printsessidele rõõmu valmistada,külastage Mini-kuningriiki Preiļis.Seal näete rohkem kui 300 Jelenas Mihailovanukku, haldjat, päkapikku, lossi ja muinasjutupuud.Läti rahvajuttude maailm põimubseal lõbusate koduste stseenidega ningkülastajad saavad lasta end erinevate lugudeja stseenide kangelasteks kostümeeritutenapildistada.Lähema teabe saamiseks vaadake kodulehtewww.greatbaltic.euLätirahvariidedon kaunidja värvikadRIIJA – see Läti elustiili ja disainipoodesindab uue põlvkonna julge mõttelennugadisainereid ja loojaid, kes pakuvadkodutekstiile, mööblit, lampe, rõivaid,jalanõusid, ehteid, tarbekunsti, keraamikatja klaasi. Kuid kõik loodu on ammutanudtugevalt ainest Läti rahvakunstist jatraditsioonidest. Kauplus asub aadressil:Dzirnavu iela 66-2 ja Tērbatas iela 6/8, Riia.Täpsem info: www.riija.lvSTUDIJA NATURALS – tuntud Läti disainerija tekstiilikunstniku, linaste tekstiilidemeistri Lauma Kaugure ateljeepood,Bruninieku iela 47 (sisehoovis), mida saabkülastada ja sooritada oste etteteatamisel.www.studio-naturals.lvKLASE – Latvian Modes on värvika ja julgevalikuga disainmoe butiik, kus saab ostanii moodsaid-maitsekaid rõivaid,jalanõusid kui ka aksessuaare ning nagupoe kontseptis on öeldud, on kõigel juuresRahvariided on omanudja omavad tänapäevanisuurt ja sümboolsetrolli lätlaste rahvuslikuja kultuurilise identiteedi kujunemiselja säilimisel. See onainuomane kultuuripärand, miskujunes tänaseni hästi säilinudvärvi-, vormi- ja mustrikujunditenäol välja lätlaste rahvuslikuärkamise ajal 1920.–30. aastatel,kohe pärast riikliku iseseisvumisesaamist.Rahvariiete kandmine jakõik rahvuslik nii olmes, tarbejakujutavas kunstis oli toonaäärmiselt populaarne.Läti rahvariiete stiil ja peamisedelemendid jagunevadlaias laastus viie piirkonna vahel:Kurzeme, Zemgale, Vidzeme,Latgale ja Selija. Erinevusedon suuremad naisterõivastes –lõigetes, seeliku-, pitsi- ja vöömustritesning domineerivatesvärvides. Meeste rahvarõivad onpeaaegu ühesugused, üsna tugevaltmõjutatud linnarõivastestja sõjaväemundritest ning erinevusedmaakonniti on pigem detailides.Uus rahvusluse laine kaheksakümnendateaastate lõpul,mis viis välja Läti taasiseseisvumiseni1991. aastal, tõikaasa ka rahvariiete uue tõusulaine.Nüüd, 21. sajandi alguskümnendilvõib rääkida juba kolmandastrahvariiete ja rahvakunstitulemisest, sest nooredläti kunstnikud, tarbekunstnikud,disainerid ja käsitöömeistridon pöördunud taas rahvakunstiammendamatute lätetejuurde.Riias ja mujalgi Lätis on tekkinudpalju ehedat uut Läti disainipakkuvaid poode ningstuudioid, kus väga moodsal tasemeleksponeeritakse jamüüakse Läti uue põlvkonnaloojate tõepoolest imelist kätetööd.EHTSAT LÄTI KÄSITÖÖD JA DISAINI PAKKUVAD POEDväike vahva «Läti kiiks». Kaupluse aadress:Elizabetes iela 85A, Riia. Täpsem info:www.modesklase.lvGarage – pood on küll väike ja asub justkuinurga taga (hotelli Bergs sisehoovis), kuidkindlasti on see ärakäimist väärt paik.Suurepärane valik kaunist rõivadisaini,aksessuaare, ehteid ja palju muudki.Elizabetes iela 83/85, Riia.www.garage.lvLÄTIPÄRAST KÄSITÖÖD PAKUVAD:• Mildas Market Riia raudteejaama juures.www.mildastirdzins.lv• Rātes’ Arcade Riia linnavalitsuse hooneallkorrusel.Kurzeme rahvarõivad.NB! Riia linna turismiinfopunktides onsaadaval suurepärane Shop Rīga kaart.LISAINFO: WWW.LIVERIGA.LVDisainipood Riija.AUZU GIMENE / LÄTI INSTITUUTRIINA LUIK

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 7Jaanipäev on ka lätlastel Jaani päevSuvine pööripäev (22.juuni) on jõuludekõrval lätlaste jaokskõige olulisem rahvapühaning uskumusi, traditsiooneja tavasid on sellegaseoses mõistagi palju. Kuilinnainimeste jaoks on jaanipäeval– läti keeles Jāņi(hääldatakse pikalt nagu:jaani) pigem sümboolne jameelelahutuslik tähendus,oli see maainimestele märgikskalendri- ja tööaastajõudmisest poole peale, miseelkõige tähendas valmistumahakkamist eelseisvakssügiseks ja talveks. Kuid samasolid kätte jõudnud kaaasta kõige valgemad ja pikemadpäevad ning lühemadööd – lühike suvi olijõudnud oma haripunkti.Põllumeestel pidi jaanipäevaksolema tehtud kõikkevadtööd nagu kündmineja külvamine, sest ees ootastöömahukas heinategu, seenel-ja marjulkäigud, vihtadevalmistamine nii loomadelesöödaks kui ka eneselesaunaskäigu tarbeks ningtarvilike ehitustööde tegemine.Suvetööde alguseksoli heinategu ning esimeseloo sai usin pererahvas mahajuba enne jaani.Traditsioonide kohaseltkutsuvad lätlased jaanilaupäevaJāņi-taimede/ürtidepäevaks ehk Jāņi-herbs.Sel päeval metsast jaaasalt korjatud taimedel jajuurikatel oli vanade uskumustekohaselt imettegevadraviomadused ning suviselpööripäeval ei korjatud ravimtaimimitte ainult inimeste,vaid ka koduloomaderavimiseks.Naised ja neiud kannavadjaanipäeval tänini lopsakaidrohttaimedest ja lilledestpärgi, mehed aga Lätirahvuspuu – tammepärgi.Väga levinud on kommevanikute ja pärgadega kaunistadamajapidamist niiseest kui ka väljast – tuppatuuakse värsketest kase-,tamme- ja/või pihlakaokstestja lilledest vanikud, neidsätitakse nii maja välisuksekohale, aia- ja karjaväravatele,loomalautade sissepääsuja rehealuse uste kohalening pärjad riputatakse kaelaisegi koduloomadele.Kõige olulisem taim onaga jaaniööl muidugi müütilinesõnajalaõis, mis legendikohaselt avab oma kuldselthiilgava õie vaid kord aastas.Jaaniöö on müstiline öö,mil võid kohtuda EmakeseLaima ehk õnne/saatusejumalannaendaga või nähaõitsemas sõnajalaõit. Kõikjalpõlevad hommikuni uhkedjaanilõkked.Traditsioonilistest toitudestteeb perenaine kindlastivärsket musta leiba ja pehmetköömnejuustu ehk Jaani-juustuning peremees panebkäima koduõlle. Jaaniööllauldakse ja tantsitaksepalju ning peo kõrgpunktikson Taevaisa ja Emakese Maamaapealne pulmapidu – sestapvalitakse külarahvaseast alati välja kauneimneiu ja krapsakaim noormees,kes siis laulvate «pulmalistega»mööda küla käivad.Piduliste kõiki toiminguidsaadavad līgotne-laulud– suvise pööripäeva laulud,mille refräänis korduvadalati sõnad: līgo, līgo ...Lätlastel on tuhandeid rahvalaule,mis on pühendatudpäikesele (Saule), taevapojaleJānisele ja tema «lastele»– karjusepiigadele ja poistele,kes käivad talust talusselaulud suul ja soovivad pererahvalepere- ja karjaõnne.Teelt korjatud taimedestja lilledest pärjad kingitaksepererahvale ja nõnda käivadnoored hommikuks läbi koguküla ning kõik, mida teelkogetakse või nähakse, pannakseandeka eeslaulja eestvedamiselkohe laulu sisse.Jaanipäeva ei ole võimalikette kujutada ilma jaanilõkketa,mis süüdatakse ennepäikeseloojangut külakõrgeimale künkale ninghoitakse põlevana jaanipäevahommikuni välja. Endiseltkasutatakse ka teiba otsakinnitatud tõrvatudvankriratast või tõrvatünni(pundeles või pūdeles).Jaanitulel arvati olevathinge puhastav ja tervist tugevdavjõud ning see peletavateemale kurjad vaimud.SANDRA ĪRISTE / LÄTI INSTITUUTHUVITAVAID FAKTE LÄTI KOHTARiigikord: parlamentaarne vabariikLäti Vabariik kuulutati välja18. novembril 1918President: Valdis ZatlersPeaminister: Valdis DombrovskisPindala: 64 589 km2Pealinn: RiiaRegioonid: Riia, Kuramaa, Semgali,Liivimaa, LatgaleRahvastik (2010): 2 248 374Keel: lätiLäti keel on balti keel, mis kuulubindoeuroopa keelkonda. Läti keele ainukekeeleline sugulane on leedu keel ningmaailmas peetakse seda üheks vanemaksja vähem muutunud elavaks indoeuroopakeeleks. Umbes 1,5 miljonit inimest ülemaailma räägib läti keelt emakeelena.Rahaühik: latt (LVL), 1 latt = 100 santiimiMaakood:LVTelefonikood:+371Tippdomeen:.LV (.EU)• Läti kuulub alates 17. septembrist 1991ÜROsse; 29. märtsist 2004 NATOsse jaalates 1. maist 2004 Euroopa Liitu.• Riigi lätikeelne nimi Latvija tuleb vanadelatgalite hõimu nimetusest. Latgalid,kuralased, seelid ja semgalid olid Indo-Euroopa Balti hõimud ning tänapäevalätlaste etnilised esivanemad.Rahvuspüha18. november, Läti iseseisvuseväljakuulutamine 1918. aastal.Rahvuslind:linavästrikRahvuslill:harilik härjasilmRahvuspuud:tamm ja pärnSümbol-loom:lepatriinuRiigipiiri pikkus:1862 kmLäti rannajoone pikkus:494 kmSuurim järv:Lubans, 80,7 km2Sügavaim järv:Dridzis, 65,1 mPikim jõgi Läti territooriumil:Koiva jõgi (Gauja), 452 kmPikim jõgi, mis voolab läbi Läti:Väina jõgi (Daugava), kogupikkus 1005km, millest 352 km LätisKõrgeim tipp:Gaiziņkalns, 311,6 mKEELEKÜMBLUS:Tere! – Sveiks!Head aega – Uz redzēšanosJah – JāEi – NēAitäh – PaldiesPalun – LūdzuVabandust – AtvainojietVAPPLäti vapp koosneb lätlaste omariikluse jarahvusliku identiteedi traditsioonilistestheraldilistest sümbolitest: kolmest tähest,päikesest, merest ja tammelehtedest. Lätiajaloolisi piirkondi Kuramaad (Kurzeme) jaSemgalit (Zemgale) esindab punane lõvining Liivimaad (praegune Vidzeme) jaLatgalet hõbedane greif. Läti vapi kilbivasakul alumisel väljal on Kuramaa vapp,paremal alumisel Liivimaa (Vidzeme) vappning ülemine väli tõusva päikese kujutisegatähistab Latgalet, millel Läti vapi loomiseajal oma vappi polnud. Päikesel on 17 kiirt,mis sümboliseerivad 17 tollast Lätimaakonda. Läti vapp võeti ametlikult vastu16. juunil 1921. Selle kujundas läti kunstnikRihards Zariņš.LIPPLäti punane-valge-punane lipp on üksmaailma vanemaid lippe, mida kasutatiesimest korda 13. sajandil Võnnu (Сēsise)lähedal peetud lahingus. Ühe legendi järgipärineb lipp valgest linast, mida kasutatisurmavalt haavatud Läti pealikulahinguväljalt ärakandmiseks. Lina küljedsaid verega kokku, keskosa jäi agavalgeks. Sõjamehed heiskasid linalahingulipuna, sest see oli neid võiduleaidanud.

8PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Riia loomaaed on üks EuroopaRiia loomaaiast räägivadlegendaarseid lugusidterved põlvkonnadeestlasi ja tõenäoliselton vähe praeguste keskmiseja vanema põlvkonna inimesi,kes poleks seal kord või paarkäinud. Nüüd on käes aeg, etvõtta teekond taas ette, kui juhtuteRiiat külastama, sest loomaaiason aastate jooksul niipalju uut ja põnevat juurde tulnud.Loomaaed muutub pidevalt– ehitatakse uusi loomamaju,muudetakse kollektsioone jatäiendatakse loomaaias pakutavatehariduslike programmide(loengute, ekskursioonide jaklasside) valikut. Nii et kui tepole terve aasta loomaaias käinud,ootab teid juba ees arvukaltuusi üllatusi.HUVITAV AJALUGU1908. aastal loodud Riia loomakaitseseltsisihikindla töö tulemusenapandi 1911. aasta aprillisRiia lähistel asuval 16,4-hektariliselkaunil metsaalal nurgakivisiiani tegutsevale Riia loomaaiale.Avapidu peeti aastapäevadhiljem 1912. aastal ningjuba esimene kollektsioon olimuljetavaldav: 267 isendit kaheksakümnesteri liigist oli tolleaja kohta igati märkimisväärnesaavutus. Kollektsioon kasvaskiiresti, sest palju loomi kingitiloomaaiale kollektsioonitäiendamiseks inimeste endipoolt nii Lätist kui väljaspoolt.1914. aastal – seega vaid kaksaastat pärast avamist oli kollektsioonjuba kahekordistunud,ulatudes 538 isendini. Esimenemaailmasõda tabas aga loomaaedavalusalt ja 1917. aastal, kuiSaksa väed Riia okupeerisid,loomaaed suleti ning territooriumileehitati orvuks jäänud lastevarjupaik. Kulus hulk aastaid,enne kui loomakaitseselts taaselule ärkas ja loomaaia taasavamiseteema üles tõstatas. 1933.aasta oktoobris jõuti taas niikaugele, et loomaaia avamiseksoli koos 124-isendiline kollektsioon,mis esindas 48 loomaliiki.Ka Teine maailmasõda ei olnudloomaaiale mõistagi kergeaeg, kuid siiski ei lakanud seeeksisteerimast, enamik loomielas rasked ajad üle ja jäid elluning ka hooned ei saanud sõjaskannatada. 9. novembril 1944avati loomaaed taas külastajatele.Tänu sellele oli pärast sõdajust Riia loomaaed kõige paremja liigirikkam loomaaed kogutoonases Nõukogude Liidus japälvis kiiresti üleliidulise kuulsuse.Juba 1950. aastal avati siinesimene suur akvaarium ja 1955.aastal hakkasid tegutsema giidid.Kiire areng tõi kaasa uuteehitiste rajamise, millest üksesimesi oli imekaunite roosadeflamingode maja, järgnesid karumajaja mitmed teised siianikollektsiooni n-ö raudvaraksolevate loomaliikide uued jaajastukohased hooned. Üheksakümnendateaastate alguseksMerihüljes kunstitunnis.oli loomaaias juba 2150 isendit401 eri liigist. Loomaaed on tegelnudka loomaliikide kaitsegaja üheks selliseks päästetuks onEuroopa lehekonn, keda just tänusellele võib taas Kuramaametsades ja aasadel kohata.Pärast Läti iseseisvumist1991. aastal tabas loomaaedauus hoop – justkui eikellegimaaksja suurte rahaliste toetustetajäänud loomaaed vaevles ellujäämisraskustesja külastajatearv langes katastroofiliselt. Kuidennast koguti kiiresti – loodiavalike suhete ja turunduse osakond,astuti Euroopa Loomaaedadeja Akvaariumite ühinguliikmeks ja seati sisse haridusprogrammid,rajati mitu uut loo-Riia loomaaed – vanim BaltikumisRiia loomaaed asub MetsapargisĶīšezersi järve kaldal. Kui sisened1912. aastal ehitatud väravatest,jõuad maailma, kuselab rohkem kui 400 loomaliikieri kontinentidelt. Ajaloolisedhooned vahelduvad tänapäevasteekspositsioonidega.Iga loomaaiakülastus kingibSulle avastamis- ja üllatusrõõmu: kord on paabulinnu oivalinesaba õitsema puhkenud; kord on karjaaed täis ulakaidloomalapsi; kord on hüljes uue triki selgekssaanud.Loomade elu saladusi aitavadavastada ja lähemalt uuridaüritused, mis muudavad loomaaiakülastamise igal aastaajalpõnevaks:kevadel – linnupäevad,perepäevad;suvel – loomade avalik toitminekl 11.30–14.15, kilpkonnadekaalumine, triibulised päevad;sügisel – loomapäevad;talvel – talveööd, troopikakuu.Ära unusta külastada ka Riialoomaaia filiaali Cīruļi, misasub Liepāja maantee 154.kilomeetril. Edasi järgi jubaviitasid!Rahulik tutvumine ekspositsioonidegavõtab vähemalt3–4 tundi.Loomaaia territooriumil ontasuline parkla, mitu kohvikutja piknikukohta.Aadress: Meža prospekts 1, Riia, LätiTel +371 6751 8409Faks +371 6754 0011e-post info@rigazoo.lvwww.rigazoo.lvTõlked jagiiditeenused

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 9aunimaid ja liigirikkamaidFOTOD: MARIS LIELKANS / RIIA LOOMAAEDmamaja ning 2002. aastal asutatiLäti kodu- ja metsaloomadeloomaaed Cīruļi.PRAEGUSED MAGNETIDÜheks külastajate lemmikusk on olnua ajastaegasihvakad kaelkirjakud.Riia loomaaed asub kauni Metsapargiterritooriumil ja siin jätkubtõesti terveks päevaks tegevust,sest nii territooriumi suuruselt(20 h) kui isendite liigirikkusepoolest on see tõeline paradiis– 3542 looma 405 eri liigist.Loomaaed osaleb usinastiloomade vahetusprogrammisning nõnda täieneb loomaaedigal aastal mitmekümne uue liigiesindajaga ning omalt pooltläkitatakse sadu loomi paljudeleloomaaedadele üle terve maailma.Riia loomaaias on ka lasteloomaed, kus väikesed külastajadsaavad loomi paitada, sööta ja nendega jalutada.Kardinalkala.Kaelkirjakute maja on Riialoomaaia kõige uuem, moodsamja muidugi ka kõige külastatumhoone. Siin näevad külastajadnelja uganda kaelkirjakut, kellenimed on Piks, Periskops, Usmija Kimi. Sooja ilmaga võib neidnäha lonkimas oma ruumikastarandikus ning söömas otse sellekeskele asetatud söödapukist.Õues viibimiseks liiga külma janiiske ilmaga saab kaelkirjakuidnäha kahekorruselises majas.VÕRRATUTROOPIKAMAJANelja-aastase kõva töö järel avati2001. aasta 25. mail troopikamaja,esimene tehnoloogiliseltnii kõrgel tasemel ja sedavõrdpaljude ekspositsioonidega loomamaja.Troopikamajas saavadPopulaarneminiloomaaed«Ciruli»külastajad vaadata umbes 20%kõigist Riia loomaaia loomadest,keda peetakse maksimaalseltlooduslähedastes tingimustes.Praegu on troopikamajas nähaumbes 75 liigi esindajaid. Ulatuslikkollektsioon putukatest, võrratutesttroopilistest kahepaiksetest,salapärastest ööloomadestja roomajatest rabab vist küll igaühte.Troopikamajja sisenedesvõib näha mustleemurite peret –see Madagaskaril elav liik on vägaharuldane. Troopikamajasnäeb mitmeid ekspositsioone,kust saab infot nii troopilistemetsade kui sealseid loomi ohustavatetegurite kohta. Läti tolliametija looduskaitseagentuuriabiga loodud ekspositsioon «Nepērcdzīvību!» annab ülevaatemõningatest asjadest, mida polereisides lubatud erinevatest riikidestosta.Hoone keskses saalis elavadpeamiselt põnevad ja värvikirevadroomajad. Kahepaiksetesaalis on samuti jalustrabav valikvärve ja kujusid: kõige huvitavamateeksponaatide hulkaloetakse vietnami samblakonnasid,hiina lendkonnasid, noolemürgikonnasidja väikseidHUVITAVAID FAKTE LOOMAAIA ASUKATEST(2009. aasta loenduse andmed):• Selgrootuid on kollektsioonis 62 liiki• Kalu on kollektsioonis 60 liiki• Kahepaikseid on kollektsioonis 49 liiki• Roomajaid on kollektsioonis 63 liiki• Linde on kollektsioonis 82 liiki• Imetajaid on kollektsioonis 89 liikiLOOMAAIA KÜLASTAMINE• Riia loomaaed on avatud külastajatele aasta ringi E–P(välja arvatud 1. jaanuaril ja 24. juunil)• Kassad avatud 10–18• Loomamajad avatud 10–19• Troopikamaja avatud 11–18.45• Loomaaed avatud kuni 19.00KUIDAS SIIA SAAB?Tramm nr 11, peatus MežaparksRIIA LOOMAAEDMeža prospekts 1, LV-1014, Rīga, LatviaTel +371 6751 8409Faks +371 6754 0011E-post info@rigazoo.lvLoomaaias on iga aastaaeg erinev, kuid kõik nad on huvitavad:• Kevad on aeg, kui õhus on armastust ja seda võib kuulda lauludes, midaloomad ja linnud üksteisele esitavad;• Suvi on aeg, kui sünnib kõige enam loomalapsi;• Sügisel õpib uusim loomade põlvkond elu tundma;• Talvel saavad külastajad rahulikult uurida siseekspositsioone ningosaleda veebruaris toimuvatel «troopikakuu» üritustel.Loomaaia külastust plaanides pidage meeles järgnevat:• Loomad on kõige aktiivsemad hommikupoolikul;• Suvel (juuni-august) saavad külastajad kella 11.30–14.15 jälgida loomadetoitmist;• Kõigi ekspositsioonide külastamine võib rahuliku jalutamise korral võttamaksimaalselt 3-4 tundi;• Loomaaia territooriumil on tasuline parkla, mitmed kohvikud ja kioskid(talvel võivad kohvikud ja kioskid olla suletud) ning samuti kenadpiknikupaigad;• Jalgrattaid saab jätta loomaaia sissepääsu juurde spetsiaalsetesseraamidesse;• Loomaaeda pole lubatud siseneda koerte, jalgrataste, rulluiskude ja muusellisega, samuti ei tohi loomi toita kaasavõetud toiduga.kannuskonnasid. Kõige kannatlikumadkülastajad näevad umbes20 liiki troopilisi kahepaikseid,kellest enamik on sündinudRiia loomaaias.Putukate tähtsuse ja mitmekesisusekohta võib saada infotnii infoletist kui ekspositsioonidest:raske oleks mitte märgatarasket tööd rügavaid lehesipelgaid,madagaskari sisisevaidprussakaid ja raagritsikaid. Jalõpuks pannakse proovile teiekannatus: ainult kõige vaiksemadja kannatlikumad külastajadsaavad näha ööloomade ekspositsioonipaljusid ainulaadseidesindajaid.Laamapere Ciruli loomaaias.CĪRUĻI LOOMAAEDCīruļi, p/n Ilmāja, Kalvene district,Liepājas rajons, LV-3442Kuidas sõita: maantee A9 (Riia -Liepāja), kuni 154 km, siis keeratajuhatavate viitade järgi.Tel +371 6349 6280 / +371 2938 6963Faks +371 6754 0011E-post info@rigazoo.lvRiia loomaaia haruesindusCīruļi (132 h) asubLoode-Lätis, Liepājamaakonnas Kalvenes.Lisaks peamiselt Läti enda metsadeselavatele metsloomadekollektsioonile tegeldakse sealka erinevate koduloomaliikide,sealhulgas läti sinise veise, romanovilamba ja läti tumedapealisttõugu lambaga. Cīruļiloomaparki külastab aastas mitukümmendtuhat inimest, sestmeeldiv lastesõbralik keskkondja kaunis loodus on äärmiselt ligitõmbavad.Cīruļi loomakollektsioonison sellised (ka eestlastele hästituntud) metsloomade liigid naguharilikud ilvesed, punarebased,punaoravad, mets- ja kääbuskitsed,metssead ning torevalik eksootilisi tegelasi nagulaamad, jakid. Siin tegeletaksehoolega ka metsadest leitudloomade ravimisega ning nii onsiin terveks saanud puusaluumurdnud ilvesepoiss ja paaripäevaneorvuks jäänud põdravasikas,kelle kasvatas kui omalapse üles üks Läti sinine veis(!). Siinne orbudekodu on aidanudellu jääda nii metsseapõrsastel,kanakullil, laululuigel,soo- ja valge-toonekure väikesteltegelastel kui ka sellisel harulduselnagu seda on merikotkas.Noor merikotkas leiti huntideaedikust võitlusjärgsete vigastustega,kuid ta suutis siiskieluga sellest võitlusest väljatulla.

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 11Luksuslik spaa-kogemus ootab sind ESPAsVaade ESPA spaa aktiivse puhkuse alale, kus asuvad mitmed saunad ja suur bassein.Vaade katuseterrassil asuvalejacuzzigadega välibasseinile.Riia südalinnas, otseRadisson Blu hotellikõrval asuv viietärnispaaESPA Internationalon linnaspaade tõeline kroonijuveelnii Baltikumis kui kuikogu Skandinaavias ning sedatasub külastada juba ainuüksielamuse saamise nimel.ESPA Spa Riia kuulub rahvusvahelisseESPA gruppi ningon oma kategoorialt kõige kõrgemaastme ehk viietärnispaa,millesarnaseid teisi ei ole ei Baltikumisega ka mitte Skandinaavias.Luksusliku ja viimsekui detailini läbi mõeldud japrofessionaalselt teostatud hoolitsustening lõõgastumisvõimalustemitmekülgne ja kõrge taseon midagi palju enamat, kuilihtsalt meeldiv kogemus – ES-PAst lahkutakse elamusega, eivähem. ESPA filosoofia tähendaberi kultuuridest pärit hooldustoodeteja hoolitsuste oskuslikkukombineerimist ning sellepakkumist keskkonnas, mis pakuksidnaudingut kõikidelemeeltele ja mis rahuldaks kakõige nõudlikuma kliendi soove.Kuuel eri korrusel asuv spaaon jaotatud tsoonideks ning igakorruse sisekujunduses domineerivadomad ruumi-, värvi- jahelilahendused. Eri keskkonnad,näiteks: aktiivne ala – fitnessja ujumisbassein, hoolitsuste,termaal-ala ja puhketsoon,on oskuslikult paigutatudja eraldatud ning see aitabideaalselt kaasa meeleolu kujundamisele.Meditatiivne muusika,valguse ja lõhnade samaaegnemeeli rahustav ja küllastavtoime on igas alas erinevning harmoneerub keskkonnagasuurepäraselt. Terviklik jatäiuslik elamus nii keskkonnastenesest kui saadud hoolitsustestongi olnud spaa loojate taotlusning see on tõesti ülimalt hästiõnnestunud. ESPA loojad on endalevõtnud eesmärgiks luuaeksklusiivne linna-spaa, mis nagunad ütlevad «annaks võimalusepõgeneda linnakärast» jakuhu tullaksegi eesmärgiga kuninglikultlõõgastuda ja eneseeest hoolitseda lasta. SisekujundajaEva Menz on saanud inspiratsioonikahest vastandlikustelemendist – tulest ja veest –ning see kirglik vastasseis peegeldubelegantselt vastu kõikjal,kus te liigute.Kuuel korrusel asuv spaa onjaotatud kaheks (kindlasti peateretseptsionistile ütlema, millisessealasse te sissepääsu soovite):aktiivse puhkuse ala ninghoolitsuste, termaalkompleks japuhkeala. Viimases tehaksekõik hoolitsused. Seal asub ülirikkaliksaunade (ka individuaalsaunad– nii auru- kui kaleilisaunad), eridušikompleks,soojendatud pinkidega lesilaning mullivannidega välibassein)ning kergete suupistete jajookidega taastumisala. Aktiivsepuhkuse alas (kuhu on ligipääska neil, kes on kahel kõrgemalkorrusel), asuvad eraldi mugavadriietusruumid meestele janaistele, koos kõigi enese kordaseadmiseksvajalike abivahenditega,18-meetrine ujumisbassein,külm kümblusbassein, sanaarium,koobas- ja aurusaun,lesila, Fitness Studio ja Chi Studiopuhuks, kui soovite individuaalsettreeningu- või mediteerimisruumi.Nagu sellise spaa puhul loomulk,pole teil siia tulles tarvismuretseda ei vannimantli, susside,rätikute, pesemisvahenditeega fööni pärast – kõik vajalikootab teid ESPA spaas jubaees.Kõik siin hoolitsustes, milletäiuslikkuseni viidud teostuson pigem rituaal kui hoolitsus,kasutatavad meeste ja naistetooted on ESPA Ühendkuningriigisasuva emafirma spetsialistidevälja töötatud. Need tuginevaderanditult looduslikelealgkomponentidele ning arvestavadigati naha eripära,olemasolevaid probleeme jamuidugi hoolitsuste eripära. Lisakskasutatakse merevaiku,mäekristalle ja laavakive.Kõik hoolitsustes kasutatavadõlid on naturaalsed ja igaklient saab vastavaks protseduuriksendale ise sobivaimavälja valida. Ühtekokku pakutakse23 täiesti unikaalset näojakehahooldust (lisaks erihoolitsusedmeestele), iluteenuseid:maniküür/pediküür, vahatamist,silmade/kulmude värvimistja meiki.Jäta oma mured seljataha,astu sisse ESPA uksest ja satudrahuoaasi otse pulbitseva metropolisüdames!ESPAAVATUD• Ujumisbassein ja Fitness Studioon avatud E–P: 7.30–22.30• Termaalkompleks E–P: 8–22• Hoolitsused: 9–22ASUKOHT: Baznīkas iela 4A, Riiavõi Radisson Blu hotelli fuajeest.KONTAKT: tel +371 6771 5221;e-post: info@espariga.comTÄPSEM INFO: www.espariga.comERITEENUS: Kui olete Riiasööbimiseks valinud ühe kolmestRadisson Blu hotellist, on teilspaasse sõiduks võimalus kasutadatasuta taksoteenust.

12PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Tuntud Läti kaubamärgidDzintars – Baltikumisuurim kosmeetikatootjaDzintars ajalugu algabenam kui 150 aastat tagasi,kui Adolf HeinrichBriger asutas1849. aastal Riias seebi- ja parfümeeriatehase.Juba algusest pealeoli Dzintarsi peamiseks eesmärgikstoota võimalikult looduslikkuja tervislikku kosmeetikat.Tänaseks on Dzintars Baltiriikide suurim parfümeeria jabiokosmeetika tootja. Aastatel1998-2004 tehti Dzintarsis suuremahulisimuudatusi ja selle tulemusenaanti Dzintarsile GMPkosmeetikasertifikaat, nüüd vastabDzintars kõigile Euroopa Liidunõuetele. Firma kõrget kvaliteetikinnitavad ka rahvusvahelisedstandardid –ISO 14001, ISO9001 ja ISO 17025. Eriti uhke onDzintars Maailma IntellektuaalseOmandi Organisatsiooni (WI-PO, ÜRO eriasutuse) kõige prestiižikamaauhinna, «WIPO InnovaatiliseEttevõtte Karika» üle.Nüüdseks on Dzintars tänapäevasekosmeetika väljatöötaja jatootja, firmal on oma uurimislaborja siin asub üks vanemaidparfümeeriakoole. Kui varasematelaastatel keskenduti massitoodangule,siis nüüd pannakserõhku märksa nõudlikumateleturgudele ja elitaarsematele toodetele.2010. aastast alates onDzintarsi toodang litsentseeritudrahvusvahelise standardigaEcocert, mis lubab toota orgaanilistkosmeetikat. Dzintarsi kaubamärkOrganic Style on looduslikja orgaaniline kosmeetika,millel on kõrgeim orgaaniline tase(Ecocerti järgi). See tähendab,et vähemalt 95% kõigist kasutatudtaimsetest koostisosadestpärinevad orgaanilisest (ökoloogiliseltpuhtast) põllumajandusest.Dzintars pakub laia valikuttoodetest, mille hulka kuulubenam kui 750 parfümeeria-, meigi-,näo-, keha-, juustehooldusejamuud biokeemilist toodet.Tooteid pakutakse nii erinevasvanuses kui ka eri sissetulekugatarbijatele.Rohkem infot toodete ja kauplustekohta: www.dzintars.lvMádara – väike ja võimasmaailmavallutajaMÁDARA kosmeetikatugineb eranditultlooduslikel ja ökoloogiliseltpuhasteltoorainetel ja see on toonudbrändile kiiresti suurel hulgalandunud poolehoidjaid üle tervemaailma. Mádara loodustooteidturundatakse enam kui kahekümnesEuroopa riigis, lisaksAasias, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.Kõik MÁDARA tooted kannavadECOCERTi sertifikaati,vastates rahvusvahelistele kõigekõrgematele kvaliteedinõuetele.ECOSERTi standard keelab ükskõikmissuguses vormis või viisilsünteetiliste koostisainete,nagu parabeenid, mineraalsedõlid jms koostisainete kasutamise.Kuid MÁDARA looduskosmeetikaläheb veelgi kaugemalekui pelgalt ilu või efektiivsus –MÁDARA jaoks tähendab looduslikkuska absoluutset ohutust.MÁDARA tooted pärinevadLätist. Läänemere kaldal kasvavadtaimed on õppinud kohanemakarmide tingimustega ningammutavad ahnelt päikest niipea,kui see välja ilmub. Lühikestepõhjamaiste suvede jooksulsuunavad taimed kogu omaenergia põgusale õitsenguperioodileja koguvad seetõttu unikaalsekoguse aktiivseid aineid,mistõttu Baltikumi taimede ekstraktid,mis moodustavadMÁDARA kosmeetika aluspõhja,ongi sedavõrd võimsad ja tõhusad.Just seetõttu saab luuaMÁDARA kosmeetikat, millelpole võrdset. Just seetõttu sobivadMÁDARA tooted kõigile, sestharmoneeruvad keha tegelikevajadustega ning on nahale õrnadja tervislikud. MÁDARA –ollakse veendunud, et mida sügavamaltja paremini me loodustmõistame, seda ettevaatlikumaltoskame seda kasutada. IgaMÁDARA toode on ka kui lühijuttLäti kohta. Rohkem infot toodeteja kaupluste kohta leiad:www.madara-cosmetics.comLAUMA – pitsilinepesukuningannaLAUMA kaubamärgi allalustati Lätis pesutootmistjuba 1961. aastalning praegu – viiskümmendaastat hiljem on LAUMAendiselt enim tuntud ja klientidepoolt kõrgelt hinnatud tootja.LAUMA on Baltikumi suurimpesutootja, mis on käinud trendikaltajaga sammu ja jälginudtundlikult moe ja trendide muutumist.Nüüd toodetakse LAUMApesu kahe kaubamärgi all –LAUMA ja LAUMELLE LAUMApesu on alati iseloomustanudkõrge kvaliteet ja suurepäranedisain. Samuti värvirikkus,tekstiilide ja pitside kaunidmustrid ja õrnad koed – tehaselon oma pitsivabrik, kus valmivadLAUMA enda kunstnikepoolt loodud mustrid.LAUMA pesule on iseloomulikäärmiselt mugav disain ja seeannab igale kandjale tunde, etsee pesu on loodud just talle.LAUMA pesu on mugav ja ihusõbralik.LAUMA, mis on mõeldud järgimanoorema põlvkonna maitse-eelistusija trende, on alatirõõmsavärviline, lustlike detailideja julgete lõigetega kandesendas uljast nooruslikku särtsu.Rohkem infot toodete jakaupluste kohta leiad: www.laumalingerie.comSTENDERS – looduslik harmoonialuksuslikus pakendisSTENDERS asutati 2001.aastal Riias ühe kauplusega,kuid nüüd –aastaks 2011, on Stendersil170 kauplust üle kogumaailma 20 riigis, sealhulgasVenemaal, Hiinas, Jaapanis,Saudi Araabias, Poolas, Ukrainas,Eestis, Soomes, Ungaris,Sloveenias, Austrias ja mujal.Sellel sügisel tähistab ettevõteoma 10. aastapäeva. STENDERSkauplused on luksusbutiigid,kus müüakse looduslikku vanni-ja kehakosmeetikat.STENDERSi tooted on valmistatudsoojade inimkätega,ühendades endas looduse elujõu,teadmised iidsetest retseptidestja tänapäevased tehnoloogilisedvõimalused. STEN-DERSi kauplustes müüakseenamat kui lihtsalt tooteid –seal müüakse tundeid – rõõmu,imetlust, unistusi, rahu ja kirge.STENDERS viib oma missiooniellu, luues äratuntavaklienditeeninduse kultuuri,valmistades kvaliteetseid tooteidja kasutades neis looduslikkekoostisaineid nagu taimeekstraktid,kuivatatud taimeosad,eeterlikud õlid, karitepähklivõi, mesilasvaha, meekärjed,kohvioad, seemnedjms.STENDERSi kehakosmeetikavalik on ääretult lai, siitleiab nii massaaži- ja kehavõisid,kehapiimasid, niisutavaidjogurteid, õrnalt puhastavaidsoola- ja suhkrukäsnasid ningeeterlikke- ja massaažiõlisid.Uusimateks toodeteks on päikesekaitsepalsamkaitsefaktorigaSPF 16 ja 30 ning päevitusjärgnehoolduspiim. STEN-DERS valmistab pea 50 sortiglütseriinseepe ja kitsepiimastseepe, ligi 30 sorti vannivahukuule,mis on rikastatud 100%puhaste eeterlike õlidega jakuivatatud taimedega, lisaksvannipiimasid ja -soolasid,vanniekstrakte, -vahtusid jasufleesid ning vannitoaaksessuaaremeeldivateks hetkedeksja elujõudu andvaks kehahoolduseks.Firma pakub ka mitmesuguseidsauna- ja vannitekstiile,käsnu, saunasusse ja kapuutse,keraamikat.Rohkem infot toodete jakaupluste kohta leiad:www.stenders.lv

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 13Laima – magus legend aastast 1870Eelmisel aastal tähistasBaltikumi üks tuntumaidkaubamärke –magusatootja Laima –oma 140. sünnipäeva. MöödaRiiat vuras ringi kommitrammja linn sai rikkamaks uue tänavakella– Laima armastuse kellavõrra. Vaevalt oskas 1870. aastalSaksa päritolu ärimeesTheodor Riegert Riias šokolaadija maiustuste vabrikut avadesunistada sellest, et kord saabsellest Baltimaade suurim magusavalmistaja,kuid nõnda onsee läinud. Põhjus on ülimaltlihtne – ligi poolteist aastasadatagasi teadis Riegert vägagi hästi,kuidas suurepärast šokolaadivalmistada ning pole ühtegipõhjust, miks praegusedki magusameistridja kunded kehvemagapeaksid leppima.Riegerti šokolaadi saladuspeitub värskelt röstitud kakaoubades,mitte kaugete maade jamerede tagant kohale toodudkakaovõis, mille kvaliteeti enamkuidagi kohapeal paremaksmuuta ei saa. Sestap tunnete jubavabriku territooriumile lähenedesõhus magusat kakaoubaderöstimise lõhna – igas kuuskulub šokolaadi valmistamiseks5-6 tonni Ghanast pärit kakaoube.Mõneti uskumatu on sellefakti juures see, et isegi NõukogudeLiidu ajal säilis Riias Esimesemaailmasõja aegne tootmistehnoloogianing oad toodiRiegerti traditsioonidele truuksjäädes endiselt ja ainult Ghanast– riigist, mis on siiani maailmatähtsaim kakaoubade kasvataja.Riia šokolaadivalmistajadolid vägagi edumeelsed, sestolid ju inglased alles 1847. aastalleiutanud tahke magusa šokolaaditootmise tehnoloogia.Enne seda kasutati kakaoubesarnaselt kohviubadega vaidmõru (ja tšilliga maitsestatud)ergutava joogi valmistamiseks.1881. aastal avati Riias L. W.Gögingeri maiustuste tehas, mistootis küpsiseid ja teisi maiustusi,1910. aastal lisandus ka ärimeesW. Kuze küpsiste tehasning nendest kolmest pika jakuulsusrikka ajalooga tehastestkoosnebki praegune Laimakontsern. Algselt peamiselt vaidšokolaadi valmistanud Laimamagusameistrite sortiment on140 aasta jooksul oluliselt kasvanud:lisaks ülimaitsvale šokolaadileja šokolaadikompvekkidelevalmistatakse Laimas kabatoone, vahvleid (ja vahvlitorte),sefiiri, marmelaade, karamellkomme,dražeesid, iiriseidja küpsiseid – kokku 250 erinevattoodet.Erilises hinnas on Laimamaitsvad ja väga kaunilt kujundatudkommikarbid. Erakordneon Laima puhul seegi, et kunagisedRiegerti loodud šokolaadiretseptidon tänini kasutusel janäiteks kompveki Serenaad retsepton säilinud muutumatunajuba aastast 1937. Tänapäevalühendab Laima kolme nõukogudeperioodil tuntud ja kasutatudkaubamärki: Uzvara, Staburadzeja Laima. Tänu kõrgelekvaliteedile on Laima olnudedukas ka USAs, Saksamaal,Inglismaal, Iisraelis, Venemaal,Rootsis, Soomes ja loomulikultkõigis kolmes Balti riigis.2008. aastal tehtud enamkui miljoni eurone investeeringon nüüdseks saanud reaalse tulemuse– uhiuus šokolaadikompvekkideliin lubab kommisisse panna korraga kolm komponenti.Tänu sellele on uuenenudnii sortiment kui ka rikastunudkommide maitseomadused.Eriliselt uhked ollakse Laimasuue kommisordi Fantazijaüle – esimene variant neist sisaldabpiimašokolaadi, maasikaidja pähkleid, teine on tumedastšokolaadist ning sisuks tervepähkel. Tehase väravas onimetilluke pilgeni Laima maiusitäis poeke, kus saab kaasa ostakõike kõige paremat ja värskemat.Ärge jätke seda võimalustkasutamata ka juhul, kui teei lähe vabrikusse ekskursioonile.ŠOKOLAADISTKARUJÕMM – KINGITUSRUHNLASTELEVõib-olla tuleneb lätlaste kiindumusRuhnusse sellest, et see ajavahemikul1562 kuni 1621 Kuramaahertsogiriigile kuulus jaRoņu nime kandis, võib-olla agahoopis sellest, et 2006. aastal sealringi tatsunud ja äkitselt taas kadunudkaru arvati olevat Läti päritolu– igatahes viis see selleni,et ettevõtlikud Laima šokolaadivalmistajadei pidanud paljuksvalmis teha 36 cm kõrgune ja 36kg kaaluv šokolaadist karujõmmning see kenas puust kastis kaotusvaluleevenduseks ruhnlastelesaata. Nüüd saab Ruhnu karupilti näha Laima kommivabrikušokolaadimuuseumis, kust algavadkõik huvilistele mõeldud ekskursioonid.Šokolaadimuuseumvalmis 2005. aastal, mil magusavabriktähistas oma 135. sünnipäeva.Siin on palju põnevat ningLätlaste kingitus Eestile – šokolaadikaru ootab ees reis Ruhnu.muu hulgas klaaskapp, mille sisukson üks väga kallihinnalineaare – tagasihoidliku välimusegašokolaadist nukk. See 1894.aastast pärit väike šokolaaditüdrukon üle elanud kaks maailmasõdaning kujutage vaid ette sedatohutut kiusatust, mida nii lapsedkui täiskasvanud rasketelnälja- ja hädaaegadel seda nukkuvaadates tunda võisid... Agaalles see jäi. Vitriinides on väljaska imekaunid siidist ja tuttidegašokolaadikarbid, kus nõukogudeajal naised tihtilugu hoopis ehteidhoidsid. Saalis on näha kakogu vabrikus toimuv tootmisprotsessehk tee, kuidas mõrudestkakaoubadest magus šokolaadvalmib. Ekskursioonid Laimasseon väga populaarsed ja kaEesti lapsi käib giidi sõnul palju.Aastas külastab magusavabrikutumbes 5000 inimest, kuus keskeltläbiviissada. Grupid, kel soovion, peavad end vaid Laima kodulehelwww.npfoods.eu ekskursioonileregistreerima ning õigelpäeval tehaseväravas platsis olema.LAIMA ARMASTUSEKELLADIga riialane (ja ilmselt kõik lätlased)teab, mida tähendab kohtumineLaima kella all – see onnoorte ja armunute kohtumispaik.Eelmise aasta mais korraldatiLätis «Armastuse minut»,mis tähendas kõikide armunudpaaride embamise ja suudlemisehetke, mil taevasse lasti tuhandeidõhupalle. Kuulutati väljakonkurss: linn, kus tuleb kõigerohkem paare tänavale, saabendale Laima armastuse kella.Riia jäeti teadlikult välja ningotse tele-eetris toimunud hääletamiseajal käis tihe rebimine Sigulda,ülikoolilinna Valmiera jaKuldiga vahel. Võitis Sigulda,mille keskväljakule kerkib tänavukaunis tänavakell.Laima maiustuste tootjat esindabEestis NP Foods Eesti. Suurimapopulaarsuse on Eesti tarbijateseas võitnud Selga küpsised,maitsvad sefiirid ja klassikalinešokolaadi assortii.ASUKOHT:Sporta iela 2, Rīga, LV-1013Tel +371 6708 0301, 6708 0302Faks +371 6708 0332E-post npfoods@npfoods.lvRohkem infot ekskursioonide jaLaima toodete kohta leiate:www.npfoods.eu.NP FOOD

14PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Tour de LatEst – soovitus uueks suveksREIN LEPIKJalgrattaklubi Vänta Aga president,Matkaraja Tour de LatEst konsultantMöödunudaastal valmisuus põnev matkamarsruut,misannab suurepärasevõimaluse avastada koguni kahtriiki korraga – Lõuna-Eestit jaPõhja-Lätit. Kuigi kahel naaberriigilon ajaloolisest taustast tulenevaltpalju ühist, on kindlastika palju erinevusi. Üks on agakindel – sellel matkateel jubaigav ei hakka.Tour de LatEst matkaradaasub nii Tallinnast kui ka Riiastn-ö ohutus mürakauguses, piirkonnas,mis on looduslikult vägakaunis ja mitmekesine, kuson põnevaid ajaloolisi ehitisi,mõnusaid väikelinnu ja lahkekülarahvas, kes pole turistidestveel tüdineda jõudnud. Matkajadei jää oma teekonnal ka kõigehädavajaliku hankimisegahätta, sest matkateel on piisavaltkauplusi, toidukohti ja eriliiki majutusasutusi.Populaarseks on kujunenudka kohalikud turismitalud, kustmatkaja leiab eest koduse õhkkonnaja kõik vajalikud teenused.Telkida armastavad matkajadvõivad valida arvukate RMKpuhkekohtade vahel (nende asukohttuleks enne www.rmk.eekodulehelt välja selgitada ja vajaduselka broneerida).Looduslikult kaunitesse kohtadesseehitatud puhkekohtadessaab ka telkida, kohale on toodudlõkkepuud (hea tava näebette, et ka järgmistele matkalisteletuuakse puud valmis), ehitatudon lõkkekohad, olemaslauad-pingid, tualetid, tihti kakatusealused ruumid vihmasajueest pääsemiseks.Kes alustab oma reisi Eestist,võiks ratta selga istuda juba Tartusvõi siis piirilinnast Valgast.Riiast kodu poole sõitu alustadesoleks soovitav sõita rongigaSiguldasse. Riiast Siguldasse onmõeldav ka rattaga sõita, kuigisee maanteelõik pole rattureilekõige mugavam liigelda. Matkamarsruut on Eestis ja Lätis omaloomult veidi erinev.Kui Eestis saab 70% ulatusessõita asfaltteedel, sellest 50 kmon spetsiaalseid rattateid, siisLätis on rohkem rõhku pandudlooduslikele metsateedele javäiksematele kruusateedele (asfaltteedeosakaal on u 50%).Kõige sobivamateks sõiduvahenditekspakuksin hübriidrattaid,mis on maastikuratastestveidi peenema kummiga ja omavadsama head käiguvalikut.Aga sobivad ka teist liiki rattad.MIDA SIISMATKARAJALTOODATA?Tour de LatEst matkamarsruutpakub tõelist vaheldust nii looduse,maastiku kui ka kultuurikontekstipoolest. Tartust põhjapool asub Vooremaa omalaugjate vooredega, pea igasorus pakub mõni kena järv suplus-ja õhtuveetmise võimalust.Siin asuvad Ilmatsalu linnuvaatlusala,Elistvere loomapark jaVara metsad, kus vaid vahelharva mõni üksik auto ratturiterahu häirib. Peipsi äärde jõudesleiate eest kauni Alatskivi lossi,Avasta Lätit ja Eestit jalgrattal – tee viib läbi mõlema maa kauni looduse, huvitavate ja ajalooliste paikade! See võib olla sinu selesuve unistuste puhkus.Jalgrattal matkajal on palju põnevat avastada ka Riias ja selle lähiümbruses.JALGRATTAGA RIIAS JA LÄHIÜMBRUSESRattalaenutuse info Riia Turismiameti kodulehel, kust leiab väga palju headja kasulikku Riias puhkamiseks. http://www.liveriga.com/en/balticbikerentals/active-outdoor-recreation-1/locations/feelMARSRUUT NR 1Riia – Baltikumi pärlhttp://www.liveriga.com/en/bike-route-riga-baltic-pearl/what-to-do-in-riga/lookMARSRUUT NR 2Kaunis roheline Riiahttp://www.liveriga.com/en/bike-route-beautiful-and-green-r/what-to-do-in-riga/lookMARSRUUT NR 3Südalinn – Vabaõhumuuseum – südalinnhttp://www.liveriga.com/en/bike-route-centre-open-air-museu/what-to-do-in-riga/lookMARSRUUT NR 4Jõed, pargid ja ajalooline Riiahttp://www.liveriga.com/en/bike-route-rivers-parks-and-a-bi/what-to-do-in-riga/lookMARSRUUT NR 5Riia – Jūrmalahttp://www.liveriga.com/en/bike-route-from-riga-to-jurmala/what-to-do-in-riga/lookpiki järvekallast lõuna poole liikudesviib tee läbi Peipsiääre vanausulistekülade, kus aastasadadevanune ehe ja omanäolineeluviis on õnneks tänaseni alles.Tartule läheneb matkatee pikiEmajõe kallast – see on tõeliseltebatavaline ja romantilinesissesõit ülikoolilinna. Tartustlõuna poole liikudes pakubmarsruut võimalust külastadaOtepää maastikukaitseala, KarulaRahvusparki ja ka teise Eestisuurema järve – Võrtsjärvekallast.Kui üks Eesti looduslikkepärle, Otepää kõrgustik koos Pühajärvegaon kujunenud turismi-ja spordimekaks, kus pidevalttoimub põnevaid üritusi jaka teenusepakkujaist puudu eiole, saavad Karula Rahvuspargisrändajad seevastu rahulikultloodust nautida. Harva juhtubseal mõni rändaja vaikust ja rahuhäirima.Kui Elva-Otepää-Karula lõikon mõnusalt künklik, suurepärasedteed rattasõiduks, siisJalgrattamarsruudi kaart.marsruudi teine haru Viljandikaudu kulgeb enamasti tasaselmaastikul. Kes linnadest lugupeab, saab nautida kindlasti Viljandilinna ilu, aga ka Valga onüha kenamaks muutunud. Lisakson matkatee ääres paljuajaloolisi mõisahooneid, Sangasteloss, mitmed muinasaegsedlinnusekohad, palju kirikuid,aga ka taluturismiteenustepakkujaid.RATTAGA LÄTTIFOTOD: REIN LEPPIK JA VALGA TURISMIINFOKESKUSÄärmiselt praktiline ja infoküllaneabiline rattamatkajale.Kui ületada Läti piir Ape lähistel,järgneb kümneid kilomeetreidmetsateid, mitu ilusat järveja seejärel tõus Aluksne kõrgustikule.Matkarajale jääb rida linnu:Aluksne, Gulbene, Cesvaine,Madona – milles on küll üksikuidajaloolisi väärthooneid,kuid linnakesed ise ootavad veelpikisilmi suuremaid investeeringuidheakorda ja turismiprojektidesse.Samas on nende linnadeümbruses loodus matkamisekskaunis ja vaheldusrikas. Sedaeriti Madonast Ergli poole suundudes,kui matkatee viib Lätimaakõrgeimatele mägedele,järvedemaale ja metsade keskele,kus on suur tõenäosus otsematkateel metsloomi kohata.Just siin piirkonnas tasuks matkaajal hoogu veidi maha võtta.Matkaraja kõige arenenumturismipiirkond Läti piires on Sigulda-Cesise-Valmieralõigul.Linnana on neist kauneim Siguldaoma võrratu looduse ja legendaarseTuraida lossiga Gaujajõe kaldal. Samavõrd põnev onLiivimaa ordulinnus Cesises. Atraktsiooneja matkajale vajalikketeenuseid pakutakse sellespiirkonnas üsna ohtralt, kuidparaku jätab soovida teede seisukord.See kõik annab hea ülevaateLäti ajaloost ja tänapäevast.Kokkuvõttes võib öelda, etmatkarada koos põhjalikult tutvustavamatkajuhi (vt viidet loolõpus) ja kaardiga moodustabühtse terviku ning annab suurepärasevõimaluse tutvuda Liivimaaehk Lõuna-Eesti ja Põhja-Lätiga nii selle põnevast ajaloostkui ka tänapäevasest aspektistvaadatuna.Marsruudi kogupikkusekson 1296 km ja see on läbitav kahenädalaga. Kui olete valmistelgis ööbima, ei tule teil eelnevaltvaeva näha majutuskohtadebroneerimisega, sest sobivaidtelkimiskohti pole raske leida.Arenev turismitalude ja motellidevõrgustik võimaldab kakatusealuseid majutusi leidaigaks õhtuks – nagu rändajalkombeks: kus õhtu, seal öömaja.Toidukulud on mõistlikud,sageli saab 3 euro eest korralikuprae, ka õlle hind on põhjamaadestmärgatavalt soodsam.Kindlasti on kirjeldatav matkapiirkondka turvalisuse mõtteseelistatum kui pealinnade lähiümbrused.Eksimist pole samutikarta, sest matkamarsruut onviidastatud, saadaval on kaardidja reisijuhid, samuti GPSkoordinaadid.Usun, et matkarada pakubkõige erinevamate huvidegamatkajatele tõelisi elamusi javõimaldab end heas mõttesproovile panna. Vähemasti sadakondratturit, kes läbisid Tourde LatEst avamatka raames kogumarsruudi, väljendasid omasiirast rahulolu ja ootavad uusiühiseid rattasõite sellel rajal.See matkarada on avatud koguhooaja vältel kõikidele huvilistele.Ärge oodake vaid suurüritusi,pange ise hea seltskond kokkuja tulge meile matkama. Headmaailma avastamisrõõmu jalgrattal!

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 15FOTOD: RIINA LUIK JA RIIA MOTOMUUSEUMGaasilampidega veoauto Renault (1919) Hõbedane iludus – sportauto Auto Union (1938) Tuletõrjeauto Russo Balt D (1912)Ralliauto OsCar -01, millega Läti ekipaaž osales Pariisi–Dakarirallil. Sportauto BMW 327 (1938) Wanderer 240 (1937)Riia motomuuseum – romantilinetagasivaade autonduse ajalukkuKes mäletab veel N. Liiduaegadest kuulsatRiia Bikernieki võidusõiduringrada,kuseestlased nii «Merevaigu Volgal»kui ka vormel 3-l kihutadesenamasti auhinnalaual puhtatöö tegid, teadku, et kuigi võidukihutamisiei toimu ringrajalküll enam nii sageli, võiksid auto-ja tehnikahuvilised sinnakantisellegipoolest asja teha.Juba mõnda aega asub siin Riiaüks põnevamaid muuseume –Riia Motomuuseum. Seal on huvitavamaidja unikaalsemaidretroautode kollektsioone koguEuroopas ja kahtlemata suurimBalti riikides.Selles muuseumis võiksidpere meesliikmed veeta ilmseltlugematuid tunde, kuid kindlastitasub sisse astuda ka autoroolisarmastada istuvatel õrnemasoo esindajatel – siin on, midavaadata ja mida imetleda! Autopole kunagi olnud vaid neljarattalinemootoriga abimees, vaidalati ka oma ajastu tehnika- jadisainiime, elustiili ja jõukusepeegeldaja.Esimesed autod hakkasidtollase ajalehe Baltijas Vēstnesiseteatel Lätis vurama 1896. aastalning esimene automark oliPrantsuse päritolu Panhard Levasor,millega sõitis teedeinspektorhr Maževskis. I maailmasõjaajal oli Läti armee käsutusesvähem kui sada autot ningeraisikutele kuulus üldse vaidkuus autot. 1924. aastal kasvasautode hulk plahvatuslikultning 1930ndate lõpus oli eraisikuteljuba 6850 autot. Esimesedneljarattalised pärinesid peamiseltAmeerika ja Lääne-Euroopaautotootjatelt. Automarkide esikolmikusdomineerisid USA autod:Chevrolet, Ford ja Buick.Kõige vanem muuseumis olevpuukodaratega Ford Tin Lizzypärineb aastast 1919 ja see olikuni 1930ndate alguseni Lätiskõige populaarsem automudel.Lätlaste suurest autolembusesträägib seegi, et juba 1935.aastal oli Riias esindatud 1520automarki ja nende erimudeleid(tol ajal valmisid autod tellimusepeale ja täpselt niisugusena,nagu ostja seda soovis) 90 autotootjalt.20. sajandi algul (1908)rajati Riiga tsaar Nikolai II käsulautotööstus ja Riiast sai Venetsaaririigi autotööstuse süda.Tolle ajastu toodangust onmuuseumis väljas leekivpunanetuletõrjeauto Russo-Balt «D»(1912), mis pidi kohale toimetama16-mehelise komando ningmis I maailmasõja ajal oli kasutuselambulantsiautona. 1937.aastal asutati Riias unikaalneFordi autode montaaživabrik,kus hakati Ameerikast kohaletoimetatud juppidest kokku panemaForde, mis kandsid nimeFord-Vairogs.1989. aastal avatud Riia Motomuuseumon vanim ja suurimavanaautode kollektsioonigamuuseum Balti riikides ning jubanõukogude ajal oli Riia vanaautoklubituntud oma eriti haruldasteja šikkide mudelite poolest.Spetsiaalselt automuuseumiksehitatud hoone on kolmekorruselinening selles on väljas220 haruldast eksponaati. Olgulisatud, et üsna mitmed neistomal ajal ultramoodsatest ja ülimaltluksuslikest autodest kuuluvadEesti omanikele, kes neidheal meelel (kui nad ise neid parasjaguei vaja) siin teistele näitamiseksväljas hoiavad ningsoovi korral isegi välja laenutavad.Muuseumi teeb erilisekssee, et absoluutselt kõik eksponaadidon täielikus töökorras (!)ja võiksid vabalt kas või kohemuuseumist ringrajale või linnatänavalevurada. Välja arvatudmuidugi kunagisele NLKPpeasekretärile Leonid Brežnevilekuuluv Rolls Royce Silver Shadow,millega too 1980. aastalRIIA MOTOMUUSEUM PAKUB:vaat et surmasõidu tegi ning misainsana on jäetud kortsu nagulõõts.Muuseumi juures töötabmeistrite-restauraatorite grupp,kes on võimeline elu sisse puhumaükskõik kui vanale kaunitarile.Siin täidetakse tellimusipaljudele Euroopa automuuseumitelenagu näiteks Audi jaVolkswageni muuseum, Berliinitranspordimuuseum, Sinsheimimuuseum Saksamaal ja mujalgi.Suur koostöövõrgustikmaailma autoehitusgigantide jarehvifirmadega tähendab seda,• ekskursioon giidiga nii individuaalselt kui kagrupile• retroautode eriväljapanekud jateemakohased näitused• võimalus rentida retroautosid• võimalus rentida ruume• müüakse autode minimudeleid ja teemakohaseid suveniire• kehakinnitust muuseumi kohvikus Limusiin (grupid saavad tellida kagrupilõuna)AVATUD: E–P 10–18 (suletud riiklikel pühadel)ASUKOHT: S. Eizenšteina iela 6ÜHISKONDLIK TRANSPORT: bussid nr 5 ja 15 (väljuvad südalinnast) –peatus «Motormuzejs». Buss nr 21, peatus «Pansionāts».KONTAKT: +371 709 7170; e-post: info@motormuzejs.lvwww.motormuseum.lvMOTOMUUSEUMI BAUSKA FILIAALKui juhtute külastama Rundāle lossi ja sõidate sinna läbi Bauska, astugekindlasti läbi ka Motomuuseumi Bauskas asuvast filiaalist, kus onsuurepärane valik militaar- ja põllumajandustehnikat ning saab näha 60aasta vanuseid retromudeleid.AVATUD: maist oktoobrini, E–P 10–18ASUKOHT: Bauska, Code Parish, «Sarkanmuiza 6»KONTAKT: +371 2657 6610; e-post: bauskainfo@motormuzjs.lvwww.motormuzejs.lvet eritellimusel on kõik väljapandud autod saanud endaleoriginaaliga ülisarnased asendusdetailidja rehvid. See, kuidasja millised muuseumi kolmessaalis välja pandud iludusedalgselt välja nägid, saab nähafotodelt ja spetsiaalses teleprogrammis.Kõik restaureeritudautod on täpselt sama värvinagu nad uutena tehaseväravastvälja sõitsid. Muuseumis on kapalju eksponaate, mis on säilinudtänaseni oma originaalkujulja sisustusega, see teeb nadveelgi haruldasemateks ningmõistagi ka väga kalliks. Niisaab siin vaadata üliharuldast1936. aastal valminud Horch 830BLi, mis on säilinud originaalkujul.1930ndatel toodeti Saksamaalvaid kuuesaja Horchi ringisning need olid oma ajastukõige luksuslikumad ja šikimadautod üldse – neid on motomuuseumilette näidata aga kogunikolm – kõik eri aastatest päritluksuslikud mudelid. Samuti onväljas sellised autodisaini kaunitaridnagu Wandererid, Adlerid,DKWd, BMWd ja Opel-Kapitän(1939).Muuseumi keldrisaalis onhea kollektsioon sõjaväeautodestja mootorratastest ajavahemikus1941–45, sealhulgas selliseduunikumid nagu lintidegamootorratas NSU KetternkradHK 101 ja kuulsad Rommeli väeüksuselePõhja-Aafrikas kuulunudZündapp KS 750.Muu hulgas saab siin täielikuülevaate ka Kremli autodevärvikast kollektsioonist, milleseas nii inseneriluure tulemusenavälismaiste originaalide põhjalvalminud kodumaised mudelid(nt Stalinile meeldis üle kõigeAmeerika Packhardi limusiin,selle eeskujul valmis nõukogudeluksuslimusiin ZiL), sõjatrofeedenaLääne-Euroopastkaasa tooduid kui ka parteiladvikulevälismaa riigijuhtide kingitud(nt Nixoni poolt Brežnevilekingitud pärlmuttersinineLincoln Continental Town Car jaMercedes Benz 280 SL, millekinkis Brežnevile DDR peasekretärErich Honecker). Siin seisabka 7,8 tonni ja 7,5 cm paksusteakendega Stalini limusiinZiS-115 S 1950. aasta mudel, mispeidab välikesta all kuuli- japommikindlat «soomusmundrit».Üks tõeline haruldus paljudemuude seas, mis on käinudlausa mitmel maailma autonäitusel,on Saksa autotootja Auto-Unioni poolt 1938. aastal valmistatudmäestikuralliauto tüüp«D» – see hõbehall kaunitar oliesimene ralliauto, millel olimootor taha viidud ja mis võttisüles kiiruse kuni 320 km/h – seda1939. aastal (!). Kollektsioonikuulub ka Läti rallispordilekuulsust ja au toonud Amilcar-CGS, 1924, millega rallisõitja JevgeniKanskis võitis 1934. aastalMonte Carlo ralli Tallinna-Riiaetapi ja tuli lõppkokkuvõtteskõikide autode seas viiendaks.Motomuuseumis muidugivaatamist jätkub ja siinkohalpolegi muud paremat soovitada,kui et keerake oma autoninadRiia poole ja minge oma silmagavaatama, kui huvitavad jakaunid on teie praeguse neljarattalisekauged eelkäijad.

16PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011FOTOD: RUNDALE LOSSIMUUSEUMRundale loss ja selle täielikult taastatud Prantsuse stiilis aed on Läti kõige tähelepanuväärsem barokk- ja rokokooarhitektuuri ehitis, mille luksuslikud interjöörid ja põnev ajalooline taust pakuvadkuhjaga elamusi ja avastamisrõõmu.Rundāle loss – KuraRundāle barokk- ja rokokoostiilisehitatud lossikomplekson Lätiolulisemaid ajaloolisivaatamisväärsusi ja põhjusi,miks turistid riiki külastavad.Lisaks on Rundālest saanud mitmetehuvitavate festivalide (näitekskuulus suvine lillefestival),stiilsete vabaajaürituste ja hooajalisteväljapanekute kohaks –siin toimub aasta ringi midagihuvitavat.Romantiline loss ja imelinelossiaed on saanud pruutpaaridelemmikpaigaks, kui mittealati just pulmapeo pidamisepaigana, siis vähemalt soovitaksesageli just siin pildile jäädvustadaoma elu kaunimaidpäevi. Samuti majutatakse siinnäiteks Lätti riigivisiidile tulnudkõrgeid külalisi.Lossi ümbritseb suurepäranebarokkaed ning nüüdsekstäielikult restaureeritud lossison kõigile soovijatele avatud endisteleKuramaa suurhertsogitelekuulunud esindus- ja eraruumid.12 kilomeetrit Bauskast läänesasuv Rundāle loss on koosJelegava lossiga kaks kõige suuremat,kaunimat ja pareminirestaureeritud lossikomplekseLätis.Rundāle nimi tuleneb saksakeelsestnimest Ruhenthal (eestik rahu org) ning selle sünnidaatumulatub tagasi 17. sajandialgusesse (1605), mil Liivimaaäärealadel asunud maatükiomandas Saksa päritolu Grothussidesuguvõsa. 1735. aastalmüüs rahalistesse raskustessesattunud perekond lossikompleksiKurzeme hertsogile ErnstJohann Bironile, kes oli keisrinnaAnna Ivanova suursoosik.1737. aastal andis keisrinna BironileKuramaa-Zemgale hertsogitiitli ning juba aasta pärastlossi omandamist alustas krahvesimesi suuri ümberehitustöidja lossi sisustamist oma paremaäranägemise järgi.Suveresidentsiks mõeldudlossi ümberehitused tehti kahesetapis – esimene neist ajavahemikul1736–1740 ning teine1763.–1768. aastal Vene impeeriumiõukonnaarhitektiFrancesco Bartolomeo Rastrellikavandite alusel. Kuid keerulistesuhete tõttu keisrinnaga jaõukonnaintriigide tulemusenasaadeti Biron 1760. aastal asumiseleja loss jäi tühjalt seisma.Muuseas, just samast aastastpärinevad paljud viimasedenam-vähem tervena/terviklikultsäilinud lossi interjööriolulisemad detailid.Keisrinna Katariina Suureajal, mil Kuramaa liideti Veneimpeeriumiga, sai lossi endaletema armuke Platon Zubovivend Valerian. Keisrinna favoriitabiellus n-ö vormitäiteks kohalikujõuka maaomaniku tütreThekla Walentinowicziga, kuidsuri ise peagi ning noor lesk abiellusuuesti – sedakorda krahvShuvaloviga.Shuvalovite perekond elaslossis ka I maailmasõja ajal, milSaksa armee avas lossi ühes tiivassõjaväehospidali ja seadississe oma komandopunkti. Losssai aga tõsiselt kannatada mittesõja ajal, vaid pärast seda – 1919.aasta Läti iseseisvumise käigusaset leidnud rüüstamiste käigus.1920. aastal hooned riigistati,maareformiga kaotas perekondsuurema osa oma maadestja mõisahoones hakkas tegutsemakohalik kool. 1933. aastalläks loss Läti Riikliku Ajaloomuuseumivaldusesse.Loss sai tõsiselt kannatada IImaailmasõja ajal, mil hoonetpommitati selle ühes tiivas asunudviljalao pärast. Kooliruumidkoliti üle hertsogi endistesseeluruumidesse. 1972. aastalasutati Rundāle lossimuuseumja alustati tasapisi restaureerimistöödega.Nüüdseks on restaureeritudkogu hiiglaslik lossihoone,kõrvalhooned ja algsetejooniste järgi ka suurepäranelossipark.Kõrvalhoonetes asuvad samutiäärmiselt huvitavad ekspositsioonid:unikaalseid fotosid japuunikerdusi, altareid ja muudhuvitavat nõukogude korra ajalhävitatud Läti kirikutest ningteine ekspositsioon tutvustabRundāle lossi restaureerimiseajalugu.Lossi keskse osa hõlmasidhertsogi eluruumid, hertsoginnaeluruumid ja perekonna teisteliikmete ruumid asusid lossiläänetiivas ning lossi paraadruumid– Kuldne ehk troonisaal,Valge saal ehk balliruumja Suur galerii ehk banketisaal– ja paljud väiksemad esindusruumidjäävad lossi idatiiba.Lossis on esindatud ka veidi originaalmööblitja palju Lääne-Euroopa, vene ja läti kunsti.Lossi ümbritsev aed on taastatudoriginaaljooniste abil janeis on kasutatud esialgsesplaanis olnud taimekooslusi.Barokkstiilis aeda ümbritsebparkmets, mis oli mõeldud hobustegaratsutamiseks ja pikemateksjalutuskäikudeks.Kui juhtute Rundālesse tulemavõi tagasi Riiga minemaläbi Jelgava, külastage kindlastika Jelgava lossi ja seal asuvatunikaalset Kuramaa hertsogitekivist ja metallist sarkofaagidegamatusekambrit. Sinna onajavahemikul 1569–1791 maetud30 eri sugupuust pärit aadlikku.KUIDAS SINNA SAAB?• Riiast läbi Bauska: 67 km mööda maanteed A7, siis pöörata väiketeele P13Pilsrundāle suunas.• Riiast läbi Jelgava: 47 km, mööda maanteed A8, Jelgavast 43 km Elejasuunas ja siis maanteelt P103 Pilsrundāle suunas.• Ühiskondlik transport: Riia-Bauska buss väljub Riia bussiterminalist iga30 min järel (sõit kestab kuni 1, 5 h). Bauskast bussiliinid: Bauska-Rundāle-Svitene, Bauska-Jelgava või Bauska-Dobele.Lahtiolekuajad 1. maist kuni 31. oktoobrini• Loss E–P 10–18; pargikompleks 10–19• Puhkepäevad: 1. jaanuar; 24. juuni; 25. detsember• Restoran: 70-kohaline restoran pakub head ja paremat ning kindlastituleb ära maitsta siinne «Roosikook»KONTAKTID JA INFO:Telefon: +371 6396 2197e-post: info.rpm@eila.lvWebsite: www.rundale.netHINNAD:Lühike ringkäik: ametiruumid (Valge saal, Kuldsaal, Suur galerii) ja hertsogieraruumid ja valitsuskabinet.• täiskasvanud LVL 2.50• üliõpilased LVL 2.00• õpilased LVL 1.50• eelkooliealised – tasutaPikk ringkäik: lisaks lühikesele programmile haarab ka hertsoginnaeluruumid ja näituse «17.–19. sajandi Läti mood».• täiskasvanud LVL 3.50• üliõpilased LVL 3.00• õpilased LVL 2.00• eelkooliealised – tasutaPerepilet (2 täiskasvanut ja 2 või enam last): LVL 10.00Perepilet (1 täiskasvanu ja 2 või enam last): LVL 7.50Giiditeenused: kuni 10 inimest LVL 3.00; 10–39 inimest LVL 5.00;40–48 inimest LVL 8.00

4. MAI 2011 PUHKUS LÄTIS 17VAATAMISVÄÄRSUSEDPARAADTREPPTrepp on säilinud originaalsel kujul, täpselt nii naguarhitekt Bartolomeo Rastrelli selle kavandas.Rikkalik valge stukkdekoor kaunistab kuldkollaseksvärvitud trepihalli seinu ning mõjub ülimaltpidulikult. On teada, et trepihall valmis ehitusmeisterJefremovi juhatamisel ja selle kujundamisega olikorraga ametis 18 oma ala parimat meistrit. Trepipuitosad valmistati Peterburis. 1768. aastal teiseehitusetapi käigus pandi trepikäsipuudele kipsistvaasid, millest vaid üks oli restaureerimise alguseks70ndate lõpus säilinud ligilähedasel algkujul.Trepihalli nišis asub 18. sajandist pärinev Asklepiose– Muinas-Kreeka arstikunsti jumala figuur.Tahvelklaasiga aknad pandi ruumile restaureerimisekäigus. Lossi läänetiivas on identne trepp, mis viibkrahvinna eluruumidesse.Lossi- ja pargikompleks linnulennult.KULDNE EHK TROONISAALKuldne saal on lossi kõige pidulikum jasuursugusem ruum ja seda kasutati eriti pidulikesündmuste ja tähtsate isikute vastuvõttude puhul.Saksa meistri Johann M. Graffi kavandatud rikkalikustukkdekooriga kaetud laekarniisid, rikkalikudlaemaalingud, kuldse stukiga kaunistusedmarmorpaneelide ja peeglitega kaetud seinadannavad ruumile äärmiselt piduliku ilme.Seinamaalingud kujutavad allegoorilisi stseene jamuusasid. Restaureerimise käigus avastati ühemarmorplaadi alt ruumi valmimise aeg – detsember1767. Ligi 200-ruutmeetrise lae maalingud valmisidhertsog Ernst Johanni tellimusel Itaalia kunstnikeFrancesco Martini ja Carlo Zucchi poolt, kellekätesse oli samal ajal usaldatud ka Peterburis asuvaTalvepalee siseruumide kaunistamine. Lagekaunistavad viis vasest ja kristallist lühtrit, mis ontehtud Moskvas asuva Kuskovo palees originaalejäljendades.KULDSE SAALI OOTERUUMRuum, milles külalised ootasidvastuvõtutseremooniale minekut. Brokaadigakaetud seinakatted ja ahi on tehtud originaalidejärgi, parkett on säilinud aastast 1760. Ruumis onseina sisse peidetud salauks, mis viib pööningule.Ruumis on originaalmööbel 18. sajandist.Lossiväravad.Valge ehk ballisaal.aa VersaillesVALGE EHK BALLISAAL308-ruutmeetrine Valge saal on lossi suurim ning olialgselt planeeritud lossi kirikuks. Rikkalikultstukkdekooriga ehitud kaunis ruum (meister J. M.Graff) valmis 1768. aastal. Ruumi kaunistavadkarniisidel allegoorilised aastaaegade ja neljaelemendi: maa, õhk, vesi ja tuli sümbolid. Akendekohal on romantilised pastoraalseid stseenekujutavad seinamaalingud. Originaalparkettpärineb aastast 1892.HERTSOGI LOOŽValge saali vahetus läheduses asuv hertsogi loož ontäitnud algusest saadik oma algset funktsiooni ningpidustuste ajal oli siin härrasmeeste puhkeruum.Ruumis on säilinud 1760. aastast päritoriginaalparkett. Ahi, rohelise siiddamastiga kaetudseinad ja kardinad on tehtud originaalide alusel.SUUR GALERIISuur galerii ehitati ümberehituste käigus, mil ühendativiis väiksemat ruumi valgusküllaseks galeriiks,millest sai pidustuste ajal lossi suur söögisaal. Ligi150 m2 lagi on rikkalikult kaunistatud ning restaureerimisekäigus tulid kolmekordse värvikihi alt välja originaalsedseinamaalingud, mis nüüd on kenasti eksponeeritudning lisavad ruumile 3D-stiilis maalitudkujutistega visuaalset sügavust. Siin on säilinud 1760.aastal maha pandud parkett, nn Kuramaa klaasistlühtrid pärinevad 18. sajandist.Kuldne ehk troonisaal.OVAALNE PORTSELANITUBALossi oli esialgsete kavade kohaselt plaanis ehitadakirik (mis oli tollele ajastule väga iseloomulik), kuidhiljem sellest loobuti. Valmis trepikäik, mis pidi viimakoorirõdule, ehitati ümber Hiina ja Jaapanikallihinnalise portselani eksponeerimise toaks.VÄIKE PORTSELANITUBAPeeglitega ja 34 konsooliga väike portselanituba olijuba algselt mõeldud idamaise portselanieksponeerimise ruumina. Siinsed Hiina vaasid onenamikus 18. sajandi teisele poolele iseloomulikusmaheroosas värvigammas.Pidulik trepihall.Hertsogikabinet.SININE SALONGKasutati puhkamise ning enese korrastamise javärskendamise ruumina, kui pidulike vastuvõttudeajal olid lauad kaetud lossi suurde galeriisse. Ruumiesialgne, 1760. aastal kunstnik Johann M. Graffi jatema meistrite loodud sisekujundus taastati 1984.aastal.

18PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Romantika ja puhkuslossides ja mõisatesSel suvel pakuvad Läti lossid ja mõisad puhkust romantilises õhkkonnas, peent kööki, ekskursioone ning aktiivse puhkamise võimalusi,näiteks paadisõidud ja hobusematkad. Lisaks saab kõikjal nautida suurepärast valikut spaahoolitsusi ja kaunist loodust, sest lossid jamõisad on tavaliselt ümbritsetud kaunite parkide ja hoolitsetud aedadega. Läti maamõisate ja losside peamiseks eeliseks on see, etenamikus neist pakutakse ööbimisvõimalust. Läti Losside ja Mõisate Liit on just selleks otstarbeks loonud koostöös reisibürooga VIABaltic veebilehe www.gopalace.lv, millel antakse üksikasjalikku teavet Balti riikides asuvate losside ja mõisate ning neis toimuvate üritustekohta, samuti pakutakse interneti teel öömaja broneerimise võimalust. Lähema teabe saamiseks vaadake ka veebilehte www.pilis.lvAnna hotellÜks uuematest ja kaunimateston kindlasti Anna hotell, misasub Vidzemes Zaube lähedal.See on renoveeritud disainerhotell,mille stiilsetest tubadestavaneb vaade tiigile. Sellel mõisalon uhke ajalooline park 100aasta vanuse pärnaalleega jarestoran, kus pakutakse kohapealvalmistatud «aeglast toitu»(Slow Food). Unikaalsesse spaahoolitsustevalikusse kuuluvadlillemassaaž värskes õhus, piimavannvärske talupiimaga,meemassaaž, kogu keha puhastushoolitsusjõhvikakäsnaga,ingverikoorimine ja -massaažning veel palju muud.MalpilsHiljuti renoveeritud Malpilsimõisa uhkuseks on romantilinebarokkstiilis park, kus on vesiroosidegatiik, purskkaevudning lillede ja maitsetaimedeaed. Tiigil saab puust paadigaromantilisi sõite teha, puulõikestpitsilises aiamajas aga teedjuua. Samuti saate Malpilsi ja Siguldakaunist maastikku ülaltkuumaõhuballooni korvist vaadata.Täpsem info: www.malpilsmuiza.lvRumeneUusgooti stiilis Rumene mõisKandava lähedal sai Läti ArhitektideLiidu auhinna 2008. aastaparima renoveerimise eest.Rumene pakub kõrgeima kvaliteedigapuhkust ja kõrgtasemelkonverentsiteenust. Mõis asubidüllilisel maastikul Abava jõeorulähedal, kõrgeima teadaolevaviinamarjaistanduse lähedusesSabile linnas. Täpsem info:www.rumene.lvDikluÜks populaarsemaid mõisaid onDiklu Pils, mis on registreeritudriiklik arhitektuurimälestis. Sellesasub neljatärniline ajaloolisehõnguga majutusasutus.Sealne ökospaa keskus pakubpalju mitmesuguseid spaahoolitsusi,korrastatud maastikugapargis aga saab jalutada ja nähaerinevaid eksootilisi puid. Erilistäramärkimist väärivad originaalsedkeraamikaahjud jaajalooline sisekujundus. Täpseminfo: www.diklupils.lvKuksuKuksu Muiža meelitab nii erakordseköögiga, kus valmistataksetoitu tellimuse järgi, kuika individuaalselt ja luksuslikultkujundatud tubadega. Mõisalon aiamaja, park ja luigejärvning seal saab ujuda, jalutada,ratsutada, paadisõitu teha jatennist mängida. Täpsem info:www.kuksumuiza.lvKārlamuižaCountry HotelKārlamuiža eriliseks väärtusekson asukoht Amata orus Gaujarahvuspargi territooriumil. Selleümbruse looduses on palju jalutusradasid,jalgrattateid ja liivakivistjärsakuid. Kuigi esialgnemõisahoone hävis 1905 jauuesti II maailmasõjas, on paljudmõisa originaalhoonetest tänasenisäilinud. Hotell asub vanasKarla mõisa tallis, mis ehitatijuba 1840. aastatel. Täpseminfo www.karlamuiza.lv

20PUHKUS LÄTIS4. MAI 2011Lätis toimub alati midagi!Kuna suvi on Lätis lühike, siis on see täis mitmesuguseid kultuuri-, muusika-, spordi- ja meelelahutusüritusi. Nii on suvi huvitavam ja meeldivam!MUUSIKAFESTIVALID• Rigas Ritmi on iga-aastanerahvusvaheline džässifestival, kusesinevad maailmakuulsad artistid.Rahvusvahelise Rigas Ritmi džässifestivali(29.06–1.07) raames toimub üle 20kontserdi nii linnas, Riia kontserdisaalideskui ka muusikaklubides. www.rigasritmi.lv• Varase muusika festivalil (1.-31.07)saab muusika kaudu tunnetadakeskaegset, barokk- ja renessansiajastut.http://www.smf.lv• Bauska kantrimuusika festivali(8.-9.07) juured ulatuvad aastasse 1999 jaBauska festival on üks neljastregulaarsest seda tüüpi rahvusvahelisestfestivalist Euroopas. Teised on Silkeborg(Taanis), Gestade (Šveitsis) ja Visagino(Leedus). Festival toimub juuli teiselnädalavahetusel ning on perede hulgaspopulaarne ajaveetmise üritus. Külastajadsaavad festivali raames eladatelklinnakus, nautida Bauska maalilistümbrust ning veeta aega Mūsa ja Mēmelejõgedel. Samuti saab külastada Bauskalossivaremeid ja mitmesuguseidatraktsioone.• Positivus festival (15.–16.07) onBaltimaade suurim muusika ja kunstidefestival, mis toimub sel aastal jubaviiendat korda järjest.www.positivusfestival.lv• Festivalil «Liepaja suvehelid 2011»(22.–23. 07) esinevad paljud Läti javälismaa muusikud, näiteks Guano Apes,MR. Rally ja ka kolm Eesti muusikut –maagilise häälega Iiris ning grupp Ewertand The Two Dragons.• Klassikalise muusika armastajad ei peasamuti pettuma – festivali «KremerataBaltica» (30.06–4.07) raames esinevadmaailmakuulus viiuldaja GidonsKrēmers ja tema orkester KremerataBaltica.• Rahvusvaheline Sigulda ooperifestival(29.–31.07) on üks Läti suuremaidooperifestivale, mida peetakse Läti Šveitsis– Sigulda vabaõhulaval.www.sigulda.lv• Dzintari kontserdisaalis (Jūrmalas)toimub nädalapikkune rahvusvahelinesuvemuusika festival (19.–21. 08), kuskuulajad saavad nautida kõrgtasemelesitusi ooperi ja džässi meistritelt,rahvamuusika ansamblitelt javokaalgruppidelt kogu maailmast.• Helimets (16.–20.09) toob kuulajatenimuusikamaailma absoluutselt uusimadhelid ja loob huvitavaid muusikaetendusi.See on väljund muusikutele, keda onüllatav, šokeeriv või igav kuulata, keda eimõisteta kohe. See pole mingi mesimagushitifestival... www.skanumezs.lv28. mail toimub Riias juba kolmas Go Blonde festival, mis toob kokku tuhandeid blonde neidiseid ja nende fänne nii Lätist kui mujalt Euroopast. Lisaksparaadile ja lõbusale meelelahutusele kogutakse igal aastal raha laste mänguväljakute ehitamiseks. Festivali motoks on: Heategevus läbi huumori!RAHVAKULTUURIÜRITUSED• Jaanipäeva festival (Jāņi) (23.–24.06)Jaanipäev on mõnevõrra müstiline sündmus, sest iidsete traditsioonide kohaseltotsitakse siis legendaarset sõnajalaõit, pestakse nägu hommikuse kastega ningkorjatakse taimi, millel olevat jaanipäeva paiku erilised omadused. Lisaks onjaanipäev tihedalt seotud maakohtadega – igaüks püüab vähemalt selle ühe päeva /öö väljaspool elurajoone veeta, juues õlut ja otsides sõnajalaõit. Linnad ja linnaelu onjaanipäeva pidustustesse oma võimalused toonud ja mõned uued traditsioonidloonud, näiteks spetsiaalsed üritused kesklinnas. Kõigis Läti regioonides ja linnadeskutsutakse inimesi lõbusalt jaanipäeva pidama, end jaanitule ümber soojendama,seltskonnamänge mängima ning traditsioonilisi rituaale ja muid tegevusi korraldama,kuni järgmisel hommikul taas päike tõuseb. Sellest tuleb meeldejääv öö, kui veeta seekoos Läti parimate rahvamuusikute ja ansamblitega, kus iganes te Lätis olete.• 31. detsembril saavad inimesed osa võtta paljudest üritustest linnakohvikutes,hotellides, väljakutel ja parkides, nende hulgas keskööl toimuvast uusaasta tulevärgist.• Cēsīses (21.05) ja Āraiši linnuses (22.05) peetakse Liivi pidustusi, kus saab kuulatakeskaegset muusikat, näha kultuuri ja kunsti ning elada kaasa ristirüütlite võitlustele.AKTIIVNE PUHKUS, MEELELAHUTUS• 22. mail toimub 21. Nordea Riia maratonMaraton algab ja lõpeb maalilises kohas 11. novembri pangal ning võistlusmarsruut kulgebläbi kesklinna. www.nordearigasmaratons.lv• Blondide festival 28.–29.05.Samm-sammult vallutab ja raputab Blondide Ühendus maailma – nüüd on Lätis nendeesimene rahvusvaheline esindus! www.goblonde.lv• Sel aastal pühitseb Riia oma 810. aastapäeva ja selleks korraldatakse Riia festival (19.–21. 08),mille raames toimuvad linna eri osades kontserdid ja meelelahutusüritused. www.rigassvetki.lv• Valgusfestival «Staro Rīga» (17.–20.11) toimub 18.–21. novembril. «Staro Rīga» onseitsmepäevane vabaõhuinstallatsioonide näitus, mille käigus muudetakse Riia linnapiltimoodsa valgus- ja videotehnika abil. Näituseks võidakse kasutada mis tahes linnaobjekte –hooneid, väljakuid, sildu, monumente või muud.Mitmesugused etendused, muusika- ja teatrishow’d ning interaktiivsed installatsioonidteevad linnaobjektid elavaks. 2010. aasta festivali teemaks oli «Optilised illusioonid».www.staro.lvNENDE JA PALJUDE TEISTE ÜRITUSTE KOHTA SAATA ROHKEM JA DETAILSEMAT TEAVET VEEBILEHELT WWW.LATVIA.TRAVELLäti eriväljande valmimisele aitasid kaasa ja toetasid:KesklinnaTõlkekeskusSUULINEKIRJALIKTÕLGELÄTI SUURSAATKONDTALLINNASTõnismägi 10, 10119 TallinnTel.: (372) 627 7850, 627 7860Faks: (372) 627 7855E-mail: embassy.estonia@mfa.gov.lvLÄTI TURISMIAMETBrīvības 55, Rīga, LV-1519, LatvijaTel: +371 6 735 81 39Fax: +371 6 735 81 28Mob: +371 28 66 55 71E-mail: info@latvia.travelwww.tava.gov.lvwww.latvia.travelRIIA TURISMIARENDUSKESKUSTerbatas 14, Riga, LV-1011, LatviaTel: +371 6711 45 82Fax: +371 6711 45 77Mob: +371 29159322E-mail: info@www.liveriga.comLÄTI HOTELLIDE JARESTORANIDE LIITA.Čaka iela 55-223, Riga, LV1011,LatviaPhone/fax: +371-7014131Mob: +371-29484738E-mail: info@hotel.lvwww.hotel.lvLÄTI INSTITUUTElizabetes iela 57 Riga LV 1050,LatviaTel. +371 67503663Fax: +371 67503669E-mail: info@li.lvwww.latvia.lvwww.keeled.eekeeled@keeled.eetel: 6 463 205Rävala pst 8,Tallinn 10143