PDF-failina - Äripäev

ENERGEETIKAtõele,” kostis selle peale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiasekantsler AndoLepiman. “Ainult et lugemise katkestamisestpeale möödunud aeg kulus Euroopa Komisjonigapeetud eelläbirääkimistele. Niipea kuisee eeltaotluse heaks kiidab, anname sisse põhitaotluse.”Paraku läks ka Euroopa Komisjon vahepealsuvepuhkusele. Vaevalt et ta enne suurt sügistEesti asja uuesti ette võtab. Nii et sina, Eesti taastuvenergeetik,muudkui oota edasi. Stabiilsetestmajandamistingimustest võid sa ikka veelvaid und näha.Ainult paistab õige. 11. juunil ütles MaailmaEnergeetika Nõukogu (World Energy Council– WEC) aseesimees Leonhard Birnbaum Postimehele,et “taastuvenergia toetustest tuleks loobudaja sundida rohelise energia tootjaid konkureerimateistega võrdsetel alustel”.Aga Leonhard Birnbaum ei olnud nii rääkideserapooletu. WEC aseesimehe ametipost ontema ühiskondlik amet, palka saab ta aga saksakontsernilt E.ON, mis toodab elektrienergiatpeaasjalikult kivisöest, tuumakütusest ja gaasist.Taastuvenergia osatähtsus on E.ON is vaidüheksa protsenti.Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhtTuuliki Kasonen on nõus, et toetused kaotataks.“Aga ainult juhul, kui ei toetata ka põlevkivienergeetikat.Seda subsideeritakse varjatult,”kinnitas ta. “On üldtuntud tõsiasi, et põlevkivielektrihinda hoitakse kunstlikult madalal.Kui on võrdsus, siis olgu täielik võrdsus.”Kas vahendada saastajat? Mõttelennul polepiire. Ka siis, kui viltu mõeldakse.Kusagil – ilmselt Eesti Energias, sest keegimuu meil fossiilsetest kütustest elektrienergiatei tooda – võeti pähe asendada põlev kivikivisöega.“Ahvatlevad CO ²ja kivisöe hetkel madaladhinnad. Aga need ei ole igavesti madalad. Esimesehind sõltub poliitilistest otsustest, teineturunõudlusest. Mõlemal on mood aeg-ajaltmuutuda,” rääkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonijuhatuse esimees Martin Kruus. “KuiEuroopa hakkab massiliselt kivisütt rabama,tõuseb selle hind nagunii. Ja siis? Orienteerumetagasi põlevkivile? Kannapöördeid ei olekerge teha.”Küsin omalt poolt juurde: aga energiajulgeolek?Kivisüsi tuleb välisriikidest sisse osta. Põlevkivion vähemalt oma. Tuulest ja biokütustesträäkimata.Ja mis mõte on asendada üks saastaja teisesaastajaga? Euroopa hoiab endiselt saastamiselõpetamise kurssi.Külalised üllatusid. Pikka aega töötasid Eestisnelja tarnija tuulejõujaamad. Need on EnerconidSaksamaalt (näiteks Esiveres), WinWindidMe eitahalastasündidaseadusel,mislahendabküllüheprobleemi,agakutsubesilemitu uut.Nii on riigikogusjuhtunudküll.riigikogumajanduskomisjoniesimees KajaKallasKa kohalik kasuon olulineSoomest (näiteks Viru-Nigulas), Nordexid Norra-Taaniühisfirmast (näiteks Pakris) ja Siemensid(näiteks Läätsal).Möödunud aasta septembrikuus hakkasidaga Paldiskis voolu andma viiendalt, USA firmaltGeneral Electric ostetud tuulejõujaamad.Pooled Pakri tuulepargi kaheksateistkümnesttuulejõujaamast kuuluvad Nelja Energiale japooled Eesti Energiale. Tuulepargi koguvõimsuson 45 megavatti. General Electric on maailmavõimsaim tuulejõujaamade tarnija, sellesfirmas on valminud 21 000 tuulejõujaama.Aga see selleks. Nimelt kutsusid Eesti TuuleenergiaAssotsiatsioon, Eesti Energia ja NeljaEnergia mõni aeg tagasi külla rühma GeneralElectricu tippinsenere ja -juhte. Visiidi eesmärkoli analüüsida Eestis kehtivaid võrgugaliitumise tingimusi.Paldiskis osutus komistuskiviks tuulepargija elektrivõrgu koostöö. Euroopa kontekstiskehtivad Eestis ülemäära keerulised tuule pargipõhivõrku vastu võtmise reeglid. Näiteks ei nõuateiste Euroopa riikide põhivõrgud eelnevaltreaalseid katsetusi. Nii jõudis Paldiski tuuleparkpiduliku avamiseni alles äsja – 13. augustil.Kas uus poliitika? Kui juba nimetatutele –elektrituru seaduse muutmise venimisele, kavandatavaletoetuste kärpimisele, põlevkivikivisöega asendamise mõttele ning raskustelevõrguga liitumisel – lisada teised olemasolevad takistused, võivad taastuvenergeetikudükskord isegi oma missioonitundele käegalüüa. Sest kaua sa ikka kraane üha kõveminikinni keerava riigiettevõttega = riigiga maadeldajõuad.Seni on näiteks karta, et energiaühistute asutaminekriginaga kulgeb. Asjaajamine on liigakeeruliseks aetud. Ja omaosaluse määr liiga kõrge.Näiteks Saksamaal nii ei tehta.2010. aasta sügisel leppisidNelja Energia ja Hanilavald kokku, et pool protsentiselle tuuleenergeetikaettevõtteHanila vallas paiknevatestuuleparkides toodetavaelektrienergia eest saadavasttulust suunatakse kohalikuelu edendamiseks.See raha kantakse kord kvartalisüle ühiselt moodustatudMTÜ Hanila Valla Toetusgruppkaudu.Ajavahemikul 2010 IV kv –2013 II kv sai Hanila vald NeljaEnergialt sedaviisi 60 969eurot. Maakohas on see suurraha.Selle rahaga on aidatud renoveeridaHanila valla seltsimaja,osteti kohalikule lasteaialeuued voodid ja tuletõrjeseltsipäästeautodele rehvid,toetati Kinksi külaplatsileelektrivalgustuse toomist, tehtikorda Hanila ja Karuse kalmistuväravad jne, on korraldatudküla- ja kihelkonnapäevi,jaaniõhtuid , spordivõistlusining mida kõike veel.36 Tööstus