PDF-failina - Äripäev

ENERGEETIKAMida karmimaks reeglid muudetakse, sedaraskem on neid täita, Seda enam sellele aegakulub. Aga mis siis, kui kõik see kokku on Eestiuus taastuvenergiapoliitika? Isegi tipp-poliitikuidja terveid parteisid on maa sisse tambitud.Kahtlaselt palju on eraettevõtjatest taastuvenergeetikuteteele tõkkeid kuhjatud.Nad ei ole üksi. Taastuvatest allikatest elektrienergiatootjad, sealhulgas tuuleenergeetikud,ei ole oma püüdlustes siiski üksi. Kusjuuressuurtootmine ei ole ainuke tootmine.Kõigepealt pöördus kevadel peaministerAndrus Ansipi poole rühm riigikogu saadikuid,seejärel Eesti Taastuvenergia Koda. Ühisavaldusegapöördusid samal aadressil EestiMaaturism, Eesti Väike- ja Keskmiste EttevõtjateAssotsiatsioon, Liikumine Kodukant ja LeaderFoorum. Seejuures saadeti Taastuvenergia Kojakirja koopia majandus- ja kommunikatsiooniministerJuhan Partsile, keskkonnaministerKeit Pentus-Rosimannusele, rahandusministerJürgen Ligile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Andrus Ansip vastas riigikogulasteleoma tavalises võtmes: Eestis on kõikhästi, elu edeneb nagunii, raha on küllalt ja midagitäiendavalt ette võtta ei ole vaja.Ka rahvas rääkis. Aga ega ainult ühispöördumistegaüles astutud. Ühekaupa ka.Näiteks koguti Eesti Taastuvenergia Kojaja Taastuvenergia Klubi eestvõttel lühikeseaja jooksul sotsiaalmeedia vahendusel väikeenergeetikatoetuseks üle 700 erasiku allkirja.Needki saadeti peaministrile.Allakirjutanud soovivad, et valitsus leiaksEuroopa Liidu uuel eelarveperioodil Eestile laekuvatestsummadest raha ka väikeenergeetikale.Nad on veendunud, et ka energeetikaalaneväiketootmine võimaldab kahandada ühiskonnaökoloogilist jalajälge, võrgukadusid ja ülekandekulusid.Loomulikult jäävad väikeenergeetikatoel väiksemaks ka kodukulud ja paranebkeskkonnakaitse.Seevastu Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonkorraldas tänavuse traditsioonilise ülemaailmsetuulepäeva puhul rattaretke, millel kogutirahvajutte tuulest ja selle kasutamisest.Enne rattaretke tutvuti Eesti Rahvaluule Arhiivivastavasisuliste kogudega. Seejärel läksidkümneks päevaks teele keskkonnaportaaliwww.bioneer.ee pidajad Katrin Lipp ja Jaan Ots.Käidi Pärnumaal Audrus, Läänemaal Kõmsil,Muhumaal Võikülas, Saaremaal Tornimäelja mujal. Virtsus tõusid bioneerid – nii nad ennastnimetavad – tuulejõujaama tippu.“Tuul oli vanasti möldri sulane, nüüd onenergeetika leib,” öeldi ratturitele SaaremaalKärla kaupluse juures. Ja soovitati kindlasti ärakäia Mustjalas, kus renoveeritakse vana tuulikut.Käidigi. Ja loomulikult kuulsate Angla tuulikutejuures.HANILAvallavanemArno Peksaroskabhuvigruppevaos hoida,sest valdamahub tuulestelektrithekseldamakolm ettevõtet.FOTO: ERIKPROZESÜks küsimusPraeguseks töötab Hanila mail veerandsada tuulejõujaamakoguvõimsusega 52,4 megavatti.Kui palju Hanila valla tuuleenergeetika veelpaisub?ARNO PEKSARHanila vallavanemPaberid on seitsmel tulevaseltuulejõujaamal. Kui võimalikudlisasoovid juurdearvata, võib lisanduda paarkümmendmegavatti. Mis pärastseda saab, ei oska praeguöelda. Näiteks pakub neljamaakonna – Läänemaa,Saare maa, Hiiumaa ja Pärnumaa– tuulenergeetika alaneregionaalplaneering tuuleenergeetikutelesoode ja rabadetaguseid maatükke, kuhuvähemalt esialgu e tükita.Meile meeldib Nelja Energia.Nelja Energia toetab jubaüle kahe ja poole aasta Hanilavalda rahaliselt. Ja lubab sedateha seni kuni tema tuulejõujaamadsiin seisavad. SeevastuEesti Energia ei taha meidtoetada alates hetkest, mil taoma kahe suhteliselt väikesevõimsusega tuulejaama pealeriiklikku toetust ei saa. Sedamakstakse teatavasti tuulejõujaamadeesimesel kaheteistkümneltööaastal.Mis siis ikka – kui ei taha,siis ei taha. Ega kohaliku elutoetamine tuuleenergeetikaettevõtetelekohustuslik ole.See on kokkuleppe asi. Millinemulje Hanila valla rahvaleniimoodi Eesti Energiastjääb, on iseasi. Aga võib-ollaei lähe Eesti Energiale üldsekorda, mida rahvas temastarvab?Riikliku tuulejõujaamadelemakstava toetuseta EestiEnergia kahjumisse ei kukuks.Elektrienergiat müüakseju edasi ja tema siinsetetuulejõujaamade investeeringudon ammu tasa teenitud.Arvestuslikult võiksime EestiEnergialt saada tuhatkondeurot kuus. Saame ka ilmaselleta hakkama. Alates kevadestneilt toetamise asjus midagikuulda ei ole. Läbirääkimisedon katkenud.Sentigi ei ole me saanudka Skinestilt. Aga neil on vähemaltrahalised raskused.Kohapeal sõltub tuuleenergeetikamaine tuuleenergeetikaettevõtetesuhtumisest.Pärast seda, kui NeljaEnergia Hanila valda rahaliselttoetama hakkas, paranesrahva arvamus tuuleenergeetikasttunduvalt. Üksikuidnii-öelda elukutselised vastasseisjadmeil muidugi on jajäävad. Aga nemad võitlevadkõige ja kõigiga. See on paratamatus.38 Tööstus