12.07.2015 Views

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

KOHTLA-JÄRVE LINNAVOLIKOGU

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele sõltuvalt nende kasulikust tööeast järgmised:Hooned 5%Rajatised 10%Infotehnoloogia 35%Masinad, seadmed,transpordivahendid,inventar ja muu põhivara 20%Maad ei amortiseerita.Põhivara parenduskuludParendustega seotud kulutused lisatakse põhivara soetusmaksumusele, kui need vastavad materiaalsepõhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ja kulutuste maksumus ületab põhivarakapitaliseerimise alampiiri. Kui parendusega kaasneb vara olulise osa välja vahetamine, kantakse väljavahetatav osa, kui see on määratletud põhivara arvelt maha.Põhivara ümberhindlusÜmberhindlusena on võetud arvele maad maa maksustamishinnaga Maaameti teatise alusel, kartodroom –Abitex & A OÜ mõõdistas ja linnavalitsuse poolt moodustatud komisjon hindas väärtusesjääkasendusmaksumuse meetodil ja soojustrassid hinnatud linnavalitsuse komisjoni poolt.Immateriaalne põhivaraKajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on mahaarvatud akumuleeritud kulum. Kajastamisepõhimõtted haigla arengukava: objekt on ettevõtte poolt kontrollitav, on tõenäoline et saab objektikasutamisest tulevikus majanduslikku kasu ja objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.Müügiootel põhivaraMüügiootel põhivaraks loetakse materiaalset või immateriaalset põhivara, mis väga tõenäoliselt müüakselähema 12 kuu jooksul ning mille puhul juhtkond on alustanud aktiivset müügitegevust, varale on määratudrealistlik müügihind, klassifitseeritakse põhivara ümber müügiootel põhivaraks.FinantskohustusedVõetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastataksetulemiaruandes tekkepõhiselt intressikulude real. Finantskohustus on jaotatud lühiajaliseks ja pikaajaliseksvastavalt nende tagasimaksu ajale.Renditud varadRenditehingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks on lähtutud tehingu reaalsest majanduslikust sisust.Kapitalirendina käsitletakse lepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüvedkanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis varana ja kohustusena. Kohustus jaguneblühiajaliseks ja pikaajaliseks. Kapitalirendimaksed jagunevad põhiosa ehk väljaostu tagasimakseteks jaintressikuluks, mis on perioodikulu.Kasutusrendi puhul ei võeta arvele vara ega kohustust vaid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodijooksul. Aruandekohuslane on kasutusrendi osas nii rendilevõtja kui ka rendileandja. Kapitalirendi osas onainult rendilevõtja.SihtfinantseerimineSihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud toetusi ja vara. Sihtfinantseerimist tegevuskuludekskajastatakse tuludes (saaja) ja kuludes (andja) sel perioodil, millal toetuse saaja teeb kulutused, millekssihtfinantseerimine oli ette nähtud (tagatakse tulude ja kulude vastavus).Raamatupidamise aastaaruanne 67

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!