Sinu Mets-dets_2011.pdf - Erametsakeskus

metsaelumetsaeluToivo LepikNüüdsarvedkukuvadKaru tahab rahuKes talvel satub metsas karutalvituspaigale, on kohustatudsellest leiust kohe teatamakeskkonnaametile.ingmar muusikusKõige varasem sarvede heitjaon sokk, siis tuleb põdrapullja kõige lõpuks hirvepull, kesteeb seda alles järgmisel aastal.Jahimehed on oma internetifoorumisarutanud, miks on nii, et põdranovembris-detsembris heidetudsarvi leiavad metsast nii jahimehed kuika marjulised, aga soku varasügisel heidetudsarvi otsi kui tikutulega.Pakuti välja, et soku sarved on lihtsaltnii väikesed, teisalt, et hiired armastavadneid närida. Üks jahimees vaidles,et mitte niivõrd hiired, kui sõralisedise – metssead nätsutavat soku heidetudsarvi mõnuga.Mainiti ka, et metsast heidetud sarvedeotsimine on tegelikult suur kunst –pead oskama end metsloomaks mõtelda,et ta käitumist ja radasid ette kujutada.Vaikselt liikumasLoomad liiguvad talvistele toitumispaikadelelähemale. Hiiumaal tegutsevaHirveklubi president Toivo Lepikkirjeldas, et Hiiumaa hirved koonduvadkarjadesse, kus karja juhiks vanemhirvelehm. Karjades võib olla ka noori,kuni 2,5aastaseid pulle.Liigutakse ja otsitakse talveks kõrgemaidkohti, kus elada ja kus jätkuks katoitu. “Osa neist eelistab sügavaid okasmetsi,teised põlde ja metsatukki,” ütlesToivo Lepik.Vanemad hirvepullid uitavad üksikultvõi moodustavad omasugustegaväiksemaid salkasid. Viidates hirvepullidefotole, mida siin loo kõrval nähasaab, rääkis Toivo Lepik, kuidas pullidsaavad tihti jooksuaja võitlustes viga jaSokk.ingmar muusikus 2xvõivad isegi kaotada sarvi. Nii on juhtunudühega pildil olevatest pullidest.Alles jäänud sarve ajavat pull mahaikkagi tavapärasel ajal, mis hirvedel jääbmärtsi-aprilli. “Ühe sarvega loom kaotabselle sarve kevadel, aga näiteks talviselsöödaplatsil teised hirved teda vägaei armasta,” nentis Lepik.Põdrapull.Hirvepullid.Vanematel eesõigusDetsember on kuu, mil Hiiumaal algabhirvede lisasöötmine, millega tahetaksenad eemale hoida viljapuudest ja talunikeheinapallidest. Hinnatakse, et saarelon tekkinud vähemalt kaks hundikarja,kes võivad metskitsede vähesuse tõttuhakata ründama hirvi.Toivo Lepik rääkis veel, kuidas tänavuon Hiiumaal erakordne see, et põtradepulmaaeg kohati justkui kestab. Tavapäraseltpeaks see juba mõnda aegatagasi lõppenud olema.Samas peaks põtradel olema praegusarvede heitmise aeg. Kui nad teevadseda nii, nagu raamatutes kirjutatud,peaksid vanemad pullid oma sarvedvarem maha kukutama ja nooredpullid jäävad hiljemaks.Ka põdrad liiguvad talveks talvisteletoitumisaladele.Metskitsed kogunevad karjadesse, etkarmimate tingimustega talveaeg koosüle elada.Kevadel kõik jälle kordub: kui hirvepullidoma sarvi heidavad, võib põdrapullidelaimata juba uute sarvede väikesimügaraid. Sokkudel on selleks ajakspähe kasvatatud ilusad karvased kroonid.SMPruunkaru on üks neist meie metsaelanikest,kes peab taliuinakut.See tähendab olekut, puhkeseisundit,mil end ümbritsevast täielikultvälja ei lülitata. Nende kehatemperatuurja ainevahetuskiirus ei muutu niimadalaks kui tõelises talveunes olijail.Tõeline talveuni on näiteks nahkhiirtelja roomajatel.Kus nad tukuvadAntropoloog ja zooloog Juhan Aul kirjutaboma 1931. aastal ilmunud raamatus“Kodumaa neljajalgsed”, et karuehitab omale talveks kas koopaisse võimahalangenud puude juurte taha risusse,mõnikord aga “isegi puile” soliidsepesa, kus veedab pooluimasena kogukülma aja toitu mitte tarvitades.1957 ilmunud raamatus “Eesti NSVimetajad” ( Juhan Aul, Harry Ling, KaljuPaaver) on öeldud, et pruunkaru otsibendale enne lund mõne segamatukoha tihedas padrikus, kuhu ehitab endale“koopa”.“Meil leitud “koopad” on sageli olnudväga lihtsad: liivakünkal tuulemurruall, kuhu ta oli kraapinud leheprahtija rohtu külje alla; tihedas noores kuusevõsaspäris maa peal, kus oli alla kraabitudsammalt ja veidi puulehti jne.Käivad uuringudMõned talvitumiskohad on aga olnudtõelised kuni kolmveerand meetri sügavuselemaa sisse kaevatud “koopad”,mis on samblaga vooderdatud ja murtudpeenemate kuuskedega pealt kaetud.Talvel sajab sellisele “koopale” pealepaks lumekiht, ja ainult väike auguke,kust külma ilma puhul kerkib auru, reedabkaru talvituskoha.”2005. aastal algasid Eestis karudeliikumise raadiotelemeetrilised uurin-Karu jäljedja väljaheitehunnik.TalvituspaikPruunkaru talvituspaigaks loetakse kohta, kus karu teeb taliuinakut, ja selleümbrust 300 meetri raadiuses.Kui metsaomanik või kes tahes muu isik karu talvituspaiga avastab, on takohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul keskkonnaametit,kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatistegalubatud tööd ja jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevuse kunitalvitusperioodi lõpuni.Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kunisama talvitusperioodi 15. aprillini.Allikas: looduskaitseseadusgud. Esimene uuringuobjekt oli emakaru.Uuringu esialgses ülevaates märkiszooloog Harri Valdmann, et huvitavalkombel “eelistas poegadega emakarutegutseda mosaiikses, vähese metsasusegapõllumajandusmaastikus. Karutalvituspaik 2005./2006. aasta talvelpaiknes ligikaudu 300 meetri kauguselinimelamust suhteliselt väikeses põldudevahelisesmetsatukas.”Oma bakalaureusetöös “Pruunkarutalvituskohad Eestis” (2007) kasutasjälgitud karu andmeid võrdlusmaterjaliksTuuli Ermel, kes analüüsis 79 talvituskohaandmeid.“Selgus, et karude talvitumist erinevattüüpi pesade ja erinevate talvitujatelõikes ei ole võimalik seni leitud pesadeväikese valimi tõttu uurida. Küll agasaab juba üht-teist järeldada,” kirjutasTuuli Ermel oma töö kokkuvõttes.Peale esmase pildi karude pesakohaeelistustestning sellest, kui kaugeletalvitumispaigad jäid teedest ja inimasustusest,oli tulemuseks, et “sai aimata”seoseid talvitumiskoha taimestiku jakaru eelistuste (toit, pesavooderdusmaterjal)vahel.Võrreldes muu ilmagaTartu ülikoolis tänavu bakalaureusekraadikaitsnud Katri Pärna töös“Pruunkaru (Ursus arctos) taliuinak jatalvitumiskoha valik” (saab lugeda internetis)on põhjalik ja põnev ülevaadeteadustöödest, mida on karude taliuinakuja talvitumispaikade kohta tehtudEuroopas ning ka Põhja-Ameerikas.Muu maailma andmeid on Eesti andmetegavõrreldud.Pesatüübivalikut võrreldes on KatriPärna toetunud zooloog Jüri Saealleandmeile, mille järgi meie karud ülekaalukalteelistavad kaht pesatüüpi, kaslahtist või poolkinnist. Poolkinninetüüp jaguneb omakorda kaheks – poolkoopadja tuulemurrualused.SM22sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 23