Sinu Mets-dets_2011.pdf - Erametsakeskus

metsaelumetsaeluMõnele liigileelu ja surmaküsimusKas ka metsalinde talvel toidetakse?JAANUS ELTSornitoloogViimased talved on olnud erakordseltlumerohked ja nii mõnegimeil talvituva linnuliigi arvukuson märgatavalt langenud. Samason raskemate talvede seeriad harilikultsuurendanud ka lindude rändekihku jasundinud nn osarändseid liike pigemturvalisemaid lõunamaiseid talvitumispaikuotsima.Päris paljudel linnuliikidel on osaasurkonnast liikuv, teine osa aga jääbsünnipaiga lähedusse talvituma. Onpalju spekuleeritud, kumb strateegia liigilekasulikum on.Nagu päris elus ikka, sõltub kõikolukorrast. Karmil talvel on edukamadPõhjatihane.need, kes otsustasid ära rännata, pehmeltalvel aga need, kes otsustasid jubatuntud territooriumile jääda, kus ohtlikumadja/või toidurikkamad paigadjuba ette teada.Toita või mitte?Mõnel pool maailmas on lisatoitminemuutunud populaarseks esmajoonesselleks, et põnevaid vabalt elavaid lindeoma maja lähistel hoida. Nii on Suurbritanniasinimestel kujunenud harjumusanda lindudele lisasööta aasta läbi.See ilmselt ei ole päris see, millekstäiendava toidu andmine algselt mõeldudoli, sest ajapikku võivad looduslikudliigid nii muutuda inimesest täielikultsõltuvaks.Meie laiuskraadil on lisatoitminehoopis teise tähendusega – mõne liigijaoks on see mõnel talvel elu ja surmaküsimus. Lisasöötmise mõju on korduvaltuuritud ja leitud, et see viib talvisttiivuliste suremust oluliselt alla.Isegi vaid väikese toiduvaru igapäevanejuurdeandmine tagab ellujäämiseRohevint.Toidumaja on paremOtstarbekas on linde toita spetsiaalsestoidumajas või -laual, mitte raputadatoitu lihtsalt maapinnale. Toidumajaderajamine metsa võib tunduda ebamugav,kuid sellel on õige mitu eelist.Esiteks saavad linnud katusega söödamajasttoidu kätte ka siis, kui lund sajab.Teiseks ei ilmu sinna kohe ka kõikneed, keda me võib-olla ei tahaks üldselisasööta. Kehvalt korraldatud söödaplatsilon näiteks õige pea näha arvukalthiireurge. Hulluks läheb olukord hiirerohketeltalvedel, eriti kaelushiire kõrgearvukuse korral. See muidu tore loomarmastab varusid soetada, ja kuna ta onparajalt suur – tõsise kämbla pikkune –,on ta võimekus toidulaud tühjaks tassidamärkimisväärne.Kõige parem viis sedalaadi ebasoovitavateliikide toidust eemal hoidmisekson paigutada toidualus jalale ja toe ümberpanna allapoole avanev plekist kootõenäosusetõusu. Näiteks on Soomesrasvatihaseid talviti hoopis karmimalekliimale vaatamata poole rohkem kuiEestis ja sealsed uurijad on veendunud,et põhjus on just regulaarne lisatoitmine.Soomes pannakse primaarse energiaallikapeki kõrval toidumajadesse kapähkleid, seemneid, vitamiinilisandeid– lindudel on täisväärtuslik toit olemaskogu talve jooksul.Korduvad katsed on näidanud, et talvisellisasöötmisel on peale lindude ellujäämiseka teine mõju, need lisasöödetudpopulatsioonid on järgneval sigimisperioodiledukamad. See kehtib isegi niisuurte lindude puhul nagu harakas.Lindude toitmist võiks alustada jubahilissügisel, mitte siis, kui käes on jubatäielik näljaaeg. Sest siis ei leia enamiklinde söögiplatse enam kätte ja hukkubikkagi.Kuni lume tulekuni ei maksaks inimeseantava toiduga lindude tähelepanusiiski äratada, sest tavapärastes tingimustespeaks looduslikku söögipoolistveel piisavalt olema.Lume saabudes võiks planeeritavaidlisasöödakohti aeg-ajalt toiduga varustada,aga mitte väga palju toitu korraga.ingmar muusikusPuukoristaja.Talvike.Loodusliku toidu varud kahanevad aegamisija üldjuhul peaks veel detsembriskineid piisavalt olema. Küll on agahea, kui linnud teavad, kus asuvad paigad,kuhu aeg-ajalt toidulisa pannakse.Lillepott-toidulaud• Üks universaalne toitmisnipp onkasutada nn toidukellukaid, mis ontagurpidi üles riputatud, söödagatäidetud savist lillepotid – näiteksvaresed nendest toitu kätte ei saa.• Söödaks tuleks kaerahelbed võihirss segada sularasvaga, misvõiks olla searasv. (Sünteetilisi toidurasvuei maksa lindudele pakkuda.)Segusse tasuks lisada maitsestamatapähkleid, maisi- või riisihelbeidjne.• Kui laseme segul soojas natukeseista, jõuab rasv teradesse imbudaja ülejäänud rasv valataksepealt ära.• Lillepoti nõrutusaugust panemeläbi jämedama nööri või traadi,mille külge kinnitame sissepooleväikese takistuse. Seejärel saabvajutada toidusegu potti ja lastasel hanguda.• Sellist toitu võib korraga rohkemvalmis teha, sest seda saab jahedaskohas säilitada.Allikas: Jaanus Eltsnus. Muu hulgas peaks toidualus paiknemapuudest mitme meetri kaugusel.Lendavate “pahalistega” on lugu pisutkeerulisem, kuid ka selleks puhukson vastumeetmeid. Kõige lihtsam viisreguleerida lindude juurdepääsu toidulevastavalt nende suurusele on paigaldadatoidulaua ümber sobiva suurusega võrk.Siis varesed ja rongad metsa viidud toidustkasu ei saa. Umbes 5cm läbimõõdugasilmaga võrgust peaks täiesti piisama.Üldine soovitus on, et toidukohtvõiks olla tuule eest varjatud või vähemaltpõhilise tuule suunast kaitstud seinaga.Liiga madala nõrga toidulaua võivadmetskitsed või metssead uppi ajada.Pigem okaspuumetsasSöötmiskohti ei maksa rajada liiga tihedasti,sest siis võõrutame linnud nendeloomuliku toidu juurest tõesti eemale.Ka talvel tuleb anda neile võimalus loodusesttoitu otsida, sest saabub ju ka kevad,mil me lisasöötmisest loobume.Vanemast kirjandusest leiab, et parason üks toiduplats 25 ha aiapindalaja 100 ha metsapindala kohta. See võikskehtida, kui söötmiskoht on väga suur,väiksemaid võiks olla siiski tihedamalt.Linnurohkus metsas sõltub ka metsast.Puhtas lehtpuumetsas on talvellinde vähe, pealegi kohtame seal pigemselliseid liike, kes toidumajasse nii ehkteisiti ei tule. Seevastu okaspuu enamusegaküpses metsas on rohkem nii isendeidkui liike.Lõputu söödavalikSöödavalik on lõputu, kuid puht pragmaatilistelkaalutlustel piirdub see harilikultvaid loetud arvu toiduobjektidega.Aknatagusest toidumajast tuntudpäevalilleseemned on muidugi kõigeuniversaalsem talitoit. Seejuures, kuinatuke peenutseda, on mustad seemnedparemad kui musta-valgetriibulised,sest need on õhema koorega ja sisukättesaamiseks saavad väiksemad tihaseliigidvähem energiat kulutada.Soovi korral saab poest veel varianteseemnesegudest ja rasvapallidest – iseasi,kas neid päris metsalindudele ostaraatsitakse.Märksa odavam ja ka universaalsemon metsalindudele anda viljapuhastusjäätmeid.Seal leidub nii väikesemõõtmelisiviljateri kui ka igas mõõdus ja maitsegaumbrohuseemneid – igaühele midagi. Ainukeasi, mida tõesti tuleks selle toidu puhuljälgida, on, et hallitust poleks. Riknenudtoitu ei tohi välja panna.Tihastele ja rähnidele on maiuspalakspekk, kuid loomne materjal meelitabjuurde ka kiskjaid ja sellist kaupaon nugiste eest väga raske kaitsta. Parimviis on paigutada rasv või pekk piisavaltväikese silmaga metallvõrgust taskusse:linnud saavad võrgusilmast nokaga läbi,aga nugisele jääb vaid limpsimisrõõm.Sellise võrktasku võib paigutada rippumakaugeleulatuva oksa külge või,veel parem, teiba otsa, mis alt on jällegiplekk-koonusega kaitstud. Oksa külgeriputamiseks tasub kasutada vähemaltpoolemeetrist alumiiniumtraati, sestseda ei saa varesed üles tirida.Eriti vajalik on lindude järjekindeltoitmine lumerohketel pakaselistel talvedel,aga ka sulade järel, kui puud jateised toidupaigad kattuvad jääga.Kevadel tuleks toitmist järk-järgultvähendada, sest järsk lisatoitmise lõpetaminevõib lindudele saatuslikuks saada.Suuremate lumevabade laikude tekkimiselon looduslik toit jälle kergestileitav ja täiendavaks söötmiseks polevajadust.24sinu mets detsember 2011sinu mets detsember 2011 25