Tallinn - Linnaleht

arvamustoimetaja Ants Vill ants.vill@linnaleht.eelinnaleht reede, 13. jaanuar 2012Õhumüümise kübaratrikk jätab otsad lahti• KOMMENTAARKombeks on valida aastaisa, aasta ema, aasta sportlast.Eesti Meedia eesotsasPostimehega valib aastategijat. Kes siis on tegija?“Tegija” on muutunud selliseksnatuke kahenäoliseksterminiks, millega märgitaksemillegi ennekuulmatu võiennetegematuga hakkamasaavat inimest. Kirjakeeles onsel sõnal positiivne kõla, kõnekeelesseevastu sageli ka negatiivne.Eelmisel nädalal said tegijateksneed kaks inimest, kesEesti süsihappegaasi kvoodimaha müüsid. Selle eest saipalju ära teha. Energiasäästlikuksplaanitakse muuta 66haridus-, 24 kultuuri- ja 16sotsiaalvaldkonna hoonet.Soetatud on mitusada sotsiaaltöötajatelemõeldud elektriautot.Nii suure koguse autodenii halva hinnaga omandamiseloleks pidanud laskma Mitsubishilneed küll kohe värvidaEesti Energia lemmiktoonidesse– hele-tumerohelisetriibuliseks.Segane kui seebivesiSelle suure rõõmu juurespeaks aga vaatama ka asjatagapõhja. Mis on siis selleõhumüümise tegelik sisu? Jakui suur tegemine see siis oli?Sisuliselt müüb Eesti riikhapnikku, mida ostja tohibkasutada fossiilse süsinikupõletamiseks. Arvutuslikultmüüb Eesti ära kogu hapniku,mida meie metsad-aasadsuudavad toota, ja veel natukerohkem. Aga mis siis meilesiin hingamiseks ja ahjukütmiseksvõi automootorisse kallamiseksjääb?Võõras varaMüüakse seda, mis endaletegelikult ei kuulugi. Seda olukorras,kus looduses on hapnikutootmine viimase kahesajandi jooksul pidevalt vähenenud.Kui vaadata kogu selle tegevuseotsest majanduslikkutagapõhja, siis saame aru,et suur ports raha on võetudtegelikult hoopis maksumaksjatetaskust. Eesti Energiaostab ju täpselt samasugustkvooti – ja kasseerib selleraha tarbijalt suure kasumigasisse. Sest Eesti kvoodi on riik,sellesama Eesti Energia omanik,vahepeal maha müünud,et remontida koole-raamatukogusid.Nii et kellele needmeie tegijad siis selle kvoodimüüsid? Tuleb välja, et meileendile!Aga see pole veel suurimprobleem. Koolid-raamatukogudju vajavadki remonti ja kesMeie riikliku õhumüügi tulu on näiline, sellest saadav kuulsus aga pole paraku püsivam kui elektrijaama korstnast tõusev tume suits.siis selle eest ikka maksab kuimitte maksumaksja. Kuid millekssiia vahele need “tegijad”?Uuskoloniaalsed trikidAsi on veelgi keerukam.Kuna Eesti ise seda hapnikkuei tooda, mida ta CO 2kvoodinäol teistele müüb, on Eestistsaanud koos teiste suurtekvoodimüüjate Poola, Ukrainaja Ungariga omamoodi uuskoloniaalneriik. Nii nagu vanastirikastusid Inglismaa, Prantsusmaa,Hispaania ja isegi pisikeHolland oma troopiliste asumaadearvel, kaupleb ka Eestinüüd Kesk- ja Lõuna-Ameerika,Kesk-Aafrika ja Kagu-Aasia maade troopilistes metsadestoodetud hapnikuga.Täiesti arusaamatu on kaEestile eraldatud kvoodi suurus.Millise trikiga õnnestusmeil Brüsselist saada 80 miljonittonni kvooti müügiks?Ja seda olukorras, kus Eestion elaniku kohta üks suuremaidfossiilsete kütuste põletajaidmaailmas, edestadesisegi neidsamu Ungarit, Poolatja Ukrainat lausa kahe-kolmekordselt.Eesti ületab praegune“süsihappevõimekusega”inimese kohta isegi omaaegsetenergeetiliselt ogarat NõukogudeLiitu, kus kesktalvel huugavateradiaatorite tõttu üleköetudtubade jahutamiseksaknaid pärani hoiti.Selline on meie koduSüsihappegaasil on aga veelteinegi pool – nimelt loodusevõimekus seda ladestada.Ja selles osas on Eesti tõesti n-ö imelaste hulgas, üks paremaidterves Euroopas. Sedatänu meie loodusressurssidele– soodele ja rabadele. Tõepoolest,need seovad igal aastal5 miljonit tonni CO 2. Jakahtlemata on riikidel moraalneõigus müüa oma looduslikkeressursse. Nii nagu näiteksMaroko müüb igal aastal5 miljonit tonni fosfaate Atlasemägedest, võiks loogiliselt võtteska meil olla mingi moraalneõigus müüa maha näitekssee 5 miljonit tonni süsihappegaasi.Eriti veel siis, kui seemeil endal kasutamata jääksehk kui meie praegune 18 miljonittonni jääks teistsuguseidtehnoloogiaid kasutadesja eluviise harrastades taevapoole kupatamata.Kuuldavasti plaanib näiteksRootsi riik aastaks 2050 jõudaoma kvoodibalansiga nulli. Janad tegelevad sellega tõsiselt.Arlanda lennujaam ongi jubanullis. Ja neil pole ka mingeidkvoote kupeldada.Foto: Tairo Lutter / ÕhtulehtSestap ongi väga küsitavpidada siinpool Läänemerdühtäkki tegijateks neid, keskaubitsevad Eesti riigi nimeltegelikult kolmandatele pooltelekuuluva varaga. Eriti veelteades, et ka see vara kuulubtegelikult hoopistükkis meiejäreltulijatele.Juhani Aho,keegi laadalineLaste3,50 €kindadLaste labakud4,50 €Poiste jope22 €Poiste jopeRotermanni keskusMere pst 4, 2. korrus, E–P 8.30–20Kadaka tee 46E–R 10–19, L 10–17, P 10–1628 €Lastemüts+sallLastemüts+sallLastekombinesoon9 €Lastesussid 3,50 €Tüdrukutejope28 €Tüdrukutemantel37 €4,50 €5,50 €