Tallinn - Linnaleht

eede, 13. jaanuar 2012 linnalehttoimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.eetegus tegelaneeelkõige võimalik headelekohtadele tulla, sest MM-idelvalitsevad ju ameeriklased jaaustraallased?MM on jah ikkagi maailmavõistlus, sest peale ameeriklasteja austraallaste tulevad juurdejaapanlased, lõuna-aafriklased,hiinlased, kanadalased,brasiillased jne. Ujumise geograafilinemõõde on üldse laienenudtänu sellele, et teadmisedon maailmas lepingulistetreenerite kaudu paljudesseriikidesse laiali läinud. Seetõttuvõib suvalisest riigist keegi tippujõuda. Ja kui uurida, kuidasta on tippu jõudnud, siis selgub,et ta on saanud võib-ollamõne korraliku treeneri käe allheaks, siis hüpanud USA-s ülikooli,treeninud seal edasi ja niineed asjad lähevad.Kasvulava on siis ikkagi USAülikoolid. Seda teed on juläinud ka meie ujujad?Nende süsteem annab võimaluse.Olen kindel, et ka Inglismaal,Saksamaal ja Prantsusmaaloleks väga palju teha,sest maailma tipud on ka sealolemas. Aga neis kohtades eiole sellist riigi toetatud süsteemi,et väljamaalastele antakseõppestipendiume. See onmääranud ka meie Ameerikavaliku.Kuidas te suhtute ujujateUSA-sse treenima ja õppimaminemisse?Tegelikult on siin tegemistmõneti sportlase kui persoonigaja kohalike võimalusega.Eestis ei ole üliõpilassportifinantseerivat süsteemi ja seetähendab, et sellises mahus,nagu on vaja tippsportlasele,kes on gümnaasiumi lõpetanud,meil finantse võtta eiole. Mul on kahju, et ujumineei ole nii atraktiivne spordialakui näiteks sportmängud. Meei saa sellisel hulgal raha kuidagikätte, et me oleks võimelisedujujaid siin üleval pidama.Eks see probleem kerkib meilvarem või hiljem, kui praegusedtipud hakkavad USA-s ülikoolelõpetama, tulevad siiatagasi ja neil on mõtet jätkata.Triinuga on hästi läinud,sest tal on tugevalt taga EestiOlümpiakomitee tugi ja Ljubljanason tal ka toetust. Ta saabtippsporti teha.Teine asi on ka see, et USAülikoolide treeningsüsteemidei ole ju mingid imeasjad, milleabil pandaks iga karu ujuma.On meilgi seal sportlasi,kes vaatamata sellele, et nadseal õpivad ja treenivad, ei tõusemaailma tippu. Süsteem onsee, mis sportlast vaid aitab.Kas USA-st Eestissenaasmine võib sportlaseletähendada karjääri lõppu,kui ta ei ole täiesti tipus?Oht on olemas. Alles lõinesimesi numbreid kokku, midasee tähendaks, kui siin oleksmaailma tipptasemel treenijategrupp, kellel oleks tippkogemustegatreener. Ma sain ühesportlase aastaseks vajaduseks26 000 eurot. Siis me suudaksselle sportlase kindlustada kõigega,nii siin treenimistega kuika treeninglaagrite, võistlusreiside,treeneri palgaga, massöörideja füsioterapeutidega.See summa läheks meeletultsuureks.Millele teil praegu koondisepeatreenerina suuremenergia kulub?Minu ülesanne on koondistetegevuse planeerimine, eriklubides treenivate sportlasteühendamine. Selle üheks väljundikson laupäevaõhtusedühistreeningud, teiseks väljundikstreeninglaagrid, mistoimuvad enamasti enne põhivõistlust.Treeninghooaja seeskäivad treeninglaagrites klubidise või siis vaatame, kuidassaab mitme klubi peale rühmakokku panna. Selle juurde käibka ühistegevuste korralduslikpool: koosseisud, reisiplaanid,majutused jne. Märkimisväärseosa mu igapäevatööst võtabsuhtlemine treenerite, klubideja Eesti Ujumisliidu tegevuspartneritega.Lisaks treeneritekogu juhatuse töö juhtimine,eelarvete koostamine ja jälgimine.Ja muidugi finantseerimiseküsimus, mis minu töö puhulpeab olema lahendatud selliselt,et see oleks ujujatele võimalikultsoodne. Ujumiskoondisepeatreeneri koht ongi vägasuurel määral seotud mänedžmendi-alasetööga.Kas on kuidagi raske ka, etoma lapsed on koondisesja ise olete koondisepeatreener?Probleeme ei ole tekkinud.Kui on välja mõeldud konkreetsedkriteeriumid, millejärgi peab tegutsema, ja needon paika pandud niimoodi, etma pole mõelnud, mis sportlaneselle taga on, siis on lihtsamedasi minna. Sest on taseal Jüri või Mari või Marttivõi Triin – kõikidesse suhtutaksesamade kriteeriumitejärgi. Puhtinimlikust aspektiston selles mõttes lihtne, et kuinad oleksid piiri peal, et kasvõtta sisse või jätta välja, siistekiks küsimusi, aga selles osason olukord praegu muretu.Milline on teietreenerikreedo?Ütlesin selle juba enne välja.Kindel asi on see, et tööd tulebteha. Nikerdamisega võib saavutadavaid ajutist edu. Tarkuson selle töö salasõna, sest infomaterjalion tänapäeval vägapalju ning keegi ei saa öelda,et ta ei tea, kust ta infot saab.Internetis on ju kohutavaltpalju materjali.Kas vahel seda tunnet eiteki, et ei jõua end enam uueinfoga järje peal hoida?Palju peab selekteerima, egaiga asja, mis on kirjas, ei pearida-realt läbi lugema. Mõniasi ei annagi tarkust, vaid oninformatiivne.Kristjan Rooskristjan.roos@linnaleht.eeRiho Aljandi lapsed Martti jaTriin näitasid detsembris Euroopameistrivõistlustel häid tulemusi.Olümpia-aastal loodavadfännid neilt õnnestumise korralfinaalikohti.Fotod: Tairo Lutter, Joosep Martinson / ÕhtulehtParimad maitsednüüd viilutatud!Nüüd võid leida kõik Rannarootsi parimadsingid ja vorstid käepärastest viilupakenditest. Kokku onsortimendis 17 toodet, mille hulgast võib leida nii vanulemmikuid kui ka uusi üllatajaid. Uutest toodetestKanasinki, Munavorsti, Sinihallitusjuustugatäissuitsuvorsti ja Sinkvorsti. Maitse järgi! Rannarootsi