TEEMALEHT

12 || Puhkus lätis postimees, 30. aprill 2013Riia on tuleva aastaEuroopa kultuuripealinnVERNI LEIVAKtoimetajaUsutlus sihtasutuse riga 2014 programmijuhi Aiva Rozenbergaga.Kui Tallinn kandis kõlavat Euroopakultuuripealinna tiitlitkaks aastat tagasi ja Vilniusveelgi varem, siis peatselt jõuabjärg Riia kätte. Üks on kindel –kõik teed viivad tuleval aastaljust Daugava kallastele!Eestlastele on kindlasti tõelisekstõmbenumbriks tulevalsüdasuvel peetav ülemaailmnekooride võistulaulmine, kuhumeidki osalema oodatakse,kuid põnevaid üritusi jagubhulganisti teisigi ning seetõttuvõiks pidada plaani, millal minnaja mida teha, juba praegu.Programmijuht Aiva Rozenberga,millal sai teatavaks, et Riia on 2014.aasta Euroopa kultuuripealinn?See oli 2009. aasta septembris,kui rahvusvaheline žürii otsustas,et Riia võiks 2014. aastakultuuripealinnaks saada. EuroopaLiidu ametkonnad kinnitasidseda otsust 2010. aastamais.Siis loodi ka sihtasutus Riga 2014?See asutati veidi hiljem. Olemeosa Riia linnavalitsusest, temaon ka meie sajaprotsendilineomanik. Samas oleme loominguliseltja programmi tehestäiesti sõltumatud ning töötamekoos nii riigi, erafirmadekui Euroopa Liidu organisatsioonidega.Jutustage natuke ka iseenda rollist.Olen küll programmidirektor,kuid nagu kõik teisedki sihtasutusetöötajad, täidan siinmitut ülesannet – me tõepoolesttegutseme nagu üks meeskond,keegi ei pea end bossiks.Minu peamiseks ülesandekson koordineerida loovnõukogutööd, kuid vastutan ka rahvusvahelistesuhete eest. Olensiin töötanud sõna otseses mõttessihtasutuse esimesest päevastsaati.Mis te arvate, kui oluline on Riiakultuuripealinnana riialastele ja lätirahvale?Äärmiselt oluline. Võtame võiTallinna näite, kus saadi väärtkogemusi – nüüd on meie kord!Arvan, et kuigi Riia on Lätipealinn, annab kultuuripealinnatiitel meile kohustuse viiakõik kavandatavad üritused japrojektid läbi parimal võimalikulmoel. See tähendab, et suhtumeoma pealinna kui koguLätimaa väravasse ning eks kogumaa saab tänu kultuuripealinnaletohutu kogemuse.Jah, Riia on pealinnanaolulisim eelkõige riialaste endijaoks, kuid mõistame, et kuiteeme linnaelanikega koostööd,saavad inimesed terve aastajooksul tunda midagi erakordset.Midagi, mis neid kui isiksusimuudab ning mida nad hiljemgioma igapäevaelus, käitumises,suhtlemises naabrite võikolleegidega kasutada saavad.Sihtasutuse Riga2014 programmijuhtAiva Rozenberga loodab,et lõunanaabritelkultuuripealinna-aastalrahalisi probleemeei teki ja – erinevaltTallinnast – kava kärpimaei pea.Foto: erakoguOtsustasime, et enne mesellest väikesest talumajastei lahku, kui mõte käes on.Seeläbi muudavad nad ka omaelukeskkonda paremaks.Kuidas kõlab 2014. aasta Euroopakultuuripealinna juhtmõte?Ütlen juba ette, et see kõlabäärmiselt intrigeerivalt: ForceMajeure. Usun, et kõik, kes vähegilugenud, teavad, mida seetähendab. See tähendab, et juhtubmiski, mida ei saa juhtidaega muuta, ja sa pead sellele –olenevalt olukorrast – reageerima.Meie puhul on force majeureehk vääramatu jõud positiivsemärgiga kultuurisündmus.Miski, mis muudab paremusesuunas nii sinu kui linnaelu. Kui oled protsessis aktiivneosaleja, tahad ennast muuta,siis su elu muutub paremakspäris kindlasti, ning kultuur onselles kõige rohkem esile tõstetud.Ja tegelikult on see suunatudmitte ainult riialastele jalätlastele, vaid kõigile eurooplastele,inimestele kogu maailmas– et millist rolli võib kultuurkui vääramatu jõud nendeelus mängida.Kes on selle suurepärase juhtmõtteautor?See on meie loovüksuse kollektiivnelooming.Päris sihtasutuse loomisejärel otsustasime – meid olitoona viis-kuus inimest – et lähemeSiguldasse, meie praegu-se ametliku partnerlinna lähedalelaante keskele turismitallumõttetalgutele. Olime seal tervepäeva ja otsustasime, et enneme sellest väikesest talumajastei lahku, kui mõte käes on.Ja siis õhtul käiski «pauk» ära.Läti keeles kõlab force majeureausalt öeldes kuidagiveelgi sügavamalt. Teate ju, etmuusikas kasutatakse väljendit«mažoor»? Läti keeles on selniisiis lisaks vääramatule jõulelisatähendus. See on midagirõõmsat ja positiivset, mis onsu ümber ja mille osa sa võidolla.Milline on kõige olulisem üritus kultuuripealinna-aastajooksul?Alustaksin pigem avamisest,mis toimub tuleva aasta 17. jaanuaril.Ilmselt on siis külm talveilm,kuid avaüritus on seotudväga heade ja pikaajaliste kavatsustega.Nimelt tuleb kesklinnainimkett, mis moodustatakseRiia vana ja uue raamatukoguvahele. Uus raamatukoguavatakse samuti jaanuaris,ja see on tuleva aasta kõigeolulisem kultuurilise tähtsusegauusehitis. Inimketis hakatakseraamatuid vanast raamatukogustuude käest kätte edasiandma, ning muide – vahemaanende hoonete vahel on …täpselt 2014 meetrit, aga see onpuhas kokkusattumus. Usun, etsellest tuleb tõeline rahvaüritus,ning inimesed saavad jubasel suvel oma nime ketis osalemisekskirja panna. Samason ketti oodatud kõik teisedkining loodame, et eestlased tulevadsamuti!Uuel raamatukogul on kanimi – Valguse Kindlus, ningsee on juba massidesse imbunud.Kui küsite tänaval, kusasub Valguse Kindlus, teataksekohe, millest jutt. Hoonesseon juba planeeritud suur hulknäitusi.Jah, ma võiksin välja tuuaka vaid ühe, kõige tähtsamaürituse kogu kultuuripealinna-aastast,kuid ma ei tee seda,sest aprillis avaldame ametlikultkogu kultuuriprogrammining igaüks võib sellega tutvudaaadressil www.riga2014.org.Eelarve on 17 miljonit lattiehk 24 miljonit eurot, 40%sellest tuleb riigilt.Kui suur on kultuuripealinna Riiaeelarve?17 miljonit latti, mis on umbes24 miljonit eurot. Nelikümmendprotsenti sellest tulebriigilt, kolmkümmend viisprotsenti Riia linnalt, umbes 10protsenti loodame saada sponsoriteltja mujalt, ehkki seenõuab veel tõsist tööd. Ametlikulkultuuripealinna partnerilSigulda linnal on omaetteeelarve.Meenub, et kultuuripealinn Tallinnsiples pidevates rahaprobleemides,programmi tõmmati koomale jne.Äkki ootab teidki säärane tume tulevik?Kuigi riigivõim ja linnavalitsuson poliitilised oponendid, olenõnnelik, et riik ja linn on üksmeelsedselles osas, mis puudutabRiiat kui Euroopa kultuuripealinna.Võin kinnitada, etpraeguseks on riik täitnud eelarvettäiesti ausalt ja igasugusteprobleemideta. Samas poleme olnud ka rahaahned, suhtunudasjadesse pragmaatiliselt,oleme endale aru andnud, etmeie maa on praegu majanduskriisijärgsesseisus ning peameoleme vastutustundlikud, võtmarahalist olukorda sellisenanagu see on. Nagu kõik teisedkimeie maal. Praegu oleme planeerinudtäpselt nii palju üritusi,kui oleme kindlad, et needsaavad rahaliselt kaetud.Muidugi teame, et paljudesendistes kultuuripealinnadeson juhtunud, et varasemadkokkulepped muutusid kehtetuks,kuid me tõepoolest tahameselliseid olukordi vältida.Kui suurt turistivoolu ootate?Väga suurt. Tegelikult on kõigerahvarohkem üritus tulekul2014. aasta juulis, kui toimuvadkaheksandad maailma laulukooridevõistlused (ingl 8thWorld Choir Games – toim), midavõrreldakse kooride olümpiamängudegaja mida korraldatakseiga kahe aasta taganteri maailmajagudes. Olen veendunud,et eestlasedki on sellelüritusel osalemisest vägagi huvitatud.Kokku ootame siia ligikaudu20 000 osalejat 90 riigistüle kogu maailma – Aafrikast,Aasiast, Euroopast ja mujalt.