Audentes-Raamat

Tänu!
Olen 9. klassi õpilane, kahjuks õpin Audentese Erakoolis veel viimast aastat. Need üheksa siin veedetud
aastat on olnud lihtsalt imelised. Seoses põhikooli lõpetamisega mõtlesin teha meeldejäävamatest
õpetajatest midagi sellist, mis jääks neid lemmikõpetajaid alati meenutama. Niisiis tuli idee teha
luuletusi parimatest õpetajate omadustest, naljadest ning nende ütlustest, sest minu meelest on
nendele üheksale aastale lisanud vürtsi / särtsu juurde just suurepärased õpetajad – igaüks natuke
omamoodi.
Mõni õpetaja on küll tagasihoidlikum, aga kui jutu peale saad, siis võid kuulda väga õpetlikke lugusid.
Teine aga jälle räägib pooled tunnid oma seiklustest. Eriti toredad on õpetajad, kes vahepeal lasevad
ennast natuke rohkem lõdvaks ning teevad nalja koos õpilastega (nimesid nimetamata – üks selline õpetaja
on kindlasti Toomas Uuskam). Alltoodud paar luuletust on alles üks väike osa 9. klassi lemmikõpetajatest
– võib öelda, et see on nagu memuaaride kogumik. Võimalusel koostame klassiga veel selliseid
luuleridu ning lisame ka lennuraamatusse. Kuigi avalikult õpetajate ees me üldiselt neid ei kiida, siis
omavahel tuleb tihti teemaks see, millised superõpetajad meil tegelikult on.
Need luuletused peaksidki just kajastama / edasi andma seda meeleolu, mis nende õpetajate klassis
toimub ja kuidas me õpetajatega läbi saame. Niisiis on need luuleread üpriski lõbusad, lihtsad lugeda
ning väga meeleolukad. Ma olen kindel, et me kõik jääme Audentese õpetajaid järgmisel aastal väga
igatsema!
Toomas Uuskam
Toomas Uuskam kiuslik mees,
kõike teab, mis ise teeb.
Huumor käib tal üle pea,
kuid kirjandist leiab ikka vea.
Vaikuses talle olla ei meeldi,
niisiis aevastab ja nöögib.
Kui juhtub nii, et otsas kohv,
tuleb teha kiire Selveri-ots.
Täiendada ta kohvivaru,
muidu järgneb jube maru.
Uuskam pole vaid esta õps,
kes hindab nii et „kaks” ja klõps.
Raske leida kedagi,
kes ei teaks Toomasest midagi.
Uuskam Aude humoorikaim sell,
kui võiks, teeks mälumängu iga kell!
Sirje Raud
Sirtsu super usin keka õps,
toredam kui enda sõps.
Teretad ja viskad patsu,
kukerpallitada katsud.
Kui ei tule välja kohe,
appi tõttab Sirtsu lahe.
Sirjel ikka peas ilusad lokid
ja jalas värvilised sokid.
Tuled tundi, meel on kurb,
ilm on kole, suusatund.
Aga mis veel puudu on,
et ära jätta keka tund?
Puudu kõigest pussnoad,
nagu meie sõiduload.
Naeratus on Sirjel suul,
mis siis, et õues tugev tuul.
Suusad jalga, metsa kohe,
Sirjel suur on suusatahe.
Sirtsu kõige kallim meile,
õps ta olla võiks ka teile!
Meelis Muuga
Meelis Muuga mõistlik, muhe mees,
on mehest kordades mehisem veel.
Tihtipeale uurib-puurib:
„Mis uudist juudi pruudist?"
Vastus aga üks ja sama,
sest et kõigil täitsa kama.
Geograafia klassis kohata võib vaid
kodanikke-emandaid.
Debiilmonofon heaga pane ära,
kui ei taha kuulda Muuga kära.
Muidu interneedus kohe lahti,
märkus ongi sees karmauhti.
Üks tsitaat on Meelisel veel hää:
„Näeme, kui pimedaks ei jää!"
Merilin Priilinn-Türk
9.a klass