DictumFactum 11

21
VG tähistas tänavu oma 7. sünnipäeva, st temast sai justkui 1.
klassi õpilane. Seda tasandit andsid armsasti edasi VKLK
esimese klassi õpilased, kel kaasas ka eakohane kingitus, mille
andis üle direktriss Kaare Lill. Üllatused jätkusid aga endise
hooga, kui lavale astusid laulukollektiivid: Paula Solvak ja Uku
Freiberg esitasid „Karula hümni“, Maivi Liiskmann ja Siim Siidra
esitasid „Sõbrad, mu kallid“, Annely Hindikson ja Sepo Koppel
esitasid „Sinu hääl“; Katrinka J. Savimäe esinemisele lisasid
vürtsi tantsupoisid Karmo Kurvits, Aare Rätsepp ja Argo Käpa
ning taustalauljad Hellika Otsar, Age-Maria ja Marleen Mandel.
JOHANNESEPÄEV
3. NOVEMBER, JOHANNESEPÄEV KASSIPOEGADE
SILMADE LÄBI
• Kell 7.55 kohtusin perenaise Lauraga, sain talt särgi, vöö,
prillid, salli, kõrvad ja koolikoti, järgnes hommikujooga.
Muusikatunnis pandi mu käsi raudu koolikoti külge,
seepärast pidin seda kogu aeg süles hoidma; sain ka lukus
pinali, mille koodi pidin ära arvama. Pinalis olid nürid
pliiatsid ja markerid, millega ma pidin kirjutama. Tunni
lõpus sai must sõdurikiisu, kes ka meigiti vastavalt, pidin
gaasimaskiga roomama mööda koridori, panema kiiresti u
100 mängusõdurit püsti. Auhinnaks oli Sprite. Teisel
vahetunnil pidin jäätiselusikaga sööma suppi ja magustoitu,
plekkkarbis olid leivalaastud. Kolmandas vahetunnis sain
rahvatantsukleidi, millega lõin tantsu, siis lugesin
„Muumitrollidest“ ette muinasjutu. Tasuks tubliduse eest
sain šokolaadi ja Fantat. Aulas laulsime VIKATiga ja
tantsisime. Mulle meeldis väga, kuidas perenaine mind
tegevuses hoidis. Kogu aeg premeeris ka. Minu perenaine
oli lihtsalt parim. Suurepärane kogemus!
• Peremees riietas mind tüdrukuks ja andis kaks käsku:
hõigata „…. on parim peremees!“ iga kord, kui teda nägin,
ja ringi liikudes hüpelda väikesel kummijänesel. Mängud
olid ülivahvad ning kostüüm kummalisel kombel väga tore.
• Pöörased mängud ja tegevused lõid äärmiselt hektilise
õhkkonna, kuid üritus oli väga hästi organiseeritud – kedagi
ei jäetud kõrvale. Peremees Ralf oli panustanud aega ja
mõttetööd: sain kaela haisva küüslauguketi, igal vahetunnil
pidin elektroonilisest klaverist muusikat laskma, koolikoti
asemele vedasin järel kelku, kahjuks jäi köievedu ära.
• Olen oma peremehes pettunud: ta ei andnud mulle
ülesandeid ega dekoreerinud mind.
• Hommikul tehti meid kohe kassideks, vahetunnis olid
teatejooksud ja tants, iga kiisu pidi leidma halli ja kuldse
hiire, viimane tuli päeva lõpus oma peremehele anda.
10ndikud võisid käia ainult Mõisa treppidest. Minu jumal
Ester käskis endale luuletuse kirjutada ja magusat tuua, sain
temalt koti, musta karnevalimaski, kassimänguasja ja kaela
papist sildid. Omalt pidid olema saba ja kõrvad. Jäin päris
rahule. Ise tegelen tulevikus oma kassiga veelgi rohkem.
• Korraldamisega oli vaeva nähtud. Peremees Markus andis
mulle koolikotiks laeka, kaasas kandmiseks kitarri; söögiks
toore muna, küüslauku ja kassikrõbinaid; kirjutas laubale
„Mjäu!“ ning paar pisarat; pidin end ära mahutama
prügikotti. Vahetunnid jäid lühikeseks, polnudki aega
midagi teha.
• Jumal Kirsi-Katrin oli väga hooliv: kalasupi asemel andis
šokolaadikrõbinaid (suures kausis, süüa tuli kastmekulbiga);
nukuvankri, neli numbrit suuremad jalanõud, pidžaama ja
sildi gümnaasiumiteekonna piltidega ning kassimütsi.
Võitsin toolimängu. Meeldis, aga oleks võinud rohkem
ühismänge olla.
• Kõik oli väga hästi korraldatud. Mängud meeldisid, enne
õhupalli katki istumist oli hirm haiget saada, õnneks ei
juhtunud midagi. Peremees minuga kahjuks ei tegelenud.