Harrastuskalapüügist Eestis - Keskkonnaministeerium

Harrastuskalapüügist Eestis
Herki Tuus
Kalavarude osakond
Keskkonnaministeerium
Põlula 12-13.11.2007

Püük “Igaühe
eluaegse õiguse”
alusel ehk püük
lihtkäsiõngega
Harrastuskalapüügi struktuur
Eesti
harrastuskalapüük
Püük
“harrastuskalapüügi
õiguse
tasu” maksmisel
Püük spinningu ja
lendõngega lõhejõgedel,
forellijõgedel(Järva).
Allveepüük Saadjärvel ja
Kuremaa järvel ning püük
liivi ja kuuritsaga.
Püük
“kalastuskaardi”
alusel
Püük nakkevõrgu,
õngejada, vähinata
ja vähimõrraga.

Harrastuskalapüügi vahendid
KPS § 11 lg 3 alusel harrastuspüügivahendid on:
3. Spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng, krunda, und,
käsiõng, ja rohkem kui üks lihtkäsiõng
4. Harpuunipüss ja harpuun(KK –Saadjärvel, Kuremaa j)
5. Haakeõng
6. Nakkevõrk(KK)
7. Kuni 100 konksust koosnev õngejada(KK)
8. Kuurits(KK)
9. Liiv(KK)
10. Vähinatt ja vähimõrd(KK)
Loetelus toodud püügivahendite kirjeldused on antud
Kalapüügieeskirjas

Püük lihtkäsiõngega
Püük lihtkäsiõngega* on “igaühe eluaegne õigus” ning kõigile tasuta.
Samas tuleb järgida kalapüügieeskirjas kehtivaid piiranguid.
(Nt. alammõõdud, püüda lubatud liigid, keeluajad, keelukohad jne.)
*Llihtkäsiõng KPE alusel – koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest
õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse
looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;

Püük “harrastuskalapüügi õiguse tasu”
maksmisel
Kõik, kes soovivad kasutada erinevaid harrastuskalapüügivahendeid nagu
erinevad õngpüünised (spinning, lendõng, sikuti, donka jpt), allveepüügi
vahendid(harpuunpüss), peavad maksma harrastuskalapüügi õiguse tasu.
NB: Harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui
kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja
vähimõrda
Püügiõigust tõendav dokument on panga maksekorraldus, pensionitunnistus
või alla 16 a õpilase puhul õpilaspilet.
• Kuni üks nädal – 25 EEK ~1.60 EUR
• Kuni 6 kuud – 120 EEK ~7,7 EUR Tasuta alla 16 a
• Kuni 12 kuud – 180 EEK ~11,5 EUR õpilastele,
pensionäridele ja
represseeritutele.

Püük kalastuskaardi alusel
(KPS) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kus
on kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala
püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või
püütavate kalade kohta, ja piirkonnad kus on
harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada,
liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning kehtestada
kasutatud lubatud püügivahendite piirarv. Nendes
piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.
• Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte
nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat
õngejada merel kuni 20 m samasügavusjooneni või sise- või
piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte
kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta
või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on
määranud kalastuskaartide piirarvu.

Keskkonnaministri määrus, mis
kehtestab harrastusliku kalapüügi
võimalused kalastuskaardi alusel:
• Keskkonnaminister kehtestab määrusega piirkonnad, kus on kalavarude
kaitse eesmärgil rakendatud piiranguid kala püüdvate isikute arvu,
püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkonnad kus
on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi,
kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda.
KKM määrus “Ajutised püügikitsendused,
kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja
kalastuskaardi väljaandja määramine
harrastuslikul kalapüügil 2008. aastal”
NB: (KPS) Kalastuskaardi alusel püütud kala kohta
tuleb esitada püügiandmed kalastuskaardi
andjale.

Kalastuskaart
Nakkevõrgu ja õngejada püük
• Ühe kalastuskaardi alusel on lubatud kasutada
ühte kuni 70 m nakkevõrku või ühte kuni 100
konksust koosnevat õngejada kuni 20m
samasügavusjooneni.
• Vaid väikesaarte alalised elanikuid saavad
väikesaarele eraldatud piirarvu piires kasutada
kuni kolme nakkevõrku või kuni 300 konksust
koosnevat õngejada.
Nakkevõrkude ja õngejadade
piirarvud on määratud kindlale
merealale või siseveekogule.

Kalastuskaart
Lõhe ja meriforelli püük jõgedes
Kalastuskaardi alusel on lubatud püüda sügisesel kudeperioodil lõhet ja
meriforelli spinningu ja lendõngega 7 Soome lahte suubuvas jões.
Nendes jõgedes üritatakse taastada populatsioone kalakasvatusliku
taastootmise kaasabil(asustamine) – Narva(asustusmaterjal), Purtse,
Selja, Valgejõgi, Jägala, Pirita ja Vääna jõgi.
Kalastuskaarte lõhe ja
mf püügiks saab taotleda
mistahes maakonna
keskkonnateenistusest
1, 3 ja 30 päevaks.
1 päev – 100 EEK
3 päeva – 200 EEK
30 päeva – 1500 EEK

Harrastusliku lõhepüügi saagid
Aastas väljastatakse ca 1000 kalastuskaarti lõhe ja
meriforelli püügiks. ca 600-700 Narva jõele.
Saak (kg)
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
Harrastuslik lõhepüük
jõgedes 2005-2007
Jägala Narva Selja Valgejõgi
Jõgi
2005
2006

Kalastuskaart
Jõeforelli püük (Salmo trutta trutta m. fario)
• Kalastuskaart on vajalik jõeforelli püügil Järva maakonnas.
• Järvamaa forellijõed on ühed parimad jõeforelli jõed
Eestis(Esna, Prandi, Navesti, Võlinge, preedi Vodja jt ).
• Ca 200-300 kalastuskaarti aastas.

Kalastuskaart Vähipüük
• Vähipüügil annab püügiõiguse kalastuskaart.
• Vähipüügil võib ühe kalastuskaardiga kasutada kuni viite
vähimõrda või vähinatta.(sõltuvalt sellest, mitme
püügivahendi kalastuskaardi soetab)
• Maakonniti kasutada lubatud vähipüügivahendi ööpäevade
piirarvu kehetestab keskkonnaminister igal aastal vastavalt
teadlaste ettepanekule.
• Saak:
• Ca 15000 vähki aastas
• Millest ca 8000 mõõdulised
• Millest ca 6000 Saaremaalt

Kalastuskaart
Kalastuskaart on harrastusliku kalapüügi
õigust tõendavaks dokumendiks
looduskaitsealadel(Endla, Silma ja
Matsalu) ning allveepüügil Saadjärvel ja
Kuremaa järvel.
Kokku väljastatakse Eestis ligi 7000
kalastuskaarti aastas.

Tulevikuplaanid
• Mobiilimakse rakenduse loomine
harrastuslikul kalapüügil
• Kalastuskaardi alusel püügil
püügiandmete elektrooniline edastamine
kalaastuskaardi andjale.
• Harrastuskalapüügi arengukava
koostamine

Tänan!!