Seletuskiri

Lähimad looduskaitselised objektid on mäeeraldise põhjaosaga külgnev Virussaare
rabasaare (KLO1000433) kaitseala ning lääneküljega külgnev Lavassaare hoiuala
(KLO2000246). Mõlemad alad kuuluvad Natura 2000 linnu- ja loomaalade võrku.
Tootmisala kesk-lääne osas asub Põhja-Pärnumaa Keskkonnaregistri seirejaam
(SJA7686000, haned, luiged ja sookurg). Lavassaare loodushoiuala piir kattub
mäeeraldise teenindusmaaga ligikaudu 4,2 m ulatuses ja Virussaare rabasaare kaitsealaga
ligikaudu 6 m ulatuses. Piiride kattuvus on tehniline ja käesoleval hetkel on käimas
Lavassaare hoiuala ja Virussaare rabasaare kaitseala uue kaitseeeskirja koostamine.
Mäeeraldise piires kitsendusi põhjustavaid objektid puuduvad.
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Lavassaare turbamaardlal (maardla registrikaardi nr 0197) on tehtud mitmeid geoloogilisi
uuringuid, maardla endise 3 ploki (käesoleval hetkel plokk 3 (HL 1 ) ja plokk 10 (VL 2 )) ala
hõlmavad alljärgnevad neli uuringut:
- Tootmiskoondise „Tootsi” tellimusel teostatud Lavassaare turbamaardla idaosa
eeluuringu aruanne. 1976 (H. Orgla)
- Lavassaare turbamaardla detailuuringu (turbamaardla keskosa) aruanne. 1977
(V. Nõmmsalu jt)
- Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. 1986
(M. Orru)
- Pärnu maakonna Lavassaare, Pööravere, Mõrdama , Kavasoo, Viira, Möksi, Kõrsa,
Rääma, Tolkuse ja Võlla turbamaardlate tootmisalade järeluuring. 1993 (R. Ramst jt)
Lavassaare soomassiiv paikneb ulatuslikul Pärnu madalikul ning on kujunenud pärast
Balti mere taganemist vettpidavatel Litoriinamere ja Antsülusjärve saviliivadel ja
liivsavidel. Pärnu madaliku üldilme on määratud aluspõhja pealispinna reljeefiga, mis
kujunes kvaternaari jääajal liustike kulutaval tegevusel. Reljeefi madalamates osades
moodustusid peale liustike sulamist ja taganemist järvelised ja merelised basseinid.
Maakoore kerkivate liikumiste tulemusena vabanesid ulatuslikud alad veest ning seal
kujunesid sood. Lavassaare soomassiiv on kujunenud Balti jääpaisajärve ning Balti mere
poolt varasematel arengustaadiumitel hõivatud aladel. Lähim jõebassein, mille kaudu
toimub vee äravool soost on Audru jõgi.
Alljärgnev hüdrogeoloogiline ja geoloogiline turbalasundi kirjeldus on ülevaade
Lavassaare turbamaardla detailuuringu keskosa aruandest (V. Nõmmsalu jt, 1977).
Nimetatud aruanne käsitleb suuremat ala kui käesolev taotlus, millest Lavassaare II
taotletav mäeeralis jääb detailuuringu lääne ossa.
Soosetted (bIV) on esindatud peamiselt puu-sambla ja tarnaturbaga lasundi alumises osas
ning fuskumturbaga lasundi ülemises osas. Esineb madalsoo-, siirdesoo- kui rabaturvast.
Keskmine turba paksus on 5,9 m.
1 HL- hästilagunenud turvas
2 VL- vähelagunenud turvas
2