Seletuskiri

Järvesetted (lIV) lasuvad peamiselt turba all, suhteliselt õhukese mõnemeetrise kihina ning
on esindatud liivade, aleuriidi, savi, vahel ka orgaaniliste setetega (sapropeel,
järvemergel).
Balti mere mitmesuguste arengustaadiumite sette on esindatud (mIV, lit, anc, j) peamiselt
Litoriinamere ja Antsülusjärve setetena turba all. Setete lamamiks on jää-järvelised- või
liustikusetted (moreen). Seteteks on peeneteralised, tolmsed kvarts-päevakivi liivad,
kohati ka aleuriidid, paksusega mõni meeter kuni 5 meetrit.
Jää-järvelised setted (lglIIIb, v) lasuvad Balti mere erinevate staadiumite setete all või
soostikust idas või lõunas. Setete lamamiks on moreen. Litoloogiliselt on nad esindatud
viirsavide, liivsavide ja saviliivadega, paksusega mõni meeter kuni 10 m.
Liustikusetted (glIIIv) esinevad nooremate setete all või paljanduvad maapinnal. Setete
paksus kõigub samuti mõnest meetrist kuni 10 meetrini ning koosnevad saviliivadest ja
liivsavidest. Setete lamam on alamsiluri karbonaatsed kivimid.
Aluspõhja kivimite esimene kiht on Alam- Siluri Jaagarahu lademe (s1jg) dolokivi.
Lademe paksus on 25 - 30 m.
Hüdrogeoloogiliselt on esindatud alljärgnevad veekihid:
− soosetete veehorisont (maapinnast 0,1 - 1,0 m, kollakaspruuni värvi, väike
mineralisatsioon, tugevalt happeline kuni neutraalne pH 4-8, toitub sademetest ja
vähesel määral ka teiste veehorisontide veest);
− merelise, järveliste ja jää-järveliste setete veehorisont (veetase maapinnast 1 - 3 m
maapinnast, turba all on suhteliselt halva filtratsiooniomadusega 1 - 10 m/ööp,
kasutatakse kohalikus veevarustuses);
− jää-sulavete setete veehorisont (vettkandvad on kruusad, liivad, milledel on head
filtratsiooniomadused -8,8 m/ööp, veetase maapinnast 2 - 4 m);
− liustikusetete veehorisont (loetakse sporaadiliselt vettsisaldavaiks setteiks, kasutatakse
kohalikus vesivarustuses);
− ülemine Siluri veekompleks (lasub keskmiselt 20 m sügavusel, veetase maapinnast on
3 - 5 m, veed on vähese survega, filtratsioonikoefitsient on 0,1 - 25 m/ööp).
4. Maardla maavara(de) sh mäeeraldise piires, kvantitatiivne ja kvalitatiivne
iseloomustus
Taotletaval alal asuv aktiivne tarbevaru on kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 17. juuni
1993. a protokollilise otsusega nr 090. Selle kohaselt on Lavassaare maardla reservala
(tootmisaladest väljaspool olev maardla osa, pindala 18 387,2 ha) turbavaru alljärgnev:
- vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru 2 734 tuh t;
- hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 15 493 tuh t;
- vähelagunenud turba passiivne tarbevaru 118 tuh t,
- hästilagunenud turba passiivne tarbevaru 1 786 tuh t;
- vähelagunenud turba aktiivne reservvaru 32 650 tuh t;
- hästilagunenud turba aktiivne reservvaru 72 802 tuh t;
- vähelagunenud turba passiivne reservvaru 687 tuh t;
3