Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring

EESTI GEOLOOGIAKESKUS 

Rakendusgeoloogia osakond 

EESTI TURBA BALNEOLOOGILISTE 

Mall Orru 

Hans Orru 

Varje-Riin Tuulik 

Monika Übner 

KASUTAMISVÕIMALUSTE UURING (III ETAPP) 

Teadusdirektor Jaan Kivisilla 

Tallinn, 2007 

KINNITAN 

Eesti Geoloogiakeskuse 

direktor…………………..Vello Klein 

“ ……” november 2007 

1

Annotatsioon 

Mall Orru, Hans Orru, Varje-Riin Tuulik, Monika Übner, “Eesti turba 

balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring (III etapp)”. Eesti Geoloogiakeskus, 

rakendusgeoloogia osakond. Tallinn, 2007. Tekst 25 lk, 9 tekstilisa (EGF, 

Keskkonnaministeerium). 

Uuringutöö eelnevate etappide (I ja II etapp) käigus selgitati välja turbamaardlad, 

milles leiduvad turbakihid on sobilikud kasutamiseks balneoloogilistel eesmärkidel. Nime- 

tatud töö tehti koostöös Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži ja Soome Geoloogiakeskusega. On 

oluline märkida, et enne turba kasutuselevõttu peab olema katsetatud selle toime inim- 

organismile kontrollrühmades, mis oligi käesoleva uuringu (III etapp) eesmärgiks. 

Kliinilised katsed viidi läbi Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskuses. 

Eesti turvast ei ole siiani kasutatud balneoloogilistel eesmärkidel, samuti puudusid 

selleteemalised uuringud. Kirjeldatud töö ongi esimene sellelaadne sihtotstarbeline 

uurimistöö Eestis, mille käigus testiti raviotstarbelist turvast kliinilistes tingimustes. 

Uuringus viidi läbi soojaravi raviturbaga polüosteoartroosiga patsientidel, kellel esines 

lokaliseerunud osteoartroos mõlemal labakäel. Uuringus kasutati peenestatud turvast, kus 

labakäed asetati 30 minutiks soojendatud balneoloogilise turba kotti. Protseduure korrati 10 

päeval kahel järjestikusel nädalal. Esimesed positiivsed tulemused on tänaseks käes, sest 

lisaks patsientide positiivsele hinnangule valu vähenemise suhtes ning käte funktsioonide 

paranemisele igapäevaste tegevuste sooritamisel oli võimalik raviturba aplikatsioonide 

järgselt hinnata objektiivselt käte väikeste liigeste liikuvuse olulist paranemist. 

Pärast kliiniliste katsete läbiviimist korraldati taastusravi arstidele Ida-Tallinna 

Keskhaigla koolituskeskuses seminar, kus analüüsiti uurimistööde tulemusi ja metoodikat. 

Kõik projekti käigus sihtotstarbel uuritud turbakihid sisaldavad inimorganismile 

kasulikke bioaktiivseid humiinaineid, mille sisaldus ulatub 60%-ni. Turvas on 

ökoloogiliselt puhas, ei sisalda inimorganismile kahjulikus koguses kahjulikke elemente. 

Samuti on perspektiivalad looduslikus seisundis, kus raviturvas on allpool soovee taset. 

Kõik balneoloogiliseks turbaks sobilikud turbakihi alad asuvad riigimaal, kuuluvad 

kasutatava varu hulka ja on kantud maardlate nimistusse. 

Märksõnad: balneoloogia, turbaravi, humiinained, osteoartroos, ökoloogia. 

Projektijuht vanemgeoloog Mall Orru 

2

Sisukord 

Sisukord.................................................................................................................................. 

3 

Sissejuhatus............................................................................................................................. 

3 

1. Eelnevate uurimistööde (I ja II etapp) iseloomustus.......................................................... 

6 

2. Uurimistööde metoodika (III etapp) ................................................................................... 8 

3. Balneoloogias kasutatavale raviturbale esitatavad nõuded ................................................ 9 

4. Turba keemiline koostis ja bioloogiline toime.................................................................. 

10 

5. Turba ettevalmistamine kliinilisteks katseteks................................................................. 

15 

6. Kliiniliste katsete läbiviimine ja saadud tulemuste iseloomustus..................................... 

16 

7. Seminar uurimistööde ja kliiniliste katsete tulemustest.................................................... 

21 

Järeldused ja soovitused........................................................................................................ 

22 

Kasutatud kirjandus.............................................................................................................. 

23 

Tekstilisad............................................................................................................................. 

27 

Tekstilisa 2. Uuritava informeerimise leht........................................................................ 

27 

Tekstilisa 3. Teadliku nõusoleku leht................................................................................ 

28 

Tekstilisa 4. Patsiendi andmete kogumise küsimustik...................................................... 

29 

Tekstilisa 7. Seminari ettekanne. Hans Orru, Balneoloogilise 

turba keemilised ja 

füüsikalised omadused. Turba ettevalmistamine balneoloogilisteks protseduurideks...... 

34 

Tekstilisa 8. Seminari ettekanne. Monika Übner, Turba keemiline koostis ja bioloogiline 

toime................................................................................................................................. 

38 

Tekstilisa 9. Seminari ettekanne. Varje-Riin Tuulik, Eesti raviturba kasutamisest 

kliinilises praktikas........................................................................................................... 

42 

Sissejuhatus 

Tööd teemal: “Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring (III etapp)” 

finantseeris KIK Keskkonnaministeeriumi kaudu (leping nr. 18-20/218; 26.04.2007.a.). 

Uuringu eesmärgiks oli projekti III etapil viia läbi kliinilised katsed, testimaks turba 

kasutusvõimalusi raviotstarbel. Kliinilised katsed toimusid Ida-Tallinna Keskhaigla 

Taastusravikeskuses. Uuringus viidi läbi soojaravi balneoloogilise turbaga 

polüosteoartroosiga patsientidel, kellel esines lokaliseerunud osteoartroos mõlemal 

labakäel. 

Uuringust jäid välja patsiendid, kellel esines sekundaarset reaktiivset sünoviiti, 

vererõhu väärtused olid üle 160/90 mmHg, esines muu äge põletikuline haigus või kasvaja 

diagnoos. 

Kliinilised katsed toimusid vastavalt Eetikakomitee loale (tekstilisa 1). 

3

Ravi otstarbel kasutatav turvas ökoloogiliselt puhta ja loodusliku ainena on 

tunduvalt inimsõbralikum kui sünteetilised preparaadid. Turba kasutamisel balneoloogias 

on pikaajalised (üle 200 aasta) traditsioonid mitmetes Euroopa riikides (Saksamaa, Austria, 

Tšehhi, Ungari). Aastakümneid on seda kasutatud ka Lätis, Ukrainas, Valgevenes ja Poolas; 

viimastel aastatel Soomes, Hiinas, Brasiilias, Portugalis ja Itaalias. Balneoloogilist 

raviturvast kasutavad meditsiinilistel eesmärkidel taastusravi keskused ja sanatooriumid. 

Turvast saab kasutada ka kodusel ravil, nahahooldusel ning saunaturbana. 

Turvast kasutatakse põhiliselt reumaatiliste haiguste (liigesepõletiku) raviks, mis on 

Eesti kliimas väga laialt levinud ja selle all kannatab suur osa elanikkonnast. Teiste riikide 

kogemused on näidanud, et turbas leiduvad humiinained oma bioaktiivse mõjuga on 

edukad stressi ja nahahaiguste ravil, lõõgastavad sauna- ja kosmeetilistel protseduuridel. 

Eesti turvast pole siiani uuritud balneoloogiliste kasutusvõimaluste seisukohast ning 

antud töö on esimene selles valdkonnas. Eeluuringud tehti monograafia “Eesti turbavarud” 

koostamise käigus, kus määrati Parika ja Sangla turbalasundist humiinainete sisaldus (Orru 

jt., 1992. Laboratoorsete määrangute käigus selgus, et seal oli arvestatav hulk bioaktiivseid 

aineid (kuni 38%) (Orru jt., 1992). Seega oli olemas analüüsidel põhinev tõendusmaterjal, 

et jätkata turbauuringuid balneoloogilise kasutusevõtu eesmärgil. 

Tervisekeskused ja ilusalongid kasutavad siiani imporditavat Soome, Saksa ja 

Itaalia turvast, kuid autorile teadaolevatel andmetel ei teata tihti Saksa, Soome ja Itaalia 

turbas sisalduvate bioaktiivsete (humiinainete) ja kahjulike elementide hulka. Samuti 

puuduvad andmed kliiniliste katsetuste kohta. 

Käesoleva töö eesmärk ongi luua eeldused läbi turbaravi uuringute kodumaise turba 

kasutuselevõtuks balneoloogias. Kõik uuritud ja analüüsitud turbakihid, kus on raviturbaks 

sobilikud turbakihid, asuvad riigimaal ja nende turbavarud kuuluvad kasutatava varu hulka 

(Vabariigi Valitsuse määrus nr.293; 12.12.2005.a.) ning on maardlate nimistus. 

Eelnev balneoloogias sobilike turbakihtide väljavalik turbamaardlaist (II etapp) 

toimus koostöös Soome Geoloogiakeskusega, keda esindanud geoloog Riitta Korhonen on 

Rahvusvahelise Turbaühingu (IPS) turbabalneoloogia komisjoni esimees 

Bioloogiliselt aktiivsete humiinainete mõjust elusorganismile said autorid uuringute 

käigus teavet professor Lilija Stepcenkolt Ukraina Dnepropetrovski Ülikoolist, kes on 

teinud pikaajalisi katseid broileri tibudega, professor Gert Lüttigilt Saksamaalt, kellel on 

väga pikaajalised kogemused geoloogina balneoloogilise turbavaru uurimisel, Renate ja 

Hans-Peter Klöckingilt Saksamaalt, kelle uuringud on põhiliselt turbast eraldatud humiin- 

4

ainete kasutamisest farmaatsiatööstuses ning Juta Stroubelt Autriast, kes teeb uurimistööd 

Bad Neuthartingi sanatooriumis. Neile teadlastele autorite poolt sügav tänu. 

Käesoleva uurimistöö tegid ning aruande koostasid: Mall Orru, Hans Orru, Monika 

Übner ja Varje-Riin Tuulik. 

5

1. Eelnevate uurimistööde (I ja II etapp) iseloomustus 

Eelnevate uurimistöödega (I ja II etapp) selgitati välja balneoloogias kasutatavad 

sobilikud turbakihid, määrati 7-s turbamaardlas (joonis 1) kasuliku kihi paksus, tema 

lasuvustingimused, soovee taseme sügavus maapinnast ning võeti 14 analüüsi laboratoor- 

seiks määranguiks (humiin-, hümatomelaan- ja fulvohapete sisaldus) (Orru, 2005). Turba 

orgaanilise osa keemiline koostis määrati 14 proovist Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži 

Kurortoloogialaboris ja Soome Biotech OY laboris. Balneoloogilise turba üldtehnilised 

analüüsid tehti 166 proovist (turba botaaniline koostis, looduslik niiskus, tuhasus, pH) Eesti 

Geoloogiakeskuse laboris. Kahest turbaproovist määrati coli-indeks ja patogeense floora 

sisaldus Tervisekaitseinspektsiooni laboris. 

Joonis 1. Balneoloogiaks sobilike turbamaardlate paiknemise skeem. 

Elementide (34) sisaldust analüüsiti 13 turbaproovist Soome Geoloogiakeskuse laboris. 

Uurimistööde I ja II etapiga selgus, et 7-s turbamaardlas leidub kõrgekvaliteedilist 

raviturvast, mida saab kasutada balneoloogias (joonis 1). Turbavaru hulk on 920 tuhat 

tonni, sealhulgas: 

• Hõreda 22 hektaril 47 tuh tonni 

• Kõverdama 94 hektaril 226 tuh tonni 

• Larvi 14 hektaril 25 tuh tonni 

6

• Oese 12 hektaril 22 tuh tonni 

• Parika 73 hektaril 113 tuh tonni 

• Sangla 151 hektaril 466 tuh tonni 

• Tõrva (Helme) 12 hektaril 21 tuh tonni. 

Maardlate lõikes on raviturbaks sobiliku turbakihi paksus 0,85–1,50 m, mis on igati 

arvestatav paksus, sest minimaalseks vastavalt kaevandamise praktikale loetakse 0,7 m, 

mida saab veel eraldada lasundist naaberkihte kaasa haaramata. Kõigi seitsme maardla 

sobilikud raviturba kihid asuvad turbalasundi keskmises osas ja on seega ökoloogiliselt 

puhtad, sest siin on kõige väiksem atmosfääri saaste, inimtegevuse mõju, samuti aluspõhja 

kivimitest põhjavee ja allikatega sissekantavate kahjulike elementide sisaldus. 

Põhiosa väljaeraldatud raviturbaks sobilikest turbakihtidest moodustab 

sademetoiteline rabaturvas, mis on hästi lagunenud (40–50%; von Post 6–8). Turbaliikidest 

on enam esindatud raba-villpea-sfagnumi-, raba-villpea-, raha-puu-villpea-, raba- 

kanarbiku-villpeaturvas. Sangla maardlas ka siirdesoo kanarbiku-villpea- ja kanarbiku- 

sfagnumiturvas. Kõik alad maardlas, kus leidub raviturbaks sobilikke turbakihte, on 

looduslikus seisundis ning soovee tase on turbalasundis 0,3–0,6 m sügavusel maapinnast, 

seega kõik raviturba kihid on vastavalt soovitustele allpool veetaset ning kõikide 

turbakihtide looduslik niiskus on suurem (85–92%) minimaalsest nõutavast (85%). 

Kõigis väljaeraldatud ja laboratoorsete analüüsidega tõestatud turbakihtides on 

inimorganismile kasulikke ja raviomadustega humiin-, hümatomelaan- ja fulvohappeid 

(Orru, 2005). Balneoloogilistel eesmärkidel läbiviidud turbauuringud näitasid, et kõik 

analüüsitud bioloogiliselt aktiivsed ained (humiin-, hümatomelaan- ja fulvohapped), 

esinevad kompleksselt turbas, seega on efektiivsed liigesepõletike, stressi, uroloogiliste, 

nahahaiguste jt. raviks (Lüttig, 1996). Uurimistööde käigus väljaeraldatud kihtide turvas 

sobib kasutada ka kosmeetilistes protseduurides ja saunaturbana. Arvestades asjaoluga, et 

suur osa Eesti elanikkonnast põeb liigesehaiguseid, on perspektiivikas kasutada põletike 

raviks eelkõige kohalikku kõrge humiinainete sisaldusega (kuni 60%-ni) turvast, mis on 

kõrgem Soomes kasutatava turba näitajatest (29%) (Eesti Haigekassa, 2004). 

Turvast saab kasutada nii taastuvravi asutustes, kui ka polikliinikutes ja kodusel 

ravil. Raviturbaks soovitatavad turbakihid on ökoloogiliselt puhtad, sest neis on väikesed 

kahjulike elementide sisaldused. Enne turba kasutuselevõttu balneoloogias tuleb teha siiski 

kliinilisi katseid kontrollrühmadel, et kontrollida bioaktiivsete ühendite mõju 

inimorganismile. See oligi uurimistöö käesoleva (III etapi) ülesandeks. 

7

2. Uurimistööde metoodika (III etapp) 

Töö: ”Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring” (III etapp) jagunes 

järgmisteks alaetappideks: 

• uuringutööde II etapil väljaeraldatud turbakihtidest turba ammutamine, mis 

toimus hermeetiliselt suletava instrumendiga; 

• turvas ladustati kohapeal samuti hermeetiliselt suletavasse, hügieeninõuetele 

vastavasse nõusse; 

• turvast säilitati hoidlas, kus on püsitemperatuur (+4 ºC): 

• enne kliiniliste katsete läbiviimist turvas peenendati; 

• peenendatud turvas pakendati hermeetiliselt suletavasse kilekotti; 

• peenendatud, raviprotseduurideks ettevalmistatud turvast hoiti samuti külmas; 

• enne raviprotseduuride alustamist turvas soojendati termostaadis 42 kraadini; 

• raviprotseduurid toimusid Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskuses; 

• protseduure viisid läbi kogenud meditsiinitöötajad; 

• kliiniliste katsete tulemustest korraldati taastusravi arstidele ja tervisekeskuste 

töötajatele seminar/koolitus; 

• enne käsikirjalise kokkuvõtliku aruande koostamist tutvuti teadusajakirjades 

avaldatud humiinainete mõjuga elusorganismile, sest just turba humiinained 

on suurimate raviomadustega. Samas on siiani täpselt kirjeldamata nende 

molekuli ehitus ja toimemehhanismid; 

• koostati III etapi uurimistulemustest käsikirjaline aruanne. 

Turba ammutasid kliinilisteks katseteks Hans Orru ja Mall Orru. Kliinilised uuringud viis 

läbi Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskus Varje-Riin Tuuliku juhendamisel. Turba 

keemilist ja selle bioloogilist toimet analüüsis Monika Übner Tartu Ülikooli Pärnu 

Kolledžist. 

8

3. Balneoloogias kasutatavale raviturbale esitatavad nõuded 

Käesolevas töös kasutati turba balneoloogilise kvaliteedi hindamisel põhiosas teiste 

riikide kogemusi ja trükistes avaldatud andmeid, sest Eestis ei ole siiani raviturba omadusi 

iseloomustatud (Lüttig, 1996). 

Kasutatav turvas peab vastava järgmistele kriteeriumidele: 

• raviturbana kaevandatav turvas peab asuma looduslikul alal; 

• raviturbaks sobilik turbakiht peab asuma allpool soovee taset; 

• turba looduslik niiskus peab olema suurem kui 85%; 

• raviturbaks sobib eelkõige turvas, mille lagunemisaste on vähemalt 40% (von 

Post 6), sest lagunemisaste kasvades suureneb turbakihis ka humiinainete 

sisaldus; 

• turvas peab olema ökoloogiliselt puhas, milleks sobivad eelkõige turbalasundi 

keskel asuvad hästilagunenud sademetoitelised rabaturba kihid; 

• raviturbaks sobib turvas, mis sisaldab kompleksselt humiin-, hümatomelaan- 

ja fulvohappeid; 

• soovitatav mineraalainete sisaldus peaks olema alla 5%; 

• raviturba kihi paksus peaks olema suurem kui 0,7 m. 

9

4. Turba keemiline koostis ja bioloogiline toime 

Balneoteraapia on looduslike ainete (turvas, mere- ja järvemuda) kasutamine, et 

ennetada või leevendada kehas toimuvaid haiguslikke protsesse. Balneoteraapia mõjub 

organismile nii otseselt kui ka kaudselt (Groven, 1999). 

Turvast on kasutatud raviks juba üle 200 aasta. Turvas sisaldab erinevaid keemilisi 

ühendeid, mis võivad interakteeruda erinevate orgaaniliste ja anorgaaniliste ühenditega. 

Turbavanne on Euroopas laialdaselt kasutatud reumaatiliste haiguste raviks, 

günekoloogilistel probleemidel, nahahaiguste raviks (Groven, 1999; Klöcking, Helbig, 

2005). Turba kasutamisel ravi eesmärgil on oluline teada tema päritolu ja omadusi (Groven, 

1999). Turvas on tekkinud soostumisel taimejäänuste biokeemilisel lagunemisel. Turvas on 

pruunika või mustja värvusega erinevas lagunemisstaadiumis olevate taimsete jäänuste 

segu, mis nahapinnaga kontaktleb halvasti (Veinpalu, Veinpalu, 1976). Turba struktuur 

sisaldab mikropoore, mis hoiavad enda sees vett. Sellest sõltuvalt on turbal suur 

soojusmahtuvus (Groven, 1999). Turba veesisaldus kõigub 75–92 % vahel ning tema tahke 

osa koosneb peamiselt orgaanilistest ainetest, mille hulka kuuluvad humiinained, lipiidid 

(rasvad, vahad), tselluloos, orgaanilised happed jt. Mida enam sisaldab turvas 

humiinaineid, seda suurem on tema kolloidsus ja niiskusmahtuvus. Viimasega seostuvad 

omakorda muda konsistentsi- ja soojusomadused. 

Kõrgsoo (rabaturvas) toitub oma tekkel sademete veest, seega on mudalahuse 

mineralisatsioon äärmiselt madal 0,1–0,2 g/l. Kõrgsoo turbas on happesus suur, mis mõjub 

hävitavalt mikrofloorale ja takistab lagunemist. Madalsoo turvas moodustub põhjavee 

osavõtul ning selle turbalahuse mineralisatsioon on suurem, kuni 1 g/l. Nende turvaste 

reaktsioon on nõrgalt happeline ja nad on rikkad mikrofloora poolest (Veinpalu, Veinpalu, 

1976). Madalsoo turvas sisaldab suurtes kontsentratsioonides lämmastikühendeid, mis 

omakorda sisaldavad rohkesti bioloogiliselt aktiivseid ühendeid (Groven, 1999). Turvaste 

ravikõlblikkuse määrab peamiselt nende lagunemisaste: kõrgema lagunemisastmega turbad 

on raviks sobivamad (s.o. alates 50% ja mitte väiksem kui 45%). 

Vett peab balneoloogiline turvas sisaldama üle 68% ja orgaanilisi aineid rohkem kui 

25%. Mineraalainete sisaldus (tuhasus) peab olema

Üheks suuremaks turbas leiduvaks orgaaniliste ainete rühmaks on humiinained. 

Need on kõrgmolekulaarsed, keerulise ehitusega, lämmastikku sisaldavad 

polüfunktsionaalsed orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad aminohapped, heksoosid, 

pentoosid, aromaatsed ja heterotsüklilised grupid ning mitmed funktsionaalsed rühmad 

(-COOH, -OH, -CHO) (Stevenson, 1994). 

Humiinained jaotatakse lahustuvuse alusel nelja gruppi: humiinhapped (HA) – 

lahustuvad vees kõrgetel pH väärtustel, hümatomelaanhapped (HMA) – lahustuvad 

etanoolis, fulvohapped (FA) – lahustuvad vees kõikidel pH väärtustel, humiin – ei lahustu 

vees (Stevenson, 1994). Uurimused on näidanud, et meremudast saadavad humiinained 

erinevad keemilise ehituse poolest turba ja järvemudade humiinainetest (Ilomets jt., 1993). 

Humiinaine molekul ei oma kristallilist struktuuri, kuid seda iseloomustab hästi 

korrastatud võrkstruktuur. Molekulid omavad kera kuju diameetriga 3–8 nm ning 

moodustavad omavahel suuri konglomeraate. Humiinained koosnevad eri fraktsioonidest, 

mille molekulmass kõigub vahemikus 4 000–100 000. Humiinaine ja humaatide lahused 

liiguvad elektriväljas (Kauritšev jt., 1982). 

Hümatomelaanhappe molekul ei oma kristallilist struktuuri, ülekaalus on alifaatsed 

rühmad. Enamuse neist moodustavad süsivesikud, aminohappelisi gruppe on vähem. 

Võrreldes humiinainetega on hümatomelaanhappe molekulmass 2–3 korda väiksem ning 

nad omavad suuremat lahustuvusvõimet (Glebova, 1985). 

Fulvohappe vesilahused on tugevalt happelised (pH 2,6–2,8). Tema molekulis on 

rohkem süsivesikulisi ja aminohappelisi komponente. Fulvohappe erinevate fraktsioonide 

molekulmass kõigub vahemikus 200–50 000 (Kauritšev jt., 1982). Fulvohapete struktuur ja 

omadused on tingitud nende päritolust (Aiken jt., 1985). 

Aastaid on uuritud turba ekstraktide bioloogilist aktiivsust. Turbaekstrakt (TPP – 

Tolpa Peat Preparation) on saadud turba leelisel töötlusel, millele järgnevas hapestamises 

eraldati sademena humiinaine fraktsioon. Saadud fulvohappe lahus kontsentreeriti. Ekstrakt 

on madalmolekulaarne ning sisaldab aminohappeid, uroonhappeid, süsivesikuid, 

humiinaineid ja mineraalsoolasid (Tarnawski jt.,2006). TPP on registreeritud Poolas kui 

immuunsüsteemi mõjutav ravim inimestele (Inglot jt.,1993). TPP mõjutab neutrofiile ja 

makrofaage, stimuleerib α-interferooni, γ-interferooni ja α-tuumornekroosifaktori sünteesi 

(Inglot jt.,1993; Blach-Olszewska jt., 1993; Obminska-Domoradzka jt,. 2001). 

Turbaekstrakt on antitoksiline, antimutageenne, ei ole teratogeenne, genotoksiline 

või kartsinogeenne (Inglot jt., 1993; Blach-Olszewska jt., 1993; Obminska-Domoradzka jt., 

2001; Czyzewska-Szafran jt., 1993). TPP ja tema fraktsioonidel on antioksüdantsed 

11

omadused (Piotrowska jt., 2000). Loomkatsetel selgus, et TPP ei põhjusta hematoloogilisi 

abnormaalsusi ega häiri maksa ja neeru funktsioone, ei ärrita nahka (Czyzewska-Szafran 

jt., 1993). Loomkatsetes manustatuna suu kaudu põhjustab TPP morfoloogilisi muutusi 

tüümuses, suurendades viimase aktiivsust (Madej jt., 1993). Pikaaegne (16 nädalat) 

manustamine mõjutab lümfiringet – vähenes tümotsüütide ja lümfotsüütide sisaldus. 

Muutused kaovad 9 nädalat peale TPP andmise lõppemist (Madej jt., 1993). TPP ei mõjuta 

hemostaasi näitajaid (Buczko jt., 1993). Turba preparaati uuriti rottidel in vivo. Testiti 

maksa regeneratiivsete protsesside intensiivsust. Turba preparaat omab kahesugust toimet. 

Esialgu lühiaegne aplikatsioon inhibeerib ornitiin dekarboksülaasi aktiivsust. Mitmekordne 

manustamine aga hoopis stimuleerib ornitiini dekarboksülaasi, suureneb spermidiiini, 

histamiini, RNA ja DNA tase regenereeruvas maksas. Maksa mass hakkab suurenema 

(Maslinski jt., 1993). 

TPP manustatuna tervetele inimestele 100–300 mg päevas 14 päeva jooksul 

stimuleerib granulotsüütide aktiivsust. Doos, 600 mg päevas põhjustab ainult lühiaegset ja 

mitteolulist granulotsüütide aktiivsuse kasvu (Kowalska jt., 1993). TPP põhjustab T- 

lümfotsüütide olulist kasvu, kuid ei mõjuta nende omavahelist jaotuvust (Baj jt., 1993). 

Turbaekstrakte on kasutatud krooniliste põletikuliste protsesside raviks (Jankowski 

jt., 1993), kuna turba erinevad komponendid on suutelised läbima nahka (Groven, 1999; 

Beer jt., 2003). 

On teada, et selgroo põletikulise haiguse ravil turbaga langes C-reaktiivse valgu 

näitaja ja suurenes hemoglobiini tase, mis langes kokku valu vähenemise ja liikuvuse 

paranemisega. Turbas olevad ained laiendavad veresooni ja avaldavad põletikuvastast 

toimet. Nad interakteeruvad erinevate ioonidega (vaba raud) ja mineraalainetega. Sooja 

turba mähisega väheneb hematoom poole kiiremini kui ainult sooja kompressi tehes. 

Soojad turbavannid suurendavad leukotsüütide hulka (Groven jt., 1999). Bellometti jt. 

näitasid, et turbaravi mõjutab kondrotsüütide seisundit põletikunäitajate suhtes (1997). 

Hoolimata turbaravi positiivsetest katsetest on siiski väga vähe teadmisi turba 

komponentide füsioloogilisest ja farmakoloogilisest toimest. Viimastel kümnenditel on 

selgitatud, et humiinained on antiviiruslikud, interakteeruvad isoleeritud ensüümidega, 

mõjutavad vere koagulatsiooni ja fibrinolüüsi, östrogeenset aktiivsust (Klöcking, Helbig, 

2005). 

Humiinainetel on antitoksiline toime (Lotosh, 1991). Humiinainete võime 

moodustada raskmetallidega kelaate annab võimaluse kasutada neid raskmetallide 

12

eemaldamiseks organismist (Pena-Mendez jt., 2005; Herzig jt., 1994; Hudak jt., 1997; 

Glynn, 1995). 

Humiinained on seotud ravimudade ja raviturba efektiivsusega ning nad on 

vähivastase toimega (Pena-Mendez jt., 2005). Jurcsik selgitas, et humiinaine on võimeline 

nii tootma kui siduma aktiveeritud hapnikuühendeid (1994). See oluline omadus aitab 

parandada haavu ja hävitada vähirakke. 

Nii in vitro kui in vivo katsetega on uuritud humiinainete ja turba antiviiruslikku 

toimet paljude viiruste suhtes. Nad takistavad viiruste esmast replikatsiooni ehk viiruse 

seostumist rakuga. Humiinaine hõivab viiruse glükoproteiinides positiivselt laetud 

piirkonnad, mis on vajalikud viiruse kinnitumisel raku pinnale (Groven jt., 1999; Klöcking, 

Helbig, 2005). In vitro katsetes testiti erinevate HA-te mõju inimesele patogeensete 

mikroorganismide kasvule. Enamus humiinainetest näitas antibakteriaalset aktiivsust 

(Ansorg, Rochus, 1978). 

In vitro katsetes on humiinainel desmutageenne toime, mille efekt ei muutu 

kuumutamisel ja suureneb molekulmassi kasvuga (Sato jt., 1986; Sato jt., 1987; Cozzi jt., 

1993). Desmutageenne toime on tingitud mutageeni adsorptsioonist, mitte mutageeni 

lagunemisest (Sato jt., 1987). Fulvohapped ja teised vees lahustuvad humiinained omavad 

väiksemat inhibeerivat toimet erinevatele mutageenidele kui humiinained (Sato jt., 1987). 

Loomkatsetes mõjutati rotte turbaga ja temast isoleeritud humiinainega. Pärast 24- 

päevast ravi alanes üldkolesterool, üldlipiidid, suurenes kolesterooli HDL-fraktsioon, 

alanes glükoosi tase, suurenes globuliinide fraktsioon, hemoglobiin, hematokrit, 

erütrotsüütide koguarv. Ravi ei mõjutanud elektrolüütide tasakaalu. Turba mõjutus nendele 

näitajatele oli oluliselt suurem kui humiinaine lahusel (Banaszkiewicz, Drobnik, 1994). 

Iubitskaja ja Ivanov (Iubitskaja, Ivanov, 1999) selgitasid, et turbast eraldatud 

naatriumhumaadil on valuvaigistav ja põletikuvastane toime. Samal ajal leiti, et 

ammoniumhumaat on efektiivsema põletikuvastase toimega kui naatriumhumaat ja 2 korda 

efektiivsem kui atsetüülsalitsüülhape. Põletikuvastane toime on seotud sellega, et 

humiinaine inhibeerib arahidoonhappe oksüdatsiooni ensüümi lipoksügenaasi (Klöking, 

Helbig, 2005). 

Kineetilised uuringud näitasid, et humiinaine inhibeerib plasmiini (Lu, Lee, 1992) 

ja proteinaasi aktiivsust (Zhorobekova, Kudralieva, 1991). Östrogeenset aktiivsust uuriti 

kastreeritud hiirtel Allen-Doisy testiga. Turba humiinainete östrogeenne aktiivsus oli 5 000 

korda suurem kui estradiooli standardlahusel. Turvas sisaldab östrogeenilaadseid ühendeid. 

13

Siiani ei ole teada, millised komponendid täpselt annavad östrogeenset aktiivsust 

(Klöcking, Helbig, 2005). 

Fulvohapped ja humiinained stimuleerivad roti maksarakkudes toimuvat 

oksüdatiivset fosforüülimist in vitro isegi üle ühe tunni pärast humiinainete eraldamist 

(Visser, 1987). 

Humiinained ei mõjuta rottide ja hiirte kilpnääret, kuid nad võivad suurendada 

kilpnäärme toimet joodi puudusel in vivo (Huang jt., 1994) 

Nii turvas kui turbast eraldatud humiinained omavad kleepumist inhibeerivat toimet 

in vitro (Mesrogli jt., 1988). HA mõjutab rakulise plasminogeeni aktivaatori vabanemist, 

mille tagajärjel mittelahustuv fibriin muutub lahustuvateks fibrinogeeni 

lagunemisproduktideks. Humiinaine inhibeerib trombiini, supresseerides sellega fibriini 

monomeeride moodustumist fibrinogeenist. Võrreldes hepariiniga on humiinaine 

antikoaguleerivat toimet väga vähe uuritud (Klöcking, Helbig, 2005). 

Madalmolekulaarsed humiinained sisaldavad keemilisi struktuure, mis võivad 

muuta mitteaktiivse neutrofiili aktiveeritud rakuks (Riede jt., 1991). Humiinained 

suurendavad kollageenkiudude mehaanilist vastupanu ja keemilist tolerantsust (Riede jt., 

1992). 

Jänestele siirdati veiste luukude. Katse käigus veise hüdroksüapatiit ei resorbeeru, 

kui seda töödelda eelnevalt madalmolekulaarsete humaatidega, sest siis ta resorbeerub 

paremini, kuna humaadid mõjutavad leukotsüütide aktivatsiooni (Schlieckewei jt., 1993). 

Naatriumhumaat samuti ei ärrita nahka ega limaskesti (Wiegleb jt., 1993). 

Turbas sisalduvaid fulvohappeid on kasutatud nende haiguste raviks, mis on 

tingitud vabade radikaalide kahjustustest, nagu artriit, vähk, haavandid ja reumaatilised 

haigused. In vitro katsetes turba fulvohape eemaldab vabu radikaale, mis on toodetud nii 

bioloogiliste kui mittebioloogiliste süsteemide poolt (Wang jt., 1996). 

In vivo ja in vitro katsetes selgus, et fulvohape inkorporeerub rottide luudesse ja 

kõhredesse (Wang jt., 1996; Tuross, 1994). 

14

5. Turba ettevalmistamine kliinilisteks katseteks 

Turba ettevalmistamisel kliinilisteks katseteks tuleb arvesse võtta järgnevaid turbale 

spetsiifilisi omadusi: 

• kõrget niiskuse protsenti; 

• sisaldab puidu ja kännu tükke; 

• sisaldab mikroorganisme. 

Uuringutööde II etapil väljaeraldatud turbakihtidest turba ammutamine toimus 

hermeetiliselt suletava instrumendiga. Turvas ladustati kohapeal hermeetiliselt suletavasse, 

hügieeninõuetele vastavasse nõusse. 

Turba peenestamisel on oluline: 

• turvas peab olema peenestatud ühtlaselt peene pastamassini, milles ei ole 

tuntavad ei puidutükid ega muud lisandid; 

• peenestamise käigus ei tohi mikrobioloogiline komponent olla kahjustatud ega 

hävitatud. 

Enne kliiniliste katsete läbiviimist turvas peenendati turbapurustiga AS-is Iivakivi. 

Turbapurusti põhimõtteskeem on näidatud joonisel 2. 

Joonis 2. Turbapurusti põhimõtte skeem. 

Peenendatud turvas pakendati hermeetiliselt suletavasse kilekotti. Töödeldud turvas 

säilitati hoidlas, kus oli püsitemperatuur (+4 ºC). 

15

6. Kliiniliste katsete läbiviimine ja saadud tulemuste iseloomustus 

Kliinilised katsed balneoloogilise turba kasutamiseks toimusid Ida-Tallinna Keskhaigla 

Taastusravikeskuses perioodil 30.07.2007-15.11.2007. 

Kliinilised katsed toimusid vastavalt Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee loale 

(tekstilisa 1). Katsetes osalenud patsiendid olid eelnevalt informeeritud vastavalt 

uuritava informeerimise lehele (tekstilisa 2) ja neilt võeti teadlik nõusolek (tekstilisa 3). 

Uuringusse kaasati osteoartroosiga patsiendid, kellel: 

• esineb lokaliseerunud osteoartroos käte piirkonnas – Heberdeni sõlmed 

(distaalne interfalangeaalliigese liigeste (DIF) artroos), Bouchardi sõlmed 

(proksimaalse interfalangeaalliigeste (PIF) artroos), erosiivne 

interfalangeaalne (mittesõlmeline) artroos, esimese karpometakarpaalliigese 

artroos; 

• esineb deformatsioon ja valu vähemalt 2-s eelnimetatud liigeses; 

• liigeskahjustus esineb mõlemal käel; 

• patsient ei muuda ravimuuringu ajal medikamentoosset ravi ega kasuta teisi 

füsioteraapia protseduure. 

Uuringusse ei haarata patsiente, kellel esineb uuringu perioodil: 

• sekundaarset reaktiivset sünoviiti; 

• vererõhu väärtused on ealise normi piirides (süstoolne kuni 160 mmHg ja 

diastoolne 90 mmHg); 

• esineb muu äge põletikuline haigus; 

• kaasuvad dekompenseerimata haigusseisundid või kasvaja diagnoos. 

Balneoloogilised protseduurid viidi läbi alljärgnevalt: 

• uuringus kasutatakse peenestatud turbamuda, mis on pakendatud suletavasse 

kilekotti mõõtmetega 25x35cm; 

• kilekott turbamudaga soojendatakse termostaadis temperatuurini 42 kraadi; 

• uuritava käed asetatakse 30-ks minutiks turbamudaga täidetud kotti; 

• turba kott markeeritakse ja säilitatakse termostaadis järgmise protseduurini; 

• protseduurid toimuvad kahel järjestikusel nädalal 10 korral; 

• funktsionaalset staatust ja valu esinemist hinnatakse protseduuride eelselt ja 

vahetult protseduuride lõppedes; 

16

• ravitulemuse kirjeldamisel kasutatakse visuaal-analoog skaalat valu uuringus 

ning Rahvusvahelise Funktsioonide Klassifikatsiooni (ICF) koode (tabel 1). 

Tabel 1. Osteoartroosi spetsiifilised koodid (hindamine toimub skaalal 1–4) 

ICF kategooria Kood Test 

Mitme liigese liikuvus B7101 Sõrm (III) – peopesa vahekaugus 

Lihasrühma jõud B7300 Käe dünamomeetria 

Liigesevalu B28016 VAS (Visual Analogic Scale) skaala 

Kämbla ja sõrmede 

liigeste struktuur 

S73021 Röntgenoloogilised muutused, visuaalsed 

deformatsioonid (DIF liigeste artroos, PIF liigeste 

artroos, erosiivne interfalangeaalne artroos, 

esimese karpometakarpaalliigese artroos) 

Ülajäseme naha struktuur S8102 Patsiendi hinnang VAS skaalal 

Haaramisfunktsioon D4401 Patsiendi hinnang VAS skaalal 

Kodutehnika kasutamine D6403 Patsiendi hinnang VAS skaalal 

Patsiendilt andmete kogumisel kasutati standardset Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime, 

vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) küsimustikku (tekstilisa 4). 

Tabelis 1 toodud funktsioone, struktuure ning tegutsemist/osalust (mitme liigese liikuvus, 

lihasrühma jõud, liigesevalu, kämbla ja sõrmede liigeste struktuur, ülajäseme naha 

struktuur, haaramisfunktsioon, kodutehnika kasutamine) mõõdeti uuringu algusel ja 

uuringu lõppedes skaalal: 

• ei ole probleemi; 

• kerge probleem; 

• mõõdukas probleem; 

• raske probleem; 

• täielik probleem. 

Kliinilisi katseid alustas 23 patsienti, kellest katsed lõpetas 19 ja katkestas 4 patsienti. 

Katkestamise põhjused olid järgnevad: 

• naha ülitundlikkus (vitligo) – 1 juhul; 

• vererõhu reaktsioon – 1 juhul; 

• halb enesetunne (patsient seostas allergiaga) – 1 juhul; 

• Alaägeda sünoviidi ägenemine – 1 juhul. 

Protseduuride läbiviimisel ilmnesid järgnevad probleemid: 

• määrimine; 

• protseduuri ajal turvas kipub kotist välja voolama; 

• õige temperatuuri saavutamine; 

• õige temperatuuri hoidmine: jahtub kiiresti ja annab kiiresti sooja ära (esialgu 

kuum). 

Kliinilised katsed olid balneoloogilisest seisukohast edukad. 

17

Katseseeria läbinud patsientidel ilmnes valu vähenemine – 4- valu kadus, 6- valu vähenes, 

1- ei olnud ka enne valu ning 8 juhul jäi valus samaks (joonis 3). Tegelikult kirjeldasid 

patsiendid valu vähenemist ka juhul, kui hinnang 0–4 skaalal jäi samaks; näiteks 1→1 

(kerge valu). ICF skaalal oli positiivne dünaamika valu osas 53%-l. 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

Valu 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 

valu enne valu pärast 

Joonis 3. Valu ICF skaalal enne ja pärast balneoloogilisi protseduure. 

Objektiivne positiivne dünaamika liigese liikuvuse (III sõrme ja peopesa 

vahekaugus) osas ilmnes 33%-l patsientidest (joonis 4). Kui võrrelda tulemusi enne ja 

pärast katseseeriat, siis: 1 patsiendil oli see sama, 2 patsiendil vähenes mõõdetav vahe, 4 

patsiendil kadus mõõdetav vahe ja 12 patsiendil ei olnud mõõdetavat vahet ka enne 

protseduure (joonis 3). Vähenemine oli keskmiselt 1,4 cm 7 inimese kohta. 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

III sõrme ja peopesa minimaalne kaugus 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 

enne pärast 

Joonis 4. III sõrme ja peopesa vahekaugus ICF skaalal enne ja pärast balneoloogilisi 

protseduure. 

18

Positiivne dünaamika esines ka haaramisfunktsioonis – 4 patsiendil jäi samaks, 4- 

vähenes, 4- probleem kadus ning 7- ei esinenud probleemi (joonis 5). 

Joonis 5. Haaramisfunktsioon ICF skaalal enne ja pärast balneoloogilisi protseduure. 

Niisamuti esines positiivne dünaamika liigesjäikuses – 6 patsiendil jäi samaks, 1- 

vähenes, 7- probleem kadus ning 5- ei esinenud probleemi (joonis 6). 

Joonis 6. Liigesjäikus ICF skaalal enne ja pärast balneoloogilisi protseduure. 

Kokkuvõttes olid katsed edukad. Lisaks patsientide positiivsele hinnangule valu 

vähenemise suhtes ning käte funktsioonide paranemisele igapäevaste tegevuste 

sooritamisel (haaramine, kodutehnika kasutamine) saadi balneoloogilise turba 

aplikatsioonide järgselt hinnata objektiivselt käte väikeste liigeste liikuvuse olulist 

paranemist. 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

Probleem: haaramine 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 

enne pärast 

Probleem: liigesjäikus 

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 

enne pärast 

19

7. Seminar uurimistööde ja kliiniliste katsete tulemustest 

14. novembril 2007 kell 14.00 toimus AS ITK Magdaleena haigla suures saalis 

Pärnu mnt 104 koolitus: “Turbaravi”. Koolitusel osalemine oli tasuta. 

Koolitusel osalesid taastusarstid, taastusravi spetsialistid, tervisekeskuste töötajad, 

loodusravi huvilised (tekstilisa 5). 

Koolitusel osalesid ettekannetega: 

• Mall Orru, MSc, Eesti Geoloogiakeskuse projektijuht. "Mis on 

balneoloogiline turvas ja palju seda maailmas kasutatakse. Ülevaade Eesti 

turba balneoloogiliste kasutusvõimaluste uuringust (leiukohtade väljavalik, 

erinevad turbakihid turbasoos, proovide võtmine, üldtehnilised analüüsid, 

balneoloogiline turbavaru)” (tekstilisa 6); 

• Hans Orru, MPH, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi doktorant. "Balneo- 

loogilise turba keemilised ja füüsikalised omadused. Turba ettevalmistamine 

balneoloogilisteks protseduurideks" (tekstilisa 7); 

• Monika Übner, PhD, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži lektor. "Turba keemiline 

koostis ja bioloogiline toime” (tekstilisa 8); 

• Varje-Riin Tuulik, MD, Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskuse juhataja 

“Eesti raviturba kasutamisest kliinilises praktikas” (tekstilisa 9). 

20

Järeldused ja soovitused 

Eesti turbaravi kasutamine labakäte osteoartroosiga patsientidel kliinilistes tingimustes 

tõestas: 

• kümnepäevase ravitsükli järel ilmnes, et teise nädala lõpuks on võimalik välja 

tuua positiivne muutus uuritavates parameetrites lisaks patsientide rahulolule 

ja positiivsele hinnangule turbaravile; 

o valu vähenemine kätes, 

o käte funktsioonide paranemine igapäevaste tegevuste sooritamisel 

(haaramine, kodutehnika kasutamine jm); 

o oli võimalik objektiivselt hinnata turbamuda aplikatsioonide järgselt käte 

väikeste liigeste liikuvuse olulist paranemist (III sõrme kaugus peopesa 

keskpunktist sentimeetrites). 

Edaspidistel uuringutel vajavad enam täpsustamist ja täiendamist tehnilised probleemid: 

• leida balneoloogilise turba säilitamisele ja pakendamisele (mida kasutatakse 

raviotstarbel) kõige optimaalsem aplikatsiooni suurus, mis tagaks taastusravi- 

keskuses patsientidele kõige parema raviefekti ning patsient tunneks end 

raviprotseduuri ajal hästi; 

• esialgu on aeganõudev raviks kasutatava turba õige temperatuuri saavutamine 

termostaadis; 

• õige temperatuuri hoidmine: turvas jahtub suhteliselt kiiresti. 

Vaatamata uuringutööde käigus üleskerkinud esialgsetele probleemidele (turba 

ammutamine, pakendamine, kliinikutes vajaliku temperatuurini kuumutamine) on need 

kõik tehnilised küsimused ning lahendatavad edaspidiste katsetuste käigus. 

Käesoleva uurimistöö raames läbiviidud geoloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste 

uuringute põhjal võib öelda, et Eestis leidub balneoloogilistel eesmärkidel kasutatavat 

turvast vähemalt 0,92 miljonit tonni. 

Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikeskuses läbiviidud positiivsete katsete 

tulemused on oluliseks tõestuseks, et soovitada Eesti taastusravi- ja tervisekeskustes 

kasutada kodumaist balneoloogilist turvast. 

21

Kasutatud kirjandus 

1. Aiken G, McKnight D, Wershaw R. eds. Humic Substances in Soil, Sediment, and 

Water. Vol. 1. Jon Wiley: New York, 1985. 

2. Ansorg R, Rochus W. [Studies on the antimicrobial effect of natural and synthetic 

humic acids]. Arzneimittelforschung 1978, 28, 2195-2198. 

3. Baj Z, Zeman K, Sulowska Z, Majewska E, Pokoca L, Kocur E, Kantorski J, 

Fornalczyk E, Banasik M, Tchorzewski H. Effect of Tolpa Peat Preparation on some 

immune parameters in healthy volunteers. Preliminary data. Acta. Poloniae. Pharm., 

1993, 50, 481-489. 

4. Banaszkiewicz W, Drobnik M. [The influence of natural peat and isolated humic acid 

solution on certain indices of metabolism and of acid-base equilibrium in 

experimental animals]. Roczniki Panstwowego Zakladu Higieny 1994, 45, 353-360. 

5. Beer AM, Junginger HE, Lukanov J, Sagorchev P. Evaluation of the permeation of 

peat substances through human skin in vitro. Int. J. Pharm. 2003, 253, 169-175. 

6. Bellomettti S, Giannini S, Sartiri L, Crepaldi G. Cytokine levels in osteoarthrosis 

patients undergoing mud bath therapy. Int. J. Clin. Pharmacol. Res 1997, 17, 149-153. 

7. Blach-Olszewska Z, Zaczynska E, Broniarek E, Inglot AD. Production of cytokines 

by mouse peritoneal cells treated with Tołpa Torf Preparation (TTP): dependence on 

age and strain of mice. Arch. Immunol. Ther. Exp. 1993, 41, 81-85. 

8. Buczko W, Malinowska B, Pietraszek MH, Pawlak D, Chabielska E. Influence of 

Tolpa Peat Preparation on haemostasis in rats. Acta Poloniae Pharmaceutica 1993, 50, 

507-511. 

9. Cozzi R, Nicolai M, Perticone P, De Salvia R, Spuntarelli F. Desmutagenic activity of 

natural humic acids: inhibition of mitomycin C and maleic hydrazide mutagenicity. 

Mutat. Res. 1993, 299, 37-44. 

10. Czyzewska-Szafran H, Jastrzebski Z, Soltysiak-Pawluczuk D, Wutkiewicz M, 

Jedrych A, Remiszewska M. Systemic toxicity and dermal irritation of Tołpa Peat 

Preparation. Acta Poloniae Pharmaceutica 1993, 50, 373-377. 

11. Glebova GI. Hymatomelanic acids in soils. Moscow, 1985. (In Russian). 

12. Glynn AW. Fulvic and humic acids decrease the adsorption of cadmium in the rat 

intestine. Arch. Toxicol., 1995, 70, 28-33. 

22

13. Groven MD. Peat therapeutics and balneotherapy. In Groven MD, Pizzorno JE, 

Murray MT. Textbook of natural medicine. 2nd Edition. Churchill Livingstone 1999, 

vol.1, 381-387. 

14. Eesti Haigekassa. 2004. Reuma-aabits. Lege Artis, Tallinn, 129 lk. 

15. Herzig I, Hampl J, Docekalova H., Pisarikova B, Vlcek J. [The effect of sodium 

huminate on cadmium deposition in the organs of chickens]. Vet. Med. 1994, 39, 175- 

185. 

16. Huang TS, Lu FJ, Tsai CW, Chopra IJ. Effect of humic acids on thyroidal function. J. 

Endocrinol. Invest., 1994, 17, 787-791. 

17. Hudak A, Naray M, Nagy I, Molnar M, Gomory I, Ungvary G. [The favorable effect 

of humic acid based complex micro-element preparations in cadmium exposure]. Orv. 

Hetil. 1997, 138, 1411-1416. 

18. Ilomets T, Koorits A, Peil S, Pärn A, Salm S, Utsal K, Utsal V, Veermäe I. A 

comparative study of Estonian curative muds. Acta. Comm. Univ. Tartuensis, Publ. 

Chem. XXI, 1993, 214-229. 

19. Inglot AD, Zielinska-Jenczylik J, Piasecki E. Tołpa Torf Preparation (TTP) induces 

interferon and tumor necrosis factor production in human peripheral blood 

leukocytes. Arch. Immunol. Ther. Exp. 1993, 41, 73-80. 

20. Iubitskaja NS, Ivanov EM. Sodium humate in the treatment of osteoarthrosis patients. 

Vopr. Kurortol. Fizioter. Lech. Fiz. Kult., 1999, 22-24. 

21. Jankowski A, Nienartowicz B, Polanska B, Lewandowicz-Uszynska A. A 

randomised, double-blind study on the efficiency of Tołpa Torf Preparation (TTP) in 

the treatment of recurrent respiratory tract infections. Arch. Immunol. Ther. Exp. 

1993, 41, 95-97. 

22. Jurcsik I. Possibilities of applying humic acids in medicine (wound healing and 

cancer therapy), in Humic Substances in the Global Environment (Senesi N, Miano 

TM, eds). Elsevier, Amsterdam, London, New York, Tokyo, 1994, lk. 1331-1336. 

23. . Kauritšev IS, Aleksandrova LN, Panov NP. Soil Science. Moscow, 1982. (In 

Russian). 

24. Klöcking R, Helbig B. Medical aspects and applications of humic substances. In 

Biopolymers of Medical and Pharmaceutical Applications. Eds A. Steibüchel, RH. 

Marshessault. Wiley-VCH Verlag, 2005, pp. 3-16. 

25. Koziorowska J, Chlopkiewicz B, Anuszewska E. Evaluation of mutagenic and 

genotoxic properties of TPP. Acta Poloniae Pharm., 1993, 50, 379-382. 

23

26. Kowalska M, Denys A, Bialek J. Influence of Tolpa Peat Preparation on the 

phagocytic activity and bactericidal properties of granulocytes in healthy volunteers. 

Acta Poloniae Pharm., 1993, 50, 393-395. 

27. Lotosh TD. [Experimental bases and prospects for the use of humic acid preparations 

from peat in medicine and agricultural production]. Nauchnye. Dokl. Vyss. Shkoly. 

Biol. Nauki., 1991, 10, 99-103. 

28. Lu FJ, Lee YS. Humic acid: inhibitor of plasmin. Sci. Total Envir. , 1992, 114, 135- 

139. 

29. Lüttig, G. Peat in balneology and healthcare. In: Global Peat Resources (Lappalainen, 

E, ed). IPS, Jyska, 1996, 618-643. 

30. Madej JA, Kuryszko J, Garbulinski T. The influence of long-term administration of 

Tolpa Peat Preparation on Immune reactivity in mice. Morphological changes in the 

thymus. Acta. Poloniae. Pharm., 1993, 50, 397-404. 

31. Maslinski C, Fogel WA, Andrzejewski W. The influence of Tolpa Peat Preparation 

(TPP) on rat liver regeneration. Acta Poloniae Pharm., 1993, 50, 413-416. 

32. Mesrogli M, Maas A, Schneider J. Stellenwert der Moortherapie in der 

Sterilitätsbehandlung, in Moortherapie: Grundlagen und Anwendungen (Flaig W, 

Goecke C, Kauffels W, eds) Ueberreuter, Wien, Berlin, 1988, 225-235. 

33. Obminska-Domoradzka B, Stefanska-Jonca M. The effect of a peat-based preparation 

on mitogen-induced proliferation of thymocytes in non-treated and hydrocortisone- 

suppressed mice. Phytomedicine 2001, 8, 184-194. 

34. Orru, M(koostanud) Eesti turbavarud. Tallinn, 1992,146 lk. 

35. Orru M. Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring (II etapp). Eesti 

Geoloogiakeskus, Tallinn 2005, 39 lk. 

36. Pena-Mendez EM, Havel J, Patočka J. Humic substances. Compounds of still 

unknown structure: applications in agriculture, industry, environment, and 

biomedicine. Applied. Biomed., 2005, 3, 13-24. 

37. Piotrowska D, Dlugosz A, Witkiewicz K, Pajak J. The research on antioxidative 

properties of TOLPA Peat Preparation and its fractions. Acta. Poloniae. Pharm., 2000, 

57 Suppl, 127-129. 

38. Riede UN, Jonas I, Kirn B, Usener UH, Kreutz W, Schlickeway W. Collagen 

stabilization induced by natural humic substances. Arch. Orthop. Trauma. Surg., 

1992, 111, 259-64. 

24

39. Riede UN, Zeck-Kapp G, Freudenberg N, Keller HU, Seubert B. Humate-induced 

activation of human granulocytes. Virchows. Arch. B. Cell. Pathol. Incl. Mol. Pathol., 

1991, 60, 27-34. 

40. Sato T, Ose Y, Nagase H, Hayase K. Adsorption of mutagens by humic acid. Sci. 

Total Envir., 1987, 62, 305-310. 

41. Sato T, Ose Y, Nagase H. Desmutagenic effect of humic acid. Mutat. Res., 1986, 162, 

173-178. 

42. Schlickewei W, Riede UN, Yu J, Ziechmann W, Kuner EH, Seubert B. Influence of 

humate on calcium hydroxyapatite implants. Arch. Orthop. Trauma Surg., 1993, 112, 

275-279. 

43. Stevenson FJ. Humus chemistry: genesis, composition, reactions, 2nd Edition. John 

Wiley & Sons, New York, 1994, 640 pp. 

44. Zhorobekova SZ, Kydralieva KA. [The inhibition of proteolytic enzyme activity by 

humic acid]. Nauchnye. Dokl. Vyss. Shkoly. Biol. Nauki., 1991, 10, 151-154. 

45. Tarnawski M, Depta K, Grejciun D, Szelepin B. HPLC determination of phenolic 

acids and antioxidant activity in concentrated peat extract – a natural 

immunomodulator. Pharm. Biom. Anal., 2006, 41, 182-188. 

46. Tuross N. The biochemistry of ancient DNA in bone. Experientia, 1994, 50, 530-535. 

47. Wang C, Wang Z, Peng A, Hou J, Xin W. Interaction between fulvic acid of different 

origins and active oxygen radicals. Science in China (Series C), 1996, 39, 267-275. 

48. Veinpalu E, Veinpalu L. Ravimuda ja mudaravi. Tallinn, 1976, 156 lk. 

49. Wiegleb K, Lange N, Kuhnert M. [The use of the HET-CAM test for the 

determination of the irritating effects of humic acids]. DTW Dtsch Tierarztl 

Wochenschr, 1993, 100, 412-416. 

50. Visser A. Effect of humic substances on mitochondrial respiration and oxidative 

phosphorylation. Sci. Total Envir. 1987, 62, 347-354. 

25

Tekstilisa 2. Uuritava informeerimise leht 

Informatsioon uuritavale: 

Tekstilisad 

Eesti turba kasutamine liigeshaigete ravis 

Uuring annab võimaluse kasutada Eesti turvast ravi eesmärgil. Raviturbal on nii füüsiline 

efekt läbi soojuse kui biokeemiline efekt läbi temas leiduvate bioloogiliselt aktiivsete 

ainete (Lukanov jt., 2002). Selle mõju on maailmas eelnevalt hästi uuritud ning leitud 

positiivseid tulemusi (Kleinschmidt et al., 1985). 

Uuringu eesmärk on selgitada eesti turbamuda ravitoimet liigeshaiguste puhul. 

Uuringu käigus viiakse läbi soojaravi labakätele eesti turbamudaga. Soojaravi turbamudaga 

on kohaliku toimega protseduur. Sooja turba toimel paraneb ravitava piirkonna 

verevarustus ning paraneb kudede elastsus. Oodatav ravitoime kroonilise liigeshaiguse 

puhul on valu vähenemine ning liigeste liikuvuse paranemine. 

Alternatiivina kasutatakse soojaraviks: savi aplikatsioone, osokeriiti, parafiini ja muda. 

Uuringus kasutatakse peenestatud raviturvast, mis on pakendatud suletavasse kilekotti 

mõõtmetega 25x35cm. Kilekott turbaga soojendatakse termostaadis temperatuurini 42 

kraadi. Toimeaeg on 30 min. Klient asetab käed turbaga täidetud kotti. Turba kott 

markeeritakse ja säilitatakse termostaadis järgmise protseduurini. Protseduurid toimuvad 

kahel järjestikusel nädalal 10 korral. Uuringus kasutatakse võrdlevalt soojaaplikatsioone 2-l 

eri metoodikal: 

1. eesti päritolu jahvatatud turbamassi, mis on peenestatud normaaltemperatuuril 

2. pakendatud savi 

Kontrollgrupi patsientidele aplitseeritakse pakendatud savi temperatuuriga 42 kraadi. 

Protseduur kestab 30 minutit. Mõlemal juhul eeldame soojatoimet. Turba puhul lisandub 

biokeemiline toime. 

Soojaravi turbamudaga ei sobi ravitava piirkonna nahahaiguste, palavikuga kulgevate 

haiguste, kasvajate ja väljendunud südameveresoonkonna puudulikkuse korral. 

Uuringus osalemine on vabatahtlik ning igal uuritaval on võimalik uuringus osalemine igal 

hetkel lõpetada. 

26

Tekstilisa 3. Teadliku nõusoleku leht 

Mind, .................................................., on informeeritud ülalmainitud uuringust ja ma olen 

teadlik läbiviidava uurimistöö eesmärgist, uuringu metoodikast ja uuringuga seotud 

võimalikest kahjuohtudest ja kinnitan oma nõusolekut selles osalemiseks 

allkirjaga. 

Minu (uuritava) aadress ja telefon: .......................................... 

Tean, et uuringute käigus tekkivate küsimuste ja võimalike tervisehäirete kohta 

saan mulle vajalikku täiendavat informatsiooni uuringu teostajalt 

Malle Lõhmus, taastusarst, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Energia 8, 6771803 

Varje-Riin Tuulik, taastusarst, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu mnt 104, 697 3085 

(ees- ja perekonnanimi, amet, töökoht, aadress, telefon) 

Olen nõus oma isikuandmete kasutamisega turbaravi uuringus. 

Uuritava allkiri…………………………………………………………………………. 

Kuupäev, kuu, aasta ................................... 

Uuritavale informatsiooni andnud isiku allkiri: .................. 

Kuupäev, kuu, aasta ................................... 

27

Tekstilisa 4. Patsiendi andmete kogumise küsimustik 

Kuupäev __ __ /__ __/ __ __ 

A.1 NIMI (vajadusel) 

Lühike Tervisekirjeldus 

DEMOGRAAFILISED ANDMED 

Eesnimi _______________________ 

PEREKONNANIMI____________________________ 

A.2 SUGU (1) [ ] naine (2) [ ] mees 

A.3 SÜNNIAEG _ _ _/__ _/__ _ (kuupäev/kuu/aasta) 

A.4 AADRESS (vajadusel) 

A.5 HARIDUS (KOOLIAASTATE ARV) _ _ _ 

A.6 PRAEGUNE PEREKONNASEIS: (valige üks kõige sobivam) 

(1) ei ole abielus olnud [ ] (4) lahutatud [ ] 

(2) abielus [ ] (5) lesk [ ] 

(3) elavad lahus [ ] (6) vabaabielus [ ] 

A.7 PRAEGUNE TEGEVUSALA (valige üks kõige sobivam) 

(1) palgatöö [ ] (6) pensionil [ ] 

(2) ettevõtlus [ ] (7) töötu (tervislikud põhjused) [ ] 

(3) tasustamata töö, nt vabatahtlikuna või heategevusena [ ] (8) töötu (muud 

põhjused) [ ] 

(4) üliõpilane [ ] (9) muu [ ] 

(5) kodune [ ] (palun täpsustage) ___________________ 

A.8 Praeguste põhiliste terviseprobleemide MEDITSIINILISED DIAGNOOSID, kui 

võimalik, esitage RHK koodid. 

1. Terviseprobleeme ei ole 

2. …………………….. RHK kood: __. __. 

__.__. __ 

3. …………………….. RHK kood: __. __. 

__.__. __ 

4. …………………….. RHK kood: __. __. 

__.__. __ 

5. Terviseprobleem (haigus, hälve, vigastus) on, aga selle olemus või diagnoos ei ole 

teada 

28

Tekstilisa 6. Seminari ettekanne. Mall Orru, Mis on balneoloogiline turvas ja palju seda 

maailmas kasutatakse. Ülevaade Eesti turba balneoloogiliste kasutusvõimaluste uuringust 

Mis on balneoloogiline turvas ja palju 

seda maailmas kasutatakse 

Ülevaade Eesti turba balneoloogiliste 

kasutusvõimaluste uuringust 

Mall Orru 

Eesti Geoloogiakeskuse projektijuht 

Balneoloogia 

•Komisjon VI aktiivsed tegevliikmed on: Liilija 

Stepchenko (Ukraina), Mall Orru (Eesti), Renate 

ja Hans-Peter Klöcking (Saksa) 

•1996. aastal IPS kongressil Bremenis 

lõppotsuses deklareeriti: kasutada ravi otstarbel 

enam loodulikku toorainet, sealhulgas turvast 

•Siit idee kasutada balneoloogias ka Eesti 

turvast 

Nõuded baln. turbale 

• Reeglina kogu turba läbilõige soos ei ole sobilik baln. 

turbaks 

– Tavaliselt on sobilik vaid teatud kiht turba läbilõikes 

– Turvast peab kaevandama saastevabas piirkonnas 

– Turvas ei tohi sisaldada kahjulikke ained ega kahjulikke 

mikroorganisme 

– Peab sisaldama rikkalikult bioaktiivseid aineid 

– Peab asuma allpool soovee taset 

– Parimateks osutuvad: sademetoiteliste kõrgsoo(raba) 

turvaste keskmised kihid, sest seal puudub nii õhusaaste kui 

ka põhjavete mõju 

–Raba turba alumised kihid on hästi lagunenud(40-45%) 

Balneoloogia 

•Õpetus turba ja muda raviomadustest 

•Nende toime elusorganismile 

•Rahvusvaheliselt koordineerib uuringuid 

International Peat Society (IPS) komisjon VI 

•Komisjoni juhivad: Riitta Korhonen (Soome), 

Gerd Lüttig (Saksamaa) 

•Komisjon VI korraldab regulaarselt 

sümpoosiume ja seminare (Austria, Saksa, 

Ungari, Tšehhi) 

Taustinfo 

• Balneoloogilist turvast Euroopas kasutatud juba üle 

200 aasta(Austria, Saksamaa, Tšehhi, Bulgaaria). On 

kasutatud samuti Lätis(Baldone, Liepaja), Valgevenes, 

Venemaal, Ukrainas, Poolas, Ungaris.Üheks 

kasulikumaks komponendiks elusorganismile on 

humiinained. Tähtsamad teadusuuringud sellel alal on 

läbi viidud Ukrainas(prof. L.Stepchenko) ja 

Saksamaal(R. ja H. Klöcking). Humiinainetealaseid 

uurimistöid tehakse ka Eestis(M.Übner) ja 

Valgevenes(N.Bambalov). 

•Viimasel 20 aastal on kasutatud turvast balneoloogias 

ka Soomes(vannides ja sauna turbana),Hiinas,Brasiilias 

Tooted 

• Balneoloogiline turvas – “raviturvas”(vannid, mähised, tampoonid jt) 

• Hooldusturvas (maskid) 

• Saunaturvas (looduslik) 

• Turba preparaadid (šampoon, seep, kreemid) 

• Farmaatsiatööstuse toodang 

29

Balneoloogilise turba kasutajad 

• Taastusravi asutused, sanatooriumid, SPA-d 

• Ilu- ja kosmeetikasalongid 

• Kodused tarbijad 

Baln. toodete valmistajad 

•Eestis eelnimetatud toodete valmistamine siiani 

puudus, kuid praegu käivad selleks 

ettevalmistused 

•Eesti taastusravi asutused ja 

ilusalongid impordivad turba 

tooteid Soomest, Itaaliast ja 

Saksamaalt. Info imporditud 

turba biol. ja keemil. koostise 

kohta on väga puudulik. 

30

Balneoloogiline “raviturvas” 

•Liigeste ravi 

•Nahahaiguste ravi 

•Perifeerse närvisüsteemi 

osalise kahjustuse ravi 

•Trauma(luumurrud)- ja 

operatsioonijärgsel 

taastusravil 

•Günekoloogiliste haiguste 

ravi 

•Viljatuse ravi 

•Viirusnakkuste ravi 

•HIV ravi 

•Turbaravi aitab ravida nahaekseeme. 

Turvas on veidi kõrgema happelisusega 

kui nahk ja limaskestad. Polar Health OYs 

valmistatud turvas ei sisalda nahale või 

organismile kahjulikke baktereid ega 

allergiat põhjustavaid aineosi. Nahast läbi 

imenduvad bioaktiivsed ained ergutavad 

vereringet ja ainevahetust. 

•Akne puhul on turbaravil puhastav ja 

elustav mõju. Ravi eemaldab tõhusalt 

vinnid ja mustuse, teeb naha pehmeks, 

annab ühtlase ja elava jume. 

•Atoopilise ekseemi puhul turbaravi 

pehmendab ja vähendab ekseemist 

põhjustatud naha karedust ja vähendab 

naha sügelust. 

•Psoriaasi puhul eemaldab turvas 

paksenenud ja kestendavad nahaketud. 

Häid tulemusi võib saavutada juba mõne 

raviprotseduuri järel 

Hooldusturvas 

Eesti soode revisjon 

• Pilootuuringute käigus (1992) selgus, et eesti 

turbas on arvestatav hulk humiinaineid (38%). 

• Balneoloogilisel eesmärgil kasutatava hästi 

lagunenud turbakihi paksused on keskmiselt 

0,7-1,2m 

• Turvas on ökoloogiliselt puhas (kahjulike 

elementide sisaldused minimaalsed) 

Uuringutööde eesmärk 

•Leida balneoloogiaks sobilik eesti turvas läbi 

spetsiifiliste uuringute 

•Viia läbi kliinilised katsed 

•Teavitada taastusraviasutusi, SPA’sid, 

iluhooldus salonge jt eesti turba 

kasutamisvõimalustest ja uuringu tulemustest 

•Jätkata ka edaspidi selgitustööd eesti turba 

balneoloogiliste kasutusvõimaluste kohta 

•Turvas puhastab nahka, 

ergutab ainevahetust, ja mis 

põhiline - viib jääkained kehast 

välja. Saunaturbaga peab 

siiski tema intensiivse mõju 

tõttu tegutsema ettevaatlikult. 

Kehale kantav turba kiht ei tohi 

olla liiga paks. Turbaga sisse 

määrituna ei tohi minna liialt 

kuuma leiliruumi - koormab 

südant. 

Saunaturvas 

Hooldusturvas 

•Naha õhenemise ja lõhenemise puhul elustab turbaravi 

rakkude tegevust, vähendab põletikulisi protsesse 

nahapinnal ja kiirendab naha uuenemist. 

•Allergilisi reaktsioone ei ole turbaravil täheldatud, turvas 

hoopis leevendab allergilised reaktsioone. 

•Juuksehooldus turbaga vähendab juuste karedust, elavdab 

neid, süvendab juuste loomulikku värvi ja ravib tõhusalt 

peanaha probleeme. 

•Jalavann turbaga leevendab seenhaiguseid ja 

nahaekseeme, vähendab jalgade lõhenemisest tulevat valu, 

elavdab jalgade vereringet ja soojendab neid. Jalavann 

turbaga ravib podagrast põhjustatud paistetust ja valu 

Eesti turba balneoloogiliste 

kasutamisvõimaluste uuring 

• Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt 

finantseeritud projekt 

–I etapp (2003 a) 

Erialase kirjanduse läbi töötamine (inglise, saksa, soome, vene 

keelne), turbasoode välja valimine uuringuteks 

– II etapp (2005 a) 

Turba kihtide uuring, proovide võtmine, laboratoorsed analüüsid 

– III etapp (2007 a) 

Kliinilised katsed Ida- Tallinna Keskhaigla ja Taastusravikeskuses 

Uuringu partnerid 

•Soome Geoloogiakeskus 

•Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravi keskus 

•Tartu Ülikooli tervishoiu instituut 

•Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži 

kurortoloogia labor 

31

Balneoloogilisele turbale esitatavad nõuded 

• Balneoloogilise turbana kaevandatav turvas peab asuma looduslikul alal; 

• Balneoloogilise turbaks sobilik turbakiht peab asuma allpool soovee taset; 

• Turba looduslik niiskus peab olema suurem kui 85%; 

• Raviturbaks sobib eelkõige turvas, mille lagunemisaste on vähemalt 40% 

(von Post 6), sest lagunemisaste kasvades suureneb turbakihis ka 

humiinainete sisaldus 

• Turvas peab olema ökoloogiliselt puhas, milleks sobivad eelkõige 

turbalasundi keskel asuvad hästilagunenud sademetoitelised rabaturba 

kihid; 

• Raviturbaks sobib turvas, mis sisaldab kompleksselt humiin-, 

hümatomelaan- ja fulvohappeid; 

• Soovitatav mineraalainete sisaldus peaks olema alla 12%; 

• Raviturba kihi paksus peaks olema suurem kui 0,7 m. 

Läbiviidud tööd 

Lüttig, Korhonen, 1996 

• Kameraaltööd 

–Välitöödele eelnevalt perioodil(I etapp), toetudes varasematele 

Eesti Geoloogiakeskuses läbiviidud turba geoloogiliste uurimistööde 

tulemustele, valiti välja turbamaardlad 

• Geoloogilised välitööd 

–geoloogilised marsruudid; 

–turbalasundi sondeerimine; 

–proovide võtmine 

• Laboratoorsed tööd 

–Humiinainete määramine 

–Patogeense mikrofloora määramine 

Proovide võtmine 

Uuringuala 

Turbalasundi sondeerimine 

Turba kihtide genees 

•Turvas ladestus järve kinni kasvamisel 

•Turba kiht toitub toitainete vaestest sademetest 

•Turba kihil puudub kokkupuude mineraalainete 

rikka põhjaveega 

•Balneoloogias sobiliku turba kihi moodustab 

kõrgsoo turvas 

•Kõrgsoo turvas koosneb männivillpea turbast 

32

Taimkate 

•Looduslikud rabad, kus kasvavad männid, 

sookailud, kanarbik, villpea 

•Leidub ka lagedat sambla sood 

•Raba äärealadel on paiguti intensiivistunud 

männi kasv 

•Veetase on maapinnast 0,3 - 0,5m sügavusel 

•Kõik sood olid sademetoitelised 

Lag aste (%) 

Tuhasus (%) 

Turba üldtehnilised analüüsid 

pH 

Niiskus (%) 

Hõreda 

45 

2,1 

4,4 

86 

Kõverdama 

45 

4,53 

4,5 

88 

Larvi 

45 

3,24 

4,7 

88 

Kokkuvõte 

Oese 

50 

4,9 

5,1 

85 

Parika 

50 

2,6 

4,2 

91 

Sangla 

•Eestis on arvestatav hulk (0,92mln tonni) 

balneoloogias sobilikku turvast 

•Välja valitud sood on looduslikus seisundis 

•Analüüsitud turbakihid on esindatud hästi 

lagunenud raba turbaga 

•Turba kihid on ökoloogiliselt puhtad 

•Turba kihtides leidub arvestatav hulk humiin-, 

hümatomelaan- ja fulvohappeid 

45 

4,3 

4,8 

88 

Helme 

45 

1,5 

3,3 

90 

Turba kihtide paksus 

•1,60 –1,75m Larvi soo 

•1,10 –1,20m Kõverdama soo 

•0,70 – 0,80m Oese soo 

•1,40 – 1,50m Sangla soo 

Uuritud balneoloogias sobilike turba kihtide 

paksus on 0,7 – 1,75m. Minimaalseks 

paksuseks loetakse 0,8m 

Balneoloogiline turbavaru 

Jrk. 

nr 

Maardla 

nimetus 

Sobiliku kihi 

Turba Lagun. Üle- 

leviku Varu, 

Varu, 

paksus, loodusl. aste, mineku 

pindala, tuh m³ 

tuh. tonni 

m niiskus, % % koef. 

ha 

1. Hõreda 22 0,95 209 86 45 0,225 47 

2. Kõverdama 94 1,20 1128 88 40 0,201 226 

3. Larvi 14 0,85 119 88 45 0,206 25 

4. Oese 12 0,80 96 85 45 0,234 22 

5. Parika 73 1,00 710 91 45 0,155 113 

6. Sangla 151 1,50 2265 88 45 0,206 466 

7. Tõrva 

(Helme) 

12 1,00 120 90 40 0,173 21 

Kokku 378 4667 920 

Aitäh kuulamast! 

orru@egk.ee 

33

• Raskmetallid turbas 

• Tegurid, mis mõjutavad turba ettevalmistust 

Tekstilisa 7. Seminari ettekanne. Hans Orru, Balneoloogilise balneoloogilisteks turba protseduurideks keemilised ja 

füüsikalised omadused. Turba ettevalmistamine balneoloogilisteks • Turba peenendamine protseduurideks 

ja töötlemine 

BALNEOLOOGILISE TURBA KEEMILISED 

JA FÜÜSIKALISED OMADUSED 

TURBA ETTEVALMISTAMINE 

BALNEOLOOGILISTEKS 

PROTSEDUURIDEKS 

Hans Orru, TÜ tervishoiu instituut 

Raskmetallide sisaldus turbas 

• Kõrge raskmetallide sisaldus võib mõjuda 

kahjulikult inimestele, kes kasutavad 

balneoloogilist turvas 

– Ülitundlikud patsiendid 

• Raskmetallid jäävad aineringesse 

– Ökoloogilised aspektid 

• Oluline kontsentratsioon 

Kasutatud meetodid* 

• ICP-MS meetodil – As, Ag, B, Ba, Be, Bi, 

Cd, Cr, Cu, Li, Mo, Ni, Pb, Rb, Sb, Se, Sr, 

Th, Ti, U, V, Zn; 

• ICP-AES meetodil – Al, Ca, Fe, K, Mg, 

Mn, Na, P, S, Si, Ti; 

• Gravimeetrilisel meetodil – väävli sisaldus. 

*Analüüsid tehti Soome Geoloogiakeskuse laboris 

10,00 

1,00 

Larvi 0,50-0,80 

0,10 

0,01 

Larvi 0,80-1,30 

Lar vi 0,80-1,35 

Raskmetallide sisaldus mõnedes soodes 

Larvi 0,35-1,60 

Teemad 

Oese 0,70-1,20 

Ag, mg/kg As, mg/kg Sb, mg/kg Cd, mg/kg Be, mg/kg Pb, mg/kg Li, mg/kg 

Th, mg/kg Mo, mg/kg Rb, mg/kg Co, mg/kg U, mg/kg 

O ese 1 ,20-1,60 

34

1,4 

1,2 

1 

0,8 

0,6 

0,4 

0,2 

0 

M õnede raskmetallide sisaldus Kõverdama soos 

Ag, mg/kg As, mg/kg S b, mg/kg Cd, mg/kg Be, mg/kg Pb, mg/kg Li, mg/kg Th, mg/kg Mo, mg/kg Rb, mg/kg 

Kõverdama 1,30-1,80 Kõverdama 1,80-2,30 Kõverdama 2,30-2,80 Kõverdama 1,30-1,80 Kõverdama 1,80-2,80 

100,00 

10,00 

1,00 

As, mg/kg 

0,10 

0,01 

Cd , mg/kg 

Raskmetallide sisaldus uuritud soodes võrreldes Eesti 

keskmisega 

Pb, mg/kg 

Co, mg/kg 

U, mg/kg 

S % 

Cr, mg/kg 

Ni, mg/kg 

V, mg/kg 

Tuhasus % 

Cu, mg/kg 

Uuringu kes kmine Kes kkih tid e ke skmine Eesti keskmine 

Zn, mg/kg 

Sr, mg/kg 

Mn, mg/kg 

35

Füüsikalised omadused 

Mõned olulised näitajad 

füüsikaliste omaduste seisukohast 

Tuhasus (%) 

Soojusjuhtivus 

Hõreda Kõverdama 

2,1 

Turbaliik Villpea, 

männivillapea 

+ 

4,5 

Kanarb.- 

sfagnumi,villapeasfagnumi 

+ 

Larvi 

3,2 

Villpea, 

villpea- 

sfagnumi 

+ 

Oese Parika Sangla Helme 

4,9 

Kanarb.villpea,männisfagnumi 

+ 

2,8 

Männi- 

sfagnumi,männivillapea 

+ 

4,8 

Kanarb.- 

sfagnumi,kanarb.villpea 

+ 

1,8 

Puuvillpea,villpeasfagnumi 

+ 

36

Turba peenendamine 

Eesmärk 

• Turvas peab olema peenestatud ühtlaselt 

peene pastamassini, milles ei ole tuntavad ei 

tükid ega mingid muud lisandid 

• Peenestamise käigus ei tohi 

mikrobioloogiline komponent olla 

kahjustatud ega hävitatud 

Kokkuvõte 

• Raskmetallide sisaldus uuritus soodes muutlik 

• Sisaldus väiksem kui üle-eestilises uuringu 

saadud keskmised sisaldused 

• Füüsikaliste omaduste juures on olulisimad 

tuhasus ja turbaliik 

• Kasutatud tehnoloogia võimaldas turba 

purustada vajaliku fraktsioonini pastataoliseks 

massiks 

Tuleb arvesse võtta 

• Kõrge niiskuse protsent 

• Sisaldab orgaanilisi komponente nagu puidu 

tükid 

• Sisaldab bioloogilisi komponente nagu 

mikroorganismid 

Kasutatud turbapurusti skeem 

37

Tekstilisa 8. Seminari ettekanne. Monika Übner, Turba keemiline koostis ja 

bioloogiline toime 

TURBA KEEMILINE 

KOOSTIS ja 

BIOLOOGILINE TOIME 

Monika Übner, PhD 

TÜ Pärnu kolledž 

Turba kasutamisel ravi eesmärgil on oluline teada 

tema päritolu ja omadusi. 

Turvas on tekkinud soostunud aladel taimejäänuste 

biokeemilisel lagunemisel. 

Turvas on pruunikas või mustjas tihe mass, mis 

nahapinnaga kontaktleb halvasti. 

Turba struktuur sisaldab mikropoore, mis hoiavad 

enda sees vett. Selle tõttu on turbal suur 

soojusmahtuvus. 

Turba veesisaldus kõigub 75-90% vahel. 

14.11.2007 Monika Übner 3 

Kõrgsoo turvas 

�Oma tekkel toitub sademete veest (mineraalaineid 

0,1-0,2 g/l) 

�Suur happesus mõjub hävitavalt mikrofloorale ja 

takistab lagunemist 

Madalsoo turvas 

�Moodustub põhjavee osavõtul (mineraalaineid

Raviturba keeruline komplekstoime organismi 

põhineb tema füüsikalistel ja keemilistel omadustel. 

Oluline roll on turbas leiduvatel anorgaanilistel ja 

orgaanilistel ainetel, milliste toimemehhanism 

tervikuna pole aga veel tänapäevalgi selge. 


Hoolimata turbaravi positiivsetest katsetest on siiski 

väga vähe teadmisi turba komponentide 

füsioloogilisest ja farmakoloogilistest toimest. 

Üheks suuremaks turbas leiduvaks orgaaniliste ainete 

rühmaks on humiinained: 

�kõrgmolekulaarsed keerulise ehitusega lämmastikku 

sisaldavad polüfunktsionaalsed orgaanilised ained 

�koostisse kuuluvad aminohapped, heksoosid, 

pentoosid, aromaatsed ja heterotsüklilised grupid ning 

mitmed funktsionaalsed rühmad (-COOH, -OH, -CHO) 


Vastavalt lahustuvusele jaotatakse humiinained nelja 

fraktsiooni: 

humiinhapped (HA) – lahustu vees kõrgel pH väärtusel 

hümatomelaanhapped (HMA) – lahustuvad etanoolis 

fulvohapped (FA) – lahustuvad vees kõikidel pH 

väärtustel 

humiin – ei lahustu vees 

Uurimused on näidanud, et meremudast saadavad 

humiinained erinevad keemilise ehituse poolest turba ja 

järvemudade humiinainetest. 


35 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 

0,80-1,35 1,35-1,60 0,50-0,80 0,80-1,35 1,10-1,40 1,40-1,70 0,75-1,25 1,20-1,60 

Larvi Hõreda Oese 

*Humiinhappe sisaldus (% ) **Fulvohappe sisaldus (% ) 


On teada: 

�Anküloseeriva spondüliidi ravil turbaga langes Creaktiivse 

valgu näitaja ja suurenes hemoglobiini tase – 

vähenes valu, paranes liikuvus. 

�Turbas olevad ained laiendavad veresooni, avaldavad 

põletikuvastast toimet, interakteeruvad erinevate 

ioonidega (vaba raud) ja mineraalainetega. 

�Sooja turba mähisega väheneb hematoom poole 

kiiremini kui teha ainult sooja kompressi. 

�Soojad turbavannid suurendavad leukotsüütide hulka. 

�Turbaravi mõjutab kondrotsüütide seisundit 

põletikunäitajate vähenemise suhtes. 

45 

40 

35 

30 

25 

20 

15 

10 

5 

0 


Viimastel kümnenditel on selgitatud, et humiinained: 

�on antiviiruslikud 

�interakteeruvad isoleeritud ensüümidega 

�mõjutavad vere koagulatsiooni ja fibrinolüüsi 

�mõjutavad östrogeenset aktiivsust 

�on antitoksilised 

�võivad moodustada raskemetallidega kelaate ning 

eemaldada organismist raskemetallide. 

�seotud raviturba efektiivsusega 

�on vähivastase toimega. 


1,30-1,80 1,80-2,30 2,30-2,80 0,70-1,75 0,50-1,00 1,00-1,50 

Kõverdama Parika Sangla 

Humiinhappe sisaldus (%) Hümatomelaanhappe sisaldus (%) *Fulvohappe sisaldus (%) 


Humiinhapped 

� Molekul ei oma kristallilist struktuuri 

� Molekuli iseloomustab hästi korrastatud võrkstruktuur 

� Molekulid omavad kera kuju diameetriga 3-8 nm 

� Molekulid moodustavad omavahel suuri konglomeraate 

� Koosnevad eri fraktsioonidest 

� Molekulmass kõigub vahemikus 4000 – 100000 

� Molekulid liiguvad elektriväljas omades negatiivset 

laengut. 


39

Hümatomelaanhapped 

� Molekul ei oma kristallilist struktuuri 

� Ülekaalus on alifaatsed rühmad. Enamuse sellest 

moodustavad süsivesikud, aminohappelisi gruppe on 

vähem. 

� Molekulmass väiksem kui humiinhapetel 

� Lahustuvad paremini kui humiinhapped 


Lipiidid 

Lipiidide hulka kuuluvad vaigud, vahad, fosfolipiidid, 

glütseriidid, väävlit sisaldavad ühendid, 

kõrgmolekulaarsed rasvhapped. 

TPP 

Kõverdama 2,3-2,8 



Parika 1,25-1,75 

Sangla 1,0-1,5 

Sangla 0,5-1,0 

0 2 4 6 8 


�on antitoksiline, antimutageenne, ei ole teratogeenne, 

genotoksiline või kartsinogeenne, on antioksüdantsed 

omadused 

�ei põhjusta hematoloogilisi abnormaalsusi 

�ei häiri maksa ja neeru funktsioone 

�ei ärrita nahka 

�põhjustab morfoloogilisi muutusi tüümuses, 

suurendades viimase aktiivsust 

�pikaaegne manustamine mõjutab lümfiringet 

�kasutatakse krooniliste põletikuliste protsesside raviks 

% 


Fulvohapped 

� Molekulmass on vahemikus 200 – 50000. 

� Sisaldavad palju karboksüül- ja hüdroksüülrühmi. 

� Vesilahused tugevalt happelised (pH 2,6-2,8). 

� Sisaldavad rohkem alifaatseid, süsivesikulisi ja 

aminohappelisi komponente. 


Turba bioloogiliselt aktiivne madalmolekulaarne ekstrakt 

(TPP – Tolpa Peat Preparation) 

�Saadud turba leelisel töötlusel. 

�Ekstrakt sisaldab aminohappeid, uroonhappeid, 

süsivesikuid, humiinaineid ja mineraalsoolasid. 

�Registreeritud Poolas kui immuunsüsteemi mõjutav 

ravim inimestele. 

�Mõjutab neutrofiile ja makrofaage, stimuleerib αinterferooni, 

γ-interferooni, α-tuumornekroosifaktori ja 

granulotsüütide aktiivsust, põhjustab T-lümfotsüütide 

olulist kasvu, kuid ei mõjuta nende omavahelist jaotuvust. 


Humiinainete bioloogiline toime 

Humiinhapped: 

Humiinhapped 

omavad antiviiruslikku ja antibakteriaalset toimet 

desmutageenne toime suureneb koos HA molekulmassi 

kasvuga 

alandavad vereseerumi kolesterooli, lipiidide ja glükoosi 

taset 

suurendavad kolesterooli HDL-fraktsiooni taset 

suurendavad proteiinide globuliinfraktsiooni, 

hemoglobiini taset ja erütrotsüütide koguarvu 

ei mõjuta elektrolüütide tasakaalu 

�turba komponendid on suutelised läbima nahka 14.11.2007 Monika Übner 20 

inhibeerib plasmiini ja proteinaasi aktiivsust 

sisaldab östrogeenilaadseid ühendeid – 

östrogeenne aktiivsus 5000 korda suurem kui 

estradiooli standardlahusel 

ei mõjuta kilpnääret, kuid suurendavad kilpnäärme 

toimet joodipuudusel 

omab antikoaguleerivat toimet 


Humiinainete soolad: soolad 

valuvaigistav ja põletikuvastane toime. 

Ammoniumhumaat efektiivsem kui naatriumhumaat 

inhibeerib lipoksügenaasi 

reageerides kollageeniga suurendavad 

kollageenkiudude mehaanilist ja keemilist vastupanu 

on võimelised nii tootma kui siduma aktiveeritud 

hapnikuühendeid 

alandab lümfosarkoomi rakkude võimet moodustada 

metastaatilisi infiltratsioone. 

ei ärrita nahka ega limaskesti 

mõjutavad leukotsüütide aktivatsiooni 


40

Fulvohapped: 

Fulvohapped 

stimuleerivad immuunsüsteemi 

on antioksüdandid 

seovad vabu radikaale, mis on toodetud nii 

bioloogiliste kui mittebioloogiliste süsteemide poolt 

omavad põletikuvastast toimet 

neutraliseerivad toksilisi materjale 

inkorporeeruvad rottide luudesse ja kõhredesse 

inhibeerib mutageene nõrgemalt kui HA 


Negatiivsed omadused 

Mitmete faktorite kokkulangemisel: 

joodi ja seleeni defitsiit 

teravilja saastatus mükotoksiinidega 

vee reostatus orgaaniliste ainetega, 

võivad humiinained osaleda teatud verehaiguste ja 

krooniliste luu-liigese haiguste tekkemehhanismis. 


Blackfoot disease 

�HA põhjustavad arvukaid kromosoomianomaaliaid 

soolerakkudes, inhibeerivad mitokondrite metaboolset 

aktiivsust ja avaldavad tsütotoksilist ja fibrinolüütilist 

efekti inimese nabaveeni endoteliaalsetele rakkudele. 

�HA suurendavad rakupinna läbilaskvust, põhjustades 

rakusisese Ca 2+ tõusu 

�HA suurendavad rakusisese raua tõusu, mille 

tagajärjeks on nende düsfunktsioon 

�HA inhibeerib proteiin C aktiivsust 

�HA inhibeerib fibroblastide kasvu ja põhjustab nende 

diferentseerumist adipotsüütideks. Selle tagajärjel 

suureneb glükoosaminoglükaani hulk. 


Humiinained seovad erinevaid mineraale, metalle ja 

vitamiine oma keerukasse kompleksi, muutes nad 

biokeemiliselt aktiivseks ja mobiilseks. 

Sellises ioonses vormis on viimaseid lihtsam 

transportida läbi rakumembraani. 

1 FA molekul võib rakku viia üle 60 erineva mineraali 

muutes nad rakule paremini omastatavaks. 


Kashin-Beck’i haigus 

�muutub kollageeni struktuur, mis omakorda tingib 

luude väiksema mehaanilise tugevuse 

�FA tekitavad vabu radikaale, mis mõjutavad 

kondrotsüüte, põhjustades nende dediferentseerumise 

Dediferentseerunud rakud sünteesivad abnormaalseid I 

tüüpi kollageeni rake normaalse II tüübi asemel. 

�põhjustab põlveliigese kõhre degeneratsiooni 

�kõhrerakukultuuris mõjutab FA rakumembraani. 

�HA vähendab kondrotsüütide elulisust kuna 

põhjustab vesinikperoksiidi hulga suurenemist 


Näidustused: 

•akne 

•reumaatilised valud 

•bursiit 

•karpaalkanali sündroom 

•fibromüalgia 

•günekoloogilised probleemid 

•peavalu 

•hematoomid 

•nahalööbed 

•ekseemid 

•lumbalgia 

•viirusinfektsioonid 

•lihaspinged 

•osteoartriit 

Vastunäidustused: 

•kõrge palavik 

•lahtised haavad 

•südamepuudulikkus 

•hingamishäired 

•luupus 

•kõrge vererõhk 

•diabeet 

•rasedus 

•rinnaga toitmine 

•allergia turba 

komponentide vastu 


41

Tekstilisa 9. Seminari ettekanne. Varje-Riin Tuulik, Eesti raviturba kasutamisest 

kliinilises praktikas 

Eesti raviturba 

kasutamine kliinilises praktikas. 

Varje-Riin Tuulik Leisi 

Uuringusse sissearvamise kriteeriumid 

• esineb deformatsioon ja valu vähemalt 

2-s PIP või DIP liigeses 

• liigeskahjustus esineb mõlemal käel 

• patsient ei muuda ravimuuringu ajal 

medikamentoosset ravi ega kasuta teisi 

füsioteraapia protseduure 

Rahvusvaheline funktsioonide 

klassifikatsioon (ICF) 

mitme liigese liikuvus 

Lihasrühma jõud 

Liigesevalu 

Kämbla ja sõrmede liigeste struktuur 

Ülajäseme naha struktuur 

Haaramisfunktsioon 

Kodutehnika kasutamine 

Turbaravi 

Uuring viidi läbi patsientidele, kellel on 

diagnoositud polüosteoartroos ja esines 

OA käte piirkonnas 

• Heberdeni sõlmed (DIF liigeste artroos), 

• Bouchardi sõlmed (PIF liigeste artroos), 

• erosiivne interfalangeaalne 

(mittesõlmeline) artroos, 

• esimese karpometakarpaalliigese artroos; 

Uuringusse ei haarata patsiente, kellel 

• esineb sekundaarset reaktiivset sünoviiti 

• vererõhu väärtused on üle 160/90 

• esineb muu äge põletikuline haigus 

• kaasuvad dekompenseerimata 

haigusseisundid või kasvaja diagnoos. 

ICF hindamisskaala 

• 0 ei ole probleemi 

• 1 kerge probleem 

• 2 mõõdukas probleem 

• 3 raske probleem 

• 4 täielik probleem 

42

Uuringus kirjeldati/mõõdeti 

• III sõrme ja peopesa vahelist minimaalset 

vahekaugust (cm) 

• teostati käe dünamomeetria (kg) 

• Visuaalanaloogskaala (valu)/ 0-4 palli ICF 

• Röntgenoloogiline uuring või visuaalselt 

nähtavad deformatsioonid 

• Patsiendi hinnang tegevuspiirangutele 

Uurimismetoodika kirjeldus. 

• Aplikatsiooniaeg 30 min. 

• Turba kott markeeritakse ja säilitatakse 

termostaadis järgmise protseduurini. 

• Protseduurid toimuvad kahel järjestikusel 

nädalal 10 korral. 

• Hindamine protseduuride eelselt ja 

vahetult protseduuride lõppedes. 

Patsiendid 

• Uuringus osales 23 patsienti 

• Neist 4 katkestas 

• Ravi lõpetas 19 patsienti 

• 8 valu sama 

• 1 ei olnud valu 

• 6 valu vähenes 

• 4 valu kadus 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

1 

Valu 

3 

5 

7 

9 

Valu 

11 

13 

valu enne valu pärast 

15 

17 

19 

Uurimismetoodika kirjeldus. 

• Uuringus kasutatakse märga peenestatud 

turbamuda 

• Turvas on pakendatud kilekotti 

mõõtmetega 25x35cm. 

• Kilekott turbamudaga soojendatakse 

termostaadis temperatuurini 42 kraadi. 

• Klient asetab labakäed turbamudaga 

täidetud kotti 

• Turbakotid kaetakse tekiga 

Tehnilised probleemid 

• Määrimine 

• Protseduuri ajal turvas kipub kotist välja 

voolama 

• Õige temperatuuri saavutamine 

• Õige temperatuuri hoidmine: jahtub kiiresti 

ja annab kiiresti sooja ära (esilagu kuum) 

Katkestamise põhjused 

• Naha ülitundlikkus (vitligo) 1 juhul 

• Vererõhu reaktsioon 1 juhul 

• Halb enesetunne (patsient seostas 

allergiaga) 1 juhul 

• Alaägeda sünoviidi ägenemine 1 juhul 

Valu - 95 % uuritavatest 

kadus; 4; 21% 

ei olnud; 1; 5% 

vähenes; 6; 

32% 

sama; 8; 42% 

sama 

vähenes 

kadus 

ei olnud 

43

• 6 patsiendil sama 

• 1 patsiendil vähenes 

• 7 patsiendil kadus 

• 5 patsiendil ei 

esinenud 

Liigesjäikus 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

1 

3 

5 

7 

Probleem: liigesjäikus 

9 

11 

13 

15 

17 

19 

enne 

pärast 

III sõrme minimaalne kaugus peopesa 

keskpunktist 

1 patsinedil sama 

2 patsiendil vähenes 

mõõdetav vahe 

4 patsiendil kadus 

mõõdetav vahe 

12 ei esinenud 

Vähenemine keskmiselt 

1,4 cm 7 inimese kohta 

• 4 jäi samaks 

• 4 vähenes 

• 4 probleem 

kadus 

• 7 ei esinenud 

probleemi 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

1 

III sõrme ja peopesa minimaalne kaugus 

3 

5 

Haaramine 

7 

9 

11 

13 

Probleem: haaramine 

4,5 

4 

3,5 

3 

2,5 

2 

1,5 

1 

0,5 

0 

1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 

Patsientide tagasiside 

• Enamikel juhtudel subjektiivselt väga 

positiivne isegi kui objektiivsed mõõtmised 

dünaamikat ei andnud- ADL tegevuste 

parem sooritamine 

• Valu vähenemine, ka juhul kui hinnang 0-4 

skaalal jäi näiteks 1�1 (kerge valu) 

• Objektiivselt positiivne dünaamika 

liigesliikuvuse (III sõrme ja peopesa 

vahekaugus) osas 

15 

17 

19 

enne 

pärast 

enne 

pärast 

Liigesjäikus -74% uuritavatest 

ei olnud; 5; 

26% 

kadus; 7; 

37% 

sama; 6; 

32% 

vähenes; 1; 

5% 

sama 

vähenes 

kadus 

ei olnud 

III sõrme minimaalne kaugus peopesa keskpunktist- 

37% uuritavatest esines mõõdetav vahe 

ei olnud; 12; 

63% 

sama; 1; 

5% 

vähenes; 2; 

11% 

kadus; 4; 

21% 

sama 

vähenes 

kadus 

ei olnud 

Haaramise raskus esines 63 % 

ei olnud; 7; 

37% 

kadus; 4; 

21% 

sama; 4; 

21% 

vähenes; 4; 

21% 

Turbaravi arengusuunad ? 

sama 

vähenes 

kadus 

ei olnud 

44

Eesti turba balneoloogiliste kasutamisvõimaluste uuring

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?