Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Pakkumised kehtivad<br />
27.04. - 29.04.<br />
www.selver.ee<br />
64 90 Tallegg Apelsinid võrgus,<br />
Zewa<br />
Maheda maitsega kg<br />
kanašašlõkk,<br />
14 90 900 g/neto 676 g<br />
(96.01/kg)<br />
majapidamispaber<br />
Deluxe,<br />
2 kihiline,<br />
2 rulli/pk<br />
(5.45/rull)<br />
10 90<br />
Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A;<br />
Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67;<br />
Anne Selver - <strong>Tartu</strong>, Kalda tee 43; Ringtee Selver - <strong>Tartu</strong>, Ringtee 78; Sõbra Selver - <strong>Tartu</strong>, Sõbra 56; Veeriku Selver - <strong>Tartu</strong>, Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - <strong>Tartu</strong>, Jaama 74.<br />
Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.<br />
Reede<br />
27. 04. 2007<br />
nr 16 (401)<br />
tasuta nädalaleht<br />
ilmub reedeti<br />
www.linnaleht.ee<br />
<strong>Tartu</strong><br />
Fotomontaaž<br />
Mai toob<br />
laevad<br />
Emajõele<br />
lk 3<br />
Tantsulaste<br />
kevadkontsert<br />
Foto: Raigo Pajula / EPL<br />
Auto-show<br />
Lõunakeskuses<br />
Sigaretist<br />
loobumise<br />
lood<br />
lk 4<br />
lk B2-B3<br />
Foto: Bulls<br />
Foto: Mihkel Maripuu / EPL<br />
Superstaar Taaralinnast?<br />
Kolm andekat <strong>Tartu</strong>maa lauljat konkureerivad<br />
telesaadete ajaloo kõige hinnalisemale plaadilepingule.<br />
Foto: Arvo Uustalu<br />
Lk 1-2<br />
Esmaspäeval toimub Vanemuise<br />
kontserdimajas tantsulaste<br />
kevadkontsert. Osalevad<br />
kõik <strong>Tartu</strong>s tegutsevad paremad<br />
tantsustuudiod: Ida tantsukool,<br />
Vanemuise tantsu- ja<br />
balletikool, tantsuklubi Shaté,<br />
tantsustuudio Error, tantsustuudio<br />
Attitude, tantsustuudio<br />
Senza, tantsustuudio<br />
GaLeRii, tantsustuudio Tokra,<br />
H Stuudio ja FG tantsustuudioning<br />
VK Rütmika, VK Janika<br />
ja Tantsukeskus.<br />
<strong>Tartu</strong>s on palju noori tantsijaid,<br />
kes on pika hooaja kõvasti<br />
harjutanud. Nüüd on kätte<br />
jõudnud kevad ja paras aeg<br />
oma oskusi näidata. Lavale<br />
astuvad mudilased, lapsed,<br />
noored ja peaaegu professionaalid.<br />
Näha saab palju erinevaid<br />
stiile: show-tants, vaba tants,<br />
estraad, klassikaline tants, rahvatants,<br />
võistlustants, võimlemine<br />
ja breiktants. Esitlusele<br />
tuleb iga stuudio tantsude<br />
paremik. Kontserdi lõpetavad<br />
Koolitantsu finalistid. LL
tähtis<br />
inimene<br />
toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee<br />
Foto: arhiiv<br />
Eesti maaülikool avab uue peamaja<br />
Täna kell 15 avatakse<br />
pidulikult Eesti maaülikooli<br />
uus õppe-administratiivhoone.<br />
Pärast lindi<br />
läbilõikamist on huvilistel<br />
võimalik põhjaliku noorenduskuuri<br />
läbinud majaga<br />
tutvuda. Kreutzwaldi 1A<br />
hoones asuvad maaülikooli<br />
raamatukogu, aula, arhiiv,<br />
majandus- ja sotsiaalinstituudi<br />
õppe- ja tööruumid,<br />
haldusüksused. Tudengite<br />
käsutuses on viis auditooriumi<br />
(120- ja 60-kohaline<br />
ning kolm 30-kohalist)ja<br />
kolm arvutiklassi. Majas on<br />
pinda 5597 m2. LL<br />
Foto: arhiiv<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
<strong>Tartu</strong> muuseuminädal sai avastardi<br />
Eile läks <strong>Tartu</strong>s lahti<br />
muuseumiürituste maraton,<br />
mis loosungi all “<strong>Tartu</strong><br />
muuseumid – Emajõelinna<br />
pärlid” kestab mai<br />
lõpuni. Muuseumikuul<br />
leiavad meelalahutust kõik<br />
- alates lastest ja mõnusat<br />
äraolemist otsivatest linlastest,<br />
kelle päralt on teatrietendused,<br />
filmiõhtud,<br />
õpikojad, loengud ja ekskursioonid,<br />
ning lõpetades<br />
erialaspetsialistidega,<br />
kelle päralt on muu hulgas<br />
muuseumipäeva tähistamisega<br />
seotud üritused<br />
18. mail. LL<br />
Staarisaate tüdrukud tundi<br />
Alanud on talendisaate „Eesti otsib superstaari”<br />
kaheksa võistleja hulgas säravad poole miljoni<br />
kolm <strong>Tartu</strong>maa noort. <strong>Linnaleht</strong> tegi juttu Luisa<br />
Foto: 2 x Fotogeen<br />
Millised on olnud<br />
varasemad kokkupuuted<br />
muusikaga?<br />
Anna-Liisa: Olen õppinud<br />
klaverit ja kitarri, kuid mõlemad<br />
õpingud on püsimatuse<br />
tõttu pooleli jäänud. Praegu<br />
õpin kolmandat aastat Ülenurme<br />
muusikakooli laulustuudios<br />
pop- ja džässlaulu Ursel<br />
Oja juhendamisel. Osalesin<br />
Eesti Eurolaulu eelvoorus aastal<br />
2006 lauluga „Sweet Separation”,<br />
mida laulsin koos Fredi<br />
Kaasikuga.<br />
Luisa: Varasemad kokkupuuted<br />
on muusikaga väga<br />
suured. Olen käinud Elva lastemuusikakoolis<br />
– õppisin seal<br />
klaveri erialal. Samuti käisin<br />
Elva huvikoolis laulmist õppimas<br />
ning selle kõrval tegin<br />
kaheksa aastat võistlustantsu.<br />
Suuremad konkursid on<br />
olnud Tähtede Laul, Laulukarussell,<br />
Kaks Takti Ette ja viimane<br />
oli Estvocal <strong>Tartu</strong>s. Iseenda<br />
jaoks on olnud kõige olulisem<br />
võit <strong>Tartu</strong>s toimunud R.<br />
Valgre nimeline võistlus aastal<br />
2002, kui saavutasin B-kategoorias<br />
parima naissolisti ja<br />
parima vabalt valitud laulu esitaja<br />
tiitli.<br />
Miks tahad saada<br />
superstaariks?<br />
Anna-Liisa: Muusika – eelkõige<br />
laulmine – on see, millega<br />
tahan alati tegeleda. See<br />
tuleb hingest. Kuid alati peab<br />
olema mingi varuvariant, kui<br />
kõik ei lähe nii, nagu loodad.<br />
Naudin ka seda, mida ülikoolis<br />
õpin (ajakirjandust – toim).<br />
Võit ongi see, miks selles saates<br />
osalen. Loomulikult läheb<br />
elu ka ilma selleta edasi, kuid<br />
võiduga oleks parem<br />
Luisa: Superstaariks tahan<br />
saada sellepärast, et mulle<br />
meeldib muusikat teha, laval<br />
esineda ja midagi kuulajatele<br />
anda. Võitmine on kindlasti<br />
kõigile osalejatele sama oluline<br />
kui mulle, kuid usun, et kui ma<br />
ei osutu esimeseks, siis ei ole<br />
sellest ka midagi katki ja ma<br />
teen oma muusikat ikka edasi.<br />
Laulmist ei kavatse ma pooleli<br />
jätta.<br />
Kuidas näeb välja<br />
üheks finaalsaateks<br />
ettevalmistumine?<br />
Anna-Liisa: Finaalsaate ettevalmistuseks<br />
kulub täpselt<br />
nädal. Esmaspäeval alustame<br />
ja pühapäeval enne saadet<br />
lõpetame. Toimuvad laulu- ja<br />
tantsutunnid, stilistiga kohtumised,<br />
fonode salvestused<br />
ja ühisüritused. Kooli jaoks<br />
praegu aega eriti ei jää, kuna<br />
iga päev peab Tallinnas olema.<br />
Loengutesse pole ma jõudnud<br />
juba mitu nädalat. Sõpru nägin<br />
viivuks pühapäevasel otsesaate<br />
salvestusel, telefonitsi oleme<br />
ikka suhelnud.<br />
Luisa: Esiteks valime endale<br />
loo, mis meeldib ja mida<br />
tahaksime esitada. Hetkel on<br />
tegemist filmimuusikaga. Siis<br />
õpime seda natukene ja otsustame,<br />
mis helistikus seda laulda.<br />
Kõiges selles aitab meid<br />
Maiken (Kadri Koppel) ja liikumises<br />
aitab kaasa Tanja<br />
(Tatjana Mihailova). Hetkel<br />
ei ole eriti kooli ja kõige<br />
muu jaoks aega jäänud, kuna<br />
proovid on hommikust õhtuni,<br />
lisaks on finalistidel ühised<br />
üritused.<br />
Kui palju jääb saate<br />
kaadri taha seda, mis<br />
vaatajateni ei jõua?<br />
Luisa: Loomulikult on lindistatud<br />
materjali palju rohkem,<br />
kui seda vaataja näeb. Sel<br />
lihtsal põhjusel, et saateaeg on<br />
piiratud. Kuid midagi näitlema<br />
otseselt pole pidanud, kuna<br />
kaamerad on meiega pea igal<br />
sammul kaasas.<br />
Millised on finalistide<br />
omavahelised suhted?<br />
Anna-Liisa: Omavahel saame<br />
väga hästi läbi. Meil on<br />
koos tore.<br />
Luisa: Finalistide suhted on<br />
omavahel väga soojad. Anname<br />
ikka üksteisele nõu ja aitame<br />
õppida, kui vaja. Konkurentsitunnet<br />
ei ole. Usun, et<br />
olen saanud endale kaheksa<br />
uut sõpra – kes suurem, kes<br />
vähem – see sõltub sellest, kellega<br />
me rohkem koos oleme<br />
olnud.<br />
Mis on saates kõige raskem?<br />
Aga kõige lõbusam?<br />
Anna-Liisa: Selle saate juures<br />
käib töö ja lõbu koos. Õhtul<br />
magama minnes tunnen, et<br />
päev oli raske, kuid uinun hea<br />
tujuga, sest ümbritsevad inimesed<br />
on ülitoredad ja teen<br />
asja, mida naudin.<br />
Luisa: Saates on kõige raskem<br />
see, et päevad on pikad<br />
ja väsitavad ning laulu õppimine<br />
käib suhteliselt kiiresti,<br />
kuid kõik see kuulub ju laulu<br />
ja tantsu juurde ning seega<br />
on omamoodi lõbus. Usun, et<br />
lõbusad on lindistused, proovid<br />
ja see õhkkond, mis meie<br />
vahel on tekkinud. Naljast<br />
puudust ei tunne.<br />
Milline superstaar<br />
sinust saaks?<br />
Anna-Liisa: Esialgu tuleb<br />
mõelda Eesti piirides, kuid<br />
kahtlemata oleks Eesti piiri<br />
ületamine muusikalises mõt-<br />
Rokkiv bändimees<br />
19-aastane tartlane Taavi<br />
Peterson kuulutas intervjuus<br />
SL Õhtulehele: „Maailm on<br />
suur, ma võin end liigse<br />
tähelepanu eest kus tahes<br />
peita.” Linnalehel temalt vastuseid<br />
saada ei õnnestunud.<br />
Taavi tahab saada superstaariks<br />
seepärast, et „see miski”<br />
temas vajab vallapäästmist.<br />
Ta on algklassidest saadik<br />
kooris laulnud ning talle<br />
meeldib üle kõige vabal ajal<br />
kitarri mängida. Praegu ta<br />
ongi end täielikult muusikale<br />
pühendanud, ei õpi ega<br />
tööta, vaid teeb kodulinnas<br />
bändi, laulab koorides ja<br />
luuletab.<br />
Iseloomult peab ta end vaikseks,<br />
sõbralikuks, tundeliseks<br />
ja kohati hullumeelseks. Taavi<br />
otsib saatest uusi väljakutseid<br />
ning ootab võimalusi, et<br />
keegi teda „üles korjaks”.
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised<br />
3<br />
Raadios otseülekanne Püssirohukeldrist<br />
Täna kell 23 saab raadios<br />
Sun FM esimest korda kuulata<br />
kontserti, mis samal ajal<br />
toimub Püssirohukeldri laval.<br />
Esimesel üritusel sarjast „Sun<br />
FM Live” astub üles ansambel<br />
Blacky. Kontserti saab samal<br />
ajal jälgida Beer Colors Place’i<br />
teleekraanidel. „Sun FM Live”<br />
on <strong>Tartu</strong> ja Pärnu raadiojaama<br />
Sun FM ning <strong>Tartu</strong> Püssirohukeldri<br />
ja Pärnu Kuursaali uus<br />
koostööprojekt, mille eesmärk<br />
on tuua heade Eesti esinejate<br />
etteasted suurema rahvahulgani<br />
kui need kuni tuhat<br />
inimest, kes korraga õdusasse<br />
kõrtsisaali mahuvad. LL<br />
Foto: Arvo Uustalu<br />
<strong>Tartu</strong> väike nukuteater kutsub karnevalile<br />
5. mail toimub Sadamateatris<br />
karneval, kuhu on<br />
oodatud kuni12-aastased<br />
lapsed ja nende vanemad.<br />
Rahvale pakutakse kloune,<br />
mängulist tegevust, linetantsu,<br />
limbot, karaoket ja<br />
näomaalinguid. Karnevalil<br />
esinevad Hetero tantsustuudio<br />
tüdrukud, stuudio<br />
Duende flamenkolapsed ja<br />
trio Tres Gracias.<br />
Kui kohaletulnul ei olnud<br />
kodus midagi, millest endale<br />
kostüümi teha, siis saab<br />
abi kohapealt. Korraldab<br />
Damaso Dominguez<br />
(pildil). LL<br />
desse ei jõua<br />
finaalvoorud. Järelejäänud<br />
kroonise plaadilepingu nimel<br />
Värgi ja Anna-Liisa Supiga.<br />
tes lihtsalt super. Stiil võiks jääda<br />
maitsekuse ja popmuusika<br />
valdkonda. Muusikas peab<br />
olema rütm, kuid see ei tohi<br />
olla labane, ning sõnum on ka<br />
alati oluline.<br />
Luisa: Minust saab laulja,<br />
kes teeb muusikat, mida ta ise<br />
naudib ning mis loodetavasti<br />
ka kuulajatele meeldib.<br />
Loomulikult tahab iga laulja<br />
välismaal läbi lüüa, kuid arvan,<br />
et alustada tuleb ikka kodust –<br />
kui kodupublik sind armastab,<br />
siis on kergem nende toetusel<br />
edasi minna. Muusikastiililt ei<br />
oska ma öelda, kuhu ma liigitun.<br />
Ehk sarnanen pisut Sofia<br />
Rubinaga. Pean teda hetkel<br />
Eestis parimaks naissolistiks,<br />
ta on väga andekas ja sõbralik<br />
tüdruk.<br />
Usun, et oleksin laulja nagu<br />
praegu, ja ma ei usu, et ma oluliselt<br />
muutun – loodan esitada<br />
tulevikus oma lugusid, mitte<br />
kavereid.<br />
Küsis Triin Kalter<br />
Jõmmu<br />
põrutab<br />
suvel<br />
Pihkva<br />
EMAJÕGI<br />
Emajõe-linna esinduslodi<br />
Jõmmu sõidab juuni esimestel<br />
päevadel Pihkvasse<br />
ning tahab kahe linna<br />
vahel seilamist ka pileti<br />
eest pakkuda.<br />
„Tuuliste ilmade kiuste oleme<br />
kümmekond sõitu juba sel<br />
kevadel Emajõel teinud. Seega<br />
võib meie teise hooaja alguse<br />
edukaks tunnistada. Korrapäraste<br />
reiside jaoks ei jagu piisavalt<br />
soovijaid, aga suurematel<br />
<strong>Tartu</strong> üritustel, nagu üliõpilas-<br />
ja hansapäevad ning Emajõe<br />
festival, pakume kindlasti<br />
võimalust lodjaga sõita. Reedest<br />
pühapäevani oleme Jõmmuga<br />
Atlantise ees, kus koostöös<br />
kinobussiga laeva trümmis<br />
rahvale filme näitame.<br />
Enne käisime Laia tänava silla<br />
ehitajatega rääkimas, et nad<br />
meid ikka läbi laseksid. Augustis<br />
kolib kinobuss aga hoopis<br />
lodjale ning hakkab Peipsi- ja<br />
Võrtsjärve-äärsetes paikades<br />
filme näitama,” rääkis Tanel<br />
Laan Emajõe lodjaseltsist.<br />
Kas läheb õnneks?<br />
Kui Venemaa vahepeal oma<br />
meelt ei muuda, siis sõidab<br />
lodi neljandal juunil <strong>Tartu</strong>st<br />
otse Pihkvasse. Nii-öelda katseprojekti<br />
raames saavad pardale<br />
siiski vaid linnaametnikud<br />
ja teised ametiisikud. Plaanid<br />
on aga veelgi suursugusemad.<br />
Nimelt tahetakse lodjaga piki<br />
ajaloolist kaubateed augustis<br />
ka tavainimestega ja raha eest<br />
idanaabri juurde sõita.<br />
On lootust, et Venemaa<br />
jätab lõpuks oma pipardamise<br />
ja läbi Storoženetsi jõesadama<br />
inimesed liikuma laseb. Kuigi<br />
Pihkva ise oli ammugi valmis<br />
laevaliiklust taastama, keelas<br />
Moskva selle karmilt ära.<br />
Pegasus tegi nädalavahetusel oma proovisõidu ära.<br />
Foto: 2 x Arvo Uustalu<br />
Veeliiklus Venemaaga katkes<br />
1990. aastate esimesel poolel<br />
pärast Eesti okupatsiooni alt<br />
pääsemist. Taastamisprotsess<br />
sai alguse juba üksteist aastat<br />
tagasi ning <strong>Tartu</strong> sadama omanik<br />
Rein Kilk on kõik need aastad<br />
lootnud regulaarliini <strong>Tartu</strong><br />
ja Pihkva vahel käima lükata.<br />
Eesti laevaliikluseks takistusi<br />
ei sea. Praagale teisaldatav piiri-<br />
ja tollipunkt on kasutamiseks<br />
valmis.<br />
Lodjakino<br />
Tudengipäevade<br />
kino Jõmmu trümmis<br />
Reedel algusega kell kuus<br />
õhtul uued Eesti animafilmid,<br />
kell kaheksa palad<br />
Hamburgi lühifilmide festivalilt<br />
ja kell kümme dokfilm<br />
„Vastutuulesaal”.<br />
Laupäeval kell kuus Sleepwalkersi<br />
valikprogramm, kell<br />
kaheksa poliitiline animafilm<br />
ja kell kümme Eesti muusikavideote<br />
programm.<br />
Pühapäeval kell kuus lühifilmid,<br />
kell kaheksa mängufilm<br />
„Võõras” ja kell kümme<br />
taas animafilmid.<br />
Peipsil vesi põlvini<br />
Peagi läheb sõiduks ka teistel<br />
<strong>Tartu</strong> alustel. Ööklubi Atlantise<br />
renditav Pegasus tegi nädalavahetusel<br />
proovisõidu ära<br />
ning hakkab kliente teenindama<br />
hiljemalt mai keskel. Tänavu<br />
siis Pegasus Laia tänava silla<br />
ehituse tõttu Võrtsjärve poole<br />
sõita ei saa.<br />
Probleem laevade silla alt<br />
läbipääsemisega jääb püsima<br />
ka tulevikus. „Sillapostide vahe<br />
on kümme meetrit ja need ei<br />
asu veel voolu suhtes ühtlaselt<br />
ka. Kui Jõmmuga pääseme ehk<br />
osava siksakitamisega uue silla<br />
alt läbi, siis suurema lodjaga<br />
sealt enam mööda ei saa,” rääkis<br />
Laan.<br />
Olukord ei ole väga roosiline<br />
ka veetasemega. „Kui Emajõel<br />
on vett küll, siis Eesti väravate<br />
suhtes ei ole nõnda kindel.<br />
Võimalik, et Piirissaarde<br />
sõiduks tuleb taas Venemaalt<br />
luba küsida,” rääkis <strong>Tartu</strong> sadama<br />
kapten Aivar Kuusik.<br />
Esimene tiiburlaeva Polarise<br />
Peipsi poole sõidu tähtaeg oli<br />
teine mai. Samas on esimesed<br />
paar reisi huvi puudusel enamasti<br />
ära jäänud. Kümnendast<br />
maist peaks Laaksaarest Koidu<br />
praamiga Piirissaarde pääsema<br />
ning peagi saab ka Polarise<br />
tiiburlaevaga <strong>Tartu</strong>st Piirissaarde.<br />
Arvo Uustalu
4 <strong>Tartu</strong> toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee<br />
Tudengite kuumaastikud<br />
Eesti maaülikooli<br />
metsandusmajas<br />
võivad huvilised<br />
vaadata, milline<br />
näeb Kuu pind välja<br />
tulevikus. Nimelt on<br />
maastikuarhitektuuri<br />
eriala tudengid valmistanud<br />
kümneid<br />
selleteemalisi makette.<br />
Kas Kuul peale<br />
üksikute turistide<br />
kunagi keegi käima<br />
hakkab, pole kindel,<br />
kuid miks mitte<br />
ulmelist maastikukujundust<br />
ka Maa peal<br />
kasutada. LL<br />
Fo to: arhiiv<br />
<strong>Tartu</strong> linnapeaks sai Urmas Kruuse<br />
Urmas Kruuse esitas linnapea<br />
kandidaadiks volikogu<br />
Reformierakonna fraktsioon.<br />
Kruuse poolt hääletas 27<br />
volikogu liiget. Opositsioon<br />
esitas linnapea kandidaadiks<br />
Peeter Laursoni (Isamaa<br />
ja Res Publica Liit), kelle<br />
poolt oli 16 volinikku.<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
Kruuse on sündinud<br />
14. juulil 1965 Elvas. Ta on<br />
lõpetanud Elva keskkooli<br />
ning 2004. aastal Audentese<br />
ülikooli ärijuhtimise erialal.<br />
1999. aastal valiti Kruuse<br />
Elva linnavolikogu liikmeks,<br />
2002. aastal sai ta Elva linnapeaks.<br />
LL<br />
<strong>Tartu</strong>s avatakse nädalavahetusel<br />
Lõuna-Eesti suurim automess<br />
Sel nädalavahetusel<br />
toimub Lõunakeskuse<br />
jääväljakul „Lõuna autoshow<br />
2007”, kuhu on<br />
vaatamiseks-katsumiseks<br />
kohale toodud ligi 50<br />
automudelit.<br />
Messi väljapanekule on<br />
koondatud nii lihtsad kui praktilised,<br />
samas ka kiired, elegantsed<br />
ja luksuslikud masinad.<br />
Korraldajate sõnul on väljapanek<br />
suunatud kogu perele,<br />
sest autodega ei sõida ju ainult<br />
mehed. Korraldajafirma OÜ<br />
Orangetime Expo juhataja<br />
Jane Tiro kommenteeris: „Enamik<br />
mudeleid on mõeldud<br />
keskmise ostujõuga inimesele.<br />
Naistele, kes armastavad võibolla<br />
veidi pisemaid, praktilisi,<br />
turvalisi ja säästlikke linnamasinaid,<br />
on täiesti korralik valik<br />
kohapeal olemas. Kohe kõrval<br />
ilutsevad ka sportlikud luksusautod<br />
ja suured maasturid, aga<br />
ka kaubikud – valitakse pigem<br />
ikka vajaduste, maitse ja võimaluste<br />
järgi.”<br />
Ühed põnevamad mudelid<br />
on kindlasti veidi ulmelise välimusega,<br />
kuid jõulisusega pilku<br />
püüdev maastikuauto Dodge<br />
Nitro ning kõvakatusega kabriolett<br />
– suvemasin Mazda<br />
MX-5. Viimane on kantud<br />
Guinessi rekordiraamatusse<br />
kui kõigi aegade edukaim lahtine<br />
kahekohaline sportauto.<br />
Eestis on selliseid kõvakatusega<br />
sõidukeid vaid<br />
üks näidiseksemplar.<br />
Uuematest mudelitest<br />
näeb veel Mercedese-valikust<br />
uut C-<br />
klassi stiilset sõidukit<br />
Nissan Quashqaid.<br />
Võimalus on tutvuda suure<br />
neljaveolise maasturi Landrover<br />
Discovery 3-ga ja uue<br />
Porche Cayenne’ga.<br />
Kõige suursugusem väljapanek<br />
on seitsmest haruldasest<br />
luksusautost, mida tänavapildis<br />
kohtab suhteliselt harva –<br />
valik Hummeri, Jaguari, Porche<br />
ja Land Roveri portfooliost.<br />
Lisaks sõidumasinatele on<br />
Lõunakeskuse ees väljas maastikuautod,<br />
kaubikud ja haagised.<br />
Kokku on 10<br />
autofirmat<br />
toonud rahvale näitamiseks<br />
42 automudelit. Kohal on ka<br />
müügiinimesed, kes tunnevad<br />
neljarattaliste iga detaili ja vastavad<br />
kõikidele küsimustele.<br />
Lastele on eraldi batuutidega<br />
mängunurk, kus asjatundliku<br />
järelevaataja valvsa pilgu all<br />
on mõnus eakaaslastega aega<br />
veeta, kui emme-issi autouudistega<br />
tutvuvad.<br />
Triin Kalter<br />
Homme Karlovat<br />
kenamaks tegema!<br />
Kõiki karlovalasi oodatakse<br />
eesoleval laupäeval<br />
heakorrastama oma linnaosa<br />
aiaäärseid, tänavaid,<br />
siseõuesid ja parke – kogu<br />
Karlovat!<br />
“Karlova kultuuri selts korraldab<br />
koos <strong>Tartu</strong> linnavalitsusega<br />
heakorrapäeva, mis<br />
algab laupäeva<br />
hommikul,<br />
28. aprillil kell<br />
11 ajaloolise<br />
munakiviteena<br />
tuntud Pargi<br />
tänaval. Korda<br />
tahetakse teha<br />
nii tänavaäärsed<br />
kui ka sellega<br />
piirnevad<br />
rohealad. Igaüks<br />
on oodatud appi oma töövahenditega,<br />
samuti võib tööriistu<br />
ja värskes õhus kosutavat<br />
snäkki saada kohapeal,”<br />
ütles Linnalehele seltsi juhatuse<br />
liige, Karlova pastor Meego<br />
Remmel. Temalt on võimalik<br />
saada ka lähemat infot telefonil<br />
552 5854.<br />
Kolme nädala pärast, laupäeval,<br />
19. mail toimub Pargi<br />
tänaval Karlova päevade raames<br />
suurem vabaõhulaat. Siis<br />
ootab ees huvipakkuv kultuuriprogramm<br />
ja kõigile on<br />
Foto: Tiina Viirelaid<br />
kauplemiseks avatud<br />
eluks vajalike<br />
asjade turg. Saadaval<br />
on nii uhiuued<br />
tooted (näiteks<br />
säästva taastamise<br />
vahendid<br />
või saunakaubad)<br />
kui ka poolelijäänud<br />
asjad (kodune<br />
käsitöö) ja<br />
vanakraam (mööbel<br />
ja muu põnev). “Turumiljöös<br />
ei puudu korralike kasutatud<br />
riiete soodusmüük, kehakinnitus<br />
ja rõõmus muusika,”<br />
lubas Meego Remmel. LL
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised 5<br />
Täna valitakse välja kauneim tudeng<br />
Reedel valitakse Club<br />
Tallinnas <strong>Tartu</strong> tudengimiss.<br />
Kui Tallinnas<br />
on analoogset üritust<br />
korraldatud juba seitse<br />
aastat, siis Emajõe-linnas<br />
on tegemist esmakordse<br />
üritusega. Kandidaadid<br />
on pärit <strong>Tartu</strong><br />
Fototeraapiaga pereõnne poole<br />
Homme pakub <strong>Tartu</strong><br />
rahvaülikool koolitust<br />
neile, kes on huvitatud<br />
enda ja peresuhete analüüsimisest<br />
fototeraapia<br />
meetodi abil. Kursuse<br />
korraldajate sõnul aitab<br />
loov lähenemine avada<br />
emotsioonide ja mälestuste<br />
maailma. Kohaletulnuile<br />
räägitakse<br />
fotode teraapilisest jõust<br />
ning sümboolsusest ja<br />
seostest fotodel.<br />
Samuti analüüsitakse<br />
kaasavõetud piltidel<br />
ennast üksi ja koos teistega.<br />
LL<br />
Laulvad kirjanikud esitlesid plaati<br />
Kirjandusfestival Prima<br />
Vista esitleb 5. mail<br />
Athena keskuses tuliuut<br />
vinüülplaati „Laulvad<br />
kirjanikud”, millele on<br />
jõudnud näiteks Merca,<br />
Aleksander Müller ja Jüri<br />
Kaldmaa.<br />
ülikoolist ja Eesti maaülikoolist<br />
ning võistlustulle<br />
astub kaheksa neidu.<br />
“Loodame sellest<br />
<strong>Tartu</strong>s traditsiooni teha<br />
ning kaasata tulevikus<br />
ka heategevusliku poole,”<br />
lisas peakorraldaja<br />
Oliver Tampuu. LL<br />
Autorilaulu plaate on kirjanikud<br />
välja andnud ennegi,<br />
aga nii esinduslikku koosseisu<br />
pole varem helikandjale püütud.<br />
CDle<br />
on<br />
koondatud<br />
eelmistel aastatel Prima<br />
Vista kontsertidel üles astunud<br />
kirjanike Lauri Sommeri,<br />
Jüri Kaldmaa, Aapo Ilvese, Jan<br />
Rahmani, Merca, Jaan Pehki,<br />
Aleksander Mülleri, Jürgen<br />
Rooste ja Vahur Afanasjevi<br />
laulud.<br />
Ülevaatliku helikonservi<br />
koostanud Aapo Ilvese sõnul<br />
annab lugudele erilise väärtuse<br />
nende tekstide teravus. Ta selgitas,<br />
et laulud räägivad ausalt<br />
ja ilustamata elust endast kirjanike<br />
kriitilise pilgu kaudu.<br />
Salvestusi on väga erinevaid:<br />
kirjanikud on mikrofoni ette<br />
sattunud nii köögis, kontserdilaval<br />
kui ka profistuudios.<br />
Vanemad lood pärinevad<br />
2005. aastast, uuemad on lindile<br />
püütud paar nädalat tagasi.<br />
Ilvesel on eriti hea meel, et<br />
esinevad ka lauljatena vähem<br />
tuntud Afanasjev ja Kaldmaa.<br />
„Tahamegi näidata, et paljud<br />
kirjanikud on ka väga head<br />
muusikud,” sõnas Ilves. Vaid<br />
paari loo puhul on sulesepad<br />
Foto: Arvo Uustalu<br />
abi küsinud tuttavatelt heliloojatelt<br />
ja pillimeestelt. Ilvese<br />
kinnitusel oli laule raske<br />
välja valida seetõttu, et näiteks<br />
Mercal jätkuks häid lugusid<br />
suisa sooloplaadi jaoks. Palju<br />
on neidki kirjanikke, kes laulda<br />
oskavad, aga seekord CDle<br />
lihtsalt ei mahtunud, näiteks<br />
Mathura ja Kauksi Ülle.<br />
Kitarriga kirjaniku Jüri Kaldmaa<br />
hinnangul annab omakirjutatud<br />
tekstide laulmine neile<br />
erilise väe. Kaldmaa jutustas,<br />
et hoolimata sellest, et ta<br />
lapsepõlves lootusetult ebamusikaalseks<br />
tunnistati, on tal<br />
muusika alati südames olnud.<br />
Laulu kaudu viib plaat uuema<br />
luule ka nende inimesteni,<br />
kes seda seni veel kirjasõnas<br />
avastanud pole. Prima<br />
Vista juhatuse liikme<br />
Linda Jahilo sõnul võiksid<br />
üllitise sihtrühmaks olla<br />
eelkõige kirjandushuvilised<br />
noored.<br />
Tuhandest väljaantud<br />
heliplaadist saadetakse<br />
osa suurematesse raamatukogudesse.<br />
Plaati saab osta<br />
kirjandusfestivali Prima Vista<br />
ajal 3.–5. maini pargiraamatukogust,<br />
pärast festivali <strong>Tartu</strong>st<br />
linnaraamatukogust ja Eesti<br />
kirjanduse seltsist, aga ka Eesti<br />
suurematest muusikapoodidest.<br />
Triin Kalter<br />
MIS TOIMUB!<br />
<strong>Tartu</strong>t ootab ees teatrisadu<br />
<strong>Tartu</strong>s on juba praegu neli teatrit: Vanemuine, üliõpilasteater,<br />
Emajõe suveteater ja Vilde rahvateater. Tillukesi<br />
truppe, nagu <strong>Tartu</strong> väike nukuteater, veel käpaga peale.<br />
Suuremate mängukohtadena lähevad arvesse Sadamateater,<br />
Vanemuise väike maja ning kontserdimaja.<br />
Juba lähiajal lisanduvad neile hetkel restaureeritava Jaama<br />
teatrimaja (fotol) ja Lutsu tänava teatrimaja trupp.<br />
„Jaama tänaval hakkab tegutsema nii-öelda majateater, kas<br />
selle nimeks saab Koidula teater, praegu veel ei tea. <strong>Tartu</strong>st<br />
veidi palju suuremas Turu ja Tampere linnas on mõlemas<br />
üle kümne teatri, meil arenguruumi veel on. Ja miks mitte<br />
siia luua ka linnateater? Vähemalt arutatud seda juba on,”<br />
rääkis Emajõe suveteatri juht ja teatriideoloog Andres Dvinjaninov.<br />
Teatrit tehakse meie maal ikka maksumaksja raha<br />
eest, kuid Dvinjaninovi arvates ei vajakski väiketeater tegevustoetust<br />
enam kui miljon või kaks aastas.<br />
„Praegu on <strong>Tartu</strong> natukene veel hell väikeste teatrite<br />
suhtes, kuna sealsamas Jaama tänaval läksid hingusele nii<br />
lasteteater kui teatrilabor,”<br />
ütles Dvinjaninov.<br />
Jaama tänava<br />
teatri järel on oodata<br />
oma truppi Lutsu<br />
tänava teatrimajja.<br />
<strong>Tartu</strong> mänguasjamuuseumile<br />
kuuluva<br />
Lutsu teatrimaja<br />
projekt liikus pisut<br />
kaugemale.<br />
„Praegu on lood nõnda, et esimene katse euroraha saada<br />
luhtus. Esialgne plaan oli, et teatriga võiks algust teha aastal<br />
2010, praegu nihkub asi siis vähemalt aasta võrra edasi. Lutsu<br />
teatrimajas hakkavad pärast remonti aga kindlasti külalisetendused<br />
toimuma. Meie majja tulev teater peab enda<br />
peale võtma ka teatrihuviliste laste koolitamise ja nendega<br />
tegelemise,” selgitas <strong>Tartu</strong> mänguasjamuuseumi direktor<br />
Triin Vaaro.<br />
Teiste hulgas loodab oma trupiga Lutsu tänava teatrimaja<br />
tiiva all edaspidi peavarju saada ka <strong>Tartu</strong> väikese nukuteatri<br />
esimees Damaso Dominguez. LL<br />
Aknad<br />
&Santorini<br />
Osale<br />
loosimises ja puhka!<br />
Glaskek<br />
<strong>Tartu</strong><br />
saadab<br />
koostöös<br />
Embach Toursiga<br />
juunikuus<br />
6 oma<br />
klienti<br />
Santorinile<br />
puhkama<br />
Loosirattasse pääsevad kõik eraisikud,<br />
kes tellivad 5 maini aknad Glaskek<br />
<strong>Tartu</strong> müügiesindustest<br />
<strong>Tartu</strong>s, Võrus, Valgas, Pärnus, Jõgeval, Põlvas.<br />
KÕIK<br />
ERAISIKUST<br />
AKNATELLIJAD<br />
SAAVAD KINGITUSEKS<br />
EMBACH TOURSI.<br />
KLIENDIKAARDI!<br />
UUE PÕL VKONNA AKNAD<br />
<strong>Tartu</strong>s: Riia tn 140 ja Anne tn 44<br />
Jõgeva: Pargi tn 4<br />
Põlvas: Oja tn 7<br />
Võrus: Jüri tn 27<br />
Valgas: Vabaduse tn 12<br />
Pärnus Lai 10
6 toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
arvamus<br />
PLUSS<br />
Hiinalinna kasarmu asemele haljasala<br />
Valitsus kiitis heaks Kui Saksamaa vabandab ilmasõja ühe<br />
ja otsustas saata riigikogule<br />
arutamiseks pärast suure konflikti lõppemist, siis Ven-<br />
põhjustajana ette ja taha veel 60 aastat<br />
Kasarmu 3 ja 11 territooriumil maa-ala tasandamine ja haljastamine,<br />
et linnaelanikud saaksid<br />
karistusseadustiku emaa avaldab oma kahetsust miljonite<br />
asub 29 endist sõjaväehoonet,<br />
muudatused, millega inimeste tapmise ja Siberis sandistamise<br />
millest enamik on määratud piirkonda ajutiselt kasutada<br />
sätestatakse vaenu eest erilisel viisil.<br />
lammutamisele. Tänaseks on linn sportimiseks ja jalgpalli mängimiseks.<br />
Hetkel on kahe hoone<br />
õhutamisega seotud See eriline viis on kalasaaduste ja veini<br />
lammutanud endise kasarmu<br />
okupatsioonirežiimide<br />
sümbolite avaliku kuste järjekordade tekitamine, gaasih-<br />
oma riiki mittelaskmine, piiril nädalapik-<br />
ning lähiajal on sama plaanis ka kaotamiseks ja territooriumi<br />
ühiselamuga. Pärast hoonete korrastamiseks ette nähtud pool<br />
kasutamise ja levitamise<br />
eest karistus. nõuannete<br />
inna tõstmine ja naabritele tungivate<br />
lammutamist on planeeritud miljonit krooni. LL<br />
jagamine.<br />
ARU SAAMATUS<br />
Foto: Priit Simson / EPL<br />
“Bussiga sõitjale on<br />
ühe sõidu hind praegu<br />
absurdselt soodne.”<br />
Abilinnapea Margus Hanson põhjendab,<br />
miks bussipiletite hinnad<br />
tõusevad.<br />
Postimees 25.04<br />
TOIMETAJA VEERG<br />
Maiselt, maist ja meist<br />
Mai tuli meile juba aprillis,<br />
kui ilma ja inimesi vaadata.<br />
Vähemalt siin, <strong>Tartu</strong>s.<br />
Volbriööl vastu 1. maid tippu<br />
jõudev tudengitrall on osake selle<br />
linna olemusest. Ent eks sel 1. mail<br />
ole tegelikult terve hulk tähendusi,<br />
mis ajas muutunud ja mida erinevad<br />
põlvkonnad veidi erinevalt<br />
tajuvad.<br />
Kindlasti ei kao vanemal rahval<br />
meelest too töörahva püha tähistamine<br />
koos punalaiguliste paraadide ja<br />
piinlike kõnedega. Ent ega see pidutsemist takistanud. Kevadpüha<br />
niikuinii. Noorem rahvas on juba ammu harjunud volbriöö<br />
ja mõnusa mölluga. Ja alati on ajajõel mõned kummalised<br />
üleminekukohad, mis mällu tiksuma jäävad.<br />
Alati on<br />
ajajõel mõned<br />
üleminekukohad,<br />
mis mällu<br />
tiksuma jäävad.<br />
Jüri Leesment<br />
<strong>Tartu</strong> Linnalehe peatoimetaja<br />
Iseloomustagu seda üleminekuaega<br />
üks lustakas lugu, mis juhtus<br />
1. mail 1989. Tegelikult oli see juba<br />
neljas aasta, kui Tallinnas meie<br />
aias 1. mail sõpradega lõket tegime<br />
ja õlut rüüpasime. Selline lahe<br />
päevane istumine. Õhtu lähenedes<br />
otsustasime poistega siiski linna peal väikese tiiru teha.<br />
Nii me siis neljakesi rõõmsalt lonkisime ja lobisesime, Peter<br />
Panov, Mart Nutt, Mait Raun ja mina. Linn oli ootamatult tühi.<br />
Kuni korraga peatus meie kõrval kollane miilitsaauto ehk “sidrun”,<br />
millest kolm kurja vene võmmi välja kargasid. Said aru<br />
küll, et ega me purjus ole, ent õiendama hakkasid ikkagi, sest<br />
eks mõned õlled olid ju meil kõhus ka. Üks meist laskus nendega<br />
vaidlusse, mille peale otsustati ta kongi pista. Otsustasime,<br />
et kui, siis läheme kõik koos.<br />
Kaineris küsiti kõigepealt töökohti. Kuuldes järjest nimetusi<br />
rahvaloomingu keskus, vabaõhumuuseum, rahvakultuurikeskus<br />
ja puhkeparkide direktsioon, röögatas tige miilits, et<br />
“kurat, teist pole ju keegi isegi mitte tööline, ja joote töörahva<br />
pühal!” Meie muudkui itsitasime. Siis lonkis kohale arst, kes<br />
vaatas meid viivu ja raputas vaid pead. Pahura pilgu saatel tehti<br />
uks lahti ning olimegi taas vabad mehed.<br />
Muideks, tol kevadel 18 aastat tagasi elasid meist kolm Tallinnas,<br />
üks <strong>Tartu</strong>s. Nüüd kolm <strong>Tartu</strong>s ja üks Tallinnas. Nii et<br />
liigutakse mõlemas suunas ses väikeses riigikeses.<br />
Tänavu paraku pikki pühi pidada ei saa, vaid üks tore teisipäev<br />
tõotab tulla. Seega väga juuniselt töörahvas seda võtta ei<br />
või, parem maiselt selle sõna tegelikus tähendus. Või õigemini...<br />
võtku igaüks, nagu tahab.<br />
Lugeja pahandab<br />
Anne 30 maja muruplats on aastaid välja<br />
näinud nagu rallimeeste kaapekoht.<br />
Paneelmaja parkimisplats ei ole pelgalt ühistu mure!<br />
Nõukogude ehitus- ja planeeringukunst<br />
jättis tulevastele<br />
põlvedele pureda<br />
mitmeid probleeme. Üks<br />
neist on parkimiskohtade<br />
nappus kortermajade<br />
juures.<br />
Sundüürnike arutelu<br />
Ühelt poolt on tegu eravaldusega<br />
ja ei linnakodanikel,<br />
-valitsusel ega politseil tohiks<br />
nagu pistmist olla, kuhu ma<br />
oma maal auto panen. Kas<br />
murule või kahe trepikoja<br />
vahele külje peale püsti. Teisalt<br />
on enamasti tegu avaliku ruumiga,<br />
kus käivad ka teised linnakodanikud.<br />
Kui kümned ja<br />
kümned autod pargivad majaesisele<br />
muruplatsile pesunööride<br />
ja laste mänguväljakute<br />
vahele, siis ei riiva neist järelejäävad<br />
porimülkad ainult<br />
majaelanike silma. Rääkimata<br />
sellest, et mudaaugust lendub<br />
kuivema ilmaga õhku ka tolmu,<br />
mis <strong>Tartu</strong>l pea et kaubamärgiks<br />
kujunenud.<br />
Põhjused, miks ühistud parkimiskohtade<br />
loomisega hakkama<br />
ei saa, on erinevad. Kes<br />
ei ole endale piisavalt mururiba<br />
erastanud, kus ei saada lihtsalt<br />
raha kokku. See rahapool<br />
on aga suhteliselt nõrk argument,<br />
kuna suure osa ühistu<br />
juurde ehitatavast parklast<br />
maksab kinni linn ehk siis<br />
Eesti üürnike liidus on praegu<br />
käsil projekt „Registrilehed”<br />
(www.kodueest.ee), mille<br />
käigus on oodatud registrilehti<br />
täitma omandireformi käigus<br />
erastamisvõimalusest ilma<br />
jäänud isikud.<br />
Lähtudes sundüürnike erinevast<br />
saatusest ning registrilehtedel<br />
esitatud täiendustest<br />
ja ettepanekutest, püütakse<br />
projekti käigus luua koos linnaametnikega<br />
uusi meetmeid<br />
sundüürnikele tekitatud otsese<br />
varalise kahju ja määratlemata<br />
mittevaralise (moraalse)<br />
kahju heastamiseks. 4. mail<br />
kell 15 algab aadressil Raekoja<br />
maksumaksja. Teema on keerukas<br />
ka seetõttu, et politseil<br />
on liiga palju muud tegemist,<br />
et selliste asjadega tegeleda.<br />
Linn ja politsei on kokku leppinud,<br />
et parkimisrikkumistel<br />
hoiavad silma peal palgatud<br />
inspektorid, keda vajadusel<br />
politsei aitab.<br />
<strong>Tartu</strong>l on niigi kehv maine<br />
oma tänavaaukude, puuduvate<br />
kõnniteede, liivatormide ja<br />
ebaseaduslike prügilademete<br />
tõttu. On keeruline sekkuda<br />
eramaal toimuvasse, kuid<br />
üldise heakorra huvides peaks<br />
linn jõulisemalt ka erakruntide<br />
heakorda nõudma.<br />
Anu Lepa<br />
plats 12 II korruse saalis kohtumine<br />
projekti eestvedajatega<br />
– Eesti üürnike liidu esinaise,<br />
riigikogu liikme Helle Kalda ja<br />
liidu tegevjuhi Peeter Tedrega.<br />
Ootame rahva aktiivset osalemist.<br />
Evi Pärnits<br />
<strong>Tartu</strong> sundüürnike seltsingu juhatuse liige<br />
Lugeja küsib<br />
Kus <strong>Tartu</strong>s saab lugeda<br />
venekeelset <strong>Linnaleht</strong>e?<br />
Kas venekeelset Tallinna<br />
<strong>Linnaleht</strong>e oleks võimalik ka<br />
kuskil <strong>Tartu</strong>s saada, kas või<br />
raamatukogus lugeda? Tallinnas<br />
käies loen seda suure huviga<br />
ja ka mu tuttavad väga kiidavad<br />
teie lehte.<br />
Veronika K.<br />
<strong>Linnaleht</strong> vastab<br />
Lehte saab tellida või<br />
lugeda internetis<br />
Teatavasti on võimalik <strong>Linnaleht</strong>e<br />
tellida. Ka venekeelset<br />
Tallinna <strong>Linnaleht</strong>e. Seega<br />
saaksid <strong>Tartu</strong> raamatukogud<br />
vene Linnalehe tellida,<br />
kui huvilisi jagub. Samuti võivad<br />
need, kes <strong>Tartu</strong>s tahaksid<br />
vene lehte lugeda, tellida selle<br />
koju või firmasse.<br />
Tellimishinnad on meie<br />
kodulehel üleval. Ainuke probleem,<br />
et <strong>Tartu</strong> tellijatele jõuab<br />
vene <strong>Linnaleht</strong> postkasti ilmumisjärgsel<br />
päeval.<br />
Lisaks sellele võib soovitada<br />
lugeda lehte kodulehelt, seal<br />
on ka arhiiv, kus saab lugeda<br />
vanemaid numbreid alates<br />
märtsist 2006.<br />
Kui omal arvuti või internetiühendus<br />
puudub, saab seda<br />
teha avalikus internetipunktis,<br />
mida <strong>Tartu</strong>s paljudes kohtades.<br />
LL<br />
<strong>Linnaleht</strong><br />
Väljaandja: AS <strong>Linnaleht</strong><br />
Aadress: Lutsu 14, 51006 <strong>Tartu</strong><br />
Faks: 744 1306<br />
Trükk: AS Kroonpress<br />
Trükiarv: 27 000<br />
Kojukanne: Express Post<br />
Peatoimetaja: Jüri Leesment (tel 744 1218, e-post juri.leesment@linnaleht.ee)<br />
Toi me tajad: Arvo Uustalu (tel 744 1160, e-post arvo.uustalu@linnaleht.ee)<br />
Triin Kalter (tel 744 1160, e-post triin.kalter@linnaleht.ee)<br />
Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17<br />
Büroojuht/müügijuht: Marika Kiiker (tel 744 1223, e-post marika.kiiker@linnaleht.ee)<br />
Reklaam: Jane Jürgenson (tel 744 1097, e-post jane.jyrgenson@linnaleht.ee)<br />
Kujundaja/küljendaja: Kristiina Zadin (tel 744 1160, e-post kristiina.zadin@linnaleht.ee)<br />
Kirjuta<br />
toimetusele<br />
Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida<br />
lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus<br />
ajaleheveergu dele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada<br />
võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige<br />
nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei<br />
maksa.<br />
Saada oma arvamus Linnalehe aadressile Lutsu 14, 51006 <strong>Tartu</strong>,<br />
meiliaadressile tartu@linnaleht.ee või faksile 744 1306<br />
müüa krundid ja<br />
valmivad majad <strong>Tartu</strong>maa,<br />
Ülenurme vald,<br />
Ränikülas,<strong>Tartu</strong>st 1,5 km<br />
kaugusel, elekter, vesi,<br />
gaas, kanalisatsioon,<br />
asfaltteed, tänavavalgustus<br />
hinna sees,<br />
kõrghaljastus,<br />
privaatasukoht.<br />
Hind: 785 000 kr.<br />
Tel: 744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
müüa 3- toaline korter<br />
<strong>Tartu</strong>maa, Tõrvandi, 2/5,<br />
paneelmaja, 65 m², wc ja<br />
vann eraldi, internet, kaabel<br />
TV, parkett, toad eraldi,<br />
trepikoda lukus, teed<br />
heas seisukorras.<br />
Hind: 840 000 kr.<br />
Tel: 744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
müüa maatükk, elamumaa<br />
<strong>Tartu</strong>maa, Ülenurme<br />
vald, krunt 1569 m²,<br />
detailplaneering tehtud,<br />
elekter, vesi, 24st<br />
elamukrundist koosnev<br />
kompleks. Hind: 520 000 kr.<br />
Tel: 744 1684, 512 7392<br />
aivo@haaberstimaja.ee<br />
müüa korter <strong>Tartu</strong>,<br />
Karlova, 1/3, 25 m², uus<br />
elamu. Hind: 750 000kr.<br />
Tel: 744 1684, 522 5642<br />
ermo@haaberstimaja.ee<br />
Haabersti Maja kinnisvarakool<br />
<strong>Tartu</strong> filiaal (2867 HTM) korraldab<br />
kinnisvara maaklerite põhikursuse<br />
21. mai - 21. juuni 2007 (53t)<br />
E T K 16.30-19.30,<br />
info ja reg. 7441684, 5194 5145,<br />
www.haaberstimaja.ee.<br />
müüa maja <strong>Tartu</strong>, N. Lunini,<br />
6 tuba, 2 korrust, elamispind<br />
180 m², kogupind<br />
290 m², krunt 600 m²,<br />
gaasiküte, mbl võimalus,<br />
tööstusvool, kanalisatsioon.<br />
Hind: 2 590 000 kr.<br />
Tel: 744 1684, 5225642<br />
ermo@haaberstimaja.ee
eede, 27. aprill 2007 linnaleht kodu/kinnisvara<br />
7<br />
Ridaelamu Puhja vallas, <strong>Tartu</strong>maal!<br />
120 m 2 , renov., suur terrass, rõdu,<br />
saun, puhkeruumid, lok-keskküte,<br />
avar õueala, kõrghaljastus, aed, rahulik,<br />
hubane,<strong>Tartu</strong>sse 15 min.<br />
asfalteeritud teed.<br />
HIND MUUTUNUD!<br />
Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann<br />
Müüa 2- toaline korter Filosoofi 2, 2/2,<br />
54 m 2 , kesklinna läheduses, kauakestvas<br />
puumajas, Maja juurde kuulub suur<br />
krunt. Hind 835 000.-<br />
Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann<br />
Ahiküttega korterid Lootuse tänaval.<br />
Heas seisukorras, san-remont teostatud,<br />
vesi ja kanalisatsioon korteris, õueala.<br />
Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann<br />
Müüa 2-toaline Ülejõe, 46,5 m 2 , 5/5.<br />
Korter on keskmises seisukorras, läbi<br />
maja projektiga, WC ja vannituba eraldi.<br />
Hind 690 000.-<br />
Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi<br />
Maja rahulikus kõrghaljastusega<br />
piirkonnas, ehitatud 1980ndatel.<br />
Üp 219,5 m 2 elp 139 m 2 . Täiskelder +<br />
2 korrust. Maja puitsõrestik va<br />
garaaziosa. Vesi salvkaevust, kanalisatsioon<br />
- oma mahuti, kesk- kui ka<br />
ahiküte.<br />
Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi<br />
<strong>Tartu</strong> lähedal, Üleväljal elamukrunt.<br />
2063 m 2 , hinna sees liitumised<br />
tsentraalse vee, kanalisatsiooni, gaasi<br />
ning elektriga. Piirkondlik teedevõrk on<br />
asfalteeritud ning tänavatel on<br />
tänavavalgustus.<br />
Hind 990 000.-<br />
Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann<br />
2-toaline krt uues majas Mõisavahe<br />
tänaval. Üp. 46 m 2 , 2/3, rõdu, kelder.<br />
Hind 1 190 000.-<br />
Tel 1310, 5138876 Jürjo Tuvi<br />
Maja Uus-Ihastes Nurme teel. Krunt<br />
2853m 2 , üp.155 m 2 , 4 tuba, saun,<br />
terrass, kamin, õliküte, kivikatus,<br />
el-garaaz, ilus haljastus!<br />
Hind 3 750 000.-<br />
Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi<br />
Müüa 2-toaline kesklinnas Küüni 5.<br />
3/4, 56 m 2 , avara rõduga, vaatega<br />
kesklinna pargile. Hind 1 950 000.-<br />
Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi<br />
Väiksem maja Heina tänavas.<br />
Krunt 578m 2 , üp.99,2m 2 , 2 korrust, 3 tuba,<br />
majal vahetatud fassaad, el.juhtmestik,<br />
kanalisatsioon, veetorustik ja soojustatud<br />
vundament! Hind 2 800 000.-<br />
Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi<br />
2-toal ahik korter Kallastel<br />
(renoveeritud, KIIRE).<br />
Hind 315 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovið<br />
Talu Laeva vallas, Väinikvere<br />
külas (kinnistu 3,7 ha, <strong>Tartu</strong>st<br />
30 km, saun, tiik).<br />
Hind 600 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovið<br />
Maja Vana-Ihastes parkmetsa<br />
vastas (ü-p 150 m 2 , katus<br />
vahetatud, tööstusvool, kamin) .<br />
Hind 2 200 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
Elamukrundid Lohkva külas<br />
Keldriaugu uuselamurajoonis.<br />
Hind 420 kr/m².<br />
Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />
2-toal mug korter Kalda teel<br />
(37,5 m 2 , Vk, san. remont<br />
tehtud 2a tagasi )<br />
Hind 715 000. kr<br />
Tel 534 351 85 Marko Kiik<br />
Väikeelamumaa <strong>Tartu</strong> linna<br />
piiril uues elamurajoonis (kinnistu<br />
2800 m 2 , vesi, elekter, kanalisatsioon).<br />
Hind 880 000 kr.<br />
KIIRE. Tel 506 4094 Nelli Popova<br />
Ehitusjärgus maja <strong>Tartu</strong>st ca<br />
18km (kinnistu 1,7 ha, ü-p 277 m 2 ,<br />
maja soojustatud, vesi, kanalisatsioon).<br />
Hind 1 650 000 kr.<br />
Tel 506 4094 Nelli Popova<br />
2-toal mug korter Võnnu alevikus<br />
(III k, heas korras).<br />
Hind 340 000 kr.<br />
Tel 529 1441 Raissa Romanovið<br />
Maja Tamme pst 102A (kinnistu<br />
889 m 2 ü-p 334,4 m 2 ,<br />
keskküte, 2 korralikku garaazi).<br />
Hind 3 300 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
1-toal korter Kulli tn<br />
(ü-p 30,7 m 2 , köök ja elutuba<br />
eraldatud, keskküte) .<br />
Hind 810 000 kr.<br />
Tel 508 1039 Eve Avi<br />
Eramu Lõuna uuselamurajoonis<br />
Luunja aleviku piiril (131 m 2 ,<br />
kivimaja, keskküte, saun,<br />
4 tuba, köök). Hind 2 250 000 kr.<br />
Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />
2-toal ahik korterid<br />
(ü-p 50 m 2 , 52 m 2 ja 54 m 2 ,<br />
renoveerimata).<br />
Tel 534 351 85 Marko Kiik<br />
Müüa 4-toal. korter Mõisavahe<br />
tn.VIII k, 79 m 2 . 2 rõdu, kvaliteetne<br />
viimistlus, korralik köögisisustus,<br />
aurusaun-mullivann, ilus vaade.<br />
Puhas trepikoda, korralik ühistu.<br />
Hind: 1 350 000 kr.<br />
Tel. 502 9505 Erki Räni<br />
Müüa 2-toal. korter Võru tn.I k,<br />
40 m 2 . Vajab remonti. Aknad hoovi<br />
poole, oma duðinurk, wc 2 korteri<br />
peale. Hind: 650 000 kr.<br />
Tel. 508 6185 Peeter Lääne<br />
Müüa 2-toal. korter Kaunase pst.<br />
II/V k, 49 m 2 . Läbi maja planeering,<br />
rõdu, 2 pakettakent, vajab sanremonti.<br />
Hind: 795 000 kr.<br />
Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
Müüa elamu Kambja vallas, 20 km<br />
<strong>Tartu</strong>st. Renoveeritud 2000.a., üldpind<br />
100 m 2 . Kinnistu 10 ha,<br />
kõrvalhoonetest saun, ait ja kuur,<br />
sauna kõrval tiik. Helista ja tule seda<br />
ilusat kohta vaatama!<br />
Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
Müüa 3-toal. ahiküttega korter Eha tn<br />
II/II k. Pakettaknad, nat-puidust<br />
siseuksed, korralik köök ja vannituba,<br />
san-ruumides sundventilatsioon. Korter<br />
ja elamu on heas seisukorras, majal uus<br />
katus. Hind: 1 200 000 kr.<br />
Tel. 508 6185 Peeter Lääne<br />
Müüa majakarp Tähtvere vallas, 6 km<br />
<strong>Tartu</strong>st. Ehitusalune pind 66 m 2 , kinnistu<br />
2500 m 2 . Olemas elekter, puurkaev<br />
naaberkinnistul (võimalus liituda), bussipeatus<br />
ja järv 500 m kaugusel.<br />
Hind: 1 200 000 kr.<br />
Tel. 520 5853 Piret Arvi<br />
Müüa maja II korrus Maarjamõisa<br />
piirkonnas, üldpind 58 m 2 , 2 tuba. Vajab<br />
remonti, elamispinda võimalik laiendada<br />
katusealuse arvelt, sauna ehitamise<br />
võimalus. Hooldatud aed, eraldi<br />
sissepääs. Hind: 990 000 kr.<br />
Tel. 520 5853 Piret Arvi<br />
Müüa kinnistu Elvas, kaunis<br />
parkmetsas Arbi ja Verevi järve<br />
vahel. Kinnistul elamu, kõrvalhoone<br />
(saun ja suvetoad) ja kuur, kompleks<br />
vajab renoveerimist. Elamu üldpind<br />
250 m 2 , kinnistu 1289 m 2 .<br />
Hind: 1 600 000 kr.<br />
Tel. 502 9505 Erki Räni<br />
Müüa 3-toal. korter Ilmatsalus, 7 km<br />
<strong>Tartu</strong>st. Täielikult renoveeritud, toad<br />
eraldi, rõdu, juba tühi!.<br />
Uus hind: 815 000 kr.<br />
Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm<br />
KINNISVARA HINDAMINE laenu tagatiseks ja finantsaruandluseks. ERAVARA hindamisakte<br />
aktsepteerivad kõik pangad. Hindajad: Heilin Reimand tel 511 3931, Margit Petrova tel 5333 8354<br />
Üldtelefon 742 7730, hindajad@eravara.ee<br />
1-toal. mug. korter <strong>Tartu</strong>s Mõisavahe<br />
65, korralik korter Annelinna Keskuse<br />
lähedal, maja on 5 aastat vana,<br />
põrandatel laminaatparkett, seinad<br />
värvitud, koridorsüsteem, akendest<br />
vaade rohelusse<br />
TULE TUTVUMA!<br />
Tel. 508 3406 Anne Heinlo<br />
anne.heinlo@arcovara.ee<br />
Maja Ropka linnaosas, maja on<br />
ehitatud 1956 aastal, üp: 149 m 2 ,<br />
4 tuba, lokaalne keskküte ja<br />
tahkeküte, maja läheduses pood ja<br />
bussipeatus, roheline ja vaikne<br />
piirkond.<br />
Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov<br />
kristina.maksimov@arcovara.ee<br />
6-toal. mug. korter <strong>Tartu</strong>s Mõisavahe<br />
60, väga heas korras, II korrus,<br />
111,5 m 2 , 2 parkimiskohta ja 2 keldriboksi,<br />
köögimööbel ja-tehnika, luksuslik<br />
vannituba, UUS HIND 1 850 000.-.<br />
Tel. 50 83 406 Anne heinlo<br />
anne.heinlo@arcovara.ee<br />
3-toal. renoveeritud korter <strong>Tartu</strong><br />
vanalinnas,elutuba, söögituba, köök,<br />
magamistuba, valgusküllane pesemisruum,<br />
saun, vanaaegne mööbel,<br />
põrandal puitparkett<br />
Tel. 53 311 718 Kaire Nirk<br />
kaire.nirk@arcovara.ee<br />
Pooleli olev majakarp <strong>Tartu</strong> linna<br />
piirist 1,5 km kaugusel Õssu külas.<br />
Tel. 51 3 3297 Kai Muiste<br />
kai.muiste@arcovara.ee<br />
1-toal. mug. korter <strong>Tartu</strong>sKaunase<br />
pst, 5/5, korter on keskmises seisukorras,<br />
33,7 m 2 , 575 000.-<br />
Tel. 51 33 297 Kai Muiste,<br />
kai.muiste@arcovara.ee<br />
2-toal. ahik. korter <strong>Tartu</strong>s Kastani tn,<br />
korteris on vahetatud el.juhtmestik<br />
ja veetorustik, 63,6 m 2 , heas korras,<br />
vannituba plaaditud.<br />
Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov kristina.maksimov@arcovara.ee<br />
Majad Kõrveküla alevikus, eramud<br />
valmivad 2007 a augustis, 4 tuba,<br />
eraldatud kööginurk, saun, 126,8 m 2 ,<br />
terrass, tsentraalsed kommunikatsioonid.<br />
Tel. 53 311 718 Kaire Nirk<br />
kaire.nirk@arcovara.ee
8 sport toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee<br />
Sinimäe triatlon toimub 4. mail<br />
<br />
Iga-aastane Sinimäe minitriatlon<br />
toimub sel aastal<br />
4. mail. Osaleda saavad 1988.<br />
aastal ja varem sündinud<br />
noored, kes vastavalt võistlusklassile<br />
läbivad ujudes,<br />
rattaga sõites ja joostes 5,1<br />
või 10,2 kilomeetrit. Triatlonile<br />
registreerimine toimub võistluspäeva<br />
varahommikul Tallinna<br />
saksa gümnaasiumis, kus<br />
viiakse läbi ujumine. Parimaid<br />
ootavad loomulikult auhinnad<br />
ning medalid. Läbi aegade on<br />
võistlusel kaasa teinud mitmed<br />
tuntud sportlased. Lisainfot<br />
saab töö päevadel kella<br />
9–14 telefonil 6 522 247. M. K.<br />
Kepikõndi harrastab Eestis<br />
25 000 tervisesportlast<br />
SPORTIVAD MASSID<br />
Kuigi uue moodsa spordiala,<br />
kepikõnni harrastajate<br />
arvu kohta statistikat ei<br />
peeta, on Eesti kepikõnni<br />
liidu hinnangul ala<br />
harrastajaid siinmail<br />
20 000 – 25 000.<br />
Kes kevadiste ilusate ilmadega<br />
metsa alla satub, peab<br />
tõdema: kepikõndijaid on pea<br />
sama palju kui jalgrattureid.<br />
Aga põhjanaabrite kepikõnnifanatismini<br />
on siinmail veel<br />
pikk maa minna, sest Soomes<br />
on vähemalt korra nädalas<br />
treenijaid terve miljon.<br />
Milles siis peitub ala võlu?<br />
“Lihtsuses. Kepikõndi saavad<br />
harrastada ükskõik missuguses<br />
füüsilises vormis inimesed<br />
<strong>Tartu</strong> Kalevi kepikõnnak<br />
<strong>Tartu</strong> Spordiseltsi Kalev korraldusel<br />
toimuv kepikõnniretk<br />
algab 28. aprillil kl 11.30 A.<br />
Le Cog (Ihaste tee 7) juurest.<br />
Samas paigas on ka finiš. EMT<br />
tervisekõnnisarja “Käime koos”<br />
avaetapina peetav kepikõnniretk<br />
on ühtlasi ka “Eestimaa<br />
liigub” avaüritus.<br />
Tartlaste kõrval kutsume retkele<br />
liikumisharrastajaid üle Eesti.<br />
Kepikõnniretke distants kulgeb<br />
ja peaaegu igal pool. Looduses<br />
liikumine on värskendav,”<br />
tõdeb Marti Soosaar kepikõnni<br />
liidust.<br />
Aga milleks kepid, kas ei piisaks<br />
lihtsalt värskes õhus jalutamisest,<br />
võib nüüd kohe küsida.<br />
Loomulik liikumisviis<br />
Soosaarel on ka siin vastus<br />
olemas: “Kepikõnd on oluliselt<br />
efektiivsem treeningvahendina.<br />
Kepikõnd paneb tööle ka<br />
ülakeha lihased ning suurendab<br />
seetõttu oluliselt südame<br />
löögisagedust ja hapnikutarbimist.<br />
Subjektiivne väsimustunne<br />
kepikõnnil on väiksem<br />
võrreldes mitmete teiste sama<br />
energiakuluga aladega. Ilmselt<br />
seepärast, et see on inimese<br />
jaoks loomulik liikumisviis.”<br />
Kevin Korjus võidutses Põltsamaa kardirajal<br />
Põltsamaal Kuningamäe<br />
kardirajal toimunud hooaja<br />
avavõistlusel oli eestlaste hetke<br />
tugevaimas klassis Rotax<br />
Junior parimaks Kevin Korjus.<br />
Võistlejaid oli kokku 13.<br />
Rahvusvaheliste tiitlivõistluste<br />
hinnalist kogemust omav<br />
piki Emajõe kallast, sildade<br />
alt läbi kuni Laia tänava sillani<br />
ja tagasi. Rada on tähistatud,<br />
pikkuseks 5,5 km. Osavõtt on<br />
kõigile tasuta. Aega ei võeta ja<br />
paremusjärjestust ei selgitata,<br />
sest retke eesmärk on tervislike<br />
eluviiside propageerimine ja<br />
inimeste loodusesse kutsumine.<br />
Registreerimine kohapeal 1<br />
tund enne starti, osalejate vahel<br />
toimub auhindade loosimine.<br />
Kevin Korjus ei jätnud teistele<br />
erilisi võidušansse, kuigi võidud<br />
ei tulnud temalegi kergelt,<br />
vaid pika ja põneva võidukihutamise<br />
järel. Korjuse tõsisemad<br />
konkurendid olid Karl<br />
Oscar Liiv ning Läti võidusõitja<br />
Renards Ekis, kes vastavas<br />
Soosaare sõnul peaks kepikõnni<br />
harrastamiseks soetama<br />
endale ka spetsiaalsed kepid.<br />
Kas või seepärast, et spetsiaalkeppidel<br />
on otsas asfaldil käimiseks<br />
mõeldud kummist<br />
otsikud, mis suurendavad oluliselt<br />
nende kasutamisvõimalusi,<br />
teab ala eestvedaja. Paljud<br />
kasutavad suusakeppe, kuid<br />
need on kepikõnni jaoks liiga<br />
pikad ja rikuvad loomulikku<br />
kõnnitehnikat ning võivad<br />
tekitada vaevusi.<br />
Jääb veel küsimus tehnikast.<br />
Selgub, et õiget tehnikat on<br />
lihtne omandada. “See on peaaegu<br />
nagu tavalise kõnni tehnika,<br />
kuid intensiivsema kätetööga.<br />
Õige kätetöö ongi see,<br />
mis eristab kepikõndi tavalisest<br />
kõnnist,” annab Soosaar<br />
hüva nõu. Õige tehnika omandamiseks<br />
on alati võimalik<br />
soovi korral ühineda kas või<br />
ajutiselt mõne treeningrühmaga,<br />
nende kohta saab infot<br />
Eesti Kepikõnni Liidu koduleheküljelt.<br />
Kepikõnniga algust tegevale<br />
inimesele veel üks nõuanne:<br />
algajale sobiv koormus on analoogne<br />
kõigi teiste spordialadega<br />
– hea oleks alguses treenida<br />
kaks-kolm korda nädalas<br />
30 kuni 60 minutit. Kindlasti<br />
ei tohiks treeningu ajal hingeldada.<br />
Kristjan Roos<br />
järjekorras jagasid ka ülejäänud<br />
pjedestaalikohad.<br />
Põnevat võidusõitu pakkus<br />
ka Nanci Ristla, kes kahel korral<br />
sattus rajal avariisse. Ristla<br />
asus oma positsiooni taastama,<br />
kuid teine kokkupõrge jättis<br />
ta raja äärde. LL<br />
Foto: EPL<br />
Veel saab registreeruda noorte teatejooksule<br />
Neljapäeval, 17. mail Tallinnas,<br />
<strong>Tartu</strong>s, Pärnus ja Paides<br />
toimuvale heategevuslikule<br />
teatejooksule saab registreeruda<br />
teisipäeva, 1. maini, osalema<br />
on oodatud kõik põhikoolinoored.<br />
Teatejooksuga toetatakse<br />
õnnetuse läbi liikumisvõime<br />
kaotanud laste ravi. Registreeruda<br />
saab kodulehel www.<br />
teatejooks.ee. Teatejooksust<br />
osavõtt on kõigile tasuta.<br />
Loosi teel selgitatakse välja<br />
üks võistkond, kes saab võimaluse<br />
võtta osa Norras toimuvast<br />
TineStaffeteni teatejooksust.<br />
Lisaks kingib Rademar igale<br />
võistkonnale kinkekaardi. LL<br />
Tänavusele Tallinna kepikõnnisarja avaetapile Pirital oli tulnud hulgaliselt<br />
ala fanatte. Foto: Boris Mäemets<br />
Kas Kristina jätab hooaja vahele?<br />
Kõik märgid osutavad, et<br />
Sapporo MM-il medalita jäänud<br />
ja eelmise hooaja kripeldustundega<br />
lõpetanud suusakuninganna<br />
Kristina Šmigun<br />
võtabki plaanitud vahehooaja<br />
ning kavatseb emaks saada.<br />
Eesti suusarahva kõige paremini<br />
hoitud saladus on see, et<br />
numbriliselt maagilisel päeval<br />
— 7.07.2007 — leiab Otepääl<br />
aset kahekordse olümpiavõitja<br />
Kristina Šmiguni ja tema elukaaslase<br />
Kristjan-Thor Vähi<br />
pulmapidu, kirjutab Eesti Päevaleht.<br />
LL<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
LÜHIDALT<br />
ManU ja Chelsi<br />
olid võidukad<br />
Teisipäeva õhtul tehti<br />
algust UEFA Meistrite<br />
Liiga poolfinaalidega<br />
— Old Traffordil lõppes<br />
Manchester Unitedi ja AC<br />
Milani vaheline avakohtumine<br />
inglaste 3:2 võiduga.<br />
Põnevusmängus läks<br />
ManU küll juhtima, kuid<br />
poolaeg lõppes 2:1 Milani<br />
kasuks. Otsustavaks<br />
said kaks Wayne Rooney<br />
kaks väravat, millest teine<br />
sündis kohtumise esimesel<br />
lisaminutil. Londoni<br />
Chelsea võitis kolmapäeval<br />
Meistrite Liiga teise<br />
poolfinaali avamängus<br />
Stamford Bridge’il Liverpooli<br />
1:0. Kordusmängud<br />
peetakse järgmisel nädalal.<br />
LL<br />
Veerpalu läheb<br />
uuesti lõikusele<br />
Kahekordne olümpiavõitja<br />
Andrus Veerpalu<br />
läheb uuesti lõikusele.<br />
Mais opereeritakse <strong>Tartu</strong>s<br />
tema “rahvuslikku” põlve<br />
ja aastaid vaevusi tekitanud<br />
hüppeliigest, kirjutas<br />
Eesti Päevaleht. LL<br />
Läti sõdurid<br />
võitsid inglasi<br />
Läti kaitseväelased<br />
purustasid Riias Keizarmezsi<br />
spordibaasis toimunud<br />
jalgpalli sõprusmängus<br />
Briti õhujõudude<br />
meeskonna 6:1. LL<br />
Foto: Kristo Nurmis / EPL<br />
Vajad katust?<br />
Aga palun - Ruukki meestelt abi saad!<br />
Tuleme ja vaatame Teie katuse üle<br />
ning kui vaja - teeme korda!<br />
• teraskatused • vihmaveesüsteemid • plekksepatööd • katuste paigaldus<br />
Ringtee 26, <strong>Tartu</strong><br />
tel 733 9909, faks 733 9909, gsm 518 9280<br />
ilmatsalu@ruukkiexpress.ee, www.ruukkiexpress.ee
eede, 27. aprill 2007 linnaleht<br />
reklaam<br />
B1
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
kolm<br />
linna<br />
Mida teeksid<br />
suitsudest<br />
vabaneva<br />
rahaga?<br />
• Marje (34): Mul pole küsimust ka, kõik<br />
läheb magusa peale – kommid, šokolaad,<br />
rosinad. Jätsin selle pahe alles hiljuti maha<br />
ja mul on vaja nüüd ennast<br />
meelepärase asendustegevusega<br />
lohutada. Loodan<br />
väga, et saan varsti pidama<br />
ega teki vajadust mõne aja<br />
pärast sedasama vabanenud<br />
raha kaalujälgijatele<br />
viima hakata.<br />
• Kristjan (26): Ma olen mõelnud nii, et<br />
kui ma ükskord selleni jõuan, siis jääb mul<br />
iga kuu umbes 1000 krooni üle.<br />
See pole teab mis palju, aga aasta<br />
peale on see 12 000 krooni. Selle<br />
eest saaksin teha juba ühe üsna<br />
korraliku reisi. Küsimus on ainult,<br />
kuidas õnnestuks seda raha alles<br />
hoida. Võib-olla peaks säästukonto<br />
avama kuskil pangas, ehk<br />
nii õnnestub koguda?<br />
• Andres (46): Algul kulub<br />
vaat et rohkemgi plaastritenätsude<br />
peale, siis hakkab<br />
teoreetiliselt üle jääma,<br />
aga kahjuks mina küll seda<br />
raha kusagil näinud ei ole.<br />
Ikka rändab ta rahakotist<br />
ära, aga lohutada võib<br />
end sellega, et küllap siiski<br />
mõnel paremal otstarbel, näiteks toidupoodi<br />
tervislikuma toiduvaliku peale.<br />
Elu võimalikkusest ilma suitsetamiseta<br />
• PUHAS ÕHK<br />
Kaotasin suitsud ära<br />
ja nii ta siis läkski<br />
Käime sõpradega tihti pikkadel<br />
matkadel. Siberis, Kreekas,<br />
Aafrikas, isegi Lõuna-Ameerika<br />
vihmametsades oleme<br />
käinud. Seljakott selga ja paariks-kolmeks<br />
nädalaks eemale<br />
tsivilisatsioonist. Kõik vajalik<br />
kotiga kaasas. Minul suitsetajana<br />
alati paar plokki sigarette<br />
ka muu nodi seas.<br />
Aga oh õnnetust, järjekordsel<br />
matkal avastasin esimese<br />
päeva lõpus, et peale taskusse<br />
pandud sigaretipaki olid kõik<br />
ülejäänud koos osaga toidumoonast<br />
jäänud kohaliku giidi<br />
autosse, kes meid matka alguspunkti<br />
oli toonud. Kui toidumoona<br />
probleemi sai kamba<br />
peale ära lahendada, siis suitsetajaid<br />
meie seltskonnas rohkem<br />
polnud. Ees ootas kaks<br />
nädalat sundloobumist.<br />
Esialgu tundus see perspektiiv<br />
jube. Ainuüksi teadmine,<br />
et järgmise kahe nädala jooksul<br />
pole ilmselt mitte ühtegi<br />
sigaretti võtta, tekitas minus<br />
hullutava suitsunälja. Tagasi<br />
ka ei saanud minna, sellega<br />
rikkunuksin nii enda kui ka<br />
reisikaaslaste matka.<br />
Abiks tuli reisikaaslaseks<br />
olev naine, kes oli paari kuu<br />
eest ise suitsetamisest loobumise<br />
ette võtnud ja kelle pagasis<br />
seetõttu leidus 15 nikotiini<br />
sisaldavat nätsu. Tema oli<br />
arvestanud, et igaks juhuks iga<br />
päeva jaoks üks. Tegime kaupa<br />
ja ta loovutas esialgu viis nätsupadjakest<br />
minule.<br />
Algul oli masendus<br />
Esimene päev suitsudeta oli<br />
masendav. Ainus viis, millega<br />
sundisin ennast mitte mõtlema<br />
sigarettidele, oli matka<br />
raskus ise. Katsusin rada enese<br />
jaoks võimalikult raskeks ja<br />
keeruliseks mõelda, et mingil<br />
juhul mõtted sigarettidele ei<br />
läheks. Lõunani pidasin vastu,<br />
kuid lõunapaus lausa röökis<br />
sigareti järele. Võtsin nätsu.<br />
Esialgu see aitas. Pärast lõunapausi<br />
edasi liikudes oli aga<br />
suitsunälg taas platsis. Ilmselt<br />
ka seepärast, et rada oli hommikusest<br />
märksa kergem.<br />
Õhtul võtsin teise nätsu ja<br />
mõtlesin õudusega eelseisvatele<br />
päevadele.<br />
Teisel päeval ärkasin aga<br />
üllatuslikult ilma suitsunäljata.<br />
Tavaline hommikune rituaal ei<br />
tuletanud ennast meelde. Tõsi,<br />
mitte kauaks. Lõunapeatuses<br />
oli ta taas platsis, kuid seekord<br />
pidasin vastu, niisamuti õhtul.<br />
Liiatigi märkasin, et juttudel<br />
kergemast hingamisest ja füüsilisest<br />
jõudlusest on tõsi taga.<br />
Sigarettideta matkamine oli<br />
kergem. Matka lõpuks olime<br />
koos nätsuomanikust matkakaaslasega<br />
hävitanud siiski pea<br />
kõik varud, eelkõige muidugi<br />
mina, sest minu päästeingel<br />
piirdus vaid kolme padjakesega<br />
ja sedagi ilmselt minu kannatusi<br />
vaadates. Ühe nätsupadja<br />
jätsin enesele targu viimaseks<br />
päevaks.<br />
See näts on mul siiamaani<br />
alles. Juhuks kui peaksin kunagi<br />
veel sigarettidest karjuvat<br />
puudust tundma. Need kaks<br />
nädalat andsid mulle aga erilise<br />
matkaelamuse. Kui nüüd<br />
vahel tulebki õhtul pubis suitsunälg<br />
peale, siis mõtlen seljakoti<br />
küljetaskus olevale nätsule<br />
ja kinnitan enesele, et asi see<br />
mul need mõned tunnid vastu<br />
pidada ja kui koju jõudes kohe<br />
kuidagi ei saa, võtan nätsu<br />
kotist välja. Seni olen saanud.<br />
Jaanus (2 aastat sigarettideta)<br />
Tagantjärele vaadates võivad suitsust loobumise lood olla vahel üsna naljakad. Foto: Priit Simson / EPL<br />
Saada oma lugu,<br />
endine suitsetaja!<br />
Kirjuta meile, kuidas sinul õnnestus<br />
suitsetamine maha jätta. Paremad lood<br />
avaldame lehes. Lugusid ja lisaküsimusi ootame<br />
meiliaadressile suits@linnaleht.ee.<br />
Täieliku loobumiseni<br />
on jäänud veel aega<br />
Me suitsetasime 90. aastatel<br />
päris palju. Tööruumides oli<br />
suitsetamine sallitud ja tuhatoos<br />
paiknes arvutiklaviatuuriga<br />
sõbralikult küljetsi. Õhtul<br />
koju minnes riided haisesid,<br />
aga seda ei pannudki tähele.<br />
Lühidalt, eelmisel kümnendil<br />
olid suitsetamiseks kõikjal<br />
piiramatud võimalused<br />
olemas. Mäletan, et restoranis<br />
tegid meile nalja kõrvallauast<br />
kurje pilke ja lõpuks ka<br />
märkusi tegevad välismaalased,<br />
kes ei soovinud suitsetajaid<br />
enda lähedal näha. Täiesti<br />
vaenuliku riigina tundus USA.<br />
Wa shingtonis käies nägin<br />
büroomaja ukse taga külmas<br />
üles tõstetud kraega suitsetavaid<br />
inimesi. Seal olid kõvad<br />
piirangud, hoonetes sees olid<br />
lausa suured keelusildid.<br />
Tasapisi olen aastatega suitsetamist<br />
piiranud ja jõudnud<br />
paari-kolme suitsuni kuus.<br />
Mõned suitsud kuus tegevale<br />
suitsumehele ei ole täielik loobumine<br />
raske, niisugune on<br />
minu seisukoht. Suitsetamata<br />
on kuidagi parem enesetunne,<br />
aga mõttetöö tegijana vajan<br />
vahel pisukest vaheldust, et<br />
töökeskkonnast välja saada ja<br />
teistmoodi mõelda.<br />
Suhteliselt hea tulemuse<br />
loobumiseks annab näts, minu<br />
puhul eriti lahjem.<br />
Olen sigarettide asemel<br />
pruukinud nii piipu kui ka<br />
rootslaste snussi ja võin öelda,<br />
et viimasest tekib veelgi<br />
suurem sõltuvus kui sigarettidest.<br />
Samas on takistav asjaolu,<br />
et seda peab piiri tagant<br />
ise või sõprade abiga hankima.<br />
Mõnes mõttes sarnasus<br />
narkootikumidega. Mäletan,<br />
et mu isa lõpetas suitsetamise<br />
täielikult 40-aastaseks saades,<br />
ja seega on mul veel paar aastat<br />
aega. Mu isa lõpetas tervist<br />
silmas pidades ning niimoodi<br />
mõtlen ka mina. Heikki (37)<br />
Vähenda suitsetamist ja siis loobu!<br />
1. etapp<br />
Eesmärk:<br />
vähenda sigarettide<br />
arvu poole võrra.<br />
Suitsetaja seab eesmärgi, mitme sigareti võrra<br />
peab ta päevas suitsetamist vähendama (soovitavalt<br />
50% võrra) ning ühtlasi kuupäeva eesmärgi<br />
saavutamiseks.<br />
Vähendamise protsess algab ning Nicorette<br />
Freshmint Gum (nikotiin) kasutatakse loobutud<br />
sigarettide asemel.<br />
2. etapp<br />
Eesmärk:<br />
jätka vähendamist,<br />
kuni oled valmis sigarettide<br />
suitsetamisest<br />
lõplikult loobuma.<br />
Suitsetaja jätkab Nicorette Freshmint<br />
Gum (nikotiin) kasutamist, kuni tunneb,<br />
et on valmis suitsetamisest lõplikult<br />
loobuma.<br />
3<br />
3. etapp<br />
Eesmärk:<br />
loobu täielikult<br />
suitsetamisest.<br />
Näidustus: tubakasõltuvuse raviks. Päevas ei tohi kasutada üle 24 ravimnärimiskummi.<br />
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.<br />
Olles loobunud suitsetamisest, vähenda<br />
Nicorette Freshmint Gum (nikotiin)<br />
närimiskummi kasutamist kuni ei vaja ka<br />
seda enam.<br />
Samas hoia ravimnärimiskummi käepärast<br />
ka siis, kui oled suitsetamisest loobunud.<br />
Kasuta neid, kui tunned tungivat vajadust<br />
taas sigareti järele.<br />
3 etappi<br />
suitsetamisest<br />
loobumiseks<br />
018-NIC0307-EST
eede, 27. aprill 2007 linnaleht<br />
Teaduse populariseerimise auhinnad said jagatud<br />
• Haridusministeerium, teaduste<br />
akadeemia ja Sihtasutus Archimedes<br />
andsid eile välja auhinnad<br />
möödunud aasta parimatele projektidele,<br />
mis tutvustavad teadlaste<br />
tegemisi. 40 000 krooni suuruste<br />
peapreemiate omanikeks said Haridusmeedia<br />
toodetud 16-osaline<br />
telesari “BioNina”, mida ETV näitas<br />
mullu sügisel, ning Tallinna tehnikaülikooli<br />
emeriitprofessor Leo<br />
Võhandu, keda austati pikaajalise<br />
tegevuse eest matemaatika- ja<br />
informaatikateaduste populariseerimisel<br />
noorte hulgas. Konkursist<br />
võttis osa 28 projekti.<br />
Telesarja “BioNina” iga osa vaatas<br />
ligi 100 000 inimest. LL<br />
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
Foto: Nukufilm<br />
Algab unenägude animeerimise võistlus<br />
• Tiigrihüppe Sihtasutus ja Nukufilmi<br />
lastestuudio kuulutasid välja<br />
unenägude animeerimise konkursi.<br />
Idee selleks andis lähenev<br />
Nukufilmi 50. sünnipäev ja poole<br />
sajandi möödumine Eesti esimese<br />
nukufilmi “Peetrikese unenägu”<br />
loomisest.<br />
Võistlusele oodatakse kolme-<br />
kolm linna<br />
B3<br />
kuni kuueliikmeliste koolilaste<br />
autorikollektiivide erinevates animatehnikates<br />
valmistatud klippe.<br />
Töid hinnatakse kolmes vanusekategoorias:<br />
algkool, põhikool ja<br />
gümnaasium. Filme saab esitada<br />
30. oktoobrini ja konkursitingimused<br />
on kirjas lehel www.htk.tlu.<br />
ee/animatiiger. BNS<br />
Suitsetamisvõistlus viis<br />
peaaegu hinge seest<br />
Oli mul kord sõber, kes mingil<br />
põhjusel armastas Priimanimelist<br />
suitsu kiskuda. Ta oli<br />
isegi tehnikad välja arendanud,<br />
kuidas seda ilma filtrita<br />
sigaretti võimalikult lõpuni<br />
ära saaks suitsetada. Igal juhul<br />
peeti tema harjumust isegi<br />
teiste suitsetajate seltskonnas<br />
veidraks, sest ammuilma olid<br />
olemas filtriga ja märksa parema<br />
maitsega sigaretid.<br />
Igatahes sai ühel pühapäevaõhtul<br />
mõeldud, kui jube see<br />
Priima ikka olla saab, ja veetud<br />
kasti suvise märjukese peale<br />
kihla, et suudan sõbraga neid<br />
suitsetades sammu pidada.<br />
Võtsime siis pakid pihku ja<br />
hakkasime suitsetama. Samal<br />
ajal puhusime seltskonnaga<br />
niisama juttu ja ainus, mis<br />
viitas võistlusmomendile, oli<br />
minu üha närvilisemaks muutuv<br />
olemine. Alguses tõmbasin<br />
lihtsalt vastikut suitsu, kuid<br />
sõbra tempos püsimine tähendas<br />
peaaegu ahelsuitsetamist.<br />
Juba kolmanda suitsu ajal<br />
tundsin, et hästi see ei lõpe.<br />
Edasi läks asi kiiresti käest ära.<br />
Seitsmenda suitsu jõudsin läita,<br />
siis loobus keha seda hullust<br />
kaasa mängimast ja ladus<br />
välja kõik, mis ta asjast arvas.<br />
Järgmised kolm päeva olin<br />
tõsiste mürgitusnähtudega<br />
pikali. Ma ei mäleta, et mul<br />
kunagi varem oleks nii halb<br />
olnud. Need seitse sigaretti<br />
olid ka minu viimased. Nüüd<br />
läheb mul paljast suitsulõhnast<br />
süda pahaks. Tuttav tohter<br />
oleks mulle selle võistluse<br />
eest peaaegu kere peale andnud.<br />
Tagantjärele mõeldes<br />
muidugi asja eest.<br />
Kui peaksin kunagi veel tubakast<br />
loobuma (aga ma ei kavatse<br />
enam ühtegi sigaretti süüdata),<br />
siis katsuksin seda teha<br />
mõnel muul viisil. Kuuldavasti<br />
olla selleks isegi nõustamiskabinetid<br />
loodud. Tanel (33)<br />
Võltsmälestused aitavad<br />
joomisega võidelda<br />
Kanada Kwantleni<br />
ülikooli kolledži uurija<br />
Dan Bernsteini juhitav<br />
uurimisrühm näitas katsete<br />
käigus, et inimestele<br />
valemälestuste sisendamine<br />
võib neil ennetada hilisemas<br />
elus välja kujunevat<br />
alkoholi kuritarvitamist,<br />
teatas ABC.<br />
Eksperimentide käigus<br />
sisendati 142 18–20-aastasele<br />
noorele inimesele, et neil on<br />
omal ajal hakanud väga halb,<br />
kui nad jõid rummi sisaldavaid<br />
alkohoolseid jooke. Sel eesmärgil<br />
teatati katsealustele, et<br />
arvutiga on loodud nende isiklik<br />
profiil, mis põhineb küsitlustulemustel<br />
seniste joomisja<br />
söömisharjumuste kohta.<br />
Teadlased väitsid, et arvutianalüüsi<br />
andmeil hakkas katses<br />
osalenud inimestel minevikus<br />
rummi tarvitades halb,<br />
ning nad palusid vabatahtlikel<br />
seda kogemust meenutada<br />
ja kirjeldada. 30–40 protsendil<br />
eksperimentides osalenutest<br />
meenus seepeale, et neil<br />
on tõepoolest olnud rummiga<br />
halbu kogemusi.<br />
Kui neil paluti seejärel hinnata,<br />
kui meeldivaks joogiks<br />
nad rummi peavad, andsid<br />
nad sellele madalama hinnangu<br />
kui enne võltsmälestuste<br />
sisendamist.<br />
Heatahtlik vale?<br />
Bernsteini arvates võiks sellist<br />
valemälestuste sisendamist<br />
kasutada riskigruppi kuuluvatel<br />
inimestel alkoholismi tekke<br />
ennetamiseks ning põhimõtteliselt<br />
saab samal moel ennetada<br />
ka ülesöömist. New Yorgi<br />
ülikoolis võltsmälestusi uuriva<br />
professor Mike Toglia hinnangul<br />
kerkib ses vallas siiski esile<br />
Fotomontaaž, fotod: EPL ja arhiiv, joonistus Indrek Kuus<br />
arvukaid eetilisi küsimusi ning<br />
selliseid protseduure võidakse<br />
pidada ajupesuks. Samas leidis<br />
ta, et vähemalt sel juhul tooks<br />
valemälestused kaasa palju<br />
enam head kui halba. kliinik.ee<br />
Sünnist surmani kulub meil ära 10 800 porgandit<br />
• Keskmine inimene sööb<br />
oma elu jooksul ära 10 000<br />
tahvlit šokolaadi, valab 5678<br />
liitrit pisaraid ja seksib üle<br />
4200 korra, on kokku arvutanud<br />
Inglise telejaama Channel<br />
4 dokumentaalsarja “Human<br />
Footprint” tegijad.<br />
Eile eetris olnud saade kinnitab<br />
muuhulgas, et üks tavaline<br />
britt kasutab sünnist surmani<br />
keskmiselt 123 205 750 sõna,<br />
käib 7163 korda vannis, sööb<br />
ära 5272 õuna, joob 74 802<br />
tassi teed ja 486 497 liitrit õlut,<br />
loeb läbi 533 raamatut ning<br />
käib 59 korral mõnes välisriigis<br />
puhkamas, tutvustas Briti<br />
päevaleht The Daily Telegraph<br />
hämmastavat statistikat. Sellise<br />
statistika kogumiseks kulus<br />
saate produtsendil, Nick Wattsil<br />
ja tema meeskonnal tervelt<br />
kaks aastat. LL<br />
PÕRAND SOODSALT SOOJAKS!<br />
Mis võiks olla lihtsam, kui osta kõik selleks vajalik ühes komplektis:<br />
küttekaabel Deviflex DTIP-18 + termostaat Devireg 530 + 2,5 m anduritoru<br />
soodushinnaga –10%<br />
kuni jaanipäevani<br />
Kingituseks kaasa 5m mõõdulint!<br />
Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477<br />
DEVI küttekaablitel ja -mattidel on 10-aastane garantiiaeg<br />
Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes
B4 kolm linna<br />
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
Välismaale tööle – kes oskaks anda nõu?<br />
Lisaks töövahendusele<br />
Eestis jagab tööturuamet<br />
infot ka töövõimaluste<br />
kohta Euroopa majanduspiirkonna<br />
riikides – EL-i<br />
liikmesriikides, Šveitsis,<br />
Norras, Islandis<br />
ja Liechtensteinis.<br />
Konsultatsiooni pakutakse<br />
nii tööotsijaile, kes plaanivad<br />
mõnda välisriiki tööle minna,<br />
kui ka ettevõtetele, kes sooviksid<br />
endale välismaalt tööjõudu<br />
leida. Teenus kannab nime<br />
EURES ja selle kohta saab<br />
lugeda ka internetist veebilehelt<br />
www.eures.ee.<br />
Info saamiseks ei ole vaja<br />
registreerida end töötuks ega<br />
tööotsijaks. Samuti ei pea teenuse<br />
eest midagi maksma ja<br />
tööturuamet rõhutab, et kehtiv<br />
seadusandlus keelab tööotsijailt<br />
töövahenduse eest igasuguse<br />
tasu küsimise.<br />
Ent millised on välismaale<br />
tööle tahtjate põhilised küsimused?<br />
<strong>Linnaleht</strong> uuris asja tööturuameti<br />
spetsialistilt Martin<br />
Tahvonenilt.<br />
INTERVJUU<br />
Millised on suurimad<br />
ohud ja väärarusaamad<br />
seoses välismaale tööle<br />
minemisega?<br />
Suurimateks ohtudeks on<br />
valitsevad väärarusaamad<br />
maksude osas. Sageli ollakse<br />
mures, kuidas leida välismaal<br />
elamisvõimalust, mida peaks<br />
teadma kultuurilistest erinevustest<br />
jne. Kõige selle juures<br />
saame huvilisi abistada.<br />
Mis nõu inimene<br />
tööturuametist saab?<br />
EURES-e nõustajad oskavad<br />
anda nõu elu- ja töötingimuste<br />
kohta erinevates riikides,<br />
samuti vabade töökohtade<br />
osas. Nende käest saab<br />
küsida, kuidas vormistada elamis-<br />
ja töölubasid, leida majutusvõimalust,<br />
kust täpsemalt<br />
tööd otsida, milline on erinevates<br />
riikides tööseadusandlus,<br />
kus tunnustatakse milliseid<br />
kutsekvalifikatsioone,<br />
millised on ühel või teisel maal<br />
töötuhüvitised, sotsiaaltoetused,<br />
peretoetused, kindlustus,<br />
maksud, haridussüsteem, kuidas<br />
tegutsevad ametiühingud<br />
jne. Samuti oskavad nad välismaale<br />
minejale kaasa anda<br />
hulga kontaktaadresse ja telefoninumbreid,<br />
mida võib võõral<br />
maal elades vaja minna.<br />
Samuti viime läbi töövahendusprojekte.<br />
Päris individuaalselt<br />
me ei otsi inimestele töökohti,<br />
EURES-e spetsialistid<br />
on siiski nõustajad, mitte töökoha<br />
otsijad.<br />
Millised on vanusepiirid<br />
välismaale tööle minnes?<br />
Euroopa Liidu riikidesse<br />
otsitakse inimesi, kes on vähemalt<br />
18 aastat vanad. Tööandjatel<br />
ei ole kasulik võtta<br />
noori vanuses alla 18 aasta,<br />
kuna noortel on lubatud töötada<br />
ainult piiratud arv tunde<br />
tööpäevas. Mitmetes riikides<br />
tähendab see tööandjatele<br />
ka lisamaksukoormust. Kuid<br />
samas on olemas mitmeid<br />
programme, mis on suunatud<br />
noortele ja mille raames pakutakse<br />
nii keelepraktikat kui ka<br />
osalise tööajaga tööd.<br />
Kui populaarne see<br />
teenus on ja kas infot saab<br />
igas teie esinduses?<br />
Esmainfot saab igas regionaalses<br />
tööturuameti büroos,<br />
põhjaliku info saamiseks tuleks<br />
pöörduda EURES-e spetsialisti<br />
poole Tallinnas, <strong>Tartu</strong>s, Pärnus,<br />
Jõhvis või Narvas.<br />
Millise riigi kohta teilt<br />
kõige enam uuritakse?<br />
Soome, Inglismaa, Norra,<br />
Iirimaa, Rootsi, Saksamaa,<br />
Hispaania, Itaalia. Kusjuures<br />
pole haruldased ka juhud, kui<br />
inimene, olles saanud põhjaliku<br />
ülevaate välismaal töötamise<br />
tingimustest, ümber mõtleb<br />
ja otsustab siiski Eestimaale<br />
jääda.<br />
Meie soov on, et inimesed<br />
teeksid teadlikke valikuid<br />
ning omaksid enne välismaale<br />
minekut riigi ja eesootavate<br />
töötingimuste kohta piisavalt<br />
infot. Tiina Kangro<br />
Enne välismaale tööle minemist oleks tark endale selgeks teha, missugune<br />
on sihtmaa maksusüsteem. Fotod: Bulls<br />
Tööturuamet toetab<br />
Kontaktid<br />
• infotelefon 15 501 (tööpäeviti<br />
kl 9–17)<br />
• veebileht www.tta.ee<br />
• esindus Tallinnas: Endla 4,<br />
tel 6 263 252<br />
• esindus <strong>Tartu</strong>s: Riia 35,<br />
tel 7 427 155<br />
• esindus Pärnus: Ringi 12,<br />
tel 4 472 183<br />
Teenused<br />
• teavitamine tööturu olukorrast,<br />
tööturuteenustest ja<br />
-toetustest<br />
• tasuta töövahendus<br />
• info ja tööpakkumised välismaal<br />
töötamiseks<br />
• karjäärinõustamine<br />
• koolitused<br />
• tööpraktika, tööharjutus ja<br />
avalik töö<br />
• palgatoetus<br />
• ettevõtluse alustamise toetus<br />
• puuetega inimestele mõeldud<br />
tööturuteenused<br />
Hommikukohvi<br />
asemel seep<br />
• ABIKS ÄRIINIMESTELE<br />
Tööinimesed ei pea varsti<br />
enam hommikuti unisena<br />
tööle minema, kui neil<br />
enne autosse istumist<br />
kohvi joomiseks aega ei<br />
jää.<br />
Nüüd<br />
piisab vaid<br />
käte pesemisest<br />
spetsiaalse<br />
seebiga,<br />
millele on<br />
lisatud ohtralt kofeiini, teatas<br />
uudisteagentuur Reuters.<br />
Selle eriseebiga pestes saab<br />
inimene kätte sama suure<br />
kofeiinikoguse, kui ta saaks<br />
pärast kahe tassitäie kohvi<br />
joomist. Seebist saadav kofeiin<br />
imendub organismi läbi naha.<br />
Tootjad lubavad ka, et kofeiiniseebiga<br />
pestes on inimene<br />
erk juba viie minuti pärast.<br />
Imeseep ei lõhna siiski kohvi<br />
järele, vaid on päris tavalise<br />
piparmündiõlilõhnaga. LL<br />
Eestlane teenib mujal<br />
21 400 krooni kuus<br />
• Ajutiselt raja taga töötavate<br />
eestlaste tulu oli mullu<br />
kahes viimases kvartalis 1,14<br />
miljardit krooni ja 911 miljonit<br />
krooni, ütlevad Eesti Panga<br />
andmed. Kui võtta arvesse<br />
see summa ja töötajate arv (ligi<br />
16 000 inimest), siis tuleb keskmiseks<br />
teenistuseks 21 400 krooni<br />
kuus, kirjutas Eesti Ekspress.<br />
Tegemist on töötajatega, kelle<br />
leping kehtib alla aasta (ajutised<br />
töötajad), ning tuluga, mis<br />
sisaldab ka palgast arvestatud<br />
ja kinni peetud makse.<br />
2004. aastal oli selliseid eestlasi<br />
5100, tunamullu 10 600<br />
ning mullu juba 16 000. LL<br />
Aeg lugeda linnalehte<br />
www.linnaleht.ee<br />
HUMANA<br />
Ostes meilt...<br />
...säästad loodust,<br />
...säästad raha,<br />
...oled isikupärane<br />
30. aprillist kõigis kauplustes soodusmüügitunnid!<br />
1.mail töötavad Tallinna kauplused pühapäevase graafiku alusel.<br />
<strong>Tartu</strong> ja Pärnu kauplused on suletud.<br />
KAUPLUSED Tallinnas:<br />
Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323, <strong>Tartu</strong> mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17,<br />
tel 58 059 204, Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690,<br />
Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 6 512 837, Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17,<br />
P 9-15, tel 6 504 122, Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372, Kotzebue 27, E-R 10-20,<br />
L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852, Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102<br />
Pärnus:<br />
Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15,<br />
tel 55 608 454<br />
<strong>Tartu</strong>s:<br />
Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634, Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16,<br />
tel 55 39 237<br />
HULGIMÜÜK Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee<br />
Kõik Humana kauplused<br />
võtavad vastu kasutatud riideid,<br />
jalatseid ja mänguasju<br />
OOTAME KÜLASTAJAID!<br />
Ei mingeid dokumente ega lisaküsimusi. Laenu saab<br />
taotleda ka meie web-i leheküljel www.ferratum.ee<br />
Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen on mõeldud Eesti<br />
Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat<br />
kuni 70 aastat. Sissetulekute tõestusi ega mingite muude<br />
lisadokumentide esitamist laenutaotlejalt ei nõuta. Laenusumma<br />
on personaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja<br />
enda isiklikule pangakontole. Taotletav laenusumma saab<br />
olla ainult kas 1000 EEK, 2000 EEK või 3000 EEK. Ühe<br />
SMS sõnumi hind on 5 EEK.<br />
Enne laenutaotluse saatmist palume tutvuda<br />
meie laenulepingu tingimustega web-i lehe<br />
aadressil www.ferratum.ee<br />
Laenu on võimalik taotleda esmaspäevast reedeni<br />
8.00-20.00 ning laupäeval ja<br />
pühapäeval 10.00-18.00.<br />
Klienditeeninduse telefon: 6 318 160,<br />
e-mail: ferratum@ferratum.ee<br />
Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu:<br />
1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgeval<br />
kujul:<br />
Laen (kirjutada sõnana) Laenusumma<br />
1000/2000/3000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi<br />
Isikukood Elukoht Pangakonto number<br />
Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030<br />
Taeva 50-1 Tallinn 221001517122<br />
2. Mõne minuti jooksul saate laenuot-suse SMS<br />
sõnumi kaudu.<br />
Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke<br />
omapoolne sõnumvastus kujul Sobib<br />
3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100.<br />
Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie<br />
pangakontole.
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee kultuur 9<br />
KOLHOOS<br />
Nõukogude majandushooned<br />
rikuvad külade<br />
ja linnade ilmet ning on<br />
sageli lagunemise lõppstaadiumis.<br />
Veneaegsed hooned<br />
reostavad<br />
Eestit<br />
Äsjasel maaülikooli maastikuarhitektuuri<br />
osakonna<br />
ettekandepäeval arvas tudengipõlves<br />
ehitusmalevlasena<br />
kolhooside-sovhooside tootmishooneid<br />
rajanud justiitsminister<br />
Rein Lang, et suures<br />
osas võiks sellistele majadele<br />
läheneda buldooseriga. Selline<br />
arvamus tekitas saalis elavust<br />
ja vastuväiteid, kuid fakt<br />
on see, et omaaegsetel lautadel<br />
ja töökojakompleksidel ripub<br />
hing niidiga kaelas.<br />
Maaülikooli põllumajandusja<br />
keskkonnainstituudi maastikuarhitektuuri<br />
osakonna dotsendi<br />
Mari Nõmmela sõnul ei<br />
saa öelda üheselt, et kõik tootmishooned<br />
tuleks lammutada.<br />
„Olukorrad on erinevad. Kõigele<br />
ei saa buldooseriga kallale<br />
minna. Tõsi on see, et elumajad<br />
ehitati tavaliselt nõnda,<br />
et need peaksid vastu poolsada<br />
aastat, tootmishooned aga<br />
kolmkümmend. See aeg hakkab<br />
toonastel ehitistel läbi saama.<br />
Suuri probleeme tekitab<br />
ka tõik, et ehitiste kompleksid<br />
on erastamise ja müümise<br />
stiihia käigus läinud erinevatele<br />
inimestele. Nõnda võib üks<br />
nõukogudeaegsete hoonetega<br />
läbipikitud mõisakompleks<br />
kuuluda kuuele-seitsmele<br />
omanikule ning neid objekte<br />
säilitada või korrastada on<br />
väga keeruline. Näitena võib<br />
tuua Väike-Maarja vallas asuva<br />
Vao, kus ei saa muinsuskaitse<br />
all olevate vanade mõisa<br />
abihoonete kaitsmiseks midagi<br />
teha, kuna need on erakätes<br />
ning pealegi veel mitme omaniku<br />
käes,” rääkis Nõmmela.<br />
Suurima segapuntrana tõi<br />
Nõmmela välja omaaegse<br />
Veneaegsed majandushooned<br />
ehitati nõnda, et nad peaksid vastu<br />
kolmkümmend aastat. See aeg on möödas.<br />
<strong>Tartu</strong> lihakombinaadi hooned,<br />
mille tohutu suurel territooriumil<br />
on mitukümmend<br />
omanikku, kes kõige tipuks ei<br />
saa ka omavahel asju selgeks<br />
räägitud.<br />
Segapudru sees teeb asja<br />
keerulisemaks see, et paljudel<br />
nõukogudeaegsetel hoonetel<br />
puuduvad projektid ja need<br />
pole arhiivi kantud. Ka vallavalitsustel<br />
puuduvad andmed<br />
kolhooside-sovhooside ruumilisest<br />
kujunemisest.<br />
„Kuna allikad olid lünklikud,<br />
kirjutasid tudengid projekti<br />
raames üles palju suusõnalisi<br />
mälestusi põlvkonnalt,<br />
kes veel mäletab kolhooside ja<br />
sovhooside hoonestuse kujunemist,”<br />
rääkis Nõmmela.<br />
Ettekandepäeva näitus on<br />
maaülikooli metsandusmajas<br />
üleval. Näha saab seal muu<br />
hulgas Reola, Harjumaal asuva<br />
Valkla ja Viljandi kandis paikneva<br />
Viiratsi laudakompleksi<br />
kujunemist ning Vao mõisakompleksi<br />
ja Polümeeri tehase<br />
saatust. Arvo Uustalu<br />
Foto: Arvo Uustalu<br />
Lätlased <strong>Tartu</strong>s – Brainstorm!<br />
Läti menubänd Brainstorm<br />
annab homme kontserdi<br />
<strong>Tartu</strong> klubis Illusioon. Täna<br />
astutakse üles Tallinnas,<br />
MTV Estonia Live Event’il,<br />
klubis Hollywood.<br />
Brainstorm ehk Prata Vetra<br />
on Läti menubänd, kelle muusika<br />
köidab nii lätlasi kui ka<br />
teisi rahvaid. Praegu on Brainstorm<br />
üks Läti kalleimaid<br />
gruppe kes iga kontserdi eest<br />
saab rohkem kui 10 000 latti<br />
ehk Eesti rahas üle 226 000<br />
krooni.<br />
Bändi algusaeg ulatub tagasi<br />
1989. aastasse, mil Renars<br />
Kaupers (fotol), Gundars<br />
Mausevics, Kaspars Roga ja<br />
Janis Jubalts olid kõik alles<br />
14-aastased Jelgava koolipoisid.<br />
Maris Mihelsons on nendest<br />
aasta noorem ja tema liitus<br />
bändiga mõni kuu hiljem.<br />
1995. aastal tõusis “Lidmazinas”<br />
(Lennumasinad), vana<br />
laul algusepäevadest, kõige<br />
müüdavamaks singliks Lätis<br />
ja Radio Super FM-i aasta lauluks.<br />
Aastal 2000 Stockholmis,<br />
mil Läti pääses esmakordselt<br />
Eurovisioonile, võitis Brainstorm<br />
seal oma hitiga “My Star”<br />
kolmanda koha. Maksimumpunktid<br />
saadi Eestilt, Norralt,<br />
Belgialt ja Soomelt. Sealtpeale<br />
kuulsaks saanud Läti bändist<br />
Prata Vetrast, mida Euroopa<br />
tunneb kui Brainstormi, hakkas<br />
huvituma meedia üle terve<br />
Euroopa.<br />
Lätikeelne album “Četri<br />
Krasti” (Neli Kallast) pälvis<br />
Lätis aasta albumi preemia<br />
ning plaadi nimilooga võideti<br />
aasta rokilaulu tiitel.<br />
Läinud aasta 2. novembril<br />
Kopenhaagenis toimunud<br />
MTV Music Awardsil pälvis<br />
Brainstorm parima Balti artistid<br />
tiitli. See tiitel on ajalooline<br />
ning sellepärast on Brainstorm<br />
esimene Balti parim artist,<br />
kuna varem pole Balti riikide<br />
muusikat niimoodi pärjatud.<br />
Brainstorm esitab Eesti multifilmis<br />
“Leiutajateküla Lotte”,<br />
mis valmis Eesti ja Läti koostöös,<br />
oma kaks lugu, mille<br />
Renars Kaupers ise välja<br />
on mõelnud: “Tere tulemast”<br />
ja “Läheme koos”. Kuid need<br />
laulud on siiski inglise keeles,<br />
ehkki bändi solist proovis neid<br />
alguses eesti keeleski laulda.<br />
Tänane kontsert Tallinnas<br />
ja homne <strong>Tartu</strong>s on ainsad<br />
Brain-stormi ülesastumised<br />
Eestis sellel aastal. Mullu esines<br />
bänd Eestis samuti aprillis,<br />
andes kontserdid Tallinnas ja<br />
Pärnus. Tänavu esinevad nad<br />
kodumaal Lätis vaid ühe kontserdiga,<br />
augustikuus Sigulda<br />
linnapäevadel.<br />
Brainstormil on olemas<br />
muidugi ka ametlik fänniklubi,<br />
kuhu on oodatud kõik bändi<br />
austajad. Hetkel seal käsil<br />
muudatused ja seega uusi liitujaid<br />
vastu ei võeta. Kodulehel<br />
on aga kirjas lubadus, et<br />
pärast ümberkorraldusi on<br />
uued brainstormlased jällegi<br />
oodatud.<br />
Anna Rosalie Uudre (14)<br />
Brainstormi fänniklubi liige
10 ilu/tervis<br />
Uuritakse eestlastele omaseid pärilikke geenimutatsioone<br />
toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee<br />
Vähiuuringute kliinik koostöös biotehnoloogiafirmaga<br />
Celecure ja vähiuuringute<br />
tehnoloogia arenduskeskusega alustas<br />
eestlastele iseloomulike rinnavähi pärilike<br />
geenimutatsioonide uuringut. Uuring kestab<br />
aasta ja selle tulemusena saab koostada<br />
veelgi täpsemaid onkogeneetilisi<br />
teste perekondliku vähiriski hindamiseks.<br />
Uuringu tulemused aitavad suurema kindlusega<br />
hinnata rinnavähki haigestumise<br />
võimalust neil naistel, kelle perekonnas on<br />
esinenud rinnavähki.<br />
Uuringusse sobivust hindavad vähiuuringute<br />
kliiniku arstid, kes võtavad<br />
patsiendilt tolle nõusolekul proovid ja<br />
saadavad need analüüsimiseks laborisse.<br />
Uuringus osalemine on patsientidele<br />
tasuta. LL<br />
Foto: Bulls<br />
Briti teadlased leidsid tüseduse geeni<br />
Briti teadlased on leidnud tõendi sellest,<br />
et üks kindel geen määrab, millised<br />
inimesed võtavad kergesti kaalus juurde<br />
ja millised mitte, vahendas Reuters<br />
ajakirjas Science avaldatud uurimust.<br />
39 000 eurooplase uurimisel õnnestus<br />
teadlastel tuvastada spetsiifiline<br />
geen FTO. 63 protsendil uuritud inimestest<br />
oli selle geeni üks või kaks varianti.<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
Nii täiskasvanud kui ka lapsed, kelle<br />
genoomis on FTO-geeni teatud variant<br />
esindatud kahekordselt, kaaluvad<br />
keskmiselt kolm kilo rohkem kui need,<br />
kel seda geenivarianti ei ole. Samuti on<br />
neil inimestel, kel on FTO geenivariant<br />
olemas kahekordselt, 70 protsenti suurem<br />
oht paksuks minna kui neil, kel see<br />
geen puudub. LL<br />
Ühekülgne toit ja mugav eluviis toovad kilosid juurde<br />
Ülekaalulisus on viimase<br />
15–20 aastaga muutunud<br />
arenenud riikides tõsiseks<br />
probleemiks ning ka Eesti<br />
ei ole siin erand.<br />
Inglismaal, Saksamaal,<br />
Ungaris ja Soomes on rasvunud<br />
(kehamassiindeks ehk<br />
KMI on üle 30) umbes viiendik<br />
elanikest. Vahemere maades<br />
on aga ülekaalulisi vähem<br />
– umbes kümnendik rahvastikust.<br />
Eestis pole küll ülekaalulisus<br />
võrreldes teiste Euroopa<br />
riikidega nii terav probleem,<br />
kuid ka meil tuleb ülekaalulisi<br />
järjest juurde.<br />
Eestis täiskasvanute seas läbi<br />
viidud tervisekäitumise uuring<br />
näitas, et 2004. aastal olid<br />
16–64-aastaste hulgas ülekaalulised<br />
46 protsenti meestest<br />
ja 43 protsenti naistest. Neist<br />
rasvunuid (KMI üle 30) oli nii<br />
naiste kui ka meeste hulgas ligi<br />
14 protsenti.<br />
Samuti on Eestis kolmel viimasel<br />
aastal oluliselt suurenenud<br />
ülekaaluliste õpilaste arv.<br />
Kui 2004. aastal oli ülekaalulisi<br />
õppureid kuus protsenti, siis<br />
mullu juba 7,5 protsenti.<br />
Geenid pole süüdi<br />
“Valdavalt on ülekaalulisuse<br />
põhjus siiski elustiilis,” tõdeb<br />
perearstikeskuse Sinu Arst<br />
perearst Kristi Parts. Pärilikkus<br />
mängib tema sõnul rolli<br />
vähem kui pooltel juhtudel<br />
Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer (vasakul) hindab targa aparaadi Geniuse abil patsient Ulvi<br />
Lindenbaumi seisundit. 37-aastane Lindenbaum on saanud kaalukabinetist tõhusat abi, võttes aastaga<br />
alla 35 kilo. Kaalukabinetis analüüsib masin keha rasvasisaldust, valgusisaldust, lihasmassi, mineraalide<br />
kogust ning trükib tulemused paari minutiga välja. Foto: Marko Mumm / EPL<br />
ning endokrinoloogilised haigused<br />
on ülekaalulisuse põhjuseks<br />
harva. Seega ei ole tõepõhja<br />
all väidetel nagu “juba<br />
minu vanaema oli paks, ema<br />
oli paks, kuidas mina siis saan<br />
kõhn olla”.<br />
Ülekaalulisuse peapõhjuseks<br />
on valed toitumisharjumused<br />
(vähe puu- ja juurvilju,<br />
palju rasvu ja süsivesikuid),<br />
mis sageli saadakse kaasa<br />
juba vanematekodust. Samuti<br />
mängib rolli vähene kehaline<br />
aktiivsus.<br />
Paksule lapsele või teismelisele<br />
toob ülekaalulisus sageli<br />
kaasa narrimist ja tõrjutust,<br />
kuid ülekaalulisusega käivad<br />
kaasas ka arvukad tervisehädad.<br />
Ülekaalulistel on tunduvalt<br />
suurem oht haigestuda<br />
diabeeti, vähki, kõrgvererõhutõppe<br />
ja südamehaigustesse.<br />
Sellele vaatamata ei teadvusta<br />
eestlased ülekaalulisust<br />
kui terviseriski. Sageli tullakse<br />
arsti juurde siis, kui ilmnevad<br />
ülekaalulisusest tingitud haigused,<br />
see tähendab, et tullakse<br />
ravima tagajärgi, mitte põhjust,<br />
nendivad meedikud.<br />
Kuidas probleemi lahendada?<br />
“Tähtis on langetada kaalu<br />
tervislikult,” rõhutab perearst<br />
Kristi Parts. “Igasugused<br />
imedieedid või paastud võivad<br />
lõppeda sellega, et kaotatud<br />
kilod tulevad mõne aja pärast<br />
topelt tagasi – kaotatud viiest<br />
kilost saab pluss kümme kilo,<br />
kaotatud kümnest kilost pluss<br />
kakskümmend kilo,” nendib<br />
Eesti diabeedikeskuses tegutseva<br />
kaalukabineti endokrinoloog<br />
Marju Past. Lisaks võivad<br />
imedieedid tervisele hoopis<br />
kahju teha.<br />
Kaalulangetamine algab<br />
söömisharjumuste muutmisest<br />
ning füüsilise koormuse<br />
järkjärgulisest suurendamisest.<br />
“Toitumisharjumuste<br />
muutus tähendab eelkõige<br />
oskust valida,” rõhutab kaalukabineti<br />
endokrinoloog Marju<br />
Past.<br />
Stress ajab sööma<br />
Mustamäel Eesti diabeedikeskuses<br />
töötavas kaalukabinetis,<br />
mis ametlikult avati<br />
nädal tagasi, on tegelikult juba<br />
paar aastat käinud nõu ja abi<br />
saamas arvukalt ülekaalulisi.<br />
Patsientide söömisharjumusi<br />
uurides selgus, et ülesöömine<br />
on tihti seotud negatiivsete<br />
emotsioonidega. “Vihastasin<br />
ja sõin šokolaadi sellepärast,<br />
et oli raske päev ning ei jõudnud<br />
midagi teha – oli tüüpiline<br />
põhjendus ülesöömisele.<br />
Siit ilmneski, et söömine on<br />
seotud päevapingete, stressi,<br />
meeleolude ja emotsioonidega,”<br />
nendib Marju Past.<br />
Lisaks õigele söögivalikule<br />
peab saleneda soovija ka end<br />
füüsilise koormusega harjutama.<br />
Sportides peaksid ülekaalulised<br />
vältima jooksmist<br />
ja hüppeid. Treeningut võiks<br />
alustada vähemalt poolest<br />
tunnist ning suurendada seda<br />
kümne minuti kaupa. Iga päev<br />
oleks vaja treenida vähemalt<br />
40–60 minutit.<br />
Ada Maltseva<br />
Kas ma olen paks?<br />
Lihtne viis täiskasvanutel<br />
kehamassi hindamiseks on<br />
kehamassiindeks (KMI), mida<br />
arvutatakse valemiga:<br />
KMI = kehakaal (kg) : pikkus<br />
(m) ruudus<br />
Tulemus:<br />
Alla 18,5 – alakaal<br />
18,5–25 – normaalkaal<br />
25–27 – kerge ülekaal<br />
28–29 – mõõdukas ülekaal<br />
Üle 30 – rasvtõbi, kaalu alandamiseks<br />
peaks arstiga nõu<br />
pidama<br />
Üle keskea inimestele on<br />
soovitatav KMI 20–27<br />
Mõõda oma kõhtu<br />
Rasvumist on kahte tüüpi:<br />
õunakujuline rasvumine<br />
(liigne rasv on koondunud<br />
kõhupiirkonda) ning pirnikujuline<br />
rasvumine (rasv on<br />
peamiselt puusadel ja reitel).<br />
Kõhupiirkonda kogunev<br />
rasv on tervisele kõige ohtlikum,<br />
sest sealne rasvkude<br />
on teistsuguse koostisega,<br />
hormonaalselt aktiivne ja<br />
toodab põletikufaktoreid.<br />
Tervisele ohtlikuks peetakse,<br />
kui meestel on vööümbermõõt<br />
üle 102 sentimeetri ja<br />
naistel üle 88 sentimeetri.<br />
Huvitavat<br />
Mida kõrgem on naiste<br />
haridustase ja sissetulek,<br />
seda vähem on nende hulgas<br />
ülekaalulisi. Meeste<br />
puhul on vastupidi – kõrgema<br />
sissetulekuga meeste<br />
hulgas on ülekaalulisi rohkem.<br />
Allikas: tervise arengu instituudi<br />
vanemteadur Mare Tekkel eestlaste<br />
tervisekäitumise uuringu põhjal
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee ilu/tervis 11<br />
Fo to: Priit Simson / EPL<br />
Anne saunas käis mullu 49 000 inimest<br />
Linnavalitsus kinnitas<br />
osaühingu Anne<br />
Saun 2006. aasta<br />
majandusaasta aruande,<br />
mille kohaselt oli<br />
firma mullune puhaskasum<br />
pisut üle 200<br />
000 tuhande krooni.<br />
Saunateenust kasutas<br />
ligi poolsada tuhat<br />
klienti. Anne sauna<br />
kogutulu oli veidi üle<br />
kolme miljoni krooni,<br />
millest müügitulu<br />
moodustas veidi üle<br />
kahe miljoni. LL<br />
<strong>Tartu</strong> teadlased kloonivad ravimilehma<br />
<strong>Tartu</strong> teadlased on seadnud<br />
sihiks kloonida lehm,<br />
kelle piimast saaks ravimeid.<br />
Sellise lehma turuväärtus<br />
on maailmas kuus miljardit<br />
krooni. Loom hakkaks tulevikus<br />
andma piima, milles on<br />
neeruhaigetele hädavajalik<br />
valk – erütropoietiin. Pole veel<br />
kindel, kas kloonitav lehm<br />
hakkab välja nägema Holsteini<br />
tõugu mustavalgekirju või<br />
Eesti maakarja tõugu hele veis,<br />
see sõltub, milliselt lehmalt<br />
võetakse naharakk ja millisesse<br />
embrüoossa siidatakse. Kloonitava<br />
lehma piima võib oodata<br />
umbes kolme aasta pärast. LL<br />
Nägemispuudega lapsed<br />
saavad raamatuid katsuda<br />
Tuleva nädala neljapäeval<br />
oodatakse kõiki laste arendamisega<br />
tegelevaid inimesi<br />
mänguasjamuuseumi<br />
ja <strong>Tartu</strong> linnakodaniku<br />
muuseumi puuteraamatute<br />
esitluspäevale.<br />
Üritusel tutvustatakse nägemispuudega<br />
lastele mõeldud<br />
kombatavaid teoseid, mida<br />
saab kasutada õppevahendina<br />
ka tervete silmadega väikelaste<br />
vaatlemisoskuse arendamisel.<br />
Mittenägemise erinevaid vorme<br />
edasi andvate prillide abil<br />
saab igaüks kohapeal kogeda,<br />
kuidas puuteraamatuid loetakse<br />
ja miks neid vaja on.<br />
Päeval räägib puuteteostest<br />
Sülvi Sarapuu, kes nende kogenud<br />
valmistajana ja ise nägemispuudega<br />
inimesena on öelnud<br />
järgmist: „On palju lapsi,<br />
kelle jaoks kauplustes ja raamatukogudes<br />
olevad raamatud<br />
on lihtsalt kogum paberilehti,<br />
sest nendeni ei jõua tavaliste<br />
köidete ilusad värvilised<br />
illustratsioonid. Samuti ei saa<br />
nad neid lugeda, sest puudub<br />
nägemine.”<br />
Tekstiilikunstnik Reet Talimaa<br />
esitleb omavalmistatud<br />
puuteraamatut, mille eesmärk<br />
on anda nägemispuudega lastele<br />
võimalus saada osa mänguasjamuuseumi<br />
välja pandud<br />
esemetest. Arvo Uustalu<br />
Spaahooldus turgutab<br />
talvest väsinud ihu<br />
Lõõgastumiseks ja enese<br />
eest hoolitsemiseks ei pea<br />
sugugi kaugele spaahotelli<br />
sõitma, võib ka argipäeval<br />
paar tundi varuda ning leida<br />
mõnusa kehahoolduse<br />
kodulinna ilusalongidest.<br />
Salon Gildi juhataja Jane<br />
Truuts selgitas, et spaa-kehahoolduse<br />
puhul saab valida<br />
kahe põhilise eesmärgi vahel:<br />
naha süvaniisutus või võitlus<br />
tselluliidiga.<br />
Protseduurile kulub aega<br />
umbes 1–2 tundi. Alustatakse<br />
naha koorimisega, seejärel<br />
kantakse soovitud kehapiirkonnale<br />
mähis, kaetakse<br />
klient fooliumi ja käterättidega<br />
ning lastakse toimeainetel<br />
10–15 minutit soojas mõjuda.<br />
Viimaks pestakse mähis maha<br />
ning selle toime tugevdamiseks<br />
tehakse massaaži. Protseduuri<br />
lõpus kantakse nahale<br />
hoolduskreem. Hooldust saab<br />
teha tervele kehale või keskenduda<br />
näiteks ainult probleemsematele<br />
kohtadele, nagu<br />
dekoltee või jalad.<br />
Salon Gildis pakutakse tselluliidihoolduseks<br />
vetikamähist,<br />
mis pinguldab ja parandab<br />
naha elastsust, samuti kiirendab<br />
see naha ainevahetust<br />
ning ahendab veenilaiendeid.<br />
„Kuiv ja ketendav nahk on<br />
paljudele probleemiks eriti<br />
peale talvehooaega,” rääkis<br />
Truuts. Kindlasti sobib niisutav<br />
hooldus ka suvel peale päevitamist.<br />
Näiteks toitev piimamee<br />
kehahooldus, mis sobib<br />
kõikidele nahatüüpidele ning<br />
on ühtlasi rahustava, niisutava<br />
ja jahutava toimega.<br />
Palju põnevaid spaahooldusi<br />
leiab ka <strong>Tartu</strong> tervisekeskusest,<br />
kus võib proovida näiteks<br />
šokolaadimassaaži või eksootilist<br />
linasest riidest kubude<br />
ja surnumeresooladega tehtavat<br />
Tiibeti massaaži. Mõne<br />
hooldusega käib kaasas koguni<br />
romantiline legend, näiteks<br />
põhineb jogurtihooldus<br />
Lulur iidsel kombetalitlusel,<br />
mida kasutati Bali ja Java saartel<br />
pruudi ettevalmistamiseks<br />
pulmadeks.<br />
Tropicu terviseklubis saab<br />
spaamõnusid nautida spetsiaalsetes<br />
tervisekapslites, kus<br />
saab mõnuleda erineva intensiivsusega<br />
veejugade all, lasta<br />
ennast üle piserdada vitamiinidega<br />
ning ravida enesetunnet<br />
aroomi-, muusika- või värviteraapiaga.<br />
„Spaa ei tähenda<br />
ainult konkreetset kohta,<br />
vaid keha ja vaimu tasakaalu.<br />
Kehahooldus maandab pingeid<br />
ning lõõgastab,” kirjeldas<br />
Truuts.<br />
Tema soovitusel tasuks protseduure<br />
teha kord kuus, paremate<br />
tulemuste saavutamiseks<br />
võiks hooldust teha kuurina<br />
6–10 korda. „Näo eest hoolitseme<br />
me iga päev, aga salongi<br />
kehahooldus on lõõgastavam<br />
ja efektiivsem kui igapäevased<br />
kodused iluprotseduurid,” lisas<br />
Truuts.<br />
Triin Kalter<br />
Foto: Triin Kalter
toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
vaba<br />
aeg<br />
Kas olete<br />
kunagi<br />
tee ääres<br />
hääletanud?<br />
Liisi Koikson:<br />
Ei ole. Isegi kooliajal<br />
ei tulnud<br />
ette, praegu oleks<br />
see juba natuke<br />
imelik. Ega ma ei<br />
julgeks ka, aga kui<br />
ise kellegagi koos<br />
autoga sõidan, siis<br />
vahel ikka võtame<br />
hääletaja peale.<br />
Indrek Ojari: Möödunud<br />
suvel hääletasime<br />
sõbraga kaks nädalat<br />
jutti. Korra tekkis kummaline<br />
situatsioon: kõndisime<br />
tee ääres, auto<br />
tuli vastu ning peatus.<br />
Autost väljus mees, raamat<br />
käes, seletas midagi<br />
ning läks siis tagasi<br />
autosse ja sõitis minema<br />
– veider lugu.<br />
Evelyn Toomistu:<br />
Muidugi! Tudengina<br />
<strong>Tartu</strong>st Tallinna sai<br />
pidevalt hääletatud ja<br />
juhtus igasugu imelikke<br />
asju ka. Näiteks ütles<br />
üks peatunud autojuht,<br />
et kui mul midagi selle<br />
vastu pole, et ta püksata<br />
roolis istub, siis võin<br />
LINNALEHT SOOVITAB<br />
Ekraan 1<br />
Mr. Beani puhkus kell 12, 16, 18,<br />
20<br />
Äss mättasse kell 22<br />
Ekraan 2<br />
Norbit kell 12.15, 14.30, 19<br />
2. V kell 19 Teatriparadiis<br />
3. V kell 19 Giselle<br />
Sadamateater<br />
28. IV kell 19 Potteri lõpp<br />
30. IV kell 19 Vanaema juures<br />
(Rakvere teater)<br />
ümbermaailmareisist Adam<br />
Johann von Krusensterni juhtimisel<br />
Kuni 29. IV Gintautas Vaicyse<br />
maalide näitus<br />
Kuni 6. V näitus Uued võimalused<br />
taastuvenergia kasutamiseks:<br />
Islandi kogemus<br />
Eesti rahva muuseum<br />
Kuni 27. V gobelääninäitus Ellen<br />
Hansen: kavandist vaibani<br />
Kuni 26. VIII näitus Karbid ja küübid:<br />
kiri, muster, ornament<br />
Vanemuise kontserdimaja<br />
28. IV kell 19 vokaalansambel<br />
King’s Singers (Suurbritannia)<br />
Vana anatoomikum<br />
Kaarina Ormio reisib<br />
läbi installatsiooni<br />
Y-galeriis näeb Kaarina Ormio installatsiooni „Chinoiserie,<br />
Baltiquerie”, milles kunstnik reisib printsessiks riietatuna läbi<br />
taideetenduse.<br />
Näituseruumis riidepuudele riputatud kleite on Ormio<br />
kasutanud Läänemere ümbrusesse tehtud reisidel. Ormio<br />
on teinud koostööd eestlase Jaan Pärnamäe ja norralase Elin<br />
T. Sørenseniga. Nad külastasid eri riike Läänemere rannikul,<br />
maakohtades, linnades ja festivalidel, muinasjutuprintsessideks<br />
ja -printsiks riietatuna. Taideetenduse abil lõid kunstnikud<br />
elavaid pilte lapsepõlve muinasjutumaailmast. Lisaks<br />
rõivastele on näitusel reisidest jutustav dokumentaalvideo.<br />
Reisiva printsessina on ta nagu Lääne imperialist ekspeditsioonil,<br />
kuid südamlikult ja natuke mänguliselt. Printsessirõivad<br />
teeb ta tihti kohalikust maitsest lähtudes, tahtes<br />
kohaneda võõra kultuuriga. Ormio kirjeldab: “Vallutades<br />
maa, vallutatakse samas ka mind ennast. Õmmeldes võõral<br />
maal rõivad ja riietudes nendesse, püüan pääseda sellesse<br />
võõrasse.”<br />
Õmmeldes näitusel esil olevad chinoiserie-rõivad, valmistub<br />
Ormio Hiina-reisiks, mis toimub järgmisel sügisel.<br />
Kõrvalises Yunnani maakonnas kavatseb ta õmmelda uue<br />
versiooni hiina printsessikleidist, mille abil lääne ettekujutustel<br />
oleks võimalus sulanduda kaugema maa omadega. Yunnani<br />
maakonnas elab palju hiina vähemusrahvusi. Ormio<br />
kavatseb tutvuda nende traditsiooniliste kehakatetega ja luua<br />
sellest oma ettekujutus.<br />
Aga milline on päris hiina printsess, kas ta on üldse olemas?<br />
Vähemalt tema pead ei kaunista kroon, vaid juuksepael.<br />
Metsikud tsiklivennad kell 16.45,<br />
21.15<br />
Genialistide klubi<br />
27. IV kell 18 Mika Kaurismäki film<br />
Moro no Brasil<br />
28. IV kell 18 Raivo Kanniku triloogia<br />
Minu filmid ning Tõnis Aaliste<br />
Võimlev jänes ja teised asjad<br />
30. IV kell 18 Martti Savi Tänu võti<br />
ja muusikavideod<br />
1. V kell 18 Erkki Hyva eri. Film,<br />
kontsert ja tasuta supp<br />
Keemiaring, Jakobi 2-226<br />
2. V kell 18 filmiõhtud inimkehast:<br />
Aeg möödub ja Elu lõpp<br />
Vanemuise suur maja<br />
27. IV kell 19 Nahkhiir<br />
28. IV kell 19 Chess<br />
30. IV kell 19 Kuidas elad?...Ann?!<br />
(Rakvere teater)<br />
3. V kell 12 Kass, kes kõndis omapead<br />
Genialistide klubi<br />
28. IV kell 16 Shakespeare’i Lõpp<br />
hea, kõik hea (T-Teater)<br />
<strong>Tartu</strong> kunstimuuseum<br />
Kuni 29. IV Läti kunstniku Kurts<br />
Fridrihsonsi näitus Vaikuse tsoonis<br />
<strong>Tartu</strong> mänguasjamuuseum<br />
Kuni 3. VI näitus Svetlana Vetrova<br />
kunstnikunukud<br />
Eesti postimuuseum<br />
Kuni 29. IV näitus Vaat, kus siga!<br />
Valik postkaarte Imants Viiksnise<br />
kogudest<br />
Kuni 29. IV näitus Kirjad nabamaadelt<br />
(Eesti polaarklubi)<br />
Kuni 29. IV näitus Aasta lind – luik<br />
Eesti spordimuuseum<br />
Püsinäitus Hortus Atleticus<br />
Kuni 29. IV Arvo Leki fotonäitus<br />
TÜ ajaloomuuseum<br />
Kuni 29. IV näitus 200 aastat<br />
Kuni 31. XII TÜ arstiteaduskonna<br />
meditsiinikollektsioonid<br />
TÜ kunstimuuseum<br />
Kuni 1. VI näitus Meistriteoste lummus.<br />
Koopia Eestis 19. sajandil<br />
<strong>Tartu</strong> kunstimaja<br />
Kuni 13. V Valeri Vinogradovi Kultuuriuudised<br />
Tampere maja<br />
Kuni 13. V Toomas Altnurme näitus<br />
<strong>Tartu</strong> linnaraamatukogu<br />
Kuni 28. IV näitus Leedu kaasaegset<br />
graafikat Matti Miliuse<br />
kogudest<br />
Kuni 18. V raamatunäitus Lindude<br />
kirju maailm<br />
Kuni 18. V juubelinäitus Heino Kiik<br />
ilusas hoos<br />
Kuni 18. V mälestusnäitus Kurt<br />
Vonnegut<br />
A. Le Coqi spordimaja<br />
28. IV kell 11.30 <strong>Tartu</strong> Kalevi kepikõnniretk<br />
29. IV kell 11.30 EMT tervisekõnni<br />
Käime koos! avaetapp<br />
Turu spordihoone<br />
28. IV kell 10 <strong>Tartu</strong> aeroobikafestival<br />
30. IV kell 18 <strong>Tartu</strong> tantsulaste suur<br />
tantsupäeva kontsert<br />
3. V kell 19 Vivacello. Kavas: Eller,<br />
Valgre, Rimski-Korsakov, Rossini,<br />
Miller, Mancini, ABBA<br />
TÜ aula<br />
28. IV kell 18 Åbo Akadeemia<br />
meeskoori Brahe Djäknar kontsert<br />
29. IV kell 16 neidudekoori Kurekell<br />
25. sünnipäeva kontsert<br />
Genialistide klubi<br />
27. IV kell 22.30 ansambel Viihdeimperiumin<br />
Rock-Trio (Soome)<br />
28. IV kell 20 Jaan Pehk ja Aapo Ilves<br />
Raekoja saal<br />
27. IV kell 17.30 Helsingi akordionistid<br />
Atlantis<br />
27. IV Cosmodrome Marathon.<br />
DJ-d Kolzar, Aav, Hirmo, Yep ja<br />
Lang<br />
28. IV kell 18 Koolinoorte pidu<br />
– edetabeli eri! DJ-d Veiko Värv ja<br />
Karl Kukke, õhtujuht Ervin Hurt<br />
28. IV kell 22 Clubgirl of April<br />
2007! DJ Raul Rooma<br />
Club Illusion<br />
27. IV Ice Cream – 80 Minutes of
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee vaba aeg / raamat<br />
13<br />
DEF – mixtape tour! DJ-d Defkut<br />
(Fin), Rahim (Tansaania) ja MVP<br />
28. IV MTV Brainstorm live.<br />
DJ Easy-G<br />
Club Tallinn<br />
27. IV <strong>Tartu</strong> tudengimiss 2007.<br />
DJ-d Aasorg ja Emerson<br />
Koomiks<br />
Sudoku<br />
Raskemuusikakontserdile vanusepiiranguta<br />
28. IV R2 Live Extra. Chalice live,<br />
Liisi Koikson ja bänd.<br />
DJ Hannes Kalamäe<br />
Maasikas<br />
27. IV Öödisko – oksjoni eri.<br />
DJ Rauno Salumets<br />
28. IV Maasika moemaja. Pille<br />
<strong>Tartu</strong> tudengite kevadpäevade<br />
raames esinevad<br />
eesoleval pühapäeval suures<br />
ja väärikas Vanemuise<br />
kontserdimajas raskemat<br />
muusikat viljelevad vokaalinstrumentaalansamblid<br />
Metsatöll, Pedigree, Finish<br />
Me Off ja Taak. Kuigi tegu<br />
on äärmiselt valju ja jõulise<br />
etteastega, lubavad<br />
korraldajad kõik soovijad<br />
ilma vanusepiiranguta sisse<br />
lasta.<br />
“Üritus tuleb suurejooneline<br />
nii sisult kui ka vormilt.<br />
Hea toodang ning mõnus<br />
ja loodetavasti arvukas<br />
publik,” toonitab Metsatöllu<br />
trummar Marko Atso. LL<br />
Luksepa õhtukleitide kollektsioon<br />
Red Passion. DJ Lauri Herrmann<br />
Pattaya<br />
27. IV Terminaator live.<br />
DJ Sven Arusoo<br />
28. IV Junglehunt.<br />
DJ Vaido Pannel<br />
Sudoku on Jaapani numbrimõistatus, mis<br />
lööb laineid kogu maailmas. Sudoku üks ja<br />
ainus reegel on see, et tühjad kohad tabelis<br />
tuleb täita numbritega 1–9. Numbrid peavad<br />
paiknema aga igas veerus, reas ja 3x3-<br />
ruudus nii, et nad ei korduks.<br />
20. aprillil Linnalehes ilmunud<br />
mõistatuse õige lahendus<br />
© Bulls<br />
Inglise keele õpik algajale ja<br />
taasalustajale.<br />
Autor: Ingrid Ant<br />
Kirjastus: TEA<br />
Pehme köide+CD<br />
Lehekülgi: 176<br />
Basic Everyday English”<br />
“ on igapäevase inglise<br />
keele õpik täiskasvanutele: õpihimulistele<br />
algajatele ja taasalustajatele, eelkõige<br />
iseõppijaile, kuid sobib ka individuaal- ja<br />
rühmaõppeks. „Basic Everyday English”<br />
katab igapäevaelu puudutavad põhiteemad.<br />
Iga teema kohta on antud põhjalik<br />
sõnavara, valik väljendeid, dialooge, tekste<br />
ning harjutusi õpitu kinnistamiseks. Et õpiku<br />
fookuses on suhtluskeel, on grammatika<br />
minimaalne. Õpiku lõpus on inglise-eesti<br />
sõnastik, harjutuste vastused ning ebareeglipäraste<br />
tegusõnade tabel. Õpiku juurde<br />
kuulub audio-CD, mille abil on võimalik<br />
õppida hääldamist ning kuulata väljendeid,<br />
dialooge ja tekste.<br />
Prantsuse keele<br />
kursus iseõppijale.<br />
Algajale ja taasalustajale.<br />
Kirjastus: TEA<br />
Pehme köide+3 CD-d<br />
Lehekülgi: 200<br />
ursus koosneb õpikust<br />
Kja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel<br />
on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad<br />
õppijat ja võimaldavad harjutada inglise<br />
keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole.<br />
Kursus on jagatud kuude peatükki, igas<br />
peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat,<br />
ent omavahel seotud teemat. Lühidalt<br />
on tutvustatud ka prantsuskeelsete maade<br />
tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et<br />
suhtlemist hõlbustada. Keele õppimine on<br />
innustav seiklus – uus keel annab võimaluse<br />
näha maailma uue vaatenurga alt.<br />
Kummaline kuju.<br />
Autorite kogumik<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 56<br />
uturaamatus on väi-<br />
lugejatele päris Jkestele<br />
lühikesi, aga ka pisut pikemaid<br />
lookesi, mis räägivad laste mängudest<br />
ning suhetest sõprade ja pereliikmetega, on<br />
turvalist kodusoojust ning südamehellust,<br />
sekka ka lahedat nalja ja rõkatavat rõõmu.<br />
„Kummalises kujus” pajatatakse ka tähtpäevadest<br />
– põnevast jõuluootusest, emadepäeva<br />
meeldejäävast tähistamisest ning<br />
lustakast mardi- ja kadripäevast.<br />
Laulud emast.<br />
Autorite kogumik<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 80<br />
õik seni on lapsed, kui elavad<br />
Kemad. Valikkogus on luuletusi<br />
Ellen Niidult, Viiu Härmilt, Viivi<br />
Luigelt, Lehte Hainsalult, Katre Ligilt, Heljo<br />
Männilt, Leelo Tunglalt, Ave Alavainult, Silvia<br />
Rannamaalt jt. Raamat sisaldab sügavalt<br />
mõtlikke ning siiralt südamlikke luuletusi<br />
emast ja vanaemast, meie esiemadest. Luulekogus<br />
on helget rõõmu ja vaikset nukrust<br />
ning tõdemust kõige lähedasema inimese<br />
– ema – alatisest ligiolekust.<br />
Röövlilaev.<br />
Autor: Henno Käo<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 48<br />
isult mitmekülgne ja ülla-<br />
luuleraamat. Stusterohke<br />
Kirjanik kõneleb lapsega ka kaugematel,<br />
vähem tuntud teemadel, nagu maakera<br />
nabad, külgetõmbejõud, minevik ja tulevik,<br />
uskumine ja kahtlemine. Luuleraamatus on<br />
veel meeleolukaid pilte loodusest: vihma<br />
kodust, pilvest, kel hakkas taeva all igav,<br />
herilasest, kes trollibussis lendab õlalt õlale<br />
ega mõtle sõiduvõlale. Raamatu lõpuosast<br />
leiab lugeja toredaid talve- ja jõululuuletusi.<br />
Seitse paid.<br />
Autorite kogumik<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 40<br />
aamatus on luuletusi<br />
Remast ja vanaemast, lapse ja ema suhetest,<br />
milles lapse pilgu läbi nähtuna on oma<br />
ema kõige parem, kõige ilusam ja kõige<br />
tähtsam inimene maailmas. Tõsisemate ja<br />
südamlike luuletuste kõrval on raamatus ka<br />
lõbusamaid värsse väikesest jorrupõrnikast,<br />
kes ema äiutamisele vaatamata ei taha<br />
magama jääda, ning jonnipusast, kellega<br />
ema jonnijoru pärast hädas<br />
Tuukerkoer Torru<br />
ja teised loomad.<br />
Autor: Jaan Rannap<br />
Kirjastus: TEA<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 136<br />
aan Rannapi ülipõnevas<br />
Jjutuvalimikus “Tuukerkoer Torru ja teised<br />
loomad” kohtub lugeja segaverelise kutsika<br />
Torruga, kellest koeraomanik julge ja ustava<br />
sõbra ning abilise kasvatab. Torru vägiteod<br />
algavad korterivaraste ja kaubalattu tunginud<br />
sulide tabamise ning röövitud poisi<br />
jälile jõudmisega. Sündmustik on seikluslik<br />
ja haarav ning koera ja peremehe sõprus<br />
liigutav. Raamatus on põimunud kirjaniku<br />
mõnus jutustamislaad rikkalike sügavate<br />
teadmistega loodusest ja loomadest.<br />
Suleline, Puhuja ja must munk.<br />
Autor: Aino Pervik<br />
Kirjastus: Tänapäev<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 352<br />
Suleline, Puhuja ja must<br />
“ munk” jätkab nelja väikese<br />
tüübi seiklusi, keda<br />
lugeja tunneb raamatust<br />
“Maailm Sulelise ja Karvasega”. Lugu hakkab<br />
peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi:<br />
Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna.<br />
Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must<br />
munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks<br />
kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus,<br />
paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada<br />
lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis<br />
saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see<br />
ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad<br />
ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED<br />
MUSTA AUKU! Siis röövitakse ära väike Ernst.<br />
Baskini kogutud anekdoodid 3.<br />
Autor: Eino Baskin<br />
Kirjastus: Tänapäev<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 380<br />
olmas osa Baskini kogu-<br />
anekdoote tuntud Ktud<br />
headuses. Poeg uurib isalt:<br />
“Issi, kas sa veel kasvad?”<br />
“Ei, ma olen juba täiskasvanud.”<br />
“Aga miks sa siis nii palju sööd?”<br />
Elsa- talutüdrukust bussijuhiks.<br />
Ühe eesti naise<br />
elu läbi XX sajandi.<br />
Autor: Peter Kuus<br />
Kirjastus: Klugerat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 164<br />
aamat kajastab Tallinna<br />
Resimese naisbussijuhi Elsa Pihelga ja tema<br />
lähedaste elu ning saatust läbi XX sajandi<br />
sündmustekeerise. Elsa lapsepõlv Eesti Vabariigis,<br />
valikud sõja-aastatel, eneseleidmine<br />
ebatavalises ametis, töökangelase staatus<br />
„uuel kodumaal”... Muu hulgas meenutatakse<br />
värvikaimaid juhtumisi bussijuhi töös, Tallinna<br />
bussitranspordi arengut ning omaaegseid<br />
bussimarke, mille kohta raamat sisaldab<br />
rikkalikku ja unikaalset pildimaterjali.<br />
Tardunud helide maailmas.<br />
Autor: Heino Pedusaar<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide+CD<br />
Lehekülgi: 192<br />
Tardunud helide maailm”<br />
“ on raamat, mis viib meid<br />
haaravale teekonnale helisalvestuse ajalukku.<br />
Heino Pedusaar toob meie silme ette<br />
helitehnika arenguloo selle algusaastaist<br />
üle-eelmise sajandi lõpus kuni tänapäevani<br />
välja tehes, seda õige mitme kandi pealt ja<br />
sageli mõnusa muige saatel... Vaadeldavale<br />
ajajärgule omast hõngu lisavad rohked<br />
väljavõtted tolleaegsetest ajalehtedest ja<br />
reklaamidest, mis enamasti pärinevad küll<br />
20. sajandi esimesest poolest. Kõik see on<br />
koondatud haaravaks looks, mida täiendavad<br />
arvukad fotod ja helinäited CD-l. Jääb<br />
vaid lisada, et paljud plaadile kogutud helikillud<br />
kuuluvad üsna haruldaste hulka.<br />
Tuulevaikus.<br />
Autor: William Golding<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 220<br />
aamatu tegevus toimub<br />
RAustraaliasse purjetaval<br />
kirju seltskonnaga vanal sõjalaeval.<br />
Peategelane on noor lüüriline, ambitsioonikate<br />
tulevikuplaanidega Edmund<br />
Talbot. Pehkinud lekkival laeval satuvad<br />
alkoholist, oopiumist ja hirmust pooleldi<br />
segased inimesed aegamööda konflikti nii<br />
iseenda kui laeva kapteniga. Siis kohtuvad<br />
tuulevaiksel udusel merel ootamatult kaks<br />
Inglise laeva, koos laevadel peetakse ball,<br />
mis toob elevust mererutiini. Laevade<br />
lahkumineku järel painajalik olukord aina<br />
süveneb…<br />
Matemaatika.<br />
Autor: Lehte Vihand<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 343<br />
ogumikus on 1997. aas-<br />
toimunud katselise Ktal<br />
riigieksami ülesanded ning<br />
aastatel 1997-2006 toimunud riigieksami<br />
ülesannete põhi- ja lisavariandid. Nende<br />
lahendused on antud põhjalike seletuste ja<br />
lahendamiseks vajalike valemite, vajadusel<br />
ka nende teisendustega. Väljaanne on<br />
iseseisvaks valmistumiseks riigieksamiks,<br />
samuti ka abimaterjaliks algajale gümnaasiumiõpetajale.<br />
Taskusudoku.<br />
Autor: Rauno Pärnits<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 96<br />
aapani päritolu loogika-<br />
on maail-<br />
Jmõistatused<br />
mas väga populaarsed ning nende lummus<br />
on haaranud ka Eestit. Taskusudoku, nagu<br />
ka juba raamatu nimi reedab, on käepärase<br />
formaadiga ning mugav lahendada. Raamatust<br />
leiate ligi 100 sudokut viies erinevas<br />
raskusastmes, lisaks 10 auhinnasudokut.<br />
Kõigil mõistatustel on raamatu sabas täielikud<br />
lahendid ning raamat on varustatud<br />
sudokude lahendamise juhendiga. Loogikamõistatused<br />
on koostanud Ristiku ristsõna-<br />
ja sudokumeister Rauno Pärnits. Sobib<br />
lahendamiseks algajale, kuid pakub pinget<br />
ka kogenud lahendajale.<br />
Uued ankdoodid. 2. osa.<br />
Autor: Erkki Kõlu<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 80<br />
esti ühe tuntuima<br />
Eanekdoodivestja ja<br />
-koguja uusim naljakogu<br />
koosneb neljast osast: rahvaste<br />
naljad, arsti juures, uusrikkad ja must<br />
huumor. Nalja nabani ja enamgi. “Maailm<br />
meie ümber on ju jube,” tunnistab musta<br />
huumorit armastav mees. “Paljud katsuvad<br />
probleeme lahendada kas alkoholi, usu või<br />
enesetapuga. Üks võimalus on aga huumor.<br />
See on minu lahendusviis.”<br />
100 taime. 100. maitsetaime.<br />
Autor: Ulve Pihlik<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 116<br />
jakirja AED raamatusari.<br />
AMaitsetaimede kasvatamine<br />
on väga moes. Ja pole<br />
selleks ju ka vaja enamat kui<br />
rõdu või potti aknalaual. Väike ürdipeenar<br />
on aga lisaks praktilisusele ka üks aia kaunistaja.<br />
Eestis kasutatavate maitsetaimede<br />
maailm on rikas. Paljud neist on ühtlasi ka<br />
ravitoimega ja sobivad tee valmistamiseks.<br />
Mitmed on aga tuntud ka ilutaimena. Ulve<br />
Pihlik on aastaid kirjutanud maitsetaimedest<br />
ajakirjas AED. Raamatusse on ta kogunud<br />
suurema osa Eestis kasvatatavaist ja<br />
kasutatavaist maitsetaimedest. Käepärane<br />
teatmeraamat tuletab kindlasti lugejale<br />
meelde nii mõnegi põneva taime, mida ta<br />
on igatsenud oma aeda kasvama panna.<br />
Lisaks nõuandeid maitsetaimede valikuks,<br />
kasvatamiseks ja hooldamiseks.<br />
Aedniku ABC. Laisa aedniku aed.<br />
Autor: Jüri Annist<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 100<br />
RAKVERE TEATER<br />
16.mai 19:00 <strong>Tartu</strong> Sadamateater
14<br />
jakirja AED raamatusari. Paljudel aia-<br />
on üks ühine unelm: tahaks,<br />
Aomanikel<br />
et aed oleks ilus ja et sellega oleks vähe<br />
tööd. Paraku kipub elus kehtima reegel, et<br />
mida ilusam aed, seda rohkem nõuab see<br />
tööd. Hoolitsemata aed näitab aga vähese<br />
vaevanägemise kohe välja. Siiski on võimalik<br />
mõnd lihtsat tõde arvestades kujundada<br />
”laisa mehe aed”. Need tõed on oma pikast<br />
töökogemusest välja sõelunud tuntud<br />
aednik Jüri Annist. Ta soovitab raamatus<br />
vähe tööd nõudvaid aiakujunduselemente<br />
ja taimi, mida on Eesti eri tüüpi aedades<br />
kõige mugavam pidada. Uus sari ”Aedniku<br />
ABC” on mõeldud eelkõige noortele aiapidajatele,<br />
kuid samas ka praktiline ja mõnus<br />
lugemismaterjal igale rohenäpule.<br />
Ürdiaed. Ideid kaunitarbeaia<br />
kujundamiseks.<br />
Autor: Evely Karvak<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 100<br />
jakirja Kodukiri raamat.<br />
AÜrdiaed ei pea sugugi<br />
tähendama sirgete peenardega aialappi.<br />
See võib olla hoopis mõnusalt lõhnav<br />
rõdu või terrass, pilkupüüdev ilupeenar või<br />
koguni moodne pergola ja puhkemööbliga<br />
aiatuba. Pealegi levib Eestis järjest enam<br />
roheline mõtteviis, mis innustab supirohelist<br />
ja köögiviljagi jälle ise kasvatama.<br />
Aiakujundaja Evely Karvak esitab raamatus<br />
veerandsada erineva suuruse ja kujuga<br />
ürdiaeda. Aednikule annavad praktilisi ideid<br />
nii aiaosade ja peenarde plaanid kui ka erinevate<br />
ürdipeenarde loomiseks soovitatud<br />
taimekooslused. Raamatu lisaväärtuseks on<br />
Rein Kuresoo kaunid joonistused.<br />
Katedraalide aeg.<br />
Kunst ja ühiskond.<br />
Autor: Georges Duby<br />
Kirjastus: Kunst<br />
Kõva köide<br />
raamat<br />
Lehekülgi: 436<br />
untud prantsuse ajaloo-<br />
ja kirjaniku Georges Tlase<br />
Duby mahukas essee kunstiloomingu<br />
sotsioloogiast on privileeg, lugejale antud<br />
eelis osata lugeda märke, mis jäävad<br />
massikultuurist kaugele eemale. Õhtumaa<br />
kujunemise lugu kirjeldatakse kunsti kaudu,<br />
metafooriks täiuslik ehitis – katedraal. Tohutul<br />
teadmistehulgal põhinev ja nauditavalt<br />
kirjutatud raamat on Euroopa kultuuri asendamatu<br />
teejuht.<br />
Püha Franciscius assisist.<br />
Autor: Gilbert Keith Chesterton<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 192<br />
nglise esseisti ja poeedi G.K.<br />
IChestertoni käsitlus Assisi<br />
Franciscusest, ühest olulisemast<br />
isiksusest Kiriku ajaloos,<br />
näitab pühakut ja tema ideaale realistlike<br />
ja inimestele lähedastena. Püha Franciscus,<br />
õieti Giovanni Francesco Bernardone (1181<br />
või 1182 – 1226) oli kaupmehe poeg, kes<br />
hakkas rändjutlustajana kuulutama patukahetsust,<br />
vaesust, alandlikkust ja ligimesearmastust.<br />
Oma poolehoidjad koondas<br />
ta frantsisklaste ehk vähemate vendade<br />
orduks, mis tegutseb tänapäevani.<br />
Front Line English.<br />
English Tenses.<br />
Autor: Ken Singleton<br />
Front Line English.<br />
Modal Verbs.<br />
Autorid: Diane Hall,<br />
Mark Foley<br />
Front Line English.<br />
Prepositions.<br />
Autor: Paul Seligson<br />
Front Line English.<br />
Reported Speech<br />
Autor: Ken Singleton<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 64<br />
irjastus Koolibri on Eesti inglise keele<br />
Kõppijatele välja andnud Suurbritannia<br />
kirjastuse Zastrugi Books grammatikasarjast<br />
Front Line English õpikud English Tenses,<br />
Prepositions, Modal Verbs, Reported<br />
Speech.Võõrkeele õpetamise kõige efektiivsemaks<br />
meetodiks peetakse võimalikult<br />
vähest emakeele kasutamist õppeprotsessis.<br />
Grammatika õpetamisel soovitatakse<br />
aga paralleelide toomist emakeelega, et<br />
mõista keele omapära ja tunnetada võõrkeele<br />
sarnaseid jooni emakeelega. Õpetajad-praktikud<br />
soovitavad ja kasutavad seda<br />
meetodit üle maailma..Autorid Ken Singleton,<br />
Diane Hall, Mark Foley ja Paul Seligson<br />
on õppematerjalid koostanud õppijatele,<br />
kelle emakeel ei ole inglise keel. Seetõttu<br />
on materjalid juba algselt koostatud nii, et<br />
ruumi jääks ka selle maa keelsete selgituste<br />
toimetaja Meelis Linke meelis.linke@linnaleht.ee<br />
ja näitelausete tõlgete jaoks, mis materjali<br />
tõlkimise on ette võtnud. Raamatuid võib<br />
kasutada ka teatmematerjalina. Raamatud<br />
on oma põhistruktuurilt sarnased:<br />
sissejuhatus, kus on antud kasutusjuhend,<br />
põhiosa temaatiliste õppetükkidena, iga<br />
õppeteema on varustatud grammatikaharjutustega,<br />
kus kinnistatakse äsjaõpitut.<br />
Kokkuvõttes võetakse veel kord läbi kõik<br />
teemad ja põhireeglid. Lisatud on enesekontrollitestid,<br />
mis võimaldavad iseseisvat<br />
tööd, kuna vastused nii harjutustele kui ka<br />
testidele on antud raamatu lõpus. Mõne<br />
keerukama teema nagu Reported Speech<br />
või Modal Verbs kohta on lisaks veel arvukalt<br />
kinnistavaid harjutusi koos vastustega.<br />
Need grammatikateemasid üksikasjalikult<br />
käsitlevad õppematerjalid on suureks abiks<br />
mitte ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele<br />
alates 8.–9. klassist.<br />
Pulmatort.<br />
Autor: Bladine Le Callet<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 176<br />
érengère on Vincent’i<br />
Barmastus esimesest<br />
silmapilgust. Vincent teab,<br />
et sellelt naiselt tahab ta kuulda jah-sõna.<br />
Bérengère omakorda teab, et pulmapeost,<br />
etendusest, mille nimitegelased neist<br />
Vincent’iga saavad, peab kujunema igas<br />
mõttes õnnestumine. Ent oma kordaminekuid<br />
ootavad sellest sündmusest kõik,<br />
ka kõrvalosatäitjad: rohked lähikondsed ja<br />
kaugem rahvas, kes juba paaris, kes veel<br />
üksi ilma peal.<br />
Valmistume kooliks.<br />
Kirja eelharjutused.<br />
Autor: Pilvi Kula<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 56<br />
irja eelharjutuste vihik on mõeldud 5–7-<br />
Kaastastele lastele kirjutama õppimise<br />
algperioodil. Lapsed hakkavad vihikus<br />
tegema harjutusi, mis aitavad omandada<br />
edaspidi õpitavate joonis- ja hiljem ka kirjatähtede<br />
õigeid kirjutamisliigutusi. Erisuguste<br />
liigutuste suund on iga harjutuse juures<br />
näidatud noolega. Vihikusse on koondatud<br />
õige mitmekesiseid kirja eelharjutusi:<br />
kopeerimis- ja lõdvestavad harjutused, tähtede<br />
ja numbrite kirjutamise eelharjutused<br />
ning lihtsustatud võte kirjatähtede kirjutama<br />
õppimiseks.<br />
Valmistume kooliks.<br />
Kõnearenduspildid.<br />
Autorid: Pilvi Kula, Joonas Sildre<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 12<br />
õnearenduspiltide komplekt koosneb<br />
K12-st suures formaadis lehest, mille järgi<br />
saab jutustada järgmistel teemadel: Kodus,<br />
Suvi, Laste mängud, Sügis, Metsas, Jõulud,<br />
Talvelõbud, Eestimaa, Minu päev. Tervitused,<br />
Kevad, Emadepäev, Muinasjutud<br />
Koer, kes oli näinud jumalat.<br />
Autor: Dino Buzzati<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 112<br />
ino Buzzati on kahtlema-<br />
üks omapärasemaid, Dta<br />
hinnatavamaid ja tõlgitavamaid<br />
itaalia kirjanikke. Eesti<br />
lugeja tunneb Buzzatit siiani “Tatarlaste kõrbe”<br />
(1991, 2005) ja jutukogu “Merekoll”(1988)<br />
autorina. Käesolev tõlkevalik on mõeldud<br />
lugupidamisavaldusena kirjanikule tema 100.<br />
sünniaastapäeva puhul. Buzzati lemmikzanr<br />
on fantastiline jutustus - tegemist pole mitte<br />
teaduse või tehnika valdkonda kuuluva fantastikaga,<br />
vaid psühholoogilise fantastikaga.<br />
Tema jutustus on kord muinasjutt, kord allegooriline<br />
mõistujutt, kord filosoofiline essee.<br />
Ehkki Buzzati puhul on räägitud mitmetest<br />
mõjudest (Kafka ja Dostojevski looming,<br />
Skandinaavia kirjandus), on ilmselt õigus ühel<br />
prantsuse kirjandusteadlasel, kes nimetab<br />
Buzzati loomingut müütide teadlikuks või<br />
ebateadlikuks edasiarenduseks. Müüdid on<br />
aga alati toitnud inimeste ettekujutust, seda<br />
eriti Itaalias, antiigi kodumaal, mille pinnasest<br />
on võrsunud nii paljud müüdid. Käesolev<br />
valik on tehtud “Saladuste poe” (/La boutique<br />
del mistero/) 31 jutu hulgast. Viimased valis<br />
Buzzati ise välja oma rikkaliku jutuloomingu<br />
seast, “soovides tutvustada lugejatele parimat”,<br />
mis ta on kirjutanud. Meie valisime neist<br />
omakorda 13, seega need kõige säravamad<br />
säravate pärlite seast.<br />
Hollywood. Charles Bukowski.<br />
Autor: Mihkel Mõisnik<br />
Kirjastus: Hotger<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 284<br />
hinaski elu on just rahu-<br />
rööpasse saanud, Clikku<br />
kirjutamine, tore naine<br />
ja hipodroom sisustavad<br />
kenasti ta päevi. Siis aga helistab filmirežissöör<br />
Jon Pinchot ja teeb ettepaneku<br />
kirjutada stsenaarium. Selle afääriga nõustumine<br />
tõmbab Hanki tema jaoks täiesti<br />
uude maailma, seiklusse, millega kaasneb<br />
kolimine, uus auto, väga palju sekeldusi ja<br />
veidraid filmiinimesi.”Hollywood” on irooniline<br />
pilguheit Hollywoodi võlumaailma, selle<br />
narridele ja narrikestele. Nagu Bukowski<br />
romaanid enamasti, põhineb see loomulikult<br />
reaalsetel sündmustel ja isikutel autori<br />
elust: film, mille tegemisest raamatus juttu,<br />
“Baarikärbes”, vändati aastal 1987, režissööriks<br />
Barbet Schroeder ning peaosades<br />
Mickey Rourke ja Faye Dunaway.<br />
Eesti Entsüklopeedia.15. köide.<br />
Maailma maad<br />
Kirjastus: Eesti<br />
Entsüklopeediakirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 704<br />
aamat kuulub sarja<br />
R“Eesti entsüklopeedia”<br />
“Maailma maad” lõpetab “Eesti entsüklopeedia”<br />
sarja, mille algus ulatub aastasse 1985.<br />
Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena<br />
püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab<br />
iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just<br />
sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust<br />
pakub EE viimane, viieteistkümnes köide.<br />
• 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata<br />
alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika,<br />
loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu, lisaks<br />
kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid,<br />
rohkesti illustratsioone ning tabelid<br />
riikide haldusjaotuse, suuremate linnade,<br />
geograafiliste objektide, majandusnäitajate,<br />
riigipeade ja valitsusjuhtide kohta<br />
Tordid.<br />
Autor: Maria Öhrn<br />
Kirjastus: Tänapäev<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 64<br />
ee on raamat ahvatlevatest, maitsvatest<br />
Sja nägusatest tortidest, kus tordiilma<br />
klassikud nagu printsessitort ja vahukooretort<br />
vahelduvad niisuguste uudistega nagu<br />
tomatitort ja mooniseemnetort. Retsepte<br />
on siin nii lihtsaid – näiteks beseeparfeetort<br />
– kui ka keerulisi – näiteks vaarikavahutort<br />
neile, kes otsivad uusi väljakutseid.<br />
Caesar ja Kleopatra.<br />
Autor: Maria Helleberg<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 240<br />
rintsess Kleopatra, keda<br />
Pegiptlased kummardavad<br />
nagu jumalannat, on juba lapsena<br />
võimuahnete ülikute meelevallas ja ta<br />
elu on ohus. Tal õnnestub pääseda Julius<br />
Caesari, maailma mõjukaima mehe jutule<br />
ja siit saab alguse üks ajaloo tuntumaid<br />
armastuslugusid. Kahe valitseja, kahe jõulise<br />
isiksuse armastus trotsib suurt vanusevahet,<br />
kultuurierinevusi ja poliitilisi intriige. Haarav<br />
ajalooline romaan on ühtlasi ajatu lugu<br />
mehe ja naise kirglikust ja keerukast suhtest.<br />
Marukoer.<br />
Autor: Jaan Tangsoo<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 192<br />
omaan on erandliku<br />
Rainekäsitlusega, sest tegu<br />
on inimese ning Rexi, raevuka viiekümnekilose<br />
eluka, pooleldi rotveileri, pooleldi<br />
hundikoera veidra suhtega, kus loomale<br />
on määratud muutuda peremehe pikka<br />
aega haudutud kättemaksu tööriistaks süütute<br />
inimeste vastu. See on karm raamat,<br />
sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast<br />
mõjust inimloomusele.<br />
Merevaigutuba.<br />
Autorid: Catherine Scott-Clark,<br />
Adrian Levy<br />
Kirjastus: Tänapäev<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 400<br />
erevaigutuba oli<br />
Minimkonna suurimaid<br />
aardeid. Selle tellis 1701. aastal Preisimaa<br />
kuningas Friedrich I, kuid peenelt töödeldud<br />
suured, kullast palju kallimad paneelid<br />
saadeti 1717. aastal kingituseks Venemaa<br />
tsaarile Peeter Suurele. Venemaa hiilguse<br />
sümbol Merevaigutuba jäi Tsarskoje Selosse<br />
peaaegu kahesajaks aastaks. Kui natsiarmee<br />
1941. aastal Nõukogude Liitu tungis,<br />
Merevaigutuba peideti. Kuid see leiti üles,<br />
pakiti kastidesse ja viidi Balti mere äärde<br />
Königsbergi. Sestpeale pole Merevaigutuba<br />
enam nähtud. Merevaigutoa otsingud viisid<br />
raamatu autorid Catherine Scott-Clark ja<br />
Adrian Levy Ida-Euroopasse ning luure ja<br />
vastuluure ohtlikku maailma. Peterburi ja<br />
Berliini arhiividest, seni nägemata päevikutest,<br />
kirjadest, salastatud ettekannetest<br />
toovad nad päevavalgele jahmatava ning<br />
hoolikalt varjatud tõe.<br />
Muistne Ameerika.<br />
Autor: Nicholas J. Saunders<br />
Kirjastus: Tänapäev<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 275<br />
Muistne Ameerika” on<br />
“ ülevaade Meso-Ameerika<br />
ja Lõuna-Ameerika vanadest tsivilisatsioonidest.<br />
Sageli arvatakse üleolevalt,<br />
nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas<br />
tekkinud alles Kolumbuse retkede järel.<br />
Tegelikult olid Ameerikas välja kujunenud<br />
mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos<br />
oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri<br />
ja religiooniga. Meso-Ameerika<br />
ehk Kesk-Ameerika osas tutvustatakse<br />
peamiselt olmeeke, sapoteeke, maiasid,<br />
asteeke ja Teotihuacáni kultuuri. Lõuna-Ameerikast<br />
on põhjalikumalt juttu<br />
inkadest ning Chavíni, Moche, Nasca, Wari,<br />
Tiwanaku ning Sicáni ja Chimú kultuurist.<br />
Raamat on illustreeritud kaartide, jooniste<br />
ja värvifotodega.<br />
Issanda loomaaed. Viru sektor.<br />
Autor: Kaja Saaber<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 360<br />
aamat sisaldab jüripari-<br />
muhedat lühi-<br />
Rjõelikku<br />
proosat, aineks lähimineviku<br />
olud ja inimsaatused; jutustuse<br />
„Päeva variserid”, mis räägib veidrikustteadlasest;<br />
samuti näidendi „Koduvõõrad”,<br />
alapealkirjaga „Ohudraama Virumaa põuest”,<br />
mis lavastati Rakvere Teatris nn fosforiidisõja<br />
haripunktis 1987. aasta sügisel. See on üle<br />
paljude aastate esimene raamat kunagiselt<br />
poleemiliselt ja produktiivselt autorilt, ehk<br />
Saaber nagu Saaber ikka – eluline ning<br />
huvitav.<br />
Asunikud.<br />
Autor: Vilhelm Moberg<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 480<br />
etraloogia kolmas<br />
Tromaan (kaks esimest<br />
“Väljarändajad” e. k. 2002,<br />
“Sisserändajad” 2005). Karl Oskar ja Kristina<br />
rajavad kodu Uues Maailmas. Ajal, kui mees<br />
püüdleb jõuliselt edasi, künnab ja ehitab,<br />
süveneb naises igatsus kaotatud kodumaa<br />
järele. Karl Oskari luuletajahingega vend<br />
läheb kullaväljadele ja jääb aastateks kadunuks.<br />
Rootslaste kogukond hakkab aga<br />
ehitama oma esimest kirikut ja valib välja<br />
maalapi oma esimeseks surnuaiaks: Uude<br />
Maailma ei tuldud mitte ainult elama, vaid<br />
ka surema...<br />
Ameerika.<br />
Autor: Jean Baudrillard<br />
Kirjastus: Eesti Raamat<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 160<br />
ean Baudrillard’i (1929-<br />
J2007), üleilmselt tuntud<br />
prantsuse filosoofi ja kulturoloogi tähtsust<br />
tänapäeva filosoofilises mõtlemises on raske<br />
üle hinnata. Teda on nimetatud postmodernismi<br />
guruks. Tuntuse tõi talle teooria,<br />
mis põhineb hüperreaalsuse kontseptsioonil;<br />
temalt pärinevad mõisted „tarbimisühiskond”,<br />
„simulatsioon”. Baudrillard’i „Ameerika”<br />
kohta, mis avab sügavuti Ameerika olemuse,<br />
on öeldud, et seal ühineb matkaja<br />
vaimustunud jutt filosoofi kaine häälega.<br />
Surm võõral maal.<br />
Autor: Donna Leon<br />
Kirjastus: Kunst<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 296<br />
arasel hommikutunnil<br />
Vleitakse Veneetsia kanalist<br />
noore mehe surnukeha. Kui selgub, et<br />
tegu on tapetud ameeriklasega, viib juhtumi<br />
uurimine komissar Brunetti Vicenzas<br />
asuvasse Ameerika sõjaväebaasi, kus aga<br />
ei olda kuigi abivalmid. Peagi varastatakse<br />
ühelt tuntud itaallaselt kolm hinnalist<br />
maali ning kahtlastel asjaoludel sureb veel<br />
üks Ameerika sõjaväebaasi töötaja – aga<br />
juhtumitega tegelevale Brunettile antakse<br />
kõrgemalt poolt käsk uurimine lõpetada.<br />
Otsustanud omal käel jätkata, jõuab ta<br />
välja uskumatute seoste ja üllatavalt kõrge<br />
mänguni…Kirjastuse Kunst väljaandel on<br />
ilmunud ka Donna Leoni esimene Brunettiraamat<br />
“Surm La Fenices” (2006).<br />
Miks kukub võileib alati võise<br />
poolega allapoole?<br />
Murphy seaduse<br />
toimimise põhjused.<br />
Autor: Richiard Robinson<br />
Kirjastus: Kunst<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 276<br />
iks meiega juhtub alailma just nii, nagu<br />
Mjuhtub? Nina hakkab sügelema, kui<br />
mõlemad käed on kinni, vajalikud asjad<br />
tulevad meelde kaks sekundit enne uinumist,<br />
bussid kas ei tule üldse või tulevad<br />
kolmekaupa. Kuhu aga vaatad, Murphy on<br />
igal pool hakkamas. Miks nii? Millega seda<br />
seletada? Richard Robinson toob hulga<br />
naljakaid ja vähem naljakaid näiteid selle<br />
kohta, kuidas Murphy seadused meid päevast<br />
päeva kimbutavad, ning seletab nende<br />
toimimise reaalseid mehhanisme. Ja ennäe<br />
– kõige taga on teaduslikud ja psühholoogilised<br />
tõsiasjad<br />
Arvuta arvu.<br />
Autor: Jonny Ball<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 96<br />
atemaatika ei tegele<br />
Müksnes arvude ja<br />
arvutamisega. Raamatus<br />
„Aruta arvu” avaneb lugejale imemaailm,<br />
kust võib leida mõistatusi, maagilisi trikke,<br />
äraarvamismänge ning probleeme, millega<br />
on jännis olnud maailma kõige hiilgavamad<br />
matemaatikud. Autor viib lugeja jalutuskäigule<br />
läbi kummalise matemaatika maailma.<br />
“Olen kindel, et seal on palju paeluvaid asju<br />
alates maagilistest trikkidest ja nuputamisülesannetest<br />
kuni asjadeni, mida saad ise<br />
teha.” Jonny Ball on Inglismaal hästi tuntud<br />
matemaatika ja loodusteaduste populariseerija<br />
ning teaberohke reis koos temaga<br />
lõpmatusse ja kaugemalegi, labürintides<br />
ekslemine ja kalkulaatori ülekavaldamine<br />
pakub lugejale, noorele ja vanale, kindlasti<br />
nii huvi kui ka lõbu.<br />
Susi jutud.<br />
Autorid: Tõnu Trubetsky,<br />
Anti Pathique<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 36<br />
Sügavas metsas suure kuuse all elas Ott.<br />
” Läbi kuuseokste ja tiheda udu valgustasid<br />
kuuseokastega kaetud maapinda õhtused<br />
päikesekiired. Just sellistel õhtutundidel<br />
korraldas Ott oma hiliseid jalutuskäike<br />
koduses prügimägede ja võsatihnikutega<br />
palistatud XXI sajandi laanes…” Nii algab<br />
Tõnu Trubetsky ”Susi juttude” esimene<br />
lugu ”Puugid ja teod”. Kes on Ott? Ja kes<br />
Susi ning Ketu? Mida tehakse Dolorese<br />
kuuris? Mida kirjutab Susi vanaonu Columbiast?<br />
Sellest juba tuntud muusiku uues<br />
vaimukas ja värvikate karakteritega jutukogus<br />
täiskasvanutele.<br />
Sõrmepere seiklused.<br />
Autor: Valli Vilu<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 32<br />
jakirja Pere ja Kodu uus raamat. Sõr-<br />
ja käe liikuvus on otseselt seo-<br />
Amede<br />
tud aju ja kõne arenguga. Seega mõjub<br />
sõrmede liikuvuse ja koordinatsiooni<br />
parandamine soodsalt lapse kõne arengule.<br />
Väike raamat on mõeldud 9 kuu<br />
kuni 6 aasta vanuste laste peenmotoorika<br />
ja kõne arendamiseks. Sisuks lihtne<br />
lugu sõrmepere seiklustest, mida võib<br />
lapsele lihtssalt ette lugeda, kuid veelgi<br />
kasulikum on ühendada jutt sõrmede ja<br />
käte silitamise, massaaži ja harjutustega.<br />
Lihtne, paljude korduste ja trükitähtedega<br />
tekst pakub võimalust ka lugema<br />
õppimiseks.<br />
Robot Robin saab<br />
südame.<br />
Autor: Hille Karm<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 64<br />
jakirja Pere ja Kodu<br />
Auus raamat. Armas ja soe, koolieelikule<br />
ettelugemiseks sobiv kogupereraamat,<br />
milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega.<br />
Peategelasteks on viieaastaseks saav<br />
Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin.<br />
Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele<br />
– isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele,<br />
onudele ja tädidele...Vahvad pildid<br />
on joonistanud autori tütar Reet Helisabeth<br />
Karm.<br />
100 rooga.<br />
Eesti perepeod.<br />
Autorid: Lia Virkus, Harri Ilves,<br />
Tiina Väljaste<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 248<br />
aamatus on juttu kõigist meie täht-<br />
pühadest. Kõigepealt kirjel-<br />
Rsamatest<br />
datakse vanu ja uusi kombeid, mis antud<br />
päevale iseloomulikud. Seejärel pakub<br />
meisterkokk Harri Ilves välja lihtsaid ideid<br />
peomenüü koostamiseks koos retseptide<br />
ja valmistamisõpetustega. Samuti antakse<br />
nõu peoruumide kaunistamiseks ja laua<br />
katmiseks. Raamat on pildirohke, elav<br />
ja praktiliselt kasutatav ning nii eesti kui<br />
ka inglise keeles, sobides nii koduseks<br />
kasutamiseks kui ka kingituseks välimaal<br />
elavatele sõpradele.<br />
Värvimängud aias.<br />
Autor: Rein Kuresoo<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 116<br />
odukirja uus raamat.<br />
KKes ei tahaks endale<br />
värvimängul põhinevat aeda, mis püüab<br />
silma salapära ja tasakaalutundega. Rein<br />
Kuresoo on oma aias korraldanud värvimänge<br />
juba kümmekond aastat. Selle aja<br />
jooksul saadud kogemusi vahendabki ta<br />
selles raamatus, mille sadakonnast illustreerivast<br />
pildistki on tubli kolmandik tehtud<br />
tema enda mängumaadel. See on esimene<br />
omamaine aia värvidele pühendatud raamat<br />
Eestis.<br />
100 rooga. Pannkoogid, krepid,<br />
vahvlid.<br />
Autorid: Maire Suitsu,<br />
Heivi Peterson<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 116<br />
annkoogid ja vahvlid võiksid ilmuda<br />
Plauale senisest palju tihedamini. Raamatust<br />
leiate tervelt 70 retsepti, millest<br />
peaaegu kõik sobivad ühtviisi hästi nii<br />
pannile kui ka vahvlimasina plaatide vahele.<br />
Eraldi peatükki on koondatud ligi 40 valmispannkookide<br />
ja -vahvlite juurde pakutavat<br />
lisandit ning arvukalt trendikaid ja põnevaid<br />
serveerimisviise koos atraktiivsetega<br />
fotodega.<br />
15 minutit<br />
hispaania keelt.<br />
Autor: Sylvia Goulding<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 160<br />
linnaleht reede, 27. aprill 2007<br />
15 minutit saksa keelt.<br />
Autor: Sylvia Goulding<br />
Kirjastus: Koolibri<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 160<br />
arja „Oma silm on kuningas”<br />
Skuuluvad õpikud aitavad<br />
keeli õppida kiiresti ja vähese vaevaga.<br />
Varem ilmunud inglise, itaalia ja prantsuse<br />
keele õpikutele on lisandunud hispaania ja<br />
saksa keele õpik. Tegelikult ei olegi tegemist<br />
päris õpikutega, vaid kombinatsiooniga<br />
keeleõpikust, vestmikust, sõnastikust ja<br />
mõnel määral ka reisijuhist. Kõik see on<br />
osavalt põimitud kompaktseks tervikuks ja<br />
täiendatud paljude fotodega. Raamatud on<br />
mõeldud inimestele, kes keelt üldse ei valda<br />
või tunnevad end suhtlemisel ebakindlalt,<br />
ja seepärast on kogu materjal õpikutes<br />
antud lihtsustatult. Ära on toodud eelkõige<br />
see, mida võib nimetada suhtluskeeleks ehk<br />
siis see osa keelest, mida eestlane vajab, et<br />
võõrkeelses keskkonnas end väljendada.<br />
Õpikud on sobivaks stardipakuks ka neile,<br />
kes hiljem soovivad keeleõppes argipäevasuhtlemisest<br />
kaugemale minna. 15 minuti<br />
keeleõpiku teeb raskesti asendatavaks tema<br />
kompaktsus, lihtsus, kaasaegsus –väikeseformaadilise<br />
raamatu 160 leheküljel oleva<br />
materjali omandamiseks ei ole vaja midagi<br />
muud kui vaid 15 minutit teie päevast – ei<br />
keeleõpetajat, suuri ja raskeid sõnastikke<br />
ega lisamaterjale. Väike raamat ja 15 minutit<br />
teie päevast.<br />
Suusatamine-<br />
Eesti rahvussport.<br />
Autor: Tiit Lääne.<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 320<br />
oostöös Eesti Suusalii-<br />
Suusatamisest, Kduga.<br />
mille edukuses veel kümmekond aastat<br />
tagasi kaheldi, on Eestis saanud tõeline rahvusspordiala.<br />
Torino olümpiavõitude aastal<br />
täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastat.<br />
Kõigest sellest, kes või mis neisse aastatesse<br />
mahub, räägibki see raamat. Lisaks põhjalik<br />
kronoloogia suusaspordi algusaegadest<br />
kuni tänase päevani ja täiuslik statistika,<br />
kus kirjas kõik Eesti meistrid, eestlaste<br />
esinemised üleliidulistel tippvõistlustel,<br />
samuti olümpiamängude ja MM-võistluste<br />
medalikolmikud.<br />
Värvid kodus.<br />
Autor: Ülle Linnuste<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 124<br />
jakirja Kodukiri raamat.<br />
ARõõmsad värvilised<br />
kodud on jälle moes. Kuidas aga leida oma<br />
kodule sobivaimad toonid? Disainer Ülle<br />
Linnuste kirjutab raamatus “Värvid kodus”<br />
lihtsas keeles lahti teoreetilised alustõed,<br />
mis aitavad kodukujundajal leida õnnestunud<br />
värvilahendused nii suurtesse kui ka<br />
väikestesse ruumidesse. Juttu on ka vana<br />
mööbli ülevärvimisest ja maja välisvärvi<br />
valimisest. Selgituste juures on abiks värvitabelid<br />
ja -kaardid ning arvukad fotod.<br />
Raamatu lisaväärtus on lihtsad spikrid disaineripraktikast<br />
neile, kel seni olnud värvidega<br />
vähe kogemusi. Kasulik raamat kõikidele<br />
kodusisustajatele.<br />
Nukuraamat.<br />
Autorid: Mai Sein,<br />
Sandra Urvak, Jaanus Vaiksoo<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Pehme köide<br />
Lehekülgi: 100<br />
arjast Teeme koos lap-<br />
Raamat õpetab täiskasvanuid val-<br />
Ssega.<br />
mistama koos lapsega erinevast materjalist<br />
ja eri keerukusega nukke. Nukke võib teha<br />
looduslikest ja kunstmaterjalidest, viltida ja<br />
paberist välja lõigata. Nukkude valmistamine<br />
on näidatud etappide kaupa. Iga nuku<br />
juures on ka lühike teda iseloomustav lõbus<br />
ja lastepärane lugu eelkooliealisele lapsele.<br />
100 rooga. Riisiraamat.<br />
Autor: Rudolf Visnapuu<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 116<br />
iis on suurema osa<br />
RAasia toitja, kuid ka<br />
meie söögilaual kartulite<br />
ja tainatoodete kõrval eelistatuim toidukomponent.<br />
Suures osas on raamatus<br />
kasutatud lihtsaid toiduaineid, kuid leidub<br />
ka keerulisemaid ja põnevamaid retsepte.<br />
Tähelepanu on pööratud ka sellele, et uue<br />
roa saab väga lihtsalt teha näiteks eelmisest<br />
toidukorrast järelejäänud riisist, st riisipudrust<br />
või sõmerast riisist – tuleb vaid kasutada<br />
natukene fantaasiat.<br />
100 rooga. Rohelised salatid.<br />
Autor: Monika Kelle<br />
Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus<br />
Kõva köide<br />
Lehekülgi: 80<br />
aamatust leiavad üle 30<br />
Rrohelise salati retsepti<br />
nii toidunautlejad, kaalujälgijad<br />
kui ka moeteadlikud inimesed. Need<br />
on salatid, mis täidavad kõhtu, teevad saledaks,<br />
turgutavad vitamiinidega ja panevad<br />
naha särama. Valmivad kiiresti ja on parimad<br />
värskelt. Lisaks mitmekülgsele retseptivalikule<br />
hulk huvitavat ja kasulikku lugemist<br />
salatiliikidest, kastmetest ja lisanditest.
eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jane Jürgenson jane.jurgenson@linnaleht.ee töö/kuulutus 15<br />
KINNISVARA OST<br />
1-2-toal korter, tel 511 5949<br />
2-3-toal korter omanikult, tel 503 2345<br />
2-3-toal korter, tel 515 3773<br />
3-4-toal korter, tel 515 3688<br />
ENNUSTUSE KINNISVARA võtab omanikult<br />
lepinguga müüki KINNISVARA. Hea hind ja<br />
kiire müük, tel 5348 2672, www.ennustus.ee<br />
Maamaja <strong>Tartu</strong>st kuni 40 km,<br />
tel 5561 4114<br />
Maad <strong>Tartu</strong>st kuni 20 km, tel 5373 6343<br />
Võtame müüki kinnisvara!<br />
www.estproperty.com +372 528 8784<br />
KINNISVARA MÜÜK<br />
1-4-toal korterid. Fotodega andmebaas<br />
www.tartukinnisvara.ee,<br />
tel 742 0240 Robinson KV<br />
1- ja 2-toal rõduga korterid Jõgeval 1-t 3. k<br />
ja 2-t 5. k. Tel 5650 9218<br />
Maja, 280 m2, 5 tuba, 2 k,<br />
siseviimistluseta, kommunikatsioonid<br />
olemas, saun, garaaþ, tel 504 7530<br />
Parimad müügipakkumised leiate:<br />
www.ennustus.ee<br />
Uued korterid Valga kesklinnas.<br />
Vaata www.henningu.ee<br />
RENDILE VÕTTA<br />
1-2-toal korter omanikult, tel 5561 4114<br />
Otsime oma klientidele erinevaid üürikortereid.<br />
Oodatud kõik pakkumised,<br />
tel 742 0656, 511 5949 Robinson KV<br />
RENDILE ANDA<br />
Erinevad üürikorterid. Fotodega andmebaas<br />
www.tartukinnisvara.ee,<br />
tel 742 0500 Robinson KV<br />
OST<br />
Kasutatud raamatute ost linna piires.<br />
Tulen kohale. Raha kohe, tel 734 1901<br />
Võtame mööblit komisjonimüüki,<br />
Puiestee 114, tel 5391 2169<br />
ÄRITEENUS<br />
PANDITA KIIRLAENUD kuni 7000 kr,<br />
laenud auto ja maa tagatisel (auto jääb<br />
teile), www.lounalaenud.ee,<br />
Lõunalaenud OÜ, tel 5680 8188<br />
Uus mugav väikebuss (8 kohta) koos professionaalse<br />
juhiga, tel 514 6262<br />
Veoteenus, kraanaga kallur k-v 12,25 t,<br />
kaubik 2,6 t 15 m 3 , tel 502 4710<br />
MÜÜK<br />
Kasutatud el-pliidid, külmikud, pesumasinad.<br />
Garantii kuni 12 kuud.<br />
E-R 9-18 L 10-15, <strong>Tartu</strong>, Vaksali 25,<br />
tel 742 1639, OÜ Tarvi<br />
Kuivad lepapuud, vedu al 2 rm-st <strong>Tartu</strong><br />
prk-s tasuta, tel 557 0850<br />
Kuiv kütteklots 40-l võrkudes, vedu,<br />
tel 384 7010<br />
Küttepuud, tel 523 8674, 744 6656<br />
Müüa kuivad pakitud kütteklotsid ja<br />
kaminapuud 40-l võrkkottides. Transport<br />
tasuta, tel 523 8503, 433 3130<br />
Müüa liimpuitu (männist, pöögist,<br />
tammest, kasest) - trepiastmed,<br />
trepipõsed, aknalauad, tööpinnad,<br />
mööblikilbid erinevates mõõtudes,<br />
tel 5397 5262, www.hot.ee/Liistukeskus/<br />
Rulluisud Oxygen, nr 41,5. Tel 5621 0702<br />
Uus ja vähekasutatud nahk- ja plüüsmööbel<br />
Soomest, voodid, madratsid.<br />
Komisjonimüük. Narva mnt 149,<br />
tel 733 3833<br />
EHITUS JA REMONT<br />
Fassaaditööd. Töö kiire ja korralik, tel 5563 9555<br />
Killustiku ja kruusa müük + vedu, tel 5666 7528<br />
OÜ Liimak Grupp teeb ehitustöid: nii sisekui<br />
ka välistöid. Tehtud töödele garantii,<br />
tel 5343 1009<br />
KOOLITUS<br />
PAKUN TÖÖD<br />
1a ja 7k tüdruk vajab hoidjat 4-5 h tööpäevadel.<br />
Tel 507 9610<br />
95-aastase kogemusega rahvusvaheline<br />
firma võtab tööle seoses laienemisega<br />
Euroopa turule (Sveits, Austria, Soome)<br />
energilisi ja positiivseid inimesi<br />
müügiesindajateks, kes on huvitatud<br />
karjäärist välismaal (firmapoolne tasuta<br />
väljaõpe). Kasuks tuleb keeleoskus. Vajalik<br />
sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel<br />
registreeruda E-R kella 10.00-16.00<br />
tel 512 6648<br />
AS Valumehaanika võtab tööle<br />
valujaoskonda metallivalajaid, vormijaid<br />
(vajadusel väljaõpe kohapeal), sildkraanajuhi,<br />
lukseppi, treiali ja<br />
elektriku. Ühiselamu võimalus.<br />
Teguri 32, tel 747 4702<br />
Ennustuse Kinnisvara pakub tööd kinnisvaramaaklerile<br />
(FIE-le).Vajalik oma auto<br />
ja netiühendus. Tel 5348 2672<br />
Otsitakse koristajat, kes töötaks osalise<br />
tööajaga. Sobib pensionärile, tel 742 7290<br />
OÜ Ropka Autopood vajab autode<br />
remondilukkseppi ja automaalreid,<br />
tel 5664 9236<br />
Pakun tööd töölisele maasikakasvatuse<br />
talus Soomes alates aprilli lõpust, tel 511<br />
7160<br />
Pakun tööd väikekopa juhile.<br />
Tel 524 1760<br />
Põltsamaa Meierei Juustutööstus Rannus<br />
pakub tööd piimakogumisautojuhile.<br />
Info tel 526 4471, 735 3802<br />
Rahvusvaheline firma võtab tööle 5 aktiivset<br />
müügiesindajat, kes on huvitatud<br />
karjäärist (firmapoolne tasuta väljaõpe ja<br />
töötasu alates 7000 krooni kuus). Vajalik<br />
sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel<br />
registreeruda<br />
E-R kella 9.00-17.00 tel 512 6614<br />
Restoran <strong>Tartu</strong> kesklinnas vajab<br />
nõudepesijat.Tel 5556 5211<br />
Seoses tootmismahu suurenemisega<br />
vajatakse kummidetailide töötlejaid<br />
(naised) ja meestöötlejat kummi-,<br />
metall-ja plasttoodetele.<br />
Tööaeg E-R 8.00-16.30. Tel 517 2264<br />
Taksodispetðerile, tel 501 0362<br />
Toredale juuksurile. KIIRE! Tel 5342 3848<br />
Tublidele ehitusmeestele <strong>Tartu</strong>s,<br />
tel 5843 8212<br />
Võtame tööle kütte-, veevarustus-,<br />
kanalisatsiooni- ja vent-süsteemide<br />
paigaldajaid, montaaþielektrikuid -<br />
elektri-montaaþitööd ehitusobjektidel,<br />
tel 507 2669<br />
TEENUS<br />
Akende pesemine, kevadkoristus,<br />
tel 5843 8212<br />
Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus, santehnilised<br />
tööd, tel 734 8044, 5646 9025<br />
Fekaaliauto, tel 520 5904<br />
KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727<br />
24 h, h 17 kr/min<br />
Kasside Turvakodu otsib häid kodusid<br />
kassidele ja kassipoegadele, kes on arstlikult<br />
kontrollitud, vaktsineeritud ja steriliseeritud/kastreeritud.<br />
Vajadusel toome<br />
kohale üle Eesti. Aitame leida just Teile<br />
sobiva kassi! Info tel 528 4680 ja 517 0272<br />
Kaubavedu, kolimine, kv 1,7 t,<br />
tel 521 8217<br />
Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,<br />
Küütri 2, tel 742 3335<br />
Kunstküünte paigaldus ja hooldus,<br />
tel 5396 4944<br />
Kvalifitseeritud pottsepatööd, tel 502 5424<br />
Massaaþ Ropka Perearstikeskuses, hinnad<br />
soodsad, tel 527 3600<br />
Pakume veoteenust kraanaveokiga, kandevõime<br />
13 tonni, linnas 350 kr/h, linnast<br />
väljas 10 kr/km. Tel 5819 4088, 518 8080<br />
Polsterdame uksi, tel 5370 3971<br />
Pottsepatööd, tel 5800 2782<br />
Pottsepatööd ja -materjalid, kollete rem.,<br />
ahjukestad, tel 503 2665<br />
San-tehnilised tööd (garantii) ja<br />
kanal-ummistused, tel 521 4808<br />
VANAVARA<br />
Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara<br />
(maalid, lauahõbe, ehted, mündid,<br />
ordenid, portselan, postkaardid jne.),<br />
Küütri 2, tel 742 3335, 505 2148<br />
E-Kunstisalong uues kaubamajas võtab<br />
müügile vanemat kunsti. Hindamine,<br />
oksjonid, tel 506 4555<br />
Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn.<br />
Kunstiklassika ost-müük, näitused,<br />
oksjonid, konsultatsioonid, virtuaalgalerii.<br />
Avatud E-R 10-17, L 11-15,<br />
tel/faks 646 4500, 512 7677,<br />
info@allee.ee; www.allee.ee<br />
TEATED<br />
Marika Naadeli graafika näitusmüük.<br />
Kuni 01.06.07, Desiree, Tiigi 57<br />
Kadunud 9-kuune beeþ Lääne-Siberi<br />
laika. Sõbrad ootavad.<br />
tel. 5804 5265
Üks tund <strong>Tartu</strong>s<br />
Eile kella viie paiku<br />
nägi <strong>Tartu</strong> välja just<br />
selline – nooruslik<br />
ja täis kevadet.<br />
Linnapilti olid lisaks Pirogovi<br />
platsil õlut kaanivatele üliõpilastele<br />
siginenud ka hakid,<br />
välikohvikud ja jalgratturid.<br />
Viimased samuti enamasti<br />
tudengid. Kel raha kesvamärjukese<br />
tarvis nappis, võis end<br />
ümberseisjate rõõmuks segaseks<br />
keerutada.<br />
Kui tegu polnud silmapettega,<br />
siis seisis eile keset Raekoja<br />
platsi ka rattahoidla. Huvilised<br />
võivad täna selle kindluse<br />
mõttes üle tšekata.<br />
Silmapiirile oli tõusnud ka<br />
üks torn. Paistab, et kevad on<br />
totaalselt käes. LL<br />
Foto: 6 x Arvo Uustalu