Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht
19.12.2012 • Views
Share Embed Flag

Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
linnaleht.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

sisustus<br />

Reede<br />

10. 11. 2006<br />

nr 40 (379)<br />

tasuta nädalaleht<br />

ilmub reedeti<br />

www.linnaleht.ee<br />

Lapsed said Riia<br />

tänavale oma<br />

peopaiga<br />

lk8<br />

Loomad oma<br />

lapsi ei karista<br />

lk B1-B2<br />

Uus rattatee lk5<br />

Foto:: Alar Madisson<br />

LED-valgustid<br />

hõivavad turgu<br />

LED-lambid on uskumatult<br />

energiasäästlikud ja head<br />

sisustuselemendid, mis on nüüd<br />

jõudnud ka tavalistesse kodulampidesse.<br />

lk 9<br />

Tänases Linnalehes<br />

toidueri Kõhutäis<br />

Limpa Limonaad<br />

traditsiooniline,<br />

2*0,5 l<br />

pant 2*0.50<br />

2 2 tk tk<br />

uudis<br />

13 40<br />

29<br />

<strong>49</strong>.67/kg<br />

80<br />

670 670 Rannarootsi<br />

Keeduvorst<br />

Laste,<br />

2*300 g<br />

14 24.83/kg 90 14 90<br />

2 2 tk tk<br />

Lähiaastatel kerkib<br />

Raadile uus linnaosa<br />

Kümne aasta jooksul leiab endise<br />

sõjaväeosa territooriumil kodu 10 <strong>000</strong><br />

inimest. Planeeringu järgi tulevad Raadile<br />

golfi väljak, jäähall, jalgpallistaadion,<br />

lasteaed ja kool.<br />

lk 3<br />

Softbed tekk<br />

silikoniseeritud kiud,<br />

erinevad kangad,<br />

150x200 cm,<br />

2 tk<br />

399 199.50/tk 00 399 00<br />

2 2 tk tk<br />

798 00<br />

399.00/tk<br />

MTJ-i<br />

isad<br />

peavad<br />

25. sünnipäeva<br />

lk 2<br />

Lotus<br />

tualettpaber<br />

27<br />

Embo valge,<br />

2*4 rulli/pk<br />

3.44/rull 50 2750 2 2 tk tk<br />

55<br />

6.88/rull<br />

00<br />

ilm<br />

täna R 10.11<br />

päeval -2…+2<br />

õösel -6…+2<br />

homme L 11.11<br />

päeval -6…+2<br />

õösel -2…-13<br />

ülehomme P 12.11<br />

päeval -3…+5<br />

õösel -6…0<br />

<strong>Tartu</strong><br />

<strong>Linnalehel</strong><br />

<strong>49</strong> <strong>000</strong><br />

<strong>lugejat</strong>!<br />

Allikas: TNS Emor, II kvartal 2006

2<br />

uudised<br />

Toomemäe maa-aluses käigus läheb remondiks<br />

� Linn tahab Karl XI bastioni<br />

poterni taastada ja näitusepinnana<br />

kasutusele võtta juba<br />

tuleva aasta lõpus. Korrastustööd<br />

lähevad maksma ligi<br />

2,5 miljonit krooni, millest linn<br />

hüvitab 230 <strong>000</strong>. Ülejäänud<br />

raha taotletakse keskkonnainvesteeringute<br />

keskuse<br />

looduskaitseprogrammilt.<br />

Projekti raames tehakse korda<br />

ka poterni lähiala. Tänavu suvel<br />

puhastati seda kuna omaaegse<br />

teepinnani ning tehti arheoloogilisi<br />

kaevamisi. Sügiseks<br />

paigaldati käigu ette vandaalide<br />

eest kaitsvad uksed.<br />

LL<br />

MTJ-i pillimehed peavad maavillast kantripidu<br />

Eesoleval pühapäeval<br />

tähistavad <strong>Tartu</strong> staažikaima<br />

süldibändi MTJ-i<br />

muusikud Vanemuise<br />

kontserdimajas oma<br />

hõbepulma.<br />

Kolhoosihõngulise nimega<br />

bändil jätkub tööd ja leiba<br />

praegugi, kuid meeste näod<br />

lähevad heldimusest särama,<br />

kui meenutatakse vanu häid<br />

aegu, mil isegi Võru-Kubijal<br />

loeti publikut tuhandetes,<br />

kahe päevaga anti viis kontserti<br />

ning esineti öölaulupidudel.<br />

MTJ tipphetk oli instrumentaal-vokaalansambli<br />

solisti<br />

Vello Tellisaare arvates 12 aastat<br />

tagasi, kui vaesus taanduma<br />

hakkas ja<br />

iga suuremtuurikontsert<br />

tõi kohale väiksema<br />

staadioni täie publikut.<br />

„Kõike on olnud. Kord paluti<br />

minu käest Tellissaare autogrammi.<br />

Küsisin, et miks siis<br />

solisti enda poole ei pöörduta.<br />

Selgus, et Velts on liiga kuulus,<br />

et otse temalt küsida,” meenutas<br />

ansambli asutajaliige Lembit<br />

Tähepõld.<br />

Bändi menust annab tunnistust<br />

Saaremaal asuva Torni-<br />

mäe kultuurimaja avamispidu,<br />

mil korraldati tõeline kolhoosirahva<br />

tantsuorgia. Mäng läks<br />

lahti õhtul kell kaheksa ja lõppes<br />

hommikul samal ajal. 12<br />

tundi kestnud tantsumaratoni<br />

vahel viidi naised turistibussiga<br />

lüpsma ja toodi siis pidutsema<br />

tagasi.<br />

Kokanduslik muusika<br />

Bändil on olnud neli koosseisu.<br />

Küll ei ole muutunud<br />

selle suunitlus. MTJ viljeles ja<br />

viljeleb rahvalikku kantrimuusikat<br />

ning mängib erinevalt<br />

paljudest teistest pille laval ise.<br />

Et rohkem raha teenida, on<br />

alus pandud ka kolmeliikmelisele<br />

Mini MTJ-le. Nende<br />

endi maavillase huumori<br />

järgi kõlab see<br />

järgmiselt: menše<br />

vendi, bolše<br />

dengi.<br />

„Tõsi, teeme<br />

sülti, aga<br />

see on hästi<br />

maitsestatud<br />

sült. Ka lugu<br />

„Tule mulle,<br />

Manni”<br />

saab esitadaläbimõeldult.<br />

Meie<br />

püüame hoida<br />

peotuju nii pulmas<br />

kui ka festivalil.<br />

Pulmamelu on keeruline<br />

pelgalt hevimuusikaga<br />

tekitada. Käisime Orissaares<br />

vabaõhukontserdil. Keegi<br />

vaatas paduvihma ajal taevasse<br />

ja pinkide keskel istuvale<br />

inimesele näkku ning ütles,<br />

et kontsert jääb vist ära. Olukorra<br />

päästis pulma kutsumine.<br />

Meid oli toona koos sõnameistrite<br />

ja külalisesinejatega<br />

üle kümne. Kuna pillid olid<br />

kaasas, seadsime kola ka üles.<br />

Algul kadus vaikselt kohalik<br />

punt, pärast näitlejate lavale<br />

tulekut ka pulmavanem. Seejärel<br />

sai pidu hoo sisse,” rääkis<br />

Lemps kokandustermineid<br />

abiks võttes.<br />

Aastategausel “<strong>Tartu</strong> sügisel”<br />

tõusis joobnud noormees<br />

enne bändi mängima hakkamist<br />

püsti ja lausus valju häälega<br />

üle haudvaikse saali: „Sülti<br />

söön ja viina joon.” Saatuse<br />

iroonia oli, et MTJ mängis sel<br />

õhtul suurepärast kantrirokki<br />

ja andis tol õhtul oma karjääri<br />

tippkontserdi. Bändis tegutsevad<br />

asjatundjad Tibu ja Joku<br />

on võimelised mängima igasugust<br />

muusikat.<br />

Isade päevabänd<br />

„Iga viie aasta järel küsitakse<br />

meilt, et miks juubelikontsert<br />

on jälle isadepäeval. Selle<br />

päeva paiku sai lihtsalt kokku<br />

tuldud. Ansamblisse kuulumise<br />

üks tingimusi tundub olevat<br />

ka vähemalt kahe või isegi<br />

kolme lapse isaks olemine.<br />

Me oleme tõsised isad”, kinnitas<br />

Tähepõld.<br />

Isadepäeva kontserdil astuvad<br />

lavale ka sajad MTJ-i sõbrad-kolleegid:<br />

Seelikukütid,<br />

Anne Adams, Luule Komissarov,<br />

Raimo Aas, Samuel<br />

Golomb, Chick’n’band,<br />

Vello Orumets, <strong>Tartu</strong> akadeemiline<br />

meeskoor, Lembit<br />

Eelmäe ja üllatusesineja.<br />

„Eks 25 aasta jooksul ole neidki,<br />

kes on karmis estraadiäris<br />

tervise kaotanud,” selgitas<br />

Tähepõld.<br />

Mehed rääkisid veel kaua<br />

sellest, kuidas Leningradist 12<br />

keelega kitarri ja „Ülesküntud<br />

uudismaa” komplekti toomas<br />

käidi ning kuidas juhtmeid<br />

kummitoru sisse aeti. ALO<br />

TV-st kostus kõrvu MTJ-i<br />

menulugu „Ma tulen maalt ja<br />

mu nimi on Priidu” – puhas<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Ülikooli ette klompkivid<br />

� Tuleval aastal tehakse korda Ülikooli<br />

tänava kõnniteed Munga-Küütri lõigus.<br />

Linnavalitsuse teedeteenistuse<br />

juhataja Mart Joosepi sõnul on täpsed<br />

ajalised tärminid veel paika panemata,<br />

kuid tööd tahetakse ära teha ülikooli<br />

375. sünnipäevaks. Edaspidi kaetakse<br />

sõidutee klompkividega. .<br />

LL<br />

Traktorijaamas tehtud ühisfotol poseerivad Vello Tellissaar, Andres Joamets, Leo Suurtee, Alar Salurand,<br />

Andu Kõiv, Lembit Tähepõld ja Villu Laiapea. Foto: Alar Madisson<br />

saksa lööklauludega vürtsitatud<br />

farmimuusika.<br />

„Oleme teinud muusikat<br />

veerand sajandit. Ka raskel<br />

ajal, mil nii mõnigi bänd läks<br />

esinemisvõimaluste puudumise<br />

pärast sundpuhkusele. MTJ<br />

ei ole oma tegutsemise jooksul<br />

teinud ühtegi pikemat pausi,”<br />

lausus Tellissaar.<br />

Bändi tulevikuplaanidest<br />

rääkides ütles keskmisest<br />

tugevama tervisega Lemps, et<br />

muusikat tehakse niikaua, kui<br />

tervist on. Arvo Uustalu

eede, 10. november 2006 linnaleht uudised 3<br />

Kurikuulus Hiinalinn kaob paari kuu jooksul <strong>Tartu</strong> kaardilt<br />

� Kuu-kahe jooksul lammutatakse<br />

veel kaks Hiinalinna barakki. Ülejäänud<br />

seitse võetakse maha ülejärgmise<br />

aasta lõpuks.<br />

1994. aastal anti <strong>Tartu</strong> linnale üle<br />

80 Hiinalinnas asuvat elamut, millest<br />

seni on lammutatud 47. Põlenud või<br />

hävinud on 24 lobudikku. Praegu on<br />

veel püsti üheksa kunagise nõuko-<br />

Raadi toob <strong>Tartu</strong>le juurde sadu hektareid<br />

� LINN KASVAB<br />

Eesti Rahva Muuseumi<br />

peahoone ehitus ja kümnele<br />

tuhandele inimesele<br />

ehitatavad väikeelamud<br />

ja kortermajad annavad<br />

Raadi arengule veelgi<br />

kiirema hoo sisse.<br />

Koostatavas Raadi üldplaneeringus<br />

nähakse oma koht<br />

ette ka golfi väljakule, jäähallile,<br />

jalgpallistaadionile, lasteaiale<br />

ja koolile.<br />

Eile olid <strong>Tartu</strong>s koos need<br />

paarkümmend inimest, kes<br />

on juba kuid töötanud tõsiselt<br />

Raadi detailplaneeringu kallal.<br />

Raadimõisa hotellis toimunud<br />

rahvusvahelistel mõttetalgutel<br />

vaieldi peamiselt selle<br />

üle, kuidas ja kas tulevases<br />

linnaosas säilitada kunagise<br />

lennuvälja ruleerimisrada. Kui<br />

enamiku Raadi maaomanike<br />

<strong>Tartu</strong> valla esindajad ei pea<br />

vana lennujaama säilitamist<br />

vajalikuks, siis näiteks Eesti<br />

Rahva Muuseumi uue peahoone<br />

arhitektid ja direktor<br />

Krista Aru näevad osa lennurajast<br />

Raadi südame ühe osana.<br />

Kaasaegne linn või küla?<br />

“Oleme <strong>Tartu</strong> vallaga pidanud<br />

tõsiseid vaidlusi, mis<br />

ruleerimisrajast saab. Valla<br />

esindajad ütlevad, et see<br />

pole muuseumi asi, kuna see<br />

on valla maa,” lisas Aru. Teda<br />

ärritab seegi, et <strong>Tartu</strong> vald on<br />

juba alustanud Raadile jäähalli,<br />

hotelli ja kaubanduskeskuse<br />

planeerimist.<br />

ERM-i uue hoone rahvusvaheline<br />

arhitektide kollektiiv,<br />

kes on võitnud rahvusvahelise<br />

arhitektuurivõistluse, arvab<br />

gude armee ohvitseride kodu. Üks neist lammutatakse<br />

novembris ja teine detsembris.<br />

Ida 64 hoone lammutustööde riigihanke võitis<br />

AS Bron-Teenindus. Maja lammutamine maksab<br />

üle 100 <strong>000</strong> krooni. Jaamamõisas asuvates hurtsikutes<br />

elab seaduslikult veel kümme leibkonda,<br />

lisaks nii-öelda kontvõõrad. Linna omandis olevate<br />

eluruumide elanikel on võimalus taotleda<br />

laenu ja kolimistoetust. Arvo Uustalu<br />

Üleeilsetest Raadi arengu mõttetalgutest võtsid osa ka ERM-i uue peahoone arhitektuurivõistluse võitnud Liibanoni päritolu Lina Ghotmeh<br />

ja Jaapani päritolu Tsuyoshi Tane. Foto: Arvo UUstalu<br />

et läbimõtlemata planeerimine<br />

võib põhjustada mitte nüüdisaegse<br />

linnaosa, vaid hoopis<br />

kolmandajärgulise äärelinna<br />

teket.<br />

Koostöö lonkab<br />

“Praegune nägemus Raadist<br />

on tore, sest ruum on jagatud<br />

üldkasutatavaks muuseumi-<br />

ja puhkemaaks, elumaaks<br />

ja tööstusmaaks, aga nüüd on<br />

küsimus, kuidas need tsoonid<br />

suudetakse tervikuks ühendada,”<br />

lisas arhitekt Dan Dorell.<br />

Kui arhitektide arusaama<br />

järgi oleks ERM-i peahoone<br />

võidutöö ühendavaks lüliks<br />

just roheline linnaruum koos<br />

eesti rahva ajaloost jutustava<br />

teemapargiga, siis <strong>Tartu</strong> vald<br />

soovib ruumi maksimaalselt<br />

kasutada äri-, tootmis- ja elumaana.<br />

Raadi planeeringut koostava<br />

AS-i K&H esindaja Heiki Kalberg<br />

ütles, et põhimõtteliselt<br />

võiks vana ruleerimisraja osas<br />

korraldada eraldi arhitektuurikonkursi,<br />

kuid ERM-i soovitud<br />

kujul oleks 1,5 kilomeetrit<br />

pika ja 700 meetrit laia lennuraja<br />

haldamine nii vallale kui<br />

ka muuseumile liiga kallis.<br />

Linnakunstniku Tiit Kaunissaare<br />

arvates on loomulik,<br />

et <strong>Tartu</strong>ga kokkukasvanud<br />

piirkonnad arendatakse<br />

välja vähemalt koostöös linna<br />

ja vallaga. „Praegu on pigem<br />

nõnda, et vallal on omad huvid<br />

ja linnal omad. See, et linn ei<br />

ole Kõrvekülani välja arenenud,<br />

on vene lennuväe teene.<br />

Omavaheliste nääklemistega<br />

põlistaksime vene okupatsiooni<br />

jäänukeid,” lausus Kaunissaare.<br />

Mirko Ojakivi<br />

Arvo Uustalu<br />

Väljast on Ateeni hoone värvimistööd juba valmis Foto: Arvo Uustalu<br />

Ateeni teatrisaalis on sarikapidu<br />

� VOLGA UUS NÄGU<br />

Täna peetakse endise<br />

Volga restorani katusealuses<br />

peatselt avatava<br />

teatrisaali sarikapidu.<br />

Ateeni saalist saab Eesti<br />

Teatri Festivali etenduste<br />

kodu. Algselt plaaniti katusealusesse<br />

konverentsikeskust.<br />

„Suuremad peod alles tulevad,”<br />

kinnitas majajuhataja Viljar<br />

Pohhomov lõbusal toonil.<br />

Kinosaali kohal asuvas black<br />

boxis saab tulevikus näha Eesti<br />

Teatri Festivali püsirepertuaari.<br />

Kuigi ehitustööd on veninud<br />

loodetust tunduvalt pikemaks,<br />

on hoone pidulik avamiskuupäev<br />

seatud 9. veebruariks.<br />

„Ehitajatega on raske<br />

olnud, ei taha ju kvaliteedis ka<br />

järeleandmisi teha. Kevad-talvel<br />

plaanime ikka avada,” tõdes<br />

meelelahutuskeskuse omanik<br />

Rein Kilk.<br />

Linastuvad väärtfi lmid<br />

Väärika ajalooga maja on<br />

saanud viisaka välisilme, peagi<br />

loodetakse alustada siseviimistlusega.<br />

Pohhomovi sõnul ei saa avamist<br />

enam edasi lükata ka seetõttu,<br />

et loodava kultuurikeskuse<br />

kava on pikalt ja täpselt<br />

ette paika pandud. 300-kohalises<br />

kinosaalis hakatakse koostöös<br />

Sõpruse kinoga näitama<br />

väärtfilme. Veebruari keskel<br />

näeb ekraanil Ameerika filmide<br />

festivali Manifesta, Eesti<br />

Rahva muuseumist kolivad<br />

üle maailmafi lmid ja ka PÖFF<br />

leiab Taaralinnas väärilise paiga.<br />

180 istekohaga teatrisaali<br />

on juba kavandatud kaks<br />

esietendust ja jazzi-folgi kal-<br />

lakuga kontserte. Koostöös<br />

kunstimuuseumiga saab fuajeest<br />

galerii. Pohhomovi arvates<br />

tõstab kompleksi väärtust<br />

seegi, et vajadusel on võimalik<br />

üritusi korraldada läbi kogu<br />

maja. Näiteks viiakse Ateenis<br />

läbi ülipidulik <strong>Tartu</strong> kultuuriauhindade<br />

jagamine.<br />

Noobel sisekujundus<br />

Nostalgiat hindavatel inimestel<br />

tasub ära oodata ka<br />

avara restoraniosa valmimine,<br />

mis ulatub nii endisesse köögi-<br />

kui kontoriplokki Ülikooli<br />

tänava ääres. Restorani nooblis<br />

sisekujunduses tahetakse<br />

jälgida 1930-ndate art déco<br />

vaimu. Näiteks tulevad seintele<br />

mahagonpaneelid ja taastatakse<br />

vitraažlagi. Teisele korrusele<br />

tuleb siseterrass, millele<br />

saab vanast Volga saalist mööda<br />

laia treppi. Triin Kalter<br />

Ateeni lugu<br />

*Teada on, et 1685. aastal<br />

kuulus Ateeni maja krunt<br />

pastor Barthold Gummert-i<br />

lesele.<br />

*Pärast <strong>Tartu</strong> 1775. aasta<br />

suurpõlengut ühendati kaks<br />

krunti ja moodustus praegune<br />

majaalune krunt , mille<br />

omandas 1781. aastal <strong>Tartu</strong><br />

Maarja koguduse õpetaja<br />

Theodor Oldekop. Krundile<br />

ehitati kivimaja ja kivist kõrvalhooned.<br />

Oldekopi näol oli<br />

tegemist ainsa balti päritolu<br />

mehega <strong>Tartu</strong> haritlaste<br />

tuumikus.<br />

*1786. aastal müüs Oldekop<br />

maja 5500 hõberubla eest<br />

Vaiatu mõisa Lohusalu küla<br />

omanikule kindralmajor Gotthard<br />

Johann von Knorrigile.<br />

1796. aasta hindamisakti järgi<br />

oli krundil kahekorruseline<br />

elumaja, tall ja tõllakuur. LL

4 uudised<br />

Eelmise nädala lõpus<br />

toimunud rahvusvaheline<br />

fotomaraton „Pilkases<br />

pimeduses” tõi pildikastidega<br />

<strong>Tartu</strong> linnameeleolusid<br />

püüdma ligi 75<br />

inimest.<br />

Fotomaraton toimus ühel<br />

ajal <strong>Tartu</strong>s, Tamperes, Oulus<br />

ja Kranjis (Sloveenias). Osalejad<br />

pidid 6 tunniga tegema<br />

6 fotot erineval teemal. <strong>Tartu</strong><br />

fotograafi de inspireerimiseks<br />

suunati neid otsima näiteks<br />

öist veeparadiisi, Emajõe<br />

peegeldusi ja agulielu punase<br />

torni all. Häppeningi ühe<br />

<strong>Tartu</strong>poolse korraldaja Andrus<br />

Allikvee sõnul olid suurem<br />

osa fotohuvilistest tudengid,<br />

aga oli ka vanemaid inimesi ja<br />

lapsi, kes öiseks sessiooniks ka<br />

ema-isa kaasa võtsid. Allikvee<br />

selgitusel oli temaatika väga<br />

lai, pildistati kõike alates raekojast<br />

ja lõpetades Supilinnaga.<br />

Palju pilte tehti kesklinnas,<br />

sest see on kenasti valgustatud.<br />

Pilku köitsid ka värviliste<br />

õhtuste linnatulede peegeldused<br />

jõepinnal ja mööda ei pääsetud<br />

lummavast täiskuust.<br />

Kuna üritust korraldanud<br />

<strong>Tartu</strong> linnaraamatukogu ei<br />

osanud öelda, kas või millal<br />

kaadreid näitusel näha saaks,<br />

siis valis <strong>Tartu</strong> <strong>Linnaleht</strong> mõne<br />

vahvama pildi välja ja näitab<br />

teile ka. Kõikide projektis osalenud<br />

linnade fotodele saab<br />

pilgu peale heita internetiaadressilwww.ihanpimee.tampere.fi<br />

. Lehe trükkimineku ajaks<br />

polnud võitjad veel selgunud.<br />

Triin Kalter<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Fotomaraton jäädvustas <strong>Tartu</strong> hilisõhtuseid hetki<br />

Foto: Anary Noorem<br />

Raeplatsi käsitööpoe asemele tuleb toidukauplus<br />

� Linnavalitsus kinnitas Raekoja plats 11 äriruumide üürile andmiseks<br />

korraldatud suulise enampakkumise tulemused, millega<br />

tunnistas võitjaks OÜ Roheline Õun.<br />

Üürileping sõlmitakse viieks aastaks. Firma plaanib hakata ruumides<br />

müüma toidukaupu. Linnavarade osakonna majandamisteenistuse<br />

juhataja Eva Lääne selgitusel avatakse kauplus siis, kui<br />

uus rentnik on selleks saanud nõusoleku ka teistelt majaomanikelt.<br />

Alates novembri algusest lõpetas omal soovil linnaga lepingu<br />

ruumides käsitöökaupu müünud OÜ Lederlin. LL<br />

Foto: Aare Tinn<br />

Teatrifestivali peapreemia tuli <strong>Tartu</strong>sse<br />

� Vilde teater tõi etendusega „Gupikene” vabariiklikult harrastusteatrite<br />

festivalilt koju grand prix’.<br />

Juba teist aastat järjest jõudis suur auhind Vilde teatri Turu<br />

tänava keldrisaali. Raivo Adlase lavastatud tuntud vene dramaturgi<br />

Sigarjevi näidend on toodud Eesti oludesse. Tegu on<br />

mõtlemapaneva looga, mis räägib armastusest ja vihkamisest,<br />

üksindusest ja eluga toimetulekust. Lisaks tuli <strong>Tartu</strong>sse ka parima<br />

naisnäitleja tiitel, mille pälvis Piret Kuub. LL

eede, 10. november 2006 linnaleht uudised 5<br />

foto: Rauno Volmar<br />

Rattatee kaevik on tänaseks kilomeetrite pikkuselt sisse aetud ning esimesed tülid maaomanikega<br />

maha peetud. Foto: Jaan Olmaru<br />

Rattatee <strong>Tartu</strong>st Tabiverre valmib tuleva aasta sügiseks<br />

Aasta lõpuks täidetakse<br />

<strong>Tartu</strong> linna piirist Tabiverre<br />

suunduva kergliiklustee<br />

süvend kruusaga ning<br />

järgmise aasta sügisel<br />

peaks Eesti pikimal jalgrattateel<br />

juba sõita saama.<br />

„Hetkel on tööjärg nii kaugel,<br />

et teesüvend on pea kogu<br />

pikkuses valmis. Kui tuleb<br />

pisut külma, siis alustame<br />

kruusa vedamist. Asfaldipanekuni<br />

jõuame tuleva aasta suve<br />

poole. Kogu tee pikkus on 19<br />

kilomeetrit, kuid esimeses etapis<br />

jäävad maatülide ja lisaraha<br />

otsimise tõttu mõned lõigud<br />

vahele. Lepingu järgi saab<br />

� Linn ja <strong>Tartu</strong> ülikool otsivad<br />

<strong>Tartu</strong>le au ja kuulsust toonud<br />

semiootiku Juri Lotmani<br />

mälestusmärgile sobivat paika.<br />

Vastavalt äsja määratud<br />

tingimustele peab projekteerija<br />

määrama kujunduse ja täpse<br />

asukoha. Hetkel on kindlalt<br />

teada vaid see, et roostevabadest<br />

torudest painutatav abstraktne<br />

skulptuur seatakse üles<br />

purskkaevu kanti.<br />

Linn aitab Siili uuselamurajooni tänava rajada<br />

�<strong>Tartu</strong> annab Siili uude elamurajooni tänava rajamise kulude katteks<br />

üle 1,3 miljoni krooni.<br />

„Linn tuleb tõepoolest kinnisvaraarendajale vastu ja aitab tänavaid<br />

ehitada – elanikele on see ju igati vajalik,” sõnas linnamajanduskomisjoni<br />

aseesimees Vahur Valdna. Osaühingule Fret Kinnisvara makstakse<br />

toetussumma välja alles pärast tänava lõplikku valmimist.<br />

Siili rajooni 17 krunti asuvad Valdna sõnul Emajõe ääres – <strong>Tartu</strong> vangla<br />

juures Turu tänaval. Plaani järgi peaksid majad valmima 2008. aastal.<br />

LL<br />

järgmise aasta sügiseks asfaldi<br />

peale ligi 11 kilomeetrit teed,”<br />

rääkis töid tegeva AS-i Aspi<br />

teedeehituse juhataja Taivo<br />

Möll.<br />

<strong>Tartu</strong> vallavanem Aivar<br />

Soop ütles <strong>Linnalehel</strong>e, et <strong>Tartu</strong>st<br />

alguse saava esimese lõigu<br />

pikkus on neli-viis kilomeetrit<br />

ning see lõpeb Maramaa kuivati<br />

kandis. Rattatee jätkub<br />

Amme jõest Erala külani ning<br />

seejärel Lähte alevikust Kukulinna<br />

teeristini. Edasi kulgeb<br />

rada Äksi kiriku juurest Tabivere<br />

taha. Tee esimene lõik ja<br />

Lähte kant saavad ka valgustuse.<br />

„Need lõigud saavad tuleva<br />

„Mälestusmärk avatakse igal<br />

juhul juba tuleval aastal, kuna<br />

siis möödub õpetlase sünnist<br />

85 aastat. Kogu ala projekteeritakse<br />

kahes etapis, et rahapuudusel<br />

saaks tehtud vähemalt<br />

mälestusmärk,” rääkis linnakunstnik<br />

Tiit Kaunissaare.<br />

Lisaks kavandatakse raamatukogu<br />

ette jalgrattaparkla<br />

ning rajatakse purskkaevud ja<br />

valgustus. LL<br />

aasta sügiseks igal juhul valmis.<br />

Taotleme raha ka vahele<br />

jäävatele lõikudele. Ideaalvariandis<br />

saaks rattaga <strong>Tartu</strong>st<br />

Tabiverre sõita aasta pärast,”<br />

ütles Soop.<br />

Projekt valmib koostöös<br />

maanteeameti, <strong>Tartu</strong> ja Tabivere<br />

vallaga. Piki maanteed<br />

kulgev rada on mõeldud jalakäijatele,<br />

jalgratturitele ning<br />

rulaga ja rulluiskudega sõitjaile.<br />

Mölli teada saab sellest Eesti<br />

pikim rajatud rattatee. Tuleval<br />

aastal lõpetatakse ka Valgast<br />

<strong>Tartu</strong> poole suunduv üheksa<br />

kilomeetri pikkune teelõik.<br />

Arvo Uustalu<br />

arvo.uustalu@linnaleht.ee<br />

Semiootikaguru Juri Lotmani mälestusmärk otsib kohta<br />

Lotmani terastorudest mälestusmärk.<br />

Foto: eskiis

6<br />

arvamus<br />

� PLUSS<br />

� TOIMETAJA VEERG<br />

Ideaalset isa otsimas<br />

Kas Hansul ja Gretel oli hea<br />

isa? Või Lumivalgekesel?<br />

Mõlemal suri naine ära ja<br />

nad tõid uued naised majja, igavesed<br />

õelused, mäletate ju küll.<br />

Lapsed, jah, armastasid neid, aga<br />

mõlemad mehed olid parajad<br />

tuhvlialused.<br />

Olete ehk ka seda kuulnud, et<br />

mehi on nelja tüüpi. Esiteks need,<br />

kes teevad tööd ja ei joo. Siis need,<br />

kes ei tee tööd ja joovad. Ports<br />

mehi on selliseid, kes napsust just<br />

ära ei ütle, ent teevad ka tublisti<br />

tööd. Aga pidavat leiduma ka selliseid<br />

mehi, kes ei napsuta ega tee ka tööd. Need viimased olevat<br />

kõige hullemad.<br />

Missugune on tänapäeval ideaalne isa? Ilmselt see, kes<br />

oma naist ja lapsi armastab, toob raha koju, teeb nädalavahetustel<br />

pannkooke ja viib lapsi trenni, matkale, teatrisse,<br />

kinno jne. Kes ei praga ilmaaegu ning kes siis, kui emadel<br />

laste üleannetustest kannatus katkeb, suudab terve pere<br />

Indrek Kuus<br />

Tallinna Linnalehe toimetaja<br />

maha rahustada. Vahest tähtpäevadel ta veidi napsitabki, aga<br />

on siis lõbus ja mürab lastega.<br />

Minu emapoolne vanaisa koos vanaemaga kasvatas üles<br />

kogunisti 12 last. Ema, onud ja tädid meenutavad, et ta oli<br />

hea isa, kuigi naps talle vanaema arvates liiga tihti meeldis.<br />

Tööd tegi ta ka, oli sepp ja veel 80-aastaselt ei viitsinud ta niisama<br />

unistada, vaid punus saunas korve. Kell 12 tuli tuppa<br />

lõunat sööma. Mind kupatas pidevalt metsa sarapuukeppe<br />

tooma, et neist korvisangasid painutada.<br />

Minu teise vanaisa pensionäripäevad kulgesid suuresti nii,<br />

et hommikul aeti lõug siledaks ja söödi kõht täis, siis kittel<br />

selga, nokats pähe ja aeda askeldama. Sügisel aeti mind koos<br />

õe ja vanematega jälle kohale, et õunad puu otsast ära tuua.<br />

Ning siis tegi ta meist pilte. Pidudel võttis ta napsi ja esitas<br />

seejärel külaliste soovil paar laulu.<br />

Tegelikult ma ei teagi, missugune on ideaalne isa. Oma isa<br />

lihtsalt on oma isa, võta või jäta. Ka see, kes joob, aga tööd ei<br />

tee.<br />

� Heakord meie ümber sõltub paljudest väikestest otsustest.<br />

<strong>Tartu</strong> linnal on saanud traditsiooniks, et sügiseti aidatakse<br />

osadel krundiomanikel puulehtedest lahti saada.<br />

Kuigi esialgu käib jutt vaid nendest krundiomanikest,<br />

kelle puhastusalal kasvavad nii nimetatud linna puud, on<br />

samm seegi.<br />

Igal juhul tunnevad nii ühistud kui eraisikud kampaania<br />

vastu nõnda suurt huvi, et ka Linnalehe toimetusse<br />

helistatakse ja infot ses suhtes küsitakse.<br />

Puuleheringid algasid oktoobri lõpus ja lõpevad täna.<br />

Keskkonnajaamades võetakse puulehti vastu kuu lõpuni.<br />

Lugejate kirjad (tartu@linnaleht.ee)<br />

Ebaviisakad piletikontrollijad<br />

� Mul oli ebameeldiv kogemus<br />

Falcki kontrolöridega 30.<br />

oktoobril kell 12.46 Aardla<br />

peatuses.<br />

Sisenesid mees ja lühemat<br />

kasvu naine – kontrollijad.<br />

Näitasin neile pensionäri kuupiletit.<br />

Kahjuks polnud mul<br />

kaasas pensionitunnistust,<br />

kuid oli ID-kaart, mille esitasin.<br />

Kuigi olen juba mitu aastat<br />

pensionil, ei tunnistatud<br />

seda sõidusoodustust tõendava<br />

dokumendina. Lisaks teatati<br />

valjuhäälselt kõikidele sõitjatele<br />

minu sünniaasta. Olin<br />

� MIINUS<br />

jänes, keda vaja karistada.<br />

Selle looga seoses tekkisid<br />

mul mõned küsimused ja<br />

mõtted. 1. Kust leiab infot selle<br />

kohta, milline on sõidusoodustust<br />

tõendav dokument?<br />

Bussis olevates eeskirjades<br />

pole seda öeldud. 2. Kliendiga<br />

suhtlemisel ei öelda kõva häälega<br />

tervele bussirahvale tema<br />

isikuandmeid. 3. Kas Falcki<br />

töötajatele õpetatakse rahvaga<br />

viisakalt suhtlema või võetakse<br />

tööle esimene ettejuhtuv<br />

tänavalt? Mare Põlluäär<br />

õpetaja<br />

Emajõe Chicagos peaks turvakaamerad iga maja seinale üles seadma.<br />

<strong>Tartu</strong> ühel käidavamal südalinnatänaval löödi paar ööd tagasi<br />

taas üks kohvikuaken kildudeks. Seekord jäi vandaalide teele ette<br />

Crepp. Foto: Arvo Uustalu<br />

<strong>Linnaleht</strong><br />

Väljaandja: AS <strong>Linnaleht</strong><br />

Aadress: Lutsu 14, 51006 <strong>Tartu</strong><br />

Faks: 744 1306<br />

Trükk: AS Kroonpress<br />

Trükiarv: 27 <strong>000</strong><br />

Kojukanne: Express Post<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

� Paistab, et mida paremaks maanteed ja<br />

tänavad lähevad, seda rohkem inimkehasid<br />

ja loomalaipu nonde ääri palistavad.<br />

Möödunud nädalal toimunud järjekordses<br />

maanteetragöödias hukkus kolm<br />

inimest, lisaks haavatud. Täielik sõjatander,<br />

ja seda rahu ajal.<br />

Keegi arvas, et autojuhile paistis Päike<br />

silma. Ei päike, kuu ega tähed saa olla avarii<br />

põhjustajaks. Süüdi on ikkagi kehv autojuht,<br />

kes hindab oma võimeid üle.

eede, 10. november 2006 linnaleht arvamus 7<br />

�SUITSUPRIILT BERLIINI<br />

Sel õppeaastal toimub<br />

viiendat korda üleriigiline<br />

võistlus „Suitsuprii<br />

klass”, milles osalevad<br />

5.–12. klassi õpilased ja<br />

klassijuhatajad kirjutavad<br />

alla vähemalt võistluste<br />

ajaks tubakast loobumise<br />

lepingule.<br />

Kõik võistluse edukalt läbivad<br />

klassid saavad tunnistuse<br />

ning nende vahel loositakse<br />

välja auhinnad, millest suurim<br />

on klassiekskursioon Berliini.<br />

<strong>Tartu</strong> linna koolidest registreerus<br />

ettevõtmisele 44 klassi<br />

1187 õpilasega, mida on mullusest<br />

pea kaks korda rohkem.<br />

Julgen arvata, et see näitab<br />

noorte terviseteadlikkuse tõusu<br />

ja enda rolli tunnetamist<br />

tervise hoidmisel ja parandamisel.<br />

See aitab lastel jääda mittesuitsetajaks<br />

ja aidata pahe<br />

küüsi sattunutel kaasõpilaste<br />

toetusel halvast harjumusest<br />

vabaneda.<br />

Suitsetamisvastane näitus Lõunakeskuses<br />

� Homseni on Lõunakeskuse juures üleval<br />

tubakavastaste posterite näitus, mille juures on<br />

ka suitsetamisest loobumise nõustamiskabinet.<br />

Nõustamiskabinetis saavad huvilised infot<br />

tubakast loobumise võimaluste ja abivahendite<br />

kohta.<br />

Antakse ka nõu, kuidas suitsetamist maha<br />

jätta ja kuidas vältida selle juurde tagasipöördumist.<br />

Samuti saab ülevaate kohtadest, kust võib<br />

Lapsed tõotavad mitte suitsetada<br />

Tervise Arengu Instituut<br />

korraldas 2003. aastal uurimuse,<br />

mille järgi enamik 10–13aastastest<br />

tubakatooteid ei tarbi,<br />

kuid 14–18-aastaste vanuserühmas<br />

on suitsetajaid üle<br />

kolmandiku. Üle 80 protsendi<br />

13–15-aastastest noortest elavad<br />

kodudes, kus nende juuresolekul<br />

suitsetatakse. Noorukitel,<br />

kellel on kodus halb<br />

eeskuju olemas (ema, isa, õde<br />

või vend), on kolm korda suurem<br />

tõenäosus hakata regulaarseks<br />

suitsetajaks, kui neil, kelle<br />

vanematel sellist harjumust<br />

ei ole. Just sellistele noortele<br />

peavad mittesuitsetavad õpetajad<br />

ja kaasõpilased eeskuju<br />

näitama.<br />

Arvestades, et suurema osa<br />

oma päevast veedavad noored<br />

koolis, on kõige parem tervisliku<br />

eluviisiga seotud infot jagada<br />

õpilastele koolis, seda nii<br />

tundides kui ka koolis toimuvatel<br />

üritustel.<br />

Noorte küsitlemisel on selgunud,<br />

et koolides olevat tubakavaba<br />

elu propageerivaid reklaame<br />

märgatakse kõige sage-<br />

Kolmandik 14-18 aastasi suitsetab. Foto: arhiiv<br />

damini, vähem märgatakse<br />

neid televisioonis.<br />

Oskus öelda “ei”<br />

Koolis on kindlasti oluline<br />

jagada noortele teavet suitsetamise<br />

kahjulikkusest, kuid<br />

sama tähtis on sisendada neile<br />

enesekindlust, julgust ja<br />

tahtmist sigaretist keelduda.<br />

Lisaks sellele, kuidas endas<br />

kindlaks jääda, tuleb noortele<br />

õpetada konkreetsetes olukordades<br />

käitumist. Näiteks seda,<br />

kuidas paluda enda juuresole-<br />

hilisema nõustamisvajaduse korral abi saada.<br />

Suitsetamisvastase näituse eesmärgiks on<br />

tuletada inimestele meelde tubaka laastavat<br />

mõju nende tervisele ning teavitada, et tubakas<br />

ei kahjusta mitte ainult suitsetajat ennast, vaid<br />

ka tema lähedasi.<br />

Näituse koostaja on USA organisatsioon<br />

National Center for Chronic Disease Prevention<br />

and Health Promotion. LL<br />

kul mitte suitsetada.<br />

Kampaaniad on üheks võimaluseks<br />

teavitada noori suitsetamisega<br />

seotud riskidest ja<br />

propageerida tervislikke eluviise.<br />

Alati ei pea ootama riiklikke<br />

kampaaniaid ning iga<br />

õppeasutus saab korraldada<br />

ka oma ettevõtmisi ja võistlusi.<br />

Julgustan koole pöörduma<br />

<strong>Tartu</strong> linnavalitsuse tervishoiuosakonna<br />

poole erinevate<br />

teabematerjalide saamiseks.<br />

Sirje Kree<br />

Linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja

8 uudised<br />

UUS<br />

Hiljuti valminud uue Sepa<br />

ärikeskuse teisel korrusel<br />

avati rikkaliku valiku ja soodsate<br />

hindadega kodukaupade<br />

pood Kodu Pluss.Valikus on<br />

kvaliteetsed köögi-, koristus-<br />

ja majatarbed, lauanõud,<br />

aiakaubad, kodutekstiil, kaunistused<br />

jm. Paljude praktiliste<br />

kodutöödes asendamatute<br />

abivahendite kõrval leiab<br />

värvikaid ideid sisekujundusele<br />

vürtsi lisamiseks. Miks<br />

mitte muretseda lähedastele<br />

toredad jõulukingitused just<br />

Kodu Plussist! Hinnaklass<br />

on väga lai, alates põnevatest<br />

viiekroonistest leidudest ja<br />

lõpetades kallimate sepiste ja<br />

dekoortekstiiliga.<br />

uues Sepa ärikeskuses!<br />

Tuntumatest kaubamärkidest<br />

on esindatud Tescoma,<br />

Metaltex (köögikaubad),<br />

Colorique (dekoorikaunistus),<br />

Deroma (aiakaubad), York<br />

(koristuskaubad). Kodu Pluss<br />

on praegu pea ainus ansambli<br />

Tanel Padar & The Sun logoga<br />

kauba edasimüüja. Lisaks<br />

on kaupluses hooajakaubad,<br />

näiteks talvel hädavajalikud<br />

lumelabidad suurtele ja väikestele,<br />

jääkaabitsad ning<br />

kelgud. Igal nädalal leiab<br />

sissekäigu juurest erinevaid<br />

soodsa hinnaga kampaaniatooteid.<br />

Reedel on oodata näiteks<br />

hea hinnaga küünlajalgu,<br />

lillepotte ja termomeetreid.<br />

Iganädalaste sooduspak-<br />

kumiste kõrval pakub pood<br />

oma klientidele Plussikaarti,<br />

millele templeid kogudes saab<br />

saja krooni ulatuses tooteid<br />

tasuta. Erilist tähelepanu<br />

on pööratud asjatundlikule,<br />

paindlikule ja sõbralikule<br />

teenindusele. Kuigi hinnaklassi<br />

poolest sobib kauplus<br />

väga laiale tarbijarühmale, on<br />

klienditeeninduse eesmärk<br />

täita iga kliendi soovid. Uut<br />

kaupa lisandub igal nädalal!<br />

Kodu Pluss OÜ<br />

E–R 9–18, L 9–16, P 10–15<br />

Turu 45b, <strong>Tartu</strong><br />

Tel: 588 296 806<br />

E-post: info@kodupluss.ee<br />

Vasta vatud Eikunagimaa<br />

on põnev koht laste<br />

sünnipäevapidudeks.<br />

Stiiliüritusi täiendavad<br />

toredad mängud.<br />

Valida saab erinevate teema-<br />

ja stiilipidude vahel, kuid<br />

oodatud on ka sellised mängulusti<br />

täis lapsed, kes eriteemadest<br />

ei hooli. Eikunagimaa ühe<br />

looja Tene Mahlapuu sõnul on<br />

koht mõeldud kuni kümneaastastele<br />

pidulistele. Päris pisikesed<br />

võivad valida näiteks Sipsiku<br />

või Mõmmi peo vahel, üle<br />

nelja aasta vanustele pakutakse<br />

aga mereröövlite, koletiste,<br />

prinstesside või lumivalgukese<br />

stiilis pidusid. Esialgu saab<br />

korraldajatelt kostüümi ainult<br />

sünnipäevalaps.<br />

Lastega tegeleb korraldaja,<br />

kes mängib nendega teemakohaseid<br />

mänge ja hoolitseb,<br />

et neil oleks meeldejääv pidu.<br />

Sünnipäevale võivad jääda ka<br />

lastevanemad, kes saavad seni<br />

kõrvaltoas kohvitada, kuni<br />

lapsed lustivad. Torti-mahla<br />

saab tellida kohapealt, kuid<br />

kaasa on lubatud võtta ka oma<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Digi-TV jõuab <strong>Tartu</strong>sse<br />

� <strong>Tartu</strong> ja teised Lõuna-Eesti elanikud saavad alates detsembrist<br />

nautida maapealse leviga digitaaltelevisiooni, mis lubab head pilti ka<br />

väljaspool Starmani kaabellevi.<br />

AS Levira on teenuse proovimisega Valgjärve telemastis juba<br />

algust teinud. Firma arendusdirektori Indrek Lepa sõnul võimaldab<br />

Valgjärve saatejaama käivitamine pakkuda uudset televisiooni nii<br />

<strong>Tartu</strong>, Põlva, Võru kui ka Valga maakonna elanikele. Teenust hakkab<br />

osutama Starmani ja Levira ühisfi rma Eesti Digitaaltelevisioon. LL<br />

Riia maanteel avas uksed laste fantaasiamaa<br />

Eikunagimaa lastepidu. Foto: Arvo Uustalu<br />

söögikraami.<br />

Eikunagimaa loojate sõnul<br />

sai asi alguse isiklike vajaduste<br />

tõttu. Otsides oma lastele<br />

ideaalset sünnipäeva pidamise<br />

paika, oldi sunnitud tunnistama<br />

pakkumiste kesisust. „Sellist<br />

kohta, kus stiiliüritusi korraldada,<br />

<strong>Tartu</strong>s polnud. Män-<br />

gutubades käiakse niigi, karneval<br />

jääb lapsele kauaks meelde,”<br />

selgitas Mahlapuu. Mängutubadest<br />

eristabki Eikunagimaad<br />

läbimõeldud programm. Iseseisvaks<br />

tegutsemiseks palju<br />

mänguasju muretsetud pole.<br />

Triin Kalter<br />

triin.kalter@linnaleht.ee

kolm<br />

linna<br />

Isane peab suutma<br />

emast veenda, et ta<br />

pole suvaline lillekesega,<br />

vaid et ta on tõesti tubli<br />

ega kao kusagile.<br />

kas inimestel on<br />

loomadelt on mida-<br />

“See,<br />

gi õppida või mitte,<br />

sõltub eelkõige õppijast,” kinnitab<br />

zooloog Aleksei Turovski<br />

– mees, kes teab loomadest<br />

peaaegu kõike. “Aga seda võib<br />

küll öelda, et emast viljastanud<br />

isane ei ole loomade seas automaatselt<br />

issi.”<br />

Isaste rollid loomariigis<br />

on väga mitmekesised, räägib<br />

Turovski. “On isaseid, kes<br />

ei näe mitte iialgi oma järglasi<br />

ja kes ei tunne nende pärast<br />

üldse muret. Neile on põhiline<br />

seks ja ainult seks,” muigab ta.<br />

“Samuti on küllalt loomi, kelle<br />

puhul hoolitsevad isased üksi<br />

oma järglaste eest.”<br />

Näiteks putukatel, kes on<br />

elu jooksul vaid üks kord seksuaalselt<br />

aktiivsed, piirdub<br />

isaste putukate roll emaste<br />

võrgutamisega ja nende puhul<br />

pole seda üldse vähe, sest varsti<br />

pärast seda nad surevad,<br />

räägib Turovski. “Isaks olemisest<br />

ei saa nende puhul juttugi<br />

olla. Samas – kui isane suudab<br />

emasele, kes valib oma tulevaste<br />

laste pärilikkust, tõestada,<br />

et tema genotüüp on mida-<br />

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

Tuntud inimesed laulavad “Mürakarude” plaadil lastelaule<br />

n Tuleval nädalal näeb ilmavalgust<br />

lastelaulude plaat “Mürakarud”,<br />

millele on oma hääle<br />

andnud 20 tuntud Eesti meest<br />

ja naist. Plaadil on 20 laulu.<br />

Laulusõnade autorid on Leelo<br />

Tungal, Ott Arder, Ira Lember,<br />

Joel Sang, Olivia Saar, Manivald<br />

Kesamaa ja Helgi Muller.<br />

gi väärt, siis sellest ju isadus<br />

algabki,” tõdeb ta.<br />

“Loomariigis tähendab isaks<br />

või emaks olemine enamvähem<br />

eduka konkurentsistrateegia<br />

edasiandmist oma järglastele.<br />

Konkurents on määratav<br />

selle järgi, kui kindlalt suudab<br />

üks või teine loom oma<br />

populatsiooni suurendamist<br />

ning järgnevate põlvkondade<br />

fertiilsust kindlustada. Ma<br />

usun, et inimeste puhul pole<br />

selles osas midagi teistmoodi,”<br />

ütleb Turovski ja elavneb.<br />

“Teate, väljend “investeerime<br />

lastesse” on vist kõige bioloogilisem<br />

asi, mida ma üldse viimase<br />

15 aasta jooksul kuulnud<br />

olen! Muidugi investeerime!<br />

Mida? Oma genofondi. Kindlustame<br />

oma tulevikku!” Seejuures<br />

Turovski suisa hüüatab.<br />

Ahvide hellus:<br />

pai ja õhumusi<br />

“Püsisoojaste puhul, kelle<br />

kehatemperatuur ei sõltu<br />

välistemperatuurist, on isad<br />

väga tublid, eriti just linnuisad,”<br />

räägib zooloog innukalt. “Lindude<br />

klassis on 171 sugukonda,<br />

neist 151 on monogaam-<br />

Viiside autor on Venno Loosaar<br />

ning saateseaded on teinud<br />

Ain Varts. Laulavad Hannes<br />

Iga isane pole issi!<br />

sed liigid, kus partnerid valitakse<br />

eluks ajaks. Need liigid<br />

isside hoolitsuseta ellu ei jääks.<br />

Röövlindudel on see kohe<br />

kindlasti nii – neil on toidu<br />

varumine kõige raskem, iial ei<br />

tea ju, kas saak jookseb eest ära<br />

või mitte,” laiutab ta käsi. “Siis<br />

on eduka paljunemise pan-<br />

Muide, isased<br />

õpivad tavaliselt<br />

kiiremini kui<br />

emased, aga<br />

üldkokkuvõttes<br />

vähem.<br />

diks isase aktiivne ja veendunud<br />

käitumine. Lisaks vajavad<br />

noored röövlinnud väga pikka<br />

õpetamisperioodi, sest kõik<br />

see aeg, mil ema on munadel<br />

või linnupoegadega pesas, toidab<br />

issi kogu peret üksinda.”<br />

Aga mis siis saab, kui issid<br />

lubavad kodunt lahkudes<br />

tagasi tulla, aga tegelikult ikkagi<br />

ei tule? “Nojah, elus tuleb<br />

nii mõndagi ette. Aga isane<br />

Võrno, Peeter Volkonski, Hele<br />

Kõre (pildil), Indrek Ojari, Kirsti<br />

Timmer, Tarvo Krall, Sepo See-<br />

peab suutma emast varakevadel<br />

veenda, et ta ei ole niisama<br />

juhuslik 8. märtsil lillekesega<br />

ukse taha sattuja, vaid et ta on<br />

tõepoolest tubli ega kao kuskile.<br />

Valiku teevad aga emased.<br />

Kui valik osutub valeks,<br />

valib ta uuesti. See toimub<br />

väga resoluutselt, vale valiku<br />

puhul ei jää pojad ka ellu,” räägib<br />

Turovski noomival häälel.<br />

“Looduslik valik korrigeerib<br />

emase valed otsused.”<br />

Imetajate seas on Turovski<br />

sõnul suurepärased isad ahvid.<br />

“Pärisahvilisi on üle saja liigi,<br />

praktiliselt kõigil neil liikidel<br />

on isased suured ja domineerivad<br />

– grupi üldjuhiks on ikka<br />

mõni isasloom. Kõik isased<br />

kaitsevad üldjuhul oma grupi<br />

lapsi, hoolitsevad nende eest,<br />

ent vahel kasutavad neid ära<br />

ka. Näiteks kui suured ahvid,<br />

poliitikud, vaidlevad, siis need,<br />

kes ei taha enam vaielda, haaravad<br />

endale pisikese ahvilapse<br />

sülle ning kõik teised isased<br />

jätavad ta kohe rahule. Isa hakkab<br />

siis üldiselt last paitama –<br />

eks sealt pärineb inimestegi<br />

pai tegemise komme,” jutustab<br />

zooloog. “Muide, õhumusi<br />

man, Priit Valkna, Venno Loosaar,<br />

Madis Malk, Evelin Pang,<br />

Rauno Pehka, Priit Võigemast,<br />

Maarja Tali, Anti Kammiste,<br />

Andero Ermel, Katrin<br />

Pärn, Kristjan Hirmo,<br />

Jan Uuspõld ning<br />

Sofi a Joons.<br />

BNS<br />

pärineb ka ahvidelt. Õhumusi<br />

taevajumalustele saatmine<br />

on olnud kombeks juba väga<br />

varajastest antiikaegadest. Seega<br />

on see muidugi meie eelkäijatelt<br />

pärit. Pärisahviliste seas<br />

näitab see, et hoolitseva ahvi<br />

huuled on parajalt niisked, et<br />

saada teise ahvi kasukast kätte<br />

kõik kirbud.” Mõelgem siis<br />

sellele, kui järgmine kord kallimale<br />

õhumusi saadame!<br />

Loomad oma<br />

lapsi ei karista<br />

Aga ka teiste imetajate kommetest<br />

saab inimene üht-teist<br />

kõrva taha panna. Näiteks<br />

koerlased on Turovski sõnul<br />

väga truud isad, kes toidavad ja<br />

kaitsevad oma kutsikaid ning<br />

õpetavad neile trikke ja tarkusi.<br />

“Loomad oma väikseid poegi<br />

ei karista – neid keelatakse.<br />

Karistuses on inimlikus mõttes<br />

alati mingi seos kättemaksuga,<br />

loomadel pole aga selliseks lolluseks<br />

aega. Nad keelavad –<br />

see on zoopedagoogikas äärmiselt<br />

tähtis võte. Et last hästi<br />

kasvatada, peab laps selgelt<br />

aru saama, mille pärast teda<br />

keelatakse. Pole mingit mõtet<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Foto: EPL<br />

Issi-tiitli väljateenimiseks<br />

peavad<br />

papad lastega ka iga<br />

päev tegelema.<br />

Illustratsioon: Piret Raja<br />

karistada või keelata last pool<br />

tundi pärast pahategu. Lihtsalt<br />

keelamise pärast loomad<br />

ei keela,” teab ta. “Ja lapsed, kes<br />

ema-isa keelust üle astuvad,<br />

tavaliselt erinevate ohtude tõttu<br />

kaua ei ela.”<br />

Keelamise võtted olevat aga<br />

koerlaste puhul selgelt emaisa<br />

vahel ära jaotatud. “Isane<br />

hunt võib poegadele öelda<br />

“urr”, võib käpaga, rinnaga<br />

või koonuga lükata mingisugusest<br />

ohust eemale. Aga isased<br />

ei või kasutada lõugu ja<br />

hambaid – seda teevad emased,<br />

muidugi häääästi õrnalt,”<br />

venitab Turovski. “Tõsi, isased<br />

võivad keelata juba teismeeas<br />

järglasi. Siis pole nad enam<br />

päris lapsed, vaid hierarhias<br />

madalaimal astmel asetsejad,<br />

isad peavad neile nende positsiooni<br />

selgelt ja valutult kätte<br />

näitama. Üldiselt – huntide ja<br />

rebaste pubekate puhul on isadel<br />

väga palju tegemist ja teismeliste<br />

elu on muidugi väga<br />

raske,” itsitab ta. Muide, isased<br />

õpivad Turovski sõnul tavaliselt<br />

kiiremini kui emased, aga<br />

Loe edasi pöördel >>

B2 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna B3<br />

Auto puhtaks käsitsi või masinate abiga?<br />

Ehkki auto läheb praeguse<br />

ilmaga ruttu poriseks,<br />

tasub seda siiski aeg-ajalt<br />

pesta – muidu kevadel ei<br />

saagi seda enam puhtaks.<br />

Repro: arhiiv<br />

Kiireim viis auto puhtaks<br />

saada on viia see<br />

automaatpesulasse, kus<br />

pesu kestab vaid loetud<br />

minutid. Aga äkki harjad<br />

kriimustavad värvi ning<br />

käsitsi pestes saab auto<br />

puhtamaks?<br />

Eeskujud<br />

Kus te autot pesete?<br />

Raido Rüütel,<br />

rallisõitja ja autoasjatundja<br />

“Ma ei ole väga korrektne<br />

autoomanik, põhimõtteliselt<br />

pesen autot suhteliselt<br />

harva. Ma valin<br />

juba auto värvi sellise, mis<br />

eriti mustust välja ei näita,<br />

näiteks hõbehalli tooni.<br />

Mida tumedam värv,<br />

seda rohkem pori sealt paistab. Kõige sagedamini<br />

pesen autot ise, aga käin automaatpesulas<br />

ka üsna palju, sest seal saab auto kiiresti<br />

puhtaks. Käsipesuteenust kasutan väga<br />

harva.<br />

Kindlasti harjad kriibivad värvkatet. Olen<br />

käinud Statoili jaamades, kus on survepesu,<br />

see hõõrub samuti liiva- ja tolmuosakesi mööda<br />

autokeret laiali, aga sama teeb ka käsipesu.<br />

Ega auto värv kesta nagunii igavesti. Ainult<br />

et harjad on ilmselt autokerele tõesti kõige<br />

ebatervislikumad.<br />

Autoinimesena ei maksa mulle midagi oma<br />

käed märjaks teha ja ise oma aias autot pesta.<br />

Autopesu on tegelikult nauding!”<br />

Hinnainfo<br />

Kui palju maksab auto masinpesu?<br />

n Tallinnas Petra pesutänaval 110–135 krooni<br />

n Tallinnas SRD autopesulates 70–125 krooni<br />

n Statoili jaamades üle Eesti 110–135 krooni, v.a<br />

Tallinnas n Petrooleumi pesutänaval 160–185<br />

krooni<br />

Kui palju maksab auto käsipesu?<br />

n Tallinnas Rävala autopesulas 130–200 krooni<br />

n Tallinnas OÜ Värvilised autopesulates<br />

130–250 krooni<br />

n Tallinnas ja <strong>Tartu</strong>s Jazzi kiirkäsipesulates<br />

180–220 krooni<br />

n Tallinnas SRD autopesulas 135 krooni<br />

Indrek Madar,<br />

sõidukoolitaja<br />

Mõned autoasjatundjad soovitavad<br />

vähemalt talvel eelistada<br />

leotusega käsipesu. Samas<br />

on ka harjadega automaatpesulas<br />

leotusprogramm, mis<br />

eemaldab autole kleepunud ja<br />

kuivanud soola, liiva, õli, tahma,<br />

kummi, pigi ja muu mustuse.<br />

Mida harvem autot pesta,<br />

seda kauem peaks seda leotama,<br />

kuid masin ei oska vajadust<br />

ise hinnata. Seetõttu pritsitakse<br />

mõnes masinpesulas<br />

auto ka käsitsi vastava<br />

“Mina pooldan käsipesu,<br />

sest sellega saab auto<br />

kõige paremini puhtaks.<br />

Minu nägemist mööda<br />

säilitab käsipesu võrreldes<br />

harjapesuga autot<br />

kõige paremini ega kahjusta<br />

nii palju auto värvi.<br />

Peale selle olen ise kogenud, et käsipesu teeb<br />

auto paremini puhtaks.<br />

Autot pesen, ütleme nii, kuidas kunagi.<br />

Suvel on olnud perioode, kui saab autot väga<br />

sagedasti pestud, talvisel ajal võib-olla mitte<br />

nii sagedasti. Liberadadel peseme päris tihti<br />

autosid ise. Väljas veega pesemine on suvel<br />

mugavam kui talvel.<br />

Praegu on tõesti selline aeg, et paar minutit<br />

ja otse pesulast tulnud auto on jälle porine.<br />

Kui aga ühel hetkel pori ja kõik muu nõgi paakub<br />

auto külge, on seda hiljem küllalt keeruline<br />

puhtaks saada. Soovitan aeg-ajalt ikka auto<br />

puhtaks pesta, mitte sõita kevadeni ja alles siis<br />

pesta.”<br />

n Tallinnas Tondi ärikeskuse käsipesulas<br />

170–250 krooni<br />

n Tallinnas Spectra autopuhastuse<br />

käsipesulas 180–275 krooni<br />

n <strong>Tartu</strong>s Sõbra autopesulas 90–130 krooni<br />

n Pärnus Raba autopesulas 180 krooni<br />

kemikaaliga üle. Paraku kardavad<br />

paljud autoomanikud,<br />

et harjad või tugev veesurve<br />

võivad auto värvi kriimustada.<br />

Lisaks kipub automaatpesula<br />

läbinud sõiduki lõppviimistlus<br />

ikkagi autoomaniku enda<br />

teha jääma – nii võib näha<br />

pesulast välja sõitnud puhtaid<br />

autosid, mille omanikud, elegantsetes<br />

riietes härrasmehed<br />

või daamid, aknaid paberiga<br />

kuivaks pühivad. Talvel miinuskraadidega<br />

pesulas käies<br />

on eriti tähtis ka uksevahed<br />

korralikult kuivaks saada, sest<br />

muidu võivad need kinni jäätuda.<br />

Käsipesulas<br />

pesemine võtab<br />

kauem aega ning<br />

peaks olema tõhusam.<br />

Käsitsi pestes saavad<br />

puhtaks ka need kohad,<br />

kuhu pesula harjad<br />

või veejoad ei ulatu.<br />

Lisaks tehakse puhtaks<br />

klaasid ja jalamatid.<br />

Põhjalikkus maksab<br />

Talvine autopesu on käsipesulas<br />

mitmeetapiline. Esmalt<br />

pihustatakse autole leotuspesuainet.<br />

Pärast paariminutist<br />

toimimist pestakse lahtiligunenud<br />

pori surveveega maha.<br />

Kui nähtavale tulevad asfaldiplekid,<br />

pritsitakse neid vastava<br />

plekieemaldiga. Mõni minut<br />

Spark<br />

Kallis<br />

Kaie!<br />

Õnnitleme Sind uue<br />

CHEVROLET SPARK’i<br />

ostu ning ülikooli<br />

astumise puhul!<br />

Sõbrad keskkooli päevilt<br />

• tasuta konditsioneer<br />

• soodushind al. 114 <strong>000</strong>.–<br />

• liisingu sissemakse 0%<br />

hiljem loputatakse seegi surveveega<br />

maha. Alles siis pestakse<br />

auto šampooniga, loputatakse<br />

üle puhta veega ja kuivatatakse.<br />

Soovi korral kaetakse<br />

auto vahaga, mis annab sõidukile<br />

veel värskema välimuse<br />

ning ühtlasi kaitseb sõiduki<br />

keret pori, päikesekiirguse ja<br />

muude kahjulike mõjude eest.<br />

Käsipesu on masinpesust<br />

kallim ja sõltub sellest, kui<br />

põhjalikult autot pestakse.<br />

Näiteks Rävala autopesulas<br />

Tallinnas maksab sõiduauto<br />

käsipesu, mis sisaldab eelpesu,<br />

pesu hooldava šampooniga,<br />

autokere kuivatamist ja vedelvahaga<br />

katmist, 130 krooni.<br />

Sõiduauto põhjalik käsipesu<br />

aga, mis lisaks eeltoodule<br />

sisaldab ka mustuse ja tõrva<br />

leotust, velgede pesu, jalamattide<br />

ja ukseavade puhastamist,<br />

rehvide pesu ja akende<br />

puhastamist, maksab seal<br />

200 krooni.<br />

Ka OÜ Värvilised Tallinna<br />

autopesulates maksab lihtne<br />

leotuspesu 130 krooni, aga<br />

kui teenusele lisandub ka kuivatusvahaga<br />

katmine, on hind<br />

175 krooni. 250 krooni tuleb<br />

välja käia siis, kui paketti kuulub<br />

pigieemalduspesu – kahekordne<br />

mustuse leotamine<br />

ning pigitäppide eemaldamine.<br />

Mida suurem auto, seda<br />

rohkem peab tavaliselt sel-<br />

Kütusekulu: 6,9/4,2/5,2 l/100 km. CO ² heitmed 127 g/km.<br />

www.chevrolet.ee<br />

le pesemise eest välja käima.<br />

Näiteks Jazzi Tallinna ja <strong>Tartu</strong><br />

kiirkäsipesulas maksab sõiduauto<br />

välipesu 180 krooni.<br />

Maht universaali omanikud<br />

peavad selle teenuse eest välja<br />

käima 200 krooni ning maasturi<br />

omanikud 220 krooni.<br />

Kolm pesuprogrammi<br />

Ka automaatpesulates saab<br />

valida mitme pesuprogrammi<br />

vahel. Statoli pesulates on<br />

valikuid kolm: põhipesu, põhipesu<br />

vahaga ning põhipesu<br />

vahaga ja põhjapesu. Põhipesu<br />

koosneb eelleotusest, survepesust<br />

või harjapesust olenevalt<br />

pesula tüübist (Statoilis on<br />

harjadega ja harjadeta pesulad),<br />

rataste pesust ning kuivatamisest.<br />

Autopesu kestab vaid<br />

viis kuni seitse minutit. Tallinnas<br />

Petrooleumi teenindusjaamas<br />

asuvas pesutänavas pestakse<br />

sõidukeid nn konveiermeetodil<br />

ja tänu sellele kestab<br />

seal pesu ainult kolm minutit.<br />

Kolm pesuprogrammi on ka<br />

Petra pesutänava masinpesulates.<br />

Masinpesulas võib pesu<br />

hind sõltuda auto suurusest.<br />

Näiteks SRD autopesulates<br />

peavad harjapesu teenuse<br />

valinud autoomanikud, kui<br />

nende sõiduki kõrgus on üle<br />

2,25 meetri, maksma 10–15<br />

krooni enam kui sellest piirist<br />

madalama auto omanikud. LL<br />

Tallinn: ASCAR, Peterburi tee 1, tel 620 0900; PLEIONE, Ehitajate tee 122, tel 659 9<strong>49</strong>9; Pärnu: ASCAR, Tallinna mnt 89a, tel 443 3374;<br />

<strong>Tartu</strong>: PLEIONE, Turu 47, tel 730 1367; Jõhvi: VIKING MOTORS IDA-VIRU, Lääne 1b, tel 337 7022

toit<br />

Sushikokk vabal ajal jaapani toitu ei söö<br />

Hea restorani personal võtab iga tööpäeva kui oma esimest, ütleb kokk Toomas Lember.<br />

Kahel aastal järjest parima<br />

etnilise restorani<br />

Hõbelusika vääriliseks<br />

hinnatud Sushihouse’i peakokk<br />

Toomas Lember soovitab<br />

köögis toimetajatele retseptide<br />

järgimise asemel rohkem<br />

ise eksperimenteerida.<br />

Kui pikad on peakoka<br />

tööpäevad?<br />

See sõltub muidugi täiesti<br />

kohast ja graafi kust. Need võivad<br />

vabalt venida 14–15-tunniseks.<br />

Peakoka töö ei tähenda<br />

tänapäeval enam nii palju pliidi<br />

ääres tegutsemist, kuivõrd<br />

paberitööd ning kontoris istumist.<br />

Pean näiteks graafi kuid<br />

koostama ning tooraine tellimustega<br />

tegelema. Üha vähem<br />

aega jääb eksperimenteerimiseks<br />

ning ise klientidele süüa<br />

tegemiseks, kuigi iga päev üritan<br />

ikka köögis käed külge<br />

panna.<br />

Praegu on kokkadest muide<br />

täielik puudus, nii et tuleb<br />

lihtsalt võtta poisid tänavalt ja<br />

nad välja õpetada. Paljud head<br />

noored tegijad lähevad lihtsalt<br />

välismaale. Sushikokkadega<br />

on veel eraldi teema – neid ju<br />

koolidest ei tule.<br />

Laialt on levinud teadmine,<br />

et mehed on paremad<br />

kokad kui naised. Ka enamik<br />

tuntud kokki on meessoost.<br />

Miks?<br />

Mina isiklikult arvan, et<br />

kokaamet polegi naiste jaoks.<br />

Oma kogemuse põhjal võin<br />

öelda, et mehed on julgemad<br />

eksperimenteerijad, mis tuleb<br />

selles ametis ainult kasuks.<br />

Lisaks on tegemist füüsiliselt<br />

tohutult raske tööga, tihti<br />

tuleb veeta 15-tunniseid tööpäevi<br />

kuumas köögis. Kuna<br />

aeg kulub töötegemisele, siis ei<br />

jää aega eriti palju üle pereeluga<br />

tegelemiseks.<br />

Kuidas sa üldse kokaks said?<br />

Kui nüüd ausalt öelda, siis<br />

ma ei tahtnud sõjaväkke minna<br />

ning õppimine oli pääsetee.<br />

Aga toidutegemise vastu<br />

olen kogu aeg huvi tundnud.<br />

Alustasin sellisest kohast nagu<br />

Peetri Pizza (muigab). Enne<br />

Sushihouse’i töötasin itaalia<br />

köögi alal, aga tundsin, et see<br />

pole ikka päris minu asi.<br />

Mis sind siis<br />

jaapani kööki viis?<br />

Kuus aastat tagasi, kui<br />

Su shihouse loodi, oli Eestis<br />

selle koha peal tühi maa. Sushist<br />

ei teadnud keegi midagi,<br />

meile jõudis see mujal maa-<br />

ilmas väga levinud toit ikka<br />

üsna hiljuti. Sushihouse’i looja<br />

on suur Jaapani-huviline ning<br />

õpetas meid ise välja, kusjuures<br />

see toimus kuskil kontorihoones,<br />

kus oli väike õppeköök.<br />

Praktiseerima hakkasime<br />

Stockmannis inimestele<br />

värsket sushit tehes. Restoran<br />

eksisteerib nüüd kolm aastat.<br />

Jaapanis me küll õppimas ei<br />

käinud – seal oleksime ilmselt<br />

pidanud algul kaks aastat köögis<br />

riisi pesema, siis oleks ehk<br />

nuga ka kätte antud.<br />

Ütlesid, et kuus aastat tagasi<br />

ei teadnud Eestis keegi<br />

Kuna kokatöö on<br />

füüsiliselt väga<br />

raske, leiab Toomas<br />

Lember, et naistel<br />

pole kööki asja.<br />

Foto: Albert Truuväärt<br />

sushist midagi. Kuidas meie<br />

sushikultuur aastatega<br />

arenenud on?<br />

Nüüd pakuvad sushit kõik<br />

söögikohad. Kui varem tulid<br />

inimesed meie juurde koolitusele<br />

ning kümnest ehk kaks<br />

olid varem sushit proovinud,<br />

siis nüüd on vastupidi. Inime-<br />

sed üritavad seda koguni ise<br />

kodus valmistada.<br />

Levinud on arvamus sushist<br />

kui kalatoidust. See on hoopis<br />

riisitoit! Sushit võib valmistada<br />

näiteks maasikatest või hoopis<br />

millestki magusast, eksperimenteerida<br />

võib kõigega. Ise<br />

armastan sushi valmistamisel<br />

palju toorjuustude ja ürtidega<br />

eksperimenteerida. Üks<br />

viga, mida sushit süües tehakse,<br />

on suupiste sojakastme sisse<br />

ärauputamine. Siis pole ju<br />

vahet, millega sushit valmistada,<br />

nii tunned ainult kastme<br />

maitset!<br />

Sushi on Eestis endiselt päris<br />

kallis. Aasias kuulub see odavate<br />

toitude ritta, seda võib<br />

koguni kiirtoiduks nimetada.<br />

Ka mujal Euroopas ei maksa<br />

see nii palju. Osaliselt tuleb<br />

see Eesti tooraine hea sushi<br />

jaoks sobimatusest. Tellime<br />

kala Euroopast, vanasti tuli see<br />

koguni Jaapanist. Ja trenditoidud<br />

ongi tavaliselt pisut kallimad.<br />

Kokkadest on<br />

täielik puudus<br />

– tuleb lihtsalt<br />

võtta poisid<br />

tänavalt ja nad<br />

välja õpetada.<br />

Kas valmistad ka vabal<br />

ajal kodus jaapani toite?<br />

Ei, sushit ma pärast tööd<br />

küll ei söö (naerab)! Tegelikult<br />

söövad kokad nagu normaalsed<br />

inimesed. Ma usun,<br />

et ka tippkokad teevad endale<br />

hommikul näiteks singivõileiba.<br />

Minul endal valmib kaheksakümmend<br />

protsenti toitudest<br />

wok-pannil. Mõnikord<br />

rändavad ahju ka friikartulid.<br />

Tõsi, viimasel ajal ma siiski<br />

päris kiirtoitu ei söö. Kui sõbrad<br />

väga tahavad sushit teha,<br />

olen konsultandina juures.<br />

Kas on ka selliseid asju,<br />

mida sa üldse ei söö?<br />

Osa asju on kindlasti lasteaiast<br />

jäänud. Piima-aedviljasupp<br />

mulle kohe kindlasti<br />

ei meeldi. Enamikku asju ma<br />

ikkagi söön, näiteks ühestki<br />

kalatoidust ma küll ära ei ütle.<br />

Saarlaste värk.<br />

Kui oluline on üldse<br />

restoranis toit ning kui suurt<br />

rolli mängib atmosfäär ja<br />

teenindus?<br />

Inimesed käivad restora-<br />

Hoia kokku<br />

Tühja kõhuga ei<br />

tasu poodi minna<br />

– siis jõuab ostukorvi<br />

tavaliselt palju üleliigset<br />

ja ebavajalikku.<br />

nis ikkagi toidu pärast. Mina<br />

hoiaksin pigem kokku interjööri<br />

kui kokkade ja teenindajate<br />

pealt. Tegelikult on ettekandja<br />

või kelner see müügimees,<br />

kes pakutava kliendile<br />

meeldivaks teeb. Isegi väga<br />

heasse restorani ei taha klient<br />

minna, kui ettekandjad seal<br />

pirtsakalt käituvad. Samas<br />

võib hea teenindaja ka väikeste<br />

puudujääkidega toidu sööjale<br />

nii meeldivaks teha, et too<br />

tuleb teine kordki tagasi.<br />

Uusi kohti tehakse meeletult,<br />

ent püsima jäävad need,<br />

kus personal võtab iga päeva<br />

kui esimest ning pingutab<br />

maksimaalselt.<br />

Kas kokkade kohta<br />

saab üldse öelda, et üks<br />

on parem kui teine?<br />

Kokkasid on tavaliselt kahte<br />

tüüpi ning seda võib öelda<br />

koha järgi, kus nad töötanud<br />

on. Suurtes restoranides on<br />

igaühel oma vastutusala, näiteks<br />

segab mõni kokk terve<br />

päeva ainult kastmeid. Samas<br />

väikestes, ühe-kahe inimesega<br />

kohtades kasvavad kokad,<br />

kes suudavad korraga viit pliidil<br />

olevat potti jälgida. Kui nad<br />

siis suurema personaliga kohta<br />

tööle panna, üritavad nad<br />

kogu töö endale rabada, sest<br />

on harjunud kõike ise tegema.<br />

Neid kaht tüüpi on küll keeruline<br />

võrrelda. Ise kuulun teise<br />

tüübi alla ning tahan kõike<br />

ise teha. Sushikoka töös muide<br />

on oluline roll ka suhtlemisel.<br />

Suhikoka köök ongi tema letitagune<br />

ning temaga võib rääkida.<br />

Sushibaaris ei tohi igav<br />

hakata isegi siis, kui sinna üksi<br />

minna.<br />

Kindlasti oled mõelnud<br />

ka päris oma restorani<br />

avamisele. Millal see juhtuda<br />

võiks?<br />

Eks see ole iga koka unistus.<br />

Kõik mõtlevad, miks rügada<br />

kellegi teise heaks, kui sama<br />

võib teha enda äraelatamiseks.<br />

Praegu ma veel konkreetseid<br />

plaane ei pea. Tulevikus on<br />

kõik võimalik.<br />

P. S. Tegelikult ei ole Sushihouse<br />

üldse enam Sushihouse.<br />

Sushibaar Sushihouse asub<br />

juba nädal aega avatud keldris,<br />

trepist üles jääv osa kannab aga<br />

lihtsalt nime House. Seda seepärast,<br />

et ülakorrusel ei pakuta<br />

pelgalt sushit, vaid seal asuvad<br />

sigarituba, veinibaar ning fi ne<br />

dining’u osa.<br />

Malle Koido<br />

malle.koido@linnaleht.ee

eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee toit B5<br />

Värske sisu<br />

värskes pakis!<br />

UUS<br />

Solo mahlad ja nektarid on eestimaalasele tuttavad<br />

ja keeltmööda juba üle kümne aasta. Sellest sügisest<br />

on Solo tooted uues keeratava korgiga saledas tetrapakendis.<br />

Valikusse kuuluvad apelsinimahl, õunamahl ja<br />

tomatimahl, troopiline nektar 10 viljast ning apelsini-virsikunektar.<br />

Apelsini- ja õunamahlale on lisatud<br />

C-vitamiini täpselt nii palju, kui seda oleks värskeltpressitud<br />

mahlas. Tomatimahlale lisavad vürtsi<br />

ning aitavad seedimist ergutada seller ja valge pipar.<br />

Troopilisse nektarisse on kätketud 10 puuvilja rikkalik<br />

maitsebukett. Apelsini-virsikunektar on ühtaegu<br />

nii ergutav-toniseeriv kui ka sametiselt mahe.<br />

Solo mahlatoodete tootja on VIP-Juicemaker Oy<br />

Soomes, kes kuulub Euroopa juhtivaks mahlatoodete<br />

ja karastusjookide tootjaks pürgivasse kontserni<br />

Refresco Holding B.V.<br />

Alco Stop<br />

teeb pea korda<br />

Alco Stop on alkoholivaba värskendav<br />

jook, mis on mõeldud<br />

joomiseks järgmisel hommikul<br />

pärast pidu. Virgutava toime<br />

tagavad joogis sisalduvad mesi,<br />

glükoosisiirup, B-vitamiinid ja<br />

merivaikhape.<br />

Kosutavat hommikujooki valmistab<br />

kodumaine tootja Liiwi<br />

Heliis ning see on saadaval hästivarustatud<br />

poodides. Pooleliitrine<br />

pudel maksab poes ligi 23 krooni.<br />

Alco Stop – leevenduseks<br />

pärast pidu!<br />

UUS<br />

����<br />

����������������������������������<br />

���������������������������������������������������������������<br />

���������������������������������������������������<br />

�����������������������������������������������������������������������������������<br />

���������������������������������������������������������������������������

B6<br />

toit<br />

Apteek vürtsiriiulis<br />

n Piparmüntisoovitavadnakkuslikekõhuhädade<br />

puhul<br />

isegi tohtrid.<br />

Piparmünditee<br />

vaigistab<br />

Foto: EPL<br />

ka valu, tugevdab südametegevust,<br />

ergutab vereringet, maksa<br />

talitlust ja sapi eritumist. Ja<br />

mis kõige tähtsam – piparmünditee<br />

on väga maitsev.<br />

n Meliss aitab unetutel ilma<br />

tõsiste unerohutablettideta<br />

magama jääda.<br />

n Majoraan, see vorstimaitseaine,<br />

aitab teena unetuse ja<br />

kõhuvaevade puhul. Abi saab<br />

sellest ka bronhiidi korral.<br />

n Must pipar on abiks kõigile<br />

kaalulangetajatele, sest see<br />

soodustab seedimist.<br />

n Basiilik toimib kerge rahustina<br />

ning paneb neerud paremini<br />

tööle. Abi olevat sellest<br />

ka nohu ja külmetushaiguste<br />

puhul.<br />

n Tšilli, mis suures koguses<br />

pisarad silma toob, aitab aga<br />

valu vastu. LL<br />

Must tee vähendab<br />

ilmselgelt stressi<br />

n Briti teadlased said hiljaaegu<br />

järjekordse kinnituse tee kasulikkusest.<br />

Nimelt olevat värske<br />

meeste seas läbi viidud uuring<br />

tõestanud, et korrapärane teejoomine<br />

vähendab stressi.<br />

Reuters/LL<br />

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

Ingver on üks populaarsemaid<br />

maitseaineid üle kogu maailma.<br />

Lisaks suurepärastele<br />

maitseomadustele suudab see<br />

juurikas ravida pea sadat häda.<br />

Fotod: Bulls<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Ingver peletab gripi<br />

Tuntud nõelravitohtri<br />

Heino Tiigi kinnitusel aitab<br />

ingverijook igasugustest<br />

talvistest viirustest kiiresti<br />

jagu saada. Ingver on<br />

tema sõnul üleüldse üks<br />

paremaid loodusravimeid.<br />

“Ingverit tuleb nautida gripiviiruse<br />

kahe esimese haigusetapi<br />

ajal,” ütles Soomes elav ja<br />

töötav nõelraviarst Heino Tiik<br />

Soome YLE terviseuudistele.<br />

“Paranemisel saavad määravaks<br />

esimesed kümme kuni<br />

kakskümmend tundi. See aeg<br />

paneb paika, mis suunas viirus<br />

arenema hakkab,” õpetas<br />

Heino Tiik. Ta lisas, et õigesti<br />

valmistatud ingverijook aitab,<br />

kuna see ajab inimese kiiresti<br />

ja tugevalt higistama.<br />

Mõjub nagu pits viina<br />

Heino Tiik annab lahkelt ka<br />

imelise ja kiirelt raviva ingverijoogi<br />

retsepti. Joogi valmistamiseks<br />

on vaja kolme liitrit<br />

vett, kolme rusikasuurust ingverijuurikat,<br />

kahte-kolme sidrunit,<br />

üks kuni kaks detsiliitrit<br />

jämedat suhkrut ja umbes<br />

kahe teelusika jagu terveid<br />

nelgiseemneid. Ingverijuurikaid<br />

müüakse kõikides suuremates<br />

ja hästi varustatud toidukauplustes.<br />

Tervisejoogi valmistamine<br />

algab koorimata ingverijuurikate<br />

(mis on tegelikult taime<br />

risoom) riivimisest. Kui riivimine<br />

tundub tüütu, siis võib<br />

ingveri ka mikseriga jahuks<br />

purustada. Seejärel võta suurem<br />

kauss, pane sinna purustatud<br />

ingver, lisa vesi ning sega<br />

kõik korralikult läbi.<br />

Edasi läheb vaja sõela, väga<br />

puhast köögirätikut või tihedat<br />

marlit ning veel üht kaussi.<br />

Vala nüüd segatud ingverijahukört<br />

läbi sõela teise kaussi.<br />

Korda protseduuri seni, kuni<br />

ingver enam vees ei eristu.<br />

Seejärel kalla sõelale kogunenud<br />

ingverimass rätikule,<br />

keera see kompsu ja leota<br />

kausis olevas mahlas nii, et<br />

vedelik imeks endasse viimasegi<br />

ingveriaroomi. Korda<br />

vajaduse korral sedagi toimingut.<br />

Seejärel viska läbileotatud<br />

ingverimass minema.<br />

Nüüd lõika sidrunid pooleks<br />

ja pressi neistki mahl ingverijoogi<br />

sekka. Maitsesta suhkruga,<br />

kuid lisa seda ettevaatlikult,<br />

vastavalt oma magusataluvusele<br />

(proovida tasub ka<br />

suhkruta – toim.).<br />

Kõige lõpuks lisa mahlasegule<br />

nelgid.<br />

Ingverimahl on Heino Tiigi<br />

sõnul õigesti valmistatud, kui<br />

see tekitab kohe pärast allaneelamist<br />

rindkeres mõnusa<br />

sooja tunde. Paljude arvates<br />

on see soojus isegi kõrvetav,<br />

kuid mitte ebameeldiv. Kuigi<br />

Tiigi hinnangul aitab ingveri-

eede, 10. november 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee toit B7<br />

kiiremini kui tabletid<br />

jook kõige paremini, kui seda<br />

viiruse saamise esimestel tundidel<br />

juua, on sellest abi ka hiljem.<br />

“Kui haigus on sind juba<br />

maha murdnud, tasub ingverimahla<br />

siiski teha ja juua, sest<br />

see kiirendab tervenemist,”<br />

lubab Tiik.<br />

Värske või kuivatatud?<br />

Keskmine eestlane ei pruugi<br />

küll ingverist kui maitseainetaimest<br />

midagi teada, kuid<br />

ometigi oleme me kõik selle<br />

maitsega tuttavad juba lapsest<br />

peale. Ingverita pole lihtsalt<br />

ükski piparkook päris see õige.<br />

(Muide, piparkoogi leiutamise<br />

au kuuluvat ühele 2400. aastal<br />

e.m.a elanud Rhodose leivameistrile.)<br />

Lisaks piparkookide maitsestamisele<br />

kasutatakse ingverit<br />

nii idamaades, Austraalias,<br />

Ameerikas kui ka Euroopas<br />

ohtralt kookide, magustoitude,<br />

praadide, suppide ning jookide<br />

maitseomaduste ilmestamiseks.<br />

Ja mitte ainult – ingverijuurikas<br />

kõlbab ka ise süüa,<br />

nii toorelt kui küpsetatult.<br />

Viilutatud ja pannil hakklihaga<br />

praetud ingver meenutab<br />

natuke kartulit, kuid on tugevama<br />

maitse ja värviga ning<br />

krõmpsub seejuures mõnusalt<br />

hamba all.<br />

Muide, kuivatatud ja värske<br />

ingver maitsevad täiesti erinevalt<br />

ning sellepärast ei saa<br />

retseptides ühte teisega asendada!<br />

Kuna ingverit on kasutatud<br />

juba aastatuhandeid, siis<br />

on ammustest aegadest teada<br />

ka selle raviomadused. Ingver<br />

aitab külmetuse, kõhuhädade<br />

ning ka reuma puhul. Viimasel<br />

ajal on ingveri raviomadustele<br />

kinnitust andnud arvestatavad<br />

teadusuuringud. Näiteks<br />

on tõestatud, et teatud ingveris<br />

olevad ained kiirendavad toidu<br />

seedimist ning ergutavad<br />

maomahlade eritumist. Juurikat<br />

kasutataksegi (tähelepanu,<br />

kaalujälgijad!) söögiisu tõstmiseks<br />

ja ainevahetuse kiirendamiseks.<br />

Meremeeste unistus<br />

Jahvatatud ingver (940–<br />

2<strong>000</strong> mg) aitab aga ennetada<br />

merehaigust ja muid iiveldushoogusid<br />

sama hästi kui<br />

100 mg dimenhüdramiini,<br />

kui seda võetakse sisse umbes<br />

25 minutit enne merele minekut.<br />

Ingver ei mõjuta kesknärvisüsteemi<br />

nii kui dimenhüdramiin,<br />

mis tekitab uimasust<br />

(näiteks ei soovitata pärast selle<br />

kasutamist autot juhtida).<br />

Ingveriekstrakti kasutatakse<br />

ka uutes ravimites, mis mõjuvad<br />

teatud reumade puhul<br />

valuvaigistina, põletiku ennetajana<br />

ja liigeste liikuvuse taastajana.<br />

Lisaks laiendab ingver<br />

pindmisi veresooni, paranda-<br />

Retseptid<br />

Mõned mõnusad energiajoogid ingverist<br />

Kohviasendaja<br />

n Tee ja kohvi asemel<br />

võib end hommikuti<br />

ergutada kuuma<br />

ingverijoogiga. Kohviasendajavalmistamine<br />

on lihtne: viska<br />

kaks kuni neli viilu<br />

kooritud ingverit tassi<br />

ja vala neile keev vesi<br />

peale. Lase segul tõmmata.<br />

Tugevamaitselised<br />

ingveriviilud sobivad<br />

maitsestama ka rohelist<br />

teed.<br />

Värskendav ingverivesi<br />

150 g värsket ingverit<br />

4 tl muscovado- või fariinsuhkrut<br />

2 hästi pestud ja kooritud sidrunit. Hoia koored alles!<br />

1 koorimata lisasidrun<br />

1 l haput mineraalvett<br />

värsket münti<br />

Haki koorimata ingver, pane tükid kannu.<br />

Raputa peale suhkrut, lisa sidrunikoor ja mikserda<br />

segu kümme sekundit. Pigista sidrunimahl<br />

kannu. Vala sekka ka mineraalvesi. Lase<br />

joogil kümmekond minutit tõmmata. Lisa<br />

vajaduse korral suhkrut ja sidrunit. Kurna.<br />

Vala jook klaasidesse ja kaunista paari mündilehega.<br />

Talvine ingverijook kuuele<br />

1 l õunamahla<br />

100 g ingverit<br />

0,75 dl fariinsuhkrut<br />

Kuumuta õunamahl, lisa kooritud ja viilutatud<br />

ingver. Maitsesta suhkruga. Lase joogil<br />

enne tarvitamist kaane all veerand tundi<br />

tõmmata. Kurna mahl ja kuumuta uuesti. Vala<br />

kuum jook termosesse ja joo, kui sul külm<br />

hakkab.<br />

Imeline ingver<br />

Leevendab iivedust<br />

n Tai meditsiiniteadlased<br />

on valmis saanud uuringu,<br />

mis kinnitab, et ingver aitab<br />

ennetada iiveldust, teatab<br />

terviseportaal terveys.fi . Tai<br />

teadlaste uuring näitab, et<br />

vähemalt grammi ingveri<br />

manustamine enne operatsiooni<br />

suudab oluliselt<br />

leevendada narkoosijärgset<br />

iiveldustunnet ja oksendamist.<br />

Samas täheldati,<br />

et ingver põhjustas kerget<br />

maoärritust.<br />

n Ingverit on alternatiivravimina<br />

iivelduse puhul kasutatud<br />

juba aastaid.<br />

des niimoodi vereringet. See<br />

viib kehast välja vedelikke,<br />

vähendab paistetust, alandab<br />

vererõhku ja tõstab potentsi.<br />

Ent ingver pole siiski nii süütu,<br />

kui eelpool kirjutatust võiks<br />

välja lugeda. Nii nagu kõikidel<br />

ravimitel, on ka ingveril oma<br />

pahupool: liigne kogus võib<br />

tekitada maoärritust. Siit on<br />

siis pärit ka piparkookide liigsöömisega<br />

kaasnev kõhuvalu.<br />

Lisaks peaksid ingverit vältima<br />

rasedad ja last imetavad<br />

naised ning need, kel on oht<br />

verejooksudeks (haavandid<br />

jms).<br />

Välismeedia põhjal<br />

Merike Kungla<br />

merike.kungla@linnaleht.ee<br />

Isadepäeva ingveriõhtujook<br />

0,5 l pirnisiidrit<br />

1 väike tükike värsket<br />

kooritud ingverit<br />

2 sl suhkrut<br />

5 nelki<br />

2 tk kaneelipulka<br />

1 dl magusat portveini<br />

või Malaga veini<br />

Keeda siidrit koos<br />

maitseainetega<br />

tasasel tulel umbes<br />

kümme minutit. Lisa<br />

alkohol ja kuumuta<br />

jook keemiseni, kuid<br />

ära lase sel keema<br />

minna. Serveeri kohe.<br />

Kogusest jätkub nii<br />

emale kui isale.<br />

Ingveriglögi kahele paarile<br />

3 dl kanget hästi tõmmanud<br />

teed<br />

1 väike pitsitäis (33 cl)<br />

Ginger Alet<br />

1 dl 100-protsendilist<br />

apelsinimahla<br />

1/2 dl sidrunimahla<br />

1/2 dl suhkrut<br />

tükike värsket ingverit<br />

või näpuotsatäis ingverijahu<br />

Keeda kange tee,<br />

lisa Ginger Ale, mahlad,<br />

ingver ja suhkur.<br />

Kuumuta, kuni suhkur<br />

on lahustunud.<br />

Vala jook glögiklaasidesse.<br />

Kaunista klaasi<br />

serv soovi korral<br />

pooliku apelsiniviiluga. Paku joogi kõrvale<br />

mandleid, rosinaid või kokteilikirsse. Muide,<br />

üks klaasitäis seda mõnusat glögi annab ohtralt<br />

energiat – tervelt 82 kcal / 344 kJ.<br />

UUS<br />

Hagari Kaera-Jaan<br />

Uut tüüpi sepik nimega Kaera-Jaan on<br />

tänapäevase kujuga ja laktoosivaba.<br />

Koostis: nisujahu, joogivesi, kaerahelbed 12%,<br />

kartulihelbed, pärm, keedusool 1%, suhkur,<br />

pagarisiirup.<br />

100 g Kaera-Jaani annab energiat 236 kcal ja<br />

sisaldab 8,6 grammi kiudaineid. Kiudainerikas<br />

toit tekitab kiiremini täiskõhutunde, normaliseerib<br />

soolte mikrofloorat, soodustab seedimist<br />

ja väljutab toksilisi aineid.<br />

Hagar soovitab: rösti Kaera-Jaani, sest nii<br />

väljenduvad maitse ja aroom kõige paremini.<br />

Eriti hea maitse annavad sulatatud juust ja mitmesugused<br />

võided, värskust lisavad salatileht ja<br />

tomativiil.<br />

Kaera-Jaan on müügil 210-grammistes pakkides<br />

3 tk kaupa. Paki hind keskmiselt 4.60 kr.<br />

Hagari Kaera-Jaan toidumessi nõutuim toode!<br />

UUS<br />

BalSnacki kartulivahvlid on<br />

valmistatud kodumaisest<br />

kartulipüreest, millele on lisatud<br />

mannat ja kartulitärklist.<br />

Vahvlid on praetud kuumas<br />

taimeõlis ja maitsestatud<br />

kolme lisandiga.<br />

Pitsaürtidega kartulivahvlitele<br />

on lisatud pitsamait-<br />

seaineid. Juustu ja sibulaga<br />

maitsestatud kartulivahvlid<br />

sisaldavad sibulat, juustupulbrit,<br />

sinepit ja peterselli.<br />

Hapukoore ja tilliga maitsestatud<br />

kartulivahvlite koostises<br />

on till, oregano ja petersell.<br />

Kartulivahvlid on mõnus<br />

suupiste igas vanuses ini-<br />

www.hagar.ee<br />

BalSnacki kartulivahvlid –<br />

maitsev suupiste kõigile<br />

mestele. Eriti hästi maitsevad<br />

kartulivahvlid koos mitmesuguste<br />

dipikastmetega. Vahvlid<br />

sobivad külma suupistena nii<br />

peolauale kui ka toidukordade<br />

vahel näksimiseks.<br />

Meeldivaid<br />

maitseelamusi!

B8<br />

toit<br />

Kas teadsid?<br />

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee<br />

Miks on sojatooted tervisele kasulikud?<br />

n Sojauba on kõige valgurikkam<br />

taim. See sisaldab kuni 45<br />

protsenti taimset valku, millest<br />

inimorganism omastab 90–95<br />

protsenti. Sojavalk on madala<br />

kalorsusega ja kergesti seeditav.<br />

Struktuurilt sarnaneb see<br />

loomse valguga, kuid ei sisalda<br />

kolesterooli.<br />

n Sojas on vähe süsivesikuid,<br />

tänu millele sobivad sojatooted<br />

ka diabeetikutele ja kaalujälgijatele.<br />

n Sojas on vähe küllastunud<br />

rasvhappeid ja rohkelt küllastumata<br />

rasvhappeid.<br />

n Sojaubades leiduv õli on<br />

kõrge bioloogilise aktiivsusega,<br />

inimene omastab sellest kuni 98<br />

protsenti. Õlis sisalduvad Ome-<br />

ga-3 ja Omega-6 rasvhapped<br />

tugevdavad organismi vastupanuvõimet<br />

ning aitavad vältida<br />

kõrget vererõhku ja veresoonte<br />

lupjumist.<br />

n Sojas on rikkalikult letsitiini,<br />

mis aitab kolesteroolitaset<br />

normis hoida, mõjub soodsalt<br />

ajutegevusele ning on kasulik<br />

nahale.<br />

n Eriti kasulik on soja vanematele<br />

naistele, sest sojas leiduvad<br />

fütoöstrogeenid aitavad leevendada<br />

menopausiga seotud<br />

vaevusi.<br />

n Et soja kasulik toime mõjule<br />

pääseks, soovitatakse iga päev<br />

süüa 90–100 grammi sojapiimatooteid.<br />

n Vaata ka: www.sojaliit.ee.<br />

Foto: arhiiv<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

Sojakodujuustu saab<br />

pannil praadida?!<br />

Mujal maailmas võidukäiku<br />

teinud tervislikud sojatooted<br />

koguvad ka Eestis<br />

järjest enam populaarsust.<br />

“Sojatoodete fännide hulka<br />

tuleb järjest rohkem noori,”<br />

tõdeb Soya Foods Baltic OÜ<br />

tootearendaja Merike Tärk.<br />

“Noored loevad rohkem ja<br />

sõidavad maailmas ringi.” Järjest<br />

teadlikumaks saavad soja<br />

tervislikkusest ka meedikud.<br />

“Degusteerimistel kuulen inimestelt<br />

üha rohkem, et arst<br />

on soovitanud soja süüa,” lisab<br />

ta.<br />

Eestis on kolm arvestatavat<br />

sojatoodete valmistajat ning<br />

tootevalik on viimasel ajal oluliselt<br />

suurenenud. Tervislikult<br />

toitujad võivad süüa guljaši<br />

moodi kastet, kus sojaviilud<br />

asendavad n-ö loomset liha,<br />

samuti võib igaüks ise sojajahust<br />

kotlette küpsetada. Peale<br />

selle on müügil sojapiimast<br />

valmistatud sojajogurt, sojakohupiim<br />

ja sojajuust.<br />

Sojakodujuustu ja sojajuustu<br />

ehk tofu puhul on eriti huvitav<br />

see, et neid võib ka pannil<br />

praadida. “Veel eristab taimset<br />

kodujuustu loomsest see, et<br />

sojakodujuust läheb mikseris<br />

vahule nagu vahukoor. Topsi<br />

kodujuustu kohta tuleks võtta<br />

dessertlusikatäis ükskõik millist<br />

vedelikku, kas mahla, vett<br />

või hapukoort, ning segu siis<br />

tavalise saumikseriga vahustada,”<br />

soovitab Tärk. Peale selle<br />

võib sojajuustu ahjus grillida<br />

või juustukuubikuid supi sisse<br />

panna. “Väikeseid sojajuustutükke<br />

võib kümme minutit<br />

tulises puljongis või püreesupis<br />

hoida. Need ei sula, vaid<br />

saavad puljongilt maitset,<br />

muutes toidu eksootiliseks ja<br />

maitsvaks,” lisab ta.<br />

Lisa sojale julgelt maitset<br />

“Sojaoa teeb eriti väärtuslikuks<br />

see, et oas leiduvad väärtuslikud<br />

vitamiinid ja mineraalid<br />

ei kao töötlemisel,” märgib<br />

Tärk. Soja on lihtne viis<br />

oma toidulaua rikastamiseks.<br />

“Sojatooted asendavad või<br />

täiendavad loomset toitu, aga<br />

nende söömiseks ei pea tin-<br />

gimata olema taimetoitlane,”<br />

nendib ta.<br />

Mitmesuguseid sojatoite<br />

pakub oma külastajatele tervislikku<br />

toitumist au sees hoidev<br />

Laulasmaa Resort. “Soja on<br />

suurepärane alternatiiv neile,<br />

kes ei talu piimavalku või piimasuhkrut.<br />

Sest olgem ausad,<br />

rõõsk koor ja piim käivad üle<br />

ühe retsepti sisse,” tõdeb Laulasmaa<br />

Resorti peakokk Angelica<br />

Udeküll. “Sojapiimatooted<br />

asendavad edukalt tavalist<br />

kohupiima ja jogurtit,” lisab ta.<br />

Kodus kokkajatel soovitab ta<br />

sojapiimast toodetele ise ürtidega<br />

ja vürtsidega põnevaid<br />

maitseid juurde anda. “Maitseaineid<br />

võiks julgemini kasutada,<br />

sest soja iseenesest on<br />

suhteliselt maitsetu baasvalk,”<br />

ütleb ta.<br />

Soja on iidne kultuurtaim,<br />

mis on pärit Kirde-Hiinast<br />

Mandžuuriast. Ühes kaunas<br />

on kolm uba, mis valmivad<br />

põllul. Soya Foods Baltic hangib<br />

praegu sojaube Moldaaviast.<br />

Merike Tärk ennustab,<br />

et ei lähe kaua aega, kui ka Eestis<br />

hakkavad sojapõllud laiuma.<br />

Eesti kliimasse sobiva sordi<br />

aretamisega tegelevad entusiastid<br />

juba ligi kümme aastat<br />

ning esimesed sojataimed on<br />

külvatud ka maaviljelusinstituudi<br />

katsepõldudele.<br />

“Kõigepealt aurutatakse<br />

sojaubadest sojapiima. Edasine<br />

tootmisprotsess on juba<br />

sarnane tavapiimatööstusega,”<br />

räägib Tärk. Esmalt ube pestakse<br />

ja leotatakse 18 tundi.<br />

Leotatud ubadest pressitakse<br />

välja valge vedelik – sojapiim.<br />

“Kahest kilost ubadest saab<br />

tavaliselt 14–16 kilo 1,3-protsendilise<br />

rasvasusega sojapiima,”<br />

märgib ta. Piimast saab<br />

kalgendamise teel kodujuustu,<br />

samuti toorjuustu ehk tofut.<br />

Lisaks keedetakse taimset<br />

majoneesi ja jogurtit. “Tarbija<br />

tahaks ka sojapiima, aga praegu<br />

kulub sojapiim kodujuustu,<br />

võiete, kreemide ja ülejäänud<br />

toodete valmistamiseks. Ehk<br />

kunagi tulevikus?” arvab sojatoodete<br />

arendaja.<br />

Ada Maltseva<br />

ada.maltseva@linnaleht.ee<br />

Uued eestimaised<br />

sojapiimatooted<br />

SO SOJA pakub tervislikke, värskeid ja hea maitsega<br />

sojapiimatooteid.<br />

Tooted on kolesteroolivabad, nende tarbimine langetab<br />

kolesteroolitaset veres.<br />

Soja teeb ainulaadseks letsitiini ning taimsete östrogeenide<br />

sisaldus. Sojas leidub rikkalikult taimset valku, vitamiine ja<br />

mineraale, kiudaineid ning Omega-3 ja Omega-6 rasvhappeid.<br />

Tooted on valmistatud<br />

GMO-vabadest sojaubadest<br />

ning lisanditena on kasutatud<br />

naturaalset eesti toorainet.<br />

Tooted ei sisalda<br />

säilitusaineid.<br />

Tervise- ja energiaallikas<br />

igas vanuses!<br />

Loe lisaks www.soja.ee

eede, 10. november linnaleht sisustus 9<br />

Tuppa või aeda valgusteid<br />

muretsedes torkab silma,<br />

et pea iga kolmanda<br />

valgusti juures on märge<br />

“LED”. Tavaliselt on sellise<br />

märkega lambid väga<br />

ilusad ja ka väga kallid.<br />

Mis see LED siis on?<br />

“LED ehk light emitting diodes<br />

(eesti k “valgust väljastavad<br />

dioodid”) on kõige tavalisem<br />

valgusdiood, mis on iseenesest<br />

väga levinud,” selgitab<br />

valgustite maaletoomisega<br />

tegelev Alari Koidu. “Näiteks<br />

on valgusdioode igas teleripuldis,<br />

auto armatuurlauas,<br />

taskulambis, kellas, valgusfooris,<br />

tabloos ja valgusreklaamis.<br />

Need on tegelikult kasutusel<br />

olnud juba 60-ndatest aastatest<br />

alates ja neid on muudkui<br />

edasi arendatud.”<br />

Nüüd on LED-id jõudnud<br />

ka tavalistesse kodudes kasutatavatesse<br />

lampidesse. Paljude<br />

spetsialistide hinnangul<br />

on LED tulevikuvalgusti, mis<br />

tõrjub ühel hetkel kõik muud<br />

valgustid tagaplaanile. Põhju-<br />

LED - mis see on?<br />

LED-tehnoloogia puhul<br />

pannakse madala pingega<br />

helendama mitte pirn, vaid<br />

epovaiku asetatud peegeldiga<br />

ja elektroodidega varustatud<br />

sobiva pooljuhi kristall, mis<br />

ergastub elektrivoolu mõjul<br />

ning kiirgab eri tooni valgust.<br />

seks on eelkõige LED-i uskumatu<br />

energiasäästlikkus. “Seetõttu<br />

kasutatakse seda juba<br />

väga palju välisvalgustites,”<br />

räägib Alari Koidu. “Näiteks<br />

pannakse aiateed valgustama<br />

umbes 20 väikest dioodi ja selline<br />

hulk lambikesi annab juba<br />

päris head valgust.<br />

Dioode võib panna ka teekivi<br />

sisse ja peita murusse. LEDidega<br />

saab kogu aia ära valgustada.<br />

Kui panna oma aeda<br />

näiteks paarkümmend tavalise<br />

pirniga valgustit, siis tuleb<br />

ka uus elektrikilp muretseda.<br />

LED-valgustid kulutavad aga<br />

ülimalt vähe elektrit.”<br />

Valgusdiood on hõõglambist<br />

ja luminofoorlambist põhimõtteliselt<br />

täiesti erinev külma<br />

valguse allikas. Pooljuhti<br />

suunatud energiast muutub<br />

soojuseks üsna tühine osa,<br />

enamik eraldub valgusena.<br />

LED-süsteemis on punas-<br />

LED-lambid tõrjuvad muud valgustid turult<br />

Tühine elektrikulu<br />

Just säästlikkus ongi LEDvalgustite<br />

populaarsuse kasvu<br />

põhjus. LED võtab nii vähe<br />

energiat, et selle elektrikulu on<br />

pea olematu, lisaks on LED<br />

väga pikaealine ja vastupidav.<br />

Koidu sõnul ostetakse LEDvalgusteid<br />

üha rohkem, kuigi<br />

hind on kõrge. “Küsitakse üha<br />

rohkem ja just sellepärast, et<br />

need võtavad vähe voolu. Kuid<br />

need maksavad esialgu päris<br />

palju,” tõdeb ta.<br />

Näiteks kui tavaline pirn<br />

maksab umbes 30 krooni, siis<br />

valgusdioodiga pirn maksab<br />

müüa ridaelamuboks<br />

<strong>Tartu</strong>, Tammelinn, 90 m 2 , 3<br />

tuba, kivimaja, renoveeritud,<br />

saun, pakettaknad, mööbel, mullivann.<br />

Müüakse koos mööbli ja<br />

kodutehnikaga. Hind: 1 830 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 522 5642<br />

ermo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 2-toal korter<br />

<strong>Tartu</strong>, Ropka, Rahu, 35m 2 , 5/4,<br />

keskmises seisukorras. Majas<br />

tegus ühistu, ümbruses palju<br />

rohelust<br />

Hind: 590 <strong>000</strong> kr.<br />

te ja rohelise komponentide<br />

segamise teel saavutatud kollane<br />

radiatsioon ning sellele<br />

sinise lisamine annabki valge<br />

valguse.<br />

LED-idel on imeväike tarbimine<br />

(sõltuvalt valgusti tüübist<br />

0,5–5 vatti tunnis). LL<br />

praegu 90–100 krooni. Välisvalgustite<br />

hinnad algavad<br />

kauplustes tuhandest kroonist.<br />

Toalambid on veelgi kallimad,<br />

makstes vähemalt 1200 krooni.<br />

“Ega need väga odavad ei<br />

ole, aga need on ikka väga ilusad,<br />

väga disainitud ja annavad<br />

ühte tuppa või õue väga palju<br />

ilu juurde,” kiidab Koidu.<br />

Hea kujunduselement<br />

Alari Koidu rõhutab, et esialgu<br />

sobivad LED-valgustid<br />

pigem kujunduselemendiks,<br />

näiteks saab neist magamistuppa<br />

teha tähistaeva, kuid<br />

kogu tuba LED-iga valgeks<br />

veel ei saa. “LED ei anna praegu<br />

nii palju valgust, et seda<br />

võiks põhivalgustusena kasutada,”<br />

räägib Alari Koidu. “Selle<br />

valgus on natuke ka tavapärasest<br />

teistsugune. Mitte selline<br />

soe, nagu inimesed on harjunud,<br />

vaid pigem külm ja jäik.<br />

“Mida rohkem neid ostetakse,<br />

seda madalamaks hinnad<br />

lähevad.<br />

Merike Kungla<br />

merike.kungla@linnaleht.ee<br />

744 1684, 522 5642<br />

ermo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 2-toal korter<br />

<strong>Tartu</strong>maa, Ülenurme vald,<br />

Ülenurme, Poldri, 46 m 2 , 5/1,<br />

keskmises seisukorras, toad<br />

eraldi, rahulik ja turvaline<br />

piirkond. Hind: 730 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 522 5642<br />

ermo@haaberstimaja.ee<br />

müüa maja<br />

Jõgevamaa, Pajusi vald, Aidu,<br />

Rehe, kogup. 197 m 2 , krunt 4,83<br />

ha, san.remont tehtud, puumaja,<br />

saun, garaaz, kelder ja kõrvalhoone.Majas<br />

vesi ja kanalisatsioon,<br />

tööstusvool. Sobib kahele<br />

perele. Hind: 1 400 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 5344 8512<br />

elmo@haaberstimaja.ee<br />

müüa maja<br />

<strong>Tartu</strong>, Puiestee, elamispind 150<br />

m 2 , krunt 500 m 2 , 5 tuba, 2<br />

korrust, kivimaja, keskmises<br />

seisukorras, ehitatud 1900.<br />

Hind: 2 850 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 5344 8512<br />

elmo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 1-toal korter<br />

<strong>Tartu</strong>, Annelinn, Anne, 33 m 2<br />

5/4, vajab renoveerimist.<br />

Hind: 575 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 522 5642<br />

ermo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 1-toal korter<br />

<strong>Tartu</strong>maa, Laeva vald, Kärevere,<br />

33 m 2 , 2/1, renoveeritud, boiler,<br />

dush, ahjuküte, kamin, parkett,<br />

pakettaknad, <strong>Tartu</strong>st 16 km, korter<br />

on vaba. Hind: 295 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 5664 8006<br />

kaupo@haaberstimaja.ee)<br />

müüa 1-toal korter<br />

Kesklinn, Ranna tee, 42 m 2 , 3/3,<br />

kivimaja, uus, dush, keskküte, rõdu,<br />

pakettaknad, turvauks, trepikoda<br />

lukus. Hind: 1 085 <strong>000</strong> kr.<br />

744 1684, 5664 8006<br />

kaupo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 1-toal korter<br />

Ülejõe, Puiestee, 37 m 2 , 3/2, renoveeritud,<br />

keraamiline pliit, boiler, duðð,<br />

keskküte, parkett, pakettaknad, trepikoda<br />

lukus, köögimööbel, hinna sees<br />

panipaik ja parklakoht.<br />

Hind: 989 <strong>000</strong> kr. 744 1684,<br />

5664 8006<br />

kaupo@haaberstimaja.ee<br />

müüa 3-toal korter<br />

<strong>Tartu</strong>, Supilinn, Piiri, 65 m 2 , 2/2,<br />

puumaja, renoveeritud, boiler, dush,<br />

ahjuküte, elektriküte, pakettaknad.<br />

Hind: 1015 <strong>000</strong> kr. 744 1684, 5664<br />

8006 kaupo@haaberstimaja.ee

10 kodu/kinnisvara<br />

Ülikooli 5<br />

1-toal mug korter Karlovas<br />

Purde tn 39 (üp 22 m 2, I k,<br />

vajab remonti, kelder, telefon).<br />

Hind 475 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 508 1039 Eve Avi<br />

Müüa maja I korrus Väike Kaare tn,<br />

4 tuba, renoveeritud, puitraamis<br />

pakettaknad, avar krunt 2160 m 2 .<br />

Hind 1 950 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 508 6185 Peeter Lääne<br />

Müüa elamu Tammelinnas, Ööbiku<br />

tn. Üldpind 200 m 2, 4 tuba, saun,<br />

avarad garaaziruumid.<br />

Kinnistu 600 m 2. Hind 2 800 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 502 9505 Erki Räni<br />

Müüa 3-toaline korter Haagel, I/IIIk,<br />

66 m 2 . Renoveerimisjärgus (tühjaks<br />

lõhutud), pakettaknad, elektriküte.<br />

Hind 775 <strong>000</strong> kr. Tel 508 6185<br />

Peeter Lääne<br />

MARKEE KINNISVARA<br />

<strong>Tartu</strong>, Ülikooli 6a<br />

Tel. 740 2200<br />

Tiiu Leppik - maakler-juhataja<br />

tel. 510 3816<br />

Joel Viskus - maakler<br />

tel. 501 2630<br />

Ave Kuusemets - hindaja<br />

tel. 503 9778<br />

Merili Põldsaar - hindaja<br />

tel. 515 5627<br />

1-toal mug korter Mõisavahe<br />

tn 61 (vajab san-remonti).<br />

Hind 590 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 529 1441<br />

Raissa Romanovits<br />

Müüa avar elamu Ülenurme alevikus.<br />

Kivimaja, üldpind 270 m 2 , täiskelder,<br />

saun. Pakettaknad, tööstusvool, oma<br />

keskküte + ahiküte, kaasaegne biopuhasti.<br />

Kinnistu 1<strong>000</strong> m 2.<br />

Hind 2 100 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 502 9505 Erki Räni<br />

Müüa 2-toaline korter Tähtvere tn.<br />

II k, 47 m 2 . Tuba + kööktuba, WC<br />

korteris, elutoas 2 akent,<br />

parkettpõrand. Müüdava osa hulka<br />

kuuluvad ka kanaliga kivigaraaz ja<br />

tühjaks lõhutud saunaruumid<br />

hoovipealses kivihoones.<br />

Hind 675 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 508 6185 Peeter Lääne<br />

1-toaline korter <strong>Tartu</strong>s Mõisavahe<br />

38, 6/9, 31 m2 . Korter vajab sanremonti,<br />

rõdu. Korter tühi.<br />

Hind: 610 <strong>000</strong>.- Info tel 510 3816,<br />

tiiu@markee.ee<br />

Kööktuba <strong>Tartu</strong>s, Tuglase tn, 18 m2 ,<br />

2/1, WC eraldi, puuküttega pliit,<br />

heas korras. Hind: 385 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 501 2630 joel@markee.ee<br />

Kööktuba <strong>Tartu</strong>s, Ülejõe, Uus tn, 2/1,<br />

16 m2 , puuküttega pliit, uus WC ja<br />

dushinurk. Renoveeritud.<br />

Hind: 370 <strong>000</strong> kr, tel 501 2630<br />

joel@markee.ee<br />

1-toal korter Karlovas Lootuse tn,<br />

2/2, 19 m2 , puumaja, WC koridoris,<br />

elektriküte, panipaik, aiamaa.<br />

Hind: 405 <strong>000</strong> kr, tel 501 2630,<br />

joel@markee.ee<br />

1-toal korter Elvas, 27 m2 , 2/2, puumaja,<br />

ahiküte, linna vesi ja kan,<br />

heas korras. Hind: 390 <strong>000</strong> kr.<br />

tel 501 2630 joel@markee.ee<br />

1-toal korter <strong>Tartu</strong>s Kaunase pst.<br />

9/7, 30 m2 . Rõdu. Vajab sanitaarre-<br />

1-toal ahik korter Vanemuise tn<br />

(üp 24,2 m 2, II k, võimalik ehit<br />

WC ja duss sisse).<br />

Hind 435 <strong>000</strong> kr. Tel 506 4094<br />

Nelli Popova<br />

2-toal ahik korter Supilinnas<br />

Kroonuaia tn 56 (I k, heas<br />

korras, üp 39 m 2, aknad hoovi<br />

poole). Hind 1 020 <strong>000</strong> kr. Tel<br />

508 1039 Eve Avi<br />

3-toal mug korter remonditud korter<br />

Pärna tn (üp 50,9 m 2, aknad<br />

vahetatud, vannituba rem-järgus).<br />

Hind 1 040 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />

3-toal mug korter Sangla 29<br />

(I k, üp 53,7 m 2, keskmine<br />

seisukord, toad eraldi).<br />

Hind 890 <strong>000</strong> kr. Tel 528 6175<br />

Christel Blaubrük<br />

Müüa 3-toaline korter Ilmatsalus, 7<br />

km <strong>Tartu</strong>st. Renoveeritud - uued<br />

aknad, uksed, san-tehnika, parkett,<br />

koos köögimööbliga. Rõdu, toad eraldi.<br />

Hind 915 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm<br />

Müüa 2-toal korter Vabriku 3<br />

II/IVk, 54 m 2 . Renoveeritud,<br />

puitraamis pakettaknad. Elamu on<br />

atraktiivse arhitektuuriga -<br />

keerdtrepp, põnevad rõdud,<br />

kõrged toad. Rõduga korter asub<br />

elamu lõunaküljel.<br />

Hind 1 100 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 506 6173 Mart Metsnõmm<br />

monti. Hind: 605 <strong>000</strong> kr,<br />

tel 501 2630 joel@markee.ee<br />

1-toal korter Tõrvandis, 1/4, 28 m2 ,<br />

köögimööbel, garderoobikapp,<br />

heas korras. Hind 565 <strong>000</strong> kr<br />

tel 501 2630 joel@markee.ee<br />

1-toal korter Märjal, 3/3, 35 m2 , kivimaja,<br />

el-küte, köögimööbel, garderoobikapp,<br />

el-boiler, heas korras.<br />

Hind: 650 <strong>000</strong> kr, tel 501 2630<br />

joel@markee.ee<br />

2-toal korter, Laeva vald, Laeva, 2/1,<br />

39 m2 , kivimaja, ahiküte, puuküttega<br />

pliit. Korter vajab remonti.<br />

Hind: 285 <strong>000</strong> kr, tel 501 2630,<br />

joel@markee.ee<br />

3-toal korter, Luunja vald, Kavastu,<br />

3/2, 65,6 m2 , puuküttega pliit ja bullerjan,<br />

WC ja vannituba eraldi,<br />

köögist pääs rõdule. Soe korter.<br />

Hind: 450 <strong>000</strong> kr, 501 2630,<br />

joel@markee.ee<br />

1-toaline korter Tõrvandis, 2/2. 35 m2 .<br />

Vajab remonti. Hind: 580 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee<br />

3-toal mug renov korter Jalaka<br />

tn (üp 56,9 m 2, V k, rõdu,<br />

köögimööbel, valgustid hinna<br />

sees). Hind 1 190 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 508 1039 Eve Avi<br />

3-toal mug korter Näituse tn<br />

22b (heas korras, üp 72,9 m 2).<br />

Hind 1 730 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 528 6175<br />

Christel Blaubrük.<br />

1-toal mug korter <strong>Tartu</strong>s<br />

Timuti tn 30,4 m 2, II korrus,<br />

köögimööbel, rõdu,<br />

panipaik,<br />

885 <strong>000</strong> kr. Tel 51 33 297<br />

Kai Muiste<br />

1-toal mug korter Jaama tn,<br />

V korrus, 30,3 m 2, rõdu,<br />

aknad vahetatud. Hind 600<br />

<strong>000</strong> kr.<br />

Tel 51 33 297 Kai Muiste<br />

www.arcovara.ee<br />

Müüa 4-toal korter Kaunase pst II/V k,<br />

78 m 2 . Renoveeritud, 2 rõdu, vannitoas<br />

põrandaküte, koos köögimööbliga.<br />

Hind 1 195 <strong>000</strong> kr. Tel 506 6173 Mart<br />

Metsnõmm<br />

Müüa 1-toal korter Lääne tn III/Vk,<br />

27 m 2 . Elutoas pakettaken, lihtsa<br />

viimistlusega korter, majasisene<br />

torustik vahetatud.<br />

Tel 508 6185 Peeter Lääne<br />

KINNISVARA HINDAMINE ERAVARA<br />

hindamisakte aktsepteerivad kõik<br />

pangad ja krediidiasutused.<br />

Hindaja: Heilin Reimand,<br />

tel 5113 931, 7427 730, heilin@eravara.ee<br />

4-toal korter Mellistes, Mäksa vald,<br />

paneelmaja, 91 m2 , toad eraldi, väga<br />

hea planeering, panipaigad, 2 rõdu,<br />

elektriküte, köögimööbel hinna<br />

sees, heas korras. Hind: 670 <strong>000</strong> kr,<br />

tel 501 2630, joel@markee.ee<br />

4-toal korter Roiul, Haaslava vald,<br />

3/1, 82 m2 , paneelmaja, heas korras.<br />

Hind: 770 <strong>000</strong> kr, tel 501 2630,<br />

joel@markee.ee<br />

Kööktoad <strong>Tartu</strong>s Tähtvere tn. 2/2,<br />

14 m2 , Vesi ja kanalisatsioon, veega<br />

tualett kahe korteri peale.<br />

Hind 220 <strong>000</strong>.tel.<br />

510 3816, tiiu@markee.ee<br />

1-toaline korter <strong>Tartu</strong>s Aiandi teel.<br />

1/5, 34 m2 . WC-s ja vannitoas tehtud<br />

remont. Koht rahulik ja<br />

privaatne. Hind: 690 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 510 3816, tiiu@markee.<br />

2-toaline korter <strong>Tartu</strong>s Lääne tn.<br />

1/2, <strong>49</strong> m2 . Korter renoveeritud, siseuksed<br />

puidust, plast aknad, lamparkett.<br />

Hind: 810 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee<br />

2-toal mug korter <strong>Tartu</strong>s<br />

Alasi tn, rõdu, 50,5 m 2,<br />

köögimööbel, 795 <strong>000</strong> kr.<br />

MÜÜGIGA KIIRE!<br />

Tel 51 33 297 Kai Muiste<br />

www.arcovara.ee<br />

4-toal mug korter Tõrvandis,<br />

renoveeritud, korter<br />

müüakse koos sisustusega,<br />

korter tühi!<br />

TINGI!! Tel 51 08118 Kristina<br />

Maksimov www.arcovara.ee<br />

4-toal mug korter Kaunase<br />

pst 60 (üp 74 m 2, II k, 2 rõdu,<br />

gaasipliit, san-remonti vajav).<br />

Hind 1 040 <strong>000</strong> kr. Tel 529<br />

1441 Raissa Romanovits<br />

Eramu N. Triigi tn Ihastes (üp<br />

280 m 2, 5 tuba, kinnistu 960 m 2,<br />

signalisatsioon, õliküte).<br />

Hind 4 500 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 506 4094 Nelli Popova<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

2-toaline korter Mäksa vallas<br />

keskmises seisukorras,hinna<br />

sees köögimööbel, pakettaknad<br />

Tel 50 83 406 Anne Heinlo<br />

www.arcovara.ee<br />

1-toaline mug korter Kastani<br />

tn 26 m 2, renoveeritud, I k,<br />

625 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 50 83 406<br />

Anne Heinlo<br />

www.arcovara.ee<br />

2-toaline korter Tiigi tn, 2/4, 38 m2 ,<br />

renoveeritud ja avatud köök. WC ja<br />

dushinurk koos. Hind 995 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 510 3816, tiiu@markee.ee<br />

2-toaline korter <strong>Tartu</strong>s Mõisavahe<br />

tn. 4/5, 48 m2 . Korter heas korras.<br />

Sisse jääb köögimööbel. Rõdu.<br />

Hind 820 <strong>000</strong>.-, tel 510 3816,<br />

tiiu @markee.ee<br />

3-toaline korter Aiandi teel, 5/5, 68<br />

m2 , vajab san-remonti. Rõdu. Majas<br />

tegus ühistu. Hind: 950 <strong>000</strong>.tel<br />

510 3816, tiiu@markee.ee<br />

Müüa majaosa <strong>Tartu</strong>s Riia 126. 1/2.<br />

Krunt 1360 m2 , 63 m2 . Renoveeritud.<br />

Aed. veega WC ja dushinurk. Saun.<br />

Hind 1 765 <strong>000</strong>.-, tel 510 3816,<br />

tiiu@markee.ee<br />

MEILT KA HINDAMINE:<br />

Ridaelamuboks Pallase pst-l<br />

(üp 222 m 2, 5 tuba, läbi 4 korruse,<br />

mööbel hinna sees). Hind<br />

3 400 <strong>000</strong> kr.<br />

Tel 528 6175 Christel Blaubrük<br />

Maad Põlvamaal Kõlleste<br />

vallas (kinnistu 10,97 ha, koht<br />

sobilik uue talu rajamiseks).<br />

Hind 137 <strong>000</strong> kr. Tel 529 1441<br />

Raissa Romanovits<br />

Maja Tammelinnas<br />

Uus viimistlus, tube 4,<br />

320m 2 5 400 <strong>000</strong> kr.<br />

Aleksander Sipria<br />

Tel 555 445 86<br />

www.arcovara.ee<br />

4-toaline mug korter<br />

<strong>Tartu</strong>s<br />

Lootuse tn, renoveeritud<br />

Aleksander Sipria<br />

Tel 555 44 586<br />

www.arcovara.ee<br />

Müüa maja <strong>Tartu</strong>maal Alatskivi vallas<br />

Kõdesi külas Liivi talu. Asukoht<br />

privaatne ja looduskaunis. Krundi<br />

pind 1,4 ha. Elamispind 64 m2 , 3 tuba<br />

ja kuivkäimla. Võimalus ehitada<br />

teine korrus. Suur ja korralik aed.<br />

Hind: 750 <strong>000</strong>.-, tel 510 3816,<br />

tiiu@markee.ee<br />

Müüja renoveerimis järgus ristpalkmaja<br />

<strong>Tartu</strong>maal Alatskivi vallas Saburi külas.<br />

Kinnistu 0,6 ha. Hind: 765 <strong>000</strong>.tel<br />

510 3816, tiiu@markee.ee<br />

Müüa talu Põlvamaal Mooste vallas<br />

Terepi külas. 4 tuba, köök, kuivkäimla<br />

sees. Rahuldavas korras. Seeselamise<br />

võimalus. Krunt 10 879 m2 ,<br />

elamispind 90 m2 . Krundil saun ja<br />

kõrvalhooned. Hind 545 <strong>000</strong>.tel<br />

510 3816, tiiu@markee.ee<br />

KORTER 990.- • MAJA 1890.- • KRUNT 1400.-

eede, 10. november linnaleht kodu/kinnisvara 11<br />

Mõisavahe 61, keskküttega<br />

korter, 4/5, 30 m 2 , kapitaalremont,<br />

köögimööbel, uued<br />

aknad, tühi! Tel 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

Kulli tn, keskk korter.<br />

Äsja valminud majas<br />

Tammelinnas, 27 m 2 . I korrus,<br />

parkimisplats ja suur<br />

panipaik. Hind 795 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5342 8446<br />

Marge Saaremets<br />

Rahu 15, keskk. korter 33 m 2 ,<br />

5/1, 2004a. tehtud kap.<br />

remont. Pakettaknad, WC ja<br />

duðiruum koos, soe vesi boileriga.<br />

Väga soe korter.<br />

Trepikoda korralik! Majas<br />

ühistu. Hetkel kasutuses<br />

büroona. Hind 525 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5342 8446<br />

Marge Saaremets<br />

Kaunase pst 28, keskküttega<br />

korter, 2/5, 48 m 2 , väga<br />

heas korras, uued aknad,<br />

eritellimusel köögimööbel!<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertin<br />

Turu 31, keskküttega kesklinna<br />

korter, 2/5, 36 m 2 . Korter asub<br />

kesklinna lähipiirkonnas, heas korras,<br />

uued aknad, vabaneb kiiresti!<br />

Hind 850 <strong>000</strong>.- Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Turu 19, keskküttega kesklinna<br />

korter,1/5, 36 m 2 . Korter asub Turu<br />

tn. majade vahel, suurest teest<br />

kaugemal, heas korras, uued<br />

aknad, vabaneb kiiresti!<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Kesklinnas Küüni 5. 3/4,<br />

56 m 2 , avara rõduga, vaatega<br />

kesklinna pargile.<br />

Hind 1 950 <strong>000</strong>.- Tel. 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

Riia tn korter puumajas.<br />

40,8 m 2 . Pakettaknad,<br />

turvauks. Soe vesi boileriga.<br />

Ahi ja pliit. Vajab remonti.<br />

Kesklinna lähedal.<br />

Hind 765 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

5564 9260 Heli Laanemann<br />

Kalda tee 4, keskk korter.<br />

5/1, 61 m 2 , renoveeritud,<br />

garderoob, köögimööbel! Tingi!<br />

Hind 1 200 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

Vasulas, keskküttega, 3/3,<br />

68 m 2 , väga heas seisukorras,<br />

kiiresti vabanev korter!<br />

Hind 800 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

Nõva tn. 2, keskk korter, 5/3,<br />

65,7 m 2 . Väga hea asukohaga<br />

korter, kesklinna lähedal.<br />

Korter vajab san remonti, tingi!<br />

Hind 1 080 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

Ekskl. korter Aleksandri tn.<br />

Kahest korterist kokku ehitatud<br />

ja teost. täielik kap<br />

remont (uued juhtmed,<br />

torustik, põrandad, uksed ja<br />

aknad). Korteris kamin, kaks<br />

WC-d, vann ja duðiruum.<br />

Vann asub poolavatult magamistoas.<br />

Hind 1 750 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5342 8446<br />

Marge Saaremets<br />

Ropka tn keskk 5/4, 62 m 2 .<br />

Eriprojektiga maja. Korter<br />

heas seisukorras. Toad eraldi.<br />

Põrandatel puitparkett.<br />

Kolmekordsed selektiivklaasiga<br />

aknad, elutoas suur<br />

põrandani aken. Hinnas<br />

köögimööbel ja kõik rulood.<br />

Hind 1 230 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5342 8446<br />

Marge Saaremets<br />

Ropka tn 10 keskk. 75 m 2 , 5/2.<br />

Korter on väga heas seisuko-<br />

rras, läbi maja, soe ja<br />

valgusküllane. Vahetatud on<br />

kõik aknad, siseuksed,<br />

kahekordne välisuks. Korteri<br />

hind sisaldab köögimööblit.<br />

Majas korralik ühistu.<br />

Hind 1 390 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

5342 8446 Marge Saaremets<br />

Mõisavahe 43, 6/9, 72 m 2 ,<br />

renoveeritud, köögimööbel,<br />

aurusaunaga dushinurk,<br />

nat.Tammeparkett.<br />

Hind 1 250 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

527 4186 Jelena Smertina<br />

<strong>Tartu</strong> linna piiril Ülenurme<br />

vallas uuselamurajoonis.<br />

1-kordne, 160 m 2 , kinnistu<br />

1769 m 2 , puumaja, ilma siseviimistluseta.<br />

Hind 2 200 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Vana Ihastes, Veibri küla,<br />

Kaare tee 29. Kinnistu 1789 m 2 ,<br />

üp. 210,7 m 2 . Majas neli tuba,<br />

köök, saun, abiruumid, garaaþ<br />

kahele autole. Hinnas vee-,<br />

kanalisatsiooni- ja elektriliitumised.<br />

UUS HIND: 3 050 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Ridaelamuboks Tammelinnas,<br />

90 m 2 , 4 tuba. Täielikult renoveeritud<br />

(uus el. süsteem,<br />

kütte-, vee- ja kanal.torustik<br />

vahetatud, uued uksed,<br />

aknad). Uus köögimööbel integreeritud<br />

tehnikaga.<br />

Parkimine maja ees, maja taga<br />

terrass ja muruplats!<br />

Hind 1 970 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

517 4752 Kadri Narits<br />

Nõo vallas, suvilate rajoonis<br />

asuv eramu. Üp 127 m 2 , 5 tuba.<br />

Lintvundamendil,<br />

väikeblokkidest, soojustatud,<br />

eterniitkatusega maja.<br />

Täiskeldriga, garaaþ, saun.<br />

Maja kütab ahi ja pliit. Väga<br />

kaunis ümbrus, tiigi kaldal.<br />

Tule tutvuma! Tel 1310,<br />

5342 8446 Marge Saaremets<br />

Ridaelamuboks. Puhja vald.<br />

Rämsi. Üldpind<br />

120 m 2 . Renoveeritud. Avara<br />

planeeringuga. Pakettaknad,<br />

laminaatparkett. Saun koos<br />

puhkeruumidega, kelder.<br />

Terrass ja rõdu. Kõrghaljastus,<br />

väike aed. Hind 1 880 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5564 9260<br />

Heli Lanemann<br />

Aasa elamurajoonis Kurekella<br />

tn. Krunt 998 m 2 , elamispind<br />

140 m 2 , üldpind 210 m 2 . Majas 3<br />

magamistuba, avatud koridorköök-elutuba,<br />

saun, mullivann,<br />

terrass. Haljastust teostatakse!<br />

Hind 3 <strong>000</strong> <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi<br />

<strong>Tartu</strong> piiril Lohkvas. Krunt 1001<br />

m 2 , üp 252 m 2 . Maja on kolme<br />

korruseline. Majas on<br />

täiskelder, saun, puhkeruum,<br />

3 WC, 2 vannituba, 2 garaaþi,<br />

tööstusvool. Esimesel korrusel<br />

on köök, elutuba, terrass.<br />

Teisel korrusel asuvad magamistoad<br />

ja rõdu.<br />

Hind 2 600 <strong>000</strong>.- Tel 1310,<br />

5347 4769 Rene Vähi<br />

Salu tn 4, Soinaste küla, <strong>Tartu</strong>maa.<br />

üp. 2046 m 2 , 500 m <strong>Tartu</strong><br />

linna piirist! Hinna sees on<br />

kommunikatsioonid: linna<br />

tsentraalnevesi, -kanalisatsioon<br />

ja -gaas, elekter (10 A).<br />

Elamurajoonis asfaltkattega<br />

tänavad ja tänavavalgustus.<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Salu tn 4, Soinaste küla, <strong>Tartu</strong>maa.<br />

üp. 2046 m2 , 500 m <strong>Tartu</strong><br />

linna piirist! Hinna sees on<br />

kommunikatsioonid: linna<br />

tsentraalnevesi, -kanalisatsioon<br />

ja -gaas, elekter (10 A).<br />

Elamurajoonis asfaltkattega<br />

tänavad ja tänavavalgustus.<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

<strong>Tartu</strong>maa, Ülenurme vald,<br />

Uhti küla. Krundid u 2200 m 2 !<br />

Müüa uues elamurajoonis<br />

krundid! Krundil olemas vee-,<br />

kanalisatsiooni- ja elektriliitumised!<br />

<strong>Tartu</strong>st ca 7 km mööda<br />

Võru maanteed! Looduskaunis<br />

koht! Hind 330 kr/m 2<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

<strong>Tartu</strong> linna külje all<br />

elamukrunt. 2063 m 2 , hinna<br />

sees liitumised tsentraalse<br />

vee, kanalisatsiooni, gaasi<br />

ning elektriga. Piirkondlik<br />

teedevõrk on asfalteeritud<br />

ning tänavatel on tänavavalgustus.<br />

Hind 990 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 527 4186<br />

Jelena Smertina<br />

Rõhu külas kinnistu 10,1 ha, 9<br />

km <strong>Tartu</strong>st. Kinnistule on väljastatud<br />

lähteülesanded ja olemas<br />

el.liitumine. Teed heas<br />

korras! Hind 2 500 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi<br />

Ihastes, Kraavikalda tn.<br />

elamukrunt. Kinnistu 1022 m 2 ,<br />

eh.alune pind 204 m 2 , 1,5 korrust.<br />

Olemas vee- ja kanalisatsiooniliitumine,<br />

gaas ja elekter<br />

krundi piiril. Teed asfalteeritud!<br />

Väga ilus ja rahulik<br />

piirkond! Hind 1 025 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi<br />

Uus- Ihastes Kesakanni teel.<br />

Kinnistu 1522 m 2 , krundil olemas<br />

kõik liitumised kommunikatsioonidega.Looduskaunis<br />

koht linna ääres!<br />

Hind 975 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi<br />

Uus-Ihastes Kesakanni teel.<br />

Kinnistu 1597 m 2 , olemas<br />

kõik liitumised kommunikatsioonidega.<br />

Looduskaunis<br />

koht linna ääres!<br />

Hind 1 020 <strong>000</strong>.-<br />

Tel 1310, 5347 4769<br />

Rene Vähi

12 kombed<br />

Kostüümides uste taga<br />

laulmas-tantsimas käiakse<br />

küll mardipäeva eelõhtul,<br />

10. novembril, aga talve<br />

tervitamiseks on ette nähtud<br />

erimenüü.<br />

Mardipäeval lõppesid sügisesed<br />

põllutööd, kari toodi<br />

karjamaalt, peeti karjaste püha<br />

ja valati tõrrest vaati. Kehtis<br />

linatööde keeld (eriti Lõuna-<br />

Eestis) – muidu ei edene linakasv;<br />

lambaniidu keeld mardipäevast<br />

kadripäevani – muidu<br />

ei edene lambakasvatus. Mardipäev<br />

tähistas talve algust<br />

ja oli ühtlasi hingedeaja piirtähtpäev.<br />

Söödi mardihane,<br />

küpsetati vorsti ja verikäkke,<br />

pruuliti õlut, küpsetati karaskit.<br />

Mardipäev on meestepüha<br />

ja seda on seostatud viljaõnnega.<br />

Ka ilmavanasõnades<br />

on see päev populaarne. Paljude<br />

vanasõnade taga peitub<br />

mõte, et ilmad on nüüd muutlikud:<br />

mart matab, kadri katab;<br />

mart ripsib riidega, kadri kapsib<br />

kasukaga.<br />

LL<br />

Eesti maaülikool tähistab juubelit<br />

� Eesti maaülikool peab täna<br />

oma 55. sünnipäeva õhtuse<br />

simmaniga vilistlastele.<br />

Aastapäeva tähistamiseks<br />

korraldab üliõpilasesindus<br />

endises EPA klubis peo, kuhu<br />

on oodatud kõik inimesed,<br />

kes ordenitega pärjatud EPA,<br />

kuulsusrikka EPMÜ või EMÜ-<br />

Rahvakalendris on täna mardipäev<br />

Mardid riietuvad musta. Foto: Marko Mumm<br />

ga seotud on olnud. Just EPA<br />

klubis on simmani korraldajate<br />

arvates sisuliselt üles kasvanud<br />

kogu senine auväärne põllumajanduskõrgkoolivilistlaskond.<br />

1848. aastal alustas <strong>Tartu</strong>s<br />

tööd veterinaariakool. 1919.<br />

aastal loodi <strong>Tartu</strong> ülikooli juur-<br />

linnaleht reede, 10. november 2006<br />

de loomaarsti- ja põllumajandusteaduskond.<br />

1951. aastal<br />

alustas Eesti põllumajanduse<br />

akadeemia kuue teaduskonnaga:<br />

agronoomia, zootehnika,<br />

veterinaaria, põllumajanduse<br />

mehhaniseerimine, hüdromelioratsioon<br />

ja maakorraldus ja<br />

metsandus. LL

eede, 10. november 2006 linnaleht<br />

KINNISVARA OST<br />

1-toal korter, tel 528 6523<br />

1-2 toal korter, tel 5561 4114<br />

2-toal korter, tel 507 4635<br />

3-toal korter, tel 517 5635<br />

3-4 toal korter, tel 5373 6343<br />

4-toal korter, tel 504 8379<br />

Maad <strong>Tartu</strong>s või <strong>Tartu</strong>maal, tel 5561<br />

4114<br />

Maamaja <strong>Tartu</strong>st kuni 40 km, tel 503<br />

2345<br />

Võtame omanikult müüki kinnisvara, tel<br />

5348 2672 www.ennustus.ee<br />

<strong>Tartu</strong>maal ja linnas krunt, maatükk või talu,<br />

võib olla ka osa kinnistust, tel 5646 4817<br />

KINNISVARA MÜÜK<br />

1-, 2-, 3-, 4-toal korterid. Suur fotodega<br />

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,<br />

tel 742 0240 Robinson KV<br />

3-toal kõigi mug korralik korter <strong>Tartu</strong>s<br />

Veerikul, hind soodne,<br />

tel 509 7534<br />

Müüa <strong>Tartu</strong>s kööktuba (420 <strong>000</strong> kr), tel<br />

523 1445<br />

Parimad müügipakkumised leiate:<br />

www.ennustus.ee<br />

Talu Võrumaal, 4 km Antslast järve<br />

ääres, hind 1 600 <strong>000</strong>,<br />

tel 5384 3863<br />

Müüa 3-toaline eriprojektiga korter<br />

Rahu tn, 62 m², kapitaalselt remonditud<br />

(väga heas korras), hea planeeringuga,<br />

avatud köögiga, vannituba WC eraldi<br />

(põrandaküte), 1 150 <strong>000</strong> kr,<br />

tel 522 9101<br />

RENDILE VÕTTA<br />

1-toal korter, tel 528 6523<br />

1-2-toal korter, tel 503 2345<br />

2-toal korter, tel 511 59<strong>49</strong><br />

3-toal korter, tel 5561 4114<br />

RENDILE ANDA<br />

1-, 2-, 3-toal üürikorterid. Suurim fotodega<br />

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,<br />

tel 734 3762 Robinson KV<br />

OST<br />

Kasut raamatute ost, tel 734 1901<br />

Ostan vanu maale, tel 5358 4320<br />

Teise Ringi Mööbel võtab<br />

komisjonimüüki mööblit, Tähe 56, tel<br />

734 9828, 517 2916<br />

Võtame mööblit komisjonimüüki<br />

Puiestee 114, tel 5391 2169<br />

MÜÜK<br />

Fibo kergplokk: 200 mm - 26 kr, 300<br />

mm - 41 kr, tel 5841 3088<br />

Kartul, küülikud, tel 748 4142, 5814 4017<br />

Korvid ja korvikesed nüüd kaupluses<br />

Varalaegas Gildi 2.<br />

Vaata ka www.zone.ee/punutised<br />

Kuivad küttepuud, lahtiselt ja võrgus,<br />

www.daago.ee, tel 557 6177<br />

Kuivad lepaküttepuud, tel 5815 2407<br />

Küttepuud, tel 501 9328<br />

Lepa- ja kasekaminapuud, pakitud 36-l<br />

kottidesse, tel 5194 3567<br />

Lõhutud küttepuud - lepp:<br />

50 cm, märg, hind 360 kr/m³;<br />

50 cm, kuiv, hind 460 kr/m³;<br />

30 cm, kuiv, hind 480 kr/m³<br />

Info 775 2018 ja 5191 71<strong>49</strong><br />

Müüa kuivad kütteklotsid 40-l<br />

võrkudes, koos veoga, tel 384 7010<br />

Müüa kuivad, pakitud kaminapuud ja kütteklotsid<br />

40-l võrkkotis, kohalevedutel 53839215<br />

Müüa kuivad, pakitud kütteklotsid ja<br />

kaminapuud 40-l võrkkottides,<br />

transpordiga,<br />

tel 523 8503, 433 3130<br />

Fordi neli velgedel vähekasutatud naelrehvi,<br />

tel 5650 6714<br />

TEENUS<br />

Boilerite puhastus, veemõõtjate<br />

vahetus, san-tehnilised tööd, tel 734<br />

8044, 5646 9025<br />

Fekaaliauto, ummistuste avamine,tel<br />

520 5904<br />

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727<br />

24 h, h 17 kr/min<br />

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,<br />

Küütri 2, tel 742 3335<br />

Kvalifitseeritud pottsepatööd,<br />

Tel 502 5424<br />

Pottsepatööd ja -materjalid, kollete<br />

remont ning ahjukestad, tel 503 2665<br />

San-tehnilised tööd (garantii)<br />

ja kanal-ummistused, tel 521 4808<br />

Valmistame puidust uksi, aknaid ja<br />

treppe, tel 5567 9995<br />

Õmblemine ja juurdelõikustööd, tel<br />

740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel<br />

ÄRITEENUS<br />

Laenud alates 20 <strong>000</strong> kr, tel 501 8507<br />

Võlgade sissenõudmine, tel 730 0818<br />

www.raidman.ee<br />

kuulutused<br />

AUTOD<br />

toimetaja Heli Jõemaa heli.joemaa@linnaleht.ee<br />

Müüa Toyota Yaris 1,0/50 kw. Väljalase<br />

09/2<strong>000</strong>. Asub <strong>Tartu</strong>s.<br />

Hõbedane metallik, 5-ukseline luukpära,<br />

esisillaveoga, bensiinimootor 1,0. Läbisõit<br />

151 tuh, manuaalne käigukast. Roolivõim,<br />

kesklukustus, immobilaiser ja signalisatsioon,<br />

2 x turvapadi, CD stereo 4 kõlarit, kompuuter,<br />

välistemp näidik, regul roolisammas,<br />

nahkkattega rool, päevasõidutulede autom<br />

lülitus, peatoed esiistmetel, allakl apitav<br />

tagaistme seljatugi, suve- ja talvekummid,<br />

hooldusraamat. Hind 80 <strong>000</strong> kr.<br />

Liisingu võimalus. Tel 502 0075<br />

LEMMIKLOOM<br />

Müüa tõupab-ga chow-chow kutsikad,<br />

info 5698 8396<br />

VANAVARA<br />

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara<br />

(maalid, lauahõbe, ehted, mündid, ordenid,<br />

portselan, postkaardid jne.), Küütri 2, tel 742<br />

3335 ja 505 2148<br />

Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn. Kunstiklassika<br />

ost-müük, näitused, oksjonid, konsultatsioonid,<br />

virtuaalgalerii. Avatud E-R 10-<br />

17, L 11-15. Tel/fax 646 4500, 512 7677,<br />

info@allee.ee, www.allee.ee<br />

EHITUS JA REMONT<br />

Korterite, vannitubade remont,<br />

tel 553 1319<br />

Korterite remonditööd, tel 553 1319<br />

Oü Lonefor teostab sise- ja<br />

san-tehnilisi töid.<br />

Kontakt 554 9707, 521 6011<br />

ILU JA TERVIS<br />

pakuvad efektiivset ja alternatiivset<br />

idamaist abi alkoholi-, nikotiini-,<br />

hasartmängude sõltuvuse puhul.<br />

Hiina prof. Ly Chini meetodil.<br />

Garantii 98%. <strong>Tartu</strong>s E-P, tel 748 4677<br />

või 505 8381<br />

Raekoja Aapteegis saab tervist kontrollida<br />

akupunktuurdiagnostikaga<br />

kõrvalestalt (Vana-Hiina med-l põhinev<br />

meetod), E-N kl 16-19, h 250 kr, reg<br />

kohapeal või tel 5192 1240KOO<br />

KOO LITUS<br />

TEATED<br />

kuulutused<br />

PAKUN TÖÖD<br />

13<br />

Firma võtab tööle<br />

san-tehnikuid,<br />

tel 507 2669, 336 4076<br />

Hiina restoran <strong>Tartu</strong> kesklinnas<br />

võtab tööle nõudepesija,<br />

tel 730 3414, 5556 5211<br />

ISS Eesti AS-i Lõunaregioon võtab<br />

tööle koristajaid, töö graafiku<br />

alusel.<br />

Tel 731 4370 või tulla kohale<br />

aadressil Soola 3, <strong>Tartu</strong><br />

KÜ vajab majahoidjat,<br />

tel 5190 5545<br />

Lisatöö, 25-65a, eelduseks<br />

oskus/tahe suhelda inimestega ja<br />

õpihimu, korrektsus, optimism,<br />

"roheline" mõtlemine.<br />

Graafik vaba,<br />

sissetulek tõusvas joones.<br />

Reg vestlusele 55 999 191,<br />

kond11@hot.ee, Sirli<br />

Müüjale toidukioskisse,<br />

tel 508 3843<br />

Norras: kummiboksi 2 in,<br />

autopesulasse 2 in, ametlikult.<br />

Majutus tasuta,<br />

tel 5599 7373, 5599 3621<br />

Seoses tootmismahtude<br />

suurenemisega vajab AS<br />

Valumehaanika metallivalajaid,<br />

vormijaid (väljaõppe võimalus),<br />

sildkraanajuhti, remondilukkseppi,<br />

elektrikku, treialit ja lihttöölisi<br />

valujaoskonda. Teguri 32,<br />

tel 747 4702<br />

Telefonimüüjale, töö õhtuti 16.30-<br />

21.00, kontoris,<strong>Tartu</strong> Kesklinnas,<br />

vanus alates 45 a,<br />

Info telefonil 742 2027<br />

Toitlustusettevõte võtab<br />

tööle koka, kokaabi ja<br />

teenindajaid,<br />

tel 517 5914<br />

Vajatakse nobenäppe<br />

kummidetailide töötlemiseks<br />

E-R 8-16.30, tel 733 3995,<br />

517 2264<br />

reakuulutus 1 rida 20 kr, raam läbi veeru kõrgusega 1 cm (45x10 mm) 100 kr,<br />

Hinnad ei sisalda käibemaksu. www.linnaleht.ee<br />

Kuulutuste vastuvõtt: Internetis kuulutus.linnaleht.ee, toimetuses Lutsu 14, E-R 9-17.<br />

Kõik teisipäeval kl 17-ks edastatud kuulutused ilmuvad reedeses lehes.

vaba<br />

aeg<br />

� LINNALEHT SOOVITAB<br />

Kas<br />

käi si te<br />

lap se na<br />

mar ti<br />

jooks mas?<br />

Jäääär esit leb DVD-d “Vaaaa ta”<br />

� Jäääär esit leb tä na õh tul kell 21Tar tu kont ser di ma jas pee taval<br />

kont ser dil uhiuut DVD-d.<br />

Möö du nud aas tal oma 15.sün ni päe va tä his ta nud ja Ees ti<br />

muu si kaau hin da de ja ga mi sel pa ri maks et no-folk an samb liks<br />

va li tud Jäääär on val mis saa nud oma esi me se DVDp laa di ga<br />

“Vaaaa ta”. Plaat si sal dab Jääää re pa ri mat loo min gut, kus kaasa<br />

löö vad mit med tun tud.<br />

Kü la li sed, näi teks Tõ nis Mä gi ja Jo han nes Kert. Ka on plaadil<br />

hu vi ta vat ja ha rul dast li sa ma ter ja li, muu hul gas pil did,<br />

vi deod bän dist ja in terv juud bän di liik me te ga. Li saks DVD<br />

plaa di le li saks on plaa di kar pi ära ma hu ta tud ka ta va li ne CD<br />

plaat kont ser di ga.<br />

DVD fi l mi ti su vel Tar tus An to niu se Gil di õuel. Bänd ise on<br />

plaa di ga äär mi selt ra hul.”Ise ole me teh tu ga vä ga ra hul ja looda<br />

me, et ka fän nid leia vad plaa dilt head ja hu vi ta vat,” ar vab<br />

bän di lii ge Jaan Sööt.<br />

Va ne mui se suur ma ja<br />

10. XI kell 19 “Peer Gynt”<br />

11. XI kell 19 “Nahk hiir”<br />

15. XI kell 19 “La Tra via ta” (Rah vu soo per<br />

Es to nia kü la li se ten dus)<br />

16. XI kell 19 “La Tra via ta” (Rah vu soo per<br />

Es to nia kü la li se ten dus)<br />

17. XI kell 19 „Sa da aas tat...”<br />

Va ne mui se väi ke ma ja<br />

11. XI kell 12 “Suur ku ri hunt”<br />

14. XI kell 19 „Seks tett a la car te”<br />

15. XI kell 19 „Me si mees”<br />

17. XI kell 19 “Va ba mõt le ja”<br />

Sa da ma tea ter<br />

11. XI kell 19 “Tä hed hom mi ku tae vas”<br />

16. XI kell 19 “Sa le mi nõiad”<br />

Ek raan 2<br />

� Mart Sii mann: Ik ka<br />

käi sin! Ku na te ge le sin<br />

noo re na võim le mi se ga,<br />

on mul mee les, et te gin<br />

Tar tus Tam me lin na<br />

kor te ri tes iga su gu seid<br />

ak ro baa ti li si trik ke, käisin<br />

kä te peal näi teks.<br />

Tä his tan mar di päe va<br />

sõp ra de rin gis.<br />

“Ja hi hooaeg” kell 11.30, 13.30, 17.30<br />

“Saa tan kan nab pra dat” kell 19.30,<br />

21.45<br />

Ek raan 1<br />

“Bo rat” kell 12, 14, 18, 20, 22<br />

„Iga ve se ar mas tu se sõ da la ne – Ja de<br />

War rior” kell 16<br />

Ees ti Spor di muu seum<br />

13. no vem ber Lu me laua film „Tiim Vi deo”<br />

kell 19<br />

At lan tis<br />

10. XI La se vaim va baks, DJ Raul Roo ma<br />

11. XI Cos mod ro me, Tomc raft, DJ Kolzar,<br />

Dee jay Aav, Krist jan Hir mo<br />

Pat taya<br />

10. XI Cru zan Car ri bean Pi rat Night,<br />

pi raa dip li kad, DJ Vai do Pan nel<br />

11. XI Jung le hunt, DJ Erk ki Sa ra puu<br />

Club Il lu sion<br />

10. XI Sounds of Hip Hop – Stu pid F<br />

Li ve, DJ Kid Sid, DJ Möls, DJ Ky sim2rkkunst<br />

11. XI De li cious Sa tur day Night Li ve<br />

– Sõp ru se Puies tee Li ve<br />

Maa si kas<br />

10. XI Öö dis ko, DJ Mar gus Teet sov<br />

� Mart Hel me: Ei<br />

käi nud, ei mä le ta gi<br />

miks. Ehk olin lii ga<br />

mem me kas (naerab)?<br />

Sel aas tal tä hista<br />

me mar di päe val<br />

lap se lap se sün ni päeva,<br />

kuid kind las ti on<br />

sel juu res ka mõ ni<br />

mar di päe va ele ment.<br />

� MUUSIKA<br />

11. XI Maa si ka des sert, DJ Fe lix<br />

Club Tal linn<br />

10. XI Sin Ci ty – Adam F, DJ Mac &<br />

Ta kes hi<br />

11. XI Pop Mu sic, DJ Aa sorg, DJ Ja ne<br />

Ha ri dus mi nis tee riu mi saal<br />

15. XI kell 18 El le ri-koo li poolt kor ral da-<br />

linnaleht reede, 10 . november 2006<br />

� Mart Me ri: Ühe<br />

kor ra olen käi nud,<br />

7-aas ta selt koos<br />

Nõm me tüd ru kute<br />

ga, aga hoid sin<br />

pi gem ta ga rit ta. See<br />

oli põ nev ja na tu ke<br />

kõ he dust te ki tav.<br />

Eel mi sel aas tal käis<br />

meil ko dus um bes<br />

40 mar di san ti.<br />

Tar tus pee tak se ma ha ki tar ri pi du<br />

� Tu le va nä da la tei sel<br />

poo lel toi mub Tar tus<br />

viien dat kor da rah vus vahe<br />

li ne ki tar ri fes ti val Fiesta<br />

de la gui tar ra. Kont serte<br />

ja gub aga ka Tal lin na,<br />

Rak ver re, Vil jan dis se,<br />

Pär nus se ja Võr ru. Kor ralda<br />

vad Ees ti Ki tar ri selts,<br />

Fo rest Mu sic Agen cy ja<br />

Ees ti Kont sert.<br />

Tä na vu se fes ti va li<br />

esi ne ja te hul gas on<br />

Ti mo Kor ho nen (fotol),<br />

Hel mut Oes ter reich,<br />

Sand ra Stahl he ber, Hei ki<br />

Mät lik, Jor ma Puu saag,<br />

Kris to Käo, Ju lia Kah ro,<br />

And re Maa ker, Ma rek<br />

Talts, So fi a Ru bi na, Paul<br />

Da niel, Je le na Os si po va, Bin Hu, Wei Liu, Jark ko He lin, Lu cas<br />

Bra rE rics son, Peep Pe ter son, Bullf rog Brown, Pee ter Prints,<br />

Krist jan Tamm, And rei Luk ja nov ja Da niel Jul le. Tõe li ne ki tarris<br />

ti de pa raad! Klas si kast blue si ni.<br />

tud Mo zar ti elu tut vus tav kont ser te tendus„Ala<br />

ti teie Wolf gang!”<br />

16. XI kell 18 „Ala ti teie Wolf gang!”<br />

Tar tu Sak sa Kul tuu ri ins ti tuut<br />

10. XI kell 19 Mo zar ti kir ja de ja elu loo liste<br />

and me te põh jal la vas ta tud kont ser teten<br />

dus „Mo zar ti võ lus”<br />

Tar tu üli koo li aja loo muu seum<br />

11. XI kell 14 Sü gis kont sert<br />

Tar tu lin na muu seum<br />

12. XI kell 16 Can to res Va gan tes kut sub

eede, 10. november 2006 linnaleht vaba aeg 15<br />

kül la: FU MI TA KA SAI TO (plokkf löö did,<br />

Hol land)<br />

Tar tu Näi tus te pa vil jon<br />

12. XI kell 10.30-18 „Kõi gi las te isa depäev”,<br />

toi mu vad pii ri val ve, pääs tea me ti,<br />

po lit sei ja kait se väe de monst rat sioo nesi<br />

ne mi sed. Pe re peol esi ne vad an samblid:<br />

Toe Tag, Sli de 50, Krist jan Ka sea ru,<br />

Pa ra di se Crew, Pii ri val veor kes ter, Ees ti<br />

Kait se väe Or kes ter, Po lit seior kes ter,<br />

Tar tu Rocki tant su tüd ru kud. Mu di las te<br />

tä he le pa nu köi da vad Lõ vi Leo, Prit su<br />

ja Nub lu.<br />

Va ne mui se kont ser di ma ja<br />

11. XI kell 19 Isa de päe va kont sert – Isad<br />

ja po jad Nais sood<br />

12. XI kell 19, an samb li MTJ juu be li kont sert<br />

Va ne mui ne (suur saal)<br />

12. XI kell 19 kont sert Maar ja kü la toe tuseks<br />

„Kuu la pa lun! 5”<br />

Sa da ma tea ter<br />

10. XI kell 18 noor teü ri tus „Rock Up the<br />

Sta ge”<br />

Ees ti rah va muu seum<br />

Pü si näi tus “Ees ti. Maa, rah vas, kul tuur”<br />

Spor di muu seum<br />

Pü si näi tus “Hor tus Ath le ti cus”.<br />

Ku ni 26. XI näi tus “Kes kaeg sed pii na misriis<br />

tad”.<br />

Tar tu Las te kuns ti kool<br />

Ala tes 13.XI Enn Te go va isi ku näi tus<br />

„Te go va 60-ndad”, Ja ko bi 52 ga le riis<br />

Tar tu lin na raa ma tu ko gu<br />

Ku ni 18. XI 2. kor ru se näi tu se ruu mis<br />

raa ma tu näi tus „Ees ti ro maa ni võist lu sed<br />

aas ta tel 1927–2004”.<br />

Ku ni 25. XI Tam me lin na ha ru ko gus<br />

Tar tu kõr ge ma kuns ti koo li teks tii liosa<br />

kon na näi tus „Tar tu vai ba ma ra ton”.<br />

Vaa ta mi seks on väl jas väi ke va lik go belään<br />

vai pu. Väl ja on pan dud Tar tu-tee mali<br />

sed tööd.<br />

Tar tu kuns ti muu seum<br />

Pü si näi tus “Tar tu kuns ti lood”.<br />

Ku ni 19. XI ees ti kuns ti klas si ku, maali<br />

kunst nik Alf red Kon go (1906–1990)<br />

100. sün niaas ta päe va le pü hen da tud<br />

näi tus.<br />

TÜ raa ma tu ko gu<br />

Ku ni 25. XI 3. kor ru sel fi lo loo gia dok to ri<br />

pro fes sor Alek sandr Du li tðen ko 65. sünni<br />

päe va le pü hen da tud näi tus.<br />

Ku ni 21. XI näi tus „Azu le jo kunst Por tuga<br />

lis“. Näi tus on Por tu ga li kah hel ki vi<br />

(azu le jo) aja loost.<br />

Ku ni 3. XII 3. kor ru sel Lii ve Kop pe li maa linäi<br />

tus “…het ke ti hel dem ja he le dam”.<br />

Tar tu lin na muu seum<br />

Ku ni 15. XII Ee vart Ar ra ku Tar tu maa li de<br />

näi tus. Ee vart Ar ra ku te maa ti li ne haa re<br />

on lai: fi gu raal kom po sit sioo nid, portreed,<br />

na tüür mor did, lin na vaa ted ning<br />

maas ti kud. Oma loo min gus rõ hu tab<br />

Ar rak eel kõi ge maa li kuns ti igi väär tu si<br />

– mee leo lu kat ko lo rii ti, head joo nis tusos<br />

kust, meis ter lik ku kom po sit sioo ni,<br />

mis on ol nud ka pal las li ku maa li koolkon<br />

na alus ta la.<br />

Naissoode muusikutepere isad ja pojad<br />

� Eesti Kontsert tähistab<br />

isadepäeva traditsioonilise<br />

üritusega, mille peaosalised on<br />

muusikutest isad-pojad.<br />

Homme astub lavale kolm<br />

Naissoode põlvkonda. Neist<br />

vanim – Uno Naissoo – küll<br />

vaid loominguga.<br />

Kava on kokku pannud<br />

� ISADEPÄEV<br />

� Isa de päe val kor ral da vad<br />

Ees ti jõust ruk tuu rid Tar tu<br />

Näi tus te pa vil jo nis ta su ta<br />

hea te ge vus li ku pe re peo „Kõiki<br />

de las te isa de päev”, mil le<br />

ees mär giks on pe re väär tus te,<br />

ees kätt isa rol li väär tus ta mine.<br />

See ta su ta sis se pää su ga heate<br />

ge vus lik pe re pi du viiak se<br />

lä bi ju ba viien dat kor da ning<br />

iga aas ta on see ol nud roh ke<br />

osa võ tu ga ja lõ bus pe reü ri tus,<br />

kus lap sed saa vad kat su da,<br />

vaa da ta ja proo vi da kait se väe,<br />

po lit sei, pii ri val ve ja pääs teüksus<br />

te va rus tust ja teh ni kat<br />

ning osa võt ta võist lus test.<br />

Li saks esi ne vad mit med<br />

an samb lid ja or kest rid.<br />

Näi tus te pa vil jon on avatud<br />

kella 10.30-18.00. Pe repeol<br />

saab osa le da eri ne va tel<br />

te maa ti lis tel võist lus tel, mis<br />

eel da vad isa ja lap se ühist pingu<br />

tust. Võist lus tel osa le nu te<br />

va hel loo si tak se väl ja au hinna<br />

rei s “Seik lus reis maal,<br />

Sudoku<br />

Tõnu Naissoo (fotol). Kontserdil<br />

esitatakse tema ja tema isa<br />

muusikat. Ettekandele tulevad<br />

ka tuntud laulud fi lmidest<br />

“Viimne reliikvia” ja “Varastati<br />

Vana Toomas”. Naissoode kolmandat<br />

põlvkonda esindab<br />

andekas löökpillimängija Marko<br />

Naissoo.<br />

Kõi ki de las te isa de päev<br />

Koomiks<br />

õhus ja me rel”. Kor ral da jad<br />

või mal da vad Lõu na-Ees ti<br />

las te ko du las te le ta su ta transpor<br />

di pe re päe va le ja ta ga si<br />

ning pa ku vad sõ du ri lõu nat.<br />

Li saks ju hen da vad kait se väe,<br />

po lit sei ja pii ri val ve ka de tid<br />

las te ko du lap si võist lu sa la del.<br />

Kü las ta ja te le kor ral da tak se<br />

de monst rat sioo ne si ne mi si.<br />

Või ma lus on tut vu da soomu<br />

ki te, he li kop te ri, jõustruk<br />

tuu ri de sõi du va hen di te,<br />

eri teh ni ka, rel va de, va rus tu se<br />

ja vor mi riie tu se ga. Pe re peol<br />

Õhtu üllatus on Tõnu Naissoo<br />

esiettekandele tulev uudisteos,<br />

kus on vastandatud džässansambel<br />

ja kammerorkester.<br />

Isasid ja poegi abistavad Liisi<br />

Koikson, Gerli Padar, Ivo Linna,<br />

Ain Agan, Taavo Remmel,<br />

Ivo Lille ja Pärnu linnaorkester.<br />

LL<br />

esi ne vad an samb lid: Toe Tag,<br />

Sli de 50, Krist jan Ka sea ru,<br />

Pa ra di se Crew, Pii ri val veorkes<br />

ter, Ees ti Kait se väe Or kester,<br />

Po lit seior kes ter, Tar tu<br />

Rocki tant su tüd ru kud. Mu dilas<br />

te tä he le pa nu köi da vad<br />

Lõ vi Leo, Prit su ja Nub lu.<br />

Ava tud on Põh ja-Ees ti Ve rekes<br />

ku se doo no ri punkt, kus<br />

saab abi va ja ja te le verd an da.<br />

Päe va ju hi vad re ser voh vit ser<br />

Han nes Võr no ja Ur mas Reitel<br />

mann.<br />

� Sudoku on Jaapani numbrimõistatus, mis<br />

lööb laineid kogu maailmas. Sudoku üks ja<br />

ainus reegel on see, et tühjad kohad tabelis<br />

tuleb täita numbritega 1- 9. Numbrid peavad<br />

paiknema aga igas veerus, reas ja 3x3ruudus<br />

nii, et nad ei korduks.<br />

3. novembri Linnalehes ilmunud mõistatuse<br />

õige lahendus

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!