AASTARAAMAT 2008 - Politsei

TABLE OF CONTENTSFOREWORD 51. NEW MONEY LAUNDERING AND TERRORIST FINANCING PREVENTION ACT 61.1. Definitions 71.2. Changes among obligated subjects 91.3. Due diligence measures 101.4. Activities upon suspicion of money laundering or terrorist financing 131.5. Changes in fiu functions and competence 152. STATISTICS/OVERVIEW OF THE ACTIVITIES OFTHE FINANCIAL INTELLIGENCE UNIT IN 2008 182.1. Processing, analysis and forwarding of the reports received by the FIU 192.2. Overview of materials forwarded by the FIU 242.3. Improvement of money laundering awareness 302.4. Cooperation with competent foreign authorities 312.5. Supervision 333. NEW MONEY LAUNDERING TYPOLOGIES IN ESTONIA 374. OTHER ACTIVITIES 424.1. Twinning-project 434.2. Evaluation of the Estonian system of money laundering 43and terrorist financing prevention

1.UUS RAHAPESU JATERRORISMI RAHASTAMISETÕKESTAMISE SEADUSNEW MONEY LAUNDERING AND TERRORIST FINANCING PREVENTION ACT

28. jaanuaril 2008 jõustus uus rahapesu ja terrorismirahastamise tõkestamise seadus (edaspidiuus RTRTS). Rahapesu ja terrorismi rahastamisetõkestamise seaduse uue redaktsiooni väljatöötamiseeesmärgiks oli harmoneerida Eesti õigusesseEuroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ningterrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimisekohta (nn III direktiiv).Uues RTRTSis on võrreldes seaduse eelmise versioonigatoimunud märkimisväärsed muutused,millest olulisimaid tutvustame alljärgnevalt.On 28 January 2008 the new Money Laundering andTerrorist Financing Prevention Act (hereinafter: the newPrevention Act) entered into force. The aim of draftingMoney Laundering and Terrorist Financing PreventionAct was to harmonise Directive 2005/60/EC of the EuropeanParliament and of the Council on the preventionof the use of the financial system for the purpose ofmoney laundering and terrorist financing (the so-calledthird directive) with Estonian legislation.There are significant changes in the new PreventionAct as compared to the previous version. The most importantof the changes are introduced below.1.1. MÕISTEDRahapesuUues RTRTS-s on rahapesu mõistet võrreldes varasemaseadusega üsna põhjalikult uuendatud.Kui vanas RTRTS-is oli rahapesu objektiks kuriteotulemusena või sellisest teost osavõtmise eestsaadud vara, siis uue seaduse kohaselt on sellekskuritegeliku tegevuse tulemusel või selleasemel saadud vara. Lisaks on kehtiva RTRTSikohaselt rahapesuna määratletav varaga toiminguteteostamine eesmärgiga varjata või hoida saladusesvara ebaseaduslikku päritolu või abistadakuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et tasaaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest.Mõlema seaduse kohaselt on rahapesu varagajärgmiste toimingute teostamine: omandamine,valdamine, kasutamine, muundamine, üleandminevõi varaga tehingute või toimingute teostamine.Küll aga on vanas ja uues seaduses mõnevõrraerinev eesmärgi käsitlus: rahapesuga olivana seaduse kohaselt tegemist, kui punktis 1nimetatud varaga punktis 2 nimetatud toiminguteteostamise eesmärk või tagajärg oli sellevara tegeliku omaniku, varaga seotud õiguste, varaasukoha või vara ebaseadusliku päritolu varjamine.Uue seaduse kohaselt on rahapesuga tegemistjuhul, kui varjatakse või hoitakse saladuses varatõelist olemust, päritolu, asukohta, käsutamisviisi,ümberpaigutamist, omandiõigust või muidvaraga seotud õigusi. Lisaks on täiendavalt sätestatud,et rahapesuga on tegemist ka juhul, kui kuritegeliktegevus, mille tulemusena saadi rahapesuskasutatav vara, toimus teise riigi territooriumil.Nimetatud sättega tagatakse, et süüteo toimepa-1.1. DEFINITIONSMoney launderingThe definition of money laundering has been updatedquite thoroughly as compared to the previous versionof the Act. While in the old Prevention Act the object ofmoney laundering was specified as a property acquiredas a result of a criminal offence or in return for participationin such an offence, in accordance with the newAct this is a property acquired as a result of criminalactivities or property acquired instead of suchproperty. Furthermore, in accordance with the applicablePrevention Act money laundering shall alsoinclude performance of operations with property thepurpose of which is to conceal or maintain of the confidentialityof the illicit origin of the property or to assista person who participated in criminal activitiesso that the person could escape the legal consequencesof his or her actions.According to the both Acts money laundering is theperformance of the following operations: the acquisition,possession, use, conversion or transfer of, or theperformance of transactions or operations with propertyof money laundering. However, the old and newAct regard the aim somewhat differently: pursuantto the old Act we could talk about money launderingif the purpose or consequence of the performance ofthe operations specified in clause 2 with the propertyspecified in clause 1 was the concealment of the actualowner, the rights related to the property, the location ofthe property or the illicit origin of the property. In accordancewith the new Act money laundering shall involvethe concealment or maintenance of confidentiality ofthe true nature, origin, location, manner of disposal,relocation, the right of ownership or any other rightsrelated to the property. In addition, it has been providedfurther that money laundering involves also criminal ac-1.UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act7

1.2. MUUTUSED KOHUSTATUDSUBJEKTIDE RINGISUue seadusega lisandusid kohustatud isikuteringi:• kauplejad 4 juhul, kui neile tasutakse sularahasüle 200 000 krooni või võrdväärne summamuus vääringus,• pandimajapidajad,• usaldusfondide ja äriühingute teenusepakkujad,• kohtutäiturid,• pankrotihaldurid ning ajutised pankrotihaldurid,• alternatiivsete maksevahendite teenusepakkujad 5 ,• usaldusfondide ja äriühingute teenusepakkujad 6 .Sularaha siirdamise teenuse pakkujaid ning väärismetallidevääriskivide, kunstiväärtuste ja muudekõrge väärtusega kaupade vahendajaid onnüüdsest kaasatud vastavalt kategooriatessemaksevahendajad ning kauplejad. Valuutavahetusteenusepakkujad, kes olid varasemasseaduses nimetatud eraldi kohustatud subjektidena,on uues seaduses koondatud mõiste1.2. CHANGES AMONG OBLIGATEDSUBJECTSPursuant to the new Act obligated persons shall alsoinclude the following:• traders 4 if they are paid in cash no less than200,000 kroons or an equal amount in anothercurrency,• pawnbrokers,• providers of trust and company services,• bailiffs,• trustees in bankruptcy and interim trusteesin bankruptcy,• providers of services of alternative means ofpayment service 5 ,• providers of trust fund and company services6 .Providers of cash transfer service and intermediariesof precious metals, precious stones, works of artisticvalue and other highly valuable goods are from now onincluded in the categories of payment intermediariesand traders, respectively, Providers of currencyexchange service who were specified in the previousAct separately as obligated subjects have been consolidatedin the new Act under the term “financing4Seega kitsenes kohustatud subjektide ring üsna oluliselmääral, kuna välja jäid kauplejad, kes teevad tehinguid sularahasalla 500 000 krooni. Vana seaduse kohaselt kohaldatiseadust ka kõrge väärtusega kaupade vahendajate suhtes,kellele tasuti üle 100 000 krooni.5Alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja on isik,kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müübvõi vahendab side-, ülekande- või kliiringsüsteemi kaudurahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on võimaliktäita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtivavääringu vastu, kuid kes ei ole krediidiasutus ega finantseerimisasutuskrediidiasutuste seaduse tähenduses.6Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja on füüsilinevõi juriidiline isik, kelle põhiline majandus- või kutsetegevusseisneb kolmandale isikule vähemalt ühe järgmiseteenuse osutamises:A. äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine;B. tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus,osanikuna täisühingus või sellisel positsioonilmuus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatudametikohale asumise korraldamine;C. asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressikui kontaktandmete osa kasutamise või postisaadetistevastuvõtmiseks aadressi kasutamisevõimaldamine ja muude eeltooduga seonduvate teenustepakkumine äriühingule või muule juriidiliseleisikule, seltsingule või muule sellisele lepinguliseleõiguslikule üksusele;D. seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuseesindajana tegutsemine või teise isiku määraminesellele positsioonile;aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäriesindajana tegutsemise korraldamine, välja arvatudnende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritudväärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhteskohaldatakse Euroopa Ühenduse õigusaktidega kooskõlasolevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisistandardeid.4Hence quite significant changes were made among obligatedsubjects as traders who perform transactions in cash inthe amount of less than 500,000 kroons were excluded fromamong the obligated subjects. According to the old Act the Actwas also applicable to intermediaries of highly valuable goodswho were paid more than 100,000 kroons.5A provider of services of alternative means of payment is a personwho in its economic or professional activities and througha communications, transfer or clearing system purchases, sellsor intermediates funds of monetary value by which financialobligations can be performed or which can be exchanged foran official currency, but who is not a person specified in subsection(1) or a financial institution in the meaning of the CreditInstitutions Act.6A provider of a trust and company services is a natural or legalperson whose primary economic or professional activityis providing of at least one of the following services to a thirdperson:A. foundation of a company or another legal person;B. acting as a director or a member of the management boardin a company, as a partner in general partnership or in suchposition in another legal person, as well as the arrangementof assumption of this position by another person;C. enabling use of address of the seat or place of business,incl. granting the right to use the address as a part of theone’s contact information or for receiving mail as well asproviding companies or other legal persons, civil law partnershipsor other similar contractual legal arrangementwith services relating to the aforementioned;D. acting as a representative of a civil law partnership or anysimilar contractual legal arrangement or appointing anotherperson to the position;acting as a representative of a shareholder or organising otherperson’s acting as a representative of a shareholder, except incase of such companies whose securities have been assumedfor trading on the regulated market and to whom the disclosurerequirements in accordance with the EC legislation or equal internationalstandards are applicable.1.UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act9

„finantseerimis asutus” alla. Erinevusena varasemaston uue seaduse kohaselt finantseerimisasutustenakäsitatavad elukindlustusega tegelevadkindlustusandjad ning selle vahendamisega tegelevadkindlustusmaaklerid, varem laienes nõuekõikidele kindlustusandjatele ning vahendajatele.Lisaks fondivalitsejatele on kehtivas seadusesfinantseerimisasutustena määratletud ka aktsiaseltsinaasutatud investeerimisfondid. Samution finantseerimisasutuste hulka lisandunud makseteenustepakkujad ning alternatiivsete makseteenustepakkujad, kes varem ei kuulunudkohustatud subjektide hulka. E-raha asutused,kes eelmises seaduses kuulusid krediidiasutustekategooriasse, on uues seaduses paigutatud finantseerimisasutustealla.institutions”. Differently from the previous Act in accordancewith the new Act financing institutions alsoinclude an insurer engaged in mediation of life assuranceand insurance brokers engaged in mediationthereof, while earlier the requirement extended to allinsurers and intermediaries. In addition to managementcompanies the applicable Act also determinesinvestment funds established as a public limitedcompany as financing institutions. Financing institutionsalso include providers of payment servicesand providers of services of alternative meansof payment services, who had not been categorisedunder obligated subjects earlier. E-cash institutions,which in the former Act had been included under thecategory of credit institutions, have been categorisedunder financing institutions in the new Act.1.3. HOOLSUSMEETMEDVõrreldes eelneva seadusega on uues RTRTS-shoolsusmeetmetega seonduv reguleeritud märksatäpsemalt. Kui kuni 2008. aasta jaanuari lõpunikehtinud seaduses seondusid hoolsusmeetmedeelkõige tehingus osaleva isiku isikusamasusetuvastamise ning selle aluseks olevate andmetesäilitamisega, siis uue seaduse kohaselt peavadkohustatud isikud oma tegevuses kohaldamajärgmisi hoolsusmeetmeid:1. kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasusetuvastamine tema esitatud dokumentideja andmete alusel ning esitatudteabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatustallikast hangitud teabe põhjal;2. füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuseja esindusõiguse tuvastaminening kontrollimine;3. tegeliku kasusaaja tuvastamine;4. teabe hankimine ärisuhte ja tehingu eesmärgining olemuse kohta;5. ärisuhte pidev jälgimine, sealhulgas ärisuhtevältel teostatud tehingute jälgimine,isikusamasuse tuvastamisel kasutatudandmete regulaarne kontrollimine, asjakohastedokumentide, andmete ja teabe ajakohastaminening vajaduse korral tehinguskasutatud vahendite allika ja päritolu tuvastamine.Kui varem pidid kohustatud subjektid üldjuhultuvastama isikusamasuse kõikidel isikutel võinende esindajatel, kes sooritasid sularahatehinguväärtusega üle 100 000 krooni või sularahatatehingu väärtusega üle 200 000 krooni (erandiksolid hasartmängude korraldajad ning valuutavahetusteenusepakkujad, kellel olid piirsummadvastavalt 15 000 krooni ning 100 000 krooni olenematasellest, kas tehingu objektiks oli sularahavõi mitte; kindlustuslepingute sõlmijad, kelle isikusamasusetuvastamise kohustus sõltus kliendi1.3. DUE DILIGENCE MEASURESAs compared to the previous Act the new PreventionAct regulates issues related to the due diligence measuresin much more detail. While in the Act in force untilthe end of January 2008 due diligence measures wereparticularly related to identification of the person participatingin the transaction and storage of the data, inaccordance with the new Act the obligated personsmust apply the following diligence measures in theiractivities:1. identification of a customer or persons participatingin the transaction on the basis ofthe documents and data submitted by the customeror the persons and verification of thesubmitted information on the basis of informationacquired from a reliable and independentsource;2. identification and verification of the representativeof a natural or a legal person andthe identification and verification of theright of representation;3. identification of the beneficial owner;4. acquisition of information about and thepurpose and nature of the business relationshipand transaction;5. constant monitoring of a business relationship,including monitoring transactions concludedduring the business relationship, regular verificationof the data used for identification, updatingrelevant documents, data and informationand, if necessary, identification of the source andorigin of funds used in the transaction.If earlier the obligated subjects generally had to identifyall the persons or their representatives who conductedcash transactions with a value of more than100,000 kroons or non-cash transactions with a valueof more than 200,000 kroons (the exceptions includedorganisers of gambling and providers of currency exchangeservice in the case of whom the limits were15,000 kroons and 100,000 kroons, respectively, regardlessof whether the object of the transaction wascash or not, persons concluding insurance contracts101. UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act

poolt tehtavate maksete suurusest ning asjastatusestning sularahasiirdamise teenuse pakkujad,kes olid kohustatud nimetatud teenuse osutamiseltuvastama isikusamasuse kõikidel teenust kasutavatelisikutel), siis uue seaduse kohaselt peabkohustatud isik hoolsusmeetmeid kohaldamavähemasti:1. ärisuhte loomisel;2. tehingute juhuti tegemisel või vahendamisel,kui tehingu väärtus on üle 200 000krooni või võrdväärne summa muus vääringus7 , sõltumata sellest, kas rahaline kohustustäidetakse tehingus ühe maksena võimitme omavahelist seost omava maksena;3. rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusekorral, hoolimata ükskõik millisest seadusesnimetatud mööndusest, erandist võipiirsummast;4. isikusamasuse tuvastamise ja esitatud teabekontrollimise või vastavate andmete ajakohastamisekäigus varem kogutud dokumentidevõi andmete ebapiisavuse või tõelemittevastavuse kahtluse korral.Uuenduslikuna lisati seadusandlusesse nõue,et tulenevalt vajadusest maandada identiteedivargusegaseonduvat variisikute kasutamistrahapesuskeemides, tuleb krediidi- ja finantseerimisasutustelkonto avamisel või muu teenuseesmakordsel kasutamisel isiku poolt, kellega asutuselei ole kliendisuhet, tuvastada teenust kasutavaisiku isikusamasus tema (või esindajaga)samas kohas viibides.Seejuures on kohustatud subjektidele jäetudteatud vabadus valimaks kohaldatavate hoolsusmeetmeteulatus vastavalt konkreetse tehingu ja/või ärisuhte iseloomule ning toimingus osalevaisiku riskitasemele. Sellest tulenevalt on seadusesreguleeritud, millistel tingimustel on lubatudkohustatud isikutel hoolsusmeetmeid kohaldadalihtsustatud korras ning kuna tuleb neid kohaldadatugevdatud korras. Tugevdatud korrastuleb muuhulgas kohaldada hoolsusmeetmeid,kui ärisuhte või tehingu üheks osapoolekson teise Euroopa Majanduspiirkonna võikolmanda riigi riikliku taustaga isik, tema perekonnaliigevõi lähedane kaastöötaja; samutika kolmanda riigi krediidiasutusega korrespondentssuheteloomisel ning vastava lepingukehtivuse ajal.whose identification obligation depended on theamount and timing of the payments made by the clientand providers of the cash transfer service who wereobliged, upon provision of the aforementioned service,to identify all the persons using the service), in accordancewith the new Act the obligated person mustapply diligence measures at least:1. upon establishment of business relationship;2. upon concluding or intermediating transactionson an occasional basis, while the valueof the transaction exceeds 200,000 kroons oran equal amount in another currency 7 , regardlessof whether the financial obligation is performedin a lump sum or in several related payments;3. upon suspicion of money laundering or terroristfinancing regardless of any avowals, exceptionsor limits specified by law;4. in the event of insufficiency or suspicion of thecorrectness of the documents or data gatheredearlier in the course of identification andverification of a person or updating the respectivedata.A new requirement added to the legislation was thefollowing: due to the need to minimise the risk of usingfictitious persons in a money laundering schemes,credit and financing institutions shall, upon openingan account or upon first use of any other service bya person with whom the institution does not have anybusiness relationship, identify the person, who uses theservice, while being at the same place with the person(or his/her representative).Thereby the obligated subjects are free, to a certain extent,to select the scope of the due diligence measuresbeing applied in accordance with the nature of the specifictransaction and/or the business relation and therisk level of the person participating in the operation.Hence the Act provides under which terms and conditionsobligated persons are allowed to apply simplifieddue diligence measures and when the enhanceddue diligence measures must be applied. The enhanceddue diligence measures must be appliedif one of the parties to the business relation ortransaction is a politically exposed person anotherEEA state or a third country, a family memberor close colleague of the latter; as well as uponestablishment of correspondent relations withcredit institutions of third countries and duringthe term of the respective contract.7Erandiks on valuutavahetusteenuse pakkujad, kelle korralpiirsummaks on 100 000 krooni, õnnemängude korraldajad,kellel piirsumma on 30 000 krooni ning alternatiivsetemakseteenuste pakkujad, kes on kohustatud ärisuhteloomisel ning tehingu tegemisel tuvastama iga kliendi isikusamasuse,kelle tehingute väärtus kalendrikuus ületab15 000 krooni ning mitme kliendi vahelise tehingu vahendamiseltuvastama iga tehingus osaleva isiku isikusamasuse.Makseteenuse pakkujad on kohustatud teenuseosutamisel ja vahendamise tuvastama iga kliendi isikusamasuse.7The exceptions here include providers of currency exchangeservice, in the case of whom the limit is 100,000 kroons, organisersof games of chance, in the case of whom the limit is30,000 kroons and providers of alternative payment services,who are obliged, upon establishment of business relations andperformance of transactions, to identify each client whosetransaction value in a calendar month exceeds 15,000 kroonsand, upon intermediation of a transaction between several clients,identify each person participating in the transaction. Uponprovision and intermediation of services, the payment serviceproviders are obliged to identify each client.1.UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act11

Võrreldes varasemaga on detailsemalt reguleeritudka füüsilise ja juriidilise isiku isikusamasusetuvastamise aluseks olevatele dokumentideleesitatavad nõuded. Uue seaduse kohaselt peavadkohustatud isikud tegema füüsilise isiku isikusamasusetuvastamisel isikut tõendava dokumendiisikuandmete ja fotoga leheküljest koopia.Tunduvalt on laiendatud juriidilise isiku kohta kohustuslikuskorras kogutava teabe mahtu.Tegevuste edasiandmineKui kohustatud isik annab oma tegevusi edasikolmandale isikule, tuleb sellest viivitamatateavitada pädevat järelevalveasutust. Lisaksvõtab tegevuste edasiandja enda kanda esilekerkida võivad riskid: RTRTSi nõuete rikkumiseeest vastutab oma tegevuse edasi andnudkohustatud isik.Sisemised turvameetmedUue seaduse kohaselt peab kohustatud isik kirjalikusvormis kehtestama RTRTS-s sätestatudhoolsusmeetmete kohaldamise, sealhulgasrahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise ja juhtimise, andmete kogumise jasäilitamise ning teatamiskohustuse täitmise jajuhtkonna informeerimise protseduurireeglidning nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja.Ettevõttes sätestatud protseduurireeglid peavadandma juhendi, kuidas töötaja saab tulemuslikultja kiiresti kindlaks teha, kas tegemiston teatud riskigruppi kuuluva isikuga ning kuidaskäituda, kui tehingu korral tekib kahtlus, etsee võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega.Kui varem olid pidid kohustatud subjektid tagamasularaha- ja sularahata tehinguid teostavatetöötajate regulaarse RTRTS-st tulenevate kohustustetäitmise alase instrueerimise, siis uue seadusekohaselt peab kohustatud isikuks olevajuriidilise isiku juhatus, kohustatud isikust filiaalijuhataja või nende puudumisel kohustatud isiktagama töötajatele, kelle tööülesannete hulkakuulub ärisuhete loomine või tehingute tegemine,RTRTS-st tulenevate kohustuste täitmisealase regulaarse koolituse.Uues seaduses on mõnevõrra täpsustatud kakontaktisikuga seonduvaid aspekte. Jätkuvaltpeavad krediidi- ja finantseerimisasutused määramakontaktisiku ning teised kohustatud subjektidvõivad seda teha. Kui viimased ei tee seda,täidab kontaktisiku ülesandeid kas juriidilise isikujuhatus, Eesti äriregistrisse kantud välisriigiäriühingu filiaali juhataja või füüsilisestisikust ettevõtja. Kontaktisiku määramisesttuleb teatada pädevale järelevalveasutusele.Rahapesu andmebüroo on välja töötanud näidisjuhendeidsisemiste protseduurireeglite kohal-As compared to the earlier version of the Act, the newAct also regulates in more detail the requirements set fordocuments serving as a basis for identification of naturaland legal persons. According to the new Act, upon identificationof a natural person, obligated persons shallmake a copy of the page of the identity documentsubmitted for identification which contains thepersonal data and a photograph. The volume of informationsubject to mandatory collection about a legalperson has also been extended significantly.Outsourcing of activitiesIf an obligated person outsources its activities to thirdpersons, a competent supervisory authority shallbe notified thereof immediately. Furthermore, theobligated person who has outsourced the activities is responsiblefor all the possible risks which may incur: theobligated person who outsourced its activities isliable for infringement of the requirements.Internal security measuresAccording to the new Act the obligated person shallestablish, in writing, application of the due diligencemeasures provided in the Prevention Act,including the rules of procedure for assessment andmanagement of the risk of money laundering and terroristfinancing, collection and storage of data and performanceof the notification obligation and provision ofinformation to the management board and the internalprocedure rules checking adherence thereto.The rules of procedure provided for in the companyhave to provide guidelines on how employees can establishwhether the person belongs to a certain riskgroup and how to act if there is a suspicion that thetransaction may be related to money laundering or terroristfinancing.If earlier obligated subjects had to provide the employeesengaged in cash and non-cash transactionswith regular instruction in the field of performance ofobligations arising from the Prevention Act, in accordancewith the new Act the management board of alegal person considered an obligated person, a headof a branch of an obligated person or, upon absence ofthe former, the obligated person shall ensure the providingof regular training in the performance ofobligations arising from this Act for employeeswhose duties include establishment of businessrelationships or conclusion of transactions.The new Act also specifies somewhat the aspects relatedto the contact person. As before, credit andfinancial institutions must appoint a contact person andthe other obligated subjects may do that. If the latterdo not appoint a contact person, the duties of a contactperson shall be performed either by the managementboard of a legal person, a head of a branchof a foreign company registered in the EstonianCommercial Register or a sole proprietor. A competentsupervisory authority must be notified ofappointment of a contact person.The FIU has developed sample guidelines for applicationof internal rules of procedure, which have been121. UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act

damiseks, mis on avalikustatud büroo veebilehelwww.politsei.ee/rahapesu.disclosed on the website of the Unit at www.politsei.ee/rahapesu.1.4. TEGEVUS RAHAPESU VÕI TER-RORISMI RAHASTAMISE KAHTLU-SE KORRALTeatamiskohustusKui sarnaselt varasemaga tuleb jätkuvalt rahapesuandmebüroole teatada igast tehingust, tegevusestvõi asjaolust, mille korral kohustatud isikultekib kas või kahtlus, et see võib olla seotud rahapesuvõi terrorismi rahastamisega, siis uudsenalisandus jaanuarist nn summapõhise teatamisenõue. Nimelt peab kohustatud isik, välja arvatudkrediidiasutus, teatama rahapesu andmebürooleigast tehingust, kus rahaline kohustus üle500 000 krooni või võrdväärne summa muusvääringus täidetakse sularahas, sõltumata sellest,kas tehing tehakse ühe maksena või mitmeomavahel seotud maksena. Krediidiasutus peabrahapesu andmebürood informeerima igastvaluutavahetuse tehingust sularahas summasüle 500 000 krooni, kui krediidiasutusel ei oletehingus osaleva isikuga ärisuhet.Kohustatud isikul, juriidiliseks isikuks oleva kohustatudisiku struktuuriüksusel, juhtorgani liikmelja töötajal on keelatud isikut, selle isiku tegelikkukasusaajat ja esindajat ning kolmandatisikut teavitada nende kohta rahapesu andmebürooleedastatud teatest ning rahapesuandmebüroo poolt tehtud ettekirjutusest võikriminaalmenetluse alustamisest 8 . Kohustatudisik võib teavitada isikut rahapesu andmebüroopoolt talle seatud konto käsutamise või muustpiirangust pärast seda, kui rahapesu andmebürootehtud ettekirjutus on täidetud.Sarnaselt varasemaga ei vastuta kohustatudisik, tema töötaja, esindaja ja tema nimel tegutsenudisik RTRTS-st tulenevate kohustustetäitmisel tehingu tegemata jätmisest võimittetähtaegsest tegemisest tuleneva kahjueest, mis tekitatakse majandus- või kutsetegevusestehtavas tehingus osalevale isikule seosesrahapesu andmebüroole terrorismi rahastamisevõi rahapesu kahtlusest heas usus teatamisega,samuti kahju eest, mis tekitatakse majandusvõikutsetegevuses tehtavas tehingus osalevaleisikule või kliendile seoses kestvuslepingu ülesütlemisega.Kohustatud isiku poolt heas ususteatamiskohustuse täitmist ning asjakohase teabeedastamist ei käsitata seaduse või lepingugapandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisenaning teatamiskohustust täitnud isiku suhtes eikohaldata teabe avaldamise eest õigusakti või lepingugaette nähtud vastutust.1.4. ACTIVITIES UPON SUSPICIONOF MONEY LAUNDERING OR TER-RORIST FINANCINGReporting obligationWhile similarly to the requirements of the old Act the FIUmust be notified, as before, of any transaction, activity orcircumstance in the case of which an obligated personsuspects that it may be related to money laundering orterrorist financing, the new requirement since January isthe so-called requirement for sum-based notification.According to the requirement, an obligated person,except a credit institution, shall notify the FIU of anytransaction where a financial obligation exceeding500,000 kroons or an equal amount in anothercurrency is performed in cash, regardless of whetherthe transaction is made in a single payment or in severalassociated payments. A credit institution mustnotify the FIU of any currency exchange transactionexceeding 500,000 kroons in cash unless thecredit institution has a business relationship withthe person participating in the transaction.An obligated person, a structural unit, a member of themanagement body and an employee of an obligatedperson who is a legal person is prohibited to notifythe person, its beneficial owner or representativeand a third person about a notofication forwardedto the FIU about them as well as about a preceptissued by the FIU or of commencement of criminalproceedings 8 . An obligated person may notify aperson that the Financial Intelligence Unit has restrictedthe use of the person’s account or that other restrictionshave been imposed after fulfilment of the precept madeby the Financial Intelligence Unit.Similarly to the provisions of the previous Act, theobligated person, its employee, representativeor a person acting on its behalf is not liable forthe damage arising from the failure to concludea transaction or to conclude a transaction by thedue date, if the damage was caused to the personparticipating in the transaction concluded ineconomic or professional activities in connectionto the notification of the Financial IntelligenceUnit of the suspicion of money laundering or terroristfinancing in good faith, also for the damage caused toa person or customer participating in a transaction concludedin economic or professional activities in connectionwith the cancellation of a long-term contract. Theperformance of a notification obligation in good faith byan obligated person and the forwarding of the relevantinformation is not considered as an infringement of confidentialityrequirements provided by law or contract andno liability provided by legislation or contract is imposedon the person who performed the notification obligationfor the disclosure of the informationinformation.8Keeld ei kehti juhtudel, kui notar, advokaat või audiitorpüüab oma klienti veenda hoiduma õigusvastastest tegudest.8The prohibition shall not be applicable if a notary public, a lawyeror an auditor tries to persuade his/her client to refrain fromunlawful acts.1.UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act13

1.5. MUUTUSED RAHAPESU AND-MEBÜROO ÜLESANNETES NINGPÄDEVUSESRahapesu andmebüroo ülesanded1.5. CHANGES IN FIU FUNCTIONSAND COMPETENCEFIU functions1. Saadud teabe kogumine, registreerimine,töötlemine ja analüüsimine;2. rahapesu andmebüroole andmeid esitanudisiku teavitamine tema esitatud andmetekasutamise kohta;3. kriminaaltulu jälitamine ning seaduses sätestatudalustel ja ulatuses riikliku sunnirakendamine;4. järelevalve teostamine kohustatud isikutetegevuse üle RTRTS-i täitmisel;5. rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimiseja tuvastamise alane avalikkuse teavitaminening vastavate statistiliste andmete analüüsimine,koondülevaate koostamine ja avaldaminevähemalt üks kord aastas;6. koostöö kohustatud isikutega, uurimisasutusteganing politseiasutustega rahapesu jaterrorismi rahastamise tõkestamisel;7. kohustatud isikute, uurimisasutuste, prokurörideja kohtunike koolitamine rahapesuja terrorismi rahastamise tõkestamisegaseonduvates küsimustes;8. välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine;9. järelevalve teostamine rahvusvahelise sanktsiooniseaduse § 3 lõike 1 punktides 3–5 nimetatudabinõude rakendamisel;10. RTRTS-s sätestatud väärtegude menetlemine.Haldusaktide osas on nõuded jäänud praktiliseltmuutumatuks, küll aga on rahapesu andmebürooluue seaduse kohaselt kohustus anda juhendidrahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusegatehingute tunnuste kohta, mis on avaldatudbüroo veebilehel www.politsei.ee/rahapesu.Tehingu peatamine, vara käsutamise piiramineja vara riigi omandisse kandmineRahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismirahastamise kahtluse korral ettekirjutusegatehingu peatada ning (varem või) kehtestada kontoja tehingu objektiks oleva vara käsutamisepiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisestarvates (varem kuni kaheks tööpäevaksrahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusekohta teate saamisest arvates). Uudsena lisandussäte, mille kohaselt võib rahapesu andmebüroopõhjendatud kahtluse korral ettekirjutusegapiirata kinnistusraamatus, laevakinnistusraamatus,liiklus- või äriregistris registreeritudvara käsutamist selle säilimise tagamiseks1. Collecting, registration, processing and analysis ofthe received information;2. informing the person who submitted data to theFIU about the use of the information submitted byhim/her;3. tracing criminal proceeds and application ofthe enforcement powers of the state on the basesand within the scope provided by law;4. exercising supervision of activities of obligated personsin complying with the Prevention Act;5. public disclosure of the information on preventionand identification of money laundering and terroristfinancing, analysing the respective statistics, andpreparing and publishing an aggregate overview atleast once a year;6. cooperation with obligated persons, investigativebodies and police authorities in the prevention ofmoney laundering and terrorist financing;7. training obligated persons, investigative bodies,prosecutors and judges/justices in issuesrelated to money laundering and terrorist financingprevention;8. organizing of foreign relations and information exchange;9. exercising supervision over the application of measuresspecified in clauses 3 (1) 3)-5) of the InternationalSanctions Act;10. conducting of proceedings in matters of misdemeanoursprovided for in the Prevention Act.With regard to administrative legislation the requirementshave not changed, however, in accordance withthe new Act the FIU issues advisory guidelines regardingthe characteristics of transactions witha money laundering and terrorist financing suspicion,which have been disclosed on the website of theUnit at www.politsei.ee/rahapesu.Suspending transactions, restricting disposalof property and transferring propertyto the state ownershipIn case of a suspicion of money laundering or terroristfinancing the FIU may issue an precept suspending atransaction and (earlier: or) imposeing a restriction onthe disposal of an account or the property being theobject of the transaction for up to 30 days as ofthe delivery of the precept (earlier: for up to two workingdays after the receipt of the notice concerning thesuspicion of money laundering or terrorist financing). Anew provision in the Act was the following: in the caseof a justified suspicion the FIU may with its preceptrestrict the disposal of property registeredin the land register, ship register, traffic registeror commercial register for up to 30 days in orderto ensure its preservation. Before expiry of the aforementionedterm a transaction may be performed or the141. UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act

kuni 30 ööpäevaks. Enne nimetatud tähtajamöödumist võib tehingu teha või konto või muuvara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainultrahapesu andmebüroo kirjalikul loal.Uues seaduses ei sisaldu enam sätted, mille kohaseltoli varem lubatud esmalt tehing sooritadaning pärast seda edastada kirjalik teade viivitamatultrahapesu andmebüroole juhul, kui tehinguedasilükkamine võiks tekitada olulist kahju.Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse aluselpiirata vara käsutamist selle säilimise tagamisekskuni 60 ööpäevaks (varem arestida kuni 10tööpäevaks) juhul, kui:1. vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtlusekorral vara valdaja või omanik ei esita rahapesuandmebüroole 30 ööpäeva jooksulalates tehingu peatamisest või konto kasutamisepiirangu kehtestamisest tõendeid varalegaalse päritolu kohta;2. vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakseterrorismi rahastamiseks.Kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtlusekorral tõendamist enne nimetatud tähtaja möödumist,on rahapesu andmebüroo kohustatudvara käsutamise piirangud lõpetama viivitamata.Kauemaks võib vara käsutamist piirava vaidjuhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlusning sellisel juhul otsustatakse vara käsutamisepiirangute lõpetamine kriminaalmenetlust reguleerivasseaduses sätestatud korras. Uudsenaon rahapesu andmebüroo ja uurimisasutusellubatud vara käsutamist piirata kuni vara tegelikuomaniku kindlakstegemiseni, seda kakriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei oleõnnestunud kindlaks teha vara omanikku javara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle,ning loobub vara valdamisest. Sarnaselt varasemagavõivad prokuratuur ja uurimisasutustaotleda halduskohtult luba vara riigi omandissekandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärastvara käsutamise piirangute kehtestamistei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikkuja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulutalle, ning loobub vara valdamisest.Samuti on seaduses põhistatud, et rahapesu andmebürooei edasta teatamiskohustust täitnudisiku, kohustatud isiku juhtorgani liikme egatöötaja isikuandmeid. Samuti sisaldub seadusesuudsena säte, mille kohaselt rahapesu andmebüroovõib teavitada Finantsinspektsioonikrediidiasutuse ja finantseerimisasutusepoolt käesoleva seaduse nõuete rikkumisest.Lisaks on seaduses reguleeritud rahapesu andmebürooja Kaitsepolitseiameti koostööga seonduvadaspektid ning mõnevõrra on täpsustatudrahvusvahelise koostööga seonduvat: nimelt onrahapesu andmebürool õigus vahetada informatsioonija sõlmida koostöökokkuleppeid rahapesuandmebüroo ülesandeid täitvate välisriigiasutustega.restriction of disposal of an account or another propertymay be derogated from only upon the written permissionof the FIU.The new Act does not contain such provisions any morein accordance with which earlier it was allowed to at firstperform a transaction and only thereafter forward a writtennotice immediately to the FIU if the postponement ofthe transaction could cause significant damage.The FIU may, based on its precept, restrict the disposalof property for up to 60 days (earlier: seize for up to10 working days) in order to ensure its preservation, if:1. during verification of the source of the property incase there is a suspicion of money laundering, theowner or possessor of the property fails to submitevidence certifying the legality of the source of theproperty to the Financial Intelligence Unit withinthirty days as of the suspension of the transactionor as of the imposition of restrictions on the use ofthe account;2. there is a suspicion that the property is used forterrorist financing.If in the case of a money laundering suspicion the legalorigin of the property is verified before the aforementionedterm, the FIU is required to immediately revokethe restrictions imposed on the disposal of the property.The disposal of property may be restricted for a longerterm than that mentioned above if a criminal procedurehas been initiated in the case and in such an event thetermination of the restrictions imposed on the disposalof the property shall be decided in accordance with theprocedure established in the act regulating the criminalprocedure. The new Act also provides that the FIU orthe investigative body may restrict the disposal ofproperty until identification of the actual owneras well as upon termination of criminal proceedingsif it has not proven possible to establish theactual owner of the property and if the possessorof the property asserts that the property does notbelong to possessor and relinquishes possessionthereof. Similarly to the provisions of the previous Act,if within a period of one year as of the establishmentof restrictions on disposal of the property ithas not proven possible to establish the owner ofthe property and if the possessor of the propertydeclares that the property does not belong to thepossessor and relinquishes possession thereof,the Prosecutor’s Office or an investigative bodymay apply to an administrative court for permissionto transfer property to state ownership.It has also been reasoned in the Act that the FIU shallnot disclose personal data of a person who performedthe notification obligation or a member oran employee of a management body of an obligatedperson. The Act also includes a new provisionin accordance with which the FIU may notify the FinancialSupervision Authority of infringement ofrequirements of Prevention Act by a credit or afinancing institution.In addition, the Act regulates aspects related to cooperationof the FIU and the Security Police Board andspecifies somewhat issues related to international cooperation:namely, the FIU has the right to exchangeinformation and enter into cooperation agreementswith foreign agencies which perform the functions of afinancial intelligence unit.1.UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act15

Registreerimine majandustegevuseregistrisKui eelmises seaduses oli seaduse 6 1 . peatükisreguleeritud üksnes valuutavahetusteenuse pakkujateregistreerimise kord, siis jaanuari lõpusjõustud seaduse kohaselt peavad enne vastavaltegevusalal tegevuse alustamist end majandustegevuseregistris registreerima järgmised isikud(teenusepakkujad):1. finantseerimisasutus, kelle üle Finantsinspektsioonei teosta järelevalvet;2. usaldusfondide ja äriühingute teenusepakkuja;3. valuutavahetusteenuse pakkuja;4. makseteenuse pakkuja;5. alternatiivsete maksevahendite teenusepakkuja;6. pandimajapidaja.VastutusKui varem oli isikusamasuse tuvastamise kohustusetäitmata jätmise eest võimalik karistadakrediidi- või finantseerimisasutuse töötajat võimuud isikut või asutust või tema töötajat, siis hetkelkehtivas seaduses võib vastutust kohaldada kõikidekohustatud isikute või tema töötajate osas.Kui füüsiliste isikute rahatrahvi määr jäi võrreldeseelneva seadusega muutumatuks – kuni 300 trahviühikut,siis teo toime pannud juriidilist isikutvõib karistada rahatrahviga kuni 500 000 (varem50 000) krooni.Mõnevõrra on muudetud ka rahapesu ja terrorismirahastamise kahtlusest mitteteatamisening ebaõigete andmete esitamise eest vastutajateringi ning väärteo koosseisu: kui varem laienessee üksnes krediidi- ja finantseerimisasutusejuhile, kontaktisikule või muule isikule, siis hetkelkehtiva seaduse kohaselt võib rahapesu või terrorismirahastamise kahtlusest, valuutavahetusevõi muust tehingust, kus rahaline kohustusüle 500 000 krooni või võrdväärne summamuus vääringus täidetakse sularahas, rahapesuandmebüroole teatamise kohustuse rikkumisevõi ebaõigete andmete esitamise eest karistadakohustatud isiku juhti, kontaktisikut või muudtöötajat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut võiarestiga. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik,on karistuse maksimummääraks 500 000 (varem50 000) krooni.Kohustatud isiku juhi poolt hoolsusmeetmete,rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamiseja juhtimise, teabe kogumise ja andmetesäilitamise ning teatamiskohustuse täitmiseprotseduurireeglite kehtestamata jätmise (varem:sisemiste turvameetmete rakendamata jätmise)eest, samuti krediidiasutuse või finantseerimisasutusejuhi poolt kontaktisiku määramatajätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300(varem 200) trahviühikut. Juriidilise isiku korralulatub rahatrahvi ülempiir 500 000 kroonini, va-Registration in the register of economicactivitiesWhile Chapter 6 1 of the previous Act regulated onlythe procedure for registration of providers of currencyexchange service, in accordance with the Act whichentered into force at the end of January the followingpersons (service providers) must register themselves inthe register of economic activities before commencementof activities in the respective area of activity:1. financing institutions which are not subjectto the supervision of the Financial SupervisionAuthority;2. providers of trust fund and company services;3. providers of currency exchange services;4. providers of payment services;5. providers of alternative means of paymentservices;6. pawnbrokers.ResponsibilityWhile earlier it was possible to punish an employee ofa credit or financing institution or any other person orinstitution or an employee thereof for failure to complywith the identification requirement, in accordancewith the Act currently applicable responsibility may beapplied with regard to all the obligated personsor their employees. While the fine rate of naturalpersons did not change as compared to the previousAct – up to 300 fine units, a legal person whohas committed an act may be punished by a fineof up to 500,000 (earlier: 50,000) kroons.Some changes have also taken place regarding the personsresponsible for failure to report suspicion ofa money laundering and terrorist financing andfor submitting incorrect information as well as regardingthe necessary elements of misdemeanour: ifearlier this extended only to a manager of a credit andfinancing institution, a contact person or any other person,in accordance with the Act currently applicable amanager, a contact person or any other employee ofan obligated person may be punished for submissionof incorrect data or infringement of the obligation to informthe FIU of a money laundering or terrorist financingsuspicion, a currency exchange or any othertransaction where a financial obligation exceeds500,000 kroons or an equal amount in anothercurrency is performed in cash by a fine of up to 300fine units or by detention. If the same act is committedby a legal person, the maximum rate of the punishmentshall be 500,000 (earlier: 50,000) kroons.Failure by an obligated person to establish duediligence measures, assess and manage the riskof money laundering and terrorist financing, collectinformation and store data and establish therules of procedure for performance of the notificationobligation (earlier: failure to apply internal securitymeasures), likewise failure by the manager of a creditinstitution or a financing institution to appoint a contactperson is punishable by a fine of up to 300 (earlier: 200)fine units. In the case of a legal person the upper limitof the fine shall be 500,000 kroons; earlier it was notpossible to impose punishment for the aforemen-161. UUS RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS | 1. New money laundering and terrorist financing prevention act

ÜLEVAADE RAHAPESUANDMEBÜROO TEGEVUSEST2008. AASTAL2.INTELLIGENCE UNIT IN 2008OVERVIEW OF THE ACTIVITIES OF THE FINANCIAL

2.1. Büroole laekunud andmetetöötlemine, analüüsimineja edastamineAlates 2008. aasta algusest on võimalik teaderahapesu andmebüroole (RAB) saata ka veebipõhiselt(vorm asub aadressil https://rab.kripo.ee/rabis/app), mis peaks loodetavasti muutma teatamiskohustusetäitmise oluliselt mugavamaks. Büroolon rõõm tõdeda, et uus teatamissüsteem onkohustatud subjektide poolt aktiivselt kasutuselevõetud ning loodame, et lähiaastatel suudamejuurutada süsteemi, kus valdav enamik teatistestsaadetakse büroole elektrooniliselt.2008. aastal laekus rahapesu andmebüroolekokku 13 861 teatist, teatiste arv kasvas võrreldeseelneva aastaga 163% (vt joonis 1). Teatistesuuremahulise kasvu peamiseks põhjuseks oli28. jaanuaril jõustunud seaduses sisalduv summapõhiseteatamise nõue, millel on pikemaltpeatutud aastaraamatu osas 1.4 9 . Teatiste arv,kus teatamise aluseks oli rahapesu või terrorismirahastamise kahtlus, kasvas võrreldes 2007. aastagapisut vähem kui 11%.2.1. Processing, analysis andforwarding/overview of thereports received by the FIUSince the beginning of 2008 is possible to send to theFIU web-based reports (the form is available at https://rab.kripo.ee/rabis/app), which would hopefully makethe performance of the reporting obligation muchmore convenient. The FIU is pleased to admit that theobligated persons started are actively use using thenew reporting system and we hope that in the nextyears most of the reports will be sent to the FIU electronically.In 2008 the FIU received in total 13,861 reports and thenumber of the reports increased 163% compared tothe previous year (see figure 1). The main reason for thesharp increase in the number of the reports receivedby FIU was the new sum-based notification includedin the Act which entered into force on 28 January and(for more details, please refer to part 1.4 9 of the AnnualReport). The number of reports where the basis for thenotification was a suspicion of money laundering or terroristfinancing increased a bit less than 11% comparedto 2007.Kahtluse põhineSuspicion-basedSummapõhineSum-basedJoonis 1. RABile laekunud teatiste arv aastatel 1999-2008.Figure 1. The number of reports received by the FIU in 1999-2008.9Lühidalt, kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus,peab teatama rahapesu andmebüroole igast tehingust,kus rahaline kohustus üle 500 000 krooni või võrdväärnesumma muus vääringus täidetakse sularahas.9In brief, an obligated person, except a credit institution, has toinform the FIU of each transaction in which a financial obligationof more than 500,000 kroons or an equal amount in anyother currency is performed in cash.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200819

Kahtlusepõhiste teatiste hulgas domineerivadselgelt rahapesukahtlusega teatised (2/3), ligi30% juhtudest oli aluseks terrorismi rahastamisekahtlus (vt joonis 2).For suspicion-based reports money launderingsuspicion prevails(2/3), while 30% of the caseswere based on a suspicion of terrorist financing(see figure 2).Rahapesukahtlus (4004)Suspicion of money laundering (4004)Terrorismi rahastamise kahtlus (1611)Suspicion of terrorist financing (1611)Kahtlus täpsustamata (231)The suspicion not specified (231)Joonis 2. RABile laekunud kahtlaste tehingute jaotumine kahtluse põhjuse alusel.Figure 2. The division of suspicious transaction reports received by the FIU based on the reasonfor the suspicion.Siiski ei viita absoluutarvides suur terrorismi finantseerimisekahtlusega teatiste arv kõrgeleterrorismiohule riigis. Tegelikkuses on nimetatudsuundumuse põhjuseks asjaolu, et makseteenustevahendajad on kohustatud teavitamaRABi tehingutest, mis saabuvad nn riskiriikidest,saadetakse riskiriikidesse või kus üheks tehinguosapooleks on riskiriigiga seotud isik. Nagu nähtubtabelist 2, domineerivad nimetatud teenusepakkujad (finantseerimisasutuste kategoorias)ülekaalukalt ka terrorismi rahastamise kahtlusegateatiste saatjatena. Teistelt kohustatud isikuteltpole antud ajendiga teatisi laekunud. Nagu viitaballpool toodud indikaatorite analüüs (joonis 3),domineerivad ülalnimetatud põhjused selgelt katerrorismi finantseerimise kahtlusega tehingutekorral teatamise peamise ajendina (osakaal 99%),ülejäänud ajendite osakaal on marginaalne.However, in absolute numbers a large number of reportsbased on the suspicion of terrorist financing doesnot refer to a high risk of terrorism in the state. In realitythe objective reason for the aforementioned trend isthe fact that providers of payment services are obligedto notify the FIU of transactions which originate fromthe so-called risk countries, are sent to risk countriesor where one of the transactiors is a person associatedwith a risk country. As table 2 indicates, providers of theaforementioned services (in the category of financialinstitutions) also overwhelmingly dominate as sendersof reports based on the suspicion of terrorist financing.No such reports have been received from other obligatedpersons. As the indicator analysis refers (see figure3), the aforementioned reasons also dominate clearlyas the main reason for notifying of transactions of terroristfinancing suspicion (the weight of 99%), while theshare of the other reasons is truly marginal.*Selgitused:2.6 - sularaha ülekanded riskiriigiga seotud isikulearvet avamata2.5. sularaha ülekanded „riskiriiki“ arvet avamata2.1. üksikud sularaha sissemaksed või väljavõtmised,mis on ületavad 5000-. EEK1- isik on kantud Euroopa Liidu või ÜRO finantssanktsioonidenimekirja2.12. sularaha ülekanne, mille selgitus ei ole loetavvõi on segase sisuga2.8. isiku ebaharilik huvi sularahalimiitide osas*Explanations:2.6– cash transfers to a person associated with a riskcountry without opening an account2.5. cash transfers to a risk country without openingan account2.1. single deposits or withdrawals of cash exceedingEEK 5,000 EEK1– the person has been entered in the EU or UN list offinancial sanctions2.12. a cash transfer the description of which on theorder is illegible or incomprehensible2.8. the person’s unusual interest in cash limitsJoonis 3. Teatamise põhjused terrorismi finantseerimise kahtlusega teatiste korral.Figure 3. Indicators for terrorist financing suspicion reports.202. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

Rahapesukahtlusega teatiste ajendina domineerivadisiku tavapärase tegevusega kooskõlasmitteolevad ülekanded, sularaha väljavõtmisedpangaautomaatide kaudu ning füüsilisest ja juriidilisestisikust variisiku kahtlus (vt joonis 4).The most dominant reasons for of money launderingsuspicion reports are the transfers which are notin compliance with the usual activities of the person,withdrawals of cash through ATMs and a suspicion ofa natural or a legal person being a fictitious person (seefigure 4).Joonis 4. Levinuimad teatamise põhjused rahapesukahtlusega teatiste korral.Figure 4. The most prevalent reasons for money laundering suspicion reporting.Selgitus:6.8. isik teostab ülekandeid teistele isikutele erinevatesse riikidesse,mis ei vasta kliendi tavapärasele tegevusele;3.1.10. üksik suur või regulaarsed sularaha väljavõtmised kaväiksemates summades pangaautomaadi kaudu;1.1. variisiku kahtlus füüsilise isiku puhul;1.2. Juriidilisest isikust variisiku kahtlus;4.6. liisingu või laenumakseid tasub regulaarselt liisingu- võilaenuvõtjaga mitteseotud isik;3.1.11. üksik suur või regulaarsed sularaha väljamaksed kaväiksemates summades pangakontoris, kui see ei vastakliendi tavapärasele tegevusele või harilikule käibele;3.1.2. üksikud suured või regulaarsed sularaha sissemaksedfüüsilise isiku kontole;2.1. isik ei oska põhjendada teenuse vajalikkust, mille kasutamiseeesmärgil krediidi – või finantseerimisasutusepoole pöörduti;10.8. notaril tekib kahtlus, et isik ei tegutse enda nimel;1.1.2. isik kasutab kõrvalist abi dokumentide täitmisel või eioska neid täita;3.1.1. üksikud suured (üle 200 000 krooni) või perioodilised sularahasissemaksed ka väiksemates summades, kui seeei vasta isiku majandustegevusele või harilikule käibele;3.2.2. üksik ebatavaliselt suur, harilikule käibele mittevastav ja/või piisavalt põhjendamata välismakse;3.2.1. üksik ebatavaliselt suur, harilikule käibele mittevastav ja/või piisavalt põhjendamata siseriiklik makse;3.2.13. esinevad muud eelnevates alapunktides nimetamatatunnused, mis võivad osutada ebaseaduslikule tegevusele.Üldise järeldusena on rõõm tõdeda, et enamikessubjektide gruppides on teatamisaktiivsus võrreldes2007. aastaga kasvanud. Oluliselt on vähenenudüksnes gruppi „muud“ koondatud isikuteltlaekunud teatiste arv, eelkõige seetõttu, et nüüdseston kõikide subjektide kategooriad defineeritudvõimalikult detailselt. Sellest tulenevalt onvarasematel aastatel kategoorias „muud“ kajastatudriigisisesed avaliku sektori asutused koondatudnüüdsest mõiste „riigiasutused“ alla.Explanation:6.8. the person makes transfers to other persons in differentcountries which does not conform to the person’s usual activities;3.1.10. one major cash withdrawal or regular cash withdrawals insmaller amounts from an ATM;1.1. suspicion of a fictitious person in case of a natural person;1.2. suspicion of a legal person being a fictitious person;4.6. leasing or loan payments are regularly made by a person notconnected with the lessee or loan taker;3.1.11. one major or regular cash payments in smaller amountsfrom a bank office if it does not conform to the person’s economicactivities or normal turnover;3.1.2. a few large or regular cash deposits to the account of a naturalperson;2.1. the person cannot explain the need for the service for theuse of which the person called upon the credit or financialinstitution;10.8. a notary public suspects that the person does not act in his/her name;1.1.2. the person uses assistance in filling in documents or he/shecannot fill them in;3.1.1. a few major (more than 200,000 kroons) or periodic cashpayments in smaller amounts if it does not conform to theperson’s economic activities or normal turnover;3.2.2. single unusually large cross-border payment not conformingto normal turnover and/or not sufficiently justified;3.2.1. single unusually large national payment not conforming tonormal turnover and/or not sufficiently justified;3.2.13. other characteristics not listed in previous clauses arepresent which may refer to illegal activities.It is a pleasure to admit that in most of the subjectgroups the notification activity has increased as comparedto 2007. The number of reports received frompersons classified under the “other” group is the onlyone which has decreased significantly, particularly dueto the fact that from now on all the subject categorieshave been defined in as much detail as possible.Therefore the national public sector authorities whichin previous years were recorded under the category of“other” are now consolidated under the definition of“state authorities.”2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200821

2008Osakaal teatajatest (%)Share of the reporting persons (%)2007Kasv 10 (%)Increase 10 (%)finantseerimisasutusedfinancial institutionskrediidiasutusedcredit institutionsmuud eraõiguslikud ettevõtjadother private companiesprofessionaalidprofessionals...advokaadid...lawyers...audiitorid...auditors...kohtutäiturid...bailiffs...muud juriidilised nõustajad...other legal advisers...notarid...notaries public...pankrotihaldurid…trustees in bankruptcyriigiasutusedstate authoritiesteise riigi asutusforeign public authoritiesmuudotherKOKKUTOTAL9776 70,5 1844 430,23060 22,1 2206 38,7519 3,7 679 -23,6240 1,7 103 133,06 6 0,06 1 500,01 0 na2 0 na223 96 132,31 0 na117 0,8 99 18,2138 1,0 127 8,711 0,1 214 -94,913861 100,0 5272 162,9Tabel 1. Saabunud teatiste jagunemine teatajate gruppide lõikes.Table 1. The division of received reports by groups of reporting persons.2008. aastal domineerisid teatajate hulgas selgeltfinantseerimisasutused, kellelt laekus ligi 70% teatistest(2007. aastal oli vastav näitaja 35%). Samutioli nimetatud grupis teatiste arvu kasv võrreldes2007. aastaga kõige kõrgem - enam kui viiekordne.Kuigi ka krediidiasutustelt, kes on varasematel aastatelteatajatena prevaleerinud, saabunud teatistearv kasvas kahe aasta võrdluses märkimisväärselt(pisut vähem kui 40%), kahanes nende osakaalkõikide teatajate hulgas vähem kui neljandikuni.Põhjuseks on juba eespool viidatud summapõhiseteatamise nõue, mis krediidiasutustele üldjuhul eilaiene 11 .Muudelt eraõiguslikelt isikutelt laekunud teatistearv kahe aasta võrdluses pisut vähenes. Antudgrupis domineerivad teatajate hulgas õnnemängudekorraldajad ning kauplejad. Ka professionaalideltlaekunud teatiste arv on märkimisväärseltkasvanud, peamiselt, tõsi küll, domineerivad sellesgrupis teatajate hulgas sarnaselt eelmise aasta-In 2008 the highest number of reports (ca 70%) werereceived from financial institutions, (in 2007 35%). Theincrease in the number of reports in the aforementionedgroup was the highest – more than fivefold comparedto 2007. Although the number of reports received fromcredit institutions, who have prevailed as reportingpersons in previous years, also increased significantly(slightly less than 40%), their share of all the reportingpersons decreased to less than one-fourth. The reasonwas the aforementioned sum-based reporting requirement,which does not generally extend to credit institutions11 .The number of reports received from other privatecompanies decreased a bit in comparison of the twoyears. The highest number of reports in this group wasreceived from organisers of gambling and from traders.The number of reports received from professionalshas also increased significantly. However, similar to theprevious years, notaries public dominate as reportersin this group. At the same time reports were also re-10Võrreldes 2007. aastaga.11Krediidiasutus peab rahapesu andmebürood informeerimaigast valuutavahetuse tehingust sularahas summasüle 500 000 krooni, kui krediidiasutusel ei ole tehingusosaleva isikuga ärisuhet.10Compared to 2007.11A credit institution must notify the FIU of each currency exchangetransaction in cash in the amount of more than 500,000kroons if the credit institution does not have any business relationswith the person participating in the transaction.222. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

ga notarid. Samas on teatajate hulka lisandunudkohtutäiturid, pankrotihaldurid ja muud juriidilisednõustajad, kellelt ei ole varasematel aastatel ühtkiteatist RABile laekunud. Kasvanud on ka nii siseriiklikeltkui välisriiklikelt riigiasutustelt laekunudteatiste arv.Rahapesukahtlus domineerib selgelt krediidiasutustepuhul peamise teatamise põhjustena, mis onka ootuspärane arvestades, et (küll teatud eranditega)nimetatud grupp peab rahapesu andmebüroodteavitama kahtlastest tehingutest ning summapõhiseteatamise kohustust neil (teatud eranditega,vt alamärkus 10) ei ole. Teiste subjektide puhuldomineerivad seaduses sätestatud piirsummastkõrgemate tehingute teatised (vt tabel 2).ceived from bailiffs, trustees in bankruptcy and otherlegal advisers who have submitted no reports to theFIU in previous years. The number of reports receivedboth from national as well as foreign state authoritieshas also increased.Money laundering suspicion dominates clearly amongcredit institutions as the main reason for reporting,which is also unsurprising taking account of the factthat the aforementioned group (however, with certainexceptions) has to notify the FIU of suspicious transactionsand they do not have the sum-based reportingobligation (with certain exceptions, see sub-comment10). For other subjects reports of transactions higherthan the limit provided for in law were dominant (seetable 2).finantseerimisasutusedfinancial institutionskrediidiasutusedcredit institutionsmuud eraõiguslikud ettevõtjadother private companiesprofessionaalidprofessionals...advokaadid...lawyers...audiitorid...auditors...kohtutäiturid...bailiffs...muud juriidilised nõustajad...other legal advisers...notarid...notaries public...pankrotihaldurid…trustees in bankruptcyriigiasutusedstate authoritiesteise riigi asutusforeign public authoritiesmuudotherkahtlustäpsustamatathe suspicionnot specifiedkahtlusepõhinesuspicion-basedrahapesukahtlussuspicion of moneylaunderingterrorismi rahastamisekahtlussuspicion of terroristfinancingsularahatehingüle piirsummacash transactionabove the limitsummapõhinesum-basedsummapõhisustäpsustamatanot specifiedKOKKUTOTAL0,0 8,4 16,4 75,1 0,1 1000,0 98,7 0,2 1,1 0,0 1000,4 12,1 0,0 87,5 0,0 1001,7 25,5 0,0 72,8 0,0 10016,7 83,3 0,0 0,0 0,0 10016,7 33,3 0,0 50,0 0,0 1000,0 100,0 0,0 0,0 0,0 100100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1000,0 23,8 0,0 76,2 0,0 1000,0 0,0 0,0 100,0 0,0 10065,0 27,4 0,0 6,8 0,9 100100,0 0,0 0,0 0,0 0,0 10063,6 27,3 0,0 9,1 0,0 100Tabel 2. Teatamise põhjused subjektide gruppide lõikes.Table 2. Reasons for reporting by subject groups.Uue RTRTSi kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismirahastamise kahtluse korral ettekirjutusegatehingu peatada või kehtestada konto võitehingu objektiks oleva vara käsutamise piirangukuni 30 ööpäevaks (vt pikemalt ptk 1.5). Tehingutepeatamise õigust kasutas büroo 2008. aastalkokku 103 korral (vt joonis 5), st pisut vähem kuikaks korda rohkem kui kahel eelneval aastal. Nimetatudalusel peatatud tehingute summaarneAccording to the new Prevention Act, upon a suspicionof money laundering or terrorist financing, the FIUmay suspend a transaction or impose restrictions onthe use of the account or the disposal of other propertywhich is the object of the transaction for up to 30 days(for more information see Chapter 1.5). In 2008 theFIU used the right to suspend transactions in total103 times (see figure 5), i.e. a bit less than twice morethan in the two previous years. The total value of thetransactions suspended was about 109 million kroons,2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200823

väärtus oli ligi 109 miljonit krooni, mis on eelnevaaastaga võrreldaval tasemel. Seisuga 31.12 olirahapesu andmebüroo ettekirjutusega peatatudtehingute väärtus 42,2 miljonit krooni.Samuti võib RAB ettekirjutuse alusel piirata teatudjuhtudel – vara korral, mille suhtes on kahtlus,et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks võijuhul, kui rahapesu kahtluse korral vara päritolukontrollimisel vara valdaja või omanik ei esita rahapesuandmebüroole 30 ööpäeva jooksul alatestehingu peatamisest või konto kasutamise piirangukehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolukohta - vara käsutamist selle tagamiseks kuni60 ööpäevaks (vt pikemalt ptk 1.5). Nimetatudpiirangud seadis RAB kontodele 2008. aastal 39korral, seega mõnevõrra vähem kui kahel eelnevalaastal.which is at the same level with the previous year. As of31 December the value of the transactions suspendedby an FIU precept was 42.2 million kroons.The FIU may also restrict the disposal of propertyfor securing thereof in certain cases – for property forwhich there is a suspicion that it is used for terrorist financingor if, upon inspection of the origin of the propertyin the case of a suspicion of money laundering,the possessor or owner of the property does not submitto the FIU within 30 days of the suspension of thetransaction or the imposition of the restriction on theuse of the account evidence as regards the legal originof the property – for up to 60 days (for more informationsee Chapter 1.5). In 2008 the FIU imposed theaforementioned restrictions on accounts 39 times,thus somewhat less than in the two previous years.200620072008Joonis 5. Rahapesu andmebüroo poolt peatatud tehingud.Figure 5. Transactions suspended by the FIU.* Alates 28.01.08 on RABil õigus peatada tehingud kuni 30 ööpäevaks (varem2 tööpäeva) ning piirata vara käsutamist (nn arestid) selle tagamiseks kuni60 ööpäevaks (varem 10 tööpäeva).** “Summa” on arestitud kontodel olevate rahasummade agregeeritud väärtus.* From 28 January 2008 the FIU shall have the right to suspend transactions for 30 days(earlier for 2 working days) and restrict the disposal of the property (the so-calledseizures) for security thereof for up to 60 days (earlier for 10 working days).** The “amount” is the aggregated value of the amounts of money on the seizedaccounts.Varade käsutamist piiras rahapesu andmebüroo2008. aastal 30+60 päevaks kokku üheksal korralning rahaliste vahendite käsutamist piirati30 päevaks 18 korral ning 60 päevaks 5 korral.In 2008 the FIU restricted the disposal of propertyfor 30+60 days in total in nine cases and the disposalof financial resources was restricted for 30 days in18 cases and for 60 days in 5 cases.2.2. Ülevaade büroo edastatudmaterjalidest2008. aastal edastas rahapesu andmebüroo uurimisorganitele156 materjali. Kuigi edastatudmaterjalide arv oli mõnevõrra väiksem kui 2007.aastal, oli nendega seotud isikute arv ligikaudusamal tasemel ning seotud summade arv pisut2.2. Overview of materials forwardedby the FIUIn 2008, the FIU forwarded 156 materials to investigativebodies. Although the number of forwarded materialswas somewhat smaller than in 2007, the number ofpersons related to the materials was approximately atthe same level and the number of the amounts involved242. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

vähem kui kaks korda kõrgem kui eelmisel aastal(vt tabel 3).in the materials was a bit less than twice as high as thanin previous year (see table 3).2006 2007 2008uurimiseks edastatud materjalidmaterials forwarded to investigat ive bodies… edastatud materjalidega seotud teatiste arv... the number of reports related to the forwarded materials… edastatud materjalidega seotud summad... the amounts involved in forwarded materials… edastatud materjalidega seotud isikute arv... the number of persons involved in the forwarded materialskriminaalmenetluse alustamise otsustamiseksto make a decision as regards commencing of criminal proceedings… seisuga 31.12 alustatud kriminaalmenetlused… criminal proceedings commenced as of 31 December… sh alustatud rahapesumenetlused... incl. commenced money laundering proceedingsolemasoleva kriminaalasjaga liitmiseksto be annexed to an ongoing criminal mattervastused päringutele, teabeksreplies to enquiries, for information… sh vastused kriminaaltulu taotlemise tuvastamise päringutele… incl. replies to enquiries concerning detection of pursuit of criminal proceeds120 196 156358 397 2824,9 mld4,9 bln870,2 mln870,2 bln1,5 mld1,5 bln651 846 80643 48 1735 13 810 5 518 28 1859 120 121na 14 47Tabel 3. Ülevaade rahapesu andmebüroo poolt uurimisorganitele edastatud materjalidest.Table 3. Overview of the materials forwarded by the FIU to investigative bodies.Sarnaselt varasemate aastatega olid edastatudmaterjalide hulgas kõige suurema osakaaluga –2008. aastal enam kui 75% - vastused päringutelening teabeks saadetud info. Nii kriminaalmenetlusealustamise otsustamiseks kui olemasolevakriminaalasjaga liitmiseks saadetud materjalideosakaal oli praktiliselt võrdne – 11% (vt joonis 6).Similarly to the previous years the largest share of theforwarded materials – in 2008 more than 75% – werereplies to enquiries and for information. The share ofthe materials sent to make a decision as regards commencingcriminal proceedings and to be annexed to anongoing criminal matter was practically equal – 11%(see figure 6).Vastused päringutele, teabeksReplies to enquiries, for informationKriminaalmenetluse alustamise otsustamiseksTo make a decision as regards commencement ofcriminal proceedingsOlemasoleva kriminaalasjaga liitmiseksTo be annexed to an ongoing criminal matterJoonis 6. 2008. aastal uurimisorganitele edastatud materjalide jaotumine edastamise põhjuse alusel.Figure 6. The division of materials forwarded to investigative bodies in 2008 on the basis of the reason for forwarding.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200825

Edastatud materjalides kasutati 282 RABile laekunudteatises sisalduvat infot. Siinkohal rõhutame,et seadusest tulenevalt ei edasta RAB uurimisasutuseleteataja isikut ning ei edasta üks-üheseltteatises sisalduvat infot.The forwarded materials consisted of the information of282 reports received by FIU. We would like to draw thereader’s attention that the FIU does not disclose to theinvestigative body the reporting person and the wordby-wordinformation included in the report.krediidiasutusedcredit institutionsfinantseerimisasutusedfinancial institutions…sh valuutavahetused…incl. currency exchange bureaus…sh postkontorid…incl. post officesriigiasutusedstate authorities…sh politseiasutused…incl. police authoritiesmuud eraõiguslikud ettevõtjadother private companies…sh kauplejad…incl. traders… sh õnnemängude korraldajad… incl. organisers of gambling…sh muud…incl. othermuudotherprofessionaalidprofessionals...sh advokaadid...incl. lawyers...sh notarid...incl. notaries publicteise riigi asutusedforeign authoritiesKOKKUTOTALGruppGroupTeatiste arvNumber of reportsOsakaal (%)Share (%)141 5052 18,4143458 20,65016 5,721319 3,25 1,8141 0,4282 100Tabel 4. RABilt uurimisorganitele edastatud materjalide aluseks olevate teatiste jagunemine teatajategruppide alusel.Table 4. The division of reports serving as a basis for the materials forwardedto the investigative bodies,by groups ofreporting persons.Kui üldiselt olid teatamisaktiivsuselt sel aastal esireasfinantseerimisasutused, siis edastatud materjalidealuseks olevate teatiste saatjate hulgasdomineerivad selgelt krediidi-, politsei- ja postiasutused(vt tabel 4). See on ka mõistetav, kunanimetatud subjektide gruppidelt laekuvad teatisedeelkõige rahapesu või terrorismi rahastamisekahtlusega tehingute kohta; teiste subjektidegruppide teatamisaktiivsus tuleneb märkimisväärsesosas summapõhise teatamise kohustusest.Edastatud materjalide aluseks olevate teatistekorral olid olulisimateks kahtlust tekitavateks asjaoludeksmahukad sularaha väljavõtmised pangaautomaadistja pangakontorist ning sularahaarveldused(vt joonis 7).If for reports received by FIU financing institutionsdominated as reporters, most of the reports used as abasis for the materials forwarded to investigative bodieswere sent by credit institutions, police and post officesauthorities (see table 3). This is also understandableas reports received from the aforementionedsubject groups are mainly related to transactions ofmoney laundering or terrorist financing suspicion; thenotification activity of other subject groups arises in asignificant part from the sum-based notification obligation.In the case of reports used as a basis for materialsforwarded to investigative bodies the most suspiciousaspects were large-scale cash withdrawals from ATMsand bank offices and cash settlements (see figure 7).262. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

Joonis 7. Levinuimad teatamise indikaatorid edastatud materjalide aluseks olevate teatiste korral.Figure 7. The prevalent reporting indicators of reports used as a basis for forwarded materials.* Selgitus:3.1.10. üksik suur või regulaarsed sularaha väljavõtmised ka väiksemates summadespangaautomaadi kaudu;3.1.11. üksik suur või regulaarsed sularaha väljamaksed ka väiksemates summadespangakontoris, kui see ei vasta kliendi tavapärasele tegevusele võiharilikule käibele;11.7. isik soovib arveldada sularahas rohkem kui 300 000 kroonises summaulatuses;2.6. tavapäraselt passiivse majanduskäibega või vastloodud ettevõte esitabandmeid ebaharilikult suure käibe või kasumlikkuse kohta eesmärgigasaada vahendeid toreduslikeks kulutusteks;3.2.8. üksik suur (200 000 krooni) või ebaharilikult sagedased maksed ka väiksematessummades samade osapoolte vahel, kusjuures muid tavapäraselemajandustegevusele viitavaid tehinguid kontol ei toimu;3.1.1. üksikud suured (üle 200 000 krooni) või perioodilised sularaha sissemaksedka väiksemates summades, kui see ei vasta isiku majandustegevuselevõi harilikule käibele;3.2.1. üksik ebatavaliselt suur, harilikule käibele mittevastav ja/või piisavaltpõhjendamata siseriiklik makse;3.2.2. üksik ebatavaliselt suur, harilikule käibele mittevastav ja/või piisavaltpõhjendamata välismakse;3.2.13. esinevad muud eelnevates alapunktides nimetamata tunnused, mis võivadosutada ebaseaduslikule tegevusele.* Explanation:3.1.10. one major cash withdrawal or regular cash withdrawals insmaller amounts from an ATM;3.1.11. one major or regular cash payments in smaller amounts froma bank office if it does not conform to the person’s economicactivities or normal turnover;11.7. the person wants to settle in cash in an amount exceeding300,000 kroons;2.6. an enterprise with a usually passive economic turnover or anewly established enterprise submits data about unusuallylarge turnover or profitability with the aim of receiving fundsfor luxurious expenses;3.2.8. single large (200,000 kroons) or unusually frequent paymentsalso in smaller amounts between the same participants,whereas other transactions indicating normal economic activitiesdid not take place on the account;3.1.1. a few major (more than 200,000 kroons) or periodic cashpayments in smaller amounts if it does not conform to theperson’s economic activities or normal turnover;3.2.1. single unusually large national payment not conforming tonormal turnover and/or not sufficiently justified;3.2.2. single unusually large cross-border payment not conformingto normal turnover and/or not sufficiently justified;3.2.13. other characteristics not listed in previous clauses are presentwhich may refer to illegal activities.Rahapesule eelneb reeglina eelkuritegu, millestsaadud kriminaalset tulu püütaksegi erinevaidskeeme kasutades legaalsesse majandustegevussesuunata. Rahapesu andmebüroo poolt uurimisorganitelemenetluse alustamise otsustamiseksedastatud materjalide korral jagunesid eeldatavadeelsüüteod 2008. aastal võrdlemisi ühtlaselt(vt tabel 5). 2006. ja 2007. aastal oletatavate eelkuritegudenadomineerinud arvutikelmused onnüüdseks jäänud tahaplaanile ning viimaste suundumustekohaselt on erinevate phishingskeemidekasutamine kurijategijate poolt vähenenud. Üheltpoolt on sellele kaasa aidanud avalikkuse tähelepanujuhtimine taolistele skeemidele ning inimesteteadlikkuse tõus, teisalt teevad uurimisasutused(sh rahapesu andmebüroo) tihedalt koostööderi skeemide tuvastamiseks ning tõkestamiseks,mille tulemusena on kinni peetud ja kohtu alla antudmitmeid arvutikelmusega tegelevaid isikuid.Money laundering is preceded, as a rule, by a predicateoffence, the criminal proceeds received from whichare tried to be integrated into legal economic activitiesusing different laundering schemes. In the case of materialsforwarded by the FIU to investigative bodies inorder to make a decision as regards commencing proceedings,the division of predicate offences was quiteequal in 2008 (see table 5). The share of computerrelatedacts of fraud – the main presumable predicateoffence in 2006 and 2007 – has decreased significantlyand according to the last trends the use of differentphishing schemes by criminals has reduced. On theone hand, this is due to the higher public awareness ofsuch schemes . On the other hand investigative bodies(incl. the FIU) work in close cooperation in orderto detect and prevent different schemes, as a result ofwhich several persons engaged in computer-relatedfraud have been detained and prosecuted.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200827

maksupettustax evasionOletatav eelsüüteguPresumable predicate offencedokumendi võltsimine ja/või kasutaminecounterfeiting and/or use of documentskelmusfraudulent conduct…sh arvutikelmus…incl. computer-related fraudomastamineembezzlementnarkokuritegudrug-related criminal offenceröövrobberysalakaubaveduillicit trafficväärtegumisdemeanourväljapressimine, korruptsioon, vargusextortion, corruption, theftmuudotherKOKKUTOTAL2008 2007 20064 1 74 13 42 301 39 243 2 5211111 119* 48 43Tabel 5. Menetluse alustamiseks saadetud materjalide jagunemine oletatatava eelsüüteo alusel.Table 5. The division of materials sent for commencing proceedings by presumable predicate offence.Märkus:* 2008. aastal on oletatavate eelkuritegude summa suurem kui menetlusealustamiseks saadetud materjalide arv, kuna kahel juhul oli oletatavaideelkuritegusid rohkem kui üks.Comment:* In 2008 the sum of the presumable predicate offences is higher thanthe number of materials sent for commencing proceedings as in twocases FIU detected more than one predicate offence.Keelduti menetluse alustamisest (5)Proceedings commenced based on the characteristicsindicating money laundering (5)Seisuga 01.01.09 pole seisukohta võetud (3)The commencement of proceedings was refused (4)Kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseksTo make a decision as regards commencment of criminalproceedingsMenetlus alustaud muu § alusel (3)Proceedings commenced based on another sectionof law (3)Lisatud kriminaalasja juurde (2)Annexed to a criminal matter (2)Joonis 8. Rahapesu andmebüroo poolt uurimisorganitele kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseksedastatud materjalide jagunemine vastavalt tegelikule kasutamisele.Figure 8. The division of materials forwarded by the FIU to the investigative bodies for making a decision as regardscommencing criminal proceedings according to actual use.282. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

Kriminaalmenetluse alustamiseks saadetud materjalidestkolmandiku korral alustati menetlust karistusseadustiku§ 394 (rahapesu) alusel. Olemasolevakriminaalasja juurde lisati ning muu süüteo menetlustalustati ligi viiendikul juhtudest. Menetluse alustamisestkeelduti neljandikul juhtudest (vt tabel 8).In one-third of the materials sent for commencing criminalproceedings, proceedings were commenced on the basisof § 394 of the Penal Code (money laundering). In aboutone-fifth of the cases the materials were annexed to anongoing criminal matter and proceedings of other offencewere commenced. In one-fourth of the cases the commencementof proceedings was refused (see figure 8).Juhtum 1. Kelmusele kaasaaitamineSeptembris 2008 jõudis kohtuotsuseni kriminaalasi,kus isikut A süüdistati selles, et taosutas ainelist kaasabi isikule B, kes pani arvutipettusetagajärjel kannatanu kontolt võetudrahaga toime rahapesu selle tõelise omanikuja vara päritolu varjamise eesmärgil. Kuriteoskeem oli järgmine.Isik A, tegutsedes kohtueelse menetluse käigustuvastamata isiku B ettepanekul ja eelnevaltlubatud vaevatasu saamise eesmärgil,sai auto ostmiseks sõpradelt raha ülekandmiseette käändel juurdepääsu oma tuttavale Ckuuluva ettevõtte X internetipanga paroolideleja pangakaardile. Seejärel edastas isik X ettevõtteomaniku teadmata pangadokumendiduurimise poolt tuvastamata isikule B teades,et ta aitab kaasa seadusvastasele tegevusele.Antud pangadokumente kasutades kanti isikuleD kuuluvalt arveldusarvelt arvutikelmusetoimepanemise teel saadud raha summas3699,67.-eurot (57544.-krooni) isiku C arvelening võeti see tuvastamata isiku poolt sularahaautomaadikaudu välja.Isik A mõisteti süüdi rahapesule kaasaaitamisesning teda karistati 8-kuulise vangistusega.Case 1. Aiding fraudulent conductIn September 2008 a judgment was made in criminalmatter where person A was accused of having providedmaterial assistance to person B, who had committedmoney laundering with money withdrawn from avictim’s account as a result of computer-related fraudfor the purpose of concealing the actual owner of themoney and the origin of the property. The scheme ofthe criminal offence was as follows.Person A, acting on the proposal of person B, unidentifiedduring the pre-trial procedure, and for the purposeof receiving consideration promised earlier, gained accessfrom his friends to the Internet bank passwordsand bank card of company X, which belonged to hisacquaintance C, under the pretext of transferring moneyfor buying a car. Thereafter, without the knowledgeof the owner of company X, the person forwarded thebank documents to person B, unidentified during investigation,being aware that thus he contributed tounlawful activities. Using the given bank documents,money in the amount of 3,699.67 euros (57,544 kroons)received as a result of committing computer-relatedfraud was transferred from the current account belongingto person D to the account of person C and it waswithdrawn from an ATM by an unidentified person.Person A was convicted of aiding money launderingand he was punished by an imprisonment of 8months.Rahapesu (5)Money laundering (5)Maksudest kõrvalehoidmine suures ulatuses (1)Large-scale tax evasion (1)Isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmatajätmine (1)Failure to perform the identification obligation (1)Arvutikelmus (1)Computer-related fraud (1)Kelmus (1)Fraudulent conduct (1)Joonis 9. Uurimisorganite poolt rahapesu andmebüroo materjalide põhjal menetust alustatud süütoeasjadejagunemine süüteoliikide lõikes.Figure 9. The division of offence proceedings commenced by the investigative bodies based on the materials forwardedby the FIU according to types of offence.*Märkus:joonisel kajastatud süüteoasjade summa on suurem kui tabelis 2 esitatudalustatud kriminaalmenetluste arv, kuna mitmel juhul alustati menetlustenam kui ühe karistusseadustiku § alusel.* Comment:the sum of the offence proceedings presented in the figure is biggerthan the number of the commenced criminal proceedings presentedin table 2 as in several cases the proceedings were commenced basedon more than one section of the Penal Code.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200829

Alustatud menetluse hulgas domineerib süüteonarahapesu. Teiste süüteoliikide osakaal on tunduvalttagasihoidlikum.Among the commenced proceedings the dominatingtype of offence is money laundering. The share of othertypes of offences is more modest.Juhtum 2. Case 2.Isik A, esitas ajavahemikul dets 2006-juuni2007 erinevatele krediidi- ja finantseerimisasutustelelaenutaotlusi teiste isikute nimeltkavatsusega laenu mitte tagastada ja rahaomastada. Laenu kandsid finantseerimisasutusedüldjuhul kas isiku A enda või isikute Bja C arvelduskontole, millelt isik A raha omastas.Krediidiasutustelt väikelaenude võtmisekskasutas isik A isiku D internetipanga paroole,kasutajatunnust ja salasõna. Saadud laenuomastas isik A. Lisaks esines isik A raieõigusevõõrandamisel talle mittekuuluva kinnistuomanikuna, mille tulemusena tasus ettevõtte Xomanik E talle raieõiguse eest 23 200 krooni.Seejärel sooritas isik A enda valdusesse saadudisikute B, C ja D internetipanga paroolikaarte,kasutajanimesid ja salasõnasid teadesmitmeid pangaülekandeid eesmärgiga varjatakelmuse toimepanemise tulemusena saadudraha tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritoluning võttis lõpuks illegaalsel teel saaduraha sularahaautomaatidest välja. Kokku sooritasisik A kuriteo tulemusena saadu varagatehinguid väärtuses kokku 91 155 krooni.Isik A mõisteti 2008. aasta märtsis muuhulgassüüdi rahapesus ning teda karistati selle eest1,5 aasta pikkuse vangistusega.From December 2006 to June 2007 person A submittedloan applications to different credit and financinginstitutions in the name of other personswith the intent not to return the loan and to embezzlethe money. The financing institutions generallytransferred the loan either to the bank account ofperson A himself or of persons B and C, from whichperson A embezzled the money. To take small loansfrom credit institutions, person A used the Internetbank codes, user name and password of personD. The received loan was embezzled by person A.In addition, upon transfer of the cutting right, personA presented himself as the owner of a registeredimmovable which did not belong to him, asa result of which owner E of company X paid him23,200 kroons for the cutting right.Thereafter, while knowing the Internet bank codes,user names and passwords of persons B, C andD, which were in his possession, person A madeseveral transfers for the purpose of concealing theactual owner and illicit origin of the money receivedas a result of his fraudulent conduct and finallywithdrew the illegally received money from ATMs.In total, person A conducted transactions with theproperty received as a result of the criminal offencein the total amount of 91,155 kroons.In March 2008 person A was convicted, inter alia,of money laundering and he was punished for thatby an imprisonment of 1.5 years.2.3. RAHAPESUALASE TEADLIKKU-SE TÕSTMINESarnaselt varasemate aastatega pööras rahapesuandmebüroo ka 2008. aastal tähelepanu avalikkuserahapesualase teadlikkuse tõstmisele, mis ondefineeritud RTRTSis ka ühe büroo ülesandena.Alates 2008. aasta algusest on rahapesu andmebürooloma veebileht www.politsei.ee/rahapesu,millelt on teemast huvitatud lugejal võimaliksaada informatsiooni antud valdkonna siseriiklikeja rahvusvaheliste õigusaktide, rahapesualastekohtuotsuste ning rahapesu andmebüroo funktsioonideja tegevuste kohta. Lisaks on veebileheltkättesaadavad kõik RABi aastaraamatud jasoovituslikud juhendid kohustatud subjektidele.Samuti on RABi veebilehelt võimalik kontrollida,kas isik on kantud ÜRO või ELi rahvusvahelistefinantssanktsioonide nimekirjadesse.Lisaks mitmetele ajakirjanduses avaldatud nii üldistelerahapesu süsteemi tutvustavatele kui tolhetkel aktuaalsetele antud valdkonna probleemeanalüüsivatele artiklitele panustasid rahapesuandmebüroo ametnikud teadmiste tõstmise-2.3. IMPROVEMENT OF MONEYLAUNDERING AWARENESSSimilarly to the previous years, in 2008 the FIU alsopaid attention to improving the money launderingawareness of the public, which the Prevention Act hasalso defined as one of the tasks of the FIU. Since thebeginning of 2008 the FIU has its own website www.politsei.ee/rahapesu, where the readers can obtain informationabout the national and international legislationmoney laundering court sentences and functionsand activities of the FIU. In addition, all the FIU annualreports and advisory guidelines for obligated subjectsare available on the website. Likewise, it is possible tocheck on the FIU website whether a person has beenentered in the list of UN or EU international financialsanctions.In addition to several general articles in the press introducingthe system of money laundering as well asthose analysing current problems of the given field,the FIU officials also contributed to improving knowledgein the form of training events. As it can be seenin table 6, the number of lectures held in 2008 and thenumber of participants therein was considerably high-302. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

le koolituste vormis. Nagu nähtub tabelist 6, oli2008. aastal peetud loengute ning nendel osalenutearv tunduvalt kõrgem kui kahel varasemalaastal. Koolitatavate isikute ring oli heterogeenne,peamisteks sihtgruppideks olid kohustatudsubjektide kõrval ka politseinikud, prokuröridning kohtunikud.er than in the two previous years. The audience of thetraining s was heterogeneous, besides the obligatedsubjects the main target groups were also policemen,prosecutors and judges.Peetud loenguidNumber of lectures… osalenute arv... number of participants2006 2007 200828 29 46~1000 ~985 ~1535Tabel 6. Rahapesu andmebüroo ametnike teostatud koolitused.Table 6. Training events provided by the FIU officials.Lisaks püüab RAB kohustatud subjektide teadlikkusttõsta kvaliteetse tagasiside andmise vormis.Jätkuvalt keskendub RAB positiivsele tagasisidele,teavitades RABi poolt uurimisorganitele edastatudmaterjalide aluseks olnud teatise saatnudisikut, et RABile edastatud informatsioon oli asjakohane.Samuti antakse teada, millise karistusseadustikuparagrahvi alusel menetlust alustatining kes kuritegu menetleb.Lisaks positiivsele tagasisidele, koolitustele ningajakirjanduses avaldatud artiklitele antakse kohustatudsubjektidele ning laiemale avalikkuseleigal aastal tagasisidet rahapesu andmebürooaastaraamatu vormis, kus kajastatakse rahapesuandmebüroo töötulemusi, Eesti rahapesu tõkestamisesüsteemi ning aasta jooksu toimunud olulisemaidmuudatusi, rahapesu tüpoloogiaid jms.In addition, the FIU tries to improve the awareness ofobligated subjects by providing high-quality feedback.The FIU focuses on positive feedback, notifying thepersons who sent reports serving as a basis for thematerials forwarded by the FIU to investigative bodiesthat the information forwarded to the FIU was relevant.The persons are also notified of the section of the PenalCode on the basis of which the proceedings were commencedand who conducts proceedings in the criminaloffence.In addition to positive feedback, training events andarticles in the press, feedback is provided each yearto the obligated subjects and the general public in theform of the FIU annual report, which records the FIUwork results, the Estonian system for prevention ofmoney laundering, the most important changes whichhave taken place during the year as well as the moneylaundering typologies, etc.2.4. KOOSTÖÖ TEISTE RIIKIDE PÄ-DEVATE ASUTUSTEGA2008. aastal kasvas märgavatalt nii välisriigistsaadud kui saadetud päringute arv. Kui saabu-2.4. Cooperation with competentforeign authoritiesIn 2008 there was a significant increase in the numberof enquiries received from and sent to foreign coun-saabunudreceivedsaadetudsentJoonis 10. RABile poolt saadud ja saadetud välispäringute arv.Figure 10. The number of foreign enquiries received and sent by the FIU.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200831

nud välispäringute arv kasvas võrreldes 2007.aastaga 40%, siis saadetud päringute arv enamkui kahekordistus.Peamiste koostööpartneritena domineerisidLäti, Soome ning Venemaa (vt tabel 7), mis onka arusaadav, arvestades riikide territoriaalsetlähedust.tries. While the number of received foreign enquiriesincreased by 40% as (compared to 2007), the numberof sent enquiries more than doubled.The main partners were Latvia, Finland and Russia(see table 7), which is also understandable, taking accountof the territorial closeness.KOKKUTOTALLätiLatviaSoomeFinlandTaiwanTaiwanVenemaaRussiaUkrainaUkraineBulgaariaBulgariaLeeduLithuaniaLuxemburgLuxembourgRootsiSwedenSuurbritanniaGreat Britainsaabunudreceivedsaadetudsent204 10740 3234 113126 2512 398 441 91 4Tabel 7. Riigid, kust rahapesu andmebüroo 2008. aastal sai või saatis enam kui 4 välispäringut.Table 7. Countries from which the FIU received or to which it sent more than 4 foreign enquiries in 2008Lätist saabunud välispäringute sisu põhjal on alustoletada, et sagenemas on aastaraamatu tüpoloogiateosas tutvustatav rahapesuskeem nr 3, millekohaselt kasutavad Lätis resideerivad kurjategijadEestis asuvaid pangakontosid eelkõige maksupettustestsaadud tulu varjamiseks. 2008. aastalsagenesid juhud, kus Läti rahapesu andmebüroopöördus Eesti rahapesu andmebüroo poole abipalvegaväljastada informatsiooni maksupettusetoime pannud Läti residendist äriühingu kohta, keskandis pettusest saadud rahad üle Eestis registreeritudäriühingu Eestis asuvale pangakontole.Selliste äriühingute taustaanalüüs näitab, et nendejuhatuse liikmeteks ja/või osanikeks on reeglinaLäti kodanikud ning äriühingul sageli reaalne majandustegevuspuudub, viidates selgelt asjaolule,et ettevõte on loodud eelkõige rahapesuskeemiteostamiseks.Eesti-Venemaa suunal toimunud infovahetus onkinnitanud rahvusvaheliste kuritegelike gruppidepoolt toime pandud kuritegudest saadud kriminaalsetulu juhtimist läbi mitteresidentide Eestisasuvate arvelduskontode. Sellistes skeemideskasutatakse enamasti madala maksumääragaBased on the content of the foreign enquiries receivedfrom Latvia it is likely that money laundering schemeno. 3 introduced in the typology part of the annual report,according to which criminal offenders residingin Latvia use bank accounts located in Estonia particularlyfor concealing the proceeds received fromtax evasions, will become more and more frequent innext years. In 2008 the number of cases where LatvianFIU addressed the Estonian FIU with a request to issueinformation about a Latvian resident company whocommitted tax evasion and transferred the moneyreceived therefrom to an Estonian bank account of acompany registered in Estonia, increased considerably.The in-depth analysis of such companies indicatesthat the members of the management board and/orshareholders thereof are, as a rule, Latvian citizens andthe company often have not actual economic activities,which clearly refers to the fact that the companyhas been established particularly for realising moneylaundering schemes.The exchange of information between Estonianand Russian authorities has verified the followingscheme: management of criminal proceeds receivedfrom criminal offences committed by internationalcriminal groups transferred to current accounts lo-322. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

territooriumil 12 registreeritud äriühinguid, kelle volitatudesindajaks on Venemaa kodanik. Sarnasteskeemide tuvastamiseks on rahapesu andmebüroopoole pöördunud ka teiste riikide, näiteks Ukrainaametivõimud, paludes abi mitteresidendisttehingupartneriga seotud asjaolude tuvastamiselja kontrollimisel.Aktiivne ja tõhus infovahetus toimub Eesti jaSoome rahapesu andmebüroo vahel. Samuti onsagenenud juhud, kus abi palutakse juhtumiteuurimisel, kus kurjategijad kasutavad raha pesemiseksEestis registreeritud äriühinguid, mille juhatuseliikmeks või osanikuks on Rootsi kodanik.Tüüpskeemi kohaselt kasutatakse äriühingu Eestisasuvaid arvelduskontosid, kuhu Rootsi äriühingudkannavad raha, mis võetakse seejärel Rootsis asuvatestsularahaautomaatidest sularahas välja. Nimetatudjuhtudel on tõenäoliselt tegemist eelpoolkirjeldatud piiriüleste maksupettustega (tüpoloogiateskeem nr 3).Lisaks ametlikele päringutele edastab rahapesuandmebüroo välisriigi rahapesu andmebüroodeleka enda algatusel infot juhul, kui uurimise käigustuvastatakse asjaolusid, millest välisriigi rahapesuandmebürool võiks kasu olla. 2008. aastal edastatisel viisil infot kokku 18 korral.Üldaktsepteeritud rahvusvahelise praktika kohaselttuleb välisriigist saadud informatsiooni kasutamisekskohtumenetluses selleks eelnevalt küsidainfo edastanud rahapesu andmebüroo luba. 2008.aastal esitati Eesti rahapesu andmebüroole välisriikidest37 taotlust informatsiooni kasutamiseks.cated in Estonia by using non-resident non-residentsdraw men. Such schemes use mostly companies registeredon low tax rate territory 12 , whose authorisedrepresentative is a Russian citizen. In order to detectsimilar schemes, authorities of other countries, e.g. theUkraine, have also addressed the FIU by asking for assistancein detection and verification of circumstancesrelated to non-resident transaction partners.An active and efficient information exchange takesplace between the Estonian and Finnish FIUs. Increasingare also the cases where assistance is askedin investigating cases where criminal offenders use formoney laundering companies registered in Estonia, amember of the management board or a shareholderof which is a Swedish citizen. According to a typicalscheme, Swedish companies use their accounts,located in Estonia, for transferring money into the accounts,which is thereafter withdrawn in cash fromATMs located in Sweden. The aforementioned casesprobably involve the cross-border tax evasions specifiedbelow (typology scheme no. 3).In addition to official enquiries, the FIU also forwardsinformation to foreign FIUs on its own initiative if duringinvestigation the circumstances are detected whichcould be of use to a foreign FIU. In 2008, informationwas forwarded in such manner in total 18 times.According to the generally accepted international practice,in order to use information obtained from a foreigncountry in judicial proceedings prior consent must beasked from the FIU who forwarded the information. In2008, 37 applications for using information were submittedby foreign countries to the Estonian FIU.2.5. JÄRELEVALVERTRTSi kohaselt kuulub rahapesu andmebürooülesannete hulka ka järelevalve teostamine seadusesmääratletud ettevõtjate üle. 2008. aastalteostati lisaks kohapealsetele kontrollidele esmakordseltka kaugvormis nn off-site järelevalvetpankrotihaldurite ning kohtutäiturite puhul.Rahapesu andmebüroo ametnike teostatud järelevalvekontrollidearv kasvas võrreldes eelmiseaastaga märgatavalt, kasv kahe aasta võrdlusesoli 75%. Siiski jäi kohapealsete kontrollide arvvõrreldes 2007. aastaga võrreldavale tasemele.Märkimisväärselt kasvas ka järelevalve teostamiselavastatud rikkumiste tõttu alustatud väärteomenetlustearv - kui varasematel aastatel on menetlustearv kõikunud 3-6 piires, siis 2008. aastalalustati väärteomenetlust 49 juhul (vt joonis 11).2.5. SUPERVISIONIn accordance with the Prevention Act, one of the tasksof the FIU is also exercising supervision over the obligatedpersons defined in law. In 2008, for the first timethe FIU exercised in addition to on-site inspections alsooff-site supervision in the case of trustees in bankruptcyand bailiffs.The number of supervision inspections conducted bythe FIU officials increased considerably as comparedto the previous year, the increase in comparison of thetwo years was 75%. However, the number of on-siteinspections remained at the same level as in 2007. Thenumber of misdemeanour proceedings commenceddue to violations detected upon exercising supervisionalso increased significantly – while in earlier years thenumber of proceedings has been in between 3-6, in2008 misdemeanour proceedings were commenced in49 cases (see figure 11).12Kehtiva regulatsiooni kohaselt loetakse madala maksumääragaterritooriumiks sellist territooriumi, kus ei olekehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumiltvõetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksemkui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isikpeaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult. Offshore-piirkonnadon kurjategijatele atraktiivsed seetõttu, etlisaks liberaalsetele äriühingu registreerimise protseduurireegliteleei avalikustata ka äriühingu tegelikku kasusaavatisikut.12According to the applicable regulation a low tax rate territoryis such a territory, which does not impose a tax on theprofits earned or distributed by a legal person or where suchtax is less than two-thirds of the income tax which a naturalperson who is an Estonian resident would have to pay ona similar amount of business income. Offshore regions areattractive to criminal offenders due to the fact that in additionto liberal rules of procedure regarding registration ofcompanies the actual beneficiaries of the company are notdisclosed either.2. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 200833

Teostatud järelevalvekontrollide arvNumber of supervision inspections conductedAlustatud väärteomenetluste arvNumber of misdemeanour proceedingscommencedJoonis 11. Teostatud järelevalvekontrollide ning alustatud väärteomenetluste arv.Figure 11. The number of supervision inspections conducted and the misdemeanour proceedings commenced.Tabel 8 annab ülevaate rahapesu andmebüroopoolt teostatud järelevalvekontrollide arvust ningalustatud süütegude menetluste arvust subjektidegruppide lõikes.Table 8 provides an overview of the number of supervisioninspections conducted by the FIU and thenumber of offence proceedings commenced by subjectgroups.SektorSectorFinantseerimisasutusedFinancing institutionsKasiinodCasinosKinnisvaraReal estatePandimajadPawn shopsMaksevahendajadPayment intermediariesKauplejadTradersPankrotihalduridTrustees in bankruptcyKohtutäituridBailiffsKOKKUTOTALOff-site kontrollidOff-site inspectionsKohapealsedkontrollidOn-site inspectionsEttekirjutusedPreceptsVäärteodMisdemeanoursKuriteoteatedReports of criminaloffences0 62 26 16 1844750 42760 43 298 4 422 8131 229 71 49 1Tabel 8. Järelevalvekontrollide ning väärtegude arv subjektide gruppide lõikes.Table 8. Number of supervision inspections and misdemeanours by subject groups.Kokku trahvisid rahapesu andmebüroo ametnikudRTRTSi nõudeid eiranud ettevõtteid 2008.aastal summas 968 400 krooni.In total, in 2008 the FIU officials imposed fines on companieswho disregarded requirements of the PreventionAct in the amount of 968,400 kroons.342. ÜLEVAADE RAHAPESU ANDMEBÜROO TEGEVUSEST 2008. AASTAL | 2. Overview of the activities of the financial intelligence unit in 2008

UUED RAHAPESUTÜPOLOOGIAD EESTIS3.NEW MONEY LAUNDERING TYPOLOGIES IN ESTONIA20

SKEEM 1. Kuritegelike gruppide pooltäriühingute ülevõtmine ning seejärel äriühingutevara omastamine läbi fiktiivsetetehinguteKurjategijad valivad välja huvipakkuva äriühinguning teevad vajalikud päringud äriregistri infosüsteemi,kust nad saavad vajaliku informatsiooni ettevõtteomanike, juhatuse liikmete, majandusaastaaruande ja põhikirja kohta. Samuti selgitataksevälja, millises pangas on äriühingul arveldusarve.Selleks küsivad kurjategijad tüüpskeemina äriühingulttoote või teenuse hinnapakkumist ningäriühing oma vastuses näitab ära arveldusarve,kuhu toote või teenuse eest maksta.Seejärel värvatakse variisik, kes vormistataksevõltsitud dokumentidega uueks äriühingu juhatuseliikmeks. Variisiku vormistamiseks uueksjuhatuse liikmeks võltsitakse esmalt äriühinguosanike üldkoosoleku toimumise dokumendidja protokoll, mille kohaselt toimub vana juhatuseliikme tagasikutsumise ja uue juhatuse liikmevalimine. Seejärel läheb variisik notari või vallavalitsusesekretäri juurde, kus ta saab kinnituseuue juhatuse liikme allkirjale kandeavaldusel, misesitatakse äriregistrile. Viimaks teeb äriregisterkandeavalduse alusel uue kande äriühingu äriregistriB - kaardil, mille alusel saab variisik uueksjuhatuse liikmeks.Variisiku juhatuse liikmeks määramisega saavadkurjategijad kontrolli äriühingu vara üle ning lühikeseaja jooksul muudetakse äriühing fiktiivsetetehingutega varatuks.Seoses nimetatud skeemi tuvastamisega soovitabrahapesu andmebüroo:• ettevõtetel hoolikalt jälgida ettevõtte pangakontoltoimuvaid tehinguid, et vara kõrvaldaminevõimalikult kiiresti välja selgitada;• ettevõtetel kasutada täiendavaid turvameetmeidmaandamaks ülaltoodud skeemialusel varade kõrvaldamise riski, sh esitamaettevõtte pangakonto andmeid vaidusaldusväärsetele partneritele;• notaritel või vallasekretäril pöörata erilisttähelepanu uue juhatuse liikme kinnitamisesoovidele, sh avalduse aluseks olevaledokumentatsiooni ehtsusele ning küsidavajadusel täiendavaid küsimusi veendumaks,et juhatuse liikmeks saada soovivaisiku korral ei ole tegu variisikuga.SCHEME 1. Takeover of companies bycriminal groups and the following embezzlementof the assets of the companiesthrough fictitious transactionsCriminal offenders choose a company and make the requiredenquiries to the information system of the CommercialRegister, where they obtain the relevant informationabout company (owners, members of the managementboard, the annual report, etc). It is also found out in whichbank the current account of the company is. For this purposethe criminal offenders typically ask the company fora price offer regarding products or services and in its replythe company specifies the current account where to payfor the product or the service.Thereafter a fictitious person is appointed as a new memberof the management board of the company by usingcounterfeit documents. In order to designate a fictitiousperson as a new member of the management board, atfirst the documents and minutes of the general meetingof shareholders of the company are fabricated, in accordancewith which the old member of the managementboard is removed and a new member of the managementboard is elected. Thereafter the fictitious persongoes to the notary public or a rural municipality secretarywhere he/she receives confirmation of the signature ofthe member of the management board on the petitionfor an entry to be submitted to the Commercial Register.Finally the Commercial Register makes a new entry onthe basis of the petition for an entry in the registry card ofpart B pursuant to which the fictitious person becomes anew member of the management board.As a result, criminal offenders gain control over the assetsof the company and, within a short period, the companyis made impecunious by fictitious transactions.With regard to detection of the aforementionedscheme, the FIU recommends that• companies observe carefully the transactionsmade on the bank account of the company in orderto find out the withdrawal of the assets assoon as possible;• companies use additional security measures inorder to manage the risk of withdrawal of assetson the basis of the aforementioned scheme, incl.to disclose data about the bank account of thecompany only to reliablebusiness partners;• notaries public or a rural municipality secretarypay special attention to the requests related toconfirmation of a new member of the managementboard, incl. the authenticity of the documentationused for the petition and, if necessary,ask additional questions in order to make surethat the person applying to become a member ofthe management board is not a fictitious person.3. UUED RAHAPESU TÜPOLOOGIAD EESTIS | 3. New money laundering typologies in Estonia37

SKEEM 2. Kuritegelike gruppide pooltkrediidi- ja finantseerimisasutuste vastutoimepandavad liisingupettused võltsituddokumente ja riiulifirmasid kasutadesKurjategijad ostavad töötava äriühingu, mille juhatuseliikmeks nimetatakse isik, kes ei ärata liisingutaotluseesitamisel kahtlust. Selliste skeemidekorral on liisitava vara müüja tavaliselt samuti kurjategijatekontrolli all olev äriühing. Kurjategijatekontrolli all olev äriühing esitab liisinguteenusepakkujale vajalikud finantsdokumendid ja pangaväljavõtted,mis on tüüpiliselt professionaalseltvõltsitud. Samuti võimaldatakse kahtluse vältimiseksliisinguteenuse pakkujal liisingusse võetavavaraga tutvuda.Liisinguteenuse pakkuja sõlmib kurjategijate kontrolliall oleva äriühinguga liisingulepingu ja kannabliisingusse võetava vara müüjale üle vara ostumüügilepingusnäidatud summa. Liisinguteenusepakkuja poolt vara müüjale ülekantav raha võetaksevaluutavahetusteenust pakkuva äriühinguvahendusel koheselt sularahas välja. Liisinguteenusepakkuja saab tavaliselt pettusest aimu kuuhiljem, kui liisinguvõtja jätab esimese liisingumaksetasumata.SKEEM 3. Rahvusvaheliste kuritegelikegruppide poolt juhitud piiriülesed maksukuriteodEestiga piirnevate riikide kurjategijad loovad omariigi territooriumil nn arvevabrikud, kuhu nenderiikide residendid kannavad fiktiivsete lepinguteja arvete alusel kohalikus valuutas suuri summasid.Arvevabrikuna kasutatav äriühing kannab valuutaostu-müügi lepingu alusel raha edasi Eestivõi välismaa residendile, kellel on avatud kontoEesti pangas. Eesti või välismaa resident konverteeribEestis asuvale pangakontole laekunudvälisvaluuta kroonideks või eurodeks ning ostabkonverteeritud raha eest valuutavahetusteenustpakkuvalt äriühingult sularahas tüüpiliselt eurosid.Eesti või välismaa residendi esindaja võtabvaluutavahetusteenust osutava äriühingu kassastvastu sularaha eurod, mis väidetavalt toimetataksetagasi raha saatjast välisriigi residendile. Rahapesuandmebüroo poolt tuvastatud ja uuritudasjades ei ole raha tagastamise fakt saatjalekinnitust leidnud.SKEEM 4. Krediidi- ja finantseerimisasutustening eraisikute vastu toimepandavadpettused katteta tšekke kasutadesPangatšekk on sularahamakse ja pangaülekandekõrval üks raha tasumise viisidest, mida kasutatakseüha ulatuslikumalt ka Eestis. Enimkasutatakse pangatšekke arvete (nt ajakirjadeSCHEME 2. Leasing fraud committedby criminal groups against credit and financialinstitutions by using counterfeitdocuments and shell companiesCriminal offenders buy an operating company. Afterpurchasing a enterprise, the criminals appoint asa member of the management board a person whodoes not give rise to suspicions in submitting a leasingapplication. In the case of such schemes the seller ofthe property to be leased is usually also a companyunder the control of criminal offenders. The companyunder the control of criminal offenders submits to theleasing service provider the required financial documentsand bank statements, which are typically professionallycounterfeited. Likewise, in order to avoidany suspicions the leasing service provider is allowedto examine the property being leased.The leasing service provider enters into a leasing contractwith the company under the control of criminaloffenders and transfers to the seller of the property beingleased the amount specified in the sales/purchasecontract of the property. The money transferred by theleasing service provider to the seller of the property isthen immediately withdrawn in cash through a companyproviding currency exchange services. The leasingservice provider usually realises that it is a subject ofthe fraud scheme a month later when the lessee failsto make the first leasing payment.SCHEME 3. Cross-border tax offencesled by international criminal groupsCriminal offenders of countries bordering on Estoniaestablish on the territory of their country the so-calledinvoice factories, where the residents of the countriestransfer large amounts in local currency on the basisof fictitious contracts and invoices. A company usedas an invoice factory forwards the money on the basisof a currency sales/purchase contract to an Estonianor foreign resident who has opened an account in anEstonian bank. The Estonian or foreign resident convertsthe foreign currency debited to its bank accountlocated in Estonia into kroons or euros and buys froma company providing currency exchange services typicallyeuros. A representative of the Estonian or foreignresident receives euros in cash, which are allegedlydelivered back to the foreign resident who sent themoney. In cases detected and analysed by theFIU the fact of returning money has not beenconfirmed.SCHEME 4. Fraud committed againstcredit and financial institutions and privatepersons using uncovered chequesThe bank cheque is in addition to cash paymentsand bank transfers one of the money payment tools,which is usedincreasingly in Estonia, too. In mostcases bank cheques are used for payment of invoices(e.g. for magazine subscriptions, participation fees of383. UUED RAHAPESU TÜPOLOOGIAD EESTIS | 3. New money laundering typologies in Estonia

RUBLA MAKSED FIKTIIVSETEARVETE ALUSELS SPayments in Russian roublesbased on fictitious invoicesRUBLA MAKSED FIKTIIVSETELEPINGUTE ALUSELPayments in Russian roublesbased on fictitious invoicesEURO MAKSED FIKTIIVSETELEPINGUTE ALUSELS SPayments in Euros basedon fictitious invoicesVENEMAA ÄRIÜHINGArve Venemaa pangasRussian companyAccount in Russian bankVENEMAA ÄRIÜHING(Variisik)Arve Venemaa pangasRussian company(Shell company)Account in Russian bankVÄLISMAA ÄRIÜHINGArve Kazakhstani pangasForeign companyAccount in Kazakhstan bankEURO MAKSED FIKTIIVSETELEPINGUTE ALUSELVÄLISMAA ÄRIÜHINGArve Eesti pangasForeign companyArve Venemaa pangasOSTAB ÜLEKANEDE EURODEEEST SULARAHAPayments in Eurosbased on fictitious invoicesPurchases euros in cashS SVÄLISMAA ÄRIÜHINGUDArved Euroopa pankadesForeign companiesAccount in European banksEESTI ÄRIÜHING(Valuutavahetaja)Arve Eesti pangasEstonian company(Bureaux de change)Account in Estonian bankTOLLTOLLVENEMAA TOLLIS VÄLISMAAEESTI TOLLIS VÄLISMAA ÄRIÜHINGUÄRIÜHINGU NIMELNIMEL RAHA EI DEKLAREERITARAHA EI DEKLAREERITA Cash is not declared toCash is not declared toEstonian tax authoritiesRussian tax authoritiesVÄLISMAA ÄRIÜHINGU ESINDAJAKES TOIMETAB RAHAD VENESMAALERepresentative of the foreign companywho delivers cash to RussiaEUROD SULARAHASEuros in cashJoonis 12. Eesti kui Venemaalt saabuvate illegaalsete rahavoogude transiitriik.Figure 12. Estonia as a transit country for the illegal cash flow from Russia.3. UUED RAHAPESU TÜPOLOOGIAD EESTIS | 3. New money laundering typologies in Estonia39

SLÄTI ÄRIÜHINGArve Läti pangasLatvian companyAccount in Latvian bankLATI MAKSED FIKTIIVSETEARVETE ALUSELPayments in Latvian Latsbased on fictitious invoicesLATI MAKSED FIKTIIVSETEARVETE ALUSELS SPayments in Latvian Latsbased on fictitious invoicesLÄTI ÄRIÜHINGArve Läti pangasLatvian companyAccount in Latvian bankLÄTI ÄRIÜHING (Variisik)Arve Läti pangasLatvian company (Shell company)Account in Latvian bankVALUUTA OSTMINEPurchase of foreign currencySLÄTI ÄRIÜHING (Variisik)Arve Eesti pangasLatvian company (Shell company)Account in Estonian bankRAHA VÄIDETAV TAGASTAMINEThe alleged return of moneyEUROD VÕI LÄTI LATIDSULARAHASEuros or lats in cashLÄTI ÄRIÜHINGUESINDAJARepresentative of theLatvian companyVALUUTA OSTMINEPurchase of foreign currencySEESTI ÄRIÜHINGArve Eesti pangasEstonian companyAccount in Estonian bankEUROD SULARAHASEuros in cashRAHA VÄIDETAVTAGASTAMINEThe alleged return of moneyVALUUTA OSTMINEPurchase of foreign currencySEESTI ÄRIÜHING(valuutavahetaja)Arve Eesti pangasBureaux de changeAccount in Estonian bankEUROD VÕI LÄTI LATIDSULARAHASEuros or lats in cashEESTI ÄRIÜHINGUESINDAJARepresentative of theEstonian companyJoonis 13. Eesti kui Lätist saabuvate illegaalsete rahavoogude transiitriikFigure 13. Estonia as a transit country for the illegal cash flow from Latvia.403. UUED RAHAPESU TÜPOLOOGIAD EESTIS | 3. New money laundering typologies in Estonia

tellimuste, koolituste ja erinevate seminaride osavõtumaksete)tasumiseks välismaalt Eestisse jaka välismaale.Tšekkide peamised alaliigid on panga-, kommerts-ja isiklikud tšekid, reisitšekid, eurotšekid.Eesti pangad pakuvad enamasti kolmetüüpi tšekke: sularahatšekke, pangatšekke ja reisitšekke,samas võtavad nad vastu ka isiklikke-,kommerts- ning eurotšekke. Arveldatakse kamõningates teistes rahvusvaluutades tellitudtšekkidega. Pangatšekke väljastab ja lunastabenamik panku maailmas.Peamine skeem võltsitud tšekkide esitamisel onjärgmine. Kurjategijad kontakteeruvad e-mailiteel isiku või organisatsiooniga väites, et soovivadosta kaupa või teenust. Olles hinnas kokkuleppinud, edastatakse kauba või teenuse eest tasumisekspaberkandjal tšekk, mis on tegelikkuseskatteta. Sellise tšeki saanud ettevõtte omanikvõi eraisik edastab eelnevalt tšekki õigsustkontrollimata kauba või teenuse kliendile ningjääb lõppkokkuvõttes ilma nii kaubast kui lubatudrahast.Teine skeem seondub välismaalastega, kes väidetavaltsoovivad Eestis teatud teenust tarbida.Nad teatavad teenuspakkujale, et on oma reisikorraldajakaudu või mõnd muud teenust kasutadessaatnud tšeki teenuse eest küll teele, kuidekslikult kirjutanud tšekile suurema summa kuikokku lepitud, mistõttu ei ole tal enam raha arveteeest tasumiseks või rõhutakse lähedaste haigusteleja nende eest hoolitsemise vajadusele.Probleemi lahendamiseks palub klient tšekil märgitudsummast maha arvata kokkulepitud kuludja ülejäänud summa saata postiga tema pooltantud aadressile. Tegelikkuses on tšekk võltsitudning teenusepakkuja langeb kelmuse ohvriks.Selliste pettuste puhul on tavaline, et isikud eikohtu näost näkku ja peamiseks suhtlusvahendikson internet.Seoses nimetatud skeemi tuvastamisega soovitabrahapesu andmebüroo• ettevõttel ja eraisikul kontrollida pangasenne kauba edastamist või teenuse võimaldamisttšeki katet (avaliselt võtab seeprotsess aega 2-4 nädalat) ning väljastadakaup/teenus pärast pangalt tšeki kattelekinnituse saamist;• kasutada taustauuringuks interneti otsingumootoriteabi tuvastamaks, kas tegu onusaldusväärse tehingupartneriga;• suhtuda kriitiliselt ja pöörata erilist tähelepanusaabunud e-kirjade sisusse, kuspüütakse rõhuda inimeste tunnetele ningenammakstud summade tagastamisele;• küsida vajadusel täiendavaid andmeid,veendumaks et tegemist ei ole pettusega;• vältida võimaluse korral tšekkidega arveldamistning nõuda tasumist pangaülekandega.training events and different workshops) from foreigncountries to Estonia and also to foreign countries.The main subcategories of cheques are bank, commercialand personal cheques, traveller’s cheques,euro cheques. The banks in Estonia offer mostly threetypes of cheques: cheques in hand, bank chequesand traveller’s cheques, while they also accept personal,commercial and euro cheques. Settlements arealso made in cheques ordered in other national currencies.Most banks in the world issue and cash bankcheques.The main scheme where counterfeit cheques areused is the following. Criminal offenders contact by e-mail a person or an organisation stating that they wishto buy goods or services. After having agreed on theprice, a cheque on paper is forwarded for payment forthe goods or services. In reality the cheque is uncovered.An owner of a company or a private person whohas received such a cheque forwards the goods orservices to the client without checking the authenticityof the cheque in advance and forfeits finally boththe goods as well as the promised money.Another scheme related to counterfeit cheques is relatedto foreigners, who allegedly wish to use a certainservice. They inform the service provider that theyhave dispatched a cheque through their tour operatoror by using another service provider, but they haveby mistake written a bigger sum on the cheque thanthe one agreed on, due to which they have no moneyany more for payment of invoices or they stress thattheir close people are ill and need to be taken careof. To solve the problem, the client asks to deductthe agreed costs from the amount specified on thecheque and to send the remaining amount by post tothe address given by him/her. In reality the cheque iscounterfeited and the service provider is cheated.In case of such acts of fraud it is usual that the personsdo not meet in person and the main means ofcommunication is the Internet.With regard to detection of the aforementionedscheme, the FIU recommends that• companies and private persons verify thecover of the cheque in the bank before forwardingthe goods or providing the service(the process usually takes 2-4 weeks) and issuethe goods/services only after receipt ofconfirmation of the cover of the cheque;• the help of the Internet search engines be isused for background studies in order to detectwhether the transaction partner is reliable;• critical attitude be is taken and special attentionbe is paid to the content of the received e-mails, which try to take advantage of people’sfeelings and return of overpaid amounts;• additional data be is requested, if necessary,in order to make sure that this is not fraud;• settlement with cheques be is avoided, if possible,and payment by a bank transfer be isrequired.3. UUED RAHAPESU TÜPOLOOGIAD EESTIS | 3. New money laundering typologies in Estonia41

MUUD TEGEVUSED4.OTHER ACTIVITIES20

4.1. TWINNING-PROJEKTMärtsis 2008 algas koostöös Saksa Kriminaalpolitseiametigaüheaastane mestimisprojekt „Supportof the Creation of National Monitoring Centre ofthe Criminal Proceeds“, mille moto võiks kõladajärgmiselt: „Kuritegevus ei tohi end ära tasuda“.Projekti peamiseks eesmärgiks on tõsta igapäevaseltkriminaalsel teel saadud varade tuvastamiseja konfiskeerimisega tegelevate ametniketeadlikkust antud valdkonnas. See peaks lõppkokkuvõttesaitama suurendada tuvastatud ningkurjategijatelt konfiskeeritud kriminaaltulu mahtuning tõstma süsteemi efektiivsust tervikuna.Projekti raames tutvustasid Saksa erinevate ametkondadeesindajad Eesti uurijatele, prokuröridelening kohtunikele Saksamaa kriminaaltulu tuvastamiseja konfiskeerimise seadusandlust ja praktikat;samuti oli 16 uurijal, 5 prokuröril ning 4 kohtunikulvõimalus õppereisi raames näha, kuidas ontöö selles vallas Saksamaal korraldatud.Projekti pikaajaline ekspert koostas koostöös Eestivastava ala ekspertidega ülevaate Eesti konfiskeeritudvarade alasest seadusandlusest. Lisakstöötatakse välja nö konfiskeeritud varade haldamisesiseriikliku strateegia visioon, kuid kunanimetatud dokumendi koostamine väljub selgeltantud projekti pädevuspiirkonnast, siis loodame,et meie projekti raames koostatav dokument onüheks sisendiks antud vallas edasi töötamiseksministeeriumide tasandil.Projekti raames koostatav käsiraamat peaks tulevikusolema eelkõige abivahendiks menetlejatelekriminaalsel teel saadud varade tuvastamisel.4.1. TWINNING PROJECTIn March 2008 the one-year Twinning programme“Support to the Creation of National Monitoring Centreof the Criminal Proceeds” was launched in cooperationwith the German Criminal Police Office. The motto ofthe project could be the following: “Crime must notpay”. The main purpose of the project is to improve ona daily basis the awareness of the given field amongthe officials responsible for detection and confiscationof property received in criminal manner. This would inconclusion help to increase the volume of the criminalproceeds detected and confiscated from criminal offendersand improve the efficiency of the system as awhole.In the framework of the project, representatives of differentGerman authorities introduced to Estonian financialinvestigators, prosecutors and judges the Germanlegislation and practice regarding detection and confiscationof criminal proceeds. During a study visit 16 financialinvestigators, 5 prosecutors and 4 judges couldsee how work has been organised in Germany.In cooperation with Estonian experts the expert of theproject prepared an overview of Estonian legislation inthe field of confiscated property. In addition, the nationalstrategy vision of management of confiscatedproperty will be developed, but as the preparation ofthe aforementioned document is clearly beyond thearea of competence of the given project, we hope thatthe document being prepared in the framework of ourproject is one of the inputs for development of the givenfield at the level of ministries.In the future, an electronic handbook being preparedishould particularly help the bodies conducting proceedingsto detect the property received in criminalmanner.4.2. EESTI RAHAPESU JA TERRO-RISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMI-SE SÜSTEEMI HINDAMINEEuroopa Nõukogu rahapesuvastase võitlusegategeleva ekspertkomitee Moneyval 13 III hindamis-13 Moneyval (Select Committee of Experts on the Evaluation of AntiMoney Laundering Measures) on Euroopa Nõukogu rahapesuvastasevõitlusega tegelev ekspertkomitee, mis teostab liikmesriikidesvastastikuseid hindamisi rahapesu ja terrorismirahastamise vastase võitluse meetmete rahvusvahelistelestandarditele vastavuse osas. Samuti keskendub Moneyvalrahvusvahelise koostöö edendamisele ja info jagamisele erinevaterahapesu tõkestamise meetmete, nende rakendamisevõimaluste ja rahapesu trendide kohta Euroopas. Hetkel onMoneyvalil 28 alalist ning kaks ajutist liiget, Iisraelile on alates2006. aasta jaanuarist omistatud vaatlejastaatus.4.2. EVALUATION OF THE ESTONIANSYSTEM OF MONEY LAUNDERINGAND TERRORIST FINANCING PRE-VENTIONThe third evaluation round of Moneyval 13 , a commit-13 Moneyval (Select Committee of Experts on the Evaluation of Anti MoneyLaundering Measures) is a committee of experts of the Council ofEurope engaged in anti-money laundering, which performs mutualevaluations in Member States on compliance of the anti-moneylaundering measures and measures to counter terrorist financingwith the international standards. Moneyval also focuses on promotionof international cooperation and information disseminationabout different measures of money laundering prevention, thepossibilities for application thereof and money laundering trends inEurope. At the moment Moneyval has 28 permanent members and2 temporary members. Israel was granted active observer statuswith Moneyval in January 2006.4. MUUD TEGEVUSED | 4. Other activities43

voor Eestis algas ekspertide visiidiga 2008. aastaveebruaris ning lõppes 8.-12.detsembril, mil Eestikaitses edukalt Moneyvali plenaaristungil rahapesuja terrorismi rahastamise tõkestamise alaseraporti. Moneyvali istungil vastu võetud lõppraporton Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamisetõkestamise süsteemi osas valdavalt positiivne,tunnustades seni tehtud tööd ja Eesti pingutusivõitluses rahapesu ja terrorismi rahastamisega.Raporti kohaselt on võrreldes eelnevate hindamisvoorudegaEestis rahapesu ja terrorismirahastamise tõkestamise süsteemis toimunudmärkimisväärsed muudatused ning suur osa varasemateshindamisraportites välja toodud puudusteston nüüdseks kõrvaldatud.2008. aasta jaanuari lõpus jõustunud rahapesu jaterrorismi rahastamise seadus, mille olulisimaidmuudatusi võrreldes varasemaga on tutvustatudkäesoleva aastaraamatu 1. osas, tugevdab Moneyvalihindajate arvates tunduvalt rahapesu jaterrorismi tõkestamise süsteemi Eestis. Kokkuvõtlikujäreldusena tõdeti Moneyvali raportis, etrahapesu ja terrorismi tõkestamise alane seadusandlusning institutsionaalne raamistik on Eestistervikuna efektiivne, positiivsena tõsteti esile kaerasektori turuosaliste teadlikkust nii rahapesuriskidest kui ka kehtestatud õigusaktide nõuetest.Sellele on koolituste ja Twinning-projektide kaudupanuse andnud ka rahapesu andmebüroo.Võrreldes 2000. aastal teostatud I ning 2004. aastaII hindamisvooruga olid rahapesu andmebürootööle antud hinnangud märksa positiivsemadning varasemates hindamisraportites rõhutatudpuudused on nüüdseks suuresti kõrvaldatud.Hindajad leidsid, et Eesti rahapesu andmebürooning selle tegevus, sealhulgas koostöö siseriiklikeja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kogutavstatistika, vastab rahvusvaheliselt rahapesuandmebüroole esitatavatele nõuetele. Lisandunudinim- ja tehnilised ressursid võimaldavadbürool talle pandud ülesandeid nõuetekohaselttäita ning koostöö kohustatud subjektidega onedukas. Sellele viitab kas asjaolu, et rahapesuandmebüroo tegevust tervikuna hinnati kõrgeimavõimaliku reitinguga – C (compliant).tee of experts of the Council of Europe engaged inanti-money laundering, started with an on-site visit ofexperts in February 2008 and finished on 8-12 December,when Estonia defended successfully the report onmoney laundering and terrorist financing prevention inthe Moneyval plenary session. The final report aboutthe Estonian system of money laundering and terroristfinancing prevention adopted in the Moneyval sessionis mainly positive; it recognises the work done so farand the efforts of Estonia in combating money launderingand terrorist financing.According to the report, significant changes have takenplace in the Estonian system of money laundering andterrorist financing as compared to the previous evaluationrounds and a most of the shortcomings highlightedin previous evaluation reports have been remediedby now.According to Moneyval evaluators, the Money Launderingand Terrorist Financing Prevention Act, whichentered into force at the end of January 2008 and themost important amendments of which as compared tothe previous version have been introduced in Part 1 ofthis annual report, strengthens the system of moneylaundering and terrorist financing prevention in Estonia.To sum it up, the Moneyval report concluded thatthe legislation and institutional framework in the field ofmoney laundering and terrorist financing prevention inis effective in Estonia. As a positive aspect, the awarenessof the private sector of both the risks of moneylaundering as well as the requirements of the establishedlegislation was also emphasised. The FIU hasalso contributed to this through its training events andtwinning projects.As compared to the first evaluation round in 2000 andthe second evaluation round in 2004 the assessmentsgiven of the FIU work were much more positive and theshortcomings emphasised in earlier evaluation reportshave been remedied in large part by now. The evaluatorsfound that the Estonian FIU and its activities, incl.cooperation with national and international organisationsand the statistics being collected, are in compliancewith the international requirements imposed onFIUs. The additional human and technical resourcesallow the FIU to discharge properly the duties imposedon it and cooperation with obligated subjects is successful.This is also confirmed by the fact that the activitiesof the FIU as a whole were evaluated with thehighest possible rating – C (compliant).444. MUUD TEGEVUSED | 4. Other activities