Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia
Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia
Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
erakond ı ajalugu<br />
Pilk minevikku<br />
Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme,<br />
kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti<br />
elu kujundamises juba oma loomisest alates.<br />
1994<br />
13. novembril kogunesid Eesti Panga<br />
toonase presidendi <strong>Siim</strong> <strong>Kallase</strong> ümber<br />
koondunud uue erakonna algatusrühm<br />
ja 1990. aastal asutatud Eesti<br />
Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP)<br />
erakorraline kongress. Kahe struktuuri<br />
juhtkonnad ühendati ja uue erakonna<br />
esimeheks valiti <strong>Siim</strong> Kallas. Siseministeerium<br />
registreeris Eesti Reformierakonna<br />
9. detsembril.<br />
1995<br />
8. jaanuaril toimunud Reformierakonna<br />
peakoosolekul võeti vastu programm,<br />
põhikiri ja valimisnimekiri.<br />
Valiti juhatus ning esimeheks jäi <strong>Siim</strong><br />
Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks<br />
1996. aasta valimistel kuulutati<br />
senine president Lennart Meri.<br />
Parlamendivalimistel <strong>sai</strong> Reformierakond<br />
87 531 häält ehk 16,19%, mis<br />
andis 19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane<br />
Toomas Savi valiti ülekaaluka<br />
poolehoiuga Riigikogu esimeheks.<br />
Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni<br />
Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega.<br />
Erakonna esimees <strong>Siim</strong> Kallas <strong>sai</strong><br />
välisministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonnast<br />
veel Andres Lipstok majandus-,<br />
Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak<br />
Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning<br />
Kalev Kukk teede- ja sideministrina.<br />
14. oktoobril toimunud peakoosolekul<br />
uuendati erakonna põhikirja ja valiti<br />
selle alusel uus juhatus. Erakonna esimeheks<br />
valiti tagasi <strong>Siim</strong> Kallas.<br />
1996<br />
Reformierakond oli kohalikel valimistel<br />
silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus,<br />
Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval<br />
jm. Reformierakonna nimekirjas<br />
valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse<br />
124 inimest<br />
Novembris lahkuti valitsuskoalitsioonist,<br />
sest Reformierakonnal puudus<br />
võimalus järgida oma valijate huvisid.<br />
Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste<br />
Riigikogus esindatud reformimeelsete<br />
jõududega saadikuühendus „Ühinenud<br />
opositsioon”.<br />
1997<br />
10. mail toimus Reformierakonna<br />
peakoosolek, kus võeti seoses mittetulundusühingute<br />
seaduse jõustumisega<br />
vastu erakonna uus põhikiri ja muudeti<br />
erakonna programmi. Erakonna<br />
esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks<br />
<strong>Siim</strong> Kallas.<br />
1998<br />
5. detsembril kiideti Reformierakonna<br />
üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm<br />
ning kinnitati erakonna kandidaatide<br />
nimekiri Riigikogu valimiseks.<br />
11. detsembril Bonnis toimunud nõukogu<br />
istungil võeti Eesti Reformierakond<br />
Euroopa liberaalsete ja reformiparteide<br />
ühenduse ELDR täisliikmeks.<br />
1999<br />
Märtsis toimunud Riigikogu valimistel<br />
<strong>sai</strong> Reformierakond 77 088 häält ja 18<br />
kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega<br />
Isamaaliiduga teist kohta<br />
17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu<br />
ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu,<br />
mille alusel moodustati valitsus,<br />
kus Reformierakond <strong>sai</strong> viis ministrikohta.<br />
Erakonna esimees <strong>Siim</strong> Kallas <strong>sai</strong><br />
rahandusministriks, erakonna peasekretär<br />
Heiki Kranich keskkonnaministriks,<br />
erakonna juhatuse liikmed Märt Rask<br />
justiitsministriks ja Toivo Asmer portfellita<br />
ministriks. Kultuuriministriks kinnitati<br />
Signe Kivi. Riigikogu esimeheks<br />
valiti viiendat korda järjest Reformierakonna<br />
aseesimees Toomas Savi.<br />
15. mail toimunud Reformierakonna<br />
korralisel üldkogul<br />
valiti erakonna esimeheks taas <strong>Siim</strong><br />
Kallas. Erakonna peasekretäriks <strong>sai</strong><br />
Eero Tohver.<br />
Sügisel kohalike omavalitsuste valimiste<br />
järel <strong>sai</strong> Reformierakond seitsmes<br />
linnas korraga nii linnapea kui ka volikogu<br />
esimehe koha, lisaks viies linnas<br />
volikogu esimehe positsiooni ja kahes<br />
linnas linnapea koha.<br />
2000<br />
1. jaanuarist kaotati Reformierakonna<br />
initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse<br />
reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli<br />
erakonna ühe peamise valimislubadusega<br />
1999. aasta parlamendivalimistel.<br />
2001<br />
Presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond<br />
sisevalimiste kampaania<br />
erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks.<br />
Üle Eesti toimunud presidendituuril<br />
osalesid kandidaatidena<br />
<strong>Siim</strong> Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius<br />
ja Toomas Savi. Alates sellest ajast<br />
on Reformierakonna valimisnimekirjad<br />
alati moodustatud erakonnasiseste<br />
eelvalimiste tulemusena.<br />
Detsembris lahkus Reformierakond<br />
Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest<br />
linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust<br />
välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel<br />
moodustati Tallinnas uus koalitsioon<br />
Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi<br />
valitsuse lagunemise.<br />
2002<br />
Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste<br />
tulemusena moodustas Reformierakond<br />
valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga.<br />
Reformierakonna esimees <strong>Siim</strong> Kallas <strong>sai</strong><br />
peaministriks. Välisministriks <strong>sai</strong> Kristiina<br />
Ojuland, keskkonnaministrina jätkas<br />
Heiki Kranich, justiitsministrina Märt<br />
Rask, kultuuriministrina Signe Kivi ja<br />
34<br />
w w w.refor m.ee
Change language