Lastekaitsjate
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr 7 märts-aprill 2011<br />
Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri<br />
Kohtuekspertiisi<br />
uus ajastu<br />
<strong>Lastekaitsjate</strong><br />
lugu<br />
Vaatlejana<br />
Gruusias<br />
€-päev
kutsub Tallinna Vanalinna Päevadele!<br />
30. mail kl 21.00 Raekoja platsil bigbändide kontsertetteaste<br />
„Meistrid-sellid-õpipoisid“. Laval politsei- ja piirivalveorkestri<br />
bigbänd, Otsakooli bigbänd, Suure-Jaani bigbänd jt. Dirigent Siim Aimla.<br />
1. juunil kl 20.00 Raekoja platsil politsei- ja piirivalveorkester<br />
ning BONZO. Dirigent Hando Põldmäe.<br />
TULGE MEID KUULAMA!
JUHTKIRI<br />
Sisukord<br />
4 Uudised<br />
6 Luubi all <strong>Lastekaitsjate</strong> lugu<br />
10 Mõte Väärtused, millele harilikult ei mõtle<br />
12 Persoon Vankumatu mees idapiirilt<br />
16 Võti Kõrbenud mobiiliäri<br />
20 Dokumendihaldus Mida pakub Delta?<br />
22 Konverents Korrakaitsjad keskendusid motivatsioonile<br />
26 Immigratsioon Rahutused nullivad koostöö<br />
28 Ekspertiis Kohtuekspertiisi uus ajastu<br />
32 Koolitus CEPOL toob kolleegid kokku<br />
34 Võõrsil Vaatlejana Gruusias<br />
38 Uuring „Et tuleksid appi ja oleksid tublid“<br />
40 Eurovedu €-päev<br />
44 Vabatahtlikud Palun mulle vilkurit ja saua<br />
46 Küberkuritegevus Koostöö tõi Eestisse parima praktika<br />
48 Vägivald Viis vaadet vägivallale<br />
50 Liiklus C.A.S.H. – meie liikluspolitseinikud Euroopa teedel<br />
52 Ajalugu Koostöö piiril 20 aastat tagasi<br />
56 Galerii Lääne Prefektuuris selgusid parimad „trüflid“<br />
58 Sport<br />
6<br />
60 Mälumäng ja ristsõna<br />
12<br />
62 Uudiskirjandus ja kokkuvõte inglise keeles<br />
56<br />
Loomingulised<br />
otsused<br />
Viimasel ajal on meie organisatsioonis räägitud<br />
palju otsustest, otsustamisest ja otsuste tagamaade<br />
selgitamisest. Selleks andis tõuke PPA<br />
sisekliima uuring, mida tutvustasime eelmises<br />
Radaris. Uuringust selgus, et PPA töötajad tunnevad<br />
puudust infost palga, palgata puhkuse<br />
päevade, karjäärisüsteemi, edutamise, organisatsiooni<br />
pikemaajaliste eesmärkide, otsuste ja nende<br />
tegemise tagamaade kohta ning kõike seda<br />
soovitakse lihtsas ja arusaadavas keeles.<br />
Üks käegakatsutavamaid samme otsuste selgitamise<br />
poole oli hiljutine korrakaitsepolitsei konverents,<br />
kus võeti luubi alla politseinike otsuste<br />
mõju ja motivatsioon. Konverentsi korraldajad<br />
utsitasid esinejaid ning kuulajaid julgelt mõtlema<br />
ja kaasa rääkima ning see töötas. Päeva jooksul<br />
pillati nii mõnigi tarkusetera, mida me kõik teame,<br />
kuid igapäevasaginas ära kipume unustama.<br />
Rääkimine ongi tegelikult see võluvits, mis aitab<br />
meil ennast tühjaks laadida, saada töökaaslaselt<br />
lohutust või vastupidi, anda talle head nõu. Mida<br />
rohkem me oma tööst räägime, seda rohkem me<br />
üksteisest aru saame ja seda paremini mõistab<br />
meid avalikkus. Ütleb ju suhtekorralduse esimene<br />
reegel: tee oma tööd hästi ja räägi sellest.<br />
Hea suhtlemisoskus ja loomingulisus on meie<br />
töös suured väärtused. Nagu ütles ajakirjanik<br />
Ainar Ruussaar konverentsipäeva kokkuvõtteks:<br />
„Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud süsteemis<br />
on võimalik teha oma tööd loominguliselt, kui sa<br />
oled motiveeritud ja suudad suhelda ning suhestuda.<br />
Loomingulised otsused on tavaliselt kõige<br />
õigemad.“<br />
Nelli Pello<br />
Radari<br />
peatoimetaja<br />
Foto: Kaja Ventsel<br />
28<br />
on viis korda aastas ilmuv Politsei- ja Piirivalveameti ajakiri.<br />
Toimetus<br />
Peatoimetaja: Nelli Pello Keeletoimetaja: Ene Sepp<br />
Esikaanel: Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus (Kadri Põldaru, Monika<br />
Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk) Foto: Lauri Kulpsoo<br />
Küljendus ja makett: Profimeedia Trükk: Kroonpress Tiraaž: 6000<br />
Kolleegium<br />
Raivo Küüt, Tõnu Hunt, Raigo Haabu, Tarmo Miilits, Margit Ratnik, Vilve Kalda,<br />
Elmar Vaher, Aldis Alus, Tarmo Kohv, Priit Suve, Andres Kahar, Toomas Sildam<br />
Kontakt<br />
Ajakiri Radar | Politsei- ja Piirivalveamet | Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn<br />
Telefon: 612 3055, 517 3093 | E-post: radar@politsei.ee<br />
Veebis: issuu.com/ajakiri_radar<br />
3
UUDISED<br />
Foto: SCANPIX<br />
Teenistusastmed viidi vastavusse<br />
1. aprillil allkirjastasid siseminister<br />
ja peadirektor käskkirjad, millega<br />
viidi politseiametnike ametinimetused<br />
tagantjärele vastavaks teenistusastmetega.<br />
Foto: Mihkel Loide<br />
Ken-Marti Vaher<br />
Uus siseminister<br />
astus ametisse<br />
6. aprillil nimetas president ametisse<br />
uue valitsuse. Ametis on ka<br />
uus siseminister Ken-Marti Vaher.<br />
Siseminister juhib ministeeriumi ning<br />
korraldab ministeeriumi valitsemisalasse<br />
kuuluvaid riigi sisejulgeoleku tagamise ja<br />
avaliku korra kaitsmise, riigipiiri valvamise<br />
ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamise,<br />
kriisireguleerimise, riigireservi, tuletõrje- ja<br />
päästetööde ning kodakondsuse ja migratsiooni<br />
küsimusi.<br />
Ken-Marti Vaher on sündinud 5. septembril<br />
1974. aastal Tallinnas, lõpetanud<br />
samas 7. Keskkooli ning omandanud eriala<br />
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Uus<br />
minister on varem töötanud Riigikontrolli<br />
direktorina, olnud aastail 2003–2005 justiitsminister,<br />
olnud Riigikogu liige, sealhulgas<br />
õiguskomisjoni esimees.<br />
6. aprillil tutvustati Siseministeeriumis<br />
uut ministrit ametite juhtidele. Ministriga<br />
kohtus ka PPA peadirektor Raivo Küüt,<br />
kes ütles Ken-Marti Vaherile edu soovides<br />
ja kingitust üle andes, et politseiorganisatsioon<br />
ootab uuelt ministrilt selget ja<br />
kindlat sisejulgeolekuvaldkonna poliitika<br />
kujundamist ning selle elluviimiseks PPAle<br />
vajalike ressursside leidmist ja võimaluste<br />
tagamist. „Vajalike ressursside nimekiri on<br />
kahtlemata pikk. Sinna kuuluvad ühtviisi nii<br />
meie palgaraha, vahendite soetused kui ka<br />
õiguslikud regulatsioonid. Samuti kuulub<br />
võimaluste alla piisav otsustusvabadus valida<br />
ja kehtestada meetodeid ning otsustada<br />
taktikaid, kuidas sisejulgeolekut tagada,“<br />
märkis Küüt. Uus minister on lubanud lähiajal<br />
võtta sõna meie siseveebis, et avada<br />
oma plaane ja ootusi PPA töötajatele.<br />
Peadirektor Raivo Küüdi sõnul on läbi käidud<br />
pikk protsess, mis tähendas palju tööd,<br />
ettevalmistamist ja ka selgitamist. „Teenistusastmete<br />
vastavusse viimise teemal on<br />
olnud palju arutelusid ja see on igal juhul<br />
vilja kandnud,“ märkis Küüt. „Tänan ennekõike<br />
kolleege kriminaalpolitseiosakonnast,<br />
kes teema otsustavalt üles tõstsid, ning<br />
kõiki teisi ametnikke, kes on selles küsimuses<br />
kaasa rääkinud. Head koostööd on<br />
teinud meie personali- ja õigusbüroo ning<br />
Siseministeeriumi ametnikud. Tõhus kontakt<br />
on olnud ka Riigikogu õiguskomisjoniga.“<br />
Personalibüroo juhataja Janne Pikma-<br />
Öövel täpsustab asjaolusid: „Kuivõrd neid<br />
inimesi, kelle teenistusaste viiakse vastavusse,<br />
ei edutatud tavakorras 24. veebruaril<br />
2011, siis edutatakse pärast vastavusse<br />
viimist ka neid. Edutamise eeldus on kõikide<br />
edutamiseks vajalike kriteeriumite<br />
täitmine, mis tulenevad edutamise korrast.<br />
Edutamisprotseduurid korraldatakse aprilli<br />
jooksul tagasiulatuvalt 24.02.2011 seisuga,<br />
et ei tekiks ebavõrdset kohtlemist.“<br />
1. jaanuaril 2010 toimunud teenistu-<br />
Politseiametnike teenistusastmed on<br />
vastavusse viidud.<br />
Reostustõrjelaeva ehitustööd<br />
jätkuvad vee peal<br />
7. aprillil toimus Riias Euroopa Regionaalarengufondist<br />
rahastatava<br />
multifunktsionaalse reostustõrjelaeva<br />
korpuse veeskamise tseremoonia.<br />
Möödunud aasta aprillis peale lepingu<br />
allkirjastamist alustati laeva ehitustööde<br />
ettevalmistamist ja esimene metallilõikamine<br />
oli 9. augustil 2010. Novembriks 2010 jõuti<br />
kiilu panekuni ning 7. aprillil 2011 toimus<br />
järgmine tähtis etapp laeva saamisloos –<br />
veeskamine. „Nüüdseks on laev ehituse<br />
käigus saavutanud oma põhikuju ehk vormi<br />
ja annab selge ettekujutuse, mida tuleval<br />
aastal üleandmise hetkel oodata,“ sõnas<br />
Politsei- ja Piirivalveameti poolne projektijuht<br />
politseileitnant Tõnis Trubetski. „Laeva<br />
korpus on sedavõrd valmis, et edasisi töid<br />
on võimalik teha ka laeva vees olles.“<br />
Riias valmistatav laeva korpus peab<br />
plaanide järgi valmima lõplikult juunikuuks<br />
ning seejärel transporditakse Soome Uudenkaupungin<br />
Työvene OY laevatehasesse.<br />
Soomes viimistletakse laeva põhjalikult ja<br />
paigaldatakse seadmed. Politsei- ja Piirivalveametile<br />
antakse uus reostustõrjelaev<br />
Foto: Jaan Rõõmus<br />
sastmete vastavusse viimisel tekkinud<br />
vahe komissari ametikohast ülal- ja allpool<br />
olnud ametnike vahel on tekitanud<br />
organisatsiooni liikmetes arusaamatust.<br />
Nüüdse protsessiga püütakse nii palju kui<br />
võimalik 2010. aasta 1. jaanuaril kehtima<br />
hakanud politsei ja piirivalve seadusest<br />
tulenenud teenistusastmete ühtlustamisel<br />
tekkinud olukorda parandada. Küsimuste<br />
korral võib pöörduda PPA personalibüroo<br />
juhataja Janne Pikma-Ööveli poole e-posti<br />
aadressil janne.pikma-oovel@politsei.ee.<br />
Multifunktsionaalse reostustõrjelaeva<br />
veeskamise tseremoonia Riias<br />
lepingu kohaselt üle 2012. aasta sügiseks.<br />
Laev hakkab tegema järjepidevat reostuse<br />
seire- ja ennetustööd, võimaldades<br />
pääste- ja reostustõrjetegevusi korraldada<br />
ka väga rasketes ilmastikutingimustes ning<br />
Soome lahe keerulistes jääoludes. Uue laeva<br />
põhiülesanneteks saavadki õlireostuse<br />
lokaliseerimine ja kõrvaldamine, suutlikkus<br />
liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas,<br />
tulekahjude kustutus sadamates ja merel,<br />
suutlikkus iseseisvalt liikuda Läänemere<br />
ning Soome lahe jääoludes.<br />
4
UUDISED<br />
Uus süsteem idapiiril<br />
28. märtsil sõlmisid endine siseminister<br />
Marko Pomerants ja Girf<br />
OÜ juhatuse esimees Hannes Plinte<br />
halduslepingu, millega luuakse Eesti<br />
maanteepiiripunktides ühtne piiriületuse<br />
ootejärjekorra infosüsteem.<br />
Eesti-Vene piiril sõidukite pikkade järjekordade<br />
leevendamiseks algatas Siseministeerium<br />
2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse<br />
muutmise, millega loodi võimalus kehtestada<br />
uus süsteem. Sel aastal rakendab<br />
Siseministeerium uue piiriületussüsteemi,<br />
mis hakkab kehtima kõigis kolmes idapiiril<br />
asuvas maanteepiiripunktis: Narva, Koidula<br />
ja Luhamaa piiripunktis. Uue süsteemi<br />
järgi luuakse maanteepiiripunktides ühtne<br />
piiriületamise ootejärjekorra infosüsteem<br />
ning rajatakse piiripunktide juurde kuuluvad<br />
ootealad.<br />
„Ootejärjekorra infosüsteem võimaldab<br />
piiriületajal elektroonilisel teel broneerida<br />
sobiv piiriületusaeg, seega kaob vajadus oodata<br />
piiriületust elavas järjekorras piiripunkti<br />
juures,“ ütles endine siseminister Marko<br />
Pomerants. „Loodav ootejärjekorra süsteem<br />
ei kaota aga piiriületuse järjekordi, vaid loob<br />
võimalused muuta ooteaeg sujuvamaks<br />
ning normaalsemad tingimused sõidukitega<br />
ootamiseks. Tegemist on Euroopas küllaltki<br />
ainulaadse tehnilise lahendusega, mida Eesti<br />
Politsei- ja Piirivalveameti<br />
teenindusilme ühtlustub<br />
Märtsi keskel kiitis juhtkond heaks<br />
infoteenuse standardi rakendamise<br />
kava, mille põhjal asutakse teeninduskeskuse<br />
juhtimisel ühtlustama<br />
PPA üksuste välist ilmet ja infomaterjalide<br />
esitamist.<br />
Foto: Jaan Rõõmus<br />
Foto: Kaja Ventsel<br />
Uus piiriületussüsteem hakkab kehtima<br />
Narva, Koidula ja Luhamaa piiripunktis<br />
(pildil).<br />
rakendama hakkab, ning loodan, et saame<br />
selle üle uhked olla.“<br />
Loodavat süsteemi saavad kasutada<br />
kõik piiriületajad sellest sõltumata, mis riigis<br />
nad elavad või mis liiki sõidukit kasutavad.<br />
Teenust hakatakse osutama eesti, inglise<br />
ja vene keeles. Girf OÜ peab olema valmis<br />
teenust pakkuma alates selle aasta<br />
1. augustist. Piiripunktide juures asuvate<br />
ootealade planeeritav valmimisaeg on tänavu<br />
juuni lõpus.<br />
LÜHIDALT<br />
Muutub prefektuuri<br />
juriidiline seisund<br />
Politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel 1.<br />
jaanuaril 2010. aastal nähti ette, et prefektuurid<br />
kui iseseisvad asutused kaotavad<br />
alates 2012. aastast oma juriidilise isiku<br />
staatuse. 1. jaanuarist 2012 ei muutu sisulises<br />
töös eriti midagi. Prefektuurid ei<br />
kao uuest aastast kuhugi, prefektuur kui<br />
oma tööpiirkonnas kõikides valdkondades<br />
tööd korraldav üksus jääb alles. Samuti ei<br />
kao prefektuuri nimi. Prefektuuride roll ja<br />
prefekti volitused jäävad sellisteks, nagu<br />
me need 2011. aastal oleme kehtestanud.<br />
Prefekt jääb juhtima prefektuuri tööd ning<br />
on peadirektori piirkondlik asetäitja. Prefekti<br />
juhtimisel on prefektuuri roll ennekõike meie<br />
töö taktikaline planeerimine ja tegemine.<br />
Taasavatakse naiste<br />
tugitelefon<br />
Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse<br />
ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud<br />
koguperepäeva Naistelt Naistele<br />
raames kogutud summadega<br />
taasavatakse<br />
tugitelefon vägivalda<br />
kogenud naistele.<br />
6. märtsil<br />
toimunud koguperepäeva<br />
Naistelt<br />
Naistele harivate<br />
töötubade ning sisejulgeolekuteemalise<br />
meelelahutusega<br />
sisustatud päeva sümboolse<br />
üheeurose sissepääsutasu ning<br />
loteriituludega koguti 753,79 eurot ehk<br />
ligi 12 000 krooni. Külastajate annetused<br />
anti üle Eesti Naiste Varjupaikade Liidule,<br />
kes taasavab ajutiselt suletud tugitelefoni<br />
1492 vägivalda kogenud naistele.<br />
Vajadus niisuguse ühtlustamise ja standardi<br />
järele selgus teeninduskeskuse juhataja<br />
Tatjana Portnova sõnul eelmise aasta<br />
sügisel, kui teeninduskeskuse töötajad<br />
külastasid kõiki PPA üksusi kogu Eestis<br />
ning veendusid, et nii ruumide väljanägemine<br />
kui ka viis, kuidas seal kliendile<br />
infot jagatakse, on igas üksuses isemoodi.<br />
„Pilt on praegu väga kirju nii tööruumide<br />
kui ka infomaterjalide poolest. Kui kõik<br />
meie jaoskonnad, bürood ja piiripunktid<br />
oleksid ruumide ning sisustuse poolest<br />
ühtse visuaalse identiteediga, siis tekitaks<br />
see inimeses meie asutusse pöördudes<br />
tuttava ja mugava tunde ning seeläbi ka<br />
suurema usalduse meie organisatsiooni<br />
vastu,“ sõnas Portnova.<br />
Niisiis moodustati osakondade ja prefektuuride<br />
esindajatest töörühm, kes töötas<br />
välja infoteenuse standardi, mis kujutab<br />
Teeninduskeskuse juhtimisel hakatakse<br />
ühtlustama PPA üksuste välist ilmet.<br />
Fotol Tallinna Narva maantee teenindus<br />
endast ameti ja prefektuuride vahelist kokkulepet<br />
edastada klientidele õigeaegset ja<br />
piisavat infot erinevate infokanalite kaudu.<br />
Erinevad infokanalid hõlmavad nii infostende<br />
ja -tahvleid kui ka kodulehekülge,<br />
infotelefoni ning vahetut kontakti infotöötaja<br />
ja kliendi vahel. Standardi rakendamise<br />
kava näeb muu hulgas ette infotöötajate ja<br />
infotelefoni teenindajate koolitamise, mille<br />
tulemusel järgivad nad suhtlemisel nii info<br />
edastamise kui ka selle sisulise kvaliteedi<br />
ühtseid nõudeid ning oskavad kasutada<br />
vajalikke abimaterjale ja andmebaase.<br />
Taani õhuväe kopterid<br />
meie lennusalgas<br />
Tallinna Lennuväljal maandusid 29. märtsi<br />
õhtul kaks Taani Kuninglike Õhujõudude<br />
kopterit EH101 Merlin. Taani kopteripiloot<br />
kapten Mads Alsi sõnul oli Eestisse lendamise<br />
põhjus taanlaste treeningprogrammi<br />
osaks olev navigatsioonitreening pikal<br />
marsruudil. Peale selle oli kapten Mads<br />
Alsi väitel taanlastel huvi näha lennusalga<br />
uusi koptereid AW139. Taani kopterid ja<br />
lennusalga värskeim kopter ES-PWC tegid<br />
30. märtsil ühise SAR-harjutuse koostöös<br />
Tallinki reisilaevaga Victoria. Lisaks tehti<br />
veel ühine vintsitreenig Tallinna lahel veest.<br />
Nii said kopterimeeskonnad vastastikku<br />
tutvuda kolleegide tööga.<br />
5
LUUBI ALL<br />
<strong>Lastekaitsjate</strong><br />
lugu<br />
Fotod: Lauri Kulpsoo<br />
Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride<br />
juures tööd lastekaitseteenistused,<br />
et uurida tõhusamalt<br />
lastevastast kuritegevust. Kuidas on<br />
lastekaitsjatel läinud?<br />
Möödunud aasta alguses alustasid<br />
prefektuuride juures tööd<br />
lastekaitseteenistused, kelle<br />
ainus ülesanne on avastada ja menetleda<br />
lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli<br />
sääraste kriminaalasjadega tegelnud<br />
inimestel uurida ka muid kuritegusid.<br />
„Lastekaitseteenistused võimaldavad<br />
uurida laste vastu suunatud kuritegevust<br />
efektiivsemalt ning teenistuste<br />
loomine näitab, et lastevastane kuritegevus<br />
on prioriteetne valdkond,“ ütleb<br />
kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse<br />
juhtivkriminaalametnik<br />
Anu Baum, kes koordineerib lastega<br />
seotud kuritegude menetlemist Politsei-<br />
ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste<br />
eemärgid ning töö iseloom<br />
on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb<br />
arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja<br />
Pärnu on suured keskused, kus tuleb<br />
teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris<br />
on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi<br />
ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri<br />
lastekaitseteenistuse kolm töötajat<br />
eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses<br />
on tööl aga ainult<br />
üks inimene, kes koordineerib lastega<br />
tööd terves prefektuuris.<br />
Kõige suuremad<br />
kogemused on ette näidata<br />
Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel,<br />
kes alustas tööd<br />
juba 2004. aastal. Talituse juht Pille<br />
Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim<br />
laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta<br />
novembris kuulasid Põhja Prefektuuri<br />
lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga<br />
kahe päeva jooksul üle 20<br />
inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia<br />
või -erootika valmistamises,<br />
hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist<br />
operatsiooni polnud varem Eestis<br />
korraldatud. Oma praktilisi kogemusi<br />
on käinud põhjakad kolleegidele<br />
prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad<br />
on olnud lastekaitseteenistustele suureks<br />
abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi<br />
stardiplatvormid olid prefektuuriti<br />
erinevad ning pingutamist ja õppimist<br />
on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste<br />
esimest aastat igati õnnestunuks.<br />
Väga head tööd on teinud muu<br />
hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-<br />
teenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt<br />
tublid“. Kui Radar Tartusse külla<br />
sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri<br />
lastekaitseteenistuses töötavad<br />
säravate silmadega inimesed.<br />
Särasilmsed lõunakad<br />
Võtame teenistuse naisperega istet laste<br />
ülekuulamistoas, mis on sisustatud<br />
laste joonistuste, pehmete mänguasjade<br />
ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika<br />
Loim ja Kadri Põldaru on töötanud<br />
varem preventsioonis. Teenistuse<br />
ainuke mees, endine motopolitseinik<br />
Martin Kukk on parajasti valves ning<br />
liitub meiega hiljem. Ainukesena on<br />
puudu teenistuse juht Anneli Lepik,<br />
kes on emapuhkusel.<br />
Teenistuse loomine ning esimene<br />
aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab<br />
Liia, kes on teenistuse vanema<br />
6
LUUBI ALL<br />
ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni,<br />
visati tundmatus kohas vette ja nii me<br />
ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks<br />
ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju<br />
kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska,<br />
küsime teiste käest nõu.“ Suureks<br />
toeks on olnud samas majas asuv nn<br />
mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid<br />
enne teenistuse loomist mõne kuu<br />
töötada. Vajaduse korral aitavad nad<br />
nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad<br />
enamasti omal käel hakkama<br />
ning „menetlemine käib täie eest“.<br />
Tihedat koostööd tehakse ohvriabi<br />
töötajatega, kes asuvad samas majas,<br />
ning laste- ja turvakodudega.<br />
Lastekaitseteenistuse töökorraldus<br />
näeb välja nii, et igaüks on<br />
ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad,<br />
mis sel nädalal<br />
sisse tulevad,<br />
jäävad valveuurija<br />
menetleda.<br />
Menetluseks<br />
jääb aega<br />
kolm nädalat<br />
ja siis algab<br />
ring uuesti.<br />
Kui tegu on<br />
aga raske juhtumiga<br />
ning<br />
kahtlustatav<br />
on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus<br />
välja nagu üks mees. „Praegune<br />
valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid<br />
on vähe, aga väga vabalt ei<br />
saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg<br />
peab olema stardivalmis,“ tunnistab<br />
Liia.<br />
<strong>Lastekaitsjate</strong> menetlushaardesse<br />
kuuluvad kõik vägivallakuriteod,<br />
mis on suunatud<br />
alla 18aastaste vastu,<br />
s.o peksmised, löömised,<br />
vägistamised,<br />
seksuaalne ahvatlemine,<br />
lapse-<br />
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus<br />
– Kadri Põldaru<br />
(vasakult), Monika Loim, Liia<br />
Kilp ja Martin Kukk<br />
7
LUUBI ALL<br />
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuse<br />
töötajad Monika<br />
Loim (vasakult), Kadri Põldaru<br />
ja Liia Kilp näitavad, kuidas<br />
toimuvad laste ülekuulamistoas<br />
ülekuulamised.<br />
pornograafia allalaadimine jne. Kõige<br />
suuremat rõhku pannakse raskete isikuvastaste<br />
kuritegude menetlemisele,<br />
nagu perevägivald ja seksuaalkuriteod.<br />
„Seksuaalse ahvatlemise ja pedofiilia<br />
juhtumeid on meil menetluses päris<br />
palju,“ tõdeb Kadri. Et jõuda internetis<br />
tegutseva seksuaalkurjategijani,<br />
tuleb teha palju teavitustööd ning selgitada<br />
noortele, millal peaks politseiga<br />
ühendust võtma. Päev enne intervjuud<br />
käisid lastekaitsjad külas Kõrveküla<br />
kooli 4. kuni 7. klassi õpilastel. „Küsisime<br />
neilt, et kui keegi teeb nendele<br />
internetis ettepaneku kokku saada või<br />
„seksiasju ajada“, siis kas nad teavitavad<br />
sellest politseid. Üldine vastus oli<br />
ei. Tuli välja, et noored lihtsalt ei pööra<br />
sellistele sõnumitele tähelepanu või<br />
blokeerivad inimese ära. Kui me selle<br />
peale selgitasime, et võib-olla mõni<br />
teine noor ei käitu nii ja võib sattuda<br />
ohvriks, said nad probleemist aru. Igatahes<br />
meie meiliaadressi kirjutasid nad<br />
kõik endale päevikusse üles ja nüüd<br />
aeg näitab, kas nad meiega ühendust<br />
võtavad,“ jutustab Liia.<br />
Terve elu internetis<br />
„Noored riputavad terve oma elu internetti,“<br />
jätkab Kadri. „See on nende<br />
jaoks nii tavaline, kui keegi võõras<br />
tahab nendega sõbraks saada, juttu<br />
ajada või pilte vahetada. Noored ei<br />
mõtle sellele, et uus sõber, kes väidab<br />
end olevat 14aastane Mari, on hoopis<br />
40aastane mees. Tavaliselt palub „uus<br />
sõber“, et laps saadaks talle endast ühe<br />
meelas poosis pildi, ja kui laps keeldub<br />
Tavaliselt arvavad<br />
lapsed, et nendega<br />
ei saa internetis midagi<br />
halba juhtuda.<br />
järgmisel korral uusi pilte saatmast,<br />
ähvardab „sõber“ pilti klassikaaslastele<br />
näidata. Lastega on internetis kerge<br />
manipuleerida.“<br />
Tavaliselt arvavad lapsed, et nendega<br />
ei saa internetis midagi halba juhtuda,<br />
kuid reaalsed juhtumid, millega<br />
lastekaitsjad kokku on puutunud, räägivad<br />
teist. „Üks tüdruk hakkas suhtlema<br />
35aastase mehega,“ meenutab Liia nende<br />
esimest internetijuhtumit. „Alguses<br />
ütles mees, et ta on noorem, kuid lõpuks<br />
rääkis, kui vana ta päriselt on. Nad vahetasid<br />
pilte ja mees rahuldas end veebikaamera<br />
ees ning tüdruk vaatas pealt.<br />
Tüdruk ei rääkinud sellest kellelegi,<br />
kuni mees tema arvele 5000 krooni üle<br />
kandis. Tüdruk rääkis emale juhtunust<br />
ja ema pöördus meie poole. Saime mehele<br />
jaole ning leidsime tema arvutit läbi<br />
vaadates teisigi kannatanuid. See oli õnnelik<br />
juhus, sest tüdruk rääkis emale lõpuks<br />
ära, aga paljud ei julge.“<br />
Mõnikord usub laps, et „uus sõber“<br />
on temast siiralt huvitatud. <strong>Lastekaitsjate</strong>l<br />
on menetluses näiteks juhtum,<br />
kus 15aastane vaimse puudega<br />
tüdruk suhtleb internetis 60aastase<br />
mehega. Vanemad on lapsele selgitanud,<br />
et mees ei ole 15aastane noormees,<br />
kes tahab tüdrukuga päriselt<br />
sõbraks saada, kuid tüdruk ei suuda<br />
olukorda mõista.<br />
Kui paluda lastekaitsjatel meenutada<br />
mõnd eriti rasket juhtumit, sähvatab<br />
neil korraga peas mitu lugu. Monika<br />
meenutab ühte vägistamist. „Meil<br />
olid olemas kahtlustav ja tunnistaja,<br />
aga ei olnud kannatanut. Kulus väga<br />
palju aega, kuid lõpuks tegime ta halva<br />
kvaliteediga pildi pealt kindlaks.<br />
Ülekuulamine oli väga keeruline ja<br />
tehnika vedas alt. Tuli välja, et nii kannatanu<br />
kui ka kahtlustatav olid ühest<br />
vene bandest ning grupp hakkas kannatanut<br />
mõjutama. Noormeest kardeti.<br />
Isegi õpetajad kartsid teda. Seejärel<br />
tekkis uus kannatanu, noormees oli<br />
veel ühte tüdrukut vägistanud, kuid<br />
tütarlaps keeldus tunnistusi andmast,<br />
sest ta nägi, mis oli juhtunud eelmise<br />
tüdrukuga. Aprilli alguses läks juhtum<br />
üldmenetlusse.“<br />
Liiale on jäänud eredalt meelde<br />
perevägivallajuhtum kolmelapselises<br />
peres, kus kasuisa ahistas seksuaalselt<br />
15aastast tüdrukut. Sellest teadsid<br />
kõik, aga keegi midagi ette ei võtnud.<br />
Kui asi jõudis vägistamiseni, pöördus<br />
ema lõpuks politseisse. Armastus oli<br />
aga nii suur, et ema käis meest isegi<br />
vanglas vaatamas. „On üsna tõenäoline,<br />
et ta võtab mehe pärast vabanemist<br />
tagasi,“ ütleb Liia. „Lapsed on juba<br />
ähvardanud kodust ära minna.“<br />
Sõna sõna vastu<br />
Perevägivallajuhtumid ongi ühed raskemad,<br />
sest sõna sõna vastu juhtumeid<br />
on keeruline tõestada. „Meil oli<br />
üks juhtum, kus kuritegeliku taustaga<br />
mees tõmbas viieaastasel kasutütrel<br />
8
LUUBI ALL<br />
Liia ja Monika uurivad Lõuna<br />
Prefektuuri kroonikaraamatut<br />
„Sellised me Lõunas olemegi“,<br />
kus on juttu ka Lõuna lastekaitseteenistusest.<br />
juukseid peast välja<br />
ning kontrollis pidevalt<br />
tüdruku alakeha.<br />
Tuttavad on näinud<br />
lapse vigastusi, aga otseseid<br />
tõendeid ei ole ja<br />
mees eitab kõike. Seda<br />
on väga raske tõendada<br />
ning hinnata, kas<br />
see oli seksuaalne ahistamine<br />
või pedantne<br />
puhtusearmastus. Ema<br />
ei julgenudki politseisse tulla enne, kui<br />
mees läks korduva joobes juhtimise<br />
eest karistust kandma,“ räägib Liia.<br />
Kui Liia ja Monika esimestena teenistuses<br />
tööd alustasid, ei olnud nad<br />
päris kindlad, kuidas nad lapsevanematena<br />
oma töö varjukülgedega toime<br />
tulevad. Nüüd on kogemus näidanud,<br />
et ettekujutused osutusid hirmsamaks<br />
kui tegelikkus. „Tuttavad ja kolleegid<br />
küsivad ikka aegajalt,<br />
kuidas me<br />
toime tuleme, aga<br />
sellest on võimalik<br />
üle olla,“ ütleb Liia.<br />
„Kogu aeg mõtled,<br />
kuidas menetleda<br />
paremini, kiiremini<br />
ning targemini,<br />
milliseid võimalusi<br />
lapsele ja vanematele<br />
pakkuda. Pidev tegutsemine<br />
võtab pinge maha.“ Liia ei salga, et<br />
kõigele vaatamata tuli tal paar nädalat<br />
tagasi ülekuulamisel esimest korda<br />
pisar silma. Väga kurb kogemus on<br />
Liial ja Monikal eelmise aasta emadepäevast.<br />
Mõlemad tegid oma peredega<br />
hommikul päevaks ettevalmistusi, kui<br />
tuli kõne, et üks ema oli oma pooleteisekuuse<br />
lapse ära maganud. „Sel hetkel,<br />
kui olime ema ja lapse juures, lõi<br />
pea selgeks ning emotsioonid kadusid,<br />
aga kui pärast ema lapse nn laibaautosse<br />
viis, tõusis klomp kurku,“ meenutab<br />
Monika.<br />
Kurbadele lugudele vaatamata on<br />
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus<br />
üks väga lõbus kamp inimesi, kes tulevad<br />
iga päev naeratusega tööle ning<br />
lahkuvad samasugusena. Igasse päeva<br />
jätkub neil häid nalju ja sõbralikku<br />
aasimist. „Eriti kui Martin tuppa astub,“<br />
muigavad naised. Omavaheline<br />
hea klapp ning mõtestatud töö on see,<br />
mis neile energiat annab. „Me tunneme,<br />
et see töö on just see, mida teha<br />
tahame,“ lausub Kadri. „Minu jaoks<br />
ongi see kõige otsesemas mõttes politseitöö,<br />
millel on konkreetne tulem, ja<br />
see annab jõudu.“<br />
Nelli Pello<br />
Radari peatoimetaja<br />
Lastekaitseteenistuste<br />
ülekuulamistoad läbivad<br />
uuenduskuuri<br />
Hiljemalt 1. septembriks renoveeritakse<br />
lastekaitseteenistuste ülekuulamistoad.<br />
Tallinna ja Pärnu ülekuulamistoad saavad<br />
juurde uut sisustust ja videoülekuulamistehnikat<br />
ning tubadesse paigaldatakse<br />
peegelseinad ja parandatakse heliisolatsiooni.<br />
Tartu lastekaitseteenistus kolib<br />
aga arestimajaga ühest majast Lõuna<br />
Prefektuuri peamajja, kuhu nad saavad<br />
uued ruumid. Suve lõpul valmivas Jõhvi<br />
uues politseimajas on juba arvestatud<br />
laste ülekuulamistoa erinõudeid.<br />
Kommentaar<br />
Loodan väga, et lastekaitseteenistustel<br />
on olnud kergem alustada kui meil omal<br />
ajal 2004. aastal. Oleme omavahel infot<br />
vahetanud, nõu ja jõuga abiks olnud. Eelmise<br />
aasta alguses käisid Tartu ja Pärnu<br />
lastekaitseteenistuse ametnikud omal initsiatiivil<br />
koos prokuröridega tutvumas Tallinnas<br />
lastekaitsetalituse ja alaealiste prokuratuuri<br />
osakonna tööga. Samuti on osa<br />
võetud videoülekuulamise koolitusest.<br />
Novembris osalesid Tartu lastekaitseteenistuse<br />
ametnikud lastepornograafia allalaadijate<br />
ja hoidjate tabamise operatsioonis<br />
ning läbiotsimistes. Sel aastal toimus<br />
Ida Prefektuuris koolitus laste väärkohtle-<br />
mise valdkonnas. Lastekaitseteenistuste<br />
probleemid on samad, mis meil alguses.<br />
Kõige enam kimbutab kogemuste puudumine.<br />
Meil on hea meel, et Eesti politseis<br />
on nüüd professionaalsed uurijad,<br />
kes menetlevad laste vastu suunatud<br />
kuritegusid ja eriti laste seksuaalse väärkohtlemise<br />
juhtumeid. Minu hinnangul on<br />
lastekaitseteenistused alustanud hästi<br />
ning on hoo sisse saanud.<br />
Pille Alaver<br />
Põhja Prefektuuri<br />
lastekaitsetalituse juht<br />
9
MÕTE<br />
Väärtused,<br />
millele harilikult ei mõtle<br />
ILLUSTRATSIOON: SHUTTERSTOCK<br />
Väärtused mõjutavad seda, kuidas riigid<br />
omavahel suhtlevad, kuidas sõlmitakse<br />
rahvusvahelisi lepinguid, kuidas toimivad<br />
organisatsioonid, kuidas tehakse<br />
otsuseid ja kuidas iga päev käitutakse.<br />
Pealkirja järgi võiks arvata, et<br />
juttu tuleb igapäevakäitumisest.<br />
Sellest, kuidas me omavahel<br />
suhtleme, kas pöördume võõra<br />
inimese poole teie- või sinavormis.<br />
Kahtlemata on tegemist aktuaalse küsimusega,<br />
eriti nii mitmekülgse ajaloolise<br />
taustaga organisatsioonis, kui seda<br />
on meie aja politsei. Igapäevakäitumisest<br />
viisakuse kontekstis järgnevas siiski<br />
juttu ei tule. Arutleme väärtuste üle<br />
veidi teistsugustes kategooriates.<br />
Geograafiliselt on maailm jagatud<br />
erinevateks väärtusruumideks, näiteks<br />
religiooni järgi, ideoloogiliselt, keeleliselt,<br />
etniliselt jne. Kuigi religioon on<br />
üks mõjukamaid ja levinumaid viise,<br />
võib selline arutelu Radaris jääda<br />
veidi võõraks. Küllap on meie<br />
lugejatele arusaadavam ja eelistatum<br />
lugeda väärtustest,<br />
mis mõjutavad organisatsioonide<br />
ja seal töötavate inimeste<br />
käitumist vahetult. Kui globaalsel<br />
tasandil on väärtustest<br />
kirjutanud nt Ronald Inglehart,<br />
Robert B. Edgerton, Lawrence E.<br />
Harrisson jpt, siis väärtustest organisatsiooni<br />
tasandil nt Fons Trompenaars,<br />
Peter Woolliams, Geert ja Gert<br />
Jan Hofstede, Georg Sootla jpt, kelle<br />
tekste on ka eesti keeles saada.<br />
Väga levinud on maailma jagamine<br />
kolmeks suuremaks väärtuspiirkonnaks:<br />
Anglo-Ameerika, Mandri-Euroopa<br />
ja Põhjala (v.a Soome). Mõistagi<br />
on tegelik olukord märksa keerulisem<br />
ja mitmekülgsem. Näiteks väidetakse<br />
Saksamaa puhul, et Põhja-Saksamaa<br />
sarnaneb rohkem Põhjalaga ning Lõu-<br />
10
MÕTE<br />
na-Saksamaa Mandri-Euroopaga, kuid<br />
see oleks liiga detailne käsitlus.<br />
Järgnevalt vaatlen väga põgusalt<br />
ja ainult mõne kategooria näitel väärtusi<br />
nn teie-sina-teljel (Geert Hofstede<br />
nimetab seda võimudistantsiks). Väga<br />
lihtsustatult olgu öeldud, et teie-kultuur<br />
on hierarhiline ning sina-kultuur lähtub<br />
võrdsusest. See on tõesti suur üldistus,<br />
kuid probleemi tutvustamiseks loodetavasti<br />
piisav. Siin võiks esile tuua palju<br />
erinevaid tunnuseid, kuid käsitleme ainult<br />
kahte – otsustamist ja reegleid.<br />
Otsustamine ja reeglid<br />
väärtuste kandjana<br />
Otsustamine on igapäevane ja pealtnäha<br />
lihtne tegevus. Vaja on öelda jah või<br />
ei või äärmisel juhul mingis küsimuses<br />
otsus edasi või tagasi lükata. Me ei<br />
arutle järgnevalt otsuste motiivide või<br />
tagajärje üle, meid huvitab ainult see,<br />
kuidas jõuda nii kaugele, et vormuks<br />
jah või ei. Peatume kahel tuntud ning<br />
levinud otsusevormil – enamus- ja<br />
konsensusotsusel.<br />
Enamusotsuse puhul on tegemist<br />
olukorraga, kus otsuse langetamisel<br />
arvestatakse enamuse huve. Otsused<br />
langetatakse peamiselt hääletamise teel.<br />
Siin on tähtis roll protseduuril, millest<br />
peetakse väga täpselt kinni. Enamusotsuse<br />
puudus on asjaolu, et vähemustel<br />
peaaegu sõnaõigust ei ole ning saabuv<br />
lahend on sageli liiga lihtsustatud. Tegemist<br />
on mustvalge poolt ja vastu dilemmaga,<br />
mis võib sageli põhjustada<br />
järgmise ahela: grupiidentiteedi säilitamiseks<br />
vastandutakse teise grupiga,<br />
vastandamine tekitab viha, mis on<br />
omakorda suletud organisatsioonide<br />
tunnus jne. Enamusotsuse tugev külg<br />
on kahtlemata otsuse kiirus ja vähemalt<br />
näiline objektiivsus. Siin on enamasti<br />
eelduseks, et otsustajad on oma võimu<br />
saanud legitiimselt ning neil on otsuse<br />
tegemiseks täiuslik informatsioon. Enamusotsuse<br />
piirkondadena on tuntud nt<br />
Prantsusmaa ja Hispaania.<br />
Konsensusotsuse puhul otsitakse<br />
puutumuses olevate isikute vahel võimalikult<br />
suurt ühisosa. Protseduuril<br />
ei ole siin väga olulist rolli. Rõhk on<br />
otsuse eesmärgil ja sisul, st otsustajad<br />
püüavad leida kõige paremat ja läbimõeldumat<br />
lahendit kõigile pooltele.<br />
Konsensusotsuse puhul on tegemist<br />
läbirääkimistega, kus arutletakse ning<br />
otsitakse ühisosa nendes nüanssides,<br />
Eestil ei ole otsustamise<br />
ja reeglite<br />
küsimuses selgelt väljakujunenud<br />
kultuuri.<br />
Oleme veelahkmel.<br />
mida ei ole tunnustatud. Selles protseduuris<br />
püütakse hoiduda hääletamisest.<br />
Nõrk külg on kogu protsessi<br />
aeglus, kuid tugevuseks võib pidada<br />
seda, et arvestatakse ka vähemuse<br />
huve. Kedagi ei lükata kõrvale. Konsensusotsus<br />
on levinud Põhjalas.<br />
Reeglite mõistmisel on Anglo-<br />
Ameerika kultuuriruumis ja Mandri-<br />
Euroopa riikides põhimõttelised erinevused.<br />
Esimesel juhul käsitletakse<br />
reegleid kui kokkuleppeid ja teisel juhul<br />
kui tehnilist vahendit, et kirjeldada<br />
objektiivselt parimat toimimisviisi.<br />
Reegli kui väärtuse üheks peegliks on<br />
põhiseadus (kõikjal sellist akti ei olegi).<br />
Ameerika põhiseadus on tuntud<br />
kui väga üldine, mis kirjeldab ainult<br />
põhimõtteid, mida tõlgendatakse.<br />
Mandri-Euroopas on mõne riigi põhiseadus<br />
seevastu väga pikk ja detailne<br />
kirjeldus, mis jätab tõlgendamiseks<br />
vähe ruumi ning seab selged piirid.<br />
Milliseks tahame kujundada<br />
oma keskkonda?<br />
Kirjeldatud kahe äärmuse vahele mahuvad<br />
Põhjala riigid, kus reeglitesse<br />
ei suhtuta nii jäigalt kui Mandri-Euroopas<br />
ja mitte nii vabalt (kui see<br />
on korrektne väljendus) kui Anglo-<br />
Ameerika kultuuris. Normid ei<br />
ole Põhjamaades väga jäigad<br />
ning jätavad paindliku tõlgendusruumi.<br />
Seadustesse<br />
ja reeglitesse suhtutakse<br />
kirjeldatud kultuuriruumile<br />
kohaselt. Siin ei ole kõne all<br />
ainult seaduste või normide<br />
järgi käitumine, vaid<br />
käitumine tervikuna,<br />
mis peegeldub<br />
ka suhtlemises<br />
ning selles, mida<br />
oodatakse teistelt.<br />
Otsustused ja<br />
reeglid väärtuste<br />
kandjana on<br />
ainult kaks võimalikku<br />
viisi<br />
paljudest, et kirjeldada erinevaid kultuure,<br />
mis mõjutavad meie igapäevast<br />
käitumist. Samas on need politseinikule<br />
üsna hingelähedased ja lihtsad mõista.<br />
Kui mõelda Eesti peale, siis on<br />
mul tunne, et meil ei ole otsustamise<br />
ja reeglite küsimuses selgelt väljakujunenud<br />
kultuuri. Me ei saa ennast liigitada<br />
ühegi kirjeldatud ruumi hulka.<br />
Sellel on omad põhjused. Ajalooliselt<br />
võiks arvata, et meile võiks olla omane<br />
enamusotsustus ja jäik reeglistik. Mõlema<br />
iseloomustamiseks võime tuua<br />
rohkesti näiteid valitsussektorist, sh<br />
politseist. On ka vastupidiseid näiteid,<br />
kuid need jäävad suuresti ärisektorisse<br />
ja mittetulundusühingute valdkonda.<br />
Peale organisatsiooni tasandi erinevuste<br />
võib esile tuua erisuse põlvkondade<br />
vahel, kus noorematel inimestel<br />
on sageli vanematest erinevaid väärtusi<br />
ka siin kirjeldatud küsimustes.<br />
Seega tundub mulle, et oleme veelahkmel.<br />
Nüüd sõltub palju meist endist –<br />
milliseks me tahame oma keskkonda<br />
kujundada ja kuidas tulevikus elada.<br />
Ei saa välistada, et me ei soovigi selles<br />
protsessis osaleda, vaid ootame ja<br />
vaatame, kuidas lõpuks välja kukub.<br />
Minule meeldiks siiski nende küsimuste<br />
üle arutleda ning mõelda, millist<br />
ühiskonda me oma lastele soovime ja<br />
kuidas meie turvalisust kujundatakse.<br />
Alustada saame igapäevase tööelu<br />
korraldamisest. Kuidas me otsuseid<br />
teeme ja kuidas tahaksime teha? Kuidas,<br />
milliseid reegleid ja milleks me<br />
kehtestame?<br />
Siin ei ole õiget ega valet vaatenurka.<br />
Peab lihtsalt mõistma, et tegemist<br />
on erinevate võimalustega, mis võivad<br />
viia erinevate tulemiteni ning millel<br />
on oma nõrgad ja tugevad küljed.<br />
Samuti sobivad kirjeldatud<br />
kultuuritüübid erinevates olukordades.<br />
Mõlemal on oma<br />
aeg ning koht. Nii nagu ütles<br />
professor Mikko Lagerspetz 5.<br />
märtsi Postimehe kultuurilisas<br />
AK demokraatia kohta:<br />
demokraatiat ei saa<br />
teha erandolukorras,<br />
demokraatiat<br />
tehakse tavaolukorras.<br />
Priit Suve<br />
Lääne prefekt<br />
foto: Kaupo Kikkas<br />
11
PERSOON<br />
Vankumatu<br />
mees<br />
idapiirilt<br />
Fotod: Jaan Rõõmus<br />
Märtsi keskel Narva kordoni kauaaegse juhina<br />
pensionile läinud Rein Steinfeld on üks neist piirivalve<br />
algusaastate entusiastlikest ja julgetest<br />
meestest, kelle toel ning eeskujul püsis Eesti<br />
idapiir sealses valdavalt venekeelses ja kohati<br />
vaenulikus keskkonnas.<br />
tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal.<br />
Oma lemmikspordialaga – poksiga<br />
– hakkas Rein tegelema Tallinna<br />
Raskejõustiku Majas. Peale poksi on<br />
ta harrastanud jooksmist, jalgpalli ja<br />
korvpalli.<br />
Erinevalt oma nooremast vennast<br />
Joel Steinfeldist pole Rein kunagi tundnud<br />
soovi muusikaga tegelda, kuigi välimus<br />
ja lauluhääl on mehel head ning<br />
olekust lausa kiirgab karismaatilisust.<br />
„Hobi korras olen laulnud, kuid muusikaannet<br />
on mul vähe,“ tunnistab<br />
ta. „Sport ja meresõit on minu jaoks<br />
alati tähtsamad olnud.“ Ajal, mil Joel<br />
asutas Eesti esimest poolpõrandaalust<br />
hard rock’i ansamblit Kooma, millele<br />
hiljem järgnes eesti parimaid rokkmuusikuid<br />
koondav Haak, ning peeti<br />
muusikaajaloos legendaarsed Viljandi<br />
rokifestivalid koos pidevate esinemiskeeldudega,<br />
kündis vanem vend Rein<br />
juba Atlandi ookeani laineid. Merd<br />
sõitma jäi mees seitsmeks aastaks ning<br />
töötas seejärel kalandussüsteemis erinevatel<br />
juhtivatel kohtadel.<br />
Otsuse piirivalvesse tulla langetas<br />
Rein 1993. aasta septembris, toimetadanud.<br />
Pikk sündmusterohke teenistus<br />
möödus Reinul eranditult Narva jõe<br />
ääres, kus ta töötas vaheldumisi piiriinspektorina,<br />
teenistusohvitserina ja<br />
kordoniülemana Punamäe ning Narva<br />
piirivalvekordonis. Igapäevatöö kõrvalt<br />
on Rein aktiivselt teinud sporti,<br />
võtnud osa Narva Eesti Seltsi tegemistest<br />
ning esinenud üritustel seltsi meesansambli<br />
koosseisus.<br />
Meremehest piirivalvuriks<br />
Reinu lapsepõlv ja noormeheiga möödusid<br />
pealinnas. Ihates lapsest saadik<br />
meremeheks saada, lõpetas ta Tallinna<br />
Kalatööstusliku Merekooli ning hiljem<br />
Tallinna Polütehnilise Instituudi<br />
Politseimajori auastmes teenistuse<br />
lõpetanud Rein Steinfeldile<br />
autasustamisel ohvitserimõõka<br />
ulatades lausus Ida Prefektuuri piirivalvebüroo<br />
juht Aimar Köss sõnad,<br />
mis kogu teenistusaja vältel idapiiri<br />
valvanud ohvitseri ehk kõige tänuväärsemalt<br />
iseloomustavad: „Laialdaste<br />
kogemustega juhina on Rein<br />
pööranud suurt tähelepanu meeskonnatööle,<br />
oma alluvate professionaalsusele<br />
ja nende füüsilise vormi tõstmisele<br />
ning piirivalve maine kujundamisele<br />
Ida-Virumaal.“<br />
Oma elust 18 aastat idapiiri valvamisele<br />
pühendanud mees pole oma<br />
kunagist pöördelist otsust piirivalvesse<br />
tulla tänaseni kordagi kahetsema pi-<br />
12
PERSOON<br />
des siis veel juhatuse esimehe asetäitjana<br />
endises kalurikolhoosis Oktoober.<br />
Põhjust, miks ta jättis võimaluse<br />
erasektoris „rikkaks saada“ ning valis<br />
piirivalvuri ameti madala töötasu ja<br />
alles kujuneva struktuuriga isamaalises<br />
organisatsioonis, seletab Rein järgmiselt:<br />
„Hea tuttav Riho Breivel, kes<br />
on praegu Ida-Viru maavanem, kuid<br />
tollal töötas Ida-Viru piirivalvepiirkonna<br />
ülemana, külastas mind ja tegi<br />
ettepaneku tööle tulla. Teadsin hästi<br />
tolleaegset keerulist olukorda idapiiril<br />
ning tundsin, et suudan veel vaimselt<br />
ja füüsiliselt seal üht-teist korda saata.<br />
Soovisin anda endast parima, et aidata<br />
kaasa meie riigi loomisele ja sisejulgeoleku<br />
arendamisele. Pealegi olid kunagised<br />
uhked kalurikolhoosid selleks<br />
ajaks juba mandunud ning töö seal ei<br />
pakkunud enam rahulolu.“<br />
Teenistus algas<br />
Narva-Jõesuus<br />
„Mul on hea meel<br />
ja uhke tunne, et<br />
sain teenida niisuguses<br />
kohas nagu Narva, kus<br />
piirivalvuri elu kulgeb<br />
alati intensiivselt.“<br />
Teenistust alustas ta nagu enamik tol<br />
ajal piirivalvesse tulnud mehi ja naisi<br />
Narva-Jõesuu Piirivalve Õppekeskuses.<br />
Nüüdseks suletud legendaarses<br />
õppeasutuses moodustati tollal eraldi<br />
kursantide rühm, kuhu kuulusid üksnes<br />
kõrgharidusega inimesed. Pärast<br />
kahekuulist väljaõppeaega suunati<br />
Rein piiriinspektorina Narva maanteepiiripunkti.<br />
Järgmisel aastal suundus<br />
õppekeskuse kunagine kõrgharitute<br />
rühm peaaegu täies koosseisus ohvitserikursustele.<br />
„Seal olid mitmed hiljem<br />
Piirivalveametis olulisi ülesandeid<br />
täitnud mehed, nagu Arvi Miido, Rein<br />
Kikas ja Aare Soome,“ meenutab tänane<br />
eruohvitser. „Elu oli huvitav ning<br />
pärast lõpetamist saime kõik lipniku<br />
auastme.“<br />
Edasi täitis Rein töökohustusi taas<br />
inspektorina Narva maanteesillal, siis<br />
majandusohvitserina piirkonna hooldebaasis<br />
ja veel mitmel ohvitserikohal<br />
kuni suunamiseni 1997. aastal äsja<br />
valminud Punamäe kordoni ülemaks.<br />
Narva veehoidla ja Peipsi järve vahel<br />
otse keset Punamäe (Gorodenko) küla<br />
piirijõe kõrgel kaldal paiknev kordonihoone<br />
jäi Reinu teenistuskohaks seitsmeks<br />
aastaks.<br />
2004. aastast asus Rein juhtima<br />
idapiiri suurima isikkoosseisuga ning<br />
Eesti-Vene ajutise kontrolljoone vastutusrikkaimat<br />
lõiku katvat Narva kordonit.<br />
Siin tulid kasuks tsiviilelus hangitud<br />
juhtimiskogemused, sportimisest<br />
saadud tahtejõud ja sihikindlus ning<br />
hea suhtlemisoskus koos varjamatu<br />
eestimeelsusega. „Mul on hea meel ja<br />
uhke tunne, et sain teenida niisuguses<br />
kohas nagu Narva, kus piirivalvuri elu<br />
kulgeb alati intensiivselt, kus on palju<br />
piiriületajaid ning tuleb ette palju piiririkkumisi<br />
nii illegaalide kui ka salakaubavedajate<br />
poolt,“ räägib Rein.<br />
Kõige raskem aeg oli tema hinnangul<br />
vahetult pärast iseseisvuse<br />
taastamist. „Piir ei olnud paigas, piirirajatised<br />
puudusid, polnud tasemel<br />
13
PERSOON<br />
Kolleegid<br />
Reinust<br />
Reinu juures meeldis see, et ta kuulas alati<br />
ära minu arvamused teenistuse planeerimisest<br />
ja selle elluviimisest, lisades juba kogetud<br />
teadmist. Rein ei öelnud kunagi ei, vaid<br />
lisas, et proovime ja siis näed sa ise, kas<br />
uus idee on hea või mitte. Kui vahel midagi<br />
ka viltu kiskus, ütles ta alati, et oma meeste<br />
eest peab seisma. Rein tegi suurepäraselt<br />
koostööd Vene Föderatsiooni piirivalvega.<br />
Samas oskas ta teistelegi õpetada, kuidas<br />
tuleb hoida suhteid Vene kolleegidega nii,<br />
et sind austataks ja sinuga tahetaks koosväljaõpet<br />
ning rahvusvaheliselt meist<br />
palju aru ei saadud. Nüüdseks on piiriolukord<br />
tundmatuseni muutunud ja<br />
Narva kordoni vastutusala on tehniliselt<br />
kõige paremini varustatud lõik<br />
idapiiril.“<br />
Suurim töövõit – kohalike<br />
austus piirivalvurite vastu<br />
Arvukatest piirivahejuhtumistest on<br />
Reinule meelde jäänud eeskätt need,<br />
mis on tema sõnul ühel või teisel moel<br />
hinge vapustanud – ebaseaduslikud<br />
piiriületused, piiririkkujate tagaajamised<br />
ning pidev vägikaikavedu leidlike,<br />
looduslikke tingimusi ja seaduselünki<br />
ärakasutavate salakaubavedajatega.<br />
Üheks põnevamaks momendiks peab<br />
Rein kolme kilomeetri pikkuse plastvooliku<br />
avastamist Narva veehoidla<br />
põhjast, seda kasutati kvaliteetse piirituse<br />
pumpamiseks Venemaalt Eestisse.<br />
„Midagi ennenägematut või ebatavalist<br />
pole mul kordoniülemana teenides<br />
juhtunud, aga üsna tihti on tulnud<br />
kasutada jõudu ning vahel relvgi<br />
kabuurist välja tõmmata, kuid sellega<br />
on sündmuste areng ka piirdunud,“<br />
meenutab Rein. „Minu piiriteenistuse<br />
alguses valitses Narva maanteesillal<br />
olukord, kus ei läinud päevagi mööda,<br />
ilma et oleks tulnud rakendada füüsilist<br />
jõudu või kasutada kumminuia. Need<br />
olid keerulised ajad, mil ei tahetud aru<br />
saada meie riigipiirist ega kuuldagi iseseisvuse<br />
taastanud Eesti Vabariigist.<br />
Suure riigi inimesed lihtsalt tulid ega<br />
tahtnud tunnistada, et vastu nende soove<br />
ja harjumusi on teisel pool Narva<br />
jõge olukord äkki kardinaalselt muutunud.<br />
Püüdsime seda neile selgeks teha<br />
rääkides ja seadustele viidates, kuid<br />
pahatihti ei vaevutud seda arvestama.“<br />
Rein koos Narva<br />
kordoni uue juhi<br />
Indrek Püviga<br />
Teenistuse<br />
lõppedes kinkis<br />
Ida Prefektuuri<br />
piirivalvebüroo<br />
juht Aimar Köss<br />
Reinule ohvitserimõõga.<br />
tööd teha. Sport oli tema jaoks väga oluline,<br />
sportimist püüdis ta igal võimalusel<br />
meestesse süstida ning ütles alati, et mees<br />
peab olema julge ja tugev.<br />
Vahur Oras<br />
Narva kordoni juhtivpiiriametnik<br />
2003. aasta novembris olime Narva jõel<br />
mootorpaadiga patrullis, kui märkasime,<br />
et Vene poolel ujub allavoolu ümberläinud<br />
mootorpaat kolme inimesega. Uppumisohus<br />
inimesed hoidsid paadi ninast kinni,<br />
mis paistis veel vaid veidi veest välja, ja<br />
vool viis neid kaasa. Teatasime juhtumist<br />
kordonisse, ületasime patrullpaadiga riigipiiri<br />
ning hakkasime päästma venelastest<br />
kalamehi. Et meie paat oli väga väike, saime<br />
pardale võtta ainult kaks meest, sest<br />
muidu oleks alus ümber läinud. Kolmas<br />
hättasattunu jäi vette ja me hoidsime teda<br />
kinni. Kalamehed olid juba pikka aega<br />
külmas vees olnud ning üks neist hakkas<br />
teadvust kaotama. Kutsusime kordonist<br />
abi, kuid parajasti ei olnud seal kaatrijuhti.<br />
Appi tuli kordoniülem Rein Steinfeld, kes<br />
istus ise kaatri rooli ja jõudis kohale viie<br />
minutiga. Seejärel lõpetasime päästetööd<br />
juba üheskoos ning toimetasime päästetud<br />
kalamehed Punamäe kordonisse, kus<br />
neile osutati esmaabi.<br />
Igor Sedunov<br />
Punamäe kordoni juhtivpiiriametnik<br />
14
PERSOON<br />
Enesekehtestamise raskused on<br />
idapiiril nüüdseks edukalt ületatud ja<br />
minevik. „Aja jooksul oleme saavutanud<br />
autoriteedi ja võitnud kohalike<br />
elanike usalduse ning piirivalvureid<br />
võetakse väga tõsiselt. Korraldame<br />
kohalike kala- ja jahimeestega kohtumisi,<br />
selgitame olukordi, esitame omi<br />
tingimusi ning leiame alati ühise keele.<br />
Kohalikke, kes on piiriveekogudel<br />
liigeldes hätta sattunud, oleme alati<br />
aidanud ja neile appi tõtanud igas olukorras.“<br />
Oma suurimaks töövõiduks<br />
peabki Rein seda, et ajaloolises piirilinnas<br />
Narvas austatakse meie päevil<br />
piirivalvuri vormi ning selle kandjasse<br />
suhtutakse tõsiselt.<br />
Juht, kes suudab kuulata<br />
Piirivalve hea maine loomisele piiriäärse<br />
elanikkonna seas on Rein palju<br />
kaasa aidanud mujalgi. Näiteks mäletavad<br />
tema seitsme aasta pikkust<br />
tööd Punamäe kordoni ülemana Narva<br />
jõe ühes metsikumas lõigus sealse<br />
Gorodenko küla elanikud hea sõnaga<br />
praeguseni. Suure osa aastast muust<br />
maailmast äralõigatud paigas elavate<br />
inimeste murede kuulamine ja lahendamine,<br />
abi osutamine igapäevaste<br />
toiduainete muretsemisel ja hättasattunud<br />
kalameeste aitamine olid Punamäe<br />
kordonis lahutamatult seotud<br />
igapäevase piiriteenistusega. Kõik see<br />
võimaldas peale mainekujunduse tublisti<br />
tõhustada kordoni igapäevatööd,<br />
kuna piiririkkujate ja salakaubavedajate<br />
tabamisel mängib olulist rolli piirivalvurite<br />
usalduslik vahekord kohalike<br />
elanikega.<br />
Minnes hiljem Narva kordonit<br />
juhtima, oskas Rein sealgi suurepärase<br />
suhtlejana luua hea kontakti inimestega<br />
väljastpoolt ning teha tulemuslikku<br />
koostööd naaberriigi piirivalvuritega.<br />
Suhetes kolleegide ja alluvatega mäletatakse<br />
teda energilise, kogenud, alati<br />
abivalmis ja tasakaaluka juhina, kes<br />
piirivahejuhtumites võimaluse korral<br />
alati isiklikult sündmuskohale kiirustas<br />
ning seadusrikkujate jälitamisel ja<br />
kinnipidamisel osales. Kordonijuhina<br />
toimkondlastele ülesandeid jagades<br />
ning patrulle piirilõikudesse saates<br />
armastas ta neid ise autorooli istudes<br />
kohale viia ning pärast vahetuse lõppu<br />
tagasi kordonisse sõidutada.<br />
Alluvad toovad Reinu kui ülemuse<br />
heade külgedena esile tema võime inimesi<br />
ära kuulata, arvestada kolleegide<br />
arvamusi teenistuse korraldamise kohta<br />
ning põimida neid omaenda teadmiste<br />
ja kogemustega. Reinu suust pole kunagi<br />
kõlanud resoluutne ei, vaid soov iga<br />
asjalikku ideed enne otsustamist katsetada.<br />
Ebaõnnestumiste korral seisis kordoniülem<br />
alati kindlalt oma meeste eest.<br />
Huvisportlasena on Rein hea seisnud<br />
alluvate füüsilise vormi parandamise<br />
eest, pannes soovijaid poksima<br />
ning treenides neid ise poksiringis.<br />
Tema kindla veendumuse kohaselt<br />
piirivalvur ilma hea sportliku ettevalmistuseta<br />
idapiiril ja eriti Narvas kaua<br />
vastu ei pea. „Eeskujulik piirivalvur<br />
peab olema füüsiliselt ja moraalselt<br />
tugev, oskuste poolest professionaalne<br />
ning jääma ka kõige raskemas olukorras<br />
inimlikuks,“ usub ta.<br />
Ebaõnnestumised<br />
innustavad<br />
Kui piirivalve algusaastail tuli kõigi<br />
seaduslike vahenditega selgitada korrarikkujatele<br />
riigipiiri olemust, siis viimase<br />
nelja-viie aasta jooksul on Narva<br />
jõe ääres vohama hakanud salakaubavedu.<br />
Piiritusevoolikute ülevedamine,<br />
piirituse transportimine üle jõe<br />
ja Narva veehoidla ning sigaretivedu<br />
– sääraste tegevuste tõkestamisele on<br />
viimastel aastatel kulunud nii Narva<br />
kordoni kui ka naaberkordonite piirivalvurite<br />
peamine energia. „Salakaubavedajate<br />
tegevusi ja meetodeid peame<br />
pidevalt jälgima, neid ette nägema<br />
ning nende vastu valmistudes oma teenistust<br />
korraldama,“ valgustab Rein<br />
idapiiri suurima kordoni juhtkonna<br />
argipäeva.<br />
Aastate jooksul, kergematel ja<br />
raskematel aegadel ning ajutiste ebaõnnestumiste<br />
puhul on Reinugi peas<br />
mõlkunud mitmesuguseid tulevikumõtteid,<br />
kuid käegalöömise ja piirivalvest<br />
äramineku soovi pole kunagi tekkinud.<br />
Paratamatult iga inimese elus tekkivatest<br />
mustadest aukudest on mees üle<br />
saanud sportimise, kohalikus seltsielus<br />
osalemise ja muude positiivsete sisenditega.<br />
„Igapäevatöö ebaõnnestumised,<br />
s.o tabamata jäänud piiririkkujad või<br />
karistuseta pääsenud salakaubavedajad,<br />
on pigem innustanud oma tööd paremini<br />
tegema, kavalamalt ning ennetavalt<br />
tegutsema. Kõik see on hoidnud<br />
mind vormis,“ räägib tänavu 63aastaseks<br />
saav, kuid uskumatult noorusliku<br />
välimusega piirivalvur.<br />
Kõigile teenistust jätkavatele kolleegidele<br />
paneb Rein südamele hoida<br />
alal kord seatud eesmärki ja võidelda<br />
vapralt edasi. „Noore ühendameti juhtidele<br />
soovin kindlust hoida suurt ristluslaeva<br />
nimega PPA õigel kursil ning<br />
säilitada selle rohkearvuline meeskond<br />
ühtse perena.“<br />
Urmo Kohv<br />
PPA pressiesindaja<br />
Tihtilugu leiab Reinu<br />
poksiringist, kus ta<br />
treenib ka teisi.<br />
Rein jagab infot<br />
uuele vahetusele.<br />
15
VÕTI<br />
Kõrbenud<br />
mobiiliäri<br />
ILLUSTRATSIOON: MAREK PILISTE<br />
14. september 2007. Veerand kuue ajal õhtul saab politsei teate, et Tallinna<br />
kesklinnas tulistati kähmluses Viru ringi läheduses meesterahvast. Tulistati<br />
siiski gaasipüstolist ning kannatanu tõsiseid vigastusi ei saanud. Paugutaja<br />
lahkus sündmuskohalt kiiresti, istudes teda läheduses oodanud Mercedesesse.<br />
Sel hetkel ei oska asja uurima hakanud politseinikud arvatagi, mis<br />
lugu sellest sündmusest tegelikult välja koorub.<br />
Järgneva kuu jooksul saab nii politsei<br />
kui ka prokuratuur teateid<br />
kolmelt välismaal asuvalt firmalt.<br />
Teadete sisu on sarnane, nimelt on<br />
Eestis asuv ettevõte Lockerman Trading<br />
Group (LTG) lubanud neile müüa<br />
suures koguses mobiiltelefone NOKIA<br />
6300. Üks Saksamaal ja teine Slovakkias<br />
asuv ettevõte on Lockermani<br />
kontole kumbki kandnud ligikaudu<br />
130 000 eurot ning kolmas, Ungari ettevõte<br />
13 000 eurot. Vanas vääringus<br />
teeb see üle nelja miljoni krooni. Mobiile<br />
pole aga vastu saadud ja noored<br />
Eesti „ettevõtjad“ nende kõnedele ega<br />
e-kirjadele enam ei vasta.<br />
Selgub ka see, et Viru ringi juures<br />
aset leidnud intsident oli põhjustatud<br />
arusaamatusest Revo Metsanurme<br />
ja Margus Pikhofi vahel, kui viimane<br />
loobus vastupidi varasemale kokkuleppele<br />
Metsanurmele raha üle andmast.<br />
Raha andmise asemel paari kuu<br />
eest vanglast vabanenud Pikhof hoopiski<br />
tulistas gaasipüstolist Metsanurme.<br />
Raha oli Pikhofi kontole kandnud<br />
juba tuttav äriühing LTG. Kuna kõigis<br />
neis juhtumites figureerib äriühing<br />
LTG ning petuskeem on identne,<br />
ühendab politsei menetlused ning asja<br />
hakkavad uurima keskkriminaalpolitsei<br />
menetlusosakonna II talituse menetlejad<br />
Kalmer Viska, Silver Koorts,<br />
Ain Luik, Asko Jürgenson ning Kuldar<br />
Kaur. Välja hakkab kooruma järgnev.<br />
Kuidas asi alguse sai?<br />
Tegelikult sai lugu alguse juba mitu<br />
kuud enne septembris Tallinna kesklinnas<br />
toimunud intsidenti. Loo peategelasteks<br />
pole sugugi mitte Viru ringi<br />
noormehed, kes enne kähmlema hakkamist<br />
ja sellele järgnenud tulistamist<br />
Tavidi kontorist sularaha välja võtta<br />
üritasid. Loo kaks peategelast ehk<br />
skeemi autorit ning põhilist välismaa<br />
firmadega „läbirääkijat“ olid Tallinna<br />
noormehed Marcus Viies ja Egert<br />
Karp. Viies töötas kosmeetikatooteid<br />
importivas firmas ning Karp oli automüüja<br />
nüüdseks pankrotistunud Kommest<br />
Autos. Mõlemad noormehed olid<br />
varem kriminaalkorras karistamata.<br />
Karbil ja Viiesel tekkis 2007. aasta<br />
varasuvel idee kelmusega raha teenida.<br />
Skeem oli paljuski klassikaline.<br />
Tankisti nimele registreeriti firma,<br />
mida plaaniti enda mahhinatsioonide<br />
tarbeks kasutama hakata. Öeldakse,<br />
et esimene vasikas läheb ikka aia taha,<br />
nii ka siinse loo kangelastel. Poisid<br />
soovisid raha välja petta välismaistelt<br />
firmadelt, kuid ei teadnud, et piiritaguste<br />
firmadega äri ajades, kus tehingute<br />
summad on suured, peab äriühing<br />
olema registreeritud käibemaksukohustuslasena.<br />
Seda aga ülesostetud<br />
firma polnud. Mis kehvasti, see uuesti<br />
– tuli teha teine firma ning registreerida<br />
see käibemaksukohustuslaseks. Nii<br />
tekkiski Eesti ärimaastikule LTG. Selle<br />
„juhiks“ sai põhiharidusega Deniss<br />
Kodumets, keda on kohus varem röövi,<br />
varguste ja muude kuritegude eest<br />
16
VÕTI<br />
Loo peategelased<br />
Egert Karp ja<br />
Marcus Viies olid teinud<br />
suurejoonelises „äris“<br />
paar viga, millest kogenud<br />
kriminaalpolitseinikud<br />
kinni hakkasid.<br />
karistanud. Firma ametlikuks juhiks<br />
olemisega Denissi roll selles kuriteos<br />
suuresti ka piirdus.<br />
Et jätta enda „äripartneritele“<br />
LTGst toimiva firma mulje, tegi Viies<br />
ettevõttele oma kodulehekülje internetis,<br />
üüriti Tallinnasse kontoriruumid,<br />
soetati mobiiltelefonid ja sülearvuti<br />
ning lauatelefon. Muidugi mõeldi<br />
välja ka toredad varjunimed, mille all<br />
„klientidega“ suheldes esineti. Erinevatesse<br />
netiportaalidesse ja kuulutusribadele<br />
hakati panema teateid, mille<br />
kohaselt pakkus LTG üsna soodsa hinnaga<br />
müügiks mobiiltelefone. Et LTG<br />
pakkumised ja tegevus veelgi reaalsemad<br />
tunduksid, sõlmisid Karp ja Viies<br />
eellepingu Hollandis asuva firmaga<br />
kahe tuhande Nokia 6300 ostuks. Kui<br />
noormehed olid teinud Hollandi firmale<br />
tehingu eest osalise ettemaksu,<br />
lasid nad telefonid toimetada Saksamaale<br />
Frankfurdi läheduses asuvasse<br />
lattu. Nii oli Marcusel ja Egertil võimalik<br />
enda ohvritele väita, justkui<br />
kuuluksidki mobiiltelefonid neile.<br />
Esimesed ohvrid<br />
Nüüd jäi kelmidel üle ainult oodata,<br />
millal keegi LTGga ühendust võtab.<br />
2007. aasta varasügisel võttiski<br />
Lockermaniga ühendust Slovakkia<br />
äriühing, soovides ära osta kogu pakutava<br />
partii – 2000 mobiiltelefoni.<br />
Slovakkia firmat juhtinud poolakas<br />
tahtis isiklikult veenduda, kas mobiilid<br />
ka reaalselt eksisteerivad. Ta sõitis<br />
Saksamaale ning nägi oma silmaga,<br />
et telefonid on laos olemas. Seepeale<br />
leppis ta Marcus Viiesega, kes esines<br />
Bjorg Petteri nime all, kokku, et teeb<br />
17
VÕTI<br />
kõigepealt osamakse 1000 telefoni<br />
eest ning kui ta on esialgse partii<br />
kätte saanud, tasub ka ülejäänu eest.<br />
Nii laekuski 14. septembril pahaaimamatult<br />
tüssata saanud Slovakkia<br />
firmalt LTG kontole 130 000 eurot,<br />
mida Egert ja Marcus variisikute kaudu<br />
sularahas kohe välja üritasid võtta.<br />
Kuid tekkis loo alguses kirjeldatud<br />
tõrge ning raha väljavõtmise asemel<br />
otsustas Margus Pikhof varanduse<br />
hoopiski endale jätta. Pikhofil ei õnnestunud<br />
suure rahasummaga siiski<br />
plehku panna, kuna pangakontol seisnud<br />
raha arestis kohus õige pea pärast<br />
politsei sekkumist.<br />
Kuid Egert ja Marcus ei lasknud<br />
ennast juhtunust suuremal määral<br />
heidutada. 19. septembril laekus Lockermani<br />
kontole järgmine suurem<br />
rahasumma, sedakorda Saksamaa<br />
äriühingult. Nüüd kasutati raha pesemiseks<br />
Eesti firmat Trucksound OÜ,<br />
mis kuulus Egerti sõbra Johannes<br />
Pajula vennale. Väidetavalt oli Egert<br />
varem Johanneselt laenanud suurema<br />
rahasumma ning nüüd kanti võla<br />
kustutamiseks Trucksoundi kontole<br />
summa, millest jätkus võla katteks;<br />
ülejäänu võttis Johannes Pajula firma<br />
kontolt sularahas välja ning andis<br />
Egertile ja Marcusele. Viimased<br />
omakorda andsid osa teenistusest üle<br />
enda „kaastöölistele“. Egert Karp ütles<br />
hiljem ülekuulamisel, et osa saadud<br />
rahast kulus isale laenu tasumiseks,<br />
osa andis ta enda tüdruksõbrale ning<br />
ülejäänu „pidutses ja laristas lihtsalt<br />
maha“. Huvitava seigana võib öelda,<br />
et paarkümmend tuhat krooni kandis<br />
LTG üle ka heategevusega tegelevale<br />
fondile. Moodsa aja indulgents?<br />
Kolmas juhtum on analoogne<br />
eelnevatega, vahe on ainult selles, et<br />
Ungari ettevõte kandis Lockermanile<br />
üle vaid 10% ettemaksu kogu partii<br />
eest ehk 13 000 eurot. Selle raha pesemiseks<br />
kasutati varem mitmel korral<br />
erinevate kuritegude eest karistatud<br />
Veikko Siitamit. Raha kanti Siitami<br />
kontole, viimane võttis selle sularahas<br />
välja ning andis üle „teenuse“ tellijale,<br />
teenides ka ise väikese summa.<br />
Uurijad asuvad jälgi otsima<br />
Et pettuse taga seisvaid tüssajaid välja<br />
selgitada, asusid keskkriminaalpolitsei<br />
uurijad puslet kokku panema. Ilmnes,<br />
et firma LTG „juht“ Deniss Kodumets<br />
Rahapesuskeemi üks<br />
autoreid Egert Karp Rannamõisa<br />
mererannas, kus<br />
põletati firma LTG dokumendid<br />
ja tehnika.<br />
Fotod: keskkriminaalpolitsei arhiiv<br />
Et jätta enda „äripartneritele“<br />
LTGst toimiva firma<br />
mulje, tegi rahapesuskeemi<br />
teine niiditõmbaja<br />
Marcus Viies ettevõttele<br />
internetis oma kodulehekülje<br />
ning Tallinnasse<br />
üüriti kontoriruumid.<br />
18
VÕTI<br />
ei teadnud enda juhitavas ettevõttes<br />
toimuvast mitte midagi. Ettevõtet<br />
juhtima „palkas“ ta Andrei Šehovtsevi<br />
nimeline noormees. Hiljem selgus,<br />
et Andrei oli Egert Karbi klassivend.<br />
Kuid Denissil oli vaja raha teenida<br />
ning loomulikult oli ta nõus firma<br />
etteotsa asuma, andes kohe pärast<br />
registrisse kandmist ja pangakonto<br />
avamist kõik äriühingu dokumendid<br />
Andrei Šehovtsevile üle.<br />
Otsides internetist LTG-nimelist<br />
firmat, leiti kiiresti üles ka selle kodulehekülg,<br />
kus olid kirjas ettevõtte<br />
aadress ja kontaktnumbrid. Kannatanutega<br />
suheldes selgitasid uurijad välja,<br />
millistelt telefoninumbritelt ja meiliaadressidelt<br />
LTG nendega ühendust<br />
võttis. Ungari ettevõtja ülekuulamiseks<br />
sõitsid keskkriminaalpolitsei<br />
ametnikud ise Budapesti<br />
ning mees kuulati üle Ungari<br />
Eesti saatkonnas. Seda<br />
sellepärast, et menetlustoimingut<br />
saab teha ainult Eesti territooriumil,<br />
mida saatkond ka on.<br />
Olles esialgse info kätte saanud,<br />
asusid uurijad erinevate meetmetega,<br />
sh jälitustoimingutega, kindlaks tegema,<br />
kes on nende telefoninumbrite ja<br />
meilikontode taga. Deniss Kodumetsa<br />
ülekuulamisel saadi teada Andrei Šehovtsevi<br />
kontaktandmed. Samuti tehti<br />
kindlaks kaks mobiiltelefoni abonenti,<br />
mida kasutati kelmuste toimepanemiseks.<br />
Mõlema abonendi puhul oli<br />
tegemist kõnekaardiga, üks number<br />
klappis LTG koduleheküljel toodud<br />
kontaktnumbriga.<br />
Pärast viimast kelmuse episoodi<br />
nimetatud kõnekaarte rohkem ei<br />
kasutatud. Vaikselt olid niidid siiski<br />
jooksma hakanud, kuid polnud veel<br />
päris selge, kelle kõrvad kogu skeemi<br />
taga paistavad, ning hulk tööd oli veel<br />
ees.<br />
Pätid teevad vigu<br />
Jälitustoimingute ja analüüsiga sai<br />
peagi selgeks, et peale tankist Deniss<br />
Kodumetsa on LTGga seotud Marcus<br />
Viies ning Egert Karp, s.o kogu loo<br />
peategelased ja niiditõmbajad. Egert<br />
ja Marcus olid enda suurejoonelises<br />
„äris“ siiski paar viga teinud, millest<br />
kogenud kriminaalpolitseinikud kinni<br />
said hakata. Head kriminaalpolitseinikku<br />
kirjeldabki oskus luua seoseid<br />
erinevate andmete vahel ning panna<br />
Paarkümmend<br />
tuhat krooni rahapesu<br />
rahast kandsid kurikaelad<br />
üle heategevusega<br />
tegelevale fondile.<br />
Moodsa aja indulgents?<br />
FOTO: SHUTTERSTOCK<br />
need siis loogilisse ritta. Nii tehti ka<br />
sel juhul.<br />
Üks vigadest oli see, et Marcus<br />
Viies oli ühe korra muidu ainult<br />
„äriks“ mõeldud SIM-kaarti kasutanud<br />
enda eratelefonis. Nii oli uurijatel<br />
käes üks oluline niidiots. Kriminaalpolitsei<br />
ei pääse enda töös tänapäeval<br />
moodsast tehnikast ning kirjeldatud<br />
juhtumi puhul olid kõneeristused väga<br />
olulised, et jõuda kuriteo lahenduseni.<br />
Muidu olid noormehed jälgede<br />
kustutamisel hoolsad. Pärast firma<br />
tegevuse lõppemist ehk kui kelmused<br />
olid toime pandud, telliti kontoriruumidesse<br />
puhastusfirma, mis pidi kustutama<br />
kõik jäljed, mis oleksid võinud<br />
Egertile ja Marcusele viidata. Samuti<br />
põletati Rannamõisas mererannas<br />
kõik firma tegevuses kasutatu: mobiilid,<br />
arvuti, dokumendid. Teine oluline<br />
viga, mille kelmid tegid, oli see,<br />
et unustati hävitada PIN-kalkulaator,<br />
mille abil pangaülekandeid sooritati.<br />
See leiti Marcus Viiese Audi A8 läbiotsimise<br />
ajal, kuigi ülekuulamisel väitsid<br />
tüssajad, et ka see hävitati Rannamõisas.<br />
Kogunenud tõendite põhjal oli uurijatel<br />
pilt suures plaanis selge ning<br />
skeemis osalenud tunnistasid enda<br />
süüd, kes rohkem, kes vähem. Prokurör<br />
sõlmis süüdistatavatega kokkulepped.<br />
Kokku mõistis kohus selle kuriteo<br />
raames rahapesus karistuse kaheksale<br />
mehele, kellest Karpi, Viiest ja Šehovtsevi<br />
karistas kohus lisaks rahapesule<br />
ka kelmuse paragrahvi alusel; Pikhofi,<br />
kes saab Eestisse karistust kandma<br />
tulla alles pärast Hollandis karistusaja<br />
äraistumist, lisaks ka avaliku korra<br />
raskes rikkumises. Kui Pikhof, kes<br />
viibis kuriteo toimepanemise ajal vabaduses<br />
tingimisi, välja jätta, karistas<br />
kohus kõiki kokkuleppemenetluse<br />
raames tingimisi.<br />
Siiski võib küsida, kas kohus<br />
oleks pidanud kurjategijatele<br />
rangemad karistused<br />
määrama. Seda eriti tagantjärele<br />
tark olles, sest ilmselgelt oli Marcus<br />
Viies raha maitse suhu saanud, miks<br />
muidu otsustas ta kahtlustuse kohaselt<br />
vähem kui aasta pärast praeguse<br />
looga vahelejäämist alustada uue kuriteo<br />
toimepanemist. Skeem oli identne,<br />
ainult Nokia mobiiltelefon oli asendunud<br />
iPhone’iga, väljapetetud summad<br />
olid suuremad ning „firma“ tegutses<br />
Soomes … Ajaga tuleb kaasas käia.<br />
Kaarel Kuusk<br />
PPA pressiesindaja<br />
Kommentaar<br />
Tegemist oli nn klassikalise rahapesujuhtumiga,<br />
kus kõik süüteo kvalifitseerimiseks<br />
vajalikud komponendid olid<br />
paigas. Praktikas oleme menetlenud<br />
mitut kriminaalasja, kus just eelkuritegu<br />
ehk siis kuritegeliku raha päritolu<br />
jääb tuvastamata. Lisaks mainiksin<br />
veel kahte olulist momenti. Nimelt oli<br />
selle juhtumi lahendamisel ja esialgse<br />
informatsiooni kiirel analüüsimisel<br />
suureks abiks rahapesu andmebüroo,<br />
kelle kaasabil blokeeriti suurem<br />
osa erinevatel kontodel olnud rahasummasid.<br />
Peale selle ilmestab minu<br />
arvates selle kuriteo menetlemist väga<br />
hea koostöö kannatanutega, kes kõik<br />
elasid erinevates Euroopa riikides.<br />
Seda soodustas kohapealsete kannatanute<br />
esindajate olemasolu, mis tegi<br />
menetluse sellest küljest võimalikult<br />
lihtsaks.<br />
Silver Koorts<br />
kriminaalpolitseiosakonna<br />
menetlusbüroo II talituse<br />
vanemerimenetleja<br />
19
DOKUMENDIHALDUS<br />
Mida<br />
pakub<br />
Foto: Inger Õunapuu<br />
Delta?<br />
1. jaanuaril 2012 võtab Politsei- ja Piirivalveamet<br />
senise viie dokumendihaldussüsteemi asemel<br />
kasutusele uue ja ühtse dokumendihaldussüsteemi<br />
Delta, mis on kasutajale käepärasem<br />
– näiteks muutuvad mugavamaks tekstiotsing<br />
ning andmeväljade täitmine.<br />
Delta töörühm teeb<br />
ettevalmistusi uuele<br />
süsteemile üleminekuks.<br />
Delta on eelkõige riigi- ja kohaliku<br />
omavalitsuse asutustele<br />
mõeldud elektrooniline dokumendihaldussüsteem,<br />
mille arendas<br />
Siseministeeriumi infotehnoloogiaja<br />
arenduskeskus (SMIT) koostöös<br />
Webmedia ASiga. Delta dokumendihaldussüsteem<br />
on olnud kasutusel<br />
Siseministeeriumis ja SMITis juba üle<br />
poole aasta ning Viljandi Maavalitsuses<br />
aasta algusest saadik. 1. jaanuaril<br />
2012 lähevad uuele süsteemile üle Politsei-<br />
ja Piirivalveamet ning 14 maavalitsust.<br />
1. jaanuaril 2013 võtab Delta<br />
kasutusele Päästeamet ning 1. jaanuaril<br />
2014 Sisekaitseakadeemia. 2009.<br />
aastal käivitunud projekt „Dokumendihaldussüsteemi<br />
juurutamine Siseministeeriumi<br />
haldusalas“ võimaldab<br />
luua Siseministeeriumis ning valitsemisala<br />
asutustes ühetaolise tehnoloogilise<br />
ja organisatsioonilise võimekuse<br />
paberita dokumendihalduseks ning<br />
digitaalseks asjaajamiseks. Kuna üha<br />
enam liigub info dokumenteerimisest<br />
lõppkasutaja kätte, on uue dokumendihaldussüsteemi<br />
arendamisel märksõnadeks<br />
kasutusmugavus, lihtsus,<br />
kiirus ja turvalisus. Delta projekti<br />
algusest peale vedanud<br />
ning selle arendamisel ja juurutamisel<br />
silma peal hoidnud<br />
Siseministeeriumi üldosakonna<br />
juhataja Kristel Mändmaa sõnul<br />
on Siseministeeriumi töötajad<br />
Delta omaks võtnud ning<br />
uue dokumendihaldussüsteemi<br />
funktsionaalsustega igati rahul.<br />
Ettevalmistused<br />
täies hoos<br />
Uut dokumendihaldussüsteemi<br />
juurutab PPAs projektirühm.<br />
Koostöös Siseministeeriumi, SMITi ja<br />
arendaja AS Webmediaga on kirjeldatud<br />
ning läbi arutatud tulevase süsteemi<br />
funktsionaalsusnõuded. Lisaks toimuvad<br />
PPA-sisesed nõupidamised ja<br />
koosolekud, kus analüüsitakse organisatsiooni<br />
töövoogusid, selgitatakse<br />
tööprotsesse ning tehakse igakülgseid<br />
ettevalmistusi uuele süsteemile üleminekuks.<br />
Suurt tähelepanu on pööratud<br />
uue süsteemi turvanõuetele ning logidele,<br />
lisanõuded on esitanud nii tea-<br />
Selline näeb välja uue<br />
dokumendihaldussüsteemi<br />
Delta tööversioon.<br />
beturbe- kui ka sisekontrollibüroo.<br />
Uue süsteemi funktsionaalsusnõuete<br />
analüüs lõppes märtsi lõpus, edasised<br />
tegevused on keskkondade ülesehitamine<br />
ja katsetamine, kasutajate koolituste<br />
korraldamine ning valdkondliku<br />
õiguskeskkonna uuendamine.<br />
Delta katsebaas valmib praegusel<br />
hinnangul juunikuus. Siis tutvustatakse<br />
seda kõigile. Kellel on juba praegu<br />
soovi Deltaga lähemalt tutvuda, saab<br />
seda teha personaalselt Delta Siseministeeriumi<br />
katsekeskkonna baasil.<br />
20
DOKUMENDIHALDUS<br />
Kust sai Delta<br />
oma nime?<br />
2010. aasta jaanuaris toimus Siseministeeriumi<br />
valitsemisalas nimekonkurss,<br />
kuhu kutsuti kõiki töötajaid<br />
esitama oma ettepanek anda uuele<br />
dokumendihaldussüsteemile nimi.<br />
Peagu igast asutusest laekus mõni<br />
ettepanek, kokku oli neid 49. Valituks<br />
osutus Delta. Nime idee autor<br />
on Siseministeeriumi üldosakonna<br />
arhiivinõunik Karin Penu. Delta nime<br />
võib tõlgendada kui dokumendihalduse<br />
elektroonilist tarkvara. Laiemas<br />
kontseptsioonis on Delta kui hargnev<br />
jõesuue, mis ülekantud tähenduses<br />
on erinevate infosüsteemide vaheline<br />
koostoime infovooluna Deltast välja<br />
või Deltasse.<br />
Foto: Meelis Antoi<br />
Mis uuel aastal muutub?<br />
Uue dokumendihaldussüsteemi juures<br />
on kõige silmatorkavam muutus<br />
visuaalne pool – Delta näeb võrreldes<br />
Postipoisiga välja märksa nüüdisaegsem.<br />
Teine suur erinevus võrreldes<br />
praeguse süsteemiga on, et Postipoisi<br />
ekraanivormide andmeväljad on lihttekstiväljad,<br />
aga Delta andmeväljad<br />
on funktsionaalsed. See tähendab, et<br />
Deltas on täistekstotsing – otsinguid<br />
teeb Delta nii ekraanivormi andmeväljadelt<br />
kui ka faili seest (k.a PDF-failist,<br />
kui tegemist ei ole pildiga), lisaks otsib<br />
venekeelseid sõnu (kirillitsa). Kasutajatel<br />
on võimalik salvestada endale nn<br />
tüüpotsinguid, mida saab korduvalt<br />
kasutada. Kui praegu on Postipoisis<br />
palju andmeväljade täitmist, siis Deltas<br />
on ekraanivormide andmeväljade<br />
arv viidud miinimumini.<br />
Deltas saab mugavalt hallata oma<br />
tööülesandeid ja dokumente, kasutajal<br />
on muu hulgas võimalik enda tööks pidevalt<br />
vajaminevaid dokumente salvestada<br />
kataloogi „Minu lemmikud“, kust<br />
neid on hõlbus leida. Iga kasutaja võib<br />
ise seadistada tellitavaid meiliteavitusi.<br />
Näiteks saab teavituse eemaldada tööülesande<br />
saabumise korral – sellisel puhul<br />
ei tule teavitusi enam sarnaselt Postipoisiga<br />
iga kord, kui mõni dokument<br />
on saadetud teadmiseks.<br />
Deltas saab moodustada asjapõhiseid<br />
toimikuid – ühte sarja võib panna<br />
eri liiki dokumente (nt hankedokumendid,<br />
projektdokumentatsioon, menetlusdokumentatsioon).<br />
Samuti saab<br />
Deltas luua eelseadistatud töövoogusid<br />
(Postipoisi mõistes kooskõlastusringe),<br />
mida võib salvestada ja edaspidi korduvalt<br />
kasutada. Mugavalt on lahendatud<br />
asendamised, kus asendaja näeb asendatava<br />
tööülesandeid ning saab neid täita.<br />
Need on ainult mõningad näited<br />
positiivsetest muudatustest, mis meid<br />
uuel aastal ees ootavad. Uus süsteem<br />
on praegusest käepärasem ja kasutajasõbralikum<br />
ning läheb aastatega veel<br />
paremaks, sest Delta arendus kestab<br />
edasi ka pärast selle kasutuselevõttu.<br />
Teele Kurm<br />
PPA dokumendihaldusbüroo<br />
asjaajamistalituse peaspetsialist<br />
Delta on juba kasutusel Siseministeeriumis,<br />
SMITis ja Viljandi Maavalitsuses.<br />
Pildil kasutab Deltat endine<br />
siseminister Marko Pomerants.<br />
Projekti „Dokumendihaldussüsteemi<br />
juurutamine Siseministeeriumi<br />
haldusalas“<br />
eesmärgid<br />
1. Arendada nüüdisaegne, organisatsiooni<br />
dokumendihalduse tervikprotsessi<br />
toetav, infosüsteemide ristkasutust<br />
võimaldav ning praegusaegsete<br />
turvanõuetega tagatud dokumendihaldussüsteem.<br />
2. Hallata dokumendihaldussüsteemi<br />
tsentraalselt ning arendada toodet<br />
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja<br />
arenduskeskuse kaudu, vältimaks iga<br />
asutusepõhist ressursikulu.<br />
3. Ühtmoodi hallatud dokumendihaldussüsteemi<br />
kasutamine valitsemisalas<br />
võimaldab hoida ja korraldada<br />
dokumendihaldust ühtselt ning tagada<br />
dokumendihaldurite võrdne tase ja<br />
kompetentsus.<br />
21
KONVERENTS<br />
Korrakaitsjad arutlesid konverentsil<br />
otsuste mõju üle. Ettekannete vahel<br />
aitas diskussiooni üleval hoida politseinikest<br />
koosnev mõttekoda.<br />
Korrakaitsjad<br />
keskendusid<br />
motivatsioonile<br />
Fotod: Reelika Riimand<br />
30. märtsil pidasid korrakaitsepolitseinikud<br />
Jõhvi kontserdimajas<br />
oma II aastakonverentsi<br />
„Otsuse mõju“, mis<br />
keskendus politseiniku<br />
motivatsioonile ja erinevatele<br />
rollidele.<br />
Korrakaitsepolitseiosakonna<br />
juhi Tarmo Miilitsa sõnul oli<br />
konverentsi eesmärk õppida<br />
politseiväliste spetsialistide arvamustest<br />
ja kogemusest. „Politsei jaoks on<br />
väga oluline saada oma tegevusele<br />
tagasisidet. Seekord oleme kutsunud<br />
esinema inimesed, kes on oma ameti<br />
tõttu sageli politseinikega sarnaste<br />
valikute ees,“ ütles Miilits ning lisas,<br />
et konverents on just see koht, kus<br />
politseinikud saavad prefektuuridest<br />
kokku tulnud kolleegidega tööasju<br />
arutada.<br />
Peadirektor Raivo Küüt meenutas<br />
oma avakõnes korrakaitsepolitsei eelmist<br />
konverentsi, kus tehti järeldus,<br />
et korrakaitsepolitsei on heas vormis.<br />
„Vorm ja sisu peavad aga käima käsikäes,“<br />
sõnas Küüt. Peadirektor toonitas,<br />
et politseinike otsused peavad<br />
olema mõtestatud ja selgitatud ning<br />
kogukonnale selged. Märksõnadena<br />
tõi ta esile suhtlemise, tagasiside ja<br />
kolleegide ärakuulamise: „Nõnda saame<br />
olla oma töös edukamad.“<br />
Konverentsi ettekannete osa oli<br />
jagatud nelja alateema vahel. Otsuste<br />
mõju üle arutles riigikohtunik Lea<br />
Kivi, töise ja eraelulise rolli tasakaalustamisest<br />
rääkis perearst Andrei Tšern,<br />
motivatsioonist kõneles psühholoog<br />
professor Tõnu Lehtsaar ning suhtumise<br />
ja suhtlemise olulisuse üle mõtiskles<br />
legendaarne korvpallitreener<br />
Andres Sõber. Iga ettekande järel võttis<br />
sõna ka korrakaitsepolitseinik ning<br />
ettekannete vahel aitas diskussiooni<br />
üleval hoida politseinikest koosnev<br />
mõttekoda, kuhu kuulusid Ottomar<br />
Virk, Ele Nuka, Lembit Kalda, Meelis<br />
Juhandi ja Marko Ild.<br />
Konverentsipäeval anti üle ka traditsioonilised<br />
korrakaitse teenetemedalid<br />
ning video vahendusel sai näha<br />
ja kuulata humoorikaid vaheklippe<br />
politseinike argipäevast. Viimased on<br />
saanud juba korrakaitsepolitsei konverentsi<br />
firmamärgiks. Esinejaid ning<br />
vahepalasid hoidis meisterlikult ohjes<br />
ajakirjanik Ainar Ruussaar, kellele jättis<br />
konverents väga hea mulje: „Nägin<br />
saalis positiivseid kaasamõtlevaid ilmeid<br />
ja see oli jube hea tunne.“<br />
Allpool toob Radar esile valiku<br />
konverentsil räägitust.<br />
22
KONVERENTS<br />
Minu otsuse/otsustuse mõju<br />
Lea Kivi, riigikohtunik<br />
• Kui Riigikohtusse laekub kaebus, läbib<br />
see järgmised etapid: nõunik - konsultant<br />
- nõunik - loakolleegium (läbi vaatamata,<br />
mitte menetleda või menetleda)<br />
- menetleda - nõunik - ettekandja<br />
- kohtunik - menetlev kolleegium - täiskolleegium<br />
- erikolleegium - üldkogu.<br />
Nõnda sünnibki Riigikohtus otsus.<br />
• Kassatsioon on õiguslik kaebus, sellega<br />
ei saa pöörduda esimese või teise<br />
astme kohtusse. Riigikohtul ei ole õigust<br />
tuvastada uusi faktilisi asjaolusid.<br />
• Riigikohtusse ei saa esitada uusi tõendeid.<br />
Riigikohtu kohustus on hinnata,<br />
kas faktilised asjaolud on tuvastatud<br />
õigesti, kas kohtu järeldused on õiged<br />
ja kas need on õiguslikult põhjendatud.<br />
Edasi tuvastatakse, kas on viga õiguse<br />
kohaldamisel. Tehtud kohtuotsused<br />
võidakse tühistada või muuta seaduse<br />
ühetaolise kohaldamise ning kohtupraktika<br />
ühtlustamise tõttu.<br />
• Riigikohus ei saa kunagi teha isikute<br />
olukorda halvemaks. Kui Riigikohus<br />
teeb otsuse, saab see olla ainult isikutele<br />
positiivses suunas. Kui Riigikohus<br />
leiab, et alamal seisvates kohtutes<br />
tehtud otsused on n-ö liiga positiivsed,<br />
võib Riigikohus otsused tühistada ja<br />
menetlus algab uuesti.<br />
• Riigikohtu otsused võivad väljenduda<br />
resolutiivotsusena, st on ainult üks<br />
lause jätta varasemad lahendid muutmata,<br />
või põhistatud otsusena, kus<br />
Riigikohus peab argumenteerima oma<br />
otsustust. Põhistatud otsuse juurde<br />
käivad veel riigikohtunike eriarvamused<br />
ja obiter dictum ehk muu hulgas ütleb<br />
kohus veel seda …<br />
• Konstitutsioonikohtu otsused täidetakse<br />
otsuste autoriteedi mõjul. Seadusandjal<br />
on neli viisi, kuidas Riigikohtu<br />
otsuseid täita: kohtulahendi ennetamine,<br />
kohtulahendiga kooskõlas tegutsemine,<br />
jõustumata seadused ning<br />
kohtulahendit on arvesse võetud vaid<br />
sisuliselt või formaalselt. Seadusandja<br />
võib ka kohtulahendit eirata.<br />
• Kohtunik teeb oma otsuseid suure<br />
pinge all ja vahel polegi vaja muud, kui<br />
juhtida teda õigele teeotsale, sest kohtunik<br />
ei tea kaugeltki mitte kõike. Oleme<br />
teiega ühel teel, teie otsus on tee<br />
alguses ja meie oma lõpus.<br />
Indrek Koemets, Lõuna<br />
Prefektuuri korrakaitsebüroo<br />
juht<br />
• 15 aastat tagasi kehtis reegel, et politseinikul<br />
on alati õigus. Järjest rohkem<br />
oleme liikunud sinnapoole, et inimene,<br />
kelle mõjutamiseks otsuseid teeme,<br />
on saanud palju suurema sõnaõiguse<br />
ning kahtlusi tõlgendame üha rohkem<br />
õigusrikkuja kasuks.<br />
• Mida selgemalt julgeme oma vigu<br />
tunnistada, seda rohkem meid usaldatakse<br />
ja meie peale loodetakse. Ka<br />
lihtsat kiiruse ületamist vormistades<br />
suurendab rahulik asjaolude selgitamine<br />
inimesele politsei usaldusväärsust.<br />
Ärapanemise asemel tuleks rohkem<br />
kasutada äraseletamist.<br />
Rollid politseiniku elus – töö, kodu, ühiskond<br />
Andrei Tšern, perearst<br />
• Roll on tegevus, mis on omane inimesele<br />
või nõutud inimese või oodatud<br />
inimese või rühma poolt. Roll on<br />
kohustuste või tegevuste kogum, mis<br />
määrab funktsiooni, mida on täitnud<br />
üksikisik või organisatsioon.<br />
• Nüüdisaja arsti tööülesannete hulka<br />
kuluvad meditsiiniabi osutamine, ravi,<br />
diagnostika, ennetus ja teadustöö.<br />
• Hoolimata vanusest on inimesel alateadvuses<br />
kujunenud kindel rollimängupilt.<br />
Ta näeb ennast konkreetselt<br />
selles ametis ning kindlal kujul.<br />
• Inimene tuleb oma rolliga toime, kui ta<br />
valib ameti, mis vastab tema võimetele<br />
ja kalduvustele. Siis töötab inimene<br />
mitte hirmu, vaid südametunnistusega.<br />
• Arst võtab n-ö töö koju kaasa ning on<br />
inimestele kättesaadav 24/7. Arsti elukutse<br />
on elustiil. Perearsti elustiiliks on<br />
pidev hoolitsus oma patsientide eest,<br />
soov tulla alati appi, oskus suhelda<br />
inimestega, regulaarne enesetäiendamine.<br />
Elustiil on teine loomus, lahutamatult<br />
seotud arsti endaga.<br />
Paul Kriisa, Kiviõli<br />
konstaablijaoskonna<br />
piirkonnavanem<br />
• Politseiniku elu on kitsendustega, pideva<br />
tähelepanu ja järelevalve all. See<br />
on iseenesest mõistetav, sest püüame<br />
muuta ühiskonda seaduskuulekaks.<br />
• Töö ei lõpe kodus vormi seljast võttes.<br />
Politseinik on kättesaadav igal ajal, oleme<br />
24/7 politseinikud. Kodanikud näevad<br />
meid kui supermehi.<br />
• Tahame olla kogukonnakesksed, pöörata<br />
näo inimeste poole, aga meil on<br />
karistusfunktsioon, mida paljud andeks<br />
ei anna. Olen kade riikide peale, kus<br />
karistusfunktsioon on kohtu kanda.<br />
Tahaksime rohkem teenida, aidata ja<br />
kaitsta kui karistada.<br />
23
KONVERENTS<br />
Mis motiveerib tegema õigeid otsuseid?<br />
Varmo Rein, korrakaitsepolitseiosakonna<br />
juhtivkorrakaitseametnik<br />
• Miks hakkasin politseinikuks? Riigiteenistujatest<br />
esiisad ja väikekodanlik<br />
perelugu, kodused hoiakud ja Eesti loo<br />
teadmine, politsei hea kuvand, midagi<br />
suurt oli toimumas.<br />
• Minu jaoks on kõik liikumised karjääriredelil<br />
olnud läbi mõeldud ja enese<br />
jaoks motiveeritud. Minu motivatsioon:<br />
eneseteostusvajadus, hirm sammaldumise<br />
ees, mõõdukas initsiatiiv vs.<br />
säravad tähed, aus olla on kasulikum,<br />
sotsiaalne ootus ja adekvaatsus.<br />
Tõnu Lehtsaar, psühholoog<br />
ja usuteaduse<br />
professor<br />
• Motiiv on see, mis paneb käituma. On<br />
olemas teadlikud, ratsionaalsed motiivid<br />
ning alateadlikud, mitteratsionaalsed<br />
motiivid.<br />
• Otsustamine on valiku tegemine kahe<br />
või enama võimaluse vahel. Psühholoogilises<br />
mõttes on kolme sorti otsustamist:<br />
kahe alternatiiviga otsustus,<br />
mitme valikuga otsustus, otsitavate lahendusvõimalustega<br />
otsustus.<br />
• Otsustamisraskused on emotsionaalsed,<br />
keskkondlikud, tajuga seotud, intellektuaalsed,<br />
kultuurilised, väljenduslikud<br />
ja isiksuslikud.<br />
• Hea otsus on selgesõnaline, kujuneb<br />
laiapõhjalise arutelu tulemusena, hõlmab<br />
tegevuskava koos ülesannete ja<br />
vastutusega, sisaldab mõistlikku ajalist<br />
perspektiivi ning on rakendatav.<br />
• Hea motiiv annab laiema mõtte, vastab<br />
inimese isikupärale, tegelikele vajadustele<br />
ning ühiskonnas kehtivatele<br />
normidele, on väärtuspõhine, toetab<br />
arengut. Heas motiivis on teadlik ja<br />
ebateadlik kooskõlas.<br />
Suhtumine vs. suhtlemine<br />
Andres Sõber,<br />
korvpalliklubi BC Rakvere<br />
Tarvas peatreener<br />
• Treeneriametis on suhtlemine ja suhtumine<br />
ehk pedagoogiline pool üks<br />
tähtsamaid omadusi, sest iga hooaja<br />
alguses meeskond vahetub ning nii<br />
palju, kui on erinevaid persoone, on ka<br />
arvamusi.<br />
• Et saada head tulemust, peab treener<br />
jaksama pugeda iga selli põue.<br />
• Valin mängijaid tihtipeale selle järgi, kui<br />
olen teada saanud, mis mehe põues<br />
tuksub. Kas sell on sirgjooneline ja<br />
aus? See on meie meeskonna väike<br />
edu saladus.<br />
• Minu printsiip on väga lihtne – olla aus.<br />
Mängijatel on tihti hea meel, kui teener<br />
tunnistab oma vigu.<br />
Meelis Taniel,<br />
sisekontrollibüroo juht<br />
• Korrakaitsepolitseinik on politsei visiitkaart,<br />
aga see on ka suur vastutus.<br />
Suuresti kujundavad korrakaitsepolitseinikud<br />
oma olemise ja suhtlemisega<br />
politsei maine. Politsei nägu kujuneb<br />
mõnikord pelgalt juhtimiskeskuse kõne<br />
põhjal.<br />
• Politseilt eeldatakse õigesti käitumist ja<br />
kiireid lahendusi, kuid politseid hinnatakse<br />
pigem emotsiooni kui mõistuse<br />
põhjal. Inimesed, kes politseinikega<br />
kokku puutuvad, on üldiselt negatiivselt<br />
meelestatud või raske emotsionaalse<br />
pinge all.<br />
• Politseinikke on õpetatud järgima reegleid<br />
ja jäikasid juhiseid, kuid selle juures<br />
tuleb jääda inimestega suheldes inimlikuks.<br />
24
KONVERENTS<br />
Mõttekoja<br />
mõtteid<br />
• On oluline, et meie otsused tunduksid<br />
inimestele õiglased. Trahviotsust tehes<br />
tuleb inimesele põhjendada, miks<br />
langetati selline otsus. Vahel pole aga<br />
politseinikul aega selgitada ning otsustada<br />
tuleb sekunditega.<br />
• Politseil on aitamise märk küljes, kuid<br />
vabal ajal tahab politseinik olla hea sõber,<br />
mitte politseinik. Ratta peal peavad<br />
olema kõik kodarad võrdse pikkusega<br />
– tööl tagad korda, aga kodus<br />
oled pereisa. Vabal ajal peab tulema<br />
rollist välja.<br />
• Ainult oma otsuseid selgitades saavutame<br />
neist arusaama.<br />
• Politseitöö on meeskonnatöö. Meeskond<br />
on nii tugev, kui on tema nõrgim<br />
lüli.<br />
• Me ei tohi karta otsuste tegemist. Otsustamatus<br />
on palju kehvem kui halb<br />
otsus, sest halba otsust saab parandada.<br />
Me peame olema valmis langetama<br />
ka ebapopulaarseid otsuseid.<br />
(Aldis Alus)<br />
• Pealtnäha karmis ja väga reguleeritud<br />
süsteemis on võimalik teha oma tööd<br />
loominguliselt, kui sa oled motiveeritud<br />
ja suudad suhelda ning suhestuda.<br />
Loomingulised otsused on tavaliselt<br />
kõige õigemad. (Ainar Ruussaar)<br />
Konverentsipäeval anti üle traditsioonilised<br />
korrakaitse teenetemedalid.<br />
Medalid said Ain Kruuse, Joel Alla,<br />
Andri Karp, Kert Kotkas, Tõnu Kürsa,<br />
Arvo Turba, Kalev Mägi, Olev Naarits,<br />
Eili Mesipuu, Üllar Kütt, Tõnis Sulu,<br />
Varmo Rein, Agur Tehver, Ingrid Veli,<br />
Henno Linn, Andres Kruuk, Maksim<br />
Pekarski, Rein Mill, Tarvo Ingerainen,<br />
Jaan Kork, Olev Kalberg, Elmar Nurmela<br />
ja Enn Kooskora.<br />
Kommentaarid<br />
Konverentsi algus oli liiga juriidiline ja<br />
elukauge, aga Varmo Reinu<br />
elulähedased mõtted<br />
olid väga head. Soovin,<br />
et me prooviksime<br />
lahendada neid<br />
probleeme, millest<br />
täna rääkisime.<br />
Vahepeal tõstatati<br />
küsimus, kuhu me<br />
tahame jõuda, aga<br />
õhku see jäigi. Peadirektor<br />
ütles, et ta soovib, et politseinikud<br />
oleksid head suhtlejad, aga<br />
nüüd tuleb mõelda, kuidas sinna jõuda.<br />
Siin vajaks organisatsioon kindlaid sihte<br />
ja õiget suunda.<br />
Tõnis Sulu<br />
PPA korrakaitsepolitseiosakonna<br />
operatiivbüroo<br />
liiklusjärelevalvetalituse juht<br />
Alati on huvitav kuulata,<br />
kuidas kolleegidel<br />
korrakaitse<br />
valdkonnas läheb.<br />
Igast konverentsist<br />
on võimalik<br />
saada häid mõtteid<br />
ja ideid, mida<br />
oma valdkonnas või<br />
organisatsiooniüleselt<br />
rakendada. Igal juhul arvan, et konverentsid<br />
on vajalikud ning on oluline, et<br />
täna räägitud positiivsed mõtted hiljem<br />
realiseeruksid. Kindlasti tuleb aeg-ajalt<br />
teooria põhitõdesid meelde tuletada,<br />
aga niisama tähtis on see, mida korrakaitsepolitseinikud<br />
ise oma tegemistest<br />
räägivad.<br />
Aimar Köss<br />
Ida Prefektuuri piirivalvebüroo juht<br />
Korrakaitsepolitsei asjad on kõik head,<br />
sest need on siirad ja vahetud. Ütlesin<br />
seda ka Varmo Reinule, et siirus<br />
on tugevate tunnus ning privileeg.<br />
Kui julged endast ausalt rääkida<br />
ja olla inimene, siis paistab see<br />
välja. Kuna korrakaitsepolitseinikud<br />
on pidevalt<br />
nähtavad, siis on<br />
nad seda kaua<br />
treeninud. Nad<br />
on lihtsad, siirad<br />
ja ausad meeskonnamängijad,<br />
kes<br />
oskavad end kõverpeeglist<br />
vaadata.<br />
Vilve Kalda<br />
PPA administratsiooni juht<br />
Konverents oli väga huvitav.<br />
See, et konverentsi<br />
kutsuti juhtima<br />
ajakirjanik, näitab, et<br />
politsei tunnustab ja<br />
väärtustab ajakirjandust<br />
ning me oleme<br />
sama asja eest väljas.<br />
Minu jaoks on see väga oluline.<br />
Sellist organiseerimist nagu<br />
sellel konverentsil pole ma kunagi näinud.<br />
Kõik need proovid ja kontrollid …<br />
Kui ma konverentsi eelõhtul proovi tulin,<br />
oli mul tunne, nagu oleksin sattunud<br />
NATO tippüritusele. Seda oli seestpoolt<br />
väga huvitav vaadata.<br />
Ainar Ruussaar<br />
ajakirjanik, konverentsi väitlusjuht<br />
Nelli Pello, Radari peatoimetaja<br />
25
IMMIGRATSIOON<br />
Rahutuse<br />
Fotod: SCANPIX<br />
nullivad<br />
Rahutused Põhja-Aafrikas on plahvatuslikult<br />
kasvatanud ebaseaduslikku<br />
rännet ning peaaegu nullinud<br />
Euroopa ja Aafrika riikide koostööna<br />
saavutatud tulemused<br />
illegaalse immigratsiooni<br />
tõkestamisel. Massilist immigrantide<br />
voolu Eestisse ei<br />
peeta lähiajal siiski tõenäoliseks.<br />
on jääv nähtus<br />
ning seda ei peata mitte<br />
„Migratsioon<br />
mingite vahenditega,“<br />
ütleb migratsioonijärelevalve büroo<br />
juht Toomas Kuuse. Küll on aga tema<br />
sõnul võimalik ja vaja reguleerida ning<br />
kontrollida migratsiooni, et tagada riigi<br />
julgeolek ja avalik kord. Erinevate<br />
regioonide migratsioonivood ei ole<br />
omavahel võrreldavad, nende omapära<br />
on Euroopas kujunenud peamiselt<br />
koloniaalvallutuste tagajärjel ning<br />
sellest tulenevad ka sisserändajate päritoluriikide<br />
erinevused. Mõnel juhul,<br />
näiteks Suurbritannias, on endistele<br />
koloniaalriikide kodanikele loodud<br />
lihtsustatud sisserände- või viisaregulatsioon.<br />
Mõnikord sõltub päritoluriigi<br />
lisandumine migratsioonistatistikasse<br />
aga hoopis tühisest algest. Näiteks<br />
sai Somaalia immigrantide sisseränne<br />
Soome alguse Soome tuberkuloosi ravimise<br />
kampaaniast Somaalias 1980.<br />
aastate alguses.<br />
Veebruari alguses Itaalias toimunud<br />
Euro-Aafrika konverentsil tõstsid<br />
Itaalia siseminister ja politsei peadirektor<br />
esile Itaalia ning Põhja-Aafrika<br />
26
IMMIGRATSIOON<br />
d<br />
Eestis ei ole illegaalide arv viimasel<br />
ajal oluliselt suurenenud, küll on aga<br />
nende päritolu märksa mitmekesisem,<br />
kui see oli näiteks viie aasta eest. Kui<br />
varem olid illegaalid peamiselt endise<br />
NLi riikide kodanikud, siis nüüdseks<br />
on nad asendunud Lähis-Ida, Aafrika<br />
ja Aasia kodanikega. „Päritolumaade<br />
suur hulk on muutnud illegaalidega<br />
seotud menetluste korraldamise palju<br />
kallimaks ja keerukamaks, kuna esiteks<br />
tuleb igale isikule tagada tõlketeenus<br />
tema emakeelde ning keerulisem<br />
on ka väljasaatmine, sest paljude riikidega<br />
puuduvad tagasivõtulepingud,“<br />
nendib Kuuse.<br />
Kuigi olukord Aafrika ja Euroopa<br />
piiril on järsult muutunud ning varakoostöö<br />
riikide koostööd ja ühisõppusi, tänu<br />
millele suudeti parandada Aafrika riikide<br />
toimetulekuvõimet illegaalse immigratsiooniga<br />
ning piirata illegaalide<br />
sisserännet Euroopasse. See kohtumine<br />
toimus aga enne rahutuste eskaleerumist<br />
ja konverentsil nimetatud töövõidud<br />
ei kehti Kuuse hinnangul enam<br />
hetkest, mil Põhja-Aafrika riikide valitsused<br />
ei kontrolli täielikult oma piire<br />
ega migratsioonisurvet riigis.<br />
Pead tõstab organiseeritud<br />
kuritegevus<br />
Rahutuste tõttu saabub nüüd Aafrikast<br />
Euroopasse massiliselt immigrante,<br />
kelle seas on nii illegaale, inimkaubanduse<br />
ohvreid kui ka isikuid,<br />
kes vajavad rahvusvahelist kaitset.<br />
„Loomulikult ei tohi migratsioonikontrolliga<br />
kaotada võimalust jõuda<br />
turvalise riigi piirini isikutel, kes tõepoolest<br />
kaitset vajavad, kuid kahjuks<br />
on muutused Põhja-Aafrikas võimaldanud<br />
ka organiseeritud kuritegevusel<br />
ehk inimsmugeldajatel oma haaret<br />
kontrollimatult laiendada,“ selgitab<br />
Kuuse. Näiteks pakuvad kurjategijad<br />
tema sõnul maksevõimelisele isikule<br />
Euroopasse jõudmiseks n-ö täispaketti:<br />
dokumendid, taustainfo, transport,<br />
piiripunktide ja marsruudi kirjeldus<br />
piiride ületamiseks ning isegi legend,<br />
mida esitada tabamise korral.<br />
„Maksevõimeliste illegaalsete immigrantide“<br />
kõrval on Euroopas kasutusele<br />
võetud termin „uued orjad“,<br />
kes on inimkaubanduse ohvrid ning<br />
peavad maksma tööga oma Euroopasse<br />
toimetamise eest. Muret tekitab<br />
ka asjaolu, et tavaliselt ei piirdu smugeldajate<br />
tegevus ainult inimkaubitsemisega,<br />
vaid samu teid pidi liiguvad<br />
Muutused<br />
Põhja-Aafrikas on<br />
võimaldanud inimsmugeldajatel<br />
oma<br />
haaret kontrollimatult<br />
laiendada.<br />
narkootikumid, relvad ja potentsiaalsed<br />
terroristid. Esialgu ei seisa Eesti<br />
otseselt samade probleemide ees, sest<br />
esmajoones on massilise rände löögi<br />
all ikkagi Lõuna-Euroopa riigid, kuid<br />
Kuuse sõnul panustab ka meie riik<br />
olukorra lahendamisse rahvusvahelise<br />
koostöö kaudu. „Me vahetame oma<br />
teadmisi ja kogemusi teiste riikidega,<br />
püüame ette näha suure rändega kaasnevaid<br />
kitsaskohti ning loome kontakte,<br />
et vajaduse korral n-ö otse allikast<br />
abi saada ja pakkuda.“<br />
Eesti kui transiidiriik<br />
semad riikidevahelised kokkulepped<br />
migratsioonisurve juhtimise kohta<br />
enam ei kehti, ei ole Kuuse hinnangul<br />
immigrantide massiline Eestisse<br />
saabumine siiski eriti tõenäoline. „Üldiselt<br />
on Eesti illegaalsete immigrantide<br />
jaoks endiselt transiidiriik. Palju<br />
hullem on olukord Ida-Euroopas, kus<br />
on sisserände surve kümneid kordi<br />
suurem kui meil. Juhul kui osal Põhja-<br />
Aafrika sisserändajatel on sihiks Rootsi<br />
või Soome, siis võivad nad suuremal<br />
hulgal ka siia jõuda, kuid massiline,<br />
tuhandete inimeste kaupa liikumine<br />
Eesti kaudu siiski tõenäoline ei ole.“<br />
Tekkinud olukorras on taas aktuaalseks<br />
muutunud Lõuna-Euroopa<br />
riikide poolt äärmiselt vajalikuks peetav<br />
vastutuse jagamise põhimõte, mille<br />
järgi jaotatakse varjupaigataotlejad ja<br />
ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa<br />
riikide vahel ära, et kergendada peamiste<br />
piiririikide kohustusi. Eesti on<br />
seni hoidnud neutraalset positsiooni<br />
ning programmis end osalejana kirja<br />
pannud ei ole. Pingelise olukorra leevendamiseks<br />
tuleks Kuuse sõnul Euroopa<br />
riikidel teha pidevat koostööd<br />
ning toetada üksteist teadmiste, kontaktide<br />
ja parima praktikaga. „Väga<br />
oluline on riikidel teha tööd ka oma<br />
seadustega, et tagada nende ajakohasus<br />
ning võimaldada korrakaitseorganitel<br />
oma tööd efektiivselt teha.<br />
Kindlasti on illegaalse immigratsiooni<br />
vastases võitluses olulisel kohal ka elanikkonna<br />
teavitamine, dokumentide<br />
ja nende väljastamise süsteemi turvalisus<br />
ning riikidevaheliste koostöö ja<br />
tagasivõtulepingute sõlmimine ning<br />
täitmine.“<br />
Ene Vihtla<br />
PPA pressiesindaja<br />
27
EKSPERTIIS<br />
Fotod: Kaja Ventsel ja Vitali Vassiljev<br />
Eesti Kohtuekspertiisi<br />
Instituudis (EKEI) tegeldakse<br />
kogu maailmas ainulaadse<br />
uuringuga – digitaalse<br />
lahkamisega.<br />
Kohtuekspertiisi<br />
uus ajastu<br />
Tervel planeedil on meile teadaolevalt<br />
ainult seitse kohtuekspertiisi<br />
asutust, kus on oma<br />
digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist<br />
asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel<br />
neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis,<br />
Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi<br />
teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile<br />
on Maarjamaa viinud<br />
dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase<br />
kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog<br />
ning kogu meie regioonis<br />
unikaalne spetsialist seetõttu, et on<br />
muudele õpingutele lisaks läbinud ka<br />
kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste<br />
teadmiste ja kogemustega inimest<br />
lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab<br />
instituudi direktor Üllar Lanno.<br />
Digilahangu seadmed osteti 20<br />
miljoni krooni eest. Lõviosa summast<br />
oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest<br />
eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast.<br />
Tehnoloogiline lahendus ise pole<br />
midagi erilist – sarnast aparatuuri võib<br />
leida peaaegu igast maakonnahaiglast.<br />
Ainulaadne on see, milleks neid masinaid<br />
kasutatakse. Surnute digitaalse<br />
uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas<br />
esimest korda algust kümmekond<br />
aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks<br />
on digilahang palju arenenud ning<br />
areneb tänu dr Vassiljevi sugustele<br />
entusiastidele veel. „Kui terves maailmas<br />
on kokku tehtud üldse tuhatkond<br />
virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas<br />
suutnud teha mõne kuu jooksul dr<br />
Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend<br />
uuringut,“ rõhutab Lanno.<br />
Digilahangu eelised<br />
Digilahangul on mitu eelist: see annab<br />
tulemuse uuritavast objektist 1:1<br />
mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav<br />
ka meditsiinihariduseta kohtunikele,<br />
virtuaalpilt võimaldab küsida<br />
kiiresti arvamust mõnes teises riigis<br />
paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab<br />
salvestada ning iga kell seda mõne<br />
uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eriti<br />
tähtsaks võib digilahangu ülesvõte<br />
muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude<br />
kohta selguvad mõne aja möödudes<br />
uued faktid, kuid tema keha on<br />
juba kremeeritud. Tavalahangu puhul<br />
ei saaks me siis kuidagi aega tagasi<br />
pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang<br />
on sellistel puhkudel meile<br />
ajamasina eest – võtad aga faili välja ja<br />
uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab<br />
dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad<br />
seetõttu teha ajalugu ning kasutada<br />
kohustuslikku kompuutertomograafiat<br />
enne iga tuhastamist, kuid töö<br />
mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini<br />
veel jõutud.“<br />
Digilahangu eelised ei tähenda siiski<br />
seda, et anatoomilistest lahangutest<br />
lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline<br />
uuring lisaväärtus,<br />
mis võimaldab tavalahanguid kiiremini<br />
ja täpsemalt teha. Lanno sõnul<br />
on just see koht, kus tuleb mängu dr<br />
Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline<br />
kogemus, mille ta on anatoomilis-<br />
28
EKSPERTIIS<br />
EKEI direktor Üllar<br />
Lanno (vasakult) ja<br />
dr Vitali Vassiljev<br />
näitavad kompuutertomograafi,<br />
millega tehakse<br />
digilahanguid.<br />
te lahangutega kildhaaval korjanud.<br />
„Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt<br />
hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded<br />
kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru,<br />
torkehaava või muljumisjäljega.<br />
See tähendab, et ta saab tavalahangut<br />
tegevale kolleegile täpselt ette öelda,<br />
millele tasub tähelepanu pöörata. Nii<br />
võidetakse palju aega ning energiat.“<br />
Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu<br />
eeliseid selgitada püssikuuli<br />
näite varal. „Tavalisel lahkamisel on<br />
kehal näha ainult kuuli sisenemise<br />
ava. Arst võib üksnes eeldada, kus<br />
kuul tegelikult asub, sest rikošett võis<br />
ta trajektoori inimkehas muuta. Digilahanguga<br />
saab kõik kehas peituvad<br />
võõresemed ja nende liikumisteed<br />
kohe üle vaadata. Arvutiekraan näitab,<br />
kus kuul on, ja selle saab kehast<br />
eemalda ilma asitõendit kahjustamata,“<br />
selgitab direktor ning lisab, et<br />
EKEI majas on olemas ka kuulide ja<br />
padrunikestade võrdlussüsteem, millega<br />
saab kohe hinnata, kas sama relv<br />
Tallinnas ja Harjumaal<br />
sureb igal<br />
aastal 10 000 inimest.<br />
10 protsenti neist jõuab<br />
lahangule Eesti Kohtuekspertiisi<br />
Instituuti.<br />
on ka varem käigus olnud ning kes sellest<br />
tookord tulistas.<br />
Uurida saab elavaidki<br />
Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi<br />
tuleb vigastatud auto, on hõlbus<br />
digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt<br />
võetud seletusi kõrvutades otsustada,<br />
kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii<br />
kummaline kui see ka ei ole, digilahangu<br />
tegemiseks ei pea patsient sugugi<br />
surnud olema. Saame uurida ka<br />
elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad<br />
võisid seal paiknedes saada teatud<br />
vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus<br />
rooli taga ja kukkus avarii toimumise<br />
hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak<br />
käsi terveks jääma. Kui vigastused<br />
räägivad teist keelt, on politseile antud<br />
ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti<br />
ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist<br />
tuuakse välja vaid deformeerunud<br />
inimkehad, saab tomograafi abil<br />
taastada inimese välimuse enne avariid<br />
selliselt, et kõik katkised kohad ning<br />
murrujooned jäävad siiski nähtavaks.<br />
„Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis<br />
demonstreerida, mis täpselt avarii käigus<br />
juhtus. Säärast asja tavalahangu<br />
puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vassiljev.<br />
Kui veel eriti julmadest kuritegudest<br />
rääkida, siis võimaldab EKEI<br />
kompuuter kehast tervikpildi kokku<br />
panna isegi siis, kui kehaosad satuvad<br />
lahangulauale eri riikides. „Näitlikult<br />
öeldes, kui pea on viidud Eestist Soome,<br />
aga keha asub siin, saab kompuutertomograafilisel<br />
meetodil ilma pead<br />
29
EKSPERTIIS<br />
Ninaluude murd<br />
Kolmedimensiooniline<br />
uuring on lisaväärtus,<br />
mis võimaldab<br />
tavalahanguid kiiremini<br />
ja täpsemalt teha.<br />
siia transportimata kindlaks teha, kas<br />
need kuuluvad kokku või mitte,“ lisab<br />
Lanno. On võimalik tuvastada ka isiku<br />
individuaalsed anatoomilised iseärasused<br />
ning neid olemasolevate meditsiinitoimikutega<br />
võrrelda. „Näha<br />
on kohe nii puusaprotees kui ka südamestimulaator,<br />
luude kokkukasvatamiseks<br />
kasutatud poldid ning palju<br />
muudki,“ ütleb dr Vassiljev.<br />
Digilahang annab<br />
tulemuse uuritavast<br />
objektist 1:1 mõõtkavas.<br />
Skeletiluude<br />
hulgimurrud.<br />
Otsige nõukogudeaegsete<br />
proteesidega kodanikku<br />
Kolmedimensiooniline uurimine aitab<br />
hukkunu isikut tuvastada ka siis, kui<br />
tal puuduvad dokumendid. Levinuim<br />
on tuvastamine isiku hambakaardi<br />
põhjal. „Näiteks 280 rootslasest tsunamiohvri<br />
tuvastamisel tehti 80 protsenti<br />
isikutest kindlaks just sel meetodil.<br />
Tundub küll naljakas, kuna DNA<br />
prooviga oleks saanud märksa lihtsamalt,<br />
kuid tuli välja, et need andmed<br />
olid paremini säilinud,“ ütleb Lanno.<br />
Dr Vassiljev lausub omakorda, et<br />
kui olemasolevate andmebaaside kasutamises<br />
tundmatute tuvastamiseks<br />
pole midagi ebatavalist, siis tegelikult<br />
on võimalik teha ka keerukamaid<br />
uuringuid. „Me saame ise koostada<br />
isikule digitaalse hambakaardi ning<br />
uurida, kas ta sai korrapärast ravi ja<br />
mis materjale kasutati. Saame näiteks<br />
uurijatele öelda, et otsigu nad jõukat<br />
Rinnaku roiete murd<br />
30
EKSPERTIIS<br />
Koljuluude murd<br />
Lülisamba murd<br />
Lasuvigastus<br />
kodanikku, kes paigutas oma hambaravisse<br />
väga palju raha. Või et otsigu<br />
vanade nõukogude ajal pandud<br />
proteesidega inimest, kes viimased<br />
kümme aastat pole hambaarsti juures<br />
käinud.“<br />
Lanno jutustab ühe Rootsis tomograafi<br />
abil lahendatud juhtumi. Tulevahetuses<br />
kurjategija ja politseiniku<br />
vahel sai kurjategija tabamuse südamesse<br />
ning suri. Omaksed kaebasid<br />
politseiniku kohtusse ja teda süüdistati<br />
tapmises. Politseinik eitas süüd ning<br />
kinnitas, et tulistas isikut hoopis jalga.<br />
„Kompuuteruuringu käigus leiti ohvri<br />
puusapiirkonnast naha pinnalt kaks<br />
kõrgendikku, mida kohtuarst alguses<br />
tavalahangul ei olnud märganud. Kõrgendike<br />
seest leiti kuulikillud. Pärast<br />
seda mindi sündmuskohale tagasi ja<br />
rekonstrueeriti kuuli lennu trajektoor.<br />
Selle koha peal, kus jalga tulistamise<br />
trajektoor kattus metallist väravaga,<br />
oli kuul saanud rikošeti ja lennanud<br />
südamesse. Puusa lennanud tükikeste<br />
põhjal tõestati, et politseinik rääkis<br />
tõtt,“ lausub Lanno.<br />
Kompuutriga on tõhusam<br />
Kogu keha skannimine võtab aega ühe<br />
tunni, kõige lihtsam tavalahang kõige<br />
vähem poolteist tundi. Digilahangu tulemiks<br />
on kolmemõõtmeline visuaalne<br />
fail. Tavalahangust jääb alles üksnes<br />
audiosalvestus ning vahel ka mõni<br />
foto. „Kõige olulisem on, et virtuaallahangu<br />
materjali ei ole vaja tõlkida.<br />
Erinevalt audiofailist saab ükskõik mis<br />
keelt kõnelev inimene sellest väga hästi<br />
aru. Isegi kui lahangust on tehtud foto,<br />
jääb selle pildikeel meditsiinihariduseta<br />
inimesele paraku mõistmatuks, sest<br />
enamik meist ei ole harjunud inimkeha<br />
sisemust nägema. Mittemeedikule<br />
on parem näidata inimkeha nii, nagu<br />
ta on harjunud nägema seda kooli bioloogiaõpikus<br />
– kõigepealt skelett, siis<br />
lihased, nahk, vahepeal veresooned<br />
jne,“ märgib dr Vassiljev.<br />
Võrratud teadmised kohtumeditsiini<br />
vallas ei tähenda siiski seda, et dr<br />
Vassiljev oleks valmis ka elavpatsientidele<br />
digiaparatuuri abiga haigusdiagnoose<br />
panema. „Mina ei ravi kedagi,<br />
vaid annan õigussüsteemi paremaks<br />
toimimiseks oma arstliku hinnangu.<br />
Muidugi võin ma kohtu jaoks arvamuse<br />
anda ka elava isiku kohta. Saan<br />
öelda, kas ja kuidas teda on rünnatud,<br />
hinnata vigastusi jms, kuid ravi ma<br />
neile vigastustele määrata ei oska,“<br />
ütleb ta ning lisab, et haiglaarstidega<br />
on täpselt vastupidine lugu. „Nemad<br />
oskavad küll vigastust ravida, kuid ei<br />
suuda anda hinnangut selle tekke detailide<br />
kohta. Hukkunutega on lood<br />
aga keerulised, sest pärast surma hakkavad<br />
kehas toimuma mitmesugused<br />
keemilised protsessid, mistõttu võivad<br />
näiteks digilahangu pildid tavalisele<br />
haiglaradioloogile lausa müstilised<br />
tunduda.“<br />
Diana Kõmmus<br />
Justiitsministeeriumi pressiesindaja<br />
Magnet- või<br />
kompuuteruuring?<br />
Skeletiuuringute puhul kasutatakse<br />
dr Vitali Vassiljevi kinnitusel enamjaolt<br />
kompuutertomograafi, sest sel on hulk<br />
eeliseid. Kesknärvisüsteemi vigastusi<br />
uuritakse pigem magnetiga. „Sõltub sellest,<br />
mida me täpselt tahame kirjeldada ja<br />
avastada. Suure veesisaldusega kudesid,<br />
nagu aju, põrn, maks ja neerud, on parem<br />
uurida MRTga ning tihedamaid struktuure,<br />
nagu hambad ja luud, kompuutertomograafiga,“<br />
selgitab dr Vassiljev.<br />
31
KOOLITUS<br />
CEPOL toob<br />
kolleegid<br />
kokku<br />
Külaskäik Waterfordi<br />
politseijaoskonda.<br />
Pildil garda ehk kohaliku<br />
politsei autod.<br />
Fotod: Joosep Kaasik<br />
Euroopa politseikolledž (CEPOL) pakub Euroopa<br />
Liidu liikmesriikide politseinikele mitut koolitust,<br />
kus vahetatakse väärtuslikke kogemusi ja<br />
kust saavad alguse pikad sõprused.<br />
CEPOL ehk Euroopa politseikolledž<br />
on Euroopa Liidu organisatsioon,<br />
mis ühendab 27<br />
liikmesriigi politseiharidusega seotud<br />
(õppe)asutusi. CEPOL on suunatud<br />
kõrgemate politseiametnike (senior<br />
police officers) koostööle ja koolitamisele,<br />
lähtudes ennekõike rahvusvahelise<br />
koostöö arendamisest võitluses<br />
kuritegevuse vastu ning avaliku korra<br />
tagamises. „CEPOL jagab teavet teiste<br />
liikmesriikide politseiorganisatsioonide<br />
ja agentuuride nagu EUROPOL,<br />
FRONTEX ja EUROJUST kohta ning<br />
propageerib õigusaktide tundmist, mis<br />
reguleerivad ELi tasandil kuritegevusevastases<br />
võitluses tehtavat koostööd,“<br />
selgitab CEPOLi kontaktisik Eestis,<br />
politsei- ja piirivalvekolledži nõunik<br />
Elmar Nurmela. Samuti edendab CE-<br />
POL politseiteadust ning teadusuuringute<br />
tegemist.<br />
Rahvusvahelise koostöö edendamiseks<br />
korraldab CEPOL politsei juhtivja<br />
vanemametnikele koolituskursusi,<br />
-seminare ning konverentse. „Näiteks<br />
olid 2005. aastal koolituskavas terrorismivastane<br />
võitlus, EUROPOL ja<br />
politseikoostöö Euroopas, politseieetika<br />
ja korruptsioonivastane võitlus<br />
ning 2006. aastal inimkaubandus,<br />
rahapesu ja lähisuhtevägivald,“ ütleb<br />
E. Nurmela. Reeglina toimuvad kõik<br />
CEPOLi egiidi all toimuvad üritused<br />
lihtsa põhimõtte alusel: koolitustest,<br />
seminaridest ning konverentsidest osavõtu<br />
majutus- ja toitlustuskulud kannab<br />
CEPOL ning reisikulud osavõttev<br />
riik eraldatud kohtade arvu järgi (enamasti<br />
üks koht). 2010. aastal võttis<br />
Eesti osa 65 CEPOLi üritusest. E. Nurmela<br />
sõnul ei jää Eesti võrreldes teiste<br />
lähiriikidega koolitustest osavõtmisest<br />
sugugi alla: „Suur huvi koolituste vastu<br />
näitab, et säärased koolitused on<br />
rahvusvahelise kogemuse omandamiseks<br />
väga vajalikud, sest õppimine on<br />
alati vastastikune.“<br />
Kvaliteetne sisu<br />
ja korraldus<br />
CEPOLi koolitused<br />
ei piirdu ainult<br />
ametliku osaga.<br />
„CEPOLi koolitused on meie organisatsioonis<br />
tuntud kvaliteetse sisu ja<br />
korralduse poolest ning nendel koolitustel<br />
osalenud ametnikud on enamasti<br />
väga rahule jäänud,“ ütleb CEPOLi<br />
PPA kontaktisik Katriin Lepp. „Politsei<br />
poolt öelduna on positiivne ka asjaolu,<br />
et selline võrgustikorganisatsioon<br />
suudab pakkuda meie koolituseelarve<br />
oludele leevendust, tagades oma finantseerimisallikatest<br />
nii majutuse kui<br />
ka toitlustuse. See teeb osalemise meile<br />
võimalikumaks kui mõne teise väliskoolituste<br />
pakkuja puhul.“<br />
Kuidas koolitusi planeeritakse?<br />
„Iga aasta alguses vaatab PPA koolitus-<br />
ja arendustalitus üle CEPOLi<br />
koolituskalendri ning valib koostöös<br />
põhiosakondade arendusbüroodega<br />
välja PPA prioriteetidele vastavad koolitused,<br />
mille jaoks planeeritakse vajalik<br />
eelarve,“ selgitab K. Lepp. Mõnel<br />
juhul korraldatakse koolituse osaleja<br />
leidmiseks konkurss, mille puhul saavad<br />
kandideerimisavalduse saata kõik<br />
soovijad tervest asutusest, kuid mõnel<br />
juhul teeb PPA põhiosakond sobiva<br />
profiiliga ametnikule sihtpakkumise.<br />
Mõlemal juhul korraldab osalejate valiku<br />
PPA vastava põhiosakonna arendusbüroo,<br />
kes teavitab tehtud valikust<br />
koolitus- ja arendustalitust, kes omakorda<br />
teavitab osalejast CEPOLi kontaktisikut<br />
Eestis Elmar Nurmelat ning<br />
informeerib kõiki osalisi koolituse<br />
üksikasjadest. Pärast koolituse korraldajameeskonna<br />
saadetud kinnituskirja<br />
laekumist on õige aeg hakata korraldama<br />
ametniku välisriiki saatmist.<br />
Alates 2009. aastast korraldab<br />
CEPOL politseiametnikele ja õppejõududele<br />
ka vahetusprogramme, mis<br />
on sel aastal üks CEPOLi prioriteete.<br />
Vahetusprogrammis osaleja saab<br />
10–12 päeva jooksul tutvuda teise<br />
maa kogemustega ning CEPOL katab<br />
kõik kulud peale kohaliku transpordi<br />
ja lõuna. 2010. aastal võttis CEPOLi<br />
vahetusprogrammist osa 14 PPA polit-<br />
32
KOOLITUS<br />
CEPOLi kogukonnakeskse politseitöö<br />
kursuslased arutavad muljeid<br />
Iirimaal Waterfordi politseijaoskonna<br />
ees (esiplaanil vasakult Anders<br />
Rootsi, Hans Peter Taani ja Ólafur<br />
Islandi politseist).<br />
seiametnikku ja õppejõudu. Sel aastal<br />
antakse analoogne võimalus ka politsei<br />
tippjuhtidele, kes saavad 5–6 päeva<br />
jooksul tutvuda kolleegi kogemusega<br />
teises ELi liikmesriigis ning jagada<br />
oma kodumaa praktikat.<br />
Kontaktid terves Euroopas<br />
PPA korrakaitsepolitseiosakonna<br />
koordinatsioonitalituse juht Joosep<br />
Kaasik on osalenud viiel CEPOLi<br />
koolitusel. Kõige eredamad muljed on<br />
tal hiljutisest visiidist Iirimaale Templemore<br />
linnakeses asuvasse An Garda<br />
Siochana (Eesti mõistes politsei)<br />
kolledžisse, kus ta osales kogukonnakeskse<br />
politseitöö kursusel. „Seekordsest<br />
kursusest jäi väga hea mulje,<br />
sest valdavalt oli tegemist tõeliste oma<br />
ala ekspertidega,“ kinnitab Kaasik.<br />
Kursuslastele räägiti ja näidati palju<br />
huvitavat. „Kõigepealt anti ülevaade<br />
sellest, kuidas toimib Iirimaa politsei<br />
üldiselt, kuidas on üles ehitatud nende<br />
kogukonnakeskne politseitöö ning<br />
millised on Iiri politsei usaldusväärsuse<br />
tagamise mehhanismid. Samuti<br />
räägiti Joint Policing Commitee ehk<br />
politseiasjade komisjoni rollist ja sellest,<br />
kuidas ning millisel tasandil toimub<br />
koostöö probleeme lahendades,“<br />
jutustab ta. „Lisaks räägiti ühest iirlaste<br />
veetavast politseitöö arendamise<br />
projektist Ugandas ning saime ise ülesande<br />
rühmatöös kogukonnakeskse po-<br />
Tasub teada<br />
• CEPOLi esindamiseks liikmesriikides<br />
on riiklikud kontaktpunktid<br />
(national contact points). Eestis<br />
asub see Sisekaitseakadeemia politsei-<br />
ja piirivalvekolledžis.<br />
• Suhtlus CEPOLi ja PPA vahel<br />
toimub kokkulepitud liini pidi. CE-<br />
POLi kontaktisik on Elmar Nurmela<br />
(elmar.nurmela@sisekaitse.ee,<br />
696 5410) ning PPA kontaktisik on<br />
Katriin Lepp (katriin.lepp@politsei.<br />
ee, 612 3425).<br />
• CEPOLi ametlikud veebisaidid<br />
on www.cepol.net ja www.cepol.<br />
europa.eu.<br />
• CEPOLi koolituskalendriga on võimalik<br />
tutvuda PPA siseveebis (administratsioon-personal-koolitus-koolituskalender)<br />
või SKA kodulehel.<br />
litseitöö mõistele definitsioon anda.“<br />
Kuna korrakaitsepolitsei tegevuse,<br />
sealhulgas piirkondliku politseitöö<br />
korraldamine on Eestis just Kaasiku<br />
vastutusalas, hindab ta Iirimaalt saadud<br />
infot äärmiselt kasulikuks.<br />
CEPOLi koolitused ei piirdu aga<br />
pelgalt ametliku osaga, vaid jätkuvad<br />
õhtusöögilauas. „Siis kuuled kohalikku<br />
rahvamuusikat ja saad kohalikus<br />
pubis teada, millised on ühe või teise<br />
riigi politseisüsteemi tegelikud rõõmud<br />
ja mured,“ teab Kaasik omast<br />
kogemusest. Ta soovitab kindlasti<br />
CEPOLi koolitustest osa võtta. „Koolitustelt<br />
saab alati hulga väärtuslikku<br />
infot ning palju häid kontakte sama<br />
elukutse esindajatega kogu Euroopast.<br />
Mul on näiteks üks väga hea kolleegist<br />
sõber, kellega saime tuttavaks<br />
minu esimesel CEPOLi väliskoolitusel.<br />
Oleme pärast seda üksteisel palju<br />
külas käinud, oleme koos missioonil<br />
viibinud ning omalgi on raske uskuda,<br />
et kõik see sai alguse vaid neli päeva<br />
kestnud kursusest.“<br />
Nelli Pello<br />
Radari peatoimetaja<br />
33
VÕÕRSIL<br />
Vaatlejana<br />
Gruusias<br />
Fotod: Margus Tamm<br />
Üks välismissioonidest,<br />
milles Eesti piirivalvurid<br />
osalevad, on Gruusias<br />
toimuv Euroopa Liidu<br />
missioon EUMM,<br />
mis keskendub pärast<br />
2008. aasta augustisõda<br />
sõlmitud kokkuleppest<br />
kinnipidamise<br />
jälgimisele. Radar uuris<br />
kahe piirivalvuri muljeid<br />
igapäevase töö ja kohapealse<br />
elu kohta.<br />
Vaatlusmissioon EUMM (Europan<br />
Union Monitoring Mission)<br />
on nüüdseks kestnud<br />
juba kaks ja pool aastat. Euroopa<br />
Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse<br />
kohe pärast 2008. aasta augustis peetud<br />
Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui<br />
Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja<br />
Prantsusmaa president olid allkirjastanud<br />
kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe.<br />
EUMMi puhul on tegemist relvastamata<br />
tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne<br />
on jälgida augustisõja osaliste<br />
tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest.<br />
Kokkulepe sätestab sõjategevuse<br />
lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu<br />
konfliktis kannatada saanud<br />
piirkondadele, Gruusia vägede tagasipöördumise<br />
oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse,<br />
Vene vägede<br />
tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele<br />
positsioonidele ning rahvusvaheliste<br />
läbirääkimiste alustamise.<br />
Vaatlejate kogutud infot kasutavad<br />
paljud Euroopa Liidu poliitikud.<br />
Missioon jälgib, hindab ja analüüsib<br />
olukorda, raporteerib vahejuhtumitest<br />
ning informeerib valitsusi ja avalikkust<br />
toimuvast. Gruusia valitsusega<br />
on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse<br />
mõistmise memorandumi (MoU),<br />
milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse<br />
maksimaalse läbipaistvuse,<br />
sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate<br />
ligipääsu sensitiivsetele objektidele.<br />
Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26<br />
liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise<br />
EUMMi vaatleja Margus Tamm<br />
Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri<br />
ulatuses ainuke<br />
ametlik piiriületuskoht<br />
Gruusia ja Abhaasia vahel.<br />
Piiriületajad<br />
lõhutud sillal<br />
34
VÕÕRSIL<br />
tagab peale Tbilisis asuva peakorteri<br />
veel kolm regionaalset väliosakonda<br />
Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna<br />
samanimelistes linnades. Väliosakondade<br />
korraldada on ööpäeva ringi toimiv<br />
patrullteenistus.<br />
Musta mere lähedal<br />
Eestist on Gruusia sõjajärgsele administratiivpiirile<br />
(Administrative<br />
Boundary Line ehk ABL) kohapealset<br />
olukorda vaatlema lähetatud neli inimest,<br />
nende seas Politsei- ja Piirivalveameti<br />
piirivalveosakonna ohvitser<br />
Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri<br />
Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar<br />
Truu. Mõlemad täidavad teenistusülesandeid<br />
Musta mere lähedal asuvas<br />
Zugdidi linnas.<br />
Ülar Truu viibib kohapeal alates<br />
2009. aasta lõpust ning töötab missiooni<br />
humanitaarrühmas. Humanitaarrühm<br />
seirab sisepõgenike inim- ja<br />
humanitaarõiguste olukorda, sealhulgas<br />
nende olme ning riigisisese ümberpaigutamise<br />
küsimusi. Teenistuses<br />
suheldakse pidevalt kohaliku omavalitsuse<br />
ametnikega. Muu hulgas jagab<br />
rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja<br />
EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu<br />
aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piirkonna<br />
logistika jaoskonna transpordiülema<br />
ametikohale, mis toob kaasa<br />
vastutuse kogu teenistussõidukite kasutamisega<br />
seonduvate küsimuste eest.<br />
Margus Tamm ühines missiooniga<br />
tänavu jaanuaris ning kuulub administratiivpiiri-<br />
ehk ABL-rühma, mille<br />
ülesanded on korraldada vaatlusi<br />
administratiivpiiril, jälgida inimeste<br />
liikumisvabadust, suhelda sõjaväepolitseinikega<br />
administratiivpiiril, käia<br />
kontrollpunktides ning koguda kohalikelt<br />
elanikelt informatsiooni. Margusel<br />
on suured kogemused varasematest<br />
missioonidest, mistõttu Zugdidi piirkonna<br />
ülem võimaldas tal kandideerida<br />
oma meeskonna ülemaks ja ta<br />
osutus ka valituks. Seda võib pidada<br />
kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest vanemate<br />
missioonil olijate sõnul ei pakuta<br />
meeskonna juhtimist seal sugugi<br />
igaühele.<br />
Vaatlejad kõikjale ei pääse<br />
Missioonil on voli tegutseda üksnes<br />
praegusel, pärast 2008. aasta relvakonflikti<br />
Gruusiale alles jäänud territooriumil.<br />
Samas hõlmab EUMMi<br />
mandaat tegevusi kogu Gruusia territooriumil,<br />
sealhulgas Abhaasias ja<br />
Lõuna-Osseetias.<br />
„See, et me nimetatud Gruusia<br />
piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tähenda,<br />
et meil puudub informatsioon<br />
nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar<br />
Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev<br />
administratiivpiiri ületajatega, kes räägivad<br />
meeleldi sealpool valitsevast olukorrast.<br />
Abhaasia uued võimud lubasid<br />
rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse<br />
rohkesti uusi töökohti, millega parandatakse<br />
oluliselt elutingimusi, kuid aeg<br />
on näidanud midagi muud. Venemaa<br />
on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside<br />
rajamisest ning vene rahvusest isikud<br />
üksnes maaliliste paikade kokkuostmisest.<br />
Samuti räägivad Abhaasia poolel<br />
elavad migreeli rahvusest inimesed, kelle<br />
kodukohad asuvad mõlemal pool administratiivpiiri,<br />
et nad näevad, kuidas<br />
Gruusia käib viimasel ajal oma arengus<br />
sammu võrra eespool.“<br />
Zugdidi väliosakonnas töötab ligemale<br />
100 inimest, kellest 80 on väliseksperdid<br />
18 liikmesriigist ning ülejäänud<br />
kohalik personal. Viimastest<br />
enamuse moodustavad tõlgid. Zugdidi<br />
asub 350 km kaugusel pealinnast<br />
Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel<br />
Mustast merest. Piirkond hõlmab<br />
administratiivpiiri peaaegu 200 km<br />
ulatuses alates rannikust kuni Vene<br />
Föderatsiooni piirini. Linn asub mägedevahelises<br />
orus ning hea kliima tõttu<br />
kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud<br />
viljad, nagu mandariinid, sidrunid,<br />
Sõjapõgenike linnak. Pärast<br />
2008. aasta pommitamist<br />
kaotasid paljud pered oma<br />
kodud ja valitsuse ning EU rahadega<br />
ehitati põhiliselt Gori<br />
kanti erinevaid elurajoone.<br />
35
VÕÕRSIL<br />
Enguri jões on kohati nii madal<br />
veetase, et piiri saab ületada<br />
kuiva jala või autoga.<br />
EUMMi vaatlejad Gruusia ja<br />
Abhaasia piiriületuskoha<br />
vahetus läheduses<br />
kiivid ja apelsinid. Ühtlasi on see maaala,<br />
kus eksisteerivad kõrvuti pisikesed<br />
rahvuskultuurid, näiteks piirkonna<br />
mägirahvas svaneedid ja tasandikul<br />
elavad migreelid, kes kõnelevad erinevaid<br />
keeli, mis omakorda erinevad<br />
riigikeelest.<br />
Pidevad politseivilkurid<br />
„Elu linnas ei ole roosiline, töötus piirkonnas<br />
on suur ning elatist püütakse<br />
teenida peamiselt aiasaadusi müües,”<br />
räägib Margus Tamm. „Samas on Zugdidi<br />
linn minimaalse kuritegevusega<br />
väga rahulik paik eelkõige tänu sellele,<br />
et presidendi poliitika on panustanud<br />
politseitöösse. Politseile on ostetud<br />
nüüdisaegsed autod ja ehitatud uued<br />
jaoskonnad. Kummalisena tundub vaid<br />
see, et politseisõidukid kasutavad sõites<br />
kogu aeg vilkureid. See pidavat samuti<br />
olema presidendi korraldus, et politsei<br />
rohkem silma paistaks.”<br />
Marguse sõnul on kohalik liiklus<br />
sellest hoolimata Gruusiale omaselt<br />
kaootiline. „Mingeid reegleid ei tunta<br />
ja pidev signaalitamine käib sõidukultuuriga<br />
kaasas. Jalakäija on kõige õigusetumas<br />
olukorras – isegi vöötrajal<br />
annavad autojuhid sõiduteed ületavale<br />
jalakäijale signaali, et mitte vähendada<br />
sõidukiirust. Seetõttu vaatavad inimesed<br />
imestunult, kui meie autod vöötraja<br />
ees peatuvad.”<br />
Administratiivpiir Gruusia-Abhaasia<br />
vahel kulgeb piki Enguri jõe<br />
keskkohta. „Jões on kohati nii madal<br />
Kohalik lehm<br />
Zugdidi linnas<br />
veetase, et piiri saab ületada lausa kuiva<br />
jalaga. Samuti pole raske ületada<br />
jõge autoga,” seletab Margus. „Osaliselt<br />
kulgeb piir siiski mägede vahel,<br />
kus maastiku iseärasused piiriületust<br />
raskendavad. Kohalikel elanikel on<br />
mõlemal pool piiri kontaktisikud, kes<br />
informeerivad ebaseaduslikke piiriületajaid<br />
Vene piirivalve kohalolekust ja<br />
liikumistest.” Terve administratiivpiiri<br />
ulatuses on ainult üks ametlik piiriületuskoht,<br />
milleks on Rukhi sild. Mujal<br />
patrullib aeg-ajalt Vene piirivalve ning<br />
peab „ebaseaduslikud piiriületajad“<br />
kinni. „Kinnipidamisi on päris palju.<br />
Teinekord vabastatakse isik kohe, kui<br />
tal on kaasas piisavalt raha. Lapsi tavaliselt<br />
vales kohas piiri ületamast ei<br />
takistata, sest paljud lapsed elavad Abhaasias,<br />
aga koolis käivad Gruusias,”<br />
teab Margus.<br />
Snaiperpüss ja<br />
suundmiinid<br />
ABL-rühma igapäevane töö seisneb<br />
patrullimises mööda administratiivpiiri.<br />
„Jälgime, kuidas on tagatud inimeste<br />
liikumisvabadus, käime kontrollpunktides<br />
ja politseibaasides ning<br />
küsitleme kohalikke elanikke. Piiriäärsel<br />
alal patrullime kahe soomustatud<br />
maasturiga, mõlemad on viietonnised<br />
kuulikindlad Toyota Land Cruiserid,<br />
millel on peal EUMMi logod ja katusel<br />
lehvimas Euroopa Liidu lipp. Kõi-<br />
36
VÕÕRSIL<br />
Järjekordne piiriületamine<br />
üle administratiivpiiri<br />
gil patrulliliikmetel on kohustus kanda<br />
kaitsevesti ning kiivrit.<br />
Kohalikud elanikud tulevad vaatlejatega<br />
meelsasti suhtlema ja räägivad,<br />
kus nad on Vene piirivalvet tegutsemas<br />
näinud. „Siinsed inimesed peavad<br />
Abhaasiat Gruusia osaks ning paljude<br />
sugulased elavad teisel pool administratiivpiiri.<br />
Et seaduslikult pole võimalik<br />
Abhaasiasse minna, ületatakse piiri<br />
salaja nii jala kui ka autodega. Enne<br />
uuritakse piiriäärsetelt elanikelt, kas<br />
on nähtud liikumas Vene patrulle.<br />
Abhaasiast on küll võimalik hankida<br />
ametlikult pass, kuid selle eest peab<br />
välja käima 6000 rubla,” toob Margus<br />
esile kohalike argimured. „Abhaasiast<br />
tuuakse näiteks veoautodega puu- ja<br />
juurvilja, kuna seal on need peaaegu<br />
poole odavamad. Paljudel autojuhtidel<br />
on kaasas topeltnumbrid, st kui Abhaasiasse<br />
sõidetakse, pannakse külge<br />
ABK numbrid, tagasi tulles jälle GEO<br />
numbrimärgid.”<br />
EUMMi vaatlejatega väldib Vene<br />
piirivalve igasuguseid kontakte. „Kui<br />
oleme piiri lähedal, peidavad nad end<br />
meie eest. Oli juhus, kus meie inimesi<br />
sihiti snaiperpüssist, kuid siiski mingeid<br />
intsidente meil Vene piirivalvega<br />
pole olnud.” Küll rünnati aga 2009.<br />
aasta juunis vaatlejaid, hukkus kiirabiauto<br />
juht. „Rünnak oli planeeritud,<br />
sest kaks suundmiini õhiti täpselt mõlema<br />
patrullauto vahel, kus kiirabiauto<br />
sõitis. Arst, kes oli kiirabiautos, jäi<br />
ellu vaid tänu sellele, et suutis ennast<br />
istmete vahele tõmmata. Siiamaani ei<br />
ole selge, kes selle operatsiooni taga<br />
oli,“ meenutab Margus. Pärast traagilist<br />
sündmust sõidavad administratiivpiiri<br />
ääres üksnes soomustatud<br />
patrullautod ja kaasa võetakse üks<br />
meditsiinitöötaja. Kiirabiauto jääb<br />
ohutumasse piirkonda umbes nelja kilomeetri<br />
raadiuses ning sööstab vajaduse<br />
korral abi andma.<br />
Humanitaarrühma<br />
tööpäev<br />
Missiooni kõik tööpäevad, kaasa arvatud<br />
laupäev ja pühapäev, algavad Ülari<br />
jaoks kell 8.30 hommikul eelmise<br />
päeva sündmuste kokkuvõttega. Osa<br />
võtavad kõik samal päeval teenistusse<br />
määratud vaatlejad. Vajalik info kätte<br />
saadud, kogunevad patrullide rühmad<br />
eraldi kokku, arutavad läbi ülesande,<br />
määravad kindlaks marsruudi ja kaasa<br />
võetava varustuse. „HG ehk humanitaargrupp<br />
tegutseb kindla plaani kohaselt.<br />
Eesmärk on kaardistada kõik<br />
põgenike keskused koos fotodega.<br />
Kogutud info edastame iga kuu meie<br />
peamajale ning ka kohaliku omavalitsuse<br />
vastavatele ametnikele,“ räägib<br />
Ülar. „Iga päev suudame kontrollida<br />
ühte kuni kolme põgenike keskust,<br />
sest kõik sõltub kaugusest ning keerulistest<br />
mägiteedest. Kaardile pilku<br />
heites tundub, et sihtkohaks olev küla<br />
asub siinsamas suure tee kõrval, kuid<br />
süvenedes ja kaardi samakõrgusjooni<br />
uurides aimame, et sõit võib kujuneda<br />
märksa pikemaks.“<br />
Ainuüksi Zugdidi piirkonnas asub<br />
umbes 70 000 ning kogu humanitaarrühma<br />
vastutusalal vähemalt 120 000<br />
põgenikku. Tagasi teenistuskontoris<br />
peavad patrullid olema kella 15 paiku,<br />
misjärel tuleb koostada ametlik<br />
ettekanne ja ette valmistada kaardistamisega<br />
seotud materjalid. Kõik peab<br />
tööpäeva lõpuks valmis olema, sest<br />
patrullide ettekanded saadetakse veel<br />
samal õhtul Tbilisi peamajja. Põgenikke<br />
küsitledes peatutakse kindlatel<br />
teemadel. „Kõigepealt tutvustame põgenikele,<br />
kes me oleme, ja informeerime<br />
neid oma missiooni eesmärkidest,“<br />
ütleb Ülar. „Seejärel uurime nende elutingimusi<br />
enne sõda ning nende praegust<br />
olukorda. Meid huvitab, kas keegi<br />
– näiteks kohalik omavalitsus või mõni<br />
välisorganisatsioon – on nende vastu<br />
huvi tundnud ja mis abi nad on saanud.<br />
Enamasti vastavad inimesed, et kord<br />
aastas külastab neid keegi omavalitsusest,<br />
kes ei suuda anda neile infot, millal<br />
nende elutingimused paranevad.“<br />
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist<br />
on eestlaste ja grusiinide head<br />
sidemed säilinud. „Olles olnud paljudes<br />
läbirääkimistes nii grusiinidest põgenike<br />
kui ka omavalitsuste liidritega,<br />
oleme palunud kohalikke tõlkijaid,<br />
et nad ei mainiks paljudele teistele<br />
Euroopa vaatlejatele, et oleme nende<br />
parimad sõbrad, nii nagu nemad ütlevad,“<br />
lõpetab Ülar. „Grusiinid austavad<br />
tõesti eestlasi.“<br />
Urmo Kohv<br />
PPA pressiesindaja<br />
37
UURING<br />
”Et tuleksid appi<br />
ja oleksid tublid”<br />
2010. aasta elanikkonna rahuloluuuringust selgub,<br />
et kõige rohkem on inimesed rahul politseinike<br />
ja piirivalvurite välise korrektsuse,<br />
töö ja suhtlemisoskusega. Nurinat tekitavad<br />
aga tegutsemise kiirus, pikad piirijärjekorrad ning<br />
bürokraatia.<br />
Oluline roll politsei tööd hinnates<br />
ning õigeid suundi valides on<br />
süütegude statistikal, politseinike<br />
kogemustel ja sisetundel, ent ka elanikkonna<br />
tagasisidel arvamusuuringute<br />
näol. Arvamusuuringud selgitavad välja<br />
ühiskonna enamikku esindava valimi<br />
arvamused, hoiakud, üldise rahulolu ja<br />
ootused, mis osutavad organisatsiooni<br />
probleemidele ning puudustele. Vastates<br />
kogukonna vajadustele, kasvab<br />
elanikkonna usaldus ja rahulolu, mis<br />
omakorda võimaldab meil tõhusamalt<br />
tagada elanike turvalisust.<br />
2010. aasta sügisel korraldati elanikkonna<br />
seas arvamusküsitlus, mille<br />
eesmärk oli välja selgitada elanike rahulolu<br />
politseinike ja piirivalvurite tööga.<br />
Samuti uuriti inimeste ohutunnet<br />
Väljavõte<br />
uuringust<br />
Inimeste vastused küsimusele „Millised<br />
on Teie ootused politseinikele ja<br />
piirivalvuritele?“<br />
• „jõuaks ja jaguks sinna, kus neid<br />
vaja läheb, ikka ja alati ja õigel ajal“<br />
• „et oleksid olemas, kui neid vajatakse“<br />
• „tahan uskuda ja usaldada neid“<br />
• „et tuleksid appi ja oleksid tublid“<br />
• „kaitset, korda ja õigeaegset abi“<br />
• „jätkaku samas vaimus“<br />
• „et teeksid oma tööd sama hästi<br />
kui siiani“<br />
• „kannatlikku meelt, oskust leida<br />
kompromiss inimlikkuse ja seaduslikkuse<br />
vahel“<br />
erinevate õigusrikkumiste ning ohuolukordade<br />
suhtes, kas ja millised on olnud<br />
respondentide kokkupuutekohad organisatsiooniga,<br />
mida nad ootavad politseinikelt<br />
ja piirivalvuritelt ning milline<br />
on politseiniku ja piirivalvuri kuvand.<br />
Uuringu sihtrühma moodustasid Eesti<br />
elanikud vanuses 15–74 aastat. Kokku<br />
küsitleti 3851 inimest. Telefoniküsitluse<br />
korraldas septembrist oktoobrini 2010.<br />
aastal Turu-uuringute AS. Kodakondsus-<br />
ja migratsioonivaldkonnale küsiti<br />
elanikkonna tagasisidet uuringuga „PPA<br />
kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna<br />
kliendirahulolu-uuring 2010“, mida<br />
oleme juba siseveebis tutvustanud. Uuringut<br />
saab lugeda siseveebist analüüsi<br />
ja statistika rubriigist.<br />
Rahulolu politseinike ja<br />
piirivalvurite tööga<br />
Allpool on esile toodud nende elanike<br />
rahuloluhinnangud, kes olid viimase<br />
aasta jooksul politseinikega ja/või piirivalvuritega<br />
isiklikult kokku puutunud<br />
või nende tegevust kõrvalt nägema<br />
juhtunud (edaspidi kokkupuutunud).<br />
Politseinikega oli viimase aasta jooksul<br />
kokku puutunud 36% ning piirivalvuritega<br />
27% vastajatest. Politseinike<br />
puhul küsiti tagasisidet piirkonna politseinike<br />
kohta. Piirivalvurite puhul<br />
lähtuti sellest, millises kohas inimene<br />
piirivalvuri(te)ga kokku puutus.<br />
Uuringust selgus, et 2010. aastal<br />
jäädi võrreldes aasta varasemaga politseinike<br />
tööga üldiselt mõnevõrra vähem<br />
rahule. Täiesti või pigem jäi 2010. aastal<br />
Ohuallikad<br />
Kõige rohkem tunti 2010. aastal end<br />
ja oma peret ohustatuna liiklusest<br />
(71% elanikkonnast), merereostusest<br />
(58%) ning vargustest (55%).<br />
Kõige vähem tunti ohtu ebaseaduslikust<br />
sisserändest ja riigis viibimisest<br />
(18%) ning ebaseaduslikust riigis<br />
töötamisest (17%). Ligi kolmandik<br />
elanikkonnast tunneb hirmu jääda<br />
merel, järvel või metsas hätta sattudes<br />
politsei ja piirivalve päästeabita.<br />
rahule 76% ning 2009. aastal 79% politseinikega<br />
kokkupuutunutest (joonis<br />
1). Põhjusi võib otsida politseinike tegutsemise<br />
tulemuslikkusele antud rahuloluhinnangutest,<br />
sest aastaga on rahulolematus<br />
enim kasvanud just selles aspektis<br />
(rahulolematuse kasv 5% võrra). Kõige<br />
rohkem jäädi rahule politseinike välise<br />
korrektsusega (93%) ning rahulolijate<br />
osakaal selle aspektiga on aastaga veelgi<br />
suurenenud. Politseinike suhtlemisoskustega<br />
jäi rahule 77% ja ametioskustega<br />
71% politseinikega kokkupuutunutest.<br />
Rahulolijaid oli mõlemas aspektis<br />
võrreldes 2009. aastaga juurde tulnud<br />
peamiselt nende arvelt, kellel varem selle<br />
kohta arvamust ei olnud.<br />
Politseinike tegutsemise tulemuslikkusega<br />
rahulolijate määr aasta varasemaga<br />
võrreldes oluliselt ei muutunud<br />
(2010. a 70%, 2009. a 69%),<br />
kuid mõnevõrra rohkem oli rahulolematuid.<br />
Nii nagu 2009. aastal jäädi<br />
kõige vähem rahule politseinike tegutsemise<br />
kiirusega.<br />
Kõige sagedamini toodi politseinike<br />
tööga rahulolematuse põhjuseks seda,<br />
et süütegu ei suudeta lahendada, politseinik<br />
ei aita probleemide korral või ei<br />
tegele probleemi(de)ga. Teiseks oli kõige<br />
sagedasem rahulolematuse põhjus politseinike<br />
vähene nähtavus ja kättesaadavus.<br />
Ette heideti ka politseinike aeglast<br />
või üldse mitte kohalejõudmist jm.<br />
38
UURING<br />
Joonis 1. Viimase<br />
Töö<br />
aasta jooksul politseinikega<br />
isiklikult<br />
2010<br />
kokkupuutunute<br />
2009<br />
või nende tegevust<br />
kõrvalt nägema<br />
Väline korrektsus<br />
juhtunute rahuloluhinnangud<br />
politsei-<br />
2010<br />
nike tööle ja sellega<br />
2009<br />
seotud aspektidele<br />
Suhtlemisoskus<br />
2010<br />
2009<br />
Ametialased oskused<br />
2010<br />
2009<br />
Tegutsemise tulemuslikkus<br />
2010<br />
2009<br />
Rahul<br />
Tegutsemise kiirus<br />
2010<br />
Ei ole rahul<br />
2009<br />
Ei oska öelda<br />
86%<br />
77%<br />
63% 11%<br />
70%<br />
69%<br />
60%<br />
23%<br />
59%<br />
21%<br />
76%<br />
79%<br />
20%<br />
14%<br />
4%<br />
8%<br />
93% 4% 3%<br />
7%<br />
15%<br />
7%<br />
8%<br />
72% 16% 13%<br />
71% 10% 19%<br />
26%<br />
21% 9%<br />
16% 15%<br />
18%<br />
20%<br />
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%<br />
Joonis 2. Viimase<br />
aasta jooksul piirivalvuritega<br />
isiklikult<br />
kokkupuutunute<br />
või nende tegevust<br />
kõrvalt nägema<br />
juhtunute rahuloluhinnangud<br />
piirivalvurite<br />
tööle ja sellega<br />
seotud aspektidele.<br />
Erinevalt politseinikest<br />
ei uuritud<br />
piirivalvurite puhul<br />
tegutsemise kiirust,<br />
sest piirivalve valdkonnas<br />
ei peetud<br />
seda üldküsimusena<br />
vajalikuks.<br />
Töö<br />
Väline korrektsus<br />
Suhtlemisoskus<br />
Tegutsemise tulemuslikkus<br />
Ametialased oskused<br />
87%<br />
95%<br />
87%<br />
84%<br />
83%<br />
6% 7%<br />
2% 3%<br />
5% 8%<br />
4% 12%<br />
3% 14%<br />
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%<br />
Rahul<br />
Ei ole rahul<br />
Ei oska öelda<br />
Piirivalvurite tööga üldiselt jäi<br />
2010. aastal rahule 87% piirivalvuritega<br />
kokkupuutunutest. Kõrgeimalt<br />
hinnati piirivalvurite välist korrektsust<br />
(täiesti või pigem rahule jäi 96%) (joonis<br />
2). Suhtlemisoskusega jäi rahule<br />
86% ning tegutsemise tulemuslikkusega<br />
84% kokkupuutunutest. Kõige<br />
vähem (83%) oli rahulolijaid ametioskustega,<br />
kuid selle kohta ei osatud ka<br />
kõige sagedamini hinnangut anda.<br />
Piirivalvurite tööga rahulolematud<br />
tõid kõige sagedamini rahulolematuse<br />
põhjuseks piirivalvurite liigset aeglust,<br />
sh pikki järjekordi (piiril) ja bürokraatiat.<br />
Ette heideti salakauba ja illegaalide<br />
üle piiri laskmist. Rahulolematust<br />
tekitas ka piirivalvurite ebaviisakus<br />
ning ülbe käitumine ja suhtlemine.<br />
Mida oodatakse politseinikelt<br />
ja piirivalvuritelt?<br />
Seekordses uuringus paluti inimestel<br />
vaba vastusena kirjeldada, mida nad<br />
ootavad politseinikelt ja piirivalvuritelt.<br />
26% vastanutest ootab, et politseinikud<br />
ja piirivalvurid jätkaksid oma töö<br />
tegemist niisama hästi ja samas vaimus<br />
kui varem. 12% vastanud respondentidest<br />
ootab politseinikelt ja piirivalvuritelt<br />
professionaalsust, kohustuste<br />
täitmist, kohusetundlikkust ning et tehtaks<br />
oma tööd tasemel. Turvatunnet,<br />
kaitset, vajaduse korral abi saamist rõhutas<br />
samuti 12% vastanuist. Paremat<br />
suhtumist, käitumist, suhtlemisoskust,<br />
inimlikkust ja mõistvust loodab 11%<br />
vastanuist. 10% ootab kiiremat reageerimist,<br />
tegutsemist ja kohalejõudmist.<br />
Senisest parema töö tegemist ootab<br />
8% vastanuist. 5% ootus on, et politseinikud<br />
oleksid rohkem nähtaval, sh<br />
patrulliksid. Lisaks oodatakse politseinikelt<br />
ja piirivalvuritelt senisest parema<br />
töö tegemist, rohkem nähtaval olemist,<br />
rohkem tähelepanu liiklusele, vähem<br />
karistamist ja trahvimist ning suuremat<br />
rõhku inimeste abistamisele.<br />
Uuringu tulemustega saab tutvuda siseveebis<br />
(peadirektor/koordinatsioon/<br />
analüüs-ja-statistika/arvamusuuringud)<br />
ning ALISe analüüsikeskkonnas.<br />
Triin Rannama<br />
PPA koordinatsioonibüroo<br />
analüüsitalituse politseijuhtivametnik<br />
39
EUROVEDU<br />
€-päev<br />
Fotod: korrakaitsepolitseiosakond<br />
Möödunud sügisest kuni aasta lõpuni lasus<br />
politseil suur vastutus – tuli tagada Eestisse<br />
saabuva euroraha turvalisus ja vedu. Kui üks<br />
politseioperatsioon on peensusteni planeeritud<br />
ning inimesed põhjalikult koolitatud, ei suuda<br />
seda nurjata isegi lumetorm Monika.<br />
Ettevalmistused 2011. aasta jaanuaris<br />
eestlaste hoiupõrsastesse<br />
jõudva euro turvalisuse tagamiseks<br />
algasid 2009. aastal. Planeerida<br />
tuli nii inimjõu, koolituse, tehnika kui<br />
ka võimalike stsenaariumide eelarve<br />
ning ressursivajadus. Tegevusplaanidega<br />
jaotati ülesanded ja vastutus<br />
politseisiseselt ning koostööpartnerite<br />
vahel. Müntide ja pangatähtede maale<br />
toomise turvalisus ning Eesti Panga,<br />
sularahakeskuste ja krediidiasutuste<br />
vahel liigutamine jäi korrakaitsepolitseiosakonna<br />
operatiivbüroo kanda.<br />
Prefektuuride ülesanne oli uus raha<br />
ohutult pangaautomaatidesse toimetada.<br />
Kõigi tegevuste õnnestumiste<br />
vundamendiks oli kriminaalpolitsei<br />
panus. Märt Palo kriminaalpolitseiosakonnast<br />
kirjeldab kriminaalpolitsei<br />
rolli nii: „Huumoriga öeldes oli meie<br />
ülesanne vaadata, et mingit jama ei<br />
oleks. Eelkõige tähendas see võimalike<br />
kuritegelike ohtude kaardistamist<br />
ning nende põhjal ohuhinnangute<br />
koostamist. Selleks kogus, analüüsis ja<br />
sünteesis kriminaalpolitseiosakond euroala<br />
riikidest ning Europolist saadud<br />
oskusteavet võimalike kuritegelike<br />
rünnete kohta. Kriminaalteabe tööt-<br />
40
EUROVEDU<br />
luse tulemusel tehti juba konkreetsemalt<br />
suunatud kriminaalluuret. Ootamatute<br />
kuritegelike rünnete puhuks suurvedude<br />
ajal ning paralleelkäibe perioodil oldi<br />
koostöös prefektuuridega ööpäeva ringi<br />
lisajõududega valmis kiirelt menetlustoiminguid<br />
korraldama. Osa igapäevasest<br />
tegevusest oli ka välispartneritega sidekanalite<br />
töös hoidmine 24/7.“<br />
Koolitus andis avapaugu<br />
Üks ettevalmistuse alustalasid oli koolitus,<br />
mille avapaugu andsid Saksa<br />
Keskpanka teenindava politseiüksuse<br />
instruktorid juulikuus. Nädalaks koondati<br />
kõik jõud, kes eesootava euroveo<br />
ajal käiku läksid, s.o K-komando, korrakaitsepolitseiosakonna<br />
liikluspolitseinikud<br />
ja kiirreageerijad, prefektuuride<br />
regionaalsed tugiüksused, lennusalk,<br />
kriminaalpolitseinikud, ihukaitsjad,<br />
KAPO, Eesti Pank, Päästeamet ja vanglate<br />
relvastatud eriüksus ning peale<br />
nende sõjaväepolitsei ja luurepataljon.<br />
„Mõnel mehel oli<br />
närv ikka päris<br />
korralikult sees ja pinge<br />
silmaga näha.“<br />
Just siis said mehed esimese praktilise<br />
kogemuse sellest, milleks ja kuidas valmis<br />
olla. Kuigi üksused olid varem saatnud<br />
väärtveost ning taganud kolonnide<br />
turvalisust, said õppuse lõputöö praktilises<br />
harjutuses mehed „surma“ ja jäid<br />
rahast ilma. Jaak Kiviste operatiivbüroo<br />
kiirreageerimistalitusest ütleb, et<br />
koolitusel tulid ilmseks kõik raskused<br />
ja vead, mis tulla said: „Kokku töötama<br />
oli vaja saada valdkonnad, kes<br />
pole harjunud päris ühte jalga astuma.<br />
Koolitus oli oluline samm asjadest ühesuguse<br />
arusaamise ja usalduse poole.<br />
Järgmisena oli vaja oskusi lihvida ning<br />
viia vajalik teadmine iga viimase kui<br />
meheni, kes oli veoga seotud.“<br />
Paralleelselt koolitusega alustati<br />
taktika ja trassi ettevalmistust. Korrakaitsepolitseiosakonna<br />
liiklusjärelevalvetalituse<br />
juht Tõnis Sulu võtab<br />
rahaveo ideoloogia kokku ühte lausesse:<br />
„On alguspunkt ja on sihtpunkt –<br />
kiirustama ei pea, aga kõike tuleb teha<br />
turvaliselt.“ Selleks kaardistati detailselt<br />
ja algusest lõpuni marsruudid kõigisse<br />
strateegilistesse kohtadesse ning<br />
suurematesse linnadesse. Kaardist, legendist,<br />
fotodest ja läbi töötatud infost<br />
sai iga trassi kohta kokku mapp, mis<br />
oli hilisema veo ajal A ja O. Enne igat<br />
väljasõitu töötas liikluse eest vastutaja<br />
mapi veel kord läbi ning instruktaažil<br />
käidi legend, kõik ohukohad ja peatused<br />
veel kord üle. Vastutaja jäi kogu<br />
veo ajaks liikluse poolelt asja vedama<br />
ning tegi pärast ka kokkuvõtted. Kolonnivana<br />
ametit said tiheda vedude<br />
graafiku ajal proovida ka need, kellele<br />
välijuhi või rühmavanema amet võõras<br />
oli. „Mõnel mehel oli närv ikka<br />
päris korralikult sees ja pinge silmaga<br />
G4Si töötajad<br />
toimetavad politsei valve all<br />
euromünte hoidlasse.<br />
41
EUROVEDU<br />
Suuremaid vedusid<br />
saatis õhust<br />
lennusalga kopter.<br />
näha,“ räägib liiklusjärelevalvetalituse<br />
vanemkomissar Ragnar Jänes.<br />
Kaitsemeeskonna vanema ülesanded<br />
olid komplekteerida meeskond,<br />
valida taktika ja instrueerida vedamispäeva<br />
hommikul. Ülemkonstaabel<br />
Sten Ormisson kiirreageerimistalitusest<br />
ütleb: „Pidevalt tuli ka endal ja<br />
meestel meeles hoida, et me pole siin<br />
lihtsalt formaalsuse pärast. Kui midagi<br />
pole eelnevatel kuudel juhtunud ning<br />
Eestis polegi kunagi konvoid rünnatud,<br />
siis ei tähenda see, et need asjad ei<br />
juhtu. Aga rutiin tapab. Peale 12- või<br />
14tunnist autosõitu on end kogu aeg<br />
erksana hoida ja oma tööd pidevalt<br />
100%liselt teha päris raske.“<br />
Euroopa suurim ühekordne<br />
sularahavedu<br />
Esimene rahavedu oli septembri alguses,<br />
kui euromündid sadamast Eesti Panka<br />
jõudsid. Oktoobri algusest hakati euromünte<br />
maakondadesse laiali viima.<br />
Samal ajal jätkus ka müntide maale toomine.<br />
2010. aasta hingedepäeval toimus<br />
Õpiti igast probleemist,<br />
oli see siis<br />
kahvli puudumine söögikarbis<br />
või ligipääsu<br />
takistav lumi.<br />
Euroopa suurim ühekordne sularahavedu<br />
– kõigi pangatähtede riiki toomine.<br />
Jaak Kiviste sõnul tasus suur töö koolitustel<br />
ja mündiveost saadud kogemus<br />
end ära ja kõik sujus nagu õpikus.<br />
Eurode riiki saabumise järel võttis<br />
Põhja Prefektuur ööpäevaringse valve<br />
alla Eesti Panga ning hiljem ka G4Si<br />
sularahakeskuse. „Postipatrullid kesklinna<br />
tuiksoonel olid ööpäevaringsed,“<br />
räägib Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo<br />
juht Kristian Jaani. „See oli väga<br />
vastutusrikas, samas äärmiselt rutiinne<br />
töö, mille juures oli oluline säilitada pidev<br />
valmisolek. Samaaegu oli neil patrullidel<br />
ka väga tõhus üldpreventiivne<br />
mõõde – olla kesklinnas pidevalt nähtaval<br />
on kindlasti mõjus tegevus. Nii<br />
mitmelgi juhul reageerisid postipatrullid<br />
erinevatele õigusrikkumistele, mis<br />
toimusid vahetus läheduses. Seda sai<br />
teha tänu liikuvale toimkonnale, kes<br />
sularahakeskuse ja panga patrullidele<br />
vajaduse korral vahetust pakkus, ning<br />
objekt ei jäänud kunagi valveta.“<br />
Kui alguses oli rahavedude graafik<br />
hõredam, siis õige pea muutus tavaliseks<br />
kolm, hiljem viis vedu päevas<br />
ning kõige kiiremal ajal tehti seitsme<br />
veoga päev. See tähendas, et ametnikele<br />
puhkeaja andmine oli päris keeruline.<br />
Operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse<br />
vanemkomissar Tõnu Janter lausub:<br />
„Sel perioodil ei olnud kedagi, kes<br />
oleks saanud oma normaalse tööajaga<br />
töö tehtud. Planeerijatel olid tavalised<br />
14–16tunnised tööpäevad. Mitme veoga<br />
päeval vahetati võimaluse korral<br />
meeskondi ning üritasime töö korraldada<br />
nii, et pikemas vahetuses olnud<br />
meestel oli järgmine päev lühem. Paraku<br />
ei olnud see alati võimalik.“<br />
Üks sisend tegevuste planeerimisse<br />
oli iga veo tagasiside. Õpiti igast<br />
probleemist, olgu see kahvli puudu-<br />
42
EUROVEDU<br />
Foto: Andres Putting, delfi<br />
Põhja Prefektuuri ja G4Si<br />
turvatöötajad täidavad sularahaautomaati<br />
trükisoojade<br />
europangatähtedega.<br />
Mehed kiidavad<br />
uut<br />
varustust<br />
Kolonn tuli Padaorust läbi<br />
vaid poolteist tundi enne<br />
liikluse seiskumist.<br />
mine söögikarbis, ligipääsu takistav<br />
lumi või toppama jäänud infovahetus,<br />
mille tõttu oli raha juba panga juures,<br />
aga võtmega pangaproua alles Paldiski<br />
rongis. „Suur abi oli alati ettesõidust<br />
ehk kolonnist eespool liikunud patrullist.<br />
Nendelt tulid viimased detailid:<br />
millisest uksest peame sisse minema,<br />
kes teeb lahti tõkkepuu ja organiseerib<br />
eest sissepääsu takistavad parkijad<br />
jne,“ ütleb tihti kolonnivana rollis olnud<br />
Mirjam Männamaa.<br />
Õnn tuli appi<br />
320 000 euro-kilomeetri jooksul läks<br />
mõni asi kindlasti ka puhta õnne abil<br />
kergemini kui võinuks minna. Näiteks<br />
see, et rahaveokolonn jõudis Monika<br />
ajal Padaorust läbi poolteist tundi<br />
enne liikluse seiskumist. Või see, et<br />
igahommikuse tehnokontrolli läbinud<br />
veok praamilt mahasõidul võtmest<br />
käima ei läinud, kuid asus kalde peal<br />
ning hakkas piduri vabastamisel ise<br />
liikuma ja käivitus. Ning kindlasti see,<br />
et Jõhvi teel vastu tulnud ja juhitavuse<br />
kaotanud sõiduauto lendas kolonni<br />
masinate vahelt lumevalli nii, et mitte<br />
keegi viga ei saanud. Ootamatute lumeoludega<br />
võitlemiseks oli varutud<br />
köisi, graniidipuistet ning labidaid,<br />
mille toel ja kahe auto jõul veeti näiteks<br />
rahaveok sularahakeskuse kaldteest<br />
üles. Keerulisi ilmaolusid iseloomustab<br />
hästi ühe veo kronoloogiast<br />
pärinev lause: „Viimsis on nii halb<br />
lennuilm, et isegi varesed kõnnivad.“<br />
Rahaveo operatsiooni üldpikkust<br />
arvestades oli kolm ööpäeva, mille<br />
jooksul täideti ligi 900 sularahaautomaati,<br />
väga lühike aeg. See raskus oli<br />
prefektuuride kanda. „Automaatide<br />
täitmise periood oli küll väga intensiivne,<br />
samas oli see väga hästi korraldatud<br />
ning iga samm väga konkreetselt<br />
planeeritud. Maakonnas oli<br />
ühel ajal pidevas liikumises kolm–neli<br />
erinevat eskorti ning juhtimispunktis<br />
sidepidamist ja blogi täitmist meeletult<br />
palju. Peale täitmise turvalisuse<br />
tagamise andis lisakoormust nende<br />
sularahaautomaatide valve, mille asukohta<br />
poleks graafikujärgsed patrullid<br />
võimaliku ründe korral optimaalse<br />
ajaga jõudnud,“ räägib Kristian Jaani.<br />
Operatsiooni koordineerija Alo<br />
Kirsimäe sõnul tegi euroveo turvalisuse<br />
tagamise unikaalseks selle üldpikkus<br />
ja planeeritus: „Võidavad need, kes on<br />
valmistunud, ja seekord oli meil valmistumiseks<br />
aega. Samuti oli võimalus eelnenud<br />
vedudest järgmiste jaoks õppida.<br />
Olime valmis oma elektri, oma kütuse,<br />
oma reservidega, oma paberil dubleeritud<br />
kaardiga ning sidega. Kui oled planeerinud,<br />
koolitanud ja dubleerinud,<br />
siis pole ka Monika probleem.“<br />
Ettevõtmise töömahukuse, suuruse<br />
ning õnnestumise kinnituseks on kõigil<br />
asjaosalistel tänusõnu öelda. Tänu,<br />
au ja kiitus öeldakse kõigile osalenud<br />
ametnikele kõigis üksustes, abipolitseinikele,<br />
avatud ja usalduslikele koostööpartneritele<br />
ning oma mehi, naisi,<br />
isasid-emasid ja lapsi kannatlikult kodus<br />
oodanud pereliikmetele. Jaak Kiviste<br />
võtab asja kokku: „Lõpuks tuli<br />
ikka paremini välja, kui plaanitud!“<br />
Tuuli Annama<br />
PPA pressiesindaja<br />
43
vilkurit ja sau<br />
VABATAHTLIKUD<br />
Palun mulle<br />
Fotod: ERAKOGU<br />
Juba aastaid seab hulk<br />
suure õiglustundega<br />
mehi ja naisi selja sirgu,<br />
otsib kapist hoolikalt<br />
puhastatud vormi ning<br />
sammub uhkustundega<br />
tänavale. Saage<br />
tuttavaks, nemad on<br />
abipolitseinikud,<br />
vabatahtlikud korrakaitsjad,<br />
kes<br />
lisaks oma<br />
igapäevatööle<br />
leiavad aega<br />
kõigi meie<br />
turvalisust<br />
tagada.<br />
Mis motiveerib üht inimest<br />
vabatahtlikult korrakaitsjatele<br />
appi tõttama ning oma<br />
elu ja tervist ohtu seadma? „Eks ikka<br />
soov oma kodukandi turvalisuse eest<br />
hea seista ning võimalus kanda uhket<br />
politseivormi,“ ütleb endine abipolitseinik<br />
ja praegune Põhja Prefektuuri<br />
abipolitseinike formeeringu juht Harro<br />
Aitai. „See on sisetunde küsimus,<br />
kas inimene soovib oma elukeskkonda<br />
ja turvalisusse panustada. Politsei ei<br />
jõua alati igale poole ning meil on abipolitseinikest<br />
väga palju<br />
kasu olnud.<br />
Väiksemates<br />
piirkondades,<br />
kus kõik tunnevad<br />
kõiki, saab<br />
abipolitseinikust autoriteet,<br />
kelle kohalolek<br />
loob inimestes turvatunnet.<br />
Kindlasti meelitab paljusid<br />
abipolitseinike ridadesse vaheldusrikas<br />
ja põnev töö.“<br />
Abipolitseinikega tegeldes on Harro<br />
kokku puutunud igasuguste karvaste<br />
ja sulelistega. Aeg on aga näidanud,<br />
et suurem osa neist, kes soovivad abipolitseinikuks<br />
saada, on ka vajalike<br />
eeldustega tublid kodanikud. Harro,<br />
kelle kabinetti kaunistavad abipolitsei<br />
tegevuse eest saadud tänukirjad, räägib<br />
oma tööst suure õhinaga. Lugusid<br />
abipolitseinikest ning nende tegudest<br />
on tal varnast võtta. Talle meenub<br />
naljakas lugu mehest, kes soovis saada<br />
abipolitseinikuks, et parandada olukorda<br />
Tallinna liikluses. Üks vanem<br />
meesterahvas oli väga pahane pealinna<br />
liikluse peale ning tahtis olukorda<br />
parandada. Ta tõi avalduse elukohajärgsesse<br />
politseijaoskonda, nagu seda<br />
ikka tehakse, ent märkis avaldusele<br />
mõningad soovid, mis aitavad tal politseinikku<br />
abistada. Härra soovis nimelt<br />
politseilt sinist vilkurit, relva, politseisaua<br />
ning helkurvesti. Peale selle<br />
lubas mees endale tööpiirkonna ning<br />
ka paarilise ise valida. „Agar mees,“<br />
muheleb Harro, „kuid ta ei vastanud<br />
44
VABATAHTLIKUD<br />
Väiksemates piirkondades, kus kõik tunnevad<br />
kõiki, saab abipolitseinikust autoriteet, kelle<br />
kohalolek loob inimestes turvatunnet.<br />
a<br />
Põhja Prefektuuri abipolitseinike<br />
formeeringu<br />
juht Harro Aitai<br />
(keskel) koos kesklinna<br />
abipolitseinikega.<br />
Kommentaar<br />
Minu soov oli kaasa aidata oma naabruskonna<br />
avaliku korra tagamisele, saada<br />
uusi kogemusi ning näha elu pahemat<br />
poolt, et seeläbi mõista Eesti ühiskonda<br />
laiemalt. Abipolitseinikuks oldud aja jooksul<br />
olen saanud väga palju suurepäraseid<br />
sõpru ja kolleege. Olen muutunud palju<br />
enesekindlamaks ning minu suhtumine<br />
politseitöösse, nähes seda seestpoolt, ja<br />
austus politseinike vastu on väga palju<br />
kasvanud. Kõik, kes tunnevad, et turvalise<br />
elukeskkonna heaks peaksid nad ise ka<br />
midagi ära tegema, võiksid kaaluda võimalust<br />
hakata abipolitseinikuks.<br />
Rasmus Lahtvee<br />
Põhja Prefektuuri<br />
abipolitseinik<br />
Põhja Prefektuuri prefekti 2010. aasta 19.<br />
oktoobri käskkirjaga anti abipolitseiniku teenetemärk<br />
silmapaistvate teenete eest Rasmus<br />
Lahtveele Kesklinna politseijaoskonnast.<br />
Abipolitseinikuks kandideeris ta 2007.<br />
aastal pronksiöö sündmuste ajal.<br />
abipolitseinikele esitatud nõuetele, mis<br />
tähendab, et sauaga liiklust reguleerimas<br />
me teda Tallinna tänavatel siiski<br />
ei näe.“<br />
Võrdväärne partner<br />
politseinikule<br />
Öeldakse, et tasuta lõunaid pole ning<br />
ükski teene ei jää tasumata. Kas see<br />
kehtib ka abipolitseinike kohta? Kuigi<br />
abipolitseinikud tegutsevad oma<br />
vabast tahtest ja tasuta, ei tähenda<br />
see, et võimaluse korral tublisid korrakaitsjaid<br />
ei premeerita. „Kui vähegi<br />
võimalik ning töötulemused seda<br />
soodustavad, oleme kas linna või<br />
asutuse eelarvest leidnud selle pisku,<br />
et silmapaistvaid abipolitseinikke premeerida,“<br />
selgitab Harro ning lisab, et<br />
üldjuhul rahalist tasu töö eest siiski ei<br />
kaasne. „Motivatsiooni suurendamiseks<br />
ning oma tänu avaldamiseks on<br />
kord aastas, politsei ja piirivalve aastapäeval<br />
silmapaistvalt head tööd teinud<br />
abipolitseinikud palutud meie prefektuuri<br />
aktusele, kus neid tunnustatakse<br />
kas abipolitsei teenetemärgi või prefekti<br />
tänukirjaga. Aastaid tagasi korraldasime<br />
oma abipolitseinikele eraldi<br />
aktuse aprillikuus, mil tähistasime<br />
abipolitseiniku päeva. Kahjuks oleme<br />
pidanud sellest traditsioonist väikse<br />
eelarve tõttu loobuma.“<br />
Jätkates traditsioone, usub Harro,<br />
et hea motivatsioonilaksu saab abipolitseinik<br />
asutuse üritustest osa võttes.<br />
„Näiteks võitsid abipolitseinikud<br />
2008. aastal Põhja Prefektuuri korrakaitsepolitsei<br />
kutsemeisterlikkuse<br />
võistlusel I koha. See on hea tulemus,<br />
mis annab tunnistust sellest, et abipolitseinikud<br />
on riigiametnikele võrdväärsed<br />
partnerid,“ arvab ta. Nagu<br />
politseinikudki saavad ka abipolitseinikud<br />
tööülesandeid täites kasutada<br />
tasuta ühissõidukeid, neile kehtib ka<br />
soodustusi näiteks toitlustuskohtades.<br />
Viimasel ajal on abipolitseinikuks<br />
soovinud saada peamiselt üliõpilased<br />
ning keskkooliõpilased. On selliseidki<br />
politseinikke, kes on varem alustanud<br />
just nimelt abipolitseinikuna. „Ju siis<br />
on maitse suhu saanud ning hakkas<br />
meeldima,“ arvab Harro. Tema suurim<br />
soov on, et iga päev politseitööd<br />
tegevad ametnikud hindaksid vabatahtlike<br />
panust ning kaasaksid neid<br />
ka ühistegemistesse. Oma kolleegidele<br />
on Harrol aga väike üleskutse. Nimelt<br />
kutsub ta kõiki üles ära andma üleliigset<br />
või väikseks jäänud vormiriietust,<br />
et jagada neid abipolitseinikele.<br />
„Oleme väga tänulikud neile, kes on<br />
toonud meile välivormi elemente, ning<br />
loodame, et on veel politseiametnikke,<br />
kes saaksid abipolitseinikke aidata,“<br />
loodab ta.<br />
Tormis Laanisto<br />
Põhja Prefektuuri pressiesindaja<br />
Helen Uldrich<br />
Põhja Prefektuuri<br />
kommunikatsioonispetsialist<br />
45
KÜBERKURITEGEVUS<br />
Fotod: Kaarel Kuusk<br />
Märtsis lõppes viieosaline seminariprojekt<br />
„Euroopa koostöö küberkuritegude<br />
ennetamisel ja selle vastu<br />
võitlemisel“. Sel puhul rääkisime projekti<br />
ühe eestvedaja, kriminaalpolitseiosakonna<br />
koordinatsioonitalituse juhtivkriminaalametniku<br />
Anu Baumiga.<br />
Küberkuritegevus:<br />
rahvusvaheline koostöö<br />
tõi Eestisse parima praktika<br />
Selgita kõigepealt lühidalt, millega<br />
täpselt selle projekti näol tegemist<br />
oli.<br />
2009. aasta kevadel tekkis idee<br />
see projekt ära teha. Kuna Euroopa<br />
Komisjon (EK) oli samal aastal seadnud<br />
võitluse küberkuritegevuse vastu<br />
enda tegevuse üheks prioriteediks ning<br />
see valdkond on väga kiiresti kasvav<br />
ja arenev kuritegevuse haru, leidsime<br />
koos kolleegidega, et ka Eesti õiguskaitseorganite<br />
inimesed vajaksid rahvusvahelist<br />
koolitust, et olla kursis nii<br />
kodumaise kui ka välismaa parima<br />
praktikaga võitluses kübekuritegevuse<br />
vastu. Piiratud eelarvevahendite tõttu<br />
otsustasime kirjutada projekti ning<br />
taotleda EK-lt toetust. Projekt osutus<br />
edukaks ning EK eraldas meile üle<br />
800 000 krooni, koos omafinantseeringuga<br />
oli kogu projekti maksumus<br />
1,2 miljonit krooni.<br />
Seminaride sihtrühmad olid erinevad,<br />
osalejateks olid kriminaalpolitsei<br />
juhid ja töötajad nii prefektuurist kui<br />
ka ameti tasandilt, lisaks prokurörid<br />
ning EKEI eksperdid. Hoolimata kutsetest<br />
jäi oodatust nõrgemaks kohtunike<br />
huvi teema vastu, seminaril soostus<br />
osalema ainult kaks kohtunikku. Kokku<br />
tuli viie seminari peale ligikaudu<br />
300 osalejat erinevatest asutustest.<br />
Osa võtsid ka Rootsi ja Tšehhi spetsialistid,<br />
see andis seminaridele rahvusvahelise<br />
mõõtme.<br />
Mis oli seminaride korraldamise<br />
põhiline eesmärk?<br />
Kuna olen varem töötanud samas<br />
valdkonnas ka prefektuuris ning nüüd<br />
iga päev IT-kuritegevuse vastase koordineerijana<br />
kriminaalpolitseiosakonnas,<br />
siis nägin, et niisugust koolitust<br />
on ametnikele vaja eelkõige seetõttu,<br />
et revideerida seisukohta, justkui oleks<br />
IT kauge teema, millega tavakuritegevuse<br />
puhul kokku ei puututa ning<br />
sellekohaseid teadmisi ei vajata. Tänapäeval<br />
puutub IT-ga õnneks või kahjuks<br />
kokku siiski valdav osa inimestest<br />
ning ka järjest enam kuritegusid pannakse<br />
toime, kasutades infotehnoloo-<br />
Seminaride ettekannetega<br />
on<br />
võimalik tutvuda PPA<br />
siseveebis kriminaalpolitsei<br />
IT-kuritegevuse<br />
õppematerjalide rubriigis.<br />
Samas on projekti<br />
tulemusena valminud<br />
„Infotehnoloogiakuritegude<br />
menetlemise käsiraamat“.<br />
giat. Seetõttu olid seminaridele kaasatud<br />
needki inimesed, kes otseselt enda<br />
igapäevatöös veel IT-ga kokku ei puutugi,<br />
kuid kaudselt ei pääse me sellest<br />
keegi.<br />
Mida sa praegu, kui projekt on edukalt<br />
lõpuni viidud, esile tooksid?<br />
Ütleksin seda, et inimesed võiksid<br />
46
KÜBERKURITEGEVUS<br />
Küberkuritegevuse<br />
vastase projekti<br />
eestvedaja Anu Baum<br />
julgemalt asju ette võtta, näidata ehk<br />
rohkem initsiatiivigi. Ka meie projekti<br />
korraldustoimkonnale tundus vahetevahel,<br />
et lõpetame selle asja ära, kuna<br />
põhitöö nõudis niigi palju aega ja pühendumust.<br />
Nüüd on aga väga hea<br />
meel, et projekti edukalt ellu viisime.<br />
Kõikide seminaride ettekannetega on<br />
võimalik tutvuda PPA siseveebis kriminaalpolitsei<br />
IT-kuritegevuse õppematerjalide<br />
rubriigis. Samuti valmis<br />
projekti lõpuks ja tulemusena „Infotehnoloogiakuritegude<br />
menetlemise<br />
käsiraamat“, mis on loodetavasti<br />
abiks kõigile teemaga kokkupuutuvatele<br />
ametnikele. Ka käsiraamat on siseveebis<br />
kättesaadav.<br />
Seminaride sarja aitasid oma põhitöö<br />
kõrvalt korraldada Triinu Moora<br />
ja Kalev Karu kriminaalpolitseiosakonnast<br />
ning Reet Zeisig ja Helina<br />
Jõhvik Põhja Prefektuurist.<br />
Kaarel Kuusk<br />
PPA pressiesindaja<br />
Küberkuritegevus<br />
ei tunne<br />
riigipiire<br />
Olukord on selline, et IT areneb tänapäeval<br />
mitu korda kiiremini kui<br />
seadusandlus. See toob<br />
kaasa rohkesti probleeme<br />
ning vananenud seadused<br />
võivad saada<br />
IT-kuritegude uurimisel<br />
tõeliseks pudelikaelaks<br />
või teevad<br />
mõningal juhul IT-kuriteo<br />
uurimise suisa<br />
võimatuks. Näiteks<br />
annab Rootsis läbiotsimisorder<br />
loa läbi vaadata<br />
kas maja või ruumi, kuid<br />
ei ole võimalik läbi otsida midagi<br />
virtuaalset. Teine tõsine probleem<br />
on, et IT-kuritegevus ei tunne riigipiire<br />
ning erinevates riikides on teistsugused<br />
seadused. Drastilisematel juhtudel pole<br />
mõnes riigis üldse seda ala reguleerivat<br />
seadust. Säärastel puhkudel on ainus<br />
mõeldav lahendus riikidevaheline koostöö.<br />
Juhin tähelepanu veel ühele detailile,<br />
millest avalikkus vahel valesti aru<br />
saab. Inimesed ja seadusandja võiksid<br />
mõista, et politseinikud ei soovi nende<br />
e-posti lugeda seetõttu, et see neile<br />
isiklikult huvi pakuks. Politseinikel tuleb<br />
vahel isiku e-posti lugeda sellepärast, et<br />
lahendada kuritegu. Nii lihtne see ongi.<br />
Bosse Norgren<br />
Rootsi kriminaalpolitsei<br />
IT-üksuse juht<br />
Kübermanipuleerija<br />
loob<br />
valeusaldust<br />
Tõstan projekti sisus esile osa, mis<br />
käsitles anonüümsust ja kübermanipuleerimist.<br />
Kübermanipuleerimise<br />
põhieesmärk on iga oma sõnaga luua<br />
valeusaldust ning valmistada ette kurjategija<br />
kohtumist lapsega. Eeltöö toimub<br />
internetis, nt jututubades,<br />
foorumites. Seminaril<br />
räägiti kübermanipuleerimise<br />
tasemetest,<br />
kui sügavale<br />
oma hälbes<br />
isik juba langenud<br />
on,<br />
vestlusest<br />
seksuaalse<br />
väärkasutuseni.<br />
Tšehhi kolleegid andsid ülevaate,<br />
kuidas kübermanipuleerija tavaliselt<br />
tegutseb. Ta „ostab“ usaldust, kinkides<br />
raha, mänguasju, riideid, samuti<br />
mängukrediite ning virtuaalraha. Tuleb<br />
suurendada täiskasvanute ja lapsevanemate<br />
teadlikkust ning oskust näha<br />
ohte, mis varitsevad IT-maailmas.<br />
Psühhiaater-psühhoterapeut Andres<br />
Sild kõneles seminaril läbipõlemisest ja<br />
tõi esile emotsionaalse enesesäilitamise<br />
lihtsamad viisid: isikliku aja juhtimise,<br />
füüsilise vormi hoidmise ja parandamise,<br />
süsteemivälised sõbrad, hobid.<br />
Võin kindel olla, et kuuldu põhjal leidis<br />
igaüks auditooriumist endas mõningaid<br />
läbipõlemistunnuseid. Probleemi teadvustamine<br />
aitab aga leida lahendusi<br />
ning neid peaksime me ka otsima.<br />
Elmar Vaher<br />
Põhja prefekt<br />
Koostööprojektid<br />
on meile<br />
väga olulised<br />
Koostöö on politseitöös oluline märksõna.<br />
Seetõttu on kõikvõimalikus vormis<br />
ühismõtlemised ja koostööprojektid<br />
meile väga tähtsad.<br />
Need mitte ainult ei<br />
arenda ametnike<br />
silmaringi, vaid<br />
loovad ka eeldused<br />
kogemuste<br />
vahetuseks ja<br />
teineteiselt õppimiseks.<br />
Igal<br />
juhul on minu<br />
ootus, et meie<br />
õppivas ja arenevas<br />
organisatsioonis<br />
on ametnikel<br />
võimalus teistes<br />
valdkondades ja ka teistes<br />
ametkondades oma teadmisi täiendada.<br />
Kuigi küberkuritegevus toimub<br />
mõõtmatus veebiavaruses, virtuaalruumis,<br />
jääb meie peamiseks tegutsemiskohaks<br />
ikkagi päriselu. Ka ametnikud,<br />
kes tegelevad internetikuritegevusega,<br />
ei tohiks omavahel kontaktis olla ainult<br />
arvuti vahendusel, et mitte<br />
kaotada kontakti reaalsusega.<br />
Lõpuks on meie ametnikud<br />
elavad inimesed, rääkimata<br />
sellest, et ka kurjategijaks<br />
ei ole arvuti, vaid<br />
inimene selle taga.<br />
Raivo Küüt<br />
PPA peadirektor<br />
47
VÄGIVALD<br />
vaadet<br />
5vägivallale<br />
Laias laastus on iga viies juhtum, millega politseil<br />
kriminaalmenetluses tegelda tuleb, seotud<br />
vägivallateoga. Justiitsministeerium tutvustab<br />
mõningaid aspekte vägivalla leviku kohta Eestis.<br />
ILLUSTRATSIOONID: ANDRES VARUSTIN<br />
1. Kriminaalstatistika, mis<br />
sünnitab peksupealinnu<br />
Enamik vägivallakuritegusid saab kvalifikatsiooni<br />
kehalise väärkohtlemise<br />
paragrahvi järgi – seega võiks just<br />
selle kuriteo levik anda selgeima pildi,<br />
kuivõrd palju vägivalda ühes või teises<br />
Eesti nurgas esineb. Juba aastaid on<br />
kehtinud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse<br />
põhimõte, mille kohaselt ei<br />
sõltu kriminaalmenetluse alustamine<br />
ega kuriteo registreerimine kannatanu<br />
avaldusest või vigastuse raskusest.<br />
Kuigi printsiip on lihtne, on menetluspraktika<br />
vägivallajuhtumitega<br />
tegelemisel Eestis väga erinev. Näiteks<br />
selgus ühest analüüsist, et alaealiste<br />
vägivallakuritegusid on Lääne- ja Raplamaal<br />
suhtarvuna mitu korda rohkem<br />
kui Harju- ja Tartumaal. Tegelikult pole<br />
mingit alust arvata, nagu sügeleks Rapla<br />
laste väikesed rusikad rohkem kui harjukate<br />
omad. Teine näide: 10 000 elanikuga<br />
Hiiumaal registreeriti 2010. aastal<br />
8 kehalist väärkohtlemist. Seda on kolm<br />
korda vähem kui näiteks poole väiksema<br />
elanike arvuga Räpina vallas, kus<br />
registreeriti 24 juhtumit.<br />
Mõnikord öeldakse, et asi on menetluspraktikas.<br />
Kui Pärnu 2008.<br />
aastal peksupealinnaks tituleeriti, siis<br />
selgitati kasvanud vägivallajuhtumite<br />
arvu sellega, et iga vägivallajuhtumi<br />
puhul, millest politsei teada sai, otsustati<br />
alustada kriminaalasi. Kuigi<br />
viimane kuriteoohvrite uuring näitas,<br />
et sel aastal oligi Pärnus rohkem vägivalda,<br />
ei vähenda see politseipoolse<br />
teadliku ja eesmärgistatud seisukoha<br />
olulisust. Kuni menetluspraktika Eestis<br />
ei ühtlustu, jääbki kriminaalstatistika<br />
vägivalda kõverpeeglis kajastama<br />
ning igal aastal võime näha uue peksupealinna<br />
sündi.<br />
2. Tapmine – tööd jääb<br />
vähemaks, kuid on ikka<br />
liiga palju<br />
Vägivallakuritegevuse puhul ei saa üle<br />
ega ümber tapmistest. Erinevalt muudest<br />
kuriteoliikidest hinnatakse nende<br />
puhul statistikat usaldusväärseks ning<br />
meie tavateadmine vägivaldse Tallinna<br />
ja Ida-Virumaa kohta saab statistikaski<br />
kinnitust.<br />
Eestis hukkub tänapäeval vägivalla<br />
tagajärjel kaks korda vähem inimesi<br />
kui 10 aastat tagasi ning neli korda<br />
vähem kui 15 aastat tagasi. Siiski näitavad<br />
viimased Eurostati andmed, et<br />
oleme oma näitajatelt koos Leeduga<br />
endiselt Euroopa tipus – meil hukkub<br />
vägivalla tagajärjel kõige enam inimesi.<br />
Kui tahaksime kuuluda keskmike<br />
hulka, peaks hukkunute arv vähenema<br />
praeguselt 70-lt aastas 30ni.<br />
Kui mõelda, mida saaks politsei<br />
selles valdkonnas ära teha, siis on üks<br />
vastuseid reageerimine perevägivallale<br />
ning eriti korduvatele juhtumitele. Viimaste<br />
aastate kohtupraktika analüüs<br />
näitab, et raskete tagajärgedega juhtumitele<br />
on tihti eelnenud aastatepikkune<br />
vägivalda täis suhe.<br />
3. Vägivallaohvrite hulgas<br />
domineerivad nüüd naised<br />
ja eestlased<br />
Mullu valminud kuriteoohvrite uuringu<br />
põhjal on viimase kümne aastaga<br />
toimunud oluline muutus selles, millised<br />
elanikkonna rühmad langevad<br />
rohkem kuritegude ohvriks. Kui varem<br />
48
VÄGIVALD<br />
Tallinn<br />
Kohtla-Järve<br />
Narva<br />
Pärnu<br />
Tartu<br />
oli kannatanuid märksa enam mitteeestlaste<br />
ja meeste hulgas, siis näitavad<br />
viimased andmed, et vahed pole mitte<br />
ainult vähenenud, vaid naiste ning eestlaste<br />
ohvriks langemine on isegi suurenenud.<br />
Erinevus ilmneb ka vanuses: kui<br />
eestlased puutuvad vägivallaga kokku<br />
nooremates vanuserühmades, siis mitte-eestlaste<br />
osakaal ohvrites on suurem<br />
vanemate inimeste seas.<br />
Uuringu järgi langevad inimesed<br />
vägivalla ohvriks tihti kodust eemal:<br />
näiteks ilmneb, et väljastpoolt Harjumaad<br />
pärit inimesed langevad väljaspool<br />
koduasulat rohkem kuritegude<br />
ohvriks (nt tulles Tallinna); Virumaa<br />
elanike seas on aga enam neid, kelle<br />
vägivallakogemused pärinevad ilmselt<br />
Venemaalt.<br />
4. Eesti inimene on<br />
kuritegudest teatamisel<br />
passiivne, aga politsei<br />
tööga üha enam rahul<br />
Võrreldes varavastaste kuritegudega<br />
jõuab politseini info vägivallakuritegude<br />
kohta harvem: ohvriuuringu kohaselt<br />
teatas kallaletungidest politseile<br />
ainult iga neljas ohver, see on vähem<br />
kui arenenud Euroopa riikides keskmiselt.<br />
Eelkõige jäetakse juhtumist<br />
teatamata, kuna seda peetakse vähe<br />
37-46 17-26<br />
27-36 7-16<br />
Registreeritud kehalise väärkohtlemise juhtumid 2010. aastal 10 000<br />
elaniku kohta – erinevused, mis paistavad kaardilt, on ilmselt suuremad kui<br />
tegelikult inimeste kokkupuuted vägivallaga.<br />
tõsiseks; samuti on ohvrite seas märkimisväärne<br />
hulk neid, kes lahendavad<br />
probleemi pigem ise või kes kardavad<br />
kättemaksu ega julge seetõttu politsei<br />
poole pöörduda.<br />
Nende vägivallaohvrite seas, kes<br />
politseisse pöörduvad, on rohkem naisi<br />
ning eestlasi. Mõningad erinevused<br />
on ka prefektuuriti: võrreldes teistega<br />
pöördusid politsei poole märgatavalt<br />
enam Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas<br />
elavad inimesed. Tuleb märkida,<br />
et võrreldes kriminaalstatistikaga<br />
näitab ohvriuuring vägivalla levikut<br />
terves Eestis märksa ühtlasemana.<br />
Kuigi Eesti elanike hinnangud politsei<br />
tegevusele pole veel sedavõrd<br />
head kui Lääne-Euroopa riikides,<br />
näitavad hinnangud nii politsei suutlikkuse<br />
kui ka professionaalse taseme<br />
kasvu. Rahulolu politsei tegevusega<br />
on viimastel aastatel hüppeliselt suurenenud<br />
just vägivallakuritegude puhul<br />
ning see peaks lisama kõigisse kindlust,<br />
et kriminaalmenetlus ja politsei<br />
kaasamine on vägivallaohvritele abiks.<br />
5. Vägivallakuritegude<br />
ahendamisel ja ennetamisel<br />
tuleb teha koostööd<br />
Politseinikud ilmselt teavad, et paljudel<br />
vägivallatsejatel ning ohvritel on<br />
oma elus hakkamasaamisega suuri<br />
probleeme: majanduslike raskuste ja<br />
alkoholi liigtarbimise kõrval ei ole nad<br />
tihti oma olukorra muutmisest huvitatud.<br />
On selge, et politsei üksi ei suuda<br />
ega peagi suutma lahendada nii sotsiaalseid<br />
kui ka muid probleeme, mis<br />
viivad vägivaldse käitumiseni. Samas<br />
on politseil selles tegevuses väga oluline<br />
roll.<br />
Esimesi samme koostööst tuleneva<br />
sünergia saavutamiseks on juba tehtud.<br />
Näiteks loodi kuues Eesti omavalitsuses<br />
(Jõhvi, Kose, Lihula, Rapla,<br />
Tapa, Viljandi) mullu koostöövõrgustikud,<br />
mille eesmärk on vähendada<br />
ja ennetada noorte probleemset käitumist.<br />
Võrgustikku kuuluvad peale<br />
politsei esindajate kohaliku omavalitsuse<br />
sotsiaaltöötajad, lastekaitsespetsialistid,<br />
noorsootöötajad, koolid ning<br />
MTÜd. Esmane kogemus näitab, et<br />
politsei ja muude võrgustike liikmete<br />
koostöö on kasulik kõigile: konstaabel,<br />
kes oma piirkonda kõige paremini<br />
tunneb, on võrgustikule silmade eest<br />
ning tänu tema infole suudab võrgustik<br />
tuua inimeste ellu reaalseid muutusi.<br />
Vaata lisa: www.kuriteoennetus.ee/<br />
markajahooli.<br />
Jako Salla ja Laidi Surva<br />
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika<br />
analüüsitalituse nõunikud<br />
49
LIIKLUS<br />
Aktiivselt on eestlased raskeveokite<br />
liikluse ohutuse<br />
projektis C.A.S.H. osalenud<br />
2010. aasta märtsist, kuid juba<br />
on meie mehed jõudnud tutvuda<br />
viie riigi politsei tööga, käinud<br />
mõnel maal korduvalt ning<br />
võõrustanud väliskülalisi Eestis.<br />
C.A.S.H.<br />
meie liikluspolitsei<br />
Euroopa teedel<br />
Foto: TUULI ANNAMA<br />
Märtsis käis C.A.S.H. projekti<br />
raames neli Soome politseinikku<br />
tutvumas Eesti kolleegide tööga.<br />
Pildil Turu liikluspolitsei raskeveokitega<br />
tegeleva üksuse juht<br />
Vesa Roima<br />
Kaheksat Läänemere riiki ühendav<br />
projekt kestab 2012. aastani<br />
ning selle üldeesmärk on<br />
suurendada raskeveokitega tegelevate<br />
politseinike teadlikkust teiste riikide<br />
tööpõhimõtetest samas valdkonnas,<br />
ühtlustada praktikat ja arendada metoodikat.<br />
Teise haruna on projekti<br />
kaasatud eri riikide teadusasutused,<br />
kes teevad veokijuhtide seas uuringuid,<br />
analüüsivad liiklusõnnetuste<br />
andmeid ning arendavad seadmeid,<br />
mis aitaksid liiklusõnnetusi ära hoida.<br />
Eesti põhiroll osalejariigina on arendada<br />
meie raskeveokitega tegelevate<br />
ametnike oskusi ja võtta vastu teiste<br />
riikide politseinikke.<br />
Projekti liikmeks saime tänu heale<br />
koostööle Soome politseinikega, kes<br />
toonase Julgestuspolitsei liiklusüksuse<br />
juhi Tõnis Sulu peas 2009. aastal<br />
projektiga liitumise plaani idanema<br />
panid. Raske ettevalmistuste ja eelarve<br />
korraldamise koorem jäi eeskätt<br />
sama üksuse liikluspolitseiniku Mairold<br />
Kikkase peale. PPA loomise ajaks<br />
oli Eestile kaheks aastaks ette nähtud<br />
200 000 eurot planeeritud ning pärast<br />
50
LIIKLUS<br />
seda saime 2010. aasta algusest projekti<br />
täisliikmeks. Nüüd on C.A.S.H.<br />
Eesti-poolses koordineerivas meeskonnas<br />
korrakaitsepolitseiosakonna<br />
(KKPO) liikluspolitseinikud Jaanus<br />
Tents, Priit Tuuna ja Margus Gross.<br />
Esimene ühisharjutus<br />
Eestis<br />
Esimesed lähetused projekti raames<br />
olid 2010. aasta kevadel, kui kolm<br />
KKPO liikluspolitseinikku suundusid<br />
Tamperesse üht uut sõidumeeriku<br />
programmi õppima. Mais järgnes viie<br />
politseiniku tööreis Hollandisse, kus<br />
ühiselt kontrolliti raskeveokeid Hollandi<br />
ja Belgia piiril. Juunikuus tulid<br />
kaheksa partnerriigi esindajad esimest<br />
korda Tallinnasse ning juulis suunduti<br />
Taani. Järgnes ohtlike ainete kontroll<br />
Saksamaa kiirteedel ja septembris<br />
Helsingi politsei külastus. Kuna aasta<br />
lõpus täitis politseinike töögraafiku<br />
eurovedu, siis oli järgmine C.A.S.H.<br />
üritus jaanuarikuine sõit Soome, kus<br />
uuriti lähemalt politseioperatsioonide<br />
ettevalmistust. Märtsis käidi operatsioonil<br />
Norra-Rootsi piiril ning samal<br />
kuul võõrustati Soome politseinikke<br />
Eestis.<br />
Märgilise tähendusega oli esimene<br />
ühisharjutus Eestis, kui kõikide prefektuuride<br />
kaalubussid ning seitsme<br />
välisriigi politseinikud kontrollisid<br />
raskeveokeid Luhamaa ja Koidula<br />
piiripunktis. Järgmine sarnane operatsioon,<br />
kuhu ka välispartnerid tulevad,<br />
on kavas juunikuus.<br />
Projekti Eesti-poolne peamine<br />
eestvedaja Jaanus Tents ütleb, et<br />
sama tihedalt on tööreise planeeritud<br />
sellessegi aastasse. „Põhimõtteliselt<br />
sõidetakse kuni aasta lõpuni iga kuu<br />
kas mõnesse partnerriiki või tulevad<br />
väliskolleegid Eestisse.“ Tema sõnul<br />
on projekti raames lähetusse võimalik<br />
sõita neil ametnikel, kes igapäevatöös<br />
ise raskeveokeid kontrollivad. „Ühelt<br />
poolt on niisugust reisimist kindlasti<br />
vaja, et ametnike professionaalset<br />
silmaringi avardada. Teiselt poolt on<br />
tegemist ka ühe motivatsioonivahendiga,<br />
et innustada meie politseinikke<br />
raskeveokitele tähelepanu pöörama<br />
ning ennast selle valdkonnaga süvitsi<br />
kurssi viima,“ ütleb Jaanus.<br />
Mai lõpus on C.A.S.H. projekti<br />
meestel Tallinna sadamas kavas infopäev<br />
raskeveokite juhtidele. Kuigi<br />
Soomes hakati<br />
raskeveokite ohutust<br />
väga tõsiselt võtma<br />
peale 2004. aastal toimunud<br />
ülirasket õnnetust,<br />
kui põrkasid kokku<br />
reisibuss ja paberirulle<br />
vedanud veoauto ning<br />
hukkus 23 inimest.<br />
Mullu augustis kontrollisid Eesti<br />
liikluspolitseinikud koos väliskolleegidega<br />
Hamburgi kiirteedel ohtlike<br />
ainete vedu.<br />
projekti veab eelkõige KKPO liiklusjärelevalvetalitus,<br />
on kaasatud nii teisi<br />
riigiasutusi kui ka eraettevõtteid. Päeva<br />
jooksul tutvustatakse väljapanekutel<br />
raskeveokite turvalisuse aspekte,<br />
näiteks turvavöö kasutamist või koorma<br />
ohutult kinnitamise viise ja vahendeid.<br />
Samuti toimuvad paarikümneminutilised<br />
teoreetilised loengud.<br />
Soomlasi üllatab meie<br />
paberitöö maht<br />
Märtsi eelviimasest teisipäevast oli<br />
Eestis neli Soome politseinikku. Neist<br />
üks, Vesa Roima on Turu liikluspolitsei<br />
raskeveokitega tegeleva üksuse<br />
juht. Selleks ajaks, kui räägime, on<br />
ta Eesti kolleegide tööd jälginud juba<br />
kolm päeva. „Eesti politsei meetodid<br />
raskeveokite kontrollimisel on tegelikult<br />
päris sarnased. Meiegi vaatame<br />
nii juhi joovet, dokumente, sõidu- ja<br />
puhkeaega kui ka koormat ning sõidukit,“<br />
ütleb Vesa. Küll paneb soomlasi<br />
imestama Eesti politseinike kohustusliku<br />
paberitöö maht. Esimesel päeval<br />
arvasid mehed koguni, et kohalikud<br />
kolleegid teevad nende üle natuke nalja.<br />
„Meil ei ole sõidukite peatamiseks<br />
vaja mingit eraldi luba. Saame oma<br />
operatsioone plaanida jooksvalt ning<br />
enamasti ongi üksus pidevas liikumises.<br />
Kontrollime ühes kohas paari veokit<br />
ja liigume siis edasi,“ rääkis ta.<br />
Eesti politseinike tehnilist varustatust<br />
peavad soomlased väga heaks.<br />
„Need seadmed ja andmebaasid, mis<br />
meilgi olemas on, on Eesti politseil niisama<br />
head või isegi paremad. Samas<br />
on teil palju tehnikat, mida meil üldse<br />
vaja ei lähe, näiteks erinevaid salvestusseadmeid,“<br />
ütleb Vesa. Tema sõnul<br />
on Soome politseinikel selles mõttes<br />
sõnaõigust ja usaldust rohkem, et politseinik<br />
ei pea oma tegevust nii palju<br />
tõestama: „Säärane tõestamisvajadus,<br />
millega kaasneb hulk bürokraatiat,<br />
muudab politseitöö vähem efektiivseks<br />
ning inimesele ebamugavaks.<br />
Soomes vormistame näiteks turvavöö<br />
ära viie kuni kümne minutiga – inimene<br />
saab pikema viivituseta edasi sõita<br />
ja meie saame oma tööd jätkata.“<br />
Teise olulise erinevusena nimetab<br />
ta raskeveokeid puudutava regulatsiooni,<br />
kus Soomes on rikkumise korral<br />
lisaks juhi vastutusele ette nähtud<br />
karmid karistused transpordiettevõttele.<br />
„Meil hakati raskeveokite ohutust<br />
väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal<br />
toimunud ülirasket õnnetust, kui põrkasid<br />
kokku reisibuss ja paberirulle<br />
vedanud veoauto ning hukkus 23<br />
inimest. Nüüd on kommertssõidukite<br />
õiguslikku regulatsiooni täiendatud ja<br />
võime öelda, et see toetab tõesti põhieesmärki<br />
– ohu ennetamist,“ räägib<br />
Vesa.<br />
C.A.S.H. laadi projektiga on Vesa<br />
olnud seotud varemgi, kuna samasugust<br />
koostööd on tehtud ka ohtlike<br />
ainete veoga seoses. Mida ta nende<br />
projektide juures kõige rohkem hindab?<br />
„Selliste külastuste puhul on alati<br />
võimalik õppida tundma kolleegide<br />
tööpõhimõtteid, et teaksin näiteks,<br />
millega on Helsingi ja Tampere vahel<br />
peatatud Eesti autojuht harjunud.<br />
Samaaegu hindan ka seda, et mul on<br />
Eesti politseis mõni kontaktisik, kellele<br />
võin alati helistada kui tuttavale, et<br />
saada kiirelt nõu ja abi.“<br />
Tuuli Annama<br />
PPA pressiesindaja<br />
51
AJALUGU<br />
Koostöö piiril 20<br />
aastat tagasi<br />
Fotod: PPA arhiiv, Viljar Põllula erakogu<br />
Vana Läti piiripost<br />
Politseinike ja piirivalvurite koostöö algas<br />
90ndate alguses majanduspiiril – ajal, mil<br />
Moskvale lojaalse miilitsa eriüksuse OMONi rünnakud<br />
piirpunktidele meenutasid korralikku<br />
sõjafilmi.<br />
augustil 1990. aastal<br />
ehk pärast seda, kui<br />
25. Eesti NSV Ülemnõukogu<br />
oli kuulutanud NSV Liidu riigivõimu<br />
Eestis ebaseaduslikuks ning<br />
Eesti NSV nimetus asendati Eesti<br />
Vabariigiga, kohustas valitsus Riigikantseleid,<br />
Siseministeeriumi, Migratsiooniametit<br />
ja Kaubalitsentsiametit<br />
rakendama aasta jooksul siseturu<br />
kaitse tagamiseks ning spekulatsiooni<br />
tõkestamiseks vajalikku piiri- ja tollikontrollisüsteemi.<br />
20. septembril moodustati<br />
valitsuse korraldusega operatiivkomisjon,<br />
kelle ülesanne oli tagada<br />
majanduspiiri toimimine, et kaitsta<br />
Eesti siseturgu, suunata majandust,<br />
kontrollida immigratsiooni ning võidelda<br />
kuritegevusega. Komisjonis oli<br />
24 liiget ja komisjoni esimeheks kinnitati<br />
riigiminister Raivo Vare. Tema<br />
asetäitjaks määrati siseminister Olev<br />
Laanjärv. Septembris 1990 tegutses<br />
Eesti-Läti-Vene piiril Eesti Kodukaitse<br />
staabiülema Andrus Ööveli juhtimisel<br />
piirikomisjon. Maakondades moodustati<br />
töörühmad, kuhu kuulusid maavalitsuse,<br />
Kodukaitse ja konkreetse<br />
maakonna esindajad. Üheskoos määrati<br />
planeeritava piiripunkti asukoht.<br />
Majanduspiiri valvamine algas<br />
vabatahtlikkuse alusel formeeritud<br />
Kodukaitsest ning graafiku alusel<br />
piirile saadetud miilitsatöötajatest.<br />
Kodukaitse koosseisus moodustati<br />
valitsuse 15. oktoobri 1990. aasta korraldusega<br />
majanduspiiri kaitseteenistus,<br />
mille juhtimiseks loodi piiriäärsete<br />
maakondades staabid. Endine siseminister<br />
Olev Laanjärv on öelnud: „See<br />
ei olnud kerge tunne saata mehi majanduspiirile<br />
ainult kumminuiadega.<br />
52
AJALUGU<br />
Tulevased politseinikud<br />
ja piirivalvurid<br />
1990. aastal piiril<br />
Luhamaa piiripunkt<br />
1990ndate alguses<br />
Luhamaa piiripunkt<br />
1990ndate alguses<br />
Kui 1990. aasta oktoobris piiripunktid<br />
püsti pandi, tuli NSV Liidu Siseministeeriumist<br />
kohe šifrotelegramm, et mis<br />
teil seal Eestis toimub. Saatsin vastuse,<br />
et võitleme organiseeritud kuritegevusega.<br />
See neile sobis, vähemalt alguses.“<br />
19. oktoobril kinnitas siseminister<br />
Eesti majanduspiiri kontrollimiseks<br />
eraldatud miilitsatöötajate jaotusgraafiku<br />
ning kontrollpunktis töötavate<br />
ametnike (kodukaitsjate) tegevust reguleeriva<br />
ametijuhendi. Eesti piirivalve<br />
loomise eel ja taasloomise ajal oli oma<br />
roll ning ülesanded ka politseil. Siseminister<br />
Olev Laanjärve korralduse alusel<br />
julgestasid miilitsamehed ja hiljem<br />
politseinikud Makarovi püstolite ning<br />
AK automaatidega piiril töötanud kodukaitsjaid<br />
ning piirivalvureid.<br />
Haapsalu ja Haiba<br />
mehed majanduspiiril<br />
„See ei olnud kerge<br />
tunne saata mehi<br />
majanduspiirile ainult<br />
kumminuiadega.“<br />
Haapsalu politseijaoskonna vanemkonstaabel<br />
Viljar Põllula on meenutanud:<br />
„1990. ja 1991. aastal pandi meid<br />
kord üle kuu nädalaks koos Kodukaitsega<br />
majanduspiiri valvama. Haapsalu<br />
meestel tuli käia koos Haiba kodukaitsjatega<br />
Valgamaal Holdres. Kuna<br />
majanduspiir ei ühtinud endise riigipiiriga<br />
ja oli umbes pool kilomeetrit Eesti<br />
poole, siis avastasime kohale jõudes<br />
tühja platsi, mida tuli alles korrastama<br />
hakata. Esimesel öösel magasimegi vagunites,<br />
mis olid elektriküttega. Mina<br />
oli öises vahetuses valves ning mingil<br />
hetkel kadus elekter. Vagunites läks<br />
külmaks ja öösel hakkas neist mehi välja<br />
pudenema ning ikka meie lõkke äärde.<br />
Meil oli kohvikann pidevalt tulel.<br />
Nii oligi, et kogu kordon võttis hommiku<br />
vastu lõkke ääres kohvi lürpides.<br />
Järgmisel päeval läks tõsiseks töötegemiseks.<br />
Peab mainima, et Haiba mehed<br />
olid tõesti meistrid. Kiiremas korras<br />
meisterdati valmis välipeldik, mis oli<br />
ise juba vaatamisväärsus. Vahelduseks<br />
meisterdasid mehed kiviheitemasina,<br />
puust suurtüki, vist ka taraani. Vana<br />
piirivalvekordoni hoone oli varemetes,<br />
aga täiesti taastamiskõlblik. Leidsime<br />
ka mõned vanad piiritulbad.“<br />
Valitsuse 1. novembri 1990. aasta<br />
määrusega kinnitati kontrollpunktide<br />
täielik loetelu. Määruses oli näidatud<br />
punkti asukoht, selles kehtiv läbilaskerežiim<br />
ning kontrollpunkti rajamise<br />
eest vastutav maakond või linn. Kokku<br />
oli kontrollpunkte 27. Esialgu oli piirivalveteenistus<br />
ainult piiripunktides,<br />
kus kontrolliti pisteliselt transpordivahendite<br />
ja kaupade saatedokumente.<br />
Eesti ida- ja lõunapiiril puudus täielikult<br />
teenistuse korraldamiseks vajalik<br />
infrastruktuur, polnud elementaarseid<br />
side- ega transpordivahendeid, tööega<br />
eluruume. Lisaks viibis riigis Nõukogude<br />
Liidu väekontingent.<br />
1991. aasta mais muutus olukord<br />
majanduspiiril närviliseks. Miilitsa eriüksus<br />
Riia OMON ründas korduvalt<br />
piiripunkte ning üritas seeläbi hirmutada<br />
piiril töötavaid politseiametnikke<br />
ja piirivalvureid. NSV Liit käsitles Eestit<br />
ja teisi Baltimaid endiselt Moskvale<br />
alluvate liiduvabariikidena ning oli<br />
valmis oma ülemvõimu säilitamiseks<br />
kasutama äärmuslikke jõuvõtteid. 19.<br />
mai varahommikul ründas kaks relvas-<br />
53
AJALUGU<br />
Ikla piiripunkt pärast<br />
OMONi rünnakut<br />
tatud kurjategijat Eesti majanduspiiri<br />
Luhamaa alalist kontrollpunkti. Kaks<br />
päeva pärast rünnakut kirjutas ajaleht<br />
Võru Teataja: „Kell 5.50 kurjategijad<br />
lahkuvad Venemaa poole. Enne seda<br />
on nad professionaalsel viisil peksnud<br />
ja mõnitanud piirikaitse noormehi,<br />
lõhkunud sisustust, läbi lõiganud juhtmed<br />
ning kaasa viinud raadiojaama,<br />
arvuti, kumminuiad, plommitangid ja<br />
ühe piiriväelase mütsi. Seinal klaasi all<br />
olev president Pätsi pilt saab kirvega<br />
just sellise löögi, nagu tahetaks teda<br />
tegelikult tappa.“<br />
Üllatus piiril<br />
Pärast esimesi rünnakuid otsustati<br />
OMONlasi piiril üllatada. Eesti politsei<br />
eriüksusel õnnestus tänu õigele<br />
ja julgele tegutsemisele ühel korral<br />
Luhamaa piiripunktis OMONlaste<br />
autod sisse piirata. Politsei eriüksuse<br />
juht Henn Kask ning suurte kogemustega<br />
üksuse liige Igor Blinkov läksid<br />
Riia OMONi sissepiiratud liikmetega<br />
rääkima. Ootamatult astus neile vastu<br />
hoopis mees kaameraga ja tema<br />
kõrval Leningradi telemees Aleksandr<br />
Nevzorov, kes oli huvitatud tõsisest<br />
konfliktist, mida oleks võimalik üleliidulisel<br />
kanalil näidata. Selleks pani ta<br />
proovile meie politseireservis töötanud<br />
Igor Blinkovi, ässitades teda erinevate<br />
üleskutsetega: „Ise oled venelane ja<br />
keda siin teenid. Tulge kohe omade<br />
poole üle!“ Eesti eriüksuste vene rahvusest<br />
liikmed olid väga konkreetsed<br />
ja ei allunud provokatsioonidele. Sel<br />
korral konflikt rauges ning OMONi<br />
liikmed lahkusid tuldud teed. Hiljem<br />
räägiti, et läbirääkimine OMONi ük-<br />
OMONi rünnakud<br />
• 20.01.1991 vallutas Riia OMON Läti Siseministeeriumi<br />
hoone, viis tühjaks selle<br />
relvaruumi, tappis neli ja haavas kümmet<br />
inimest.<br />
• 1991. a mais ründas Riia OMON Läti tolliposte<br />
Vene ja Leedu piiril, läbi peksti 15<br />
piirivalvurit ning põletati mitu hoonet.<br />
• 19.05.1991 algasid Riia OMONi rünnakud<br />
Eesti piiripunktidele. Mais-juunis rünnati<br />
kolmel korral Luhamaa ja ühel korral<br />
Murati piiripunkti. Raskelt sai vigastada<br />
politseikonstaabel Erik Hark. Ühel korral<br />
pidi Riia OMON ka taganema, sest kohal<br />
oli Eesti politsei eriüksus.<br />
• 14.06.1991 varahommikul toimus Riia<br />
OMONi kõige jõhkram rünnak. Sihtmärgiks<br />
oli Ikla piiripunkt, kus vigastada sai<br />
kolm piirivalvurit.<br />
14. juuni varahommikul<br />
ründas OMON<br />
Ikla piiripunkti. Fotol<br />
kordoni korrapidaja<br />
Aivar Kits<br />
54
AJALUGU<br />
Toona piiril töötanud inimeste julgus ning vabatahtlik<br />
tegutsemine on eeskujuks ka tänapäeval,<br />
kakskümmend aastat hiljem.<br />
Septembris 1990 tegutses<br />
Eesti-Läti-Vene piiril Eesti<br />
Kodukaitse staabiülema<br />
Andrus Ööveli juhtimisel<br />
piirikomisjon.<br />
suse liikmetega lõppes väga veidralt.<br />
Eestlased kinkisid OMONile Pepsit<br />
ning OMONlased kinkisid mõne<br />
granaadi (Toomas Sildam. Kui veel<br />
siin olete – siis tapame ära! Postimees<br />
20.05.2006).<br />
21. mai keskpäeval tungis OMON<br />
kallale Murati piiripunktile. Piiripunkti<br />
oli graafiku alusel teiste seas saadetud<br />
Saatse kordoni juhtivpiiriametnik<br />
Erik Hark. Oli ilus kevadine keskpäev<br />
ning piirivalvurid olid läinud lähedal<br />
asuvasse majja lõunale. Piiripunkti<br />
jäeti kaks meest: konstaabel Hark ja<br />
üks sauaga varustatud piiriinspektor.<br />
Samal ajal sõitis Luhamaa poolt piiripunkti<br />
valge sõiduauto Žiguli 2104.<br />
Tumendatud klaasidega auto roolis oli<br />
vanem mees. Ta peatas auto ja keeras<br />
akna alla. Kõrvalistmel istus suurt<br />
kasvu laigulisi pükse ja madrusesärki<br />
kandev mees, kes hüppas autost välja,<br />
tõmbas automaadil kuuli rauda ning<br />
suunas automaaditoru politseikonstaabli<br />
poole. Vene keelt kõnelev mees<br />
lausus: „Kui liigutad, saad kuuli!“ ja<br />
rabas politseinikult automaadi. Autost<br />
hüppas välja veel kaks laigulises<br />
riietuses meest. Erik Hark käsutati<br />
soojakusse ning talt võeti ära püstol.<br />
Kui mehed püüdsid Hargilt püksirihma<br />
ära võtta, püüdis viimane vastu<br />
hakata. Selle peale tabas teda pähe automaadikaba<br />
ja Hark kaotas teadvuse.<br />
Mehe vigastused olid nii tõsised, et tal<br />
tuli uuesti käima õppida.<br />
„Tõuse, sõda on lahti!“<br />
14. juuni varahommikul ründas<br />
OMON Ikla piiripunkti. Halli Volga<br />
ja kaitsevärvi villisega sõitis kohale<br />
kaksteist Nõukogude armee laigulises<br />
välivormis meest. Ründajad hüppasid<br />
kontrolltsoonis autodest välja ning<br />
alustasid automaatrelvadest ja kergekuulipildujast<br />
õhku tulistamist. Piiripunkti<br />
turvanud politseiametnikud<br />
püüdsid politseiautoga eemale sõita,<br />
kuid OMONlastel õnnestus politseiauto<br />
kummid ja bensiinipaak läbi lasta<br />
ning peale seda purustati politseiauto<br />
raadiosaatja. Rünnak oli ootamatu,<br />
jõud ebavõrdsed ja vastupanu mõttetu.<br />
Kordonihoones valves olnud piirivalvur<br />
Enn Vilbaste jõudis raadiojaama<br />
teel teada anda: „OMON ründab!“<br />
Nähes väljas „külalisi“, tormas<br />
ta kordoni korrapidajat ja tema abi<br />
äratama: „Tõuse ruttu, sõda on lahti!“<br />
Kordoni ülema asetäitja Jaan Kapp<br />
võttis padja alla peidetud noa, torkas<br />
selle vööle, tõmbas saapad jalga ning<br />
jope selga. Vastupanu osutamine oli<br />
keeruline, kuna mõni päev enne rünnakut<br />
oli tulnud Pärnust korraldus<br />
kõik automaatrelvad kordonist viia<br />
Pärnu Politseiprefektuuri. Politseinikest<br />
turvajatele jäeti ainult Makarovi<br />
püstolid. Kui mehed väljusid, seisis<br />
väljas soojaku juures juba pundis<br />
kolmkümmend ehmunud ajateenijat.<br />
Selline rahvarohkus oli OMONlastele<br />
üllatuseks ning ajas nad segadusse.<br />
Hetkeks OMONlased peatusid, kuid<br />
hakkasid seejärel automaate täristades<br />
soojakute poole liikuma. Kui piirivalvur<br />
Vilbaste piisava kiirusega ründajate<br />
korraldust ei täitnud, rünnati teda<br />
kohe automaadikabadega.<br />
Kordoni korrapidaja Aivar Kits<br />
oli soojakust kaasa haaranud kohvri,<br />
milles olid dokumendid, mis ei oleks<br />
tohtinud sattuda „külaliste“ kätte.<br />
Otsustati, et korrapidaja juhib kordoni<br />
ees seisnud mehed metsa. OMONlased<br />
püüdsid õhku tulistades meeste<br />
taandumisteed ära lõigata. Jaan Kapp,<br />
kes oli taanduvate piirivalvurite rea<br />
lõpus, otsustas lõpuks venekeelse ropu<br />
sõimu peale seisma jääda. Teised liikusid<br />
edasi. OMONlased tormasid Kapile<br />
kallale, lõid teda püssikabaga selga<br />
ning sundisid teda soojakute poole<br />
liikuma. Soojakute juurde olid kamandatud<br />
kõik kinni võetud valves olnud<br />
kuus piirivalvurit ja neli politseiametnikku.<br />
Kõik kamandati soojaku seina<br />
äärde, nägu seina poole. Siis pandi<br />
kahele soojakule tuli otsa. Ründajad<br />
arvasid, et tuule suunda arvestades<br />
süttib ka kolmas kõrval seisev soojak,<br />
ning lahkusid autode poole. Enne seda<br />
viskas keegi neist veel granaadi staabi<br />
saali. Staap oli alguses süütepudeliga<br />
põlema pandud, kuid tänu granaadi<br />
plahvatusest tekkinud lööklainele tuli<br />
kustus. Kogu vahejuhtum kestis 10–15<br />
minutit. „Kui järgmine kord tagasi<br />
tuleme ja teie veel siin olete, tapame<br />
ära!“ ütlesid ründajad.<br />
Piir jäi püsima<br />
Pärast ründajate lahkumist tuli korrapidaja<br />
koos meestega metsast välja.<br />
Vee saamiseks moodustati inimkett ja<br />
üheskoos hakati soojakut kustutama.<br />
Ühel endisel traktoristil õnnestus käivitada<br />
teehöövel, mille teemehed olid<br />
piirpunkti lähedale jätnud. Sellega lahutati<br />
põlevad soojakud terveks jäänud<br />
soojakust. Samal ajal püüdis osa piiril<br />
olnud ametnikest taastada piirikontrolli.<br />
Vähem kui tunni aja pärast peale<br />
OMONi rünnakut alustati piiripunktis<br />
jällegi tööd. „Keegi poistest ei öelnud,<br />
et kardab ja tahab ära minna, kuigi nad<br />
olid enamuses vabatahtlikud,“ on tollane<br />
rühmaülem Alvar Vallau oma alluvaid<br />
kiitnud. Hoolimata sellest, et piiril<br />
oli tekkinud niisugune olukord nagu<br />
ühes korralikus sõjafilmis, jäi Eesti piir<br />
püsima. Toona piiril töötanud inimeste<br />
julgus ning vabatahtlik tegutsemine<br />
on eeskujuks ka tänapäeval, kakskümmend<br />
aastat hiljem.<br />
Udo Rehkalt<br />
PPA logistikabüroo isikuvarustustalituse<br />
juhtivspetsialist<br />
55
GALERII<br />
Lääne Prefektuuris<br />
selgusid<br />
parimad<br />
„trüflid“<br />
Lääne Prefektuuri fotoklubi V. Oto klubi selgitas<br />
konkursil „Trüffel 2010“ välja möödunud aasta<br />
parimad jäädvustused. Radar esitleb kuut<br />
parimat fotot.<br />
„Mull“ (Kristi Kostenok)<br />
„Otsisin järjekordsel metsaretkel kohaliku<br />
kopra jälgi. Jäljed leidsin, teda<br />
ennast seekord ei näinud. Kraavis,<br />
kus kobras elab, oli vesi alanenud,<br />
mistõttu oli kraavi äärtel vee kõrgseisu<br />
ajal tekkinud jää eraldunud muust<br />
osast. Käpuli asja uurides leidsin jääs<br />
tekkinud erinevaid kujutisi ning pildil<br />
kujutatud mull oli üks neist. Seega<br />
puhas loodus, ei mingeid trikke.“<br />
„Operatsioon „Võrk““<br />
(Karmo Kullamaa)<br />
„Pilt on tehtud 2. oktoobril lõuna ajal<br />
Pärnumaal Vihtras rippsilla läheduses<br />
Pärnu jõe kaldal. Väljas oli niiske<br />
ja udune ilm, seetõttu on ka piisad<br />
võrgu niitidel. Valguse andis taamalt<br />
puude vahelt paistev päike. Piisad<br />
suurendasid aga valguse efektsust<br />
ning tõid esile võrgu.“<br />
„Mõtlik“ (Tiit Ilus)<br />
„“Mõtlik“ on pildistatud eelmise aasta augustis<br />
Lavassaare raudteemuuseumis.<br />
See on väga huvitav koht fotode tegemiseks,<br />
vedureid ja vaguneid igale maitsele.<br />
Kahjuks liigub mõni eksponaat sel aastal<br />
Türile ning valikuvõimalus kohapeal vähe-<br />
neb. Mõtlik modell oli mul endal kaasas ja<br />
temaga seal tehtud fotosid kogunes omajagu.<br />
Hiljem, otsides fotot, millel katsetada<br />
pildi osalist mustvalgeks muutmist, sattusin<br />
sellele fotole ja minu arust sai tulemus<br />
päris huvitav.“<br />
56
GALERII<br />
„Luure“<br />
(Nils-Edvard Tennmann)<br />
„Juhuslik kohtumine luurajaga oli mullu juulikuus. Olin<br />
tagasiteel loodusretkelt, kui äkki silmasin pisut eemalt<br />
rebasekutsikate sagimist, pead rinnuni rohus. Oma<br />
kohaloleku varjamiseks kükitasin ja jäin ootama parajat<br />
hetke, kuid just siis purunes täielikus vaikuses keharaskuse<br />
all väike kuivanud oksake. Heli oli sedavõrd<br />
tugev, et see äratas metsaelanike tähelepanu. Üks,<br />
ilmselt uudishimulikum repsik hakkas tasasel ja ettevaatlikul<br />
sammul minu poole liikuma. Mõni hetk hiljem<br />
vaatasime tardunult rohukõrte vahel tõtt. Viivuks jäi rebasekutsikas<br />
mind vaatama, kuid pani siis põõsaste<br />
varju punuma. Sinna suundusid ka tema õed ja vennad.<br />
Kohtumist luurajaga jäid meenutama vaid üksikud<br />
kaadrid mälukaardil.“<br />
„Kümnesse“ (Tiit Ilus)<br />
„H2O“ (Tiit Ilus)<br />
„„Kümnesse“ ja „H2O“ puhul tekkis huvi ning soov<br />
katsetada, kuidas selliseid fotosid tehakse. Pärast internetis<br />
tuhnimist panin paika kausi, vett tilgutava kilekoti,<br />
fotoaparaadi statiivile ja peotäie erinevaid taustu.<br />
Aparaat oli teravustatud tilga langemise kohta, küljevälk<br />
suunatud taustale ning nupule vajutamise hetkest<br />
sõltus ka tulemus. Mõlemad fotod on tehtud võrdsetes<br />
tingimustes, ühel ja samal kohal, ainult tausta on<br />
vahetatud. Tulevikus on plaan katsetada veel mõnda<br />
värvilisemat vedelikku kui vesi.“<br />
57
SPORT<br />
Talv soosis suusavõistlust<br />
Mõnus talveilm tervitas<br />
kõiki suusasõpru märtsikuu<br />
esimesel reedel Ida-<br />
Virumaal Pannjärvel, kus<br />
peeti Eesti politsei 2011.<br />
aasta suusatamise meistrivõistlused.<br />
Stardijoonele asus 66 sportlast ja 9 neljaliikmelist<br />
teatevõistkonda. Tänavused<br />
võistlused peeti vabatehnikas ning eraldistardist.<br />
Naiste 3 km distantsil vanuseklassis<br />
50 + oli kiireim Urve Punga Ida<br />
Prefektuurist, aeg 14.49. Talle järgnesid<br />
Aino Koser (15.45) ja Aleksandra Ignatjeva<br />
(17.34). Samal distantsil sai vanuseklassis<br />
40–49 meistrimedali kaela Epp Käpa Kaitsepolitseiametist,<br />
aeg 10.58. Virve Tõnne<br />
ja Tea Lang olid selle vanuseklassi hõbeja<br />
pronksmedali omanikud, ajad vastavalt<br />
11.14 ja 11.20. Noorimate naiste hulgas<br />
astus 5 km starti kahjuks ainult kaks<br />
sportlast ning finišijoone ületasid nad nii:<br />
Jaanika Jalast (22.07) ning Aljona Plantonova<br />
(23.01), mõlemad Ida Prefektuurist.<br />
Kõige enam naissportlasi oli stardis vanuseklassis<br />
30–39, kus ülekaalukas võitja<br />
oli Jelena Všivtseva Ida Prefektuurist, aeg<br />
16.47. Talle järgnesid Kaari Tehver (17.32)<br />
ning Mirja Virve (17.50).<br />
Meeste vanuseklassis 50 + oli teistest<br />
peajagu üle Jevgeni Vološin Ida Prefektuurist,<br />
aeg 14.39. 5 km rajal järgnesid<br />
talle Ivo Känd (16.34) ja Heldur-Valdek<br />
Seeder (17.11). Kõige rohkem osalejaid<br />
Foto: Maili Arro<br />
Suusasõbrad võtsid<br />
mõõtu Pannjärvel.<br />
ehk 16 sportlast oli meeste vanuseklassis<br />
40–49, kus võidutsesid vennad Ridamäed<br />
Politsei- ja Piirivalveametist. Aivar Ridamäe<br />
läbis 5 km raja ajaga 14.42 ning Alar<br />
Ridamäe ajaga 14.59. Kolmanda koha<br />
saavutas Künter Pedosk (15.56). Meeste<br />
vanuseklassis 30–39 oli osalejaid 15 ning<br />
läbida tuli 10 km rada. Kõige kiiremini sai<br />
sellega hakkama Raul Koppelmaa Põhja<br />
Prefektuurist, aeg 29.54. Kunnar Vahi<br />
lõpetas teisena (31.37) ning kolmas oli<br />
Andrus Sojone (31.46). Noorimate meeste<br />
hulgas, kus distantsi pikkus oli samuti<br />
10 km, oli parim Juri Všivtsev Ida Prefektuurist,<br />
aeg 34.06; järgnesid Ain Roosimägi<br />
(34.08) ning Hendri Lilbok (34.42).<br />
Esimest korda võistluste ajaloos peeti<br />
individuaalvõistlusega samal päeval ka<br />
teatevõistlus. Võistkonda kuulus üks naine,<br />
kes pidi läbima 1 km raja, ning kolm<br />
meest, kelle igaühe distantsi pikkus oli<br />
2 km. Peale kaht esimest vahetust juhtis<br />
võistlust Ida Prefektuuri I võistkond ning<br />
talle järgnes Põhja Prefektuuri I võistkond.<br />
Politsei- ja Piirivalveameti I võistkonna kolmandat<br />
vahetust läks sõitma Kunnar Vahi,<br />
kes suutis tänu oma väga heale sõidule<br />
tõsta PPA võistkonna kolmandalt kohalt<br />
esimeseks, ning neljandas vahetuses paremusjärjestus<br />
enam ei muutunud. Võidukasse<br />
Politsei- ja Piirivalveameti I teatevõistkonda<br />
kuulusid Kaari Tehver, Alar<br />
Ridamäe, Kunnar Vahi ja Aivar Ridamäe.<br />
Teisena lõpetas Ida Prefektuuri I võistkond<br />
ning kolmas oli Põhja Prefektuuri I<br />
võistkond.<br />
Veteranid võistlesid<br />
võrkpallis<br />
25. märtsil peeti Raplas Sadolini spordihoones Eesti politsei<br />
tänavune veteranide võrkpalli auhinnaturniir.<br />
Kokku oli tulnud kaheksa meeskonda:<br />
Lääne Prefektuur, Politsei- ja Piirivalveamet,<br />
Lääne Paide, Ida Prefektuur, Politsei-<br />
ja Piirivalveameti KRPO, Kagu-Eesti<br />
politsei ning esimest korda külalisvõistkonnad<br />
Päästeametist ja Vanglateenistusest.<br />
Mängiti kahes neljases alagrupis<br />
üheringiline turniir ning seejärel peeti kohamängud.<br />
Alagruppides neljanda kohaga<br />
leppima pidanud PPA ja Kagu-Eesti<br />
politsei meeskond selgitasid omavahel,<br />
kellele kuulub 7. ja kellele 8. koht. Varasematel<br />
aastatel mitu korda turniiri võitnud<br />
Kagu-Eesti politsei edestas oma vastast<br />
napilt 2 : 1 ning leppis tänavu 7. kohaga.<br />
Alagruppide kolmandad olid Lääne Paide<br />
ja PPA KRPO meeskond. Sellest duellist<br />
väljus võitjana PPA KRPO meeskond 2 : 0<br />
ning teenis sellega turniiril 5. koha.<br />
Kolmanda koha heitluses läksid vas-<br />
58
SPORT<br />
Foto: Toivo Vinogradov<br />
Parimad ujujad<br />
selgusid Tartus Aura<br />
veekeskuses.<br />
Ujumise meistrid selgusid<br />
Aura veekeskuses<br />
Iga kevade saabudes leiame politsei spordikalendrist ujumise<br />
meistrivõistlused, mis ikka ja jälle toimuvad Aura veekeskuses<br />
Tartus.<br />
Vabatehnika 50 m rajal olid kiireimad naised<br />
vanuseklassis kuni 29 Emily Roots<br />
Sisekaitseakadeemiast, aeg 32,83, vanuseklassis<br />
30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist<br />
(41,98), vanuseklassis 40–49 Vlada<br />
Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (33,08) ning<br />
vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna Prefektuurist<br />
(51,87). Vabatehnika 50 m rajal<br />
olid kiireimad mehed vanuseklassis kuni 29<br />
Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 26,46,<br />
vanuseklassis 30–39 Peeter Aan Lõuna<br />
Prefektuurist (28,05), vanuseklassis 40–49<br />
Sergei Hodõrev Ida Prefektuurist (29,16)<br />
ning vanuseklassis 50 + Harri Vesi Lõuna<br />
Prefektuurist (38,99). 50 m rinnuli ujumises<br />
olid kiireimad naised vanuseklassis kuni 29<br />
Vivian Poolak Ida Prefektuurist, aeg 44,34,<br />
vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist<br />
(53,99), vanuseklassis 40–49 Vlada<br />
Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (42,11)<br />
ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna<br />
Prefektuurist (42,11).<br />
Kiiremad mehed 50 m rinnuli ujumises<br />
olid vanuseklassis kuni 29 Andrus Arula<br />
Lääne Prefektuurist, aeg 33,79, vanuseklassis<br />
30–39 Oliver Purik Politsei- ja Piirivalveametist<br />
(35,61), vanuseklassis 40–49 Sergei<br />
Andrejev Ida Prefektuurist (35,33) ja vanu-<br />
seklassis 50 + Jüri Teslenko Ida Prefektuurist<br />
(51,45). Selili ujumises tuli samuti läbida<br />
50 m ning kiiremad naised olid vanuseklassis<br />
kuni 29 Anastassia Gerassimova<br />
Politsei- ja Piirivalveametist, aeg 41,17,<br />
vanuseklassis 30–39 Siiri Kukk Lääne Prefektuurist<br />
(49,43), vanuseklassis 40–49 Vlada<br />
Tõnsberg Kaitsepolitseiametist (41,98)<br />
ning vanuseklassis 50 + Liia Rebane Lõuna<br />
Prefektuurist (1.00,93). Kiiremad mehed<br />
selili ujumises olid vanuseklassis kuni 29<br />
Igor Kirsner Põhja Prefektuurist, aeg 31,42,<br />
vanuseklassis 30–39 Oliver Purik Politseija<br />
Piirivalveametist (34,64), vanuseklassis<br />
40–49 Sergei Andrejev Ida Prefektuurist<br />
(37,63) ning vanuseklassis 50 + Enn Kuusik<br />
Ida Prefektuurist (50,62).<br />
4 x 50 m vabalt teateujumise starti tuli<br />
9 võistkonda, kellest kiireim oli Põhja Prefektuuri<br />
võistkond koosseisus Birgit Siim,<br />
Kaido Atspol, Juri Jegorov ja Igor Kirsner,<br />
aeg 2.01,90. Järgnesid Politsei- ja Piirivalveameti<br />
ning Lääne Prefektuuri võistkond.<br />
Veteranide võrkpalli<br />
auhinnaturniirilt väljus<br />
võitjana Päästeamet<br />
(punastes särkides).<br />
Foto: Maili Arro<br />
tamisi alagruppide teised Ida Prefektuur<br />
ja Vanglateenistus. Tulemusega 2 : 0 sai<br />
auhinnalise koha Ida Prefektuur. Alagruppide<br />
võitjateks osutusid möödunud aastal<br />
turniiri võitnud Lääne Prefektuur ja tänavuse<br />
turniiri üks uustulnukatest Päästeamet.<br />
Finaalmäng oli igati oma nimetust<br />
väärt, sest peeti kolm tasavägist ja emotsionaalset<br />
geimi, millest väljus võitjana<br />
Päästeamet 2 : 1.<br />
Traditsiooniliselt valiti kolme parima<br />
meeskonna seast ka iga võistkonna parim<br />
mängija, kelleks tänavu osutusid Valdo<br />
Raavik (Päästeamet), Janek Pinta (Lääne<br />
Prefektuur) ja Argo Vahula (Ida Prefektuur).<br />
Päästeamet mängis koosseisus<br />
Peeter Eylandt, Toomas Taul, Valdo Raavik,<br />
Üllar Eier, Vahur Trepp, Rainis Sallum<br />
ja Mati Umbleja.<br />
Eesti ja Rootsi<br />
politsei sõpruskohtumine<br />
jõutõstmises<br />
Veebruarikuu lõpus kohtusid Sparta<br />
spordiklubis Eesti ja Rootsi politseisportlased,<br />
et esimest korda pidada<br />
sõpruskohtumine jõutõstmises. Võisteldi<br />
kuues kaalukategoorias ning<br />
kolme ala kokkuvõttes võitsid Wilksi<br />
punktide alusel rootslased 2426,26<br />
punktiga eestlaste 2378,68 punkti<br />
vastu.<br />
Eesti politseid esindasid Viktor<br />
Tjuška, Aivar Krupp, Sulev Sild, Priit<br />
Pakspuu, Marek Vähi ja Remi Koosa.<br />
59
MÄLUMÄNG<br />
Mälumäng<br />
Mis spordiala terminid on kondor ja<br />
albatross?<br />
1<br />
2<br />
Selleks, et tantsupidu saaks nimetada<br />
balliks, peab olema täidetud mitu<br />
tingimust: saalil peab olema parkettpõrand,<br />
seinad tuleb kaunistada peeglite ja<br />
maalidega, laes olgu lühtrid. Millised peavad<br />
olema ballisaali toolid?<br />
3<br />
1990ndatel kandis Politseiameti juhtkond<br />
piduliku vormi juures punaseid<br />
pintsakuid. Kaua siiski mitte. Miks neist<br />
loobuti?<br />
Nimetage nende kahe daami ühine<br />
neiupõlvenimi.<br />
4<br />
Kolm triipu kuuluvad lahutamatult<br />
Adidase firma juurde. Ometi on ajaloost<br />
teada, et kui Adidas oma kolmetriibuliste<br />
spordijalatsitega 1952. aastal uhkelt<br />
Helsingi olümpiale saabus, oli üks teine<br />
tuntud firma oma kolmetriibulistega seal juba<br />
ees. Adidase loojal Adi Dassleril ei jäänudki<br />
muud üle kui triipude kasutamise ainuõigus<br />
sellelt firmalt välja osta. Tehingu hinnaks oli<br />
kaks pudelit head Šoti viskit ja väike rahasumma<br />
(praeguses vääringus umbes 1300<br />
eurot). Mis firmaga see tehing tehti?<br />
8<br />
Selle koduses majapidamises kasutatava<br />
materjali keemiline nimetus<br />
on polütetrafluoroetüleen. Materjali<br />
omadused halvenevad märgatavalt 260<br />
kraadi juures ning 360 kraadi juures hakkab<br />
materjal eraldama mürgiseid gaase. USA<br />
Keskkonnaministeerium peab vajalikuks<br />
lõpetada selle materjali tootmine täielikult<br />
juba lähiaastatel. Mis materjal see on?<br />
Kui tead vastust mälumängu<br />
viimasele küsimusele, saada see<br />
aadressile radar@politsei.ee<br />
märgusõnaga „Mälumäng“. Õigesti<br />
vastanute vahel loosime välja kaks<br />
Radari logoga saunalina. Valida<br />
saab kollase, sinise ja rohelise vahel.<br />
Eelmises Radaris küsisime, milline<br />
toompuu (Prunus) perekonna viljapuude<br />
vili on meie toidulaual üsna<br />
tavaline (pärit Edela-Aasiast, võib<br />
kasvada nelja kuni kümne meetri<br />
kõrguseks, taime metsiku vormi<br />
viljad sisaldavad ainet, mis muutub<br />
purustamisel või närimisel surmavaks<br />
sinihappeks). Õige vastus oli<br />
mandel. Õigesti vastanute vahel<br />
võitsid Radari saunalinad Aldo<br />
Rauk ELi välispiiride operatsioonide<br />
ja missioonide teenistusest<br />
ning Kerli Veri Lõuna Prefektuuri<br />
analüüsiteenistusest.<br />
5<br />
Pañolada on klassikaline põlgust väljendav<br />
Hispaania žest, mida võib näha<br />
kasutamas näiteks staadionil rahulolematuid<br />
jalgpallifänne. Millega selle žesti<br />
ajal lehvitatakse?<br />
6<br />
Maailma vanim seni tegutsev autotootja<br />
kannab praegu nime Daimler AG.<br />
Mis marki autosid toodab aga aastast<br />
1891 vanuselt teine autotootja? Need autod<br />
on laialt kasutusel ka Eestis.<br />
7<br />
9<br />
10<br />
Mitu salmi on Soome hümnil? Tavaliselt<br />
kõiki ette ei laulda ning esitatakse<br />
ainult esimene ja viimane salm.<br />
Caudex! Carrula Lingua! Stulte!<br />
Pone ubi sol non lucet! Ladinakeelseid<br />
tekste tõlkides neid<br />
sõnu tavaliselt ei tõlgita. Miks?<br />
Küsimused panid kokku<br />
PPA õigusbüroo juristid<br />
Aare Hõbe<br />
ja Tiina Vellet<br />
1. Golf. 2. Ilma seljatoeta järid. 3. Väidetavalt oli põhjuseks asjaolu, et vastuvõttudel kiputi neid<br />
kelneritega segi ajama. 4. Bouvier, vastavalt Jacqueline ja Marge. 5. Taskurätikuga. 6. Peugeot. 7.<br />
Karhu. 8. Teflon. 9. 11.<br />
Ristsõna vastuseid<br />
ootame samuti<br />
aadressile<br />
radar@politsei.<br />
ee märgusõnaga<br />
„Ristsõna“. Õigesti<br />
vastanute<br />
vahel loosime<br />
välja kaks Radari<br />
logoga järjehoidjat.<br />
Kui soovid<br />
saata mälumängu<br />
ja ristsõna<br />
vastused koos,<br />
kirjuta märgusõnaks „Vastused“.<br />
Eelmise Radari ristsõna õige vastus<br />
oli „…teha parasiiditõrjet!“ Õigesti<br />
vastanute hulgast võitsid Radari logoga<br />
järjehoidjad Andreas Tandre<br />
logistikabüroo varahaldustalitusest<br />
ning Katrin Allikmäe Rapla kriminaalteenistusest.<br />
Radar soovib võitjatele palju õnne ja<br />
võtab nendega auhindade kättesaamiseks<br />
ühendust!<br />
60
RISTSÕNA<br />
61
RAAMATUD<br />
”Sellised me<br />
Lõunas olemegi”<br />
Milline lõunakas võttis ette hulljulge<br />
jalgsimatka Tartust Riiga?<br />
Mida tegid kriminaalpolitseinikud<br />
sex-shop’is? Miks lõunakad<br />
duši all ei laula? Kas Mustvee<br />
radari abil on võimalik tuvastada<br />
siili piiriületust? Mida peidavad<br />
lõunaeestlased värskekapsasupi<br />
purgis? Millal hakkab KMB varbajälgi<br />
võtma?<br />
Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele<br />
leiab vastused Lõuna Prefektuuri<br />
kinkeraamatust „Sellised<br />
me Lõunas olemegi“, mida esitleti<br />
23. veebruaril. Ajaraamatu eesmärk<br />
on säilitada järeltulevatele põlvedele<br />
prefektuuri värvikirevat ajalugu ning<br />
tegusate ja pealehakkajate töötajate<br />
ettevõtmisi nii töisel kui ka tööst vabal<br />
ajal.<br />
Prefekt Tarmo Kohv ütles teost<br />
esitledes, et säärane traditsioon<br />
peaks kindlasti jätkuma, sest raamatus<br />
on räägitud Lõuna Prefektuuri inimestest<br />
ning neid otseselt puudutava<br />
ajaloo väärtus aastatega ei kahane,<br />
vaid ainult kasvab.<br />
Teos on hea visuaalne ja käegakatsutav<br />
mälestus prefektuuri töötajatele,<br />
võimaldades meenutada<br />
toredaid ühiseid tegemisi ka aastate<br />
pärast. Samuti aitab prefektuuri tegemistest<br />
lugemine töötajate pereliikmeid<br />
ja väga häid koostööpartnereid<br />
mõista eri valdkondade tegevusi.<br />
Tegemist on kinkeraamatuga ning<br />
otsitakse võimalusi suurendada tiraaži,<br />
et kõik soovijad saaksid raamatu<br />
endale koju soetada. Kõigis Lõuna<br />
Prefektuuri struktuuriüksustes on raamat<br />
tutvumiseks olemas.<br />
Kroonikaraamatu koostas kommunikatsioonibüroo<br />
ning kujundas<br />
kommunikatsioonibüroo pressiesindaja<br />
Kerly Peitel. Kommunikatsioonibüroo<br />
tänab raamatu kokkupanemisel<br />
nõu ja jõuga abiks olnud kolleege!<br />
Foto: Mati Tint<br />
Uudiskirjandus<br />
raamatukogudes<br />
Ajutine ja korduvränne: empiirilised<br />
tõendid, kehtiv kord ja<br />
tuleviku-võimalused Eestis<br />
Kaska, Veronika<br />
Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010<br />
Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK<br />
raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli<br />
raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli<br />
raamatukogu<br />
Raamatus on antud ülevaade<br />
ajutise ja korduvrände<br />
käsitlusest Eestis – riiklik<br />
arusaam, poliitika, programmid,<br />
rahvusvaheline koostöö.<br />
Kilde ja mõtteid: elust, ülikoolist,<br />
õigusest, poliitikast<br />
Hazak, Gabriel<br />
Tallinn: Tallinna Ülikooli<br />
Kirjastus, 2010<br />
Asukoht: SKA PPK Paikuse<br />
kooli raamatukogu<br />
Raamatus on käsitletud<br />
Gabriel Hazaku elu, arengut ning tegemisi<br />
juristi, poliitikavaatleja ja õppejõuna.<br />
Raamat on mõeldud laiale huviliste ringile,<br />
sobides ka abimaterjalina politoloogiat ja<br />
õigust õppivaile üliõpilastele.<br />
Hagimenetlus: hagi ja taotluste<br />
esitamine<br />
Pärsimägi, Andra<br />
Tallinn: Juura, 2011<br />
Asukoht: SKA PPK Paikuse<br />
kooli raamatukogu<br />
Tegemist on sissejuhatava<br />
käsiraamatuga praktilisse hagimenetlusse.<br />
Raamatus on jagatud üldteadmisi<br />
menetlusnormidest ning praktilisi juhiseid<br />
menetlusdokumentide koostamiseks.<br />
Crime Reduction Partnerships<br />
Colin, Rogers<br />
Oxford: Oxford Univeristy<br />
Press, 2006<br />
Asukoht: SKA PPK raamatukogu,<br />
SKA PPK Paikuse<br />
kooli raamatukogu<br />
Raamatus on arutletud ning selgitatud,<br />
kuidas kogukond ja politsei saaksid koostöös<br />
vähendada kuritegevust. Kasulikud<br />
näited ning juhtumiuuringud on seotud<br />
asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktikaga.<br />
Tööjõupuuduse leevendamine<br />
migratsiooni kaudu<br />
Maasing, Helina<br />
Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010<br />
Asukoht: SKA raamatukogu,<br />
SKA PPK raamatukogu, SKA<br />
PPK Paikuse kooli raamatukogu,<br />
SKA päästekolledži<br />
päästekooli raamatukogu<br />
Raamatus on käsitletud Eesti<br />
tööjõurände poliitikat ja poliitika<br />
rakendamist, antud ülevaade regulatsioonidest<br />
ning tutvustatud tööjõupuuduse<br />
leevendamise vahendeid.<br />
Migration and the New Techological<br />
Borders in Europe<br />
Toimetanud Huub Dijstelbloem ja<br />
Albert Meijer<br />
Basingstoke: Palgrave<br />
Macmillan, 2011<br />
Asukoht: SKA raamatukogu,<br />
SKA PPK raamatukogu<br />
Euroopa piirid, mille eesmärk<br />
on kontrollida rännet ja liikuvust,<br />
sõltuvad üha enam tehnoloogilistest<br />
võimalustest. Raamatus on uuritud seoseid<br />
Euroopa riikide, kodanike ja poliitika<br />
vahel ning tutvustatud uusi tehnoloogilisi<br />
võimalusi.<br />
European Internal Security:<br />
Towards Supranational Governance<br />
in the Area of Freedom,<br />
Security and Justice<br />
Kaunert, Christian<br />
Manchester: Manchester<br />
University Press, 2010<br />
Asukoht: SKA raamatukogu,<br />
SKA PPK raamatukogu<br />
Raamatus on analüüsitud Euroopa Liidu<br />
institutsioonide rolli ja osatähtsust Euroopa<br />
sisejulgeoleku valdkonnas. Teos<br />
pakub huvi nii teadlastele kui ka praktikutele,<br />
kes on huvitatud Euroopa sisejulgeolekust,<br />
Euroopa integratsioonist,<br />
terrorismist, julgeoleku-uuringutest ning<br />
rahvusvahelistest suhetest.<br />
62
FOTOD: LAURI KULPSOO<br />
SUMMARY<br />
Summary<br />
LUUBI ALL LUUBI ALL<br />
Laste-<br />
kaitsjate<br />
lugu<br />
Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride<br />
juures tööd lastekaitseteenistused,<br />
et uurida tõhusamalt<br />
lastevastast kuritegevust. Kuidas on<br />
lastekaitsjatel läinud?<br />
M<br />
öödunud aasta alguses alustasid<br />
prefektuuride juures tööd<br />
lastekaitseteenistused, kelle<br />
ainus ülesanne on avastada ja menetleda<br />
lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli<br />
sääraste kriminaalasjadega tegelnud<br />
inimestel uurida ka muid kuritegusid.<br />
„Lastekaitseteenistused võimaldavad<br />
uurida laste vastu suunatud kuritegevust<br />
efektiivsemalt ning teenistuste<br />
loomine näitab, et lastevastane kuritegevus<br />
on prioriteetne valdkond,“ ütleb<br />
kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse<br />
juhtivkriminaalametnik<br />
Anu Baum, kes koordineerib lastega<br />
seotud kuritegude menetlemist Politsei-<br />
ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste<br />
eemärgid ning töö iseloom<br />
on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb<br />
arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja<br />
Pärnu on suured keskused, kus tuleb<br />
teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris<br />
on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi<br />
ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri<br />
lastekaitseteenistuse kolm töötajat<br />
eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses<br />
on tööl aga ainult<br />
üks inimene, kes koordineerib lastega<br />
6<br />
tööd terves prefektuuris.<br />
Kõige suuremad<br />
kogemused on ette näidata<br />
Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel,<br />
kes alustas tööd<br />
juba 2004. aastal. Talituse juht Pille<br />
Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim<br />
laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta<br />
novembris kuulasid Põhja Prefektuuri<br />
lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga<br />
kahe päeva jooksul üle 20<br />
inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia<br />
või -erootika valmistamises,<br />
hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist<br />
operatsiooni polnud varem Eestis<br />
korraldatud. Oma praktilisi kogemusi<br />
on käinud põhjakad kolleegidele<br />
prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad<br />
on olnud lastekaitseteenistustele suureks<br />
abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi<br />
stardiplatvormid olid prefektuuriti<br />
erinevad ning pingutamist ja õppimist<br />
on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste<br />
esimest aastat igati õnnestunuks.<br />
Väga head tööd on teinud muu<br />
hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-<br />
teenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt<br />
tublid“. Kui Radar Tartusse külla<br />
sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri<br />
lastekaitseteenistuses töötavad<br />
säravate silmadega inimesed.<br />
Särasilmsed lõunakad<br />
Võtame teenistuse naisperega istet laste<br />
ülekuulamistoas, mis on sisustatud<br />
laste joonistuste, pehmete mänguasjade<br />
ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika<br />
Loim ja Kadri Põldaru on töötanud<br />
varem preventsioonis. Teenistuse<br />
ainuke mees, endine motopolitseinik<br />
Martin Kukk on parajasti valves ning<br />
liitub meiega hiljem. Ainukesena on<br />
puudu teenistuse juht Anneli Lepik,<br />
kes on emapuhkusel.<br />
Teenistuse loomine ning esimene<br />
aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab<br />
Liia, kes on teenistuse vanema<br />
This feature story of Radar „Story<br />
of Child Protectors“ tells about<br />
the Child Protection Divisions that<br />
started their work by prefectures<br />
in the beginning of the last year.<br />
Task of Child Protection Divisions<br />
is to detect and to proceed crimes<br />
against children. Until now, officials<br />
dealing with such crimes had to<br />
proceed other types of crimes as<br />
well. „Child Protection Divisions<br />
enable to investigate crimes directed<br />
against children more efficiently and<br />
launch of such divisions shows that fight<br />
with crimes against children are of priority<br />
subject field,“ says Anu Baum, Leading<br />
Criminal Official of Coordination Division<br />
of the Criminal Police Department who is<br />
coordinating proceeding of child-related<br />
crimes in the Police and Border Guard<br />
Board. In Anu’s estimation, Child Protection<br />
Divisions have started their work very<br />
well. Especially remarkable have been<br />
child protectors of the South Prefecture<br />
for whom their work is a real matter of<br />
heart. To proceeding hold of child protectors<br />
belong all violent crimes that are<br />
directed at children less than 18 years<br />
of age, e.g. beatings, hittings, rapes, sexual<br />
tempting, downloading of child pornography,<br />
etc. The biggest emphasis is<br />
placed on proceeding of severe crimes<br />
against persons, such as family violence<br />
and sexual crimes. Despite of many sad<br />
stories that the child protectors have to<br />
face daily, the Child Protection Division<br />
of the South Prefecture is a merry company<br />
of people who come to work smiling<br />
every morning and also leave alike. Good<br />
jokes and friendly raillery accompany all<br />
their working days.<br />
ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni,<br />
visati tundmatus kohas vette ja nii me<br />
ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks<br />
ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju<br />
kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska,<br />
küsime teiste käest nõu.“ Suureks<br />
toeks on olnud samas majas asuv nn<br />
mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid<br />
enne teenistuse loomist mõne kuu<br />
töötada. Vajaduse korral aitavad nad<br />
nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad<br />
enamasti omal käel hakkama<br />
ning „menetlemine käib täie eest“.<br />
Tihedat koostööd tehakse ohvriabi<br />
töötajatega, kes asuvad samas majas,<br />
ning laste- ja turvakodudega.<br />
Lastekaitseteenistuse töökorraldus<br />
näeb välja nii, et igaüks on<br />
ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad,<br />
mis sel nädalal<br />
sisse tulevad,<br />
jäävad valveuurija<br />
menetleda.<br />
Menetluseks<br />
jääb aega<br />
kolm nädalat<br />
ja siis algab<br />
ring uuesti.<br />
Kui tegu on<br />
aga raske juhtumiga<br />
ning<br />
kahtlustatav<br />
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus<br />
– Kadri Põldaru<br />
(vasakult), Monika Loim, Liia<br />
Kilp ja Martin Kukk<br />
FOTOD: KAJA VENTSEL JA VITALI VASSILJEV<br />
Eesti Kohtuekspertiisi<br />
Instituudis (EKEI) tegeldakse<br />
kogu maailmas ainulaadse<br />
uuringuga – digitaalse<br />
lahkamisega.<br />
on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus<br />
välja nagu üks mees. „Praegune<br />
valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid<br />
on vähe, aga väga vabalt ei<br />
saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg<br />
peab olema stardivalmis,“ tunnistab<br />
Liia.<br />
<strong>Lastekaitsjate</strong> menetlushaardesse<br />
kuuluvad kõik vägivallakuriteod,<br />
mis on suunatud<br />
alla 18aastaste vastu,<br />
s.o peksmised, löömised,<br />
vägistamised,<br />
seksuaalne ahvatlemine,<br />
lapse-<br />
Kohtuekspertiisi<br />
uus ajastu<br />
T<br />
ervel planeedil on meile teadaolevalt<br />
ainult seitse kohtuekspertiisi<br />
asutust, kus on oma<br />
digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist<br />
asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel<br />
neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis,<br />
Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi<br />
teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile<br />
on Maarjamaa viinud<br />
dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase<br />
kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog<br />
ning kogu meie regioonis<br />
unikaalne spetsialist seetõttu, et on<br />
muudele õpingutele lisaks läbinud ka<br />
kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste<br />
teadmiste ja kogemustega inimest<br />
lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab<br />
instituudi direktor Üllar Lanno.<br />
Digilahangu seadmed osteti 20<br />
miljoni krooni eest. Lõviosa summast<br />
oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest<br />
eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast.<br />
Tehnoloogiline lahendus ise pole<br />
midagi erilist – sarnast aparatuuri võib<br />
leida peaaegu igast maakonnahaiglast.<br />
Ainulaadne on see, milleks neid masinaid<br />
kasutatakse. Surnute digitaalse<br />
uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas<br />
esimest korda algust kümmekond<br />
aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks<br />
on digilahang palju arenenud ning<br />
areneb tänu dr Vassiljevi sugustele<br />
entusiastidele veel. „Kui terves maailmas<br />
on kokku tehtud üldse tuhatkond<br />
virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas<br />
suutnud teha mõne kuu jooksul dr<br />
Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend<br />
uuringut,“ rõhutab Lanno.<br />
Digilahangu eelised<br />
Digilahangul on mitu eelist: see annab<br />
tulemuse uuritavast objektist 1:1<br />
mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav<br />
ka meditsiinihariduseta kohtunikele,<br />
virtuaalpilt võimaldab küsida<br />
kiiresti arvamust mõnes teises riigis<br />
paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab<br />
salvestada ning iga kell seda mõne<br />
uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eriti<br />
tähtsaks võib digilahangu ülesvõte<br />
muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude<br />
kohta selguvad mõne aja möödudes<br />
uued faktid, kuid tema keha on<br />
juba kremeeritud. Tavalahangu puhul<br />
ei saaks me siis kuidagi aega tagasi<br />
pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang<br />
on sellistel puhkudel meile<br />
ajamasina eest – võtad aga faili välja ja<br />
uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab<br />
dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad<br />
seetõttu teha ajalugu ning kasutada<br />
kohustuslikku kompuutertomograafiat<br />
enne iga tuhastamist, kuid töö<br />
mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini<br />
veel jõutud.“<br />
Digilahangu eelised ei tähenda siiski<br />
seda, et anatoomilistest lahangutest<br />
lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline<br />
uuring lisaväärtus,<br />
mis võimaldab tavalahanguid kiiremini<br />
ja täpsemalt teha. Lanno sõnul<br />
on just see koht, kus tuleb mängu dr<br />
Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline<br />
kogemus, mille ta on anatoomilis-<br />
In the article „New Area of the Forensic<br />
Expertize” it is spoken about<br />
the research that is unique in the whole<br />
world – digital anatomising. There are only<br />
seven forensic expertise bureaus in the<br />
whole world that have their own digital<br />
anatomising technology. One of these is<br />
located in the new building of the Estonian<br />
Forensic Science Institute. Estonia<br />
was brought to the world map of digital<br />
anatomising by Dr Vitali Vassiljev, who is<br />
a forensic pathologist and forensic anthropologist<br />
of 10-years’ experience and<br />
a unique expert in our region due to the<br />
fact, that in addition to other studies, he<br />
has also passed the 3-year training of radiologists.<br />
Digital anatomising has several<br />
advantages – it gives a result of the object<br />
being explored in 1:1 scale, the result is<br />
easily understandable also to judges having<br />
no medical education, virtual picture<br />
enables to ask for opinion from an expert<br />
located in another country, the result can<br />
be recorded and it can be analysed over<br />
again from another angle any moment.<br />
Advantages of the digital anatomising do<br />
not still mean that the anatomical anatomising<br />
would be abandoned in the nea-<br />
7<br />
Fotod: Margus taMM<br />
VÕÕRSIL<br />
Vaatlejana<br />
Gruusias<br />
Üks välismissioonidest,<br />
milles Eesti piirivalvurid<br />
osalevad, on Gruusias<br />
toimuv Euroopa Liidu<br />
missioon EUMM,<br />
mis keskendub pärast<br />
2008. aasta augustisõda<br />
sõlmitud kokkuleppest<br />
kinnipidamise<br />
jälgimisele. Radar uuris<br />
kahe piirivalvuri muljeid<br />
igapäevase töö ja kohapealse<br />
elu kohta.<br />
V<br />
aatlusmissioon EUMM (Europan<br />
Union Monitoring Mission)<br />
on nüüdseks kestnud<br />
juba kaks ja pool aastat. Euroopa<br />
Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse<br />
kohe pärast 2008. aasta augustis peetud<br />
Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui<br />
Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja<br />
Prantsusmaa president olid allkirjastanud<br />
kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe.<br />
EUMMi puhul on tegemist relvastamata<br />
tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne<br />
on jälgida augustisõja osaliste<br />
tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest.<br />
Kokkulepe sätestab sõjategevuse<br />
lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu<br />
konfliktis kannatada saanud<br />
piirkondadele, Gruusia vägede taga-<br />
EUMMi vaatleja Margus Tamm<br />
Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri<br />
ulatuses ainuke<br />
ametlik piiriületuskoht<br />
Gruusia ja Abhaasia vahel.<br />
EKSPERTIIS EKSPERTIIS<br />
28<br />
sipöördumise oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse,<br />
Vene vägede<br />
tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele<br />
positsioonidele ning rahvusvaheliste<br />
läbirääkimiste alustamise.<br />
Vaatlejate kogutud infot kasutavad<br />
paljud Euroopa Liidu poliitikud.<br />
Missioon jälgib, hindab ja analüüsib<br />
olukorda, raporteerib vahejuhtumitest<br />
ning informeerib valitsusi ja avalikkust<br />
toimuvast. Gruusia valitsusega<br />
on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse<br />
mõistmise memorandumi (MoU),<br />
milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse<br />
maksimaalse läbipaistvuse,<br />
sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate<br />
ligipääsu sensitiivsetele objektidele.<br />
Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26<br />
liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise<br />
Piiriületajad<br />
lõhutud sillal<br />
tagab peale Tbilisis asuva peakorteri<br />
veel kolm regionaalset väliosakonda<br />
Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna<br />
samanimelistes linnades. Väliosakondade<br />
korraldada on ööpäeva ringi toimiv<br />
patrullteenistus.<br />
Musta mere lähedal<br />
Eestist on Gruusia sõjajärgsele administratiivpiirile<br />
(Administrative<br />
Boundary Line ehk ABL) kohapealset<br />
olukorda vaatlema lähetatud neli inimest,<br />
nende seas Politsei- ja Piirivalveameti<br />
piirivalveosakonna ohvitser<br />
Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri<br />
Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar<br />
Truu. Mõlemad täidavad teenistusülesandeid<br />
Musta mere lähedal asuvas<br />
Zugdidi linnas.<br />
Ülar Truu viibib kohapeal alates<br />
2009. aasta lõpust ning töötab missiooni<br />
humanitaarrühmas. Humanitaarrühm<br />
seirab sisepõgenike inim- ja<br />
humanitaarõiguste olukorda, sealhulgas<br />
nende olme ning riigisisese ümberpaigutamise<br />
küsimusi. Teenistuses<br />
suheldakse pidevalt kohaliku omavalitsuse<br />
ametnikega. Muu hulgas jagab<br />
rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja<br />
EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu<br />
aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piirkonna<br />
logistika jaoskonna transpordiülema<br />
ametikohale, mis toob kaasa<br />
vastutuse kogu teenistussõidukite kasutamisega<br />
seonduvate küsimuste eest.<br />
Margus Tamm ühines missiooniga<br />
tänavu jaanuaris ning kuulub administratiivpiiri-<br />
ehk ABL-rühma, mille<br />
ülesanded on korraldada vaatlusi<br />
administratiivpiiril, jälgida inimeste<br />
liikumisvabadust, suhelda sõjaväepolitseinikega<br />
administratiivpiiril, käia<br />
kontrollpunktides ning koguda kohalikelt<br />
elanikelt informatsiooni. Margusel<br />
on suured kogemused varasematest<br />
missioonidest, mistõttu Zugdidi piirkonna<br />
ülem võimaldas tal kandideerida<br />
oma meeskonna ülemaks ja ta<br />
osutus ka valituks. Seda võib pidada<br />
kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest vanemate<br />
missioonil olijate sõnul ei pakuta<br />
meeskonna juhtimist seal sugugi<br />
igaühele.<br />
Vaatlejad kõikjale ei pääse<br />
34 35<br />
te lahangutega kildhaaval korjanud.<br />
„Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt<br />
hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded<br />
kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru,<br />
torkehaava või muljumisjäljega.<br />
See tähendab, et ta saab tavalahangut<br />
tegevale kolleegile täpselt ette öelda,<br />
millele tasub tähelepanu pöörata. Nii<br />
võidetakse palju aega ning energiat.“<br />
Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu<br />
eeliseid selgitada püssikuuli<br />
näite varal. „Tavalisel lahkamisel on<br />
kehal näha ainult kuuli sisenemise<br />
ava. Arst võib üksnes eeldada, kus<br />
kuul tegelikult asub, sest rikošett võis<br />
ta trajektoori inimkehas muuta. Digilahanguga<br />
saab kõik kehas peituvad<br />
võõresemed ja nende liikumisteed<br />
kohe üle vaadata. Arvutiekraan näitab,<br />
kus kuul on, ja selle saab kehast<br />
eemalda ilma asitõendit kahjustamata,“<br />
selgitab direktor ning lisab, et<br />
EKEI majas on olemas ka kuulide ja<br />
padrunikestade võrdlussüsteem, millega<br />
saab kohe hinnata, kas sama relv<br />
Tallinnas ja Harjumaal<br />
sureb igal<br />
aastal 10 000 inimest.<br />
10 protsenti neist jõuab<br />
lahangule Eesti Kohtuekspertiisi<br />
Instituuti.<br />
on ka varem käigus olnud ning ke sellest<br />
tookord tulistas.<br />
Uurida saab elavaidki<br />
Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi<br />
tuleb vigastatud auto, on hõlbus<br />
digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt<br />
võetud seletusi kõrvutades otsustada,<br />
kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii<br />
kummaline kui see ka ei ole, digilahangu<br />
tegemiseks ei pea patsient sugugi<br />
surnud olema. Saame uurida ka<br />
elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad<br />
võisid seal paiknedes saada teatud<br />
EKEI direktor Üllar<br />
Lanno (vasakult) ja<br />
dr Vitali Vassiljev<br />
näitavad kompuutertomograafi,<br />
millega tehakse<br />
digilahanguid.<br />
vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus<br />
rooli taga ja kukkus avarii toimumise<br />
hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak<br />
käsi terveks jääma. Kui vigastused<br />
räägivad teist keelt, on politseile antud<br />
ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti<br />
ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist<br />
tuuakse välja vaid deformeerunud<br />
inimkehad, saab tomograafi abil<br />
taastada inimese välimuse enne avariid<br />
selliselt, et kõik katkised kohad ning<br />
murrujooned jäävad siiski nähtavaks.<br />
„Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis<br />
demonstreerida, mis täpselt avarii käigus<br />
juhtus. Säärast asja tavalahangu<br />
puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vassiljev.<br />
Kui veel eriti julmadest kuritegudest<br />
rääkida, siis võimaldab EKEI<br />
kompuuter kehast tervikpildi kokku<br />
panna isegi siis, kui kehaosad satuvad<br />
lahangulauale eri riikides. „Näitlikult<br />
öeldes, kui pea on viidud Eestist Soome,<br />
aga keha asub siin, saab kompuutertomograafilisel<br />
meetodil ilma pead<br />
rest future. Three-dimensional<br />
investigation offers<br />
rather additional value that<br />
enables to conduct regular<br />
anatomising quicker and<br />
more accurately.<br />
One of the many international<br />
foreign missions where<br />
the Estonian border guards<br />
participate is the EU Monitoring<br />
Mission in Georgia<br />
EUMM that is focusing on<br />
monitoring compliance with<br />
the agreement signed after<br />
the August War. Article „As a Monitor<br />
in Georgia“ shares impressions of the<br />
two border guards staying on the mission<br />
about their daily work and local life. The<br />
EU Monitoring Mission has lasted for two<br />
and a half years by now. The European<br />
Union sent its monitors to Georgia right<br />
after the end of the Georgian-Russian<br />
war fought in August 2008, when Russia<br />
and France as presidency of the EU, had<br />
signed the six-point ceasefire agreement.<br />
EUMM is an unarmed civil mission which<br />
task is to monitor activities of the participants<br />
of the August War proceeding from<br />
the named agreement. The agreement<br />
sets out ending of war activities, access<br />
of humanitarian aid to areas that suffered<br />
in the conflict, return of the Georgian<br />
forces to their permanent places of dislocation,<br />
withdrawal of Russian forces to<br />
the pre-war positions and initiation of international<br />
negotiations.<br />
29<br />
These are only some of the subjects of<br />
Radar. If an interesting article catches your<br />
eye and you want to read more about it in<br />
English, then do not hesitate to contact us<br />
by sending an e-mail to radar@politsei.ee.<br />
VÕÕRSIL<br />
Missioonil on voli tegutseda üksnes<br />
praegusel, pärast 2008. aasta relvakonflikti<br />
Gruusiale alles jäänud territooriumil.<br />
Samas hõlmab EUMMi<br />
mandaat tegevusi kogu Gruusia territooriumil,<br />
sealhulgas Abhaasias ja<br />
Lõuna-Osseetias.<br />
„See, et me nimetatud Gruusia<br />
piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tähenda,<br />
et meil puudub informatsioon<br />
nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar<br />
Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev<br />
administratiivpiiri ületajatega, kes räägivad<br />
meeleldi sealpool valitsevast olukorrast.<br />
Abhaasia uued võimud lubasid<br />
rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse<br />
rohkesti uusi töökohti, millega parandatakse<br />
oluliselt elutingimusi, kuid aeg<br />
on näidanud midagi muud. Venemaa<br />
on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside<br />
rajamisest ning vene rahvusest isikud<br />
üksnes maaliliste paikade kokkuostmisest.<br />
Samuti räägivad Abhaasia poolel<br />
elavad migreeli rahvusest inimesed, kelle<br />
kodukohad asuvad mõlemal pool administratiivpiiri,<br />
et nad näevad, kuidas<br />
Gruusia käib viimasel ajal oma arengus<br />
sammu võrra eespool.“<br />
Zugdidi väliosakonnas töötab ligemale<br />
100 inimest, kellest 80 on väliseksperdid<br />
18 liikmesriigist ning ülejäänud<br />
kohalik personal. Viimastest<br />
enamuse moodustavad tõlgid. Zugdidi<br />
asub 350 km kaugusel pealinnast<br />
Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel<br />
Mustast merest. Piirkond hõlmab<br />
administratiivpiiri peaaegu 200 km<br />
ulatuses alates rannikust kuni Vene<br />
Föderatsiooni piirini. Linn asub mägedevahelises<br />
orus ning hea kliima tõttu<br />
kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud<br />
viljad, nagu mandariinid, sidrunid,<br />
Sõjapõgenike linnak. Pärast<br />
2008. aasta pommitamist<br />
kaotasid paljud pered oma<br />
kodud ja valitsuse ning EU rahadega<br />
ehitati põhiliselt Gori<br />
kanti erinevaid elurajoone.<br />
63
Change language