Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia

erakond ı peasekretär ajakiri 

erakonna 

liikmele 

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? 

Siim Kallase süda on rahul 

Noortekogu ootab uusi sõpru 

Liikmetest, erakonnast, valitsemisest

Too uus liige 

erakonda! 

Kui tood erakonda ühe uue liikme, 

siis kumbki teist ei pea tasuma tänavu liikmemaksu 

Kui tood 1. augustiks kolm uut liiget, 

pääsed erakonna suvepäevadele tasuta. 

Kui tood 1. detsembriks viis uut liiget, 

pääsed erakonna jõuluballile tasuta. 

Kui tood 1. detsembriks vähemalt 

kümme uut liiget, saad tasuta 

reisi Brüsselisse. 

Kui tood vähemalt 15 uut liiget, 

avaneb sul võimalus õhtusöögiks 

erakonna esimehe Andrus Ansipiga.

sisukord ı eessõna 

Sisukord 

4 

6 

7 

8 

9 

10 

11 

12 

14 

16 

17 

18 

19 

20 

22 

24 

26 

27 

28 

29 

30 

32 

34 

36 

38 

39 

40 

Miks ma kuulun Reformierakonda? 

Küsimusele vastavad erakonna liikmed. 

Vabaduse filosoofia. Kalev Kallemets 

tutvustab liberaalset maailmavaadet. 

Vabade mõtete akadeemia. 

Allan Allmere kirjutab Liberalismi Akadeemiast. 

Aukohus ja revisjonitoimkond. 

Liikme õigused ja kohustused. 

Koht, kus pidada laiemalt nõu. Küsimustele 

vastab volikogu esimees Rain Rosimannus. 

Tuba täis vaidlusi. 

Õhkkonnast juhatuses. 

Teekond peaministriks. Andrus Ansip 

soovis olla ettevõtja, kuid elu läks teisiti. 

Erakonna süda. 

Tutvustame erakonna peakontorit. 

Hobi ja töö üheskoos. Tartu- ja Jõgevamaa 

arendusjuht Terje Trei räägib oma põnevast tööst. 

Sära on silmis. Saaremaa MKO juht 

Jüri Kuusk seab kõrgeid eesmärke. 

Võru PKO tunneb toetust. 

Reformierakond on Võrus populaarne. 

Tuhandeid ühendav sõpruskond. 

Noortekogu liidab aktiivseid noori. 

Ärksate naiste ühendus. 

Maie Urbas tutvustab NaiRe tegemisi. 

Riigikogu suurim meeskond. 

Riigikogu liikmed räägivad oma fraktsioonist. 

Ministrid nõunike pilgu läbi. 

Nõunikud iseloomustavad oma ministreid. 

Erakonna struktuur. 

Ülevaade kogu Reformierakonnast. 

Töö peaministri kõrval. 

Oma ülesannetest räägib Gerli Aarma. 

Euroopa Parlament mõjutab kõiki. 

Tutvustab Silver Meikar. 

Erakordselt põnev amet. 

Tartu linnapea Urmas Kruuse vaheldusrikas töö. 

Maaelu edendaja. 

Aivar Rosenberg edendab Sõmerpalu elujärge. 

Reformierakonna infokanalid. 

Info liikumiseks on loodud hulk viise. 

Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused. 

Ülevaade erinevatest tegemistest. 

Pilk minevikku. 

Kronoloogiline ülevaade erakonna ajaloost. 

Tervikpildi kokkupanek. Annika Arras 

tutvustab valimiskampaania korraldamist. 

Asutaja süda on rahul. 

Siim Kallas on erakonna arenguga rahul. 

Sõbrad laias maailmas. Tutvustame 

Reformierakonna partnereid välismaal. 

Eesti Reformierakonna programm. 

Kõigest, millele soovime tähelepanu pöörata. 

48 Kontaktid. 

Inimeste ja ühenduste kontaktandmed. 

w w w.refor m.ee 

Ajakiri erakonna 

liikmele 

Reformierakond on tegusid vaadates olnud kahtlemata üks 

Eesti mõjukamaid organisatsioone. Heitke pilk Eesti lähiajalukku 

ja näete, milliseid otsuseid oleme koos partneritega aja 

jooksul teinud ning milliste tähtsate sündmuste juures oma 

ideedega alusepanijad olnud: vanemahüvitis, ettevõtete investeeringute 

tulumaksuvabastus, maksusüsteem, Euroopa 

Liidu ja NATO-ga liitumine ning palju muud. 

Erakond ei ole kindlasti asi iseeneses. Erakonna moodustavad 

selle liikmed. See väljaanne ongi neile pühendatud. Lugeda 

saab nii mitmesuguste tööde tegijatest erakonnas kui ka 

erakonna liikmete osalemisest Eesti juhtimisel alates omavalitsusest 

kuni peaministri toolini. 

Iga artikli taga peituvad inimesed – erakonna liikmed, kes 

soovivad midagi Eesti heaks ära teha. Erakonda kuulumine 

annab selleks suurepärase võimaluse. 

Reformierakond on väga mitmekülgne organisatsioon, 

kust enda jaoks huvitavat leiab ilmselt igaüks. Meil leidub 

klubilist tegevust nii noortele kui ka vanematele, harivaid 

koolitusi ning meelelahutusüritusi. 

Kui küsida reformierakondlastelt, miks nad on meie erakonda 

astunud, saame loomulikult erinevaid vastuseid. Kuid 

üks on selge: meid ühendab liberaalne maailmavaade. Nende 

kaante vahel tutvustame ka liberalismi põhiseisukohti, mille 

saab võtta kokku loosungiga „Ela ise ja lase teistel elada”. Me 

oleme ikka – keerulistel ja lihtsamatel aegadel – olnud selgeima 

näoga erakond Eestis. Erakond, mille liikmetel on sarnased 

põhiväärtused: töökus, julgus edasi minna, rikkumatus 

ning soov ise kaasa lüüa, kui tegemiseks läheb. 

Mul on hea meel, et oled just meie meeskonna liige. Loodan, 

et leiad kaasalöömiseks võimaluse, ja kui ei leia, siis lood 

selle ise, nagu üks reformikas seda teeb. 

Peatse kohtumiseni, 

Väljaandja: Reformierakond 

Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 

Tel 680 8080, faks 680 8081 

info@reform.ee, www.reform.ee 

Tootja: Profimeedia 

info@profimeedia.ee, www.profimeedia.ee 

Trükk: PrintBest Trükikoda 

Kristen Michal, 

Reformierakonna peasekretär 

ERAKONNA 

LIIKMELE 

erakond ı peasekretär AJAKIRI 

Kuidas Andrus Ansipist sai peami 

Siim Kallase süda on rahul 

Noortekogu ootab uusi sõp 

Liikmetest, erakonnast, valitsem 

3

erakond ı liberalism 

Vabaduse filosoofia 

Liberalism on arusaam, et kõik inimesed on 

sündinud võrdsete ja vabadena ning on oma elu 

peremehed, kirjutab Liberalismi Akadeemia 

nõukogu liige Kalev Kallemets. 

litud esindaja kaudu – määrata oma 

koormisi selle kohaselt, mida ma riigi 

kui terviku huvides õigemaks pean. Et 

Suurbritannia ei andnud Ameerika kolonistidele 

sõnaõigust nendele pandava 

maksukoormuse teemal, tõusid ameeriklased 

üles ning asutasid Ameerika 

Ühendriigid. 

Maksud madalaks 

Kuna üldiselt on liberaalid skeptilised 

selle suhtes, et keegi suudaks öelda, 

mis on teise inimese jaoks hea ja õige, 

siis pooldavad nad madalaid makse, et 

inimesed saaksid ise otsustada, mida 

oma raha ja eluga teha. Liberaalid saa- 

ise ja lase teistel 

„Ela elada” on liberalismi 

piisav kokkuvõte. Kui 

ma olen oma olemuselt 

vaba ja võrdne kõigi teistega, 

siis ei ole ju kellelgi 

õigust mind ülekohtuselt 

karistada, mul on õigus 

ausale ja võrdsele õigusemõistmisele. 

Samuti ei tohi 

keegi mind kui vaba inimest 

orjastada või maksudega 

koormata minu tahte 

vastaselt, järelikult 

peab mul olema 

sõnaõigus – kas 

või kaudselt vavad 

aru, et riigil pole midagi, mida ta 

varem poleks kodanikelt ära võtnud. 

Ka välispoliitiliselt ei soovi liberaalid 

teiste riikide siseasjadesse sekkuda ning 

peavad sõdasid kohutavaks eksituseks. 

Igal rahvusel nagu igal inimesel on loomulik 

õigus vabadusele ja enesemääramisele. 

Kellelgi pole õigust ühtki inimest 

ega rahvust tema tahte vastaselt 

orjastada või survega tema seisukohti 

mõjutada. 

Liberalism aitab elu edendada, sest 

igaühe vabadust pooldades on igal inimesel 

võimalus leida oma tunnete ja elukogemuse 

kujunemisele vastavalt eluvaldkond, 

mille vastu ta tunneb kõige 

suuremat kirge ja teotahet. Üldjuhul on 

inimene edukas ja õnnelik just selles 

valdkonnas, mis talle enim rahuldust 

pakub. Pooldades eraomandit, loob liberalism 

võimaluse turumajanduse 

arenguks ja tohutuks spetsialiseerumiseks 

ning eri asjade tootmise efektiivsuse 

kasvuks üle kogu maailma. Eraomand 

loob ühtlasi eeldused selleks, et 

inimesed on valmis nägema tohutult 

vaeva oma leiutiste teiste inimesteni toomise 

nimel, olgu selleks iPod, külmutus- 

4 

w w w.refor m.ee

liberalismi akadeemia ı erakond 

Vabade 

mõtete akadeemia 

Liberalismi edendamiseks ja tutvustamiseks ühiskonnas 

on reformierakondlased loonud Liberalismi 

Akadeemia, kirjutab projektijuht Allan Allmere. 

Reformierakond tegeleb päevast 

päeva päevapoliitiliste 

Kui 

küsimustega, siis akadeemia vaatab üldist 

pilti laiemalt. Liberalismi Akadeemia 

eesmärk on edendada liberaalset 

maailmavaadet seismaks vastu sotsialistlike 

meeleolude tõusule ühiskonnas. 

kapp või odavlennud. Kusjuures on 

tähelepanuväärne, et liberaalsetes riikides 

on heaolu ühiskonnas palju 

ühtlasemalt jaotunud kui sama arengutasemega 

riigikesksetes riikides. 

Teistest tuleb lugu pidada 

Kui inimene ei tunne erilist kirge teisi 

inimesi kamandada ja talle ei meeldi 

ka tema enda kamandamine, siis on 

suur tõenäosus, et inimene on hingelt 

liberaal. Liberaalses ühiskonnas peab 

pidama lugu teistest inimestest – nad 

kõik on ühel või teisel moel erilised, 

kummalised, naljakad või isegi võõrad. 

Ei ole mõistlikku põhjust, miks 

suhtuda halvasti teisest rahvusest, 

rassist, muusikamaitse või riietusega 

inimestesse – see teeb elu üksnes palju 

ebameeldivamaks. Liberalism ei 

tähenda anarhismi; vabadus on alati 

seotud vastutusega oma tegude eest. 

Liberaalid naudivad vabaduse tunnet 

nii looduses, näiteks mägedes, 

tunnetes muusika kaudu kui ka mõtetes 

suurepäraste raamatute 

ja ajaloo kaudu. 

Raamat ja film 

Akadeemia on loonud Reformierakonna 

liikmed, kes on tuntud kui liberaalsete 

mõtete eest seisjad erakonna sees. 

Akadeemia nõukokku kuuluvad Arto 

Aas, Igor Gräzin, Kalev Kallemets, Heiki 

Kranich, Kalev Kukk, Rein Lang, 

Jürgen Ligi ja Kristen Michal. 

Igapäevatöös korraldab akadeemia 

koolitusi üle Eesti, kus käivad esinemas 

tuntud liberaalid Eestist, ning haldab liberalismiportaali 

www.liberalism.ee. 

Peale seminaride on akadeemia välja 

andnud Ludwig von Misesi kirjutatud 

raamatu „Liberalism”, mida saab osta 

raamatupoodidest, ja filmi „Võitlus maailma 

majanduse pärast”. 

Need teosed aitavad selgitada inimestele 

liberalismi võlusid läbi aegade. 

Järgmise raamatuna tõlgiti eesti keelde 

Johnny Munkhammari „Reformide 

teejuht”, mis annab taas kord hea võimaluse 

avardada koolitustele lisaks 

oma silmaringi ka ise. 

Seisame sotsialismile vastu 

Täna, kus nii mõneski Euroopa Liidu 

riigis valitsevad vasakpoolsed jõud ning 

nende tegutsemise tagajärjeks on kõrge 

maksukoormus ja aeglane majanduskasv, 

peame olema valvsad. Eesti eeskujuliku 

maksusüsteemi ja inimeste üldise 

heaolu tagamisel on Liberalismi Akadeemia 

ülesandeks ühiskonnas oluline 

ja kandev roll. Mida rohkem me teame 

liberalismist, seda kergem on meil vastu 

seista sotsialistlike meeleolude 

tõusule Eesti ühiskonnas. 

Loe lähemalt www.liberalism.ee 


5

erakond ı liikmed & üldkogu 

Miks ma kuulun 

Reformierakonda? 

Reformierakonda on astutud erinevatel 

põhjustel, kuid üks, mis ühendab kõiki 

liikmeid, on ühine maailmavaade, 

selgub reformierakondlaste vastustest. 

Andrus Ansip, 

52, Eesti Vabariigi 

peaminister 

Me kõik tahame olla 

oma riigi väärikad 

kodanikud. Me tahame 

tugevat Eestit. Kõik, kellele isikuvabadus 

ja vaba turumajandus on olulised, 

võiksid liituda Reformierakonnaga. 

Koos teeme Eesti tugevamaks. 

Paul-Eerik Rummo, 

67, Riigikogu liige 

Tulemuslikku poliitikat saab teha vaid 

meeskondlikult ja neid meeskondi 

Üldkogu ühendab kõiki 

nimetataksegi erakondadeks. Eri erakondadel 

on erinevad arusaamad ja ka 

erinevad põhimõttelised alused, millest 

need arusaamad välja kasvavad. Elu 

on näidanud, et erinevad 

on ka viisid oma arusaamu 

levitada ja ellu 

viia, s.o erinev poliitiline 

kultuur. Et poliitika 

pakub mulle huvi ja 

ma tahan sellega tegeleda, 

olen valinud meeskonna, 

mille põhimõtteline alus, arusaamad ja 

kultuur on mulle kõige lähemad. Selle 

meeskonna nimi on Reformierakond. 

Üldkogu koosneb erakonna kõikidest liikmetest ja on erakonna kõrgeim 

juhtorgan. Korraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt kord ühe aasta 

jooksul, teatades sellest vähemalt üks kuu ette. 

Üldkogu: 

• kinnitab erakonna põhikirja ja programmi, 

• kuulab ära erakonna esimehe, revisjonitoimkonna ja erakonna 

Riigikogu fraktsiooni aruanded, 

• otsustab ühinemise teiste erakondadega, 

• määrab erakonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete arvu, 

• valib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna, 

• valib erakonna auesimehe, 

• kinnitab erakonna aastaaruande, 

• kinnitab erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa 

Parlamendi valimisteks. 

Igor Gräzin 

56, Riigikogu liige 

Kallas kutsus. Ütles 

nagu peategelane 

Oskar Lutsu följetonis 

„Partei” (kohustuslik 

lektüür kõigile!): tead, 

on asutamisel uus erakond ... Elasin 

tol ajal (1994) Ameerikas, aga teadsin, 

millised on Siimu vaated – olime neid 

omavahel testinud NSVL ülemnõukogus 

aastail 1989–1990 – ja seda, et Siim 

Kallase erakond sobib mulle igal ajal ja 

igas kohas. Ja nii oli ja ongi. 

Vello Talviste, 

56, Paide Gümnaasiumi direktor 

1990. aastal valiti mind 

Eesti Kongressi saadikuks. 

Kahe tegevusaasta 

jooksul sain lähedalt 

tuttavaks erinevate 

maailmavaadete ja erinevate 

erakondade-parteide 

programmidega. Võtsin 

neist omaks liberaaldemokraatliku 

maailmavaate. 

1993. aastal asutasin Paides liberaaldemokraatliku 

rühmituse, et osaleda samal 

aastal toimunud kohalike omavalitsuste 

valimistel. Olime edukad. Septembris 

1995 astusid paljud selle rühmituse liikmed 

Eesti Liberaaldemokraatliku Partei 

(ELDP) liikmeteks, nende hulgas ka 

mina. Sama aasta novembris asutati 

ELDP programmilisel baasil Reformiera- 

6 

w w w.refor m.ee

liikmed & üldkogu ı erakond 

kond ning sel moel sai minust kohe ka 

Reformierakonna asutajaliige. Olen tänaseni 

oma valikus kindel. 

Andrus Arro, 

53, rindkerekirurgvanemarst 

Kuulun Reformierakonda, 

sest jagan 

erakonna maailmavaadet. 

Osalesin aktiivselt 

juba erakonna 

asutamises Tartus, seega tunnen pikemat 

aega paljusid asutajaliikmeid. Reformierakonda 

kuuluvad ka minu kaks 

täisealist poega ning mõned mu poegade 

sõbrad on juba parlamentigi jõudnud. 

Rõõmu teeb asjaolu, et sisulistes 

aruteludes vanusevahet ei tunnetata. 

Nii erakonda astudes kui ka nüüd 

on mu oluliseks motiiviks ikka Eesti 

elu paremaks muuta. Mu igapäevatööd 

ja eraelu erakonda kuulumine peaaegu 

ei mõjuta, sest ma olen õnnelik inimene 

– pere on tore ja töö südamelähedane. 

Tarmo Noop, 

40, AS-i A. Le Coq juhataja 

Miks ma olen Reformierakonnas: et 

toetada nii aktiivselt kui 

ka passiivselt liberaalse 

maailmavaate ja 

majandusvabaduse 

arengut Eestis, sest 

usun, et sellele alternatiivi 

pole. 

Airis Meier, 

31, Euroopa Liberaalide ja 

Demokraatide Liidu fraktsiooni 

nõunik Euroopa Parlamendis 

Esimene põhjus on 

kindlasti see, et ma 

lihtsalt usun nendesse 

väärtustesse, 

mida Reformierakond 

endas kannab. 

Teiseks põhjuseks on 

aga asjaolu, et selle organisatsiooni 

sees hinnatakse inimesi nende tahte ja 

tegude järgi. Igaüks, kes tahab särasilmil 

kaasa aidata Reformierakonna 

missioonile – parema Eesti nimel –, 

selle võimaluse ka saab. Nii minagi. 

Priit Kallakas, 

23, Reformierakonna 

Tartu piirkonna 

arendusjuht 

Enne Reformierakonda 

astumist tegelesin 

Pärnus pikemat aega 

mitmesuguste noorteorganisatsioonidega. 

Tartusse õppima 

siirdudes otsisin organisatsioone, mille 

tegevuses kaasa lüüa. Siis nägingi 

Reforminoortes meeskonda, kus oma 

energiat rakendada ja kus on võimalik 

midagi korda saata. 

Pikemalt on mind erakonnaga sidunud 

eelkõige positiivsed inimesed ja 

suurepärane meeskond, kuid ka võimalus 

näha, et otsused, mida Reformierakonnas 

tehakse, realiseeruvad meie 

ümber päevast päeva, muutes meie 

kõigi elu paremaks. 

Vladimir Hazinski, 

60, õppetooli juhataja 

Osalemisega erakonna 

tegevuses soovib inimene 

kinnistada oma 

maailmavaadet oma 

riigi poliitikas. Olles 

valinud Reformierakonna, 

toetan ma nii erakonnale kui ka 

mulle endale tähtsat liberaalset ideoloogiat 

ja majandusmudelit. Avatud 

diskussioonid ja jäiga struktuuri puudumine 

on selle erakonna suureks eeliseks 

loomeinimeste jaoks. 

Jaana Kalinistova, 

21, üliõpilane 

Alustasin Reformierakonna 

noortekogust, 

seejärel astusin 

ka erakonda, 

sest see aitab saada 

paremini aru ühiskonnas 

toimuvast, samuti väljendada 

oma positsiooni ning osaleda 

sellisel viisil meie keskkonna loomises. 

Pooldan Reformierakonna liberaalset 

suunitlust, mis võimaldab rohkem tegutseda 

inimesel endal ja mitte sõltuda 

riigistruktuuridest niivõrd palju, kui 

mõne muu tänapäeva poliitilise 

korral puhul. 


7

erakond ı aukohus ja revisjonitoimkond 

8 

Erakonna au ja 

südametunnistus 

Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse 

indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab 

erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab 

hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta. 

on aukohtul on õigus 

Samas esitada erakonna juhatusele 

ettepanek arvata erakonna väärtuste 

ja põhikirjaga vastuollu läinud liige 

erakonnast välja. Aukohtu liikmed 

valib erakonna volikogu. Aukohus 

koguneb nii tihti, kui vajalik, ja nii harva, 

kui võimalik. Reformierakonnas on 

aukohtul seni vähe tööd olnud. 

Aukohtu juhtimine tähendab eelkõige 

tohutut vastutust – seda nii nende 

erakonnaliikmete ees, kes on sunnitud 

aukohtu ees seisma, kui ka kõikide teiste 

erakonnakaaslaste ees. Aukohtu juhtimisega 

kaasnevad lisakohustused hetkest, 

kui aukohtule on esitatud 

menetluse algatamise avaldus. 

Peale esimehe kuuluvad Aukohtusse 

veel Uno Mereste, Paul-Eerik Rummo, 

Erik Salumäe ja Heli Suvi 

Andrus Umboja, 

Aukohtu esimees 

Et kõik klapiks 

Selleks, et järgitaks reegleid ja kõik oleks seaduspärane, 

on Reformierakonnas moodustatud revisjonikomisjon. 

toimkond kontrollib 

erakonna ra- 

Revisjoni 

haliste vahendite ja varade kasutamise 

seaduspärasust. Samuti on toimkonna 

tööks kontrollida volikogu delegaatide 

volituste õigsust ning juhatuse, volikogu 

ja erakonna maakondlike ja piirkondlike 

organisatsioonide juhatuste tegevuse 

vastavust erakonna põhikirjale. 

Et hindamine oleks erapooletu, ei 

tohi revisjonitoimkonda kuuluvad reformierakondlased 

kuuluda erakonna 

juhatusse ega olla erakonna palgalised 

töötajad. Tegemist on kolmeliikmelise 

inimeste rühmaga, mille valib erakonna 

üldkogu kuni kaheks aastaks. 

Revisjone tehakse vähemalt kord 

aastas, vajaduse korral sagedamini. 

Kuna revisjonitoimkond allub vaid üldkogule, 

koostab ja esitab toimkond erakonna 

varade kasutamise ja kontrolli 

aruande üldkogule. Enne seda esitab 

revisjonitoimkond oma ettepanekud 

juhatusele läbi arutamiseks. 

Revisjonitoimkonna liikmeks olemine 

tähendab nii vastutusrikast funktsiooni 

erakonna toimimise tagamisel kui 

ka erakonnapoolset usaldust. Lisaks esimehele 

kuuluvad toimkonda Ene 

Kaups, Lennart Liba ja Mati Raidma. 

Mati Raidma, 

revisjonitoimkonna esimees 

Liikme 

õigused ja 

kohustused 

Reformierakonna liikmeks sobib 

iga vähemalt 18-aastane teovõimeline 

Eesti kodanik või püsivalt 

Eestis elav Euroopa Liidu kodanik, 

kes tunnistab erakonna programmi 

ja põhikirja ning ei kuulu ühtegi 

teise erakonda. 

Erakonna 

liikmel on õigus: 

zzvalida erakonna juhtorganeid ja 

olla neisse valitud; 

zzsaada täielikku informatsiooni 

erakonna tegevuse kohta; 

zzesitada ettepanekuid kõigi 

erakonna tegevust puudutavateküsimuste 

kohta; 

zzolla eriarvamusel erakonna 

jooksva poliitika suhtes, erakonna 

tegevusvormide ja meetodite 

valiku otsustamisel vähemusse 

jäädes nõuda oma ettepaneku 

läbiarutamist ja protokollimist; 

zzolla soovitajaks erakonna liikmekandidaadile; 

zzpeatada liikmeksolek erakonnas; 

zzastuda erakonnast välja. 

Erakonna liige 

on kohustatud: 

zzkinni pidama põhikirjast ja 

täitma erakonna juhtorganite 

otsuseid; 

zzmaksma liikmemaksu, mille 

suuruse kehtestab erakonna 

volikogu; 

zzerakonna juhtorganitesse valituna 

võtma nende tööst aktiivselt 

osa; 

zzaitama oma igapäevase tegevusega 

kaasa erakonna maine 

tõusule; 

zzmitte osalema mis tahes grupi, 

ühenduse või organisatsiooni 

töös, mille eesmärgid või 

tegevus on vastuolus erakonna 

programmiliste põhimõtetega. 

w w w.refor m.ee

volikogu ı erakond 

Koht, kus pidada 

laiemalt nõu 

Reformierakonna volikogu esimehe Rain 

Rosimannuse sõnul koguneb volikogu siis, 

kui juhatusest jääb väheks. Enda jaoks peab 

ta volikogu juhtimist auasjaks. 

Kui tihti volikogu koos käib? 

Põhikirja järgi peab volikogu kogunema 

vähemalt kaks korda aastas. Tegelikult 

juhtub see umbes iga kahe kuu 

tagant. Väga palju sõltub poliitilisest 

olukorrast – kas on vajadus erakonnaga 

laiemalt nõu pidada või mitte. Volikogu 

koguneb enamasti siis, kui juhatuses 

arupidamisest üksi jääb väheks, 

kuid samas ei ole asi nii tähtis, et peaks 

üldkogu kokku kutsuma. 

Kuidas muutub volikogu koosseis? 

Volikogu koosseis muutub jooksvalt 

ja muutumise põhjuseks on valimised. 

Olgu nendeks kas Riigikogu, erakonna 

maakonna või piirkonnaorganisatsioonide 

juhtide valimised. Sest volikogusse 

kuuluvad Riigikogu fraktsioon ja 

erakonna ministrid ning maakondade 

ja piirkondade liidrid. Sellised muutused 

on üldjuhul sujuvad ning mõjutavad 

volikogu tööd sama palju, kui erakonna 

näo üldist muutumist mõjutab 

uute inimeste esilekerkimine või kellegi 

jäämine tagaplaanile. 

Otse loomulikult moodustab volikogu 

ühe suure meeskonna, sest volikogu 

näol on tegu erakonna tipp- ja keskastmejuhtide 

koguga, mis ajab ühte, 

Reformierakonna asja. 

Mis on põhilised teemad, millega 

volikogu tegeleb? 

Volikogu otsustada on jäetud terve 

hulk erakonna otsuseid, näiteks koalitsioonilepingute 

heakskiitmine ja erakonna 

valitsusse mineku või sealt äratuleku 

otsustamine, aukohtu moodustamine, 

ministrite tegevusele hinnangu andmine, 

liikmemaksu suuruse kinnitamine – 

kui nimetada vaid kõige olulisemaid. 

Igapäevases praktikas võtab suurema 

osa volikogu tööst poliitilise olukorra 

arutamine ja hindamine ning töö erakonna 

programmi kallal. Pidevalt 

tehakse tööd uute ideede otsimise nimel, 

et parandada erakonna programmi ja 

panna kokku valimisplatvorme. Selleks 

otstarbeks on volikogu moodustanud 

alalised programmikomisjonid. 

Millised olulised otsused esmaselt 

meenuvad? 

Neid on omajagu: esimese valitsuse 

moodustamine Keskerakonnaga 2002. 

aastal, valitsusse minek Res Publica ja 

Rahvaliiduga pärast 2003. aasta valimisi, 

jättes kõrvale Keskerakonna ja Isamaaliidu. 

Ja nii edasi. 

Millised teemad tekitavad erakonna 

volikogus enim vaidlusi? 

Eks ikka need samad kõige suuremad 

valikud: millise erakonnaga moodustada 

valitsus? Kas teha partneritega 

poliitilisi kompromisse ja kui kaugele 

nendega minna? Üks kõige pingelisemaid 

ja põhjalikumaid volikogu arutlusi 

oli omal ajal teemal, kas ühineda Res 

Publicaga või mitte. 

Miks oled volikogu esimees? Mida 

see amet Sinu jaoks tähendab? 

See on suuresti auasi ja tähendab ennekõike 

erakonnakaaslaste suurt usaldust. 

Koosoleku juhtimine ise ei ole ju 

kuigi raske, kui erakonna esimehe ajalimiidi 

piires püsimine välja arvata. 

Reformierakonna volikogu 

Reformierakonna volikokku kuuluvad maakondlike ja piirkondlike juhatuste 

esimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed, 

erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ning Euroopa Parlamenti 

valitud erakonna liikmed. 


9

erakond ı juhatus 

Tuba täis vaidlusi 

Reformierakonna juhatusse kuuluvad värvikad 

isiksused. Juhatuse otsused sünnivad erinevate 

vaatenurkade kaalumise, vaidluste ja kirglike 

arutelude tulemusena. 

hoolimata valitseb juhatuses 

selge aru- 

Sellest 

saam, mille nimel tegutsetakse 

– see on võimalikult väheste 

piirangutega majanduslikult 

tugev Eesti. „Selle eesmärgi 

nimel minnakse ühtse meeskonnana 

ka läbi halli kiviseina, 

kui vaja,” kinnitab juhatuse liige 

Keit Pentus. Parlamendi fraktsiooni kõrval 

on erakonna juhatus koht, kus kujundatakse 

poliitika, mida Eesti suurim 

parlamendierakond riigis ellu viib. 

Erinevad vaatenurgad 

„Erakonna aseesimehena on juhatuses 

osalemine suur vastutus, aga ka suur 

võimalus mõjutada riigis toimuvat just 

selles suunas, mida sisemiselt õigeks 

pean,” kinnitab Pentus. 

Lauri Luige sõnul kandideeris tema 

juhatusse seepärast, et peab vajalikuks, 

et ka noorte hääl oleks erakonna juhtorganis 

esindatud. 

Jürgen Ligi kinnitusel annab 

juhatuse liikmeks olemine 

talle võimaluse osaleda 

ja panustada ning 

muidugi ka au. „Mul 

on jultumust mõelda, et 

mu panus juhatuse otsustesse 

ja aruteludesse võib nende sisukust 

toetada,” nimetab ta oma kandideerimise 

põhjusena. 

Enim kirgi on juhatuses tekitanud 

majandusteemad. „Ma ei nimetaks 

seda mitte niivõrd vaidluseks, kuivõrd 

energiliseks aruteluks, kus ideid ja ettepanekuid 

põhjendatakse väga tuliselt,” 

selgitab Pentus. 

Liigagi ühtsed 

Lauri Luige sõnul kiputakse vahel 

juhatuses liberaalsetest aadetest kaugenema. 

Sellistes olukordades ärkab 

enamasti aga erakonna südametunnistus 

ja asjad loksuvad paika. „Eks kõige 

Mis on juhatus? 

Reformierakonna juhatusse kuulub 

11–15 liiget, kelle on valinud 

erakonna üldkogu salajasel hääletusel. 

Juhatus koguneb üle 

nädala kolmapäeviti. 

Juhatuse ülesanne on kinnitada 

erakonna eelarve, panna poliitilisteks 

läbirääkimisteks kokku 

delegatsioonid, nimetada ministrikandidaadid 

ja peasekretär ning 

vajaduse korral arvata erakonna 

liikmeid erakonnast välja. 

suuremaid emotsioone tekitavad ikka 

suuri summasid puudutavad tundlikud 

ja rasked teemad,” lisab Luik. 

Ligi sõnul leidub juhatuses jutukamaid 

ja kirglikumaid liikmeid, kuid kunagi 

ei ole moodustatud fraktsioone. 

„Oleme ehk liigagi 

ühtsed,” sõnab Ligi. 

Luige sõnul peab igas 

eluterves organisatsioonis 

valitsema tasakaal. 

„Loomulikult tuleb meil 

eriarvamusi ette, kuid see 

ongi poliitika võlu. Poliitika on ju teatavasti 

kompromisside ja koostöö kunst. 

Reformierakonna juhatus kujutab endast 

ühtset meeskonda, kus otsused 

võetakse üldjuhul vastu konsensuslikult,” 

kinnitab Luik. 

10 

w w w.refor m.ee

esimees ı erakond 

Asutajaliikmest 

Reformierakonna 

esimeheks ja 

peaministriks 

tõusnud Andrus 

Ansip mõtles jätkata 

ettevõtjana, 

ent saatusel oli 

oma soov. 

Kuidas sattusite Reformierakonda? 

Minu jaoks autoriteetsed inimesed 

eesotsas Siim Kallasega lõid 1995. aastal 

uut erakonda. Tulemas olid kohalike 

omavalitsuste volikogude valimised. 

Seda, mida Tartus oleks tahtnud näha 

teistmoodi, oli palju. Soov oli muuta liberaalsest 

maailmavaatest lähtudes elu 

Tartus paremaks. Vajadus oli tugeva, 

isikuvabadust austava, vaba turumajanduse 

reegleid järgiva erakonna järele. 

Otsustasin kaasa lüüa. 

Miks suundusite poliitikasse? 

Erakonna loomise ajal ei pidanud ma 

silmas, et minust saab poliitik. Soovisin 

jätkata ettevõtjana ja tahtsin, et Eestis 

koheldaks kõiki ettevõtjaid ühtemoodi, 

et ettevõtluskeskkond oleks soodne ja 

stabiilne. Siis tulid kohalikud valimised 

ning osalesin valimisplatvormide koos- 

Teekond 

peaministriks 

tamises ja muud moodi erakonna töös. 

1996 sattusin autoavariisse, misjärel olin 

algul voodis ja hiljem ratastoolis. Ühel 

päeval olin jälle terve ja tugev ning parasjagu 

läks Tartu linnal vaja linnapead. 

Nii oligi, et 1998. aasta 10. septembril 

valiti mind Tartu linnapeaks. 

Kuidas sai teist Reformierakonna 

esimees ja peaminister? 

Linnavalitsuses langetasime otsuseid, 

mida tulnuks teha juba märksa 

varem, ja linlastele need otsused meeldisid. 

Pool aastat pärast mu linnapeaks 

saamist olid Riigikogu valimised, kus 

ma kandideerisin erakonna nimekirjas 

selleks, et erakonnale hääli tuua. Andsin 

valijatele teada, et ma ei kavatsegi 

linnapea kohalt lahkuda ja Riigikokku 

minna, kui nad ka peaksid mulle palju 

hääli andma. Osutusin valituks, kuid 

jätkasin linnapea ametis. Ja sügisel toimunud 

kohalike omavalitsuste valimistel 

sain ma hääli rohkem, kui keegi varem 

Tartus saanud oli. Mingit imet või 

midagi erilist me Tartus ei teinud – arutasime, 

langetasime otsuseid. Võib-olla 

efektiivne otsustamine ongi see märksõna, 

mille pärast meid toetati. 

2002 tulid järgmised kohalike omavalitsuste 

valimised ja jälle sain rohkem 

hääli, kui keegi varem saanud oli. 

2004. aastal otsustas Siim Kallas 

minna Brüsselisse Euroopa Komisjoni. 

Sain erakonna ühe aseesimehena volitused 

juhtida erakonda sel ajal, kui esimees 

on Brüsselis. 

Tartust erakonda juhtida on aga 

suhteliselt keerukas, eriti Riigikogu 

fraktsiooniga suhelda. Seetõttu võtsin 

vastu majandus- ja kommunikatsiooniministri 

koha. Kui Siim Kallas ei mõelnudki 

Brüsselist tagasi tulla ja erakonna 

esimehe koht jäi vabaks, valiti mind 

erakonna esimeheks. 

Pärast poolt aastat majandusministrina 

sai minust peaminister. 2007. aastal 

võitis Reformierakond esmakordselt valimised 

ning võitnud erakonna esimehest 

sai uuesti peaminister. Olen selles 

ametis olnud juba pea neli aastat. 


11

erakond ı peasekretär 

Erakonna 

süda 


peakorteris töötavad 

mõnusad inimesed ning 

töö on seal huvitav, 

kinnitab peasekretär 

Kristen Michal. 

sõnul on igal organisatsioonil, 

kes 

Michali 

tahab olla pikaajaliselt efektiivne, vaja 

meeskonda. „See tagab nii põhiväärtuste 

püsimise kui ka uute tulijate väljaõppe, 

aitab taustajõuna muresid lahendada 

ning vajaduse korral loob uusi lahendusi 

nii sisus kui ka vormis,” räägib Michal. 

„Selleks ongi meil peakontor, inimesed 

riigi- ja kohalikes ametites ning ülejäänud 

meeskond maakondades.” 

Mõnus seltskond 

Michali sõnul tehakse kontoris ära kõik 

tööd, mida erakond vajab. „Eeskätt aitame 

liikmeid, piirkondi ja aktiivseid 

poliitikuid. Korraldame nii haldusasju, 

IT-küsimusi kui ka kommunikatsiooni. 

Meie töö on alates väljamõtlemisest – 

loomisest ja arendamisest – kuni elluviimise 

ja kontrollini,” sõnab Michal. 

Kontoris töötavad inimesed on peasekretäri 

hinnangul mõnusad ja töö ise 

huvitav. Sellise intensiivsusega kogemust 

ei saa kuskilt mujalt. „Peale selle 

on meil tõeliselt hea kohv ühest – ja tulevikus 

ka mustikajook teisest – masinast,” 

lausub Michal. 

Meeskonnakaaslaste juures peab ta 

oluliseks sädet, soovi oma tööd teha ja 

võimet areneda. „Ja seda, et neil õnne 

oleks. Meile ei võeta tööle inimesi, kes 

ütlevad, et mingi asi on võimatu,” kinnitab 

Michal. Kontorisse on leitud inimesi 

erakonna seest, eriti noorte hulgast 

otsides. „Mõne pressiinimese, keda 

on olnud raske leida, oleme palganud 

Fontese abiga,” lisab Michal. 

Peasekretäri ülesanne on juhtida erakonna 

igapäevast eluolu: tagada, et rahaasjad 

on korras, et poliitiline vanker 

veereb, et inimesed oleksid olemas ja 

töötaksid kõik ühes suunas. „Kui kõik 

sujub, ei näe mind keegi ja see on hea. 

Siis, kui mind näha ei ole, saan tegeleda 

uute arengute nuputamisega. Seda peangi 

kõige vajalikumaks – märgata uusi 

võimalusi erakonnale. Ja võin öelda, et 

täna näen neid palju,” räägib Michal. 

Teda motiveerib töö juures võimalus 

teha palju asju, mida mujal teha ei 

saaks. „Mul on võimalus muuta Eesti 

Vabariiki ning aidata teisi inimesi. Sellest 

piisab,” lisab Michal. 

Seitse rauda tules 

Suurimaks väljakutseks on see, et aega 

on alati vähe, mis tähendab, et tähtis on 

seejuures eristada olulist ebaolulisest ja 

olla omade jaoks alati kättesaadav. „See 

on kõige raskem igapäevaselt, eriti kui 

umbes seitse rauda on kogu aeg tules,” 

sõnab Michal. 

Oma suurimaks saavutuseks peab ta 

heade inimeste kutsumist meeskonda – 

ilma nendeta ei saaks ju midagi tehtud. 

„Selle tulemusena oleme tõenäoliselt 

edukamad kui kõik teised. Alates 2003. 

aastast kuni tänaseni oleme nii kohalikul 

tasandil kui ka riigis päris võimsalt 

edasi liikunud. Pisut olen ilmselt ka selles 

saanud kaasa lüüa,” räägib Michal. 

12 

w w w.refor m.ee

peakontor ı erakond 

Vasakult ülemine rida: Kristen Michal (peasekretär), Kadri Tamme (koolitusnõunik), Mati Leet (IT-nõunik), Reimo Nebokat (piirkondade 

divisjoni nõunik), Karl Tamme (noortekogu peasekretär), Kalev Lillo (piirkondade divisjoni juht), Silver Pukk (avalike suhete juht) ja 

Jevgeni Zurjari-Ossipov (nõunik). Vasakult alumine rida: Annika Arras (kommunikatsioonijuht), Rain Hansen (andmehaldur), Kristi 

Viitamees (sekretär), Marika Eevel (raamatupidaja), Kristiina Sild (sisekommunikatsiooni nõunik), Martin Kukk (Tallinna arendusjuht), 

Allan Allmere (Liberalismi Akadeemia projektijuht), Terje Rohi (peakontori juhataja) ja Olesja Aun (projektijuht). 

Kommunikatsioonidivisjon 

Piirkondade arendusdivisjon 

Peakontorist kuuluvad sellesse divisjoni 

vaid kaks inimest: divisjoni juht Kalev 

Lillo ja nõunik Reimo Nebokat. 

Väljaspool kontorit kuuluvad koosseisu 

kõikide maakondade arendusjuhid, 

lisaks Tartu ja Tallinna arendusjuht. 

Nende kõigiga koos on piirkondade 

arendusdivisjon Reformierakonna 

suurim struktuuriüksus. 

Meie divisjon koosneb kindlasti 

kõige jutukamatest tegelastest. 

Töö on lihtsalt selline. 

Selgitame erakonnas toimuvat 

ajakirjanike kaudu laiemale 

avalikkusele ja sisekanalite 

kaudu erakonnaliikmetele. 

Kõige jutukam on meil Silver, kes 

avalike suhete juhina suhtleb meediaga. 

Kõige rohkem kirjatekste vormib 

Peep, kes peatoimetajana vastutab 

kõikide ajalehtede ja ajakirjade ilmumise 

eest. Kõige targem on meil Kadri, 

sest tema juhib kõikvõimalikke koolitusi 

ja üritusi. Reklaamkingitustest ja 

postitamisvõimalustest teab 

kõige rohkem Kristiina. Olesja 

ja Jevgeni teevad kõike seda, 

mida teisedki, ainult et vene 

keeles. Kauneimad fotod teeb 

meil Katrina, põnevaimad videoklipid 

miksib kokku ja osa IT-juhtmeid 

juhib Rain. Ilma patsita patsiga poiss 

ehk IT-nõunik Mati varustab meid 

interneti, kodulehekülgede, blogide ja 

bittidega. Ja sotsiaalvõrgustike spets 

netis on meil Anni. 

Annika Arras 

Kontoris analüüsime arendusjuhtidelt 

ning maakonna- ja piirkonnajuhtidelt 

saabuvat teavet. Teine tegevus on 

suunatud tulevikku: plaanime tegevusi, 

mis aitavad kaasa erakonna arengule, 

ja anname asjakohaseid nõuandeid, 

vahel lausa ülesandeid, arendusjuhtidele 

ning maakonna- ja 

piirkonnajuhtidele. Kalev Lillo 

Haldusdivisjon 

Meie esmane ülesanne on olla hea 

majavaim. Eelkõige hoolitseme selle 

eest, et kontor oleks korras ning kõik 

toi- 

miks nagu kellavärk. 

Sekretär Kristi võtab 

naeratades külalised 

vastu ning aitab neil 

kas telefoni teel või 

kirjalikult vajalikud 

kontaktid luua või 

küsimustele vastused 

saada. Vahel on vaja inimene 

lihtsalt ära kuulata. Raamatupidaja 

Marika peab punktuaalselt raamatut, 

tema töö sisu on siililegi selge 

– keeruline, aga samas ülioluline. Kontori 

juhataja Terje üritab raha, mõtteid 

ja tegusid ühtseks tervikuks kombineerida. 

Liikmete jaoks peab toimuma mitmesuguseid 

harivaid ja huvitavaid 

üritusi. Erakonna suurüritused olgu 

võimsad ning läbimõeldud. 

Terje Rohi 


13

erakond ı arendusjuht 

Hobi ja töö 

üheskoos 

Oma huvitavast viieaastasest töökogemusest 

Jõgevamaa ja Tartumaa arendusjuhi kohal 

räägib Terje Trei. 

peab poliitikat enda hobiks, 

Terje nimetades oma praegust 

ametit ühtlasi võimaluseks töö ja hobi 

ühildada. Arendusjuhiks sai ta tänu 

oma otsusele sellele kohale kandideerida. 

„Erakonnas alles loodi arendusjuhtide 

võrgustikku. Osutusin valituks ja nii 

ma siis toimetama asusingi,” sõnab ta. 

Kaks maakonda, 

üks ringkond 

Trei vastutab erandlikult korraga kahe 

maakonna arengu eest, mis moodustavad 

ka Riigikogu valimistel ühe ringkonna. 

„Riigikogu valimistega seoses 

on hea, kui ringkonna tegevust arendab 

sama inimene, sest kohalike omavalitsuste 

valimiste aastal on kahes maakonnas 

tegutsemine päris suur väljakutse. 

Samas on see muidugi hea võimalus 

ennast proovile panna,” ütleb Trei. 

Tema sõnul on arendusjuhi kõige esmasem 

ülesanne infovahendus kontori 

ja maakonna inimeste vahel. „Minu 

tööks on organiseerida maakonnaorganisatsiooni 

juhatuse sisesuhtlust ja suhtlust 

avalikkusega, abistada nii piirkonnaorganisatsioone 

kui ka aidata uutel 

liikmetel erakonna tegevusse sisse elada. 

Lisaks muidugi ürituste korraldamine, 

liikmete kaasamine erakonna suurüritustele 

ja palju muud,” räägib Trei, kelle 

sõnul on kõige pingelisem just valimiste 

periood. „Arendusjuht vastutab ka kampaania 

korralduse eest,” lisab ta. 

Kõige suuremat rõõmu teeb Treile 

erakonnaliikmete aktiivsus. „Kui kohtud 

piirkonnas inimestega, kellel sära silmis, 

siis on see parim innustaja järgmisteks 

katsumusteks. Võib öelda, et isegi 

murelike silmadega liikmed teevad rõõmu 

– kui neil on kaasas mõtted mure lahendamiseks 

ning minult oodatakse 

tuge ja innustust. Olemas on oma tahe 

midagi ära teha ja ei oodata, et keegi teine 

ära teeks. Selliselt tulevad uued ideed 

ja jälle on põhjust oodata hommikut, et 

tööle asuda,” kirjeldab Trei. 

Müüt sai murtud 

Arendusjuhina alustades oli Trei eesmärk 

murda Jõgevamaal müüt, et Reformierakond 

on rikkurite partei. „Ma 

ei ole leidnud liberaalide mõttehiiglaste 

teostest kohta, kus oleks kirjas, et liberaalse 

mõtteviisiga isik võib olla vaid 

see, kes elab dividendidest või kellel on 

kindlasti mitmekordne keskmine töötasu,” 

räägib Trei. Küll on tema sõnul õige 

see, et liberaal on rikas mõttevabaduse 

poolest. Tänaseks võib Trei hinnangul 

öelda, et see müüt on suures osas murtud, 

kuigi vastased ja konkurendid üritavad 

aeg-ajalt ikka vastupidist tõestada. 

Trei sõnu kinnitavad 2007. aasta Riigikogu 

valimistulemused. Tartumaal 

tuli valimisvõit ning Jõgevamaal parandati 

tulemust eelmiste valimistega võrreldes 

oluliselt. „Ees on kohalikud valimised 

ja mul on 18. oktoobril hea 

võimalus saada oma tööle hinnang,” sõnab 

Trei. 

Arendusjuhi töö on tema sõnul suhtlemine, 

suhtlemine ja veel kord suhtlemine. 

„Siit saab järeldada, et Reformierakonna 

arendusjuhid lihtsalt lobisemise 

pärast üksteisega ei suhtle, aga kui 

on vaja nõu oma ala inimeselt, siis näiteks 

minul on arendusjuhid telefonimälus 

eraldi rühmana esile toodud ja neile 

lausa oma helin pandud,” räägib Trei. 

„Seda helinat kuuldes jätan iga toimingu 

14 

w w w.refor m.ee

lihtliige ı erakond 

pooleli ...” Kindlasti on arendusjuhid 

tema sõnul ühtne seltskond ning suhtlevad 

omavahel nii rõõmude kui ka murede 

teemal. 

Eesmärgid paigas 

Arendusjuhina on Trei sõitnud Jõgevamaal 

läbi vist iga tee, mis kaardile 

märgitud, ja vahel ka mõne sellise tee, 

mida kaardil polegi. „Ka Tartumaa on 

saanud kodusemaks. Olen kohtunud 

paljude inimestega ja saanud üsna hea 

ülevaate kõigest, mis on ja mida ei ole,” 

räägib Trei. 

Trei kandideeris Jõgeva- ja Tartumaa 

2007. aasta valimistel. „Tulemus 

oli positiivne ja andis teadmise, et miski 

pole võimatu, kui teed oma tööd hingega 

ja suhtled inimestega avameelselt,” 

Arendusjuhi töö on 

suhtlemine, suhtlemine 

ja veel kord suhtlemine. 

mõtiskleb Trei. „Mõnikord tuleb kibedat 

tõdegi edastada, ent just selline see 

elu ongi: rõõm ja mure käsikäes.” 

Kes on arendusjuht? 

Arendusjuht on võtnud endale eesmärgiks 

esindada tulevikus oma ringkonna 

inimesi Riigikogus. „Selleks peame 

me aga muidugi erakonnas töötama 

igal tasandil, et meie head mõtted jõuaksid 

inimesteni otse meilt ja lihtsas keeles. 

Peame olema valmis lükkama ümber 

vastaste ja konkurentide moonutatud 

sõnumid meie tegemistest,” lisab 

Trei. 

Arendusjuhid on Reformierakonna käepikendused maakondades. Nad 

on aktiivsed erakondlased, kelle töö on korraldada oma maakonnas või 

piirkonnas üritusi, võtta vastu uusi liikmeid, korraldada juhatuste koosolekuid 

ja maakondlikke valimiskampaaniaid ning täita paljusid muid ülesandeid, 

mis tagavad erakonna sujuva toimimise. 


15

erakond ı MKO 

Sära on silmis 

liitunud väga paljud suurepärased inimesed.” 

Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk on võtnud 

eesmärgiks luua Saaremaal selline organisatsioon, 

millele ei suuda lähema 20 aasta jooksul vastu 

seista ükski teine erakond. 

„Uskuge 

mind, see on väga 

reaalne eesmärk,” 

kinnitab Kuusk. „Tehtud on palju ja 

palju järjepidevat tööd on veel ees. Ega 

tublisid ja haritud inimesi ei ole kunagi 

liiga palju, seega tuleb nad üles otsida 

ja meeskonda kutsuda – vaid nii muutume 

tugevamaks.” 

Liikmete arv kasvab 

Kuuse sõnul läheb saarlastel hästi. Liikmesus 

on tõusnud ligi 40%. „See ei ole 

lihtsalt tuim number, vaid tähendab 

paljusid aktiivseid, sõbralikke ja ettevõtlikke 

inimesi. Arvan, et nii mõnelgi tekib 

healoomuline kadedus, kui ta meie 

organisatsiooniga tuttavaks saab. Palju 

leidub noori, kes on oma põlvkonna 

vaieldamatud liidrid,” räägib Kuusk. 

Kuusk valiti MKO juhiks värske reformierakondlasena. 

„Selle ametikoha 

puhul on oluline eelkõige piirkonnajuhtide 

usaldus. Mind usaldati ja minu 

asi on usaldust mitte kuritarvitada. 

Tundsin, et mul on aeg panustada organisatsiooni 

arengusse ja seda ma täna 

teengi,” räägib Kuusk. Tema sõnul sujub 

töö tõrgeteta, liigutakse püstitatud 

eesmärkide poole. Algul tuli selgitada 

välja, milline on hetkeolukord, ja jälgida 

organisatsioonisiseseid jõujooni. 

Kuuse väitel vaatleb ta arengut 10– 

15 aasta perspektiivis. „Organisatsiooni 

ehitamine on lõputu töö ja seda lihtsalt 

tuleb teha, muidu jääme ajale jalgu 

ja aeg ei halasta. Kindlasti on tähtis töövõit 

piirkonnajuhtidest koosneva meeskonna 

loomine ja seda kõige paremas 

mõttes. Käitume ja mõtleme meeskonnana,” 

lisab Kuusk. „Teine oluline töövõit 

on piirkonna areng – meiega on 

Täis teotahet 

Kuuse sõnul on organisatsioonis tekkinud 

sisemine konkurents, mida ta 

ainult tervitab. Kui mingi ametikoht 

vajab täitmist, siis valitakse sellele kohale 

parim kandidaat. Omal ajal astus 

Kuusk erakonda seetõttu, et Kärla vallas 

tegutsedes mõistis ta, et erakonda 

kuulumine on vajalik, sest meeskond 

on suur tugi. Reformierakonnale tema 

silmis alternatiivi poliitmaastikul pole, 

sest sinna kuuluvad toredad, ettevõtlikud 

ja kogemustega inimesed, kellel 

on, mida edasi anda. 

Saaremaa arendusjuhi Terje Eimre sõnul 

sai Jüri Kuusest MKO juht tänu sellele, 

et tal oli sära silmis, hulganisti häid 

mõtteid ning rohkesti teotahet. Tema 

hinnangul on Kuuse suurimaks saavutuseks 

eelkõige see, et organisatsioon on 

oluliselt noorenenud. „Ta on juurde toonud 

palju noori aktiivseid inimesi. Ta on 

taganud Saaremaa MKO jätkusuutlikkuse,” 

kinnitab Eimre. 

Maakonnaorganisatsioon (MKO) 

Kui Reformierakonnal on maakonnas vähemalt kaks piirkondlikku organisatsiooni, 

võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks luua erakonna maakonnaorganisatsiooni 

(MKO), mille moodustamise kinnitab erakonna juhatus. 

Ka maakondlikul organisatsioonil on oma juhatus ja esimees. Maakonna 

tasandil teatud küsimuste ja tegevuste kooskõlastamise eeliseks on tulusam 

ühistegevus. Muu hulgas koordineeritakse näiteks Riigikogu kampaaniad. 

MKOd tegutsevad igas maakonnas. 

16 

w w w.refor m.ee

PKO ı erakond 

Võru PKO 

tunneb 

toetust 

Võru PKO juhi Andu 

Värtoni sõnul näitab 

Reformierakonna populaarsus 

Võrus, et 

erakonda kuuluvad 

ettevõtlikud, aktiivsed 

ja positiivsed 

inimesed. 

PKO tänavune eesmärk 

Võru on võita kohaliku omavalitsuse 

valimised ning jätkata linna 

arendamist atraktiivseks ja tänapäevaseks 

elukeskkonnaks. 

Asjadega kursis 

PKO juhatus ja volikogu fraktsiooni liikmed 

käivad koos vähemalt neli korda 

kuus ning on väga hästi kursis kohalike 

oludega – midagi ei jäeta kahe silma vahele. 

„Vajaduse korral küsime abi oma 

ala spetsialistidelt, kellega teeb erakond 

pidevat koostööd,” sõnab Värton. Tema 

hinnangul leidub juhatuse liikmete hulgas 

häid ideede generaatoreid, näiteks 

Erki Saarman, Innar Mäesalu ja Meelis 

Munski. „Arendusjuht Aire on meile 

väga suur tugi igapäevaste pisiasjade 

korraldamises. Tema hoolitseb kõigi 

ürituste ja koosolekute kokkukutsumise 

ja korraldamise eest,” räägib Värton. 

Värton ei pea PKO juhi ametit keeruliseks. 

„Võru on nii minu kui ka meie 

liikmete kodulinn ning tänu linna parajale 

suurusele teame-tunneme oma liikmeid 

piisavalt. See on üks paljudest asjadest, 

mis teeb selle piirkonna juhiks 

olemise lihtsaks,” selgitab ta. „Tunneme 

üksteist ja oskame koondada inimesi 

kokkusaamistele. Raskused tekivad ainult 

siis, kui ise olukorra raskeks hindad 

ega suuda positiivselt mõelda.” 

Eesmärgiks võit 

Suurimaks saavutuseks Võru PKO 

juhina peab ta 2005. aasta valimiste 

võitu ning võimulolemist. Et koalit- 

sioonipartner on olnud koostöö nimel 

piisavalt paindlik, on praeguseks juba 

90% koalitsioonilepingust täidetud. 

Piirkonna valupunktiks on Värtoni 

hinnangul linnaelanike olmeprügiga 

seonduv. Samuti vajab Võru vastuvõetava 

teenusega hooldekodu-pansionaati. 

Lähituleviku eesmärk on saavutada 

sügisestel valimistel linnavolikogus 

enamus. Võrumaa arendusjuhi Aire 

Mäesalu sõnul korraldati oktoobris 

2008 Võrus küsitlus, millest selgus, et 

Reformierakond on kõige populaarsem 

erakond piirkonnas. 

Piirkonnaorganisatsioon (PKO) 

Piirkonnaorganisatsiooni moodustavad ühes linnas või vallas elavad erakonnaliikmed. 

Mõnes paigas koondab PKO ka mitme valla reformierakondlasi. 

PKO tasandil toimub peamine erakondlik tegevus. 

Iga PKO valib endale juhatuse ja esimehe, kelle volituste aeg on maksimaalselt 

kaks aastat. PKO koguneb vähemalt kord aastas üldkoosolekuks, 

kus kinnitatakse eelmise aasta tulude-kulude aruanded ja järgmise aasta 

eelarved, enne valimisi ka valimisnimekirjad. Peale iga-aastase üldkoosoleku 

toimuvad piirkondlikud koosolekud, väljasõidud ja muud üritused. 


17

erakond ı noortekogu 

Tuhandeid 

ühendav 

sõpruskond 

Eesti Reformierakonna 

noortekogu ühendab 

noori vanuses 15 kuni 35 

eluaastat, liikmete hulgas 

on nii kooliõpilasi, 

üliõpilasi kui ka juba kogemustega 

poliitikuid. 

18 

on selge, noortekogu liikmeid 

seob aktiivne ellu- 

Üks 

suhtumine, liberaalne maailmavaade 

ja tahtmine oma mõtted teoks teha. 

Reformierakonna noortekogu on tegelikult 

4500-liikmeline sõpruskond, 

mida iseloomustavad sõnad edukas, 

terve, tasakaalus ja vaba. Sõpruskonna 

peamine väärtus on vabadus ning 

tegevuse eesmärk on tagada inimestele 

rohkem vabadust ja selle kaudu ka selgem 

vastutus. 

Noortekogu liikmel on võimalik 

näha juba varakult tõelist poliitikat ja 

selle põhjal otsustada, kas poliitika võiks 

saada ka tema elukutseks või jääb see 

hobiks. Reformierakonna noortekogu 

on ühtlasi Eesti tuleviku kujundajaks ja 

vaba mõtteviisi edasiviijaks. 

Noortekogu eesmärk on tagada järelkasv 

uute ja eeskujulike Reformierakonna 

liikmete ja poliitikute näol. Samuti 

püütakse kasvatada liberaalselt, 

majanduslikult ja iseseisvalt mõtlevate 

noorte hulka, kellest saavad ühiskonna 

täisväärtuslikud kodanikud ning liberaalse 

maailmavaate pooldajad ja propageerijad. 

Reformierakonna noortekogu jaoks 

on igal aastal suursündmuseks suvepäevad, 

mis on muutunud liikmete seas 

väga populaarseks. Igal sügisel peetakse 

noortekogu üldkoosolekut, kus valitakse 

noortekogule uus juhatus ja esimees. 

Kuid see pole veel kõik – Reformierakonnal 

on üle 50 noorteklubi, kes 

korraldavad oma klubides mitmesuguseid 

klubikoosolekuid, koosviibimisi ja 

koolitusi ning valivad oma klubile igal 

aastal uue juhatuse ja esimehe. 

Noortekoguga liitumine võib olla 

esimene samm su pikal ja edukal poliitikukarjääril. 

Kui sul tekkis meie vastu 

huvi, siis noortekoguga liitumise avalduse 

saad täita aadressil www.reforminoored.ee, 

samuti saad liituda mõnel 

üritusel, kus reforminoored esindatud 

on. Hea võimalus selleks on näiteks 

iga-aastased noortemessid „Teeviit” 

ja „Intellektika”. 

Noororava 

10 käsku 

1. Ole AUS ja OTSEKOHENE! 

2. Ära logele! 

3. JULGE pealehakkamine on 

pool võitu! 

4. Jaga oma pähkleid alati 

teistega! 

5. Säästa kallist aega! 

6. Julge ELADA! 

7. Ole töö ajal tõsine ja peo 

ajal CRAZY! 

8. Ole igas tujus VIISAKAS! 

9. Pea meeles, et ükski 

PÄHKEL pole liiga kõva! 

10. Lase erakonnakaaslastel 

sinu üle UHKUST tunda! 

w w w.refor m.ee

klubid ı erakond 

Ärksate 

naiste ühendus 

Reformierakonna naisteklubi NaiRe ühendab 

neid, kes soovivad midagi enda ja 

ühiskonna jaoks ära teha. 

sse kuuluvad naised 

NaiReeri paigust üle Eesti. 

Liikmed on erineva taustaga ja erinevatelt 

elualadelt. NaiResse kuuluvad 

naised usuvad, et maailma saab tõesti 

ise paremaks muuta. NaiRe liikmeks 

saab astuda iga täisealine naine, kes 

tunnistab NaiRe põhimõtteid, maailmavaadet 

ja põhikirja. NaiRe liikmeks 

pürgijal peab olema kaks soovitajat, kes 

on kuulunud sellesse naisteühendusse 

vähemalt ühe aasta. NaiRe liikmeks 

saada soovija ei pea kuuluma Reformierakonda, 

aga ta ei tohi olla ka mõne 

teise erakonna liige. NaiRe esinaine valitakse 

iga kahe aasta tagant üldkoosolekul. 

NaiRe esinaine juhib ühenduse 

tegevust ja arendamist. 

Tutvus Eestimaaga 

NaiRe juhiks kandideeriva Maie Urbase 

sõnul on NaiRe igal aastal korraldanud 

kaks suurüritust Eestimaa eri paigus, et 

tutvuda sealse eluoluga ning kasutada 

saadud teadmisi oma poliitilises tegevuses. 

„Vähem tähtis pole ka see, et NaiRe 

Mis on NaiRe? 

Eesti vanim poliitiline naisteorganisatsioon 

Naiste Reformiklubi, nüüdse nimega 

Reformierakonna Naisteühendus 

NaiRe, moodustati vaid pool aastat 

pärast Reformierakonna sündi Naumanni 

fondi korraldatud naiste seminaril 

Pärnus 30. aprillil 1995. aastal. 

saab ennast ja Reformierakonna poliitilisi 

põhimõtteid tutvustada piirkonna 

inimestele,” räägib Urbas. 

2006. aasta juunis külastas NaiRe 

22-liikmeline delegatsioon Toomas Savi 

kutsel Brüsselit. „Sel suvel kandideerib 

Euroopa Parlamenti NaiRe üks säravamaid 

liikmeid Kristiina Ojuland. Kui 

meil on oma esindaja Brüsselis, tiheneb 

kindlasti ka NaiRe side välismaiste organisatsioonidega,” 

räägib Urbas. 

Aitab plaane ellu viia 

Tema sõnul on peale ühiselt korraldatud 

ettevõtmiste ühenduse eeliseks see, 

et naistel on koos tihti lihtsam oma mõtteid 

ja plaane ellu viia. „Eesti veel küllalt 

meestekeskses poliitikamaailmas on Nai- 

Re toeks oma liikmetele, kes soovivad 

tegeleda aktiivse poliitikaga. Samuti on 

NaiRe heaks hüppelauaks Reformierakonda 

astumisel,” sõnab Urbas. Tema 

näeb NaiRet tulevikus Eesti poliitikas 

tugeva, maineka ja arvestatava 

organisatsioonina. 

NaiRe on liberaalse maailmavaatega 

poliitikahuviliste naiste elujõuline ühendus. 

NaiRe peamisteks eesmärkideks 

on toetada naiste laiemat osalemist 

poliitilises elus ning korraldada oma 

liikmetele koolitusi ja kohtumisi. 

Maie Urbas 

Veel klubisid 

Seenioride klubi 

Seenioride klubi ühendab Reformierakonna 

eakaid liikmeid. Klubi tegevuse 

eesmärk on aktiveerida eakaid selleks, 

et Eesti poliitika kujundamisel võetaks 

arvesse ka vanema põlvkonna arvamust. 

Klubi organisaatorid korraldavad 

kohtumisi ja diskussiooniõhtuid 

erakonna juhtivpoliitikutega. Käiakse 

ühistel reisidel ja kultuuriüritustel. Seeniorid 

propageerivad liberaalseid ideid 

Eesti eakama elanikkonna hulgas. 

Filmiklubi 

Kord kuus kogunevad filmihuvilised 

reformierakondlased erakonna peakontorisse, 

et vaadata mõnda poliitilise 

või ühiskondliku alatooniga linateost. 

Spordiklubi 

Reformierakonna spordiklubi ühendab 

erakonna neid liikmeid, kellele on 

tähtis hea tervis ja sportlik vorm. 

Üheskoos on ikka toredam sportida 

kui üksinda. 


19

erakond ı riigikogu fraktsioon 

Riigikogu suurim 

meeskond 

Reformierakonna fraktsioon töötab 

31-liikmelise meeskonnana nii Toompea saalis 

kui ka väljaspool seda, kinnitavad saadikud. 

Helmer Jõgi 

Valitud Tartu linnast 

Meie fraktsioonis on noorte tarmukust 

ja tegutsemistahet, vanemate tarkust ja 

kogemusi. Selline kooslus tekitab positiivset 

sünergiat ja kindlustunnet, et 

õigeid asju tehakse õigesti. 

Tõnis Kõiv 

Valitud Järva- ja Viljandimaalt 

Fraktsioon on suur ja meil on palju 

erinevaid inimesi. Erinevustest tekib 

kooslus, mida ühendab liberaalne, inimeste 

vabadust austav maailmavaade 

ja usk oma riiki. 

Mati Raidma 

Valitud Pärnumaalt 

Kui poliitikutest ja suurtest isiksustest 

koosnevat rühma võib nimetada 

meeskonnaks, siis Reformierakonna 

fraktsioon on väga hea meeskond. Samas 

on meeskonnamudeleid erinevaid. 

Meid teeb tugevaks meie mõtte- ja arvamusvabadus. 

Taavi Rõivas 

Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine 

ja Põhja-Tallinna linnaosast 

Meil on ilma liialdusteta parlamendi 

kõige terviklikum meeskond, kus leidub 

iga valdkonna asjatundjaid ning abso- 

luutselt iga valimisringkond on esindatud. 

Ühtse meeskonnana käime iga kuu 

ühes maakonnas, et olla pidevalt kursis 

igas Eesti nurgas toimuvaga. 

Margus Lepik 

Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt 

Fraktsiooni liikmed on äärmiselt asjatundlikud, 

tugeva sotsiaalse tunnetusega 

ja täiesti populismivabad poliitikud. 

Tänu pidevale koosolemisele on tekkinud 

tugev meeskonnatunne nii Riigikogu 

saalis eelnõusid vastu võttes kui 

ka väljaspool Riigikogu ringi liikudes. 

Rain Rosimannus 

Valitud Harju- ja Raplamaalt 

Tugev ja mitmekesine tiim. Ja mis peamine 

– inimestevaheline õhkkond on 

positiivne ja avatud. Isegi siis, kui me 

vaidleme. Ja vaidleme küll. 

Erik Salumäe 

Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine 

ja Põhja-Tallinna linnaosast 

Fraktsioon on ülimalt hea meeskond. 

Fraktsioonis on väga erinevatel elualadel 

tegutsenud, erineva poliitilise 

ja juhtimiskogemusega erinevas eas 

inimesi. See kõik on meie rikkus ning 

seda rikkust suudetakse ka täiel määral 

kasutada ja rakendada, ilma et kellegi 

arvamust vähem oluliseks peetaks. Olgugi 

vaidlused fraktsiooni sees sageli 

väga elavad, suudetakse alati kujundada 

selline seisukoht, mille taga seisab 

ühtselt kogu fraktsioon. Suhtlemine 

fraktsiooni sees on üksteisest ja üksteise 

arvamustest lugupidav, sõbralik, 

usalduslik ja väga ühtehoidev. 

Igor Gräzin 

Valitud Tartu- ja Jõgevamaalt 

Jaak Salumets – suur moraalne õpetaja, 

treener, meie eetiline etalon. Peep Aru 

– kirglik, kui vaja, ja alati täis krutskeid 

ja huumorit; hiilgav Eesti omavalitsuste 

ekspert, tegelikult ainus riigi peale. 

Jürgen kajastab oma olekuga meie 

majanduse torisevat seisu. Ivi Eenmaa 

– elegantsus ruudus, veidi eelmistest ae- 

20 

w w w.refor m.ee

iigikogu fraktsioon ı erakond 

Vasakult Jaanus Rahumägi, Harri Õunapuu, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Raivo Järvi, Hanno Pevkur, Urmas Klaas, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Igor Gräzin, 

Margus Lepik, Erik Salumäe, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets, Tatjana Muravjova, Imre Sooäär, Keit Pentus, Tõnu Juul, Tõnis Kõiv, Silver Meikar, Hannes Astok, 

Taavi Rõivas, Mati Raidma, Kalle Palling, Helmer Jõgi, Väino Linde, Ene Kaups, Kristiina Ojuland, Rein Aidma, ja Jürgen Ligi. Pilt tehtud 27. märtsil 2008. 

gadest, nondest, kus mehed olid mehed, 

naised olid naised ja lapsed tegid nende 

vahel vahet. Nii võtaks kogu laua läbi ja 

selguks, et olemegi kõik toredad inimesed. 

Aga kuna ka väga erinevad, siis peavad 

Keit ja Rain olema nagu kaks noort 

kõrbelõvi, et seda satsi koos hoida. 

Ene Kaups 

Valitud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt 

Meil on suurepärased inimesed ja tugev 

meeskond. Luurele võiksin minna nii 

kõigiga koos kui ka igaühega eraldi. 

Hannes Astok 


Fraktsioon töötab hea meeskonnana, 

kuhu kuulub ka palju suurepäraseid 

naisi. Olen paremini tundma õppinud 

paljusid, keda varem teadsin vaid põgusate 

kokkusaamiste põhjal või teleekraanilt. 

Palju toredaid inimesi! 

Peep Aru 

Valitud Järva- ja Viljandimaalt 

Meie fraktsioon on hea meeskond, luurele 

läheks koos küll. Vaidlemise ajal 

vaieldakse, kuid pärast vaidlust võib 

kõigiga sõbralikult kannu õlu võtta. 

Urmas Klaas 

Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt 

Meie fraktsioon on Riigikogu suurim, 

31 liiget. Keeruline on panna sellist 

suurt ning solistidest koosnevat seltskonda 

ühtse koorina kõlama. Ometi 

on see meil oma dirigendi Keit Pentuse 

juhtimisel õnnestunud. Aitäh kõigile 

headele kolleegidele! 

Silver Meikar 


Eesti Reformierakond propageerib liberaalset 

maailmavaadet, seega on arutelud 

ja arvamuste paljusus fraktsioonis 

igati teretulnud. Erinevad seisukohad 

ning kompromisside otsimine vaid tugevdavad 

meeskonda ning niikaua, kui 

suudame oma igapäevatöös järgida nende 

ühisväärtuste kaitsmist, mille nimel 

erakond kunagi loodi, olemegi 

parim fraktsioon Riigikogus. 


21

valitsemine ı ministrid 

Ministrid 

nõunike pilgu läbi 

Reformierakonna ministreid iseloomustavad 

nende nõunikud, kellega nad kõige tihedamini 

oma igapäevatöös kokku puutuvad. 

Jagab 

peensusi 

Välisminister 

Urmas Paet 

kordselt puutusin Ur- 

kokku 1999. 

Esmamasega 

aastal ja seda tööalaselt – tema ülemusena, 

mina alluvana. Mõningate ajaliste 

vahedega oleme sellest ajast saati 

koostööd teinud. Usun, et meil on Urmasega 

nende pikkade aastate jooksul 

tekkinud vastastikune usaldus ning 

teadmine, mida me võime teineteiselt 

oodata ning millele kindlad olla. Pakun, 

et hea meeskonna aluseks on mõttemaailmade 

ja iseloomude sobivus. 

Tõe kriteerium on praktika ehk reaalse 

elu tulemused. Urmas on töötanud 

varem kultuuriministrina ja nüüd juba 

Valitsuse sünd 

neljandat aastat välisministrina. Mõlemad 

ministeeriumid on sellel perioodil 

väga olulisel määral edasi arenenud, 

avanenud on uued võimalused, mida 

varem ei ole suudetud saavutada. 

Urmas valdab ministrina valdkonna 

teemasid peensusteni, ta on sõbralik ja 

koostööaldis. 

Andrus Umboja 

välisministri nõunik 

28. märtsil 2007. aastal kirjutasid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica 

Liit ning Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond alla koalitsioonileppe. Sellega 

sai muu hulgas selgeks uue valitsusliidu koosseis, mille kohaselt kuuluvad 

Reformierakonnale viis ministriportfelli. Samal päeval kinnitati juhatuse 

koosolekul erakonna ministrikandidaadid: Andrus Ansip (peaminister), 

Urmas Paet (välisminister), Laine Jänes (kultuuriminister), Rein Lang 

(justiitsminister) ja Jaanus Tamkivi (keskkonnaminister). 23. veebruarist 

2009 on sotsiaalministriks Hanno Pevkur. 

Muhe 

ülemus 

Peaminister 

Andrus Ansip 

on olnud neli aastat 

järjest Eesti 

Andrus 

peaminister – kauem kui keegi teine 

enne teda. Uskumatult pikk aeg sellise 

koormusega töö tegemiseks. Ta on 

suurepärase töövõime ja salapäraste 

energiavarudega ülemus, sest pärast 

kaheteisttunnist tööpäeva läheb ta veel 

jalgrattaga sõitma või suusatama, või 

loeb hulga lehekülgi tekste läbi ning 

refereerib järgmine päev sõna-sõnalt 

sama juttu silmagi pilgutamata. Tal 

on kadestamisväärselt hea mälu, eriti 

numbrite peale. 

Andrus on nõudlik teiste ja veel rohkem 

enda suhtes. Kui ta on endale midagi 

põhjalikult selgeks teinud, siis naudib 

ta hetke – näiteks ei kujutaks ette 

kedagi teist minemas rõõmuga Riigikogu 

kõnepulti, et seal neli tundi järjest 

opositsiooni küsimustele vastata. 

Väljaspool kaamerate tööulatust ja 

koosolekuid on Andrus muhe ülemus. 

Räägib lastelastest ja viskab nalja. Selline 

on meie peaminister. 

Gerli Aarma ja Henri Arras 

peaministri nõunikud 

22 

w w w.refor m.ee

ministrid ı valitsemine 

Ennekõike 

kultuuriinimene 

Kultuuriminister 

Laine Jänes 

on ennekõike kultuuriinimene. 

Ja alles siis 

Laine 

poliitik. Temas on, suur annus emotsionaalsust, 

aga ka enamikule reformierakondlastele 

omast riigimehelikkust, ratsionaalsust 

ja populismivaba käitumist. 

Laine on vahetu ja aktiivne suhtleja 

ning erakordselt hea esineja. Ta ei jäta 

kunagi kiitmast asju, mis talle meeldivad, 

ega unusta tunnustamast inimesi, 

kes on teinud ära suure töö või pakkunud 

välja hea idee. Ta märkab alati. 

Lainega on hea koos töötada. Vaatamata 

meie totaalselt erinevatele temperamenditüüpidele 

tekkis meil tööalaselt 

üsna kiiresti teineteisemõistmine ning 

vastastikune usaldus. Ja usaldus on töösuhetes, 

nagu ka muus elus, kõige alus. 

Mulle ääretult sümpatiseerib Laine 

tahe teha asju uutmoodi, ärgitada kõiki 

mõtlema innovaatiliselt, soov kasutada 

kultuurivaldkonnas senisest enam mitmesuguseid 

IT- lahendusi. Veelgi enam 

hindan tema alatist tähelepanu juhtimist 

sellele, et riiklikke investeeringuid 

tehes peetaks meeles regionaalset aspekti 

– inimesed ei ela Eestis vaid linnades, 

vaid elu on ka maal ja külades. 

Moonika Oras 

kultuuriministri nõunik 

Järgib 

põhimõtteid 

Sotsiaalminister 

HannoPevkur 

Hanno 

on inimene, kes on 

täis üllatusi. Näiteks 

ei ole ta kunagi tarbinud alkoholi ja ta 

on suur laululõvi. Samuti on ta abivalmis 

sõber ja hoolitsev pereisa. Hannoga 

on hea koos töötada, sest me mõlemad 

armastame Nõmmet. Samas ei ole 

temaga töötamine alati lust ja lillepidu. 

Kuid mulle meeldib, et meil on eriarvamusi, 

sest nii sünnivad parimad ideed. 

Hanno on hea minister, sest tal on 

üks põhimõte, mida inimesed sageli kipuvad 

unustama. See on: enne mõtle, 

siis ütle või tegutse. Kui Hanno nimetati 

ministriks, sain ma väga palju õnnitlusi. 

Tegi meele rõõmsaks, et nii paljud 

inimesed temasse usuvad. 

Õnne Pillak 

Riigikogu fraktsiooni nõunik 

Jaanust saan 

iseloomustada 

vaid ülivõrdes – tema 

kohta sobivad küll kõik omadussõnad, 

mis ühe hea inimese kohta öelda võib. 

Kui keegi tulebki ministri juurde halva 

tujuga, siis kostitatakse teda hea sõna 

ja rõõmsa meelega ning päev läheb 

rõõmsamalt edasi. 

Temaga on hea arutleda ja 

vaielda. Me näeme probleeme 

erineva nurga alt ja see 

annab lahenduste leidmiseks 

parima põhja. Nii mõnigi 

suur probleem muutub 

pärast lühikest arutelu 

olematuks vaid seetõttu, 

Visionäärist 

ratsionalist 

Justiitsminister 

Rein Lang 

Meremeelne mees 

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi 

Rein Langi 

näol 

on tegemist ennekõike 

ratsionaalse, 

konkreetse ja otsekohese 

inimesega. 

Keerutamist ta 

väga ei salli ning 

teemadega tegeleb 

sügavuti. Rein 

on ilmtingimata 

äärmiselt võimekas 

ning laia silmaringiga 

minister, kelle 

suust ei ole imelik 

kuulda küsimust „Kas sul midagi 

targemat pole teha?”. Kõige kohta on 

tal oma visioon ja arvamus. Kui keegi 

väärib arvamusliidri staatust, siis just 

tema. Sellise inimese alluvuses töötada 

on põnev, kuna liidrina motiveerib ta 

meeskonda oma tööd hästi tegema. 

Martin Tahvonen 

justiitsministri nõunik 

et Jaanus on oma otsustes kiire ja konkreetne. 

Ka ebamugavad olukorrad lahendab 

ta tempokalt. Ta ei lükka raskeid 

otsuseid teiste kaela ega ka 

kaugusesse. 

Üllatusterohke ja lõbus on elu 

keskkonnaministeeriumis pidevalt. 

Jõulupuhkuse ajal 

käis minister merel kalal ja 

maja peal räägitakse, et ta 

sai 4,7-kilose haugi. 

Evelin Oras 

keskkonnaministri 

nõunik 


23

erakond ı struktuur 

MAAKONDLIK 

ORGANISATSIOON (MKO) 

zzMKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus 

zzKoondab enda alla piirkondlikud organisatsioonid 

zzValib salajasel hääletusel vähemalt 

kolmeliikmelise maakondliku juhatuse ja 

esimehe 

zzErakonna peasekretär valib igale MKO-le 

arendusjuhi, kes vastutab MKO igapäevase 

toimimise ja valimiskampaaniate 

korraldamise eest 

RE NOORTEKOGU 

zzÜhendab liberaalse 

maailmavaatega noori alates 

16. eluaastast 

zzNoortekogul on oma juhatus, 

esimees, peasekretär ja piirkondlikud 

klubid 

PIIRKONDLIK 

ORGANISATSIOON (PKO) 

zzPKO moodustatakse, kui omavalitsuse 

haldusterritooriumil elab alaliselt vähemalt 

viis erakonna liiget 

zzPKO moodustamise kinnitab erakonna 

juhatus 

zzValib salajasel hääletusel kolme- kuni 

üheksaliikmelise piirkondliku 

juhatuse ja esimehe 

KLUBID 

zzMoodustatakse aktiivsete 

erakonnaliikmete poolt 

zzTäna tegutsevad Reformierakonna 

Naisteühendus NaiRe, 

seenioride klubi, diskussiooniklubi, 

filmiklubi ja spordiklubi 

REVISJONITOIMKOND 

zzLiikmete arvu määrab ja liikmed 

valib üldkogu kaheks aastaks 

zzLiikmed ei tohi olla samal ajal 

erakonna juhatuses ega erakonna 

palgalised töötajad 

zzKontrollib erakonna rahaliste 

vahendite ja varade kasutamise 

seaduspärasust 

RE LIIKMED 

VOLIKOGU 

zzLiitumiseks vajalik ühe 

erakonnaliikme soovitus 

zzLiikmekandidaat peab 

olema täisealine 

teovõimeline Eesti 

kodanik 

zzKoosneb maakondli 

esimeestest, erakon 

erakonna Riigikogu 

Vabariigi Valitsuses 

ministritest 

zzKoosolekud toimuva 

aastas 

zzValib salajasel hääle 

zzOtsustab erakonna 

zzValib aukohtu liikme 

zzKinnitab liikmemaks 

zzMoodustab alalised 

põhikirja- jm komisj 

ÜLDKOGU 

zzErakonna kõrgeim ju 

zzKoosneb kõikidest er 

zzKorraline üldkogu ko 

zzKinnitab erakonna põ 

ja valimisnimekirja R 

zzValib erakonna esim 

ja revisjonitoimkonna 

24 

w w w.refor m.ee

ke ja piirkondlike juhatuste 

na juhatuse liikmetest, 

fraktsiooni liikmetest ja 

erakonda esindavatest 

d vähemalt kaks korda 

tusel volikogu esimehe 

osalemise Vabariigi Valitsuses 

d 

u suuruse 

programmi-, 

onid 

RIIGIKOGU FRAKTSIOON 

zzRiigikokku kandideerijate nimekirja 

kinnitab volikogu 

zzReformierakonna nimekirjas Riigikokku 

pääsenud erakonnaliikmed moodustavad 

erakonna fraktsiooni 

zzFraktsioon valib endale esimehe ja 

aseesimehed 

zzViib ellu Reformierakonna 

poliitikat Riigikogus 

struktuur ı erakond 

MINISTRID 

zzMinistrikandidaadid 

nimetab juhatus 

zzMinistrid viivad ellu 


poliitikat Vabariigi 

Valitsuses 

ESIMEES 

zzValitakse üldkogu poolt 

salajasel hääletusel kaheks 

aastaks 

zzÕigus esindada erakonda 

kõigis õigustoimingutes 

htorgan 

akonnaliikmetest 

guneb kord aastas 

hikirja, programmi 

iigikogu valimisteks 

ehe, juhatuse 

JUHATUS 

zzValitakse üldkogu poolt salajasel 

hääletusel kaheks aastaks 

zzLiikmeid 11 kuni 15 

zzKõrgemalseisev organ kõigi maakondlike 

ja piirkondlike organisatsioonide jaoks 

zzKinnitab erakonna eelarve 

zzNimetab delegatsioonid, kes esindavad erakonda 

poliitilistel läbirääkimistel, ministrikandidaadid 

ja erakonna peasekretäri 

zzOtsustab erakonnaliikme erakonnast 

väljaarvamise 

PEASEKRETÄR 

zzValitakse juhatuse poolt 

kaheks aastaks 

zzVastutab erakonna 

igapäevase toimimise eest 

zzJuhib peakontori 

meeskonna tööd 

AUKOHUS 

zzValitakse volikogu 

poolt kaheks aastaks 

zzArutab erakonnasiseseid 

solidaarsuse 

rikkumisi 

PEAKONTOR 

zzPeakontori töötajad valib peasekretär 

zzKorraldab erakonna üritusi, koolitusi ja 

valimiskampaaniaid 

zzTegeleb erakonna 

avalike suhete ja 

sisekommunikatsiooniga 

zzHaldab erakonna rahalisi 

vahendeid ja vara 


25

valitsemine ı peaministri nõunik 

Töö 

peaministri 

kõrval 

Eesti Vabariigi peaministri 

nõuniku amet on vastutusrikas 

ja pingeline, ent annab 

erakordse võimaluse 

olla tähtsate otsuste tegemise 

juures. Oma tööst 

peaministri büroos räägib 

Gerli Aarma. 

vastutada on justiits- ja siseministeeriumi 

valdkond. 

Gerli 

„Hoian end valdkonnas toimuvaga 

kursis, analüüsin valitsuse menetluses 

olevaid regionaal- ja rahvastikupoliitikat 

puudutavaid eelnõusid ning valmistan 

ette kirjavastuseid. Samuti aitan korraldada 

peaministri maakonnavisiite ja poliitilisi 

kohtumisi, nõupidamisi,” räägib 

Gerli oma igapäevatööst. 

Vähe rutiini 

Nõuniku töös peab ta kõige huvitavamaks 

võimalust olla hästi informeeritud 

ning rääkida kaasa riiklike tähtsusega 

otsuste sündimises. „Samuti 

on peaministri büroos suhteliselt vähe 

rutiini – erinevad kohtumised, visiidid. 

Ehkki ettevalmistusprotsessi sammud 

on enamasti küllalt sarnased, on iga 

kohtumine huvitav, sest kord on teema 

uus, siis jällegi inimesed erinevad või 

lahendused üllatavad,” sõnab Gerli Aarma. 

Ta peab suureks väljakutseks ka 

valitsuse menetluses olevate eelnõudega 

tutvumist. „Analüüs on põnev osa 

tööst – palju huvitavat ja kasulikku teavet,” 

lisab ta. 

Peaministri büroosse tööle jõudis 

Gerli Reformierakonna kaudu. 2004. 

aastal vajas ta avaliku halduse tudengina 

kohta, kus teha praktikat. Gerli läks 

Reformierakonna kampaaniajuhina töötanud 

Arto Aasa jutule. Praktikale sattus 

ta siiski rahandusministeeriumisse, 

kuid erakonnas sai ta võimaluse aidata 

Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniameeskonda 

Nõmme-Mustamäe piirkonnas. 

Kui samal suvel sai Rein Langist 

Riigikogu aseesimees, asus Gerli 

tema juurde juba abina tööle. 

„Sealt läksin edasi tööle Riigikogu 

Reformierakonna fraktsiooni nõunikuks. 

Kui 2006. aastal vabanes peaminister 

Andrus Ansipi abi ametikoht, tek- 

kis mul meeldiv võimalus ise seda tööd 

tegema hakata, ning läinud suvel sai minust 

peaministri nõunik,” kirjeldab Gerli 

teekonda oma praegusesse ametisse. 

Veel ei kandideeri 

Peaministri büroos töötab seitse nõunikku, 

kellest neli on poliitilised nõunikud. 

„Igaüks meist vastutab kindla 

valdkonna eest. Kahtlemata moodustab 

peaministri meeskond ühtselt toimiva 

terviku, mille igapäevatööd ilmestavad 

omavahelised arutelud, tihe infovahetus 

ja soov tegutseda ühiste eesmärkide 

nimel,” räägib Gerli. 

Mis võiks olla järgmine ametikoht? 

„Sõltub nõunikust – kes soovib saada 

valla- või linnavolikogu liikmeks, kes 

Riigikogu liikmeks, kes unistab hoopiski 

tööst Brüsselis,” räägib Gerli ning lisab, 

et tema tänavustel valimistel 

veel ei kandideeri. 

26 

w w w.refor m.ee

europarlament ı valitsemine 

Euroopa Parlament 

mõjutab kõiki 

Euroopa Parlamendi ülesandeid ja olulisust 

tavainimeste jaoks selgitab Reformierakonna 

välissekretär Silver Meikar. 

Mis on europarlamendi funktsioon? 

Euroopa Parlament on otsevalitav 

Euroopa Liidu kodanike esinduskogu, 

mille ülesandeks on Euroopa Komisjoni 

seadusandlike algatuste menetlemine 

üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga, 

Euroopa Komisjoni koosseisu ja 

Euroopa Liidu eelarve kinnitamine 

ning demokraatliku järelevalve teostamine 

täidesaatva võimu üle. 

Kui Euroopa Liitu võrrelda rongiga, 

võib Euroopa Parlamenti nimetada rongi 

vileks. Euroopa Parlamendi moraalne 

ülesanne on teavitada liidu kodanikke 

sellistest poliitilistest arengutest Euroopa 

Liidu tasandil, millel on otsene või kaudne 

mõju kodanike igapäevaelule, ärgitada 

arutelu ning suurendada kodanike 

teadlikkust. Olulised otsused, mis langetatakse 

riikideülesel tasandil, ei tohi liidu 

kodanikele jääda millekski kaugeks ja 

abstraktseks. 

Oleks väga nukker, kui kogu aur 

kuluks vile peale, ja seetõttu peab Euroopa 

käituma ka rongi katlakütjana, 

andes impulsi Euroopa Liidu institutsionaalseks 

edasiminekuks. Alates 

Prantsusmaa ja Hollandi „ei”-st Euroopa 

Liidu põhiseaduse lepingule 2005. 

aastal on viibinud hädavajalik institutsionaalne 

reform, mis tuleb Lissaboni 

lepingu toel kiiremas korras ellu viia. 

Kuidas europarlament moodustatakse? 

Euroopa Parlament moodustatakse 

otsevalimistel kõigis Euroopa Liidu 

liikmesriikides. 

Kuidas mõjutab europarlament 

lihtsa inimese elu? 

Rohkem, kui paljud võivad arvata. 

Euroopa muutub iga aastaga üha lõimitumaks 

ning juba praegu moodustavad 

Euroopa Parlamendis menetletavad 

Euroopa Liidu seadused umbkaudu 

60% liikmesriikide seadustest. 

Mida peaksime Euroopa Parlamendi 

tegemistest teadma? 

Kindlasti peaks iga kodanik teadma, 

kuidas temal on võimalik mõjutada Euroopa 

Parlamendis langetatavaid otsuseid. 

Valimistel osalemisele lisaks peab 

iga saadik looma võimaluse, et tema 

valijad saaksid otse tema käest teavet 

Euroopa Parlamendi tegevuse, käimasolevate 

arutelude ning võimalike muudatuste 

kohta. 

Mida saavad Eesti saadikud korda 

saata? 

Eestist valitud saadikud kuuluvad 

oma maailmavaatele vastavasse Euroopa 

Parlamendi fraktsiooni. Küsimus ei 

ole niivõrd nende fraktsioonide suuruses, 

kuivõrd mõjus ning selles, kui palju 

suudavad saadikud fraktsioonis oma 

sõna maksma panna. Väikeriigi esindajale 

on oluline ennast kuuldavaks teha, 

toetudes asjatundlikkusele ja tõsiseltvõetavusele. 

Esimene 

eurosaadik 

2004. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel 

toetas Reformierakonda 28 372 valijat ehk 12,2%. Sellest 

piisas, et saada üks kuuest Eesti europarlamendi kohast 

meile ja Reformierakonna esimeseks esindajaks Euroopa 

Parlamendis sai Toomas Savi. 


27

valitsemine ı linnavalitsus 

28 

jaoks tähendab linnapea 

amet 100% linna- 

„Minu 

kodanike teenistuses olemist. Linnapea 

ei saa olla ainult kaheksa tundi päevas, 

vaid peab arvestama sellega, et esindad 

rahvast 24 tundi ööpäevas,” räägib 

Kruuse. „Ennekõike tähendab linnapeaks 

olemine avatust ja vastutust ning 

keskendumist eesmärkidele. Sa pead 

julgema võtta vastu otsuseid ja sa pead 

olema ka väga hea suhtleja.” 

Mitmekordne linnapea 

Enne Tartu linnapea ametisse asumist 

juhtis Kruuse Elva linnavalitsust. Tartu 

Erakordselt 

põnev amet 

Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tema amet 

erakordselt põnev ja mitmekesine. Linnapea 

positsioon pakub iga päev uusi nüansse ja 

kohtumisi erinevate inimestega. 

linnapea kohale hakkas Kruuse mõtlema 

alles siis, kui Reformierakond oli 

2007. aasta Riigikogu valimistel saanud 

palju hääli ja senine linnapea siirdunud 

kultuuriministri ametipostile. „Seejärel 

tehti mulle ettepanek olla üks kandidaatidest. 

Kaalusin seda võimalust 

oma perega väga kaua, enne kui andsin 

nõusoleku,” räägib Kruuse. Linnapeaks 

saamine ei saa tema sõnul olla eesmärk 

omaette. Linnapeaks pürgijal peab olema 

kindel visioon kodulinna tuleviku 

kohta ning soov parandada linlaste 

elukeskkonda. Sihikindel ja läbipaistev 

tegutsemine kas volikogu liikmena või 

erasektoris tagab päeva lõpuks rahva 

usalduse ning avab võimaluse pürgida 

linnavalitsuse juhiks. 

Kruuse sõnul motiveerib teda linnapeana 

ühelt poolt rahva usalduse väljateenimise 

võimalus ja teiselt poolt eesmärgistatud 

tegevus. Selle tulemusi 

võib näha ja kogeda iga päev linnapildis, 

lõpliku hinnangu tehtule annavad 

aga valimistulemused. 

Urmas Kruuse peab üheks oma suuremaks 

saavutuseks linnapeana seda, 

et lasteaiapedagoogid on tõstetud õpetajate 

väärikasse rivvi ka tasustamise 

poolest. Peale selle nimetab ta asjaolu, 

et nii mõnigi soiku vajunud terviserada 

on saamas uut hingamist. „Investeeringud 

Tamme staadionisse muudavad 

selle tasemel sportimiskohaks nii tippsportlaste 

kui ka tervisesportlaste jaoks. 

Tartu tennis on saanud linnalt olulist 

tuge. Otsus ehitada välja ligi 10 km 

täiesti uusi jalgrattateid loob inimestele 

paremad liikumisvõimalused,” loetleb 

Kruuse tehtut. 

Kaldad avatuks 

Väga suureks väljakutseks peab linnapea 

Emajõe kallaste väljaarendamist 

kogu linna piires nii, et inimestel oleks 

võimalus veeta seal meeldivalt oma 

vaba aega. 

Oluline ülesanne on toimiva ühistranspordisüsteemi 

loomine. „Piiratud 

rahalisi võimalusi arvestades tuleb saavutada 

parim võimalik teenuse kvaliteet, 

millega jääksid rahule nii vanemad 

kui ka nooremad bussiga sõitjad,” 

sõnab ta. Kui Tartusse hakkab saama 

lennuki ja kiirrongiga ning Tallinna- 

Tartu maantee muutub neljarealiseks, 

siis on seegi Kruuse sõnul üks osa Tartu 

märkimisväärsest arengust. 

Kruuse võrdleb linnapea ametit maratonijooksjatega, 

kes aeg-ajalt teatepulki 

edasi annavad, ikka selleks, et 

jõuda finišisse, aga alati jääb neil natuke 

puudu. Igaühel neist on oma vääramatu 

panus. 

Reformierakonna ideed meeldivad 

Urmas Kruusele seepärast, et ta on ka 

ise alati hinnanud isikuvabadusi ja ise 

otsustamist. „Samas tähendab vabadus 

ennekõike vastutust,” kinnitab 

Kruuse. 

w w w.refor m.ee

vallavolikogu ı valitsemine 

Maaelu 

edendaja 

Vallarahvas tunneb 

Sõmerpalu volikogu 

esimeest Aivar 

Rosenbergi kui 

ettevõtlikku ja sõbralikku 

meest, kellel on 

oma visioonid valla 

arengu kohta. 

Võru piirkonna arendusjuhi 

Aire Mäesalu sõnul tunneb 

Rosenberg oma kogukonda hästi, 

osates teistega arvestada. See teeb temast 

hea vallavolikogu esimehe. „Tal on ka 

suurepärane majandamisoskus,” lisab 

Mäesalu. Ta nimetab Rosenbergi tehtust 

tähelepanuväärsematena Sulbi mihklipäevalaata 

ja talvist lumerajasõitu. 

„Ta on külaseltsi innukas eestvedaja,” 

sõnab Mäesalu. „Rosenberg on 

mees, kes enne mõtleb ja siis ütleb.” 

Maailmavaatelt peab Rosenberg end 

parempoolseks. „Kui Mait Klaassen 

tegi mulle ettepaneku liituda Reformierakonnaga, 

siis tundus see loomulik,” 

vastab Rosenberg küsimusele, miks ta 

on erakonnaga liitunud. 

Suurimaks väljakutseks peab ta haldusreformi, 

mille eesmärgiks on, et Võrumaast 

saaks üks omavalitsus. Sõmerpalu 

volikogu esimehe töös motiveerib 

teda soov, et elu maal jääks kestma. 

„Kuna seni oleme olnud ettevõtluse 

alal tugev vald, siis on esmatähtis selle 

püsimajäämine,” sõnab Rosenberg. 

Teda kannustab ka see, et ta saab olla 

otsuste tegemise juures ning oma mõtete 

ja tegudega abiks. 

Rosenbergi initsiatiivil on Sõmerpalu 

vallas valminud Osula Põhikooli juurdeehitus. 

„Olen taastanud ka vana Sulbi 

koolimaja külakeskuseks, tõestades nii, 

et hea tahtmise juures on elu külas võimalik 

elama panna,” lisab Rosenberg. 

Oluliseks peab ta ka sportimise hoogustamist 

vallas ja tööd noorema põlvkonnaga. 

„Noortelaagritega vene ja 

eesti lastele oleme andnud oma panuse 

integratsiooni,” sõnab Rosenberg. Mees 

ise võtab osa kohaliku näiteringi, laulukoori 

ja külaseltsi tegevusest. 

Rosenbergi lähituleviku eesmärk on 

hoida käigus kõik Sõmerpalu valla 

praegused tegevused. 

Reformierakonna Võru piikonnaorganisatsiooni 

juhi Andu Värtoni sõnul 

on Aivar Rosenberg positiivse ellusuhtumisega 

Reformierakonna liige. „Hea 

volikogu esimees teab ja tunneb oma 

valda nagu oma viit sõrme. Aivar tunneb. 

Siit ka edukus volikogu 

juhtimisel,” lisab Värton. 

Kuidas saada omavalitsuse juhiks? 

Kõige tähtsam eeldus on soov oma kodukandis midagi muuta ja ära teha. Seejärel 

kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas ja 

tutvustad kampaania ajal valijatele oma seisukohti. Kui sa kogud piisavalt hääli, 

saad volikogu liikmeks. Eriti hea tulemuse korral valitakse sind volikogus vallavanemaks 

või linnapeaks. Nagu kõrvalolevad lood näitavad, on tegemist pika ja 

pideva tööga, kuid kui eesmärk on selge ja aktiivsust jätkub, on kõik võimalik. 


29

erakond ı infokanalid 


infokanalid 

Reformierakond on info levitamiseks loonud 

terve rea kanaleid alustades erakonna 

sisevõrgust kuni üleriigilise ajaleheni. 

Kodulehekülg www.reform.ee 

Pressiteated, meediakajastused, 

erakonna seisukohad, 

kontaktandmed 

… Kui sõbradtuttavad 

tahavad 

erakonna kohta infot 

saada, on see 

õigeim koht, kuhu 

nad suunata. 

Oravavõrk 

Oravavõrk on loodud erakonna sisesuhtluse arendamiseks ja mõeldud 

ainult erakonna liikmetele. Sisevõrk on teabe saamiseks sobiv alternatiiv 

neile, kes e-kirju ei armasta – vabalt valitud hetkel ja omal 

soovil saab siseneda erakonna suhtluskeskkonda ja lugeda mõttekaaslaste 

kommentaare mitmesuguste sündmuste kohta 

poliitikas, kirjutada ise 

mõni artikkel, vaadata 

pilte üritustest, kontrollida 

oma isikuandmeid, 

maksta liikmemaksu jne. 

Siit leiad ka teavet erakonna 

liikmete ja organisatsioonide 

ning üle Eesti 

toimuvate erakondlike 

ürituste kohta. Sisevõrgu 

parooli saamiseks saada 

e-kiri aadressile 

abi@reform.ee. 

30 

w w w.refor m.ee

tegevuse põhisuund on madalapingeliste 

sagedusmuundurite tootmi- 

ABB kontsern on ülemaailmne 

tehnoloogial ider energeetika ja 

automaatika valdkonnas, mi le klien- 

sel aastal ka isiklikke kordaminekuid,“ 

ütles Pentus Reformierakonna 

nimel. Vaata ka lk 8 

sagedusmuundurite tootmine, üle- 

FOTO: LEA TAMMIK 

tidele. 2008. aastal pälvis ABB Eesti parimale 

e tevõ tele E tevõtluse Arenda- 

Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast. 

E tevõtte mahukaimad tegevusvõtluse 

Auhinna”. 2007. ja 2008. aasmise 

Sihtasutuse poolt antava „E tevaldkonnad 

on tuulegeneraatorite ja 

auhinna. IETI 

tal sai ABB ka „Aasta Välisinvestori” 

vanemahüvitisest! | lk 7 

ERAKOGU 

RENE PRINGI 

KRISTJAN PILLAK 

infokanalid ı erakond 

Meililistid 

Aktiivne suhtlus ja infoedastus käib ka 

erakonna meililistides. Igal maakonnal 

ja piirkonnal on oma list, samuti klubidel. 

Meililistidega saad liituda ise sisevõrgus 

(su isikuandmete all on vajalik 

teave) või kirjuta sellest soovist aadressile 

abi@reform.ee. 

Laiale avalikkusele suunatud väljaanded 

xxx Mida toob 

alanud aasta? 

K 

õige olulisemad on lapsed. 

Möödunud aastal 

sündis Eestis lapsi rõõmustavalt 

palju. Suure sündide 

arvuga paistis Eesti silma 

kogu Euroopa Liidus. Kuid 

iive jäi möödunud aastal veel 

negat ivseks. Viimati oli ive 

Eestis posit ivne 1990 aastal. 

Alanud aastast ootame, et i- 

ve muutuks Eestis jä le üle pikkade 

aastate posit ivseks. Küllap 

on sündimuse suures kasvus 

osa ka meie vanemahüvitisel, 

mis on andnud kindlustunde 

noortele peredele. 

Eesti on halbadeks 

aegadeks valmistunud 

Ülemaailmne finantskr is algas 

möödunud aastal. Eesti on halvemateks 

aegadeks valmistunud. 

Rahvusvaheline Valuutafond, 

Maailmapank, Euroopa Komisjon 

ja rahvusvahelised reitinguagentuurid 

k idavad Eesti valitsussektori 

tugevat finantspositsiooni 

ning meie kõige pisemat 

valitsussektori võlakoormust 

Euroopa L idus. Headel aegadel 

kogusime ka valitsussektori reservid. 

2007. aastal oli eelarve 

ülejääk meie r igi ajaloo suurim, 

6,5 miljardit krooni. 2006. aastal 

oli ülejääk kuus miljardit krooni 

ja kolmel eelneval aastal igaühel 

2,5 miljardit krooni. Tänu e tevaatavusele 

ning reservide kogumisele 

on meil täna võimalik 

üks suuremaid valimislubadusi 

– v ia pensionid kahekordseks. 

täita meie ja se le koalitsiooni 

Euroga liitumine 

toetab heaolu 

Alanud aastal on meie üheks suuremaks 

ülesandeks Eesti e tevalmistamine 

l itumiseks eurotsooniga. 

L itumine toob s ia uusi investeeringuid 

ja annab jõudu majanduskasvule, 

läbi mi le tõusevad 

omakorda palgad, pensionid 

ja kõigi eestlaste heaolu. Ma olen 

kindel, et alanud aasta toob Eestile 

palju head. Me oleme rasketeks 

aegadeks hästi e te valmistunud, 

paljud r igid kadestavad 

meie olukorda. Kui meil on eneseusku, 

e tevõtlikkust ja pisut õnne, 

s is toob see aasta meile lähemale 

ka euro. Hoidkem uuel aastal 

üksteist, olgu alanud 

aasta meie 

kokku hoidmise 

aasta. 

Andrus Ansip, 

Eesti Vabar igi 

peaminister 

Aktuaalne 

Jõelähtmel uus võimul it 

Enne jõule külastas Eesti 

Vabar igi peaminister Andrus 

Ansip Jüris tegutsevat ABB 

tehast, kus toodetakse v iendik 

maailma suurtes tuulegeneraatoritest. 

P 

eaministri vis idi eesmärgiks 

oli tutvuda ABB Jüri elektrimasinate 

tehase ja tööstuselektroonika 

tehasega. „Täna pole 

kerge ke lelgi, kuid ABB on s iski 

suutnud o la edukas,” nentis Ansip. 

„Kindlasti peab valitsus andma oma 

panuse, et se listel e tevõtetel nagu 

ABB läheks jätkuvalt hästi.” 

Tehas, kus tehakse tööd 

ABB tegevus jaguneb Eestis üldjoontes 

kolme kategooriasse: tootmine 

(tuulegeneraatorid, sagedusmuundurid, 

komplektalajaamad ja elektrikilbid), 

müük (ülekandevõrgu ja jaotusalajaamade 

projektid ning madalpingetooted) 

ning hooldus ja tööstusautomaatika. 

ABB Jüri elektrimasinate 

tehas on tänaseks tõusnud maailma 

mastaabis omas segmendis suu- 

„Hea on tutvuda e tevõ tega, kus tehakse 

tööd, mi te ei räägita töötegemisest,” 

märkis Ansip. 

rimaks tuulegeneraatorite tootjaks. 

ABB on ka üks Eesti suuremaid välisinvestoreid 

ja eksportööre. „Oleme 

v imastel aastatel reinvesteerinud kasumi 

tootmise arendamisse. Kindlasti 

on plaanis jätkata investeeringuid 

ka sel aastal. Uuel aastal valmib Jüri 

ne. Tehase kliendid on sagedusmuun- 

elektrimasinate tehase laiendus ning 

kis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson 

e tevõ te plaanidest. 

Gutmanni sõnul on vald teinud kõik 

tootmise just Rae valda tooks, kus kohalikud 

inimesed tööd saaksid. 

tööd kokku ligi 120 000 inimest. 

durite kasutajad igal pool maailmas, 

mistab tuulegeneraatoreid mitmele 

tootmises. 

ABB Jüri tööstuselektroonika tehase 

pikisilmi oodatud uus laohoone,” rää- 

Rae va lavolikogu esimehe Veigo 

se leks, et sarnased suure tevõ ted oma 

ABB Jüri elektrimasinate tehas val- 

maailma juhtivale tuulikutootjale. 

Tähtpäev 

V is aastat vanemahüvitist 

Peaminister Andrus Ansipile avaldas tuulikutehase külastamine muljet. 

üks suuremaid lõpptarbijaid on tuuleenergia 

segment. ABB on maailmaturu 

l ider ka sagedusmuundurite 

Harju- ja Raplamaa NR 1. JAANUAR 2009 

Kõigile oluline 

Minu kodukoht 

Jüris asub maailma 

suurim tuulikutehas 

Hea on tutvuda ettevõttega, 

kus tehakse tööd, mitte 

ei räägita töötegemisest. 

Selgitame uut 

töölepinguseadust 

tideks on infrastruktuuri- ja tööstusettevõtted. 

Sajas r igi saab ABB-s 

Aasta välisinvestor 

Rapla Gümnaasiumis 

noorte inseneride klubi 

kandevõrkude ja jaotusalajaamade 

projektide e luv imine ning täishooldusteenuse 

pakkumine tööstusklien- 

Eesti Teataja 

Eesti Teataja jagab kord kuus elupiirkonda 

puudutavaid arvamusi ja uudiseid, 

juhib tähelepanu kohalikul tasandil vajalikule 

teabele ja kajastab kogu riiki puudutavaid 

küsimusi. Eesti Teataja toimetust 

huvitab ka sinu arvamus. Selleks 

kirjuta meile küsimuste – või hoopis 

vastuste – tekkides aadressil 

info@eestiteataja.ee. Eesti Teataja 

artikleid on nüüdsest võimalik lugeda 

ja kommenteerida ka veebiaadressil 

www.eestiteataja.ee. 

Nädalakiri 

Iga nädala algul saadab erakond 

oma liikmetele kokkuvõtva kirja 

erakonna poliitikute tegemistest 

sel nädalal, samuti eelteavet peatselt 

toimuvate ürituste ja koolituste 

kohta. Nädalameili saamiseks 

saada oma e-posti aadress 

aadressile abi@reform.ee või lisa 

see Oravavõrgu kaudu ise nimekirja. 

Tallinna Teataja 

Tasakaalustamaks pealinnas keskerakondliku 

linnavõimu ühekülgset 

ja hoolikalt valitud tekstidest koosnevat 

infotulva, mis ainuüksi kiidab 

võimulolijaid ja kirjeldab, kui hästi 

Tallinnas kõik on, alustas Reformierakond 

2006. aasta augustis oma 

ajalehe, Tallinna Teataja väljaandmist. 

Lehes kajastatakse päevakajalisi 

teemasid ja uudiseid nii pealinnast 

kui ka mujalt riigist, juhitakse tähelepanu 

probleemsematele valdkondadele 

Tallinnas ning pakutakse 

neile välja omapoolseid lahendusi. 

Tallinna Teataja ilmub kord kuus 

nii eesti kui ka vene keeles ning 

jõuab pealinna kõikide eraisikute 

postkastidesse. Kui ajaleht mingil 

3 küsimust... 

Gerli koos tütre Amandaga. 

...Gerli Padarile 

Pühade-eelne aeg on kõigil 

meil kibek ire, et kõik 

toimetused saaks vana 

aasta sees tehtud ja võiks 

jõulud rahulikult pere 

keskel veeta. Küsisime 

lauljalt Gerli Padarilt, millised 

on jõulud tema peres. 

Kuidas Sinu peres jõule tähistatakse? 

Meil tähistatakse jõule rahulikult ja 

vaikselt. Eks väikese Amanda pärast 

peab ikka kuuseoksa tuppa tooma 

ja kodu kaunistama. Aga midagi väga 

erilist kü l meil pühade ajal ei toimu. 

Minu arvates on seda tilu-lilu 

n i palju meie ümber ning see väsitab. 

Pigem on prioriteediks lähedastega 

koos o la, anda neile teada, kui 

olulised nad on. 

Mis on Sinu lemmik jõulusalm? 

Hetkel ei tule mi te ühtegi jõulusalmi 

meelde. Tavaliselt olen oma kingid 

kä te saanud ka pika pai eest. 

Kui Sul oleks järgmiseks aastaks 

kolm soovi, mis kindlasti täide läheks, 

s is mis need oleks? 

Et mu lähedastel tuleks rõõmurohke 

ja posit ivne aasta. Et mul endal 

tuleks rõõmurohke ja posit ivne 

aasta. E tervel Eestil tuleks rõõmurohke 

ja posit ivne aasta . nagu 

Leiutajateküla Lo te maailmas :) 

Pühapäeval, 11. jaanuaril 2009 

ke l 11.00 

Salme Kultuurikeskuses 

Multifilmide 

laegas 

Suurelt ekraanilt saab vaadata 

Eesti parimaid multifilme 

Eelregistreerimisel 

sissepääs TASUTA! 

Registreerimine tel 631 6577 

või laps@reform.ee 

Aktuaalne 

Rahumäe õpetajad 

käisid R igikogus 

Ta linna Transpordiameti vanemspetsialisti 

sõnul ei ole 

veel lõplikult otsustatud, kuidas 

l ine muudetakse. Kuid 

ametniku sõnul plaanitakse 

bussil ine nr 20 ja 20A muuta 

põhjalikult. 

B 

ussil inide ümberkorraldamise 

vajadus ilmnes seoses Veskimöldre 

ja Kadaka puiestee 

elanike parema teenindamise eesmärgil 

uue ühistranspordi kava väljatöötamisega. 

Ta linna Transpordiameti 

sõitjateveo osakonna juhataja 

sõnul ei rahulda olemasolev ühistranspordivõrk 

ja l inide sagedus 

Veskimöldre ja Kadaka puiesteega 

p irnevate alade elanike sõiduvajadusi. 

„Praegu teenindatakse eelkõige 

autobussil inidega 20 ja 20A, kuid 

arvestades rahaliste ressursside p i- 

ratust ei ole seda võimalik parandada 

pelgalt nimetatud l inide töömahu 

suurendamisega,“ ütles ametniknud 

erinevaid variante, kuidas l inide 

Ta linna Transpordiamet on aruta- 

marsruuti muuta. Nende hulgas on 

kaalutud l inide lühendamist Kalevi 

sutavad bussi iga päev tööl käimiseks 

ja muidu Pääskülast linna minekuks. 

Nõmme, Mustamäe 

Arvamus 

DETSEMBER 2008 

Posit ivne kokkuvõte 

lõppevast aastast 

Transpordiamet plaanib busside 

20 ja 20A marsruudi muutmist 

„Minul elavad vanemad ja vanavanemad 

Pärnu maantee ääres ning nemad 

kasutavad kahekümnendat bus- 

peatuseni või täiendava l ini avamist 

Õismäega. Kuid kuni ei ole selge, kui 

palju rahalisi vahendeid bussiliinidele 

eraldatakse, jäävad bussid nr 20 ja 

lasti raskemaks,“ lisas Pillak. 

20A sõitma nii nagu praegugi. 

Nõmme linnaosa valitsus on kinnitanud, 

et bussil inid 20 ja 20A jätkavad 

oma praegusel marssruudil. 

gavamaks. Bussil ini nr 20 kaotami- 

Kadri Penjam 

sil in iga päev. Mäletan, kuidas uue 

paremaks ühenduseks Mustamäe ja 

Tähtis 

Reformierakonna l ikme Õnne Pillaku 

arvates ei tohiks ümberkorralduste 

tegemise käigus unustada Pärnu 

mnt ääres elavaid inimesi, kes ka- 

Uue majanduskasvu 

võtmed 

Kõigile oluline 

Kuidas uuel aastal 

pensione makstakse 

Praegu on selgusetu, kas buss nr 20 peatub ka tuleval aastal Värsi peatuses. 

bussil ini käimapanemine p irkonna 

inimesi rõõmustas, sest linna sõitmine 

muutus palju lihtsamaks ja mu- 

ne teeb Pääskülas elavate ja ühistransporti 

kasutavate inimestele elu kind- 

Nõmme majad on saanud miljööhinnangu 

Ta linna ühe omapärasema p irkonna 

– Nõmme majad on nüüdseks 

üles tähendatud ja pildistatud 

ning ka arhitektuuriväärtuslikkuse 

seisukohast hinnatud. 

Se le suure töö te lisid Tallinna 

Kultuuriväärtuste Amet ja Linnaplaneerimise 

Amet. 

V 

kohustust omavalitsusele tagada nen- 

älisministri ja nõmmeka Urmas 

Paeti sõnul on Nõmme 

väärtusliku miljööala 

jäädvustamisel tehtud oluline töö. 

„Nõmmele on 140 kujunemisaasta 

jooksul ehitatud ligi 6000 maja, 

mi lest paljud on miljööväärtuslikud 

ning ilma mi leta Nõmme poleks 

Nõmme,” lisas ta. 

1926. aasta linnaõigused saanud de väärtuste säilimine. 

ja 1940. aastal Ta linnaga l idetud 

Nõmme on Ta linna suurim terviklik 

miljööala. See tähendab avalikkuse 

huvi Nõmme väärtuste säilimiseks ja 

Nõmmel on 

palju ilusaid 

maju. 

Paeti sõnul sätestab ka 2004. aastal 

ehitised on miljööväärtuslikud ja arhitektuurselt 

põnevad ning rikastavad 

seega Nõmmet veelgi,” ütles ta. 

Nõmme puhul ei saagi rääkida 

ühtsest arhitektuurikeelest, sest Nõmmele 

on ühtv is iseloomulikud n i 

historitsism, traditsionalism kui funktsionalism 

ning Nõmme üks oluline 

tunnus on, et majad on projekteeritud 

metsa ja metsaga sobima. 

Nõmme arhitektuuriajalooline 

kaardistamine annab kõigile majaomanikele 

võimaluse tutvuda ka hinnanguga 

oma maja kohta ning kindlasti 

tuleks seda arvestada võimalike 

restaureerimiseks. „Miljööväärtuslikkus 

ei puuduta aga ainult aastaküm- 

Toomas 

de puhul. 

Viks 

vastu võetud Nõmme ehitusmäärus 

põhimõ ted Nõmmel ehitamiseks ja 

neid tagasi ehitatut, vaid ka paljud uus- 

renoveerimis- või ümberehituskava- 

põhjusel sinuni ei jõua, võta palun 

ühendust aadressil tallinnateataja@reform.ee. 

Samal aadressil on oodatud kõik 

kommentaarid, ettepanekud ja kriitika. 

Uus töölepinguseadus 

oli Eestile sama 

vajalik, kui värske 

õhk inimesele. 

Andrus Ansip 

R E F O R M I E R A K O N N A A J A L E H T | N R . 8 ( 1 9 ) D E T S E M B E R 2 0 0 8 

Paremad 

Uudised 


Reformikiri 

Peale Reformierakonna ajalehe Paremad 

Uudised ilmub kolm korda aastas 

reformierakondlaste tegemisi ja mõtteid 

vahendav ajakiri Reformikiri. 

Aasta seitse tippsündmust 

Kultuuriminister Laine Jänes ja R igikogu l ige Taavi Rõivas Reformierakonna kontoris jõulukuuse juures. 

Reformierakonna juhatus tegi kokkuvõtte 2008. aasta olulisematest sündmustest 

Eesti jaoks. Aasta kõige positiivsemate sündmuste hulka liigitas Reformierakond nii 

kodanikualgatuse “Teeme ära!” kui viisavabaduse USAga. Edetabelit juhib äsja vastu 

võetud uus töölepinguseadus. 

“L 

õppev aasta on olnud 

vastuoluline,” kommenteeris 


aseesimees Keit Pentus. 

“Se lest aastast jääb meelde 

kõigile väga ülevaid emotsioone 

pakkunud olümpiavõit ja Eesti 

Pentuse sõnul on Reformierakonnal 

ühtaegu hea meel se le üle, 

et raskemate aegade saabumisel 

suudeti riigi kulutusi kärpima 

asuda ja et kokkuhoidliku eelarvepol 

itika oludes suudeti välja 

vaid reserve,“ kinnitas Pentus. 

„Uus aasta ei tule ilmselt lihtne. 

Aasta lõpuk soovime, et kõigil 

jaguks pühade ajal rahulikku ja 

lasti meil kõigil vaja. On vaja n i 

selleks, et jätkata majanduse 

tervendamisega, kui selleks, et 

igal Eest inimesel jaguks järgmi- 

Maret Maripuu: 

töölepinguseadus 

võeti vastu 

[ S Ü N D M U S ] 

Uno Mereste 

sai Kuldorava 

[ S E L L E S L E H E S V E E L ] 

Tuumajaama rajamine 

[ K O L U M N ] 

Kristiina 

Ojuland: Eesti 

majandusedu 

aluseks jääb 

liberaalne 

poliitika 

[ L E N D O R A V ] 

| lk 3 

| lk 5 

| lk 4 

Reformierakonna ajaleht jõuab 

postkastidesse kord kuus. Paremaid 

Uudiseid saab lugeda ka 

koduleheküljelt ja sisevõrgust. 

Paremate Uudiste tellimiseks kirjuta 

e-kiri aadressile info@reform.ee. 

31 

juubeliaasta tähtsündmus – öölaulupidu, 

kuid paraku jääb 

võidelda vanemahüvitise süsteemi 

säilimine ning pensionite jät- 

Aasta lõpuks soovime, et kõigil jaguks 

tõsiselt päevakorras | lk 5 

mööduvasse aastasse ka majanduslangus 

ja suurenema hakanud 

tööpuudus. Vastakaid emotsioone 

mahub 2008. aastasse 

kuv tõus. “Kõige tundlikumad 

valdkonnad võivad ennast hoolimata 

keerulistest aegadest kindlal 

tunda tänu se lele, et r ik on 

pühade ajal RAHULIKKU JA RÕÕMSAT AEGA 

OMA LÄHEDASTE SELTSIS. 

Uuring: tartlased 

hindavad kodulinna väga | lk 6 

veel teisigi,” lisas Pentus. 

Reformierakonna juhtimisel varasematel 

aastatel kogunud p isa- 

rõõmsat aega oma lähedaste 

seltsis. Uuel aastal on sel kombel 

laetud sisemisi patareisid kind- 

Lugejakiri: käed eemale

erakond ı üritused 

Meeltlahutavad 

ja õpetlikud 

üritused 

Et elu liiga rutiinseks ei muutuks, korraldab 

Reformierakond oma liikmetele mitmesuguseid 

üritusi ja koolitusi. Neid kirjeldab ürituste 

põhikorraldaja Terje Rohi. 

Ball 

Reformierakonna ball on aasta glamuurseim 

üritus, kuhu on oodatud nii 

erakonna liikmed kui ka sõbrad kaaslastega. 

Ürituse korraldajad teevad 

kõik, et kohal oleksid Eesti parimad 

muusikud ja õhtujuhid, et kõik oleks 

nagu päris ning säraks. Balli olulisim 

osa on kuldoravate üleandmine. 

Suvepäevad 

Erakonna suvepäevad toimuvad iga aasta 

augustis. Tegemist on terve nädalavahetuse 

toimuva meeleoluka kogupereüritusega. 

Kui reede kulub sisseelamiseks 

ning pühapäev üritusest „väljumiseks”, 

siis laupäev on tõeliselt sportlik ja tegus. 

Oma atleetlikke võimeid saab proovile 

panna nii maakondlikel kui ka individuaalsetel 

jõukatsumistel. Õhtu lõpuks 

pannakse parimatele kaela medalid, samuti 

kuulutatakse välja tublimad maakonnad. 

Alates 2007. aastast kuulub suvepäevade 

juurde ka tenniseturniir. 

Et oleme eelkõige poliitiline organisatsioon, 

leidub ühtede korralike suvepäevade 

ajakavas ka poliitikatund, kus 

arutletakse vabas õhkkonnas päevapoliitilistel 

teemadel. Pesamunadele on 

eraldi lasteprogramm, mis kestab kogu 

päeva. Suvepäevi iseloomustab ka riigikogulaste 

pannkoogikohvik. See on 

muhe ettevõtmine, kus meie armsad 

rahvasaadikud käärivad käised üles, 

panevad kokamütsid pähe ja põlled 

Ball 

ette ning kukuvad kohalviibijatele kooke 

küpsetama. 

Uue liikme koolitus 

Uue liikme koolitus toimub kaks korda 

aastas ning sinna oodatakse eelkõige 

hiljuti erakonnaga liitunud inimesi. 

Räägime sellest, mis asi see Reformierakond 

siis ikkagi on, samuti tutvustame 

liberalismi ja selle olemust. 

Talvepäevad 

Suvepäevad 

Kolmel aastal oleme korraldanud erakonna 

talvepäevi. Selle talviselt sportliku 

ürituse põhirõhk on suusatamisel. 

Loomulikult käivad asja juurde ka poliitikatund, 

hea seltskond, saun ja pidu. 

Reformi rattaretk 

Rattaretk on igakevadine kogupereüritus, 

mille käigus väisame Eestimaa 

kaunimaid paiku ja tutvume kohaliku 

eluoluga. Algul paarikümne inimese 

üritusest on tänu heale korraldusele 

kasvanud välja kuni 200 osalejaga 

sportlik nädalavahetus. 

32 

w w w.refor m.ee

üritused ı erakond 

Talvepäevad 

Liidrikoolitus 

Liidrikoolitus 

Koolitusprogramm on mõeldud piirkonnaorganisatsioonide 

liidritele, et anda 

neile kõikehõlmav teadmistepagas, mis 

koondab põhjalikke materjale valimiste 

teemal. Kindlasti on valinud erakond oma 

piirkondi juhtima leidlikud ja targad inimesed 

ning koolitusprogrammis sisalduv 

on abiks igale piirkonnaorganisatsioonile 

ja kandidaadile. Senised koolitused on 

sisaldanud väga huvitavaid teemasid, 

näiteks meeskonna moodustamine ja 

motiveerimine, valimisnimekirja ja valimisplatvormi 

koostamine, koalitsioonilepingu 

koostamine ja läbirääkimised ning 

valimiskampaaniaga seotud teemad. 

Rattaretk 


33

erakond ı ajalugu 

Pilk minevikku 

Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme, 

kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti 

elu kujundamises juba oma loomisest alates. 

1994 

13. novembril kogunesid Eesti Panga 

toonase presidendi Siim Kallase ümber 

koondunud uue erakonna algatusrühm 

ja 1990. aastal asutatud Eesti 

Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) 

erakorraline kongress. Kahe struktuuri 

juhtkonnad ühendati ja uue erakonna 

esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium 

registreeris Eesti Reformierakonna 

9. detsembril. 

1995 

8. jaanuaril toimunud Reformierakonna 

peakoosolekul võeti vastu programm, 

põhikiri ja valimisnimekiri. 

Valiti juhatus ning esimeheks jäi Siim 

Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 

1996. aasta valimistel kuulutati 

senine president Lennart Meri. 

Parlamendivalimistel sai Reformierakond 

87 531 häält ehk 16,19%, mis 

andis 19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane 

Toomas Savi valiti ülekaaluka 

poolehoiuga Riigikogu esimeheks. 

Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni 

Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. 

Erakonna esimees Siim Kallas sai 

välisministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonnast 

veel Andres Lipstok majandus-, 

Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak 

Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ning 

Kalev Kukk teede- ja sideministrina. 

14. oktoobril toimunud peakoosolekul 

uuendati erakonna põhikirja ja valiti 

selle alusel uus juhatus. Erakonna esimeheks 

valiti tagasi Siim Kallas. 

1996 

Reformierakond oli kohalikel valimistel 

silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, 

Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval 

jm. Reformierakonna nimekirjas 

valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 

124 inimest 

Novembris lahkuti valitsuskoalitsioonist, 

sest Reformierakonnal puudus 

võimalus järgida oma valijate huvisid. 

Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste 

Riigikogus esindatud reformimeelsete 

jõududega saadikuühendus „Ühinenud 

opositsioon”. 

1997 

10. mail toimus Reformierakonna 

peakoosolek, kus võeti seoses mittetulundusühingute 

seaduse jõustumisega 

vastu erakonna uus põhikiri ja muudeti 

erakonna programmi. Erakonna 

esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks 

Siim Kallas. 

1998 

5. detsembril kiideti Reformierakonna 

üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm 

ning kinnitati erakonna kandidaatide 

nimekiri Riigikogu valimiseks. 

11. detsembril Bonnis toimunud nõukogu 

istungil võeti Eesti Reformierakond 

Euroopa liberaalsete ja reformiparteide 

ühenduse ELDR täisliikmeks. 

1999 

Märtsis toimunud Riigikogu valimistel 

sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 

kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 

Isamaaliiduga teist kohta 

17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu 

ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, 

mille alusel moodustati valitsus, 

kus Reformierakond sai viis ministrikohta. 

Erakonna esimees Siim Kallas sai 

rahandusministriks, erakonna peasekretär 

Heiki Kranich keskkonnaministriks, 

erakonna juhatuse liikmed Märt Rask 

justiitsministriks ja Toivo Asmer portfellita 

ministriks. Kultuuriministriks kinnitati 

Signe Kivi. Riigikogu esimeheks 

valiti viiendat korda järjest Reformierakonna 

aseesimees Toomas Savi. 

15. mail toimunud Reformierakonna 

korralisel üldkogul 

valiti erakonna esimeheks taas Siim 

Kallas. Erakonna peasekretäriks sai 

Eero Tohver. 

Sügisel kohalike omavalitsuste valimiste 

järel sai Reformierakond seitsmes 

linnas korraga nii linnapea kui ka volikogu 

esimehe koha, lisaks viies linnas 

volikogu esimehe positsiooni ja kahes 

linnas linnapea koha. 

2000 

1. jaanuarist kaotati Reformierakonna 

initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse 

reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli 

erakonna ühe peamise valimislubadusega 

1999. aasta parlamendivalimistel. 

2001 

Presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond 

sisevalimiste kampaania 

erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. 

Üle Eesti toimunud presidendituuril 

osalesid kandidaatidena 

Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius 

ja Toomas Savi. Alates sellest ajast 

on Reformierakonna valimisnimekirjad 

alati moodustatud erakonnasiseste 

eelvalimiste tulemusena. 

Detsembris lahkus Reformierakond 

Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest 

linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust 

välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel 

moodustati Tallinnas uus koalitsioon 

Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi 

valitsuse lagunemise. 

2002 

Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste 

tulemusena moodustas Reformierakond 

valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 

Reformierakonna esimees Siim Kallas sai 

peaministriks. Välisministriks sai Kristiina 

Ojuland, keskkonnaministrina jätkas 

Heiki Kranich, justiitsministrina Märt 

Rask, kultuuriministrina Signe Kivi ja 

34 

w w w.refor m.ee

ajalugu ı erakond 

portfellita regionaalministrina 

Toivo Asmer. 

Märtsis kirjutasid Reformierakonna ja 

Vene Balti Erakonna juhid alla kahe 

erakonna liitumise kokkuleppele. 

Oktoobris osales Reformierakond 55 

omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. 

Reformierakond sai võimule 54 omavalitsuses, 

nende hulgas näiteks Tallinnas, 

Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides 

ja Rakveres. 

2003 

Märtsis sai Reformierakond Riigikogu 

valimistel 87 551 häält. See moodustas 

17,7% kõikidest antud häältest ning andis 

19 kohta parlamendis. 

Aprillis sõlmis Reformierakond valitsusleppe 

Res Publica ja Rahvaliiduga. 

Valitsuses asusid reformierakondlastena 

tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister 

Meelis Atonen, välisminister Kristiina 

Ojuland, kultuuriminister Urmas 

Paet, kaitseminister Margus Hanson ja 

rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo. 

Erakonna üldkogu valis esimeheks taas 

Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks 

valiti Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus 

Ansip. Reformierakonna peasekretäriks 

sai Kristen Michal. 

2004 

1. jaanuaril jõustus vanemahüvitise 

seadus. Tegemist oli Reformierakonna 

ühe olulisema valimislubadusega 2003. 

aasta Riigikogu valimistel. 

Mais asus Siim Kallas tööle Eesti volinikuna 

Euroopa Komisjonis. Sügisel 

sai temast Euroopa Komisjoni uues 

koosseisus komisjoni asepresident. 

Juhatuse otsusega sai Andrus Ansipist 

Reformierakonna esimene aseesimees, 

kes vajaduse korral täidab erakonna 

esimehe ülesandeid. 

Juunis toimunud Euroopa Parlamendi 

valimistel valiti üheks kuuest Eesti 

saadikust Reformierakonna kandidaat 

Toomas Savi. 

Sügisel lahkus Reformierakonnast 

Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas 

Riigikohtu esimeheks. Erakonna aseesimeheks 

valiti tema asemele Kristiina 

Ojuland. 

Oktoobris sõlmis Reformierakond 

Tallinnas uue võimuliidu Res Publica 

ja Rahvaliiduga. 

Novembris erakonna 10. sünnipäevale 

pühendatud üldkogul valiti uueks esimeheks 

Andrus Ansip. Siim Kallasest 

sai erakonna auesimees 

2005 

1. jaanuaril jõustus üksikisiku tulumaksumäära 

alanemine 2% võrra. 

Märtsis läks Reformierakond Tallinnas 

opositsiooni. Linna asusid juhtima 

Keskerakond ja Res Publica. 

Märtsis lagunes peaminister Juhan 

Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. 

Andrus Ansip sai 12. aprillil Keskerakonna 

ja Rahvaliiduga moodustatud 

valitsuse peaministriks. 

Kohalikel valimistel sai Reformierakond 

kõigi aegade parima tulemuse. 

2113 kandidaadiga valimisnimekirjad 

olid väljas 151 omavalitsuses ja volikogudesse 

pääseti 127 omavalitsuses. 

Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 

16,9% antud häältest. 

Oktoobris astus ametist tagasi kaitseminister 

Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis 

enda kanda kauaaegne Riigikogu liige 

ja üks erakonna asutajaid Jürgen Ligi. 

2006 

1. jaanuaril alanes taas tulumaks, 

jõudes 23%-ni. Vanemahüvitis pikenes 

15 kuuni. 

Eesti majanduskasv oli II kvartalis 

11,8%, olles sellega maailma 

kiireim. Tööpuudus langes rekordmadalale. 

23. septembril valiti 174 valijamehe 

häälega Eesti Vabariigi presidendiks 

Reformierakonna poolt üles 

seatud kandidaat – Toomas Hendrik 

Ilves. 

2007 

1. jaanuaril jätkus maksureform, mis 

langetas tulumaksumäära taas 1% võrra. 

13. jaanuaril selgus üldkogul sisevalimiste 

teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. 

Kolm esinumbrit olid Andrus 

Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. 

Riigikogu valimised võitis Reformierakond 

153 041 hääletaja ehk 27,8% 

rahva toetuse ja 31 mandaadiga. 

Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks 

tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res 

Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule 

Erakonnale ja Erakonnale 

Eestimaa Rohelised. 

2. aprillil sõlmisid Reformierakond, 

IRL ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu. 

3. juunil kogunenud üldkogu valis erakonnale 

uue juhatuse ja kinnitas järgmiseks 

kaheks aastaks ametisse erakonna 

senise esimehe Andrus Ansipi. 

Oktoobri keskel Berliinis toimunud 

kongressil valiti Riigikogu I aseesimees 

Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, 

Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks. 

2008 

Aprillis esitas aktiivsest poliitikast taandunud 

Meelis Atonen avalduse lahkumiseks 

Reformierakonna aseesimehe 

kohalt. Ühehäälselt valiti erakonna 

uueks aseesimeheks Jürgen Ligi. 

Novembris toimus majanduskonverents 

“Restart”, kus Reformierakonna kutsel 

esinenud Eesti majanduse suurkujud ja 

ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid 

jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid 

otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse 

väljakutsetele. Konverentsi järel 

tutvustati tegevuskava “Seitse 

sammu uue majanduskasvuni”. 


35

erakond ı valimiskampaaniad 

Tervikpildi 

kokkupanek 

Valimiskampaania on nagu pusle kokkupanemine: 

algusest peale on selge, millistest juppidest pilt 

koosneb, kuid töö ei pruugi olla just väga lihtne. 

Täpsemalt räägib kampaaniajuht Annika Arras. 

kildude ühendamine läheb 

Osa kiiresti, osaga kulub rohkem 

aega, teistega tuleb pikemalt pead murda 

ning mõni paigutub ajutiselt valessegi 

kohta. Aga päeva lõpuks on pilt 

ikkagi koos ning valimised võidetud. 

Valimiskampaanias on laias laastus 

kolm taset: poliitilise sisu loomine, katuskampaania 

ning rohujuurekampaania. 

Esimese eest vastutavad kõik erakonna 

poliitikud ja nõunikud ning seda 

nii riigi kui ka kohaliku võimu tasandil. 

Ei saa mainimata jätta, et Reformierakonna 

poliitika saab alguse liberaalsest 

maailmavaatest. 

Katuskampaania 

Hea kampaania eelduseks on tugeva 

ja vettpidava poliitilise sisu olemasolu. 

Kui see on loodud, asuvad erakonna 

peakontoris ja reklaamiagentuuris 

tööle kampaaniameistrid ning sellest 

kooslusest sünnivad tele- ja raadioreklaamid, 

voldikud ja reklaamkingitused, 

plakatid ja flaierid, mida nimetataksegi 

katuskampaaniaks. Reformierakonna 

katuskampaania eesmärk on tõsta erakonna 

mainet ja tutvustada valimiste 

põhilubadusi laialdaselt massimeedias. 

Suhteliselt väiksem osa katuskampaaniast 

kulub üksikkandidaatide reklaamile, 

mille käigus tutvustame eelkõige 

valimisringkondade esinumbreid. Samuti 

valmivad kampaaniameeskonnas 

juhendmaterjalid rohujuurekampaania 

tegemiseks. 

Kuidas saab 

igaüks panustada? 

Rohujuurekampaania on kõige olulisem 

osa kampaaniast üldse. Ilma 

juurteta rohi ei kasva. Ilma liikmeteta 

erakonda pole. Kõige paremad sõnumi 

edasiviijad on inimesed, kes suhtlevad 

Kõige paremad sõnumi 

edasiviijad on inimesed, 

kes suhtlevad omavahel 

näost näkku. 

omavahel näost näkku. Plakatid ja telereklaamid 

sobivad tuntuse suurendamiseks, 

üleüldise maine loomiseks, aga 

nende põhjal ei tee valija oma lõplikku 

otsust kellegi poolt hääletamiseks. Otsus 

sinu, minu või Reformierakonna 

poolt hääletamiseks sünnib kaheksal 

juhul kümnest just tänu valijale silmavaatamisele, 

tema mure ärakuulamisele 

ja sellele lahenduse pakkumisele. Nii 

võidetakse usaldust, nii kogutakse toetust. 

Ning seda usaldust ei tohi kuritar- 

36 

w w w.refor m.ee

Pole pähklit, mida me katki ei hammusta 

valimiskampaaniad ı erakond 

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinnas korralagedus ja kuritegevus. 

Sina elad säästlikult. Linnavõim laristab. 

Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad. Sinu lapsed maksavad. 

Sinu linnavara parseldab linnavõim odavalt maha. 

Sa tahad linnavalitsuse jutule? 

Sa tahad sahkerdamata asju ajada? 

Sa andsid keskturu ärastamise vastu üle 5000 allkirja? 

Brand Sellers DDB / Foto: Toomas Volkman 

Tallinlane, ülbe ja laristav 

linnavõim sülitab Sulle näkku 

Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinnas võimul. 

Lase end juhtida kainel peal. Sina maksad makse. Sinu hääl maksab. 

Sul on võimalus valida parem Tallinn. Juba sügisel. 

www.reform.ee 

vitada – kaotatud usaldust tagasi võita 

on väga keeruline. Seepärast on ka Reformierakond 

alati kõikides vaidlustes 

ja läbirääkimistes oma valimislubadustest 

tugevasti kinni hoidnud. Valimislubadused 

lähtuvad maailmavaatest, tegemist 

on põhimõtteliste küsimustega. 

Ning nagu juba president Lennart Meri 

ütles, põhimõtetega ei kaubelda. 

Logo ja tunnuslaused 


Reformierakonna logo all on tunnuslause, 

mis on aegade jooksul erakonna 

nägu ilmestanud. Parem jõud, Tegija 

nagu sinagi – tuleb tuttav ette? Reformierakond 

on pidevas arenemises. 

Nii muutub ka meie tunnuslause ning 

samuti on igal valimiskampaanial oma 

loosung, mis peaks kokku võtma just 

käimasoleva kampaania põhisõnumi. 

Täna on Reformierakonna logo all 

kirjas Parem Eesti kõigile. Meie tunnuslausetes 

ja loosungites domineerib sõna parem. 

Miks? Tegemist on mitmetähendusliku 

sõnaga, mis ilmestab Reformierakonda 

kõige paremini. Liberalism on 

parempoolne maailmavaade ning erakonna 

igapäevase tegevuse kaudu peaks 

elu Eestis ühel, teisel või kolmandal 

moel ikka paremaks minema. 

Kahe poole sünergiast (katuskampaania 

ja rohujuurekampaania) sobituvad 

pusletükid kokku ning nii me võidamegi 

valimisi ja saame võimaluse 

jätkuvalt juhtida Eestit veelgi parema 

elu poole. Selleks on vaja iga erakonnaliikme 

panust – meie sinuga koos oleme 

kõige paremad sõnumi levitajad. Sind 

usub sinu naabrimees ja mind minu 

koolivend ja lapsepõlvesõber. Need suhtevõrgustikud 

loovad lisaväärtust ja võimaldavad 

selgitada inimestele Reformierakonna 

poliitika tõelist sisu, mida 

massimeedia loosunglikes 

reklaamides teha ei saa. 

Kampaanialoosungid 

1995 RK: Arukus ausse, jõukus majja 

1996 KOV: Meie muudame 

1999 RK: Tugev majandus, kindel tulevik 

1999 KOV: Pole pähklit, mida me katki 

ei hammusta 

2002 KOV: Edasi! 

2003 RK: Vali parem tulevik 

2004 EP: Hoia Eesti edu! 

2005 KOV: Teeme Eesti paremaks 

2007 RK: Viime Eesti 5 jõukama Euroopa 

riigi hulka 

*RK – Riigikogu valimised 

*KOV – kohalike omavalitsuste volikogude valimised 

*EP – Euroopa Parlamendi valimised 

Logo 

tunnuslaused 

2002: Tegija nagu sinagi 

2002-2007: Parem jõud 

2007: Parem Eesti kõigile 

37

erakond ı auesimees 

Asutaja 

süda 

on rahul 

Reformierakonna asutaja 

ja auesimees Siim Kallas 

andis 2004. aastal erakonna 

juhtimise üle rahuliku 

südamega. Enamik erakonna 

asutamisel püstitatud 

eesmärke olid juba 

siis täidetud. 

38 

Miks lõite Reformierakonna? 

Tollal tundus, et majanduspoliitikale, 

turumajandusele ja vabadustele suunatud 

poliitika vajab hädasti tugevdamist. 

Oli rühm inimesi, kes arvas, et 

suudab seda tühimikku hästi täita, ja 

nii see kõik algas. 

Millist tulevikku Reformierakonnale 

ette kujutasite? Kuivõrd on 

see vastanud sellele, kuidas siiani 

tegelikult on läinud? 

Tahtsime luua erakonna, kes edendab 

vaba turumajandust ja avatud majanduspoliitikat, 

kes kaitseb liberaalseid 

vabadusi ja hoolitseb nende eest. Teisalt 

tundsime muret, kuidas selliste eesmärkidega 

valimisi võita, sest me tahtsime 

kindlasti kujundada Reformierakonnast 

otsustava poliitilise jõu riigis. Tagasi vaadates 

tundub, et mõlemad eesmärgid 

said enam-vähem täidetud. 

Milline oli Reformierakonna kõige 

suurem saavutus Teie juhtimise 

ajal? 

Reformierakonda seostatakse kõige 

rohkem ikkagi rahanduspoliitikaga. 

Sestap pean ka suurimateks saavutusteks 

madalaid ja lihtsaid makse ning ettevõtluse 

soodustamist, investeeringute 

vabastamist tulumaksust ning arusaama 

tasakaalus eelarve tähtsusest. 

Milliste tunnetega andsite üle erakonna 

juhtimise? 

Tegin seda rahuldustundega. Kümme 

aastat oli selleks hetkeks täis saanud, 

erakond välja kujunenud ja lahinguvalmis 

ning ma tundsin, et aeg on 

küps tegevjuhi kohalt kõrvale astumiseks. 

Pärast seda ei ole erakonnal ju 

halvasti läinud! 

Kuivõrd olete praegu Reformierakonna 

tegemistega kursis? 

Enda arvates olen hästi kursis, kuid 

muidugi ei osale ma aktiivselt erakonna 

poliitika kujundamises. 

Milline on auesimehe roll erakonnas? 

Eks see auesimehe nimetus on rohkem 

tiitel ja ma ei näe siin enda seisukohast 

vahet, kas ma olen auesimees 

või lihtliige – tegutseksin ja kaasa lööksin 

ikka samamoodi. 

Millisena näete Reformierakonna 

tulevikku Eesti poliitikas edaspidi? 

Ennustamine on alati tänamatu. Loomulikult 

soovin, et Reformierakond 

jääks oma seniste põhimõtete juurde ja 

mängiks jätkuvalt olulist rolli otsuste tegemises, 

ning arvan, et erakond jääb 

nähtavas tulevikuski oluliseks tegijaks, 

olles tihti valitsuses. Teisalt võim kulutab 

ja väsitab erakonda. Mõnikord võib 

natuke aega ka kõrvalrollis olla. Iga hinna 

eest ei tasu võimul püsida, kuigi vabatahtlikult 

ei ole muidugi mõistlik 

kõrvale astuda. 

w w w.refor m.ee

partnerid ı erakond 

Sõbrad 

laias maailmas 

Reformierakond teeb aktiivselt koostööd 

mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, 

kellega jagatakse sarnaseid vaateid. 

Allianssi Liberaalid ja 

Demokraadid Euroopa 

Eest, ALDE 

ALDE (The Alliance 

of Liberals 

and Democrats for 

Europe) pooldab 

vastuvõtlikku ja ettenägelikku 

lähenemist EL-i poliitikatele, 

ühildades üksikisiku vabadusi, vaba 

ja dünaamilist ärikultuuri, majanduslikku 

ja sotsiaalset solidaarsust, keskkonnakaitse 

tulevikusuundi, austust ja 

tolerantsi kultuuriliste, religioossete ja 

keeleliste erinevuste suhtes. ALDE on 

Euroopa Parlamendi suuruselt kolmas 

poliitiline fraktsioon, mis koondab Euroopa 

Parlamendi liikmeid liberaalsetest 

reformiparteidest ja tsentristlikest 

parteidest kõikjalt Euroopa Liidus ning 

tal on Euroopa jaoks ühine visioon ja 

püüdlus – koos suudame saavutada 

enamat. 

Vaata lähemalt: http://www.alde.eu 

Liberaalne 

Internatsionaal, LI 

Liberaalne Internatsionaal 

LI (Liberal 

International) on liberaalsete 

ja progressiivsete 

demokraatlike 

erakondade maailmaföderatsioon. 

LI asutati 1947. aastal, et tugevdada liberaalide 

kaitset totalitarismi, fašismi ja 

kommunismi vastu. On suur hulk ühiseid 

põhimõtteid, mis ühendavad kõiki 

liberaalseid erakondi Aafrikast, Põhja- 

ja Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Euroopast: 

inimõigused, vabad ja õiglased 

valimised ning mitmeparteiline demokraatia, 

sotsiaalne õiglus, sallivus, sotsiaalne 

turumajandus, vabakaubandus, 

keskkondlik jätkusuutlikkus ja tugev 

rahvusvahelise solidaarsuse tunnetus. 

Vaata lähemalt: 

http://www.liberal-international.org/ 

Euroopa Liberaalne, 

Demokraatlik ja 

Reformipartei, ELDR 

ELDR (The European 

Liberal Democrat 

and Reform 

Party) toob kokku 

ühiste liberaalsete, 

demokraatlike ja 

reformimeelsete ideaalidega erakondi 

enam kui 30 Euroopa riigist. ELDR 

on rahvusvaheline mittetulundusühing 

asukohaga Brüsselis. 

Vaata lähemalt: http://www.eldr.org 

Euroopa Liberaalsed 

Noored, LYMEC 

LYMEC on üleeuroopaline 

noorteorganisatsioon, 

mille 

eesmärk on edendada 

liberaalseid väärtusi 

kõikjal Euroopa Liidus, olles ELDR-i 

ja selle Euroopa Parlamendi fraktsiooni 

ALDE noorteorganisatsioon. LYMEC 

hõlmab 210 000 liiget 59 liikmesorganisatsioonist 

37 riigis, olles aktiivne 

kõikjal suures ja mitmekesises Euroopa 

maailmajaos. 

Vaata lähemalt: http://www.lymec.org 

Friedrich 

Naumanni Fond 

Friedrich Naumanni Fond (Friedrich 

Naumann Foundation) on sõltumatu 

mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, 

kes on pühendunud liberaalsete 

poliitikate edendamisele. Asudes 

Saksamaal, on fond saavutanud hea 

maine, toetades vabadust inimväärikuses 

kui ülimat eeltingimust vaba ja 

rahumeelse ühiskonna toimimiseks. 

Fond lähtub avatud ühiskonna loomisel 

liberaalsetest põhimõtetest ning sallivuse 

ja mitmekesisuse tunnustamisest. 

Fond teeb intensiivset tööd poliitilise 

hariduse, nõustamise, väljaõppe ja dialoogi 

alal. Aafrikas toetab fond paljusid 

koostööprojekte partnerorganisatsioonidega, 

samamoodi nagu ka enam kui 

50 riigis üle kogu maailma. 

Vaata lähemalt: 

http://www.fnst-freiheit.org 


39

programm ı peasekretär 

Eesti 


programm 

Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba 

loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia 

veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu 

maailmas. Meie taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge 

ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. 

Inimene peab olema vaba oma valikutes ja valmis vastutama oma tegude eest. Soodne keskkond 

ettevõtlike ja otsustusvõimeliste inimeste eneseteostuseks annab võimaluse toetada ka neid, 

kes vajavad abi. Reformierakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse 

ja humanismi põhimõtetel. 

Inimene & 

perekond 

zzIgal inimesel on õigus elule ja vabadusele. 

zzInimene on vaba piirideni, mille seab 

talle iga teise inimese samaväärne õigus 

vabadusele. 

zzInimese vabadus ja loovus on ühiskonna 

arengu ja heaolu peamine allikas. 

zzInimese kohustused tulenevad tema 

õigustest. 

zzInimese eraeluvabadus seisneb tema 

õiguses kujundada oma elulaadi ja 

suhteid ligimestega vastavalt oma 

huvidele ja eeldustele, mis tahes vägivaldse 

sekkumiseta. 

zzRiigi kohustus on tagada kõigile 

võrdsed võimalused oma sünnipäraste 

eelduste vabaks väljaarendamiseks. 

Vastutus nende võimaluste 

rakendamise eest jääb igale inimesele 

endale. 

zzPerekond on inimese emotsionaalse 

heaolu ja enesekindluse tähtsaim tagaja. 

Perekond toetub armastusele, 

pereliikmete vastastikusele lugupidamisele 

ning hoolitsusele, eriti laste ja 

vanurite eest. 

Avatud 

ühiskond – 

kodanke riik 

zzReformierakond lähtub ühiskonnakorralduses 

üksikisiku vabaduse 

ülimuslikkusest. Vabad kodanikud 

realiseerivad oma eesmärke ja kaitsevad 

oma huve omavahelises avatud 

koostöös. 

zzÜhiskonna toimimiseks loovad vabad 

üksikisikud kodanikeühendusi 

ja ühinguid, mis suudavad riigi sekkumiseta 

lahendada suure osa ühiskonnaelu 

küsimusi. 

zzEesti riik on vajalik eesti rahvuse ja 

kultuuri säilimiseks ning arendamiseks. 

Kõigile Eesti kodanikele ja Eestis 

seaduslikul alusel elavatele isikutele tuleb 

tagada isikuvabadused ja inimõigused. 

Riik sekkub üksikisikute vabasse 

enesekorraldusse ainult seal, kus see 

on eeltooduks möödapääsmatu. 

zzNii kodanikeühendused kui ka riik 

peavad tegutsema avatult, kõigile 

arusaadavalt ja põhjendatult ning 

võimaldama oma tegevuses osaleda 

neil, kes seda soovivad. 

40 

w w w.refor m.ee

programm 

zzAvatud ühiskond eeldab kõigi tema 

liikmete informeeritust, sõltumata 

nende elukohast ja sotsiaalsest seisundist. 

Igaühel, kes soovib saada 

avalikuks kasutamiseks loodud teavet, 

peab olema võimalus seda saada. 

Ligipääsu Internetile käsitab Reformierakond 

XXI sajandi inimõigusena. 

zzReformierakond leiab, et sõnavabadus 

peab olema tagatud igaühele 

võrdselt. Lubamatud on mis tahes 

riiklikud eelised või takistused tegelemiseks 

infoleviga. Reformierakond 

rõhutab põhiseaduslikult tagatud sõnavabaduse 

ülimat tähendust kodanike 

riigi toimimisel. 

riik & 

omavalitsus 

zzRiik on kodanike vabal kokkuleppel 

loodud ühendus. Riigil ei tohi olla 

võimu, mis on vastuolus inimeste 

põhiõigustega. 

zzAinult õigusriik suudab tagada inimese 

vabadused. Sallitavad on kõik 

poliitilised suundumused, mis ei vastandu 

vabadusele ja inimõigustele 

ega kutsu vägivallale. 

zzRiigi stabiilse arengu suudab tagada 

parlamentaarne riigikord, kus kehtib 

demokraatia ja seaduste ülimuslikkus 

ning kus austatakse inimeste vabadusi 

ja õigusi. 

zzRiigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus 

peab lähtuma üldistest huvidest. 

zzVastutus kohalike omavalitsuste 

juhtimise eest peab olema järjepidev 

ning seda saavad kanda vaid erakonnad 

või üksikisikud. 

zzOmavalitsuste tegevuse mõõdupuu 

on haldussuutlikkus ning avaliku 

teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. 

zzReformierakond peab vajalikuks 

omavalitsuste volituste ja vastutuse 

suurendamist. Ainult tugevad ja iseseisvad 

omavalitsused, kelle tulubaas 

on seadusega määratud ja riigieelarvest 

lahus, suudavad eeskujulikult 

täita kohaliku elu korraldamisega 

seotud ülesandeid ja kanda valijate 

ees vastutust kohalike eelarvekulutuste 

otstarbekuse eest. 

Õiguskord 

zzÕiguskord peab tuginema ühiskonnas 

tunnustatud väärtustel. Avalikku 

võimu tuleb teostada täpses vastavuses 

seadustega, välistades riikliku 

omavoli isikute üle. 

zzEraõiguslike suhete arengus luuakse 

eeldused, et: 

• kõik isikud on õiguslikult võrdselt 

kaitstud; 

• majandussuhete aluseks on isikute 

vaba kokkulepe, mitte riiklik regulatsioon 

või sund; 

• õiguskord tagab ja väärtustab vaba 

ning ausa ettevõtluse arengu. 

zzReformierakond peab oluliseks kodanike 

õigusteadvuse ja iseotsustamise 

võime arendamist ja seaduskuulekuse 

väärtustamist. 

Rahvastikupoliitika 

zzEesti riigi põhiseaduslikuks eesmärgiks 

on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine 

läbi aegade. 

zzEesti majanduslikku, sotsiaalset ja 

kultuurilist jätkusuutlikkust ohustab 

rahvastiku vähenemine ja vananemine. 

Vastuseisuks sellele tõstab Reformierakond 

ausse perekondlikud 

väärtused, mis on aluseks terve ja 

toimeka järelkasvu kujunemisele. 

zzEsmatähtis on töö- ja pereelu paindlik 

sidumine, et vältida laste kasvamist 

järelevalve ja vanemliku hooleta, lapsevanemate 

tööalase kvalifikatsiooni 

raiskuminekut, tööjõupuuduse edasist 

süvenemist ja perekondade vaesusriski. 

zzHüvitades lapsevanemale saamata 

jääva töötasu, anname noorele perele 

kindlustunde lastesaamist mitte liialt 

edasi lükata ja võimaluse kujundada 

lapsele soodne kasvukeskkond. Seisame 

oma tõhusust tõestanud vanemahüvitise 

süsteemi jätkamise eest. 

zzTuleb suurendada lapsevanemate 

valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühildamisel. 

Valikute eelduseks on usaldusväärsete 

lastehoiuvõimaluste olemasolu 

ja paindliku töögraafiku või 

osaajaga töötamise võimaluste laienemine. 

Oluline on, et laps kasvaks 

keskkonnas, kus töö kui eneseteostus 

ja tuluallikas on loomulik asi. 

zzKohalikud omavalitsused peavad 

tagama lastehoiuvõimalused kõigile 

soovijaile, toetades ka koduhoidu ja 

eraalgatusel loodavaid lasteasutusi. 

Arendame välja kvalifitseeritud lapsehoidjate 

kutsesüsteemi ja Interneti-põhise 

võimaluse saada piirkondlikku 

ja ülemaalist teavet lastehoiuks 

pakutavatest teenustest. 

zzTööturule naasval lapsevanemal 

peab olema võimalus saada koolitust 

oma tööalase kvalifikatsiooni taastamiseks 

ja värskendamiseks. 

zzPeame õigeks, et ka vanemliku hooleta 

jäänud lapsed kasvaksid peretingimustes. 

Eestis on palju hea tahtega 

peresid, kes võtaksid endale kasulapsi, 

kuid vajaksid professionaalset nõustamist 

ning majanduslikku tuge. Tuleb 

välja arendada hooldusperede koolitus- 

ja nõustamissüsteem ja lähendada 

hooldusvanemaile makstava toetuse 

määra reaalsetele vajadustele. Samas 

peavad suurenema lastekodude võimalused 

kanda hoolt vanemliku hooleta 

raskete puuetega laste eest. Kõik 

asendushooldusse puutuv peab olema 

kohalike omavalitsuste otsustada. 

zzPeame tähtsaks lapsendamise korra 

lihtsustamist, tagades seejuures laste 

õigused. 

zzOluline on perekonnaõpetuse tugevdamine 

koolides. Abortide vähendamiseks 

ja sugulisel teel edasikanduvate 

haiguste tõkestamiseks tuleb 

jätkuvalt levitada teadmisi ennetusvahenditest. 

zzEesti üheks rängemaks probleemiks 

on vägivaldsete surmade suur osakaal, 

seda eriti nooremate meeste 

seas. Alkoholismi, narkomaania ja 

AIDSi edasise leviku peatamiseks tuleb 

rakendada ennetusprogrammid. 

zzSüveneva globaliseerumise tingimustes 

peab Reformierakond vajalikuks 

tõsiselt keskenduda rahvastikurände 

temaatikale. Võõrtööjõu senisest 

suurema vajalikkuse ilmnemisel Eestis 

tuleb selgelt määratleda selle maht 

ja töösuhete laad ja kestus. Eelistame 


41

programm 

kõrge kvalifikatsiooniga töötajate (sh 

akadeemilise personali) sisserännet 

ning Eestist mujale õppima ja töökogemusi 

omandama lahkunute tagasirännet 

Eestisse. Oluliste immigratsioonivoogude 

võimaldamisel tuleb 

rakendada intensiivsed kohandamisja 

lõimumisprogrammid. 

zzReformierakond rõhutab, et Euroopa 

Liidu ühtse rahvastikupoliitika 

kujundamisel tuleb tasakaalukalt arvestada 

iga liikmesriigi rahvuslikke 

huve ja seniseid kogemusi. 

Turvalisus 

zzIgaühe elu, tervis ja vara, samuti 

üksikisikute ja nende seaduslike 

ühenduste õigused ja vabadused 

peavad olema kaitstud ebaseaduslike 

rünnakute vastu. Iga ebaseaduslik 

rünnak peab vääramatult lõppema 

ründaja väljaselgitamisega ja tema 

karistamisega, kui viimane on avalikes 

huvides vajalik. Reformierakond 

panustab eelkõige õigusrikkumiste 

põhjuste ennetusele. 

zzReformierakond lähtub eeldusest, 

et vabad kodanikud suudavad ise ja 

omavahelises koostöös luua aluse turvalisele 

elukeskkonnale. Kodanikuühiskonna 

iseregulatsioon ja sotsiaalne 

kontrollimehhanism suudab kõige 

paremini õigusrikkumisi ennetada. 

zzRiik ja kohalikud omavalitsused osalevad 

turvalise elukeskkonna loomisel 

ja tagamisel, täites avalikule võimule 

seadusega pandud ülesandeid 

koostöös tulundus- ja mittetulundusühingutega. 

zzRiiklikul tasandil peavad Eestis toimima 

ühtsed ning üksnes riigieelarvest 

rahastatavad politsei ja päästeteenistus. 

Politsei missiooniks on igaühe 

abistamine tema seaduslike õiguste 

kaitsel ja kohustuste täitmisel. Politseile 

ja päästeteenistusele tuleb kehtestada 

selged, ühiskonna arengutasemele 

vastavad tegevusstandardid. 

zzPolitsei ja päästeteenistus peavad olema 

eetiliseks eeskujuks kogu rahvale. 

Neile tuleb luua võimalused osalemiseks 

rahvusvahelises koostöös. 

zzEesti riigil peab olema seadusega 

kehtestatud süsteem õigusrikkumiste 

ennetamiseks, mis hõlmab sotsiaal-, 

õigus-, regionaal-, rahvastiku- ja fiskaalpoliitilisi 

meetmeid. Vajalik on 

riiklik kriminaalpoliitika arengukava. 

zzKohaliku omavalitsuse ülesanne on 

luua oma territooriumil turvaline elukeskkond. 

Omavalitsus loob sobiliku 

õigusliku keskkonna, vajaduse korral 

palkab teenistusse vastava kvalifikatsiooniga 

inimesed või sõlmib 

halduslepingud. Kohalik omavalitsus 

tegutseb turvalisuse tagamisel koostöös 

erafirmade, mittetulundusühingute 

ja riigikaitseühendustega, luues 

selleks vastava koostöövõrgustiku. 

keskkonnapoliitika 

zzKeskkonnahoid on moraalne printsiip, 

mis pole taandatav vaid inimese 

heaolu ning loodusvarade küsimusele. 

Inimkond vastutab kogu looduse 

ning ka teiste liikide eluõiguse tagamise 

eest. Reformierakond rõhutab 

inimese vastutust kogu loodusliku 

keskkonna säilimise ees. 

zzKeskkond on muutunud piirini, kus 

käitumistavade muutmine on tsivilisatsiooni 

kestvuse eeldus. Suur osa 

inimkonnast on keskkonna muutumise 

tulemusena juba kaotanud elukvaliteedis. 

See protsess on võtmas 

aina globaalsemat iseloomu ning paljud 

seni asendamatud loodusvarad 

on lõppemas aastakümnetega. Säästliku 

keskkonnamudeli peab neis oludes 

omaks võtma iga inimene, ettevõte 

ja rahvas. 

zzKooskõla materiaalse heaolu ja keskkonnasäästlikkuse 

vahel on inimkonna 

tuleviku seisukohalt võtmeküsimus. 

Seejuures tuleb puhas õhk ja 

vesi, risustamata maastikud, vaikus 

ja eluslooduse mitmekesisus tunnistada 

hindamatuteks väärtusteks. 

zzTaastuvate ressursside kasutus ei 

tohi ületada nende taastootmisvõimet. 

Taastumatute varude jätkuvus 

tuleb kindlustada ajani, mil neid on 

võimalik asendada. 

zzRiigi roll säästlikus arengus on reguleerimine, 

eeskuju näitamine ja 

inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine. 

Keskkonnapoliitikat tuleb teha 

rahvusvahelises koostöös, kaitstes 

keskkonnasäästlikke majandamismeetodeid 

nii, et keskkonna hävitamine 

tooks kaasa konkurentsivõime 

kaotuse, mitte eelise. 

zzReformierakond toetab regulatsioone, 

kus saastaja maksab oma tegevuse 

ja tootja vastutab oma saaduste 

jätkuva keskkonnamõju eest. Pooldame 

jäätmekäitluse reegleid, mis sunnivad 

käituma loodussõbralikult ja 

jäätmeid taaskasutama, ning eelistame 

tarbimise maksustamist sõltuvalt 

tema mõjust keskkonnale. Soosida 

tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid 

ning osata neis näha majanduse 

ning tööhõive kasvu võimalust. 

zzVälja tuleb arendada loodusväärtuste 

säilimiseks vajalik kaitse- ning hoiualade 

võrgustik. Avalikust huvist lähtuv 

erahuvide riivamine on seejuures tihti 

paratamatu, kuid kaitserežiim võib 

luua omandile ka lisaväärtust. 

zzSäästva arengu tagamiseks on eelkõige 

vajalik probleemide teadvustamine, 

teadusuuringud, seire korraldamine 

ja inimtegevuse keskkonnamõjude 

hindamine. Keskkonnainfo peab olema 

avalikkusele kättesaadav. Keskkonnaharidus 

ja -teadlikkuse kasv 

tuleb tagada süsteemse tulemustele 

suunatud tegevuskavaga. 

zzMeie eesmärk on iga inimese isiklik 

osavõtt tegelikust keskkonnakaitsest 

ning igaühe jaoks võimaluse ja valmisoleku 

tagamine nii keskkonnakaitsest 

otseseks osavõtuks kui ka 

sellele kaasaaitamiseks. 

zzKiirustamise või pealiskaudse suhtumise 

tõttu tehtud vigade tagajärgi 

ei tohi lasta kanda oma järeltulijatel. 

Vastutustundlik ettevaatlikkus on põhimõte, 

millest me lähtume kõikide 

keskkonda mõjutavate otsuste puhul. 

Majandus- & 

rahanduspoliitika 

z z Reformierakond peab turgu ja konkurentsi 

majanduse kõige tõhusamaks 

suunajaks ning pooldab riigi- 

42 

w w w.refor m.ee

programm ı erakond 

võimu võimalikult väikest sekkumist 

majandusellu. Riigi ülesanne on 

soodsa majanduskeskkonna loomine, 

makromajandusliku stabiilsuse 

hoidmine ja vaba konkurentsi tagava 

õiguskeskkonna kujundamine. 

Nähes majandusvabaduses üht ühiskonna 

arengu põhieeldust, hindame 

õigeks ja jätkamist väärivaks Eesti 

taasiseseisvumisel valitud suunda 

majanduspoliitikas. 

zzLiberaalne majanduspoliitika loob 

ühiskonnaliikmeile võrdsed võimalused, 

rakendab inimeste loovuse ja 

initsiatiivi ning tagab suurima võimaliku 

heaolu. Üldise jõukuse kasv 

on eeldus ka keskkonnasäästlikele 

uuendustele tehnoloogiates ja tootmise 

korraldamises ning tulemuslikule 

sotsiaalpoliitikale. 

zzRikkuse loomist ja ettevõtlikkust 

peab väärtustama ning inimesele 

tuleb tagada õigus kasutada oma 

võimeid vabalt ja loovalt. Tuleb kujundada 

motiveerivad tingimused 

ettevõtluse alustamiseks. 

zzLiberaalse majanduspoliitika põhiprintsiipidena 

kaitseme: 

• vaba konkurentsi; 

• majanduse avatust ja kaubanduspiirangute 

vältimist; 

• ühetaolisusele ja proportsionaalsusele 

tuginevat maksusüsteemi; 

• madalat maksukoormust; 

• tööjõuturu paindlikkust; 

• valuuta stabiilsust; 

• riigieelarve tasakaalu; 

• eraomandi puutumatust. 

zzPeame oluliseks vältida konkurentsi 

kahjustavaid erisusi, subsiidiume 

ning soodusrežiime. Seisame Euroopa 

Liidu siseturu põhjaliku reformimise 

eest turgude avamise ning reguleerimise 

vähendamise suunas. 

zzReformierakond seisab tollimaksude, 

kvootide ning muude kaubanduspiirangute 

vastu, sest need toovad kaasa 

hinnatõusu, tarbija valikuvabaduse 

vähenemise, innovatsiooni ja arengu 

aeglustumise. 

zzEesti majanduse kriitilisemaid muresid 

on saavutada tööjõu ettevalmistuse 

vastavus vajadustele ning 

tööturu suurem paindlikkus. Uute 

töökohtade loomiseks vajab tööandja 

kindlust, et ebatõhusate töökohtade 

kaotamine ning sobimatute töötajate 

vabastamine ei ole ülejõu käivalt 

raske ning et värbamine ei too kaasa 

suuri koormisi. Võõrtööjõu rakendamisel 

tuleb arvestada sellega kaasnevaid 

sotsiaalseid pingeid, kuid see 

ei tohi sünnitada ebatolerantsust ega 

ülemääraseid piiranguid kvalifitseeritud 

tööjõu värbamisel. 

zzReformierakonna 

maksupoliitika 

lähtekohaks on maksusüsteemi stabiilsus, 

lihtsus, läbipaistvus ja võrdse 

kohtlemise põhimõttest lähtuv ühetaolisus. 

Peame õigeks maksustada 

pigem tarbimist kui tulusid, samuti 

keskkonnale ja inimestele tekitatavat 

kahju. Me ei poolda maksuerisusi 

majandus- ega sotsiaalpoliitilise 

meetmena, kuna see on ebatõhus ja 

kulukas. 

zzReformierakond taotleb Eesti maksukoormuse 

alandamist ning eelarvepoliitika 

konservatiivsust. Lubamatu 

on hetkehüvede nimel koguda võlakoormat 

tulevaste põlvkondade õlgadele. 

Eelarvekulude planeerimine 

peab olema pikaajaline ning avaliku 

sektori kulutused range kontrolli all. 

zzRiigi osalust ettevõtetes aktsepteerime 

vaid üldtunnustatud strateegilistest 

huvidest lähtuvatel erandjuhtudel 

ning konkurentsieelduste 

puudumisel. 

zzReformierakond toetab valuuta stabiilsust 

hoidvat rahapoliitikat. Pooldame 

krooni võimalikult kiiret asendamist 

euroga kui märki Eesti kuulumisest 

arenenud majandusruumi. 

Teadmistepõhine 

majandus 

zzEesti majandus tuleb suunata teadmistepõhisele 

mudelile, kus määrav 

on loovus ning lisaväärtus on suurim. 

Vaid sel moel tekib kõrgepalgalisi 

töökohti, on võimalik püsivalt leevendada 

demograafilisest olukorrast 

tulenevaid tööjõuprobleeme. Reformierakond 

seab strateegiliseks prioriteediks 

Eesti kompleksse ülemineku 

uuele arengutasandile. Selleks on 

vaja rahvusvahelise konkurentsivõime 

tõstmise pikaajalist programmi. 

zzTeadmistepõhise majanduse telg on 

innovatsioon, mis ei ole pelgalt tehnoloogiline 

ega finantsiline, vaid on 

ka kultuuri ja väärtushinnangute küsimus. 

Selleks on vajalik ühiskonda 

läbiva suutlikkuse väljaarendamine. 

Esmatähtis on laialdane loovuse ja 

läbiva innovaatilisuse toetamine Eesti 

ühiskonnas. 

zzReformierakond peab tähtsaks loovkunsti 

ja ettevõtluse koostöö tihendamist 

ning loovmajanduse arengu 

soosimist. Ei ole traditsioonilisi majandusharusid, 

on vaid traditsiooniline 

mõtlemine. Reformierakond 

väärtustab ning propageerib innovatiivse 

ja mittetraditsioonilise mõtlemise 

arendamist ning rakendamist 

kõigis eluvaldkondades. 

zzTeadmistepõhisele majandusele ülemineku 

tingimuseks on riigi tippotsustajate 

teadmistepõhine töökorraldus. 

Reformierakond rõhutab 

vajadust kaasata strateegilisse otsustamisse 

kõrgprofessionaalset ekspertiisi, 

uurimistööd ja analüüsi. Tähtis 

on poliitilise ning sotsiaalse koosmeele 

saavutamine olulistes strateegilistes 

küsimustes. 

zzInnovatsiooni toetamiseks on vajalik 

eelduste loomine riskikapitali arengule. 

Haridus 

& teadus 

zzHea haridus avab inimesele tee oma 

sünnipäraste eelduste parimaks kasutamiseks 

nii enda kui ka kogu ühiskonna 

huvides. Riigi seisukohast on 

stabiilsetel alustel toimiv haridussüsteem 

ja sellel põhinev teadus- ning 

arendustegevus Eesti konkurentsivõime 

kindlaimaks tagatiseks. 

zzIgaühel peab olema võimalus omandada 

oma vajadustele ja annetele 

vastav kvaliteetne haridus. Inimeste 

loomingulisust ja elukestvat arengut 

toetab avatud hariduskeskkond. 

zzRiigi tähelepanu peab olema haridussüsteemi 

sidususel, et see suudaks 

vastu tulla elukestva õppe nõudmistele, 

adekvaatselt reageerida tööturu 

vajadustele ja tagada teadus- ning 

arendustegevuse järjepidevus. 

zzRiik ja omavalitsus tagavad igale 


43

programm 

soovijale tasuta alushariduse. Toetada 

tuleb ka alternatiivseid võimalusi: 

koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. 

zzPõhiharidus kui kohustuslik haridusmiinimum 

peab olema tasuta ja kättesaadav 

võimalikult kodu lähedal. 

Põhiharidus peaks olema senisest 

enam diferentseeritud, et arvestada 

laste erinevaid eeldusi. Eelkutseõppe 

teemad tuleb lisada põhihariduse õppekavadesse. 

Põhikoolist väljalangejate 

arvu vähendamiseks tuleb luua 

üldhariduskoolides tugisüsteemid. 

zzPeame õigeks gümnaasiumide ja 

kutseõppeasutuste spetsialiseerumist 

ja neile riikliku õppekava täitmise 

raames maksimaalse tegevusvabaduse 

andmist. Gümnaasiumi- ja kutsekeskharidust 

tuleb korraldada kui 

tervikut. Reformierakond peab oluliseks 

õpilaste valikuvabaduse suurendamist 

keskhariduses. Selleks toetame 

kohustuslike õppeainete arvu ja 

mahu vähendamist. 

zzKvaliteetse gümnaasiumi- ja kutsehariduse 

andmiseks peavad riik ja 

kohalikud omavalitsused looma optimaalse 

koolivõrgu ja koolitranspordi 

võimalused. Põhikoolide, gümnaasiumide 

ja kutsekoolide rahastamine 

toimugu pearahasüsteemi alusel, kus 

sisalduvad vahendid ka investeeringuteks. 

zzTuleb luua tingimused erasektori 

oluliselt suuremaks kaasamiseks kutsehariduse 

ajakohastamisse. 

zzReformierakond peab oluliseks huvija 

üldhariduse tihedamat integreerimist. 

Peame äärmiselt vajalikuks 

õpetajakoolituse nüüdisajastamist. 

zzErivajadustega laste õpetamisel toetame 

kaasava hariduse põhimõtete 

rakendamist. 

zzKõiki koole koheldakse võrdselt sõltumata 

nende omandivormist. Igal koolil 

peab olema riiklik koolitusluba. 

zzTäiend- ja ümberõppe võimalused 

tuleb muuta üldiselt kättesaadavaks. 

Reformierakond peab oluliseks e-õppe 

võimaluste avardamist elukestvas 

õppes. 

zzHariduse kvaliteet ei tohi sõltuda 

kooli õppekeelest. Muukeelsed koolid 

peavad tagama hea eesti keele 

oskuse, mis eeldab pedagoogide sihipärast 

ettevalmistamist. 

zzGlobaliseeruval kõrghariduse maastikul 

tuleb kindlustada eestikeelse 

kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrghariduse 

kvaliteet peab olema Euroopa 

Liidu ülikoolidega võrreldaval 

tasemel ja võimaldama akadeemilist 

koostööd. Ülikoole tuleb perioodiliselt 

akrediteerida nii õppesuunapõhiselt 

kui ka institutsionaalselt. 

zzÜhelgi andekal noorel ei tohi jääda 

kõrgharidus omandamata majanduslikel 

põhjustel. Reformierakond 

soovib kõrghariduse kättesaadavuse 

tagamiseks paralleelselt stipendiumide 

ja õppelaenude garanteerimisega 

välja arendada haridusosakute ja hariduskapitali 

süsteemi. 

zzEesti vajab nii tipptasemel alusteadust 

kui ka järjest suuremal määral 

rakendusteaduslikke uuringuid ja 

nendel põhinevat arendustegevust. 

Oluline on keskenduda Eesti arengut 

ja rahvusvahelist konkurentsivõimet 

tagavatele võtmevaldkondadele 

(biomeditsiin, materjaliuuringud, informaatika) 

ning eestluse identiteeti 

põhistavatele rahvusteadustele. Vajalik 

on rakendusuuringute tulemuslikkuse 

tagamine strateegiliselt tähtsates 

suundades. Eesti teaduse edasise arengu 

olulise tegurina näeme tihedat 

lõimumist Euroopa Liidu ja NATO 

teadusorganisatsioonidega. 

zzSaabuva globaalse tooraine- ja kütusekriisi 

tingimustes on edu pandiks 

üleminek säästlikele innovaatilistele 

tehnoloogiatele (nanotehnoloogia, 

alternatiivenergeetika, jäätmevabad 

tööstuslikud tehnoloogiad). 

zzPeame väga oluliseks kaasa aidata 

rahvusliku intellektuaalomandi 

tekkele tehnoloogilistes võtmevaldkondades. 

Ettevõtete tehnoloogilise 

ümberkujundamise ning uute tipptehnoloogiliste 

ettevõtete tekkimise 

vältimatuks eelduseks on hästitoimiva 

innovatsiooni tugistruktuuri 

(tehnoloogia- ja tööstuspargid, tehnoloogia 

arenduskeskused) väljaarendamine. 

tervishoid 

zzReformierakonna 

tervisepoliitika 

eesmärk on terve inimene ning tema 

võimalikult pikk ja toimekas elu. 

Lisaks meditsiinile on selle saavutamiseks 

suured võimalused igaühel 

endal, mis peaks tervisepoliitikas 

kajastuma suuremas keskendumises 

tervislike eluviiside edendamisele. 

zzTervisekäitumise 

parandamiseks 

tuleb tõsta inimeste teadlikkust ja 

aktiivsust. See peab algama laste- ja 

haridusasutustes ning hõlmama avalikke 

teavituskampaaniaid toitumise, 

liikumise, puhkerežiimi kohta. Õpija 

töökeskkonnas peavad kehtima 

ranged tervisestandardid. Lasteasutustes 

ja koolides peab olema tagatud 

tervislik toit. 

zzInimesed tuleb varustada täpse ja 

arusaadava teabega toiduainete, tarbekaupade 

ja keskkonna terviseriskide 

kohta. Keskvõimu, omavalitsuste 

ja kolmanda sektori koostöös tuleb 

otsida võimalusi tervisliku eluviisi, 

sealhulgas liikumisharrastuse toetamiseks. 

zzReformierakond toetab ohtlike haiguste 

(südamehaigused, vähk, AIDS 

jt) vastaste programmide kõrval üldisema 

pikaajalise terviseedendamise 

programmi loomist, mis väärtustaks 

tervislikke eluviise ja igaühe vastutustunnet 

terviseriskide vältimisel. Rõhuasetus 

suuremale isiklikule vastutusele 

aitab tagada ka solidaarsusel põhineva 

meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse 

ja arengu. 

zzHaigekassa raha on mõeldud eelkõige 

ravikindlustatute raviks, mitte töövõimetushüvitisteks. 

zzTervishoiuteenuste piirhinnad ja 

perearstide pearaha peaksid katma 

kõiki vältimatuid kulusid. Haiglavõrgu 

kujundamise eesmärk on arstiabi 

kvaliteet. 

Sotsiaalpoliitika 

z z Heaolu kasv peab suurendama ka 

sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. 

Tõhus majanduspoliitika on sotsiaalsete 

probleemide peamine leevendaja 

ning võimaldab suuremat hoolivust 

nende suhtes, kes oma tahtest sõltumatult 

on raskustes. Sotsiaaltoetuste 

44 

w w w.refor m.ee

programm 

eesmärk on tegelike abivajajate toetamine. 

Sotsiaalabi riiklikult kehtestatud 

miinimumstandardi järgimisel 

peab kehtima omavalitsuse kontroll. 

zzReformierakonna eriline tähelepanu 

kuulub lastele. Toetame vanemaid 

lastega kodus olemise ajal, säilitades 

neile lapsehoolduse tõttu kaotatud 

sissetuleku. Maksusoodustustele 

eelistame otseseid toetusi, sest need 

jõuavad ka kõige vaesemateni. Paljulapselistele 

peredele tuleb maksta 

lisatoetust. Toetustest tihti tõhusam 

abi on laste kasvuks ja arenguks vajalike 

teenuste pakkumine. 

zzKoolis peab olema kättesaadav tervislik 

toit, mis põhikoolis peaks laste 

tervise ja õigete toitumisharjumuste 

kujundamise huvides olema tasuta. 

Õppimise kõrval tuleb toetada ka 

koolivälist tegevust. 

zzPiisava toimetuleku tagab peredele 

vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda 

lapsevanematele paindlikke 

töövorme ja mitmekesiseid lastehoiuvõimalusi. 

zzParim kasvatusmeetod on perekeskne. 

Vanemliku hooleta laste puhul ei 

tohi teha põhjendamatuid takistusi 

nende lapsendamisele. Hooldusperesid 

tuleb nõustada ja maksta neile 

toetust nende lisakulude katmiseks. 

zzReformierakond väärtustab põlvkondade 

ühtekuuluvustunnet. Eeldame 

noortelt suuremat tähelepanu vanema 

põlvkonna probleemidele ning 

tuge oma vanematele. Rahvastiku 

vananedes tuleb vältida pensionäride 

huvide vastandamist majandusarengu, 

laste ja tööealiste vajadustele. 

zzPensionisüsteem peab püsima stabiilne. 

Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks 

tuleb soodustada II ja III pensionisamba 

arengut. Pensionäride jätkuvaks 

kaasamiseks ühiskonna ellu, 

nende toimetuleku parandamiseks 

ning tööjõupuuduse leevendamiseks 

tuleb suurendada nende tööhõivet. 

Selleks peab vajadusel pakkuma 

neile koolitust, kaaludes tööandjaile 

sellega seotud lisakulude hüvitamist. 

Sotsiaalhoolekandes peab valitsema 

võimaluste paljusus kodu- ja avahooldusest 

hoolekodudeni. 

zzPuuetega inimesed ei pea tundma 

end kõrvaletõrjutuna. Reformierakond 

austab puuetega inimeste tahet 

end arendada, õppida ja elatada end 

oma tööga. Igaühe moraalne kohus 

on aidata suurendada puuetega inimeste 

toetamise, arengu- ja suhtlusvõimalusi 

lapseeast peale. Neile ja 

nende peredele tuleb omavalitsuste 

abiga pakkuda hädavajalikke tugiteenuseid. 

Teed, hooned ja ühistransport 

peavad võimaldama füüsilise 

puudega inimeste takistusteta liikumist. 

Tööandjaid tuleb motiveerida 

kasutama puuetega inimeste tööd. 

Kultuur & 

sport 

zzKultuur on rahvuse eneseteadvustamise 

ja -kehtestamise aluseid. Reformierakond 

arendab kultuuripoliitikat, 

mis aitab kaasa rahva ja riigi 

püsimisele ning arengule. 

zzMida avatumas maailmas Eesti toimib, 

seda kindlam peab olema eesti 

keel meie riikluse ja kultuuri alusena. 

Reformierakond peab vajalikuks 

eesti keele rikkalike eelduste pidevat 

edasiarendamist kõigil elualadel. 

zzReformierakond peab oluliseks nii 

professionaalse kui ka rahvakultuuri 

edenemise riiklikku toetamist, sealhulgas 

toetust kultuuriväljaannete, 

eesti keele teatmeteoste ja väärtkirjanduse 

väljaandmisele. Vajalikud on 

riiklikud programmid Eesti kultuuripärandi 

hoidmiseks, uurimiseks ja 

tutvustamiseks. 

zzErksas kultuurikeskkonnas arenevad 

inimeste parimad omadused. Riigi- ja 

kohaliku võimu ülesanne on kultuuri 

ja spordi arenguks vajaliku infrastruktuuri 

loomine ning loovisikutele 

majandusliku kindlustunde andmine. 

Tähtsustame mittetulundussektori 

osatähtsust kultuuri- ja spordielu 

edendamisel. 

zzRaamatukogudel on tähtis roll demokraatliku 

infoühiskonna arengus 

ja kohalikus kultuurielus. Selle rolli 

täitmiseks tuleb tagada raamatukogude 

kaasamine riiklikusse infopoliitikasse 

ning piisavad võimalused 

teavikute soetamiseks. 

zzReformierakond toetab Eesti kultuuri 

aktiivset tutvustamist välisriikides. 

Eesti osavõtt rahvusvahelistest kultuurikoostööprogrammidest 

suurendab 

oluliselt meie kunstiinimeste 

loomingulisi ja enesearenduslikke 

võimalusi. 

zzReformierakond toetab Eesti tippspordi 

rahastamist spordialaliitude 

kaudu. Oleme seisukohal, et rahva 

tervena püsimise tagamiseks on väga 

oluline suurendada tuge harrastus- ja 

noortespordile. Laste ja noorte vaba 

aja sisustamine kultuuri- ja spordiharrastusega 

on kindlamaid vahendeid 

alkoholismi ja narkomaaniaprobleemide 

ennetamiseks. 

zzRiik peab looma võimalusi erakapitali 

kaasamiseks kultuuri ja spordi 

toetamisse ning ettevõtjate huvi ja 

kindlustunde suurendamiseks üldsusele 

olulistesse kultuuri- ja spordiobjektidesse 

investeerimisel. 

Regionaalpoliitika 

& 

maaelu 

zzEesti areng peab hõlmama kõigi 

tema piirkondade arengut ja sotsiaalset 

mitmekesisust. Reformierakonna 

regionaalpoliitiline eesmärk on terviklik 

ja territoriaalselt tasakaalustatud 

Eesti. 

zzRegionaal- ja maaelupoliitika peab 

tagama elanikele mitmekülgse tegutsemise 

võimalused, turvalisuse, 

eeldused saada tööd võimalikult elukoha 

lähedal, teenuste kättesaadavuse, 

sotsiaalsed garantiid ja tervisliku 

keskkonna. Riigi otsene sekkumine 

kohalikku igapäevaellu ei ole õigustatud, 

kuid riik saab protsesse koordineerida 

ning kohalike struktuuride 

haldussuutlikkusele, era- ning kolmanda 

sektori edenemisele kaasa 

aidata. 

zzRegionaalpoliitikat saab ellu viia 

vaid koostöös omavalitsustega, kodukandi- 

ja külaliikumisega, mittetulundusühingutega, 

kogudustega, 

ettevõtjatega. Kohaliku arengu võti 

on loov ja tegus inimene, kelle jaoks 

antud piirkond on koduks. Arengu 

hoogustamise eeldus on ühistest 

pingutustest ja koostööst tekkiv sünergia. 

Reformierakond hindab ja 

toetab kõigi nende inimeste ja orga- 


45

programm ı peasekretär 

nisatsioonide pingutusi. 

zzVäga oluline on ettevõtluse propageerimine 

ja toetamine maal. Väike- 

ja pereettevõtluse kandepinna 

laienemine ning uued töökohad ettevõtluses 

on Eesti regionaalse arengu 

põhitingimusi. 

zzMaaelu kiiremaks arenguks peame 

vajalikuks: 

• elavat kultuuri- ja hariduselu 

maal; 

• infrastruktuuride (teed, telekommunikatsioon, 

energiavarustus 

jne) taseme piirkondlike erinevuste 

vähendamist; 

• laialdast Interneti-ühendust; 

• mitmekesist koolitus-, ümberõppeja 

nõustamistegevust maakondlikul 

ja omavalitsuse tasandil; 

• omavalitsuste osakaalu suurendamist 

riiklike funktsioonide 

täitmisel ning maksutuludes; 

• haldusterritoriaalse reformi jätkamist 

ja soodustamist; 

• tegusaid ja kogukondlikel kokkulepetel 

põhinevaid kohalikke 

arengukavu, mille alusel saab riik 

rakendada regionaalsete investeeringute 

programmi; 

• riigi ja kohalike omavalitsuste 

koostööd kolmanda sektoriga; 

• majandustegevuse mitmekesistamist 

ning alternatiivse ettevõtluse 

toetamist; 

• kohalike eelduste ja omapära paremat 

ärakasutamist ettevõtluses. 

zzReformierakond näeb regionaalarengut 

oluliselt kiirenevat riigi võimaluste 

suurenemise ning Euroopa 

Liidu toel. Vaid tugevad kohalikud 

omavalitsused suudavad Eesti tasakaalustatud 

arengule kaasa aidata. 

Rahvusvähemuste 

poliitika 

zzEesti kui demokraatlik õigusriik tagab 

kõigile siin seaduslikult elavatele 

isikutele kõigi põhiõiguste vankumatu 

järgimise, olenemata kellegi etnilisest 

päritolust ja emakeelest. 

zzEesti pikaajalised rahvastikutrendid 

ning nendega seotud probleemid 

mõjutavad ühtemoodi nii eestlaste 

kui ka mitte-eestlaste heaolu, arenguvõimalusi 

ja turvalisust. Nende probleemide 

lahendamisel on eestlased ja 

Eesti mitte-eestlastest püsielanikud 

esmasteks liitlasteks. 

zzTuleb kiirendada ja kaasa aidata 

nende inimeste sügavale integreerumisele 

Eesti ühiskonda, kes soovivad 

omandada Eesti kodakondsust või 

on selle juba omandanud. Tähtsaim 

tegur selleks on kättesaadav eesti 

keele õpe, samuti tuleb rohkem rõhku 

panna Eesti kultuurikeskkonda 

liitumiseks vajalike teadmiste omandamisele. 

Mitte-eestlastele eesti keele 

õpetamise taset tuleb oluliselt tõsta. 

zzEesti ühiskonna jätkuva demokraatliku 

arengu eesmärgiks on stabiilse 

avatud kodanikuühiskonna väljakujunemine. 

Reformierakond suunab 

oma rahvusvähemuste poliitika sellele, 

et kõigil end Eestiga püsivalt siduda 

otsustanud inimestel oleks tagatud 

võimalused edukaks toimetulekuks 

eestikeelses info-, elu- ja töökeskkonnas, 

tundmaks end täisväärtuslike 

ühiskonnaliikmetena ning osalemaks 

aktiivselt Eesti ühiskonna elus. 

zzReformierakond peab mitte-eestlaste 

eduka toimetuleku eelduseks kolme 

põhisammast, mille ehitamisele ja 

arendamisele Reformierakond oma 

tegevuses keskendub: 

• hea eesti keele oskus; 

• eestlastega võrdne juurdepääs 

kvaliteetsele haridusele ja informatsioonile; 

• mitte-eestlaste oma rahvuskultuurilise 

identiteedi, sh emakeele 

säilitamine. 

zzReformierakond kutsub üles Eestis 

alalist elamisluba omavaid isikuid, 

kes soovivad siduda oma elu Eesti 

Vabariigiga, otsustama Eesti kodakondsuse 

ja sellega kaasnevate õiguste 

ja kohustuste kasuks. 

zzReformierakond on veendunud, et 

järjekindel ja edukas naturalisatsiooniprotsess 

vastab stabiilse ja integreeritud 

Eesti ühiskonna huvidele. 

Peame lubamatuks mis tahes bürokraatlikke 

takistusi Eesti kodakondsuse 

taotlemisel. Riik peab arendama 

soodsaid võimalusi, aitamaks kaasa 

kodakondsuse omandamise eeltingimuste 

täitmisele, muutmata kehtiva 

kodakondsuspoliitika põhiprintsiipe. 

zzSeisame avatud demokraatliku 

ühiskonna eest, kus inimeste õigused 

ja vabadused on ülimuslikud 

ning loodud on võrdsed võimalused 

igaühe arenguks ja heaoluks. 

Noorsoopoliitika 

zzEesti ühiskonna tulevik sõltub meie 

panusest noortesse ning sellest, mil 

määral noored kulutavad aega ja 

energiat enese arengusse. Reformierakonna 

eesmärk on, et Eesti noor 

oleks avatud ja kodumaad väärtustav, 

õppiv ja tervislike eluviisidega, 

keskkonnateadlik ja vaimsete huvialadega 

aktiivne ühiskonna liige. 

Riik ja omavalitsused peavad looma 

eeldused noorte arengule täisväärtuslikuks 

kodanikuks. 

zzTasakaalustatud kodanikuühiskonna 

tekkimise tingimus on noorteorganisatsioonide 

tegevus. Need tuleb kaasata 

noorte- ja pereprobleemidega 

seotud otsuste kujundamisse ning 

vastavate teenuste osutamisse. 

zzNoore inimese kaitsetahte ja kodumaa-armastuse 

arenemises on lisaks 

kodule suur roll koolil. Igal õpilasel 

peab olema võimalus läbida riigikaitseõpetus. 

Nii Eesti majanduse kui ka 

iga noore enda tulevikuperspektiivide 

seisukohast on oluline ettevõtlusalase 

koolituse pakkumine koolis. 

zzSuurim risk noorte tuleviku suhtes 

on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise 

tagamiseks ja tööharjumuste 

kujundamiseks peavad jõu ühendama 

omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, 

haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. 

Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. 

zzReformierakond leiab, et meelelahutus- 

ja tarbimiskulutuse asemel tuleb 

suunata noorte tegevust kultuuri-, 

spordi- ja teiste harivate ürituste abil. 

Sihikindel töö on vajalik alkoholismi- 

ja narkoprobleemide ning AIDSi 

ennetamisel. Kõigis kohalikes omavalitsustes 

peavad olema kättesaadavad 

sportimisvõimalused. Võimalusi 

vaba aja sisukaks veetmiseks peavad 

looma avatud noortekesksused. 

zzSuurendamaks ühiskonna avatust 

46 

w w w.refor m.ee

lihtliige ı programm 

ja innovaatilisust, peame oluliseks 

noorte teavitamist õppimisvõimalustest 

välismaal. 

Julgeoleku- & 

kaitsepoliitika 

zzEesti on valinud NATO kollektiivse 

kaitse tee. Eesti kui NATO liikmesriigi 

kaitseväe struktuur peab võimaldama 

meil olla ka julgeoleku tootjad, 

mitte ainult selle tarbijad. Meie relvajõud 

peavad olema valmis ründeja 

kaitselahinguteks vastavalt Eesti 

sõjalisele strateegiale ja NATO doktriinile 

ning osalemiseks rahvusvahelistel 

operatsioonidel, õppustel ning 

koolitusel. Selle kõige tagamiseks 

peab Eesti eraldama vähemalt 2% 

oma sisemajanduse kogutoodangust 

NATO definitsioonile vastavateks 

kaitsekulutusteks. 

zzPeame oluliseks, et Eestis mõistetaks, 

et lisaks traditsioonilistele ohtudele 

on tänapäeva maailmas levimas 

ka uued ohud, mis lähtuvad sageli 

majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnaprobleemidest 

ning võivad 

kasvada julgeolekuprobleemideks. 

zzRiiki ja rahvast suudavad kaitsta parima 

võimaliku väljaõppe saanud ja 

oma elualale pühendunud spetsialistid. 

Seetõttu peab Reformierakond 

vajalikuks jätkata liikumist kutselise 

kaitseväe moodustamise suunas, 

toetudes inimeste vabatahtlikule kutsevalikule. 

Ajateenistust mõistame 

kutseliste kaitseväelaste baasina ja 

kaitsetahte toetajana. 

zzTuleb jätkata ja tugevdada Eesti 

kaitsekoostööd Läti, Leedu ja teiste 

Euroopa Liidu ja NATO partnerriikidega 

nii kahepoolselt kui ka Euroopa 

Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika 

raames. 

zzReformierakond peab oluliseks Kaitseliidu 

arengut väärika ja töökindla 

organisatsiooni suunas, mille liikmena 

on igal Eesti kodanikul võimalus 

anda oma panus riigi kaitsesse. Kaitseliidu 

rahu- ja sõjaaegsed ülesanded 

ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, 

seal antav väljaõpe ühtlustada kaitseväe 

omaga. 

zzReformierakond peab vajalikuks, 

et välis- ja kaitsepoliitika põimuvate 

eesmärkide saavutamiseks taotleks 

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise 

liikme kohta. 

välispoliitika 

zzEesti välispoliitika ideoloogilise 

alusena näeb Reformierakond demokraatlikul 

liberalismil põhinevat 

inimõiguste ja isikuvabaduste väärtustamist. 

Eesti välispoliitika peab 

toetama demokraatia ja vaba turumajanduse 

arengut ning inimõiguste 

austamist kogu maailmas. 

zzEesti välispoliitika peaeesmärk on 

meie iseseisvuse tagamine ja rahvusliku 

julgeoleku kindlustamine. Reformierakond 

peab oluliseks koostööd 

kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et 

saavutada maksimaalne konsensus 

ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku 

välispoliitilise kursi elluviimiseks. 

zzEuroopa Liidus peab Eesti olema 

aktiivne liikmesriik. Meie huvides 

on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga 

Euroopa Liit. Eesti peab 

levitama oma kogemusi liberaalsel 

turumajandusel põhineva majandusmudeli 

rakendamisest ja tutvustama 

selle eeliseid ning seisma konkurentsivõimelise 

Euroopa eest. Reformierakond 

soovib Euroopa Liidu ülereguleerituse 

kõrvaldamist ja õigusliku 

keskkonna tunduvat lihtsustamist. 

Reformierakond seisab kindalt turumoonutuste 

ja ettevõtete subsideerimise 

ja doteerimise vastu. 

zzReformierakond peab Euroopa Liidus 

oluliseks senisest süvendatumat 

koostööd sise- ja justiitsküsimustes, 

eriti võitlust rahvusvahelise terrorismi 

ja kuritegevuse vastu. Euroopa 

Liidu eesmärk peab olema vaba ja 

tervikliku Euroopa tekkimine. 

zzKa NATO liikmesriigina peab Eesti 

olema tegus ja usaldusväärne. Lisaks 

osalemisele NATO kaitsekoostöös 

peab Eesti seisma transatlantiliste suhete 

hoidmise ja tugevdamise eest. 

zzEestile on olulised kahepoolsed liitlassuhted 

Ameerika Ühendriikidega. 

Näeme neis meile omase väärtusruumi 

ning Eesti riikliku ja rahvusliku 

iseseisvuse olulist tagatist. 

zzEesti peab püüdlema heade suhete 

saavutamise ja hoidmise suunas 

kõigi oma naaberriikidega. Peame 

aktiivselt osalema Euroopa Liidu 

uute naabrite poliitika kujundamises, 

jagades demokratiseerumise ja liberaalsele 

turumajandusele ülemineku 

protsessi kogemusi riikidele, kes 

soovivad tihedamat koostööd Euroopa 

Liiduga või näevad tulevikus 

ennast selle liikmesriigina. Piiriülene 

koostöö majandus-, humanitaar- ja 

keskkonnaküsimustes peab toimuma 

kõigil tasanditel. Reformierakond 

näeb Eesti välispoliitikale olulist rolli 

Läänemere maade koostöös. 

zzVajalik on Eesti aktiivne osalus selliste 

rahvusvaheliste organisatsioonide 

töös nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu 

ja OSCE. Seejuures peab Reformierakond 

eriti oluliseks ÜRO reformimist 

maailma turvalisuse tagamisel ja rahvastevahelise 

koostöö edendamisel 

tõhusalt toimivaks organisatsiooniks. 

zzÜheks Eesti välispoliitika prioriteediks 

peab saama aktiivne välismajandus- 

ja kaubanduspoliitika ning 

kommertsdiplomaatia, et tagada 

Eesti majanduse jätkusuutlikkus ja 

makromajanduslik stabiilsus. Toetame 

vaba turumajanduse põhimõtete 

senisest suuremat rakendamist Euroopa 

Liidu ühises väliskaubanduspoliitikas 

ning neid põhimõtteid austavate 

uute riikide liitumist Maailma 

Kaubandusorganisatsiooniga. 

zzReformierakond peab tähtsaks Eesti 

välisesinduste rolli meie kodanike, 

ettevõtete ja riigi õiguste ja huvide 

kaitsjana ning meie ajaloo, looduse ja 

kultuuri tutvustajana välismaal. Selleks 

tuleb välja arendada optimaalne 

ja tõhus välisesinduste võrk. Samal 

ajal peab Eesti aktiivselt osalema 

Euroopa Liidu ühise välisteenistuse 

kontseptsiooni väljatöötamisel ja selle 

elluviimisel, et tagada Eesti kodanike, 

ettevõtete ja riigi huvide kaitse 

ka nendes välisriikides, kus Eestil 

oma välisesindus puudub. 


47

Kontaktid 

PEAKONTOR 

Eesti Reformierakond 

Tõnismägi 9, Tallinn 10119 

Tel 680 8080, faks 680 8081 

info@reform.ee 

Kristen Michal, peasekretär, kristen@reform.ee 

Haldusdivisjon 

Terje Rohi, peakontori juhataja, terje@reform.ee 

Kristi Viitamees, sekretär, kristi@reform.ee 

Marika Eevel, raamatupidaja, marika@reform.ee 

Kommunikatsioonidivisjon 

Annika Arras, kommunikatsioonijuht, 

annika@reform.ee 

Silver Pukk, avalike suhete juht, silver@reform.ee 

Kadri Tamme, koolitusnõunik, kadri@reform.ee 

Kristiina Sild, sisekommunikatsiooni nõunik, 

kristiina@reform.ee 

Mati Leet, IT-nõunik, mati@reform.ee 

Rain Hansen, andmehaldur, rainh@reform.ee 

Peep Lillemägi, ajalehtede ja ajakirjade toimetus, 

toimetus@reform.ee 

Jevgeni Zurjari-Ossipov, projektijuht, 

jevgeni@reform.ee 

Piirkondade arendusdivisjon 

Kalev Lillo, divisjoni juht, kalev@reform.ee 

Reimo Nebokat, divisjoni nõunik, reimo@reform.ee 

KONTORID 

Järvamaa kontor 

Keskväljak 10 (II korrus), Paide 72713 

jarva@reform.ee, tel 5668 3990 

Avatud T kl 16–18 

Lääne-Virumaa kontor 

Tallinna 25, Rakvere 44311 

lviru@reform.ee, tel 529 8681 

Avatud T kl 12–18 

Pärnumaa kontor 

Ringi 1 (III korrus), Pärnu 80010 

parnu@reform.ee, tel 443 2695 

Avatud E, K kl 10–14 ja T, N, R kl 12–17 

Raplamaa kontor 

Viljandi mnt 6, Rapla 79514 

rapla@reform.ee, tel 489 2512 

Avatud E, N kl 14–18 ja T, K kl 9–13 

Saaremaa kontor 

Tallinna 1, Kuressaare 93811 

saare@reform.ee, tel 453 3252 

Avatud T, N kl 14–16 

Tartu kontor 

Raekoja plats 14, Tartu 51004 

tartu@reform.ee, tel 744 1479, faks 744 1358 

Avatud E–R kl 10–16 

Viljandimaa kontor 

Tallinna 19–21, Viljandi 71013 

sakala@reform.ee, faks 439 0103 

Avatud E kl 15.30–18.30, K kl 16–18 ja N kl 15–18 

Võrumaa kontor 

Jüri 22a, Võru 65608 

voru@reform.ee, tel 782 2999 

Avatud E, N kl 10–15 ja T, K kl 14–17 

ARENDUSJUHID 

Saaremaa 

Terje Eimre, saare@reform.ee 

Tel 5340 9985 

Tartu 

Priit Kallakas, tartu@reform.ee 

Tel 5556 9899 

Hiiumaa 

Aivo Kriiska, aivo.kriiska@mail.ee 

Tel 503 4396 

Põlvamaa 

Janis Kukk, polva@reform.ee 

Tel 521 8533 

Tallinn 

Martin Kukk, martin@reform.ee 

Tel 5624 2850 

Ida-Virumaa 

Katrin Kuusemäe, iviru@reform.ee 

Tel 5592 2221 

Pärnumaa 

Erki Melts, parnu@reform.ee 

Tel 5649 5471 

Võrumaa 

Aire Mäesalu, voru@reform.ee 

Tel 5661 1280 

Valgamaa 

Harry Mägi, valga@reform.ee 

Tel 5647 1717 

Raplamaa 

Meelika Männimägi, rapla@reform.ee 

Tel 5332 7402 

Läänemaa 

Tõnu Parbus, laane@reform.ee 

Tel 518 4888 

Järvamaa 

Hele Pärn, jarva@reform.ee 

Tel 5668 3990 

Lääne-Virumaa 

Taimi Samblik, lviru@reform.ee 

Tel 529 8681 

Viljandimaa 

Marek Tanvald, sakala@reform.ee 

Tel 520 6149 

Jõgevamaa ja Tartumaa 

Terje Trei, jogeva@reform.ee 

Tel 513 8738 

MINISTRITE 

NÕUNIKUD 

Peaministri büroo 

Arto Aas, büroo juhataja, arto.aas@riigikantselei.ee 

Henri Arras, nõunik, henri.arras@riigikantselei.ee 

Gerli Aarma, nõunik, gerli.aarma@riigikantselei.ee 

Kalev Kukk, nõunik, kalev.kukk@riigikantselei.ee 

Justiitsministeerium 

Martin Tahvonen, nõunik, martin.tahvonen@just.ee 

Madis Timpson, nõunik, madis.timpson@just.ee 

Keskkonnaministeerium 

Evelin Oras, nõunik, evelin.oras@envir.ee 

Ülle Rajasalu, nõunik, ulle.rajasalu@envir.ee 

Kultuuriministeerium 

Moonika Oras, nõunik, moonika.oras@kul.ee 

Sotsiaalministeerium 

Kätlin Atonen, nõunik, katlin.atonen@sm.ee 

Anders Tsahkna, nõunik, anders.tsahkna@sm.ee 

Kairi Lutt, nõunik, kairi.lutt@sm.ee 

Välisministeerium 

Andrus Umboja, nõunik, andrus.umboja@vm.ee 

RIIGIKOGU 

RE FRAKTSIOON 

Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu 

Lossi plats 1a, Tallinn 15165 

Tel 631 6577 

Faks 631 6569 

Fraktsiooni liikmed 

Keit Pentus, keit.pentus@riigikogu.ee 

Peep Aru, peep.aru@riigikogu.ee 

Rein Aidma, rein.aidma@riigikogu.ee 

Erik Salumäe, erik.salumae@riigikogu.ee 

Hannes Astok, hannes.astok@riigikogu.ee 

Maret Maripuu, maret.maripuu@riigikogu.eee 

Harri Õunapuu, harri.ounapuu@riigikogu.ee 

Helmer Jõgi, helmer.jogi@riigikogu.ee 

Igor Gräzin, igor.grazin@riigikogu.ee 

Imre Sooäär, imre.sooaar@riigikogu.ee 

Ivi Eenmaa, ivi.eenmaa@riigikogu.ee 

Jaak Salumets, jaak.salumets@riigikogu.ee 

Jaanus Rahumägi, jaanus.rahumagi@mail.ee 

Jürgen Ligi, jyrgen.ligi@riigikogu.ee 

Kalle Palling, kalle.palling@riigikogu.ee 

Kristiina Ojuland, kristiina.ojuland@riigikogu.ee 

Lauri Luik, lauri.luik@riigikogu.ee 

Tõnu Juul, tonu.juul@riigikogu.ee 

Margus Lepik, margus.lepik@riigikogu.ee 

Mati Raidma, mati.raidma@riigikogu.ee 

Leino Mägi, leino.magi@riigikogu.ee 

Paul-Eerik Rummo, paul-eerik.rummo@riigikogu.ee 

Rain Rosimannus, rain.rosimannus@riigikogu.ee 

Raivo Järvi, raivo.jarvi@riigikogu.ee 

Silver Meikar, silver.meikar@riigikogu.ee 

Taavi Rõivas, taavi.roivas@riigikogu.ee 

Tatjana Muravjova, tatjana.muravjova@riigikogu.ee 

Tõnis Kõiv, tonis.koiv@riigikogu.ee 

Urmas Klaas, urmas.klaas@riigikogu.ee 

Väino Linde, vaino.linde@riigikogu.ee 

Ene Kaups, ene.kaups@riigikogu.ee 

Fraktsiooni töötajad 

Katja Ljubobratets, nõunik, 

katja.ljubobratets@riigikogu.ee 

Sandra Nuudi, konsultant, 

sandra.nuudi@riigikogu.ee 

Õnne Pillak, nõunik-sekretariaadijuhataja, 

onne.pillak@riigikogu.ee 

Anni Tooma, nõunik, anni.tooma@riigikogu.ee 

Toomas Viks, pressinõunik, toomas.viks@riigikogu.ee 

Marko Välja, nõunik, marko.valja@riigikogu.ee 

NOORTEKOGU 

Karl Tamme, noortekogu peasekretär, 

karl@reform.ee 

KLUBID 

Reformierakonna Naisteühendus NaiRe 

www.reform.ee/naire, naire@reform.ee 

Reformierakonna seenioride klubi 

seeniorid@reform.ee

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase ... - Profimeedia

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?