Lastekaitsjate
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
VÄGIVALD<br />
vaadet<br />
5vägivallale<br />
Laias laastus on iga viies juhtum, millega politseil<br />
kriminaalmenetluses tegelda tuleb, seotud<br />
vägivallateoga. Justiitsministeerium tutvustab<br />
mõningaid aspekte vägivalla leviku kohta Eestis.<br />
ILLUSTRATSIOONID: ANDRES VARUSTIN<br />
1. Kriminaalstatistika, mis<br />
sünnitab peksupealinnu<br />
Enamik vägivallakuritegusid saab kvalifikatsiooni<br />
kehalise väärkohtlemise<br />
paragrahvi järgi – seega võiks just<br />
selle kuriteo levik anda selgeima pildi,<br />
kuivõrd palju vägivalda ühes või teises<br />
Eesti nurgas esineb. Juba aastaid on<br />
kehtinud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse<br />
põhimõte, mille kohaselt ei<br />
sõltu kriminaalmenetluse alustamine<br />
ega kuriteo registreerimine kannatanu<br />
avaldusest või vigastuse raskusest.<br />
Kuigi printsiip on lihtne, on menetluspraktika<br />
vägivallajuhtumitega<br />
tegelemisel Eestis väga erinev. Näiteks<br />
selgus ühest analüüsist, et alaealiste<br />
vägivallakuritegusid on Lääne- ja Raplamaal<br />
suhtarvuna mitu korda rohkem<br />
kui Harju- ja Tartumaal. Tegelikult pole<br />
mingit alust arvata, nagu sügeleks Rapla<br />
laste väikesed rusikad rohkem kui harjukate<br />
omad. Teine näide: 10 000 elanikuga<br />
Hiiumaal registreeriti 2010. aastal<br />
8 kehalist väärkohtlemist. Seda on kolm<br />
korda vähem kui näiteks poole väiksema<br />
elanike arvuga Räpina vallas, kus<br />
registreeriti 24 juhtumit.<br />
Mõnikord öeldakse, et asi on menetluspraktikas.<br />
Kui Pärnu 2008.<br />
aastal peksupealinnaks tituleeriti, siis<br />
selgitati kasvanud vägivallajuhtumite<br />
arvu sellega, et iga vägivallajuhtumi<br />
puhul, millest politsei teada sai, otsustati<br />
alustada kriminaalasi. Kuigi<br />
viimane kuriteoohvrite uuring näitas,<br />
et sel aastal oligi Pärnus rohkem vägivalda,<br />
ei vähenda see politseipoolse<br />
teadliku ja eesmärgistatud seisukoha<br />
olulisust. Kuni menetluspraktika Eestis<br />
ei ühtlustu, jääbki kriminaalstatistika<br />
vägivalda kõverpeeglis kajastama<br />
ning igal aastal võime näha uue peksupealinna<br />
sündi.<br />
2. Tapmine – tööd jääb<br />
vähemaks, kuid on ikka<br />
liiga palju<br />
Vägivallakuritegevuse puhul ei saa üle<br />
ega ümber tapmistest. Erinevalt muudest<br />
kuriteoliikidest hinnatakse nende<br />
puhul statistikat usaldusväärseks ning<br />
meie tavateadmine vägivaldse Tallinna<br />
ja Ida-Virumaa kohta saab statistikaski<br />
kinnitust.<br />
Eestis hukkub tänapäeval vägivalla<br />
tagajärjel kaks korda vähem inimesi<br />
kui 10 aastat tagasi ning neli korda<br />
vähem kui 15 aastat tagasi. Siiski näitavad<br />
viimased Eurostati andmed, et<br />
oleme oma näitajatelt koos Leeduga<br />
endiselt Euroopa tipus – meil hukkub<br />
vägivalla tagajärjel kõige enam inimesi.<br />
Kui tahaksime kuuluda keskmike<br />
hulka, peaks hukkunute arv vähenema<br />
praeguselt 70-lt aastas 30ni.<br />
Kui mõelda, mida saaks politsei<br />
selles valdkonnas ära teha, siis on üks<br />
vastuseid reageerimine perevägivallale<br />
ning eriti korduvatele juhtumitele. Viimaste<br />
aastate kohtupraktika analüüs<br />
näitab, et raskete tagajärgedega juhtumitele<br />
on tihti eelnenud aastatepikkune<br />
vägivalda täis suhe.<br />
3. Vägivallaohvrite hulgas<br />
domineerivad nüüd naised<br />
ja eestlased<br />
Mullu valminud kuriteoohvrite uuringu<br />
põhjal on viimase kümne aastaga<br />
toimunud oluline muutus selles, millised<br />
elanikkonna rühmad langevad<br />
rohkem kuritegude ohvriks. Kui varem<br />
48
Change language