Lastekaitsjate

More documents

Recommendations

Info

RAAMATUD ”Sellised me Lõunas olemegi” Milline lõunakas võttis ette hulljulge jalgsimatka Tartust Riiga? Mida tegid kriminaalpolitseinikud sex-shop’is? Miks lõunakad duši all ei laula? Kas Mustvee radari abil on võimalik tuvastada siili piiriületust? Mida peidavad lõunaeestlased värskekapsasupi purgis? Millal hakkab KMB varbajälgi võtma? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastused Lõuna Prefektuuri kinkeraamatust „Sellised me Lõunas olemegi“, mida esitleti 23. veebruaril. Ajaraamatu eesmärk on säilitada järeltulevatele põlvedele prefektuuri värvikirevat ajalugu ning tegusate ja pealehakkajate töötajate ettevõtmisi nii töisel kui ka tööst vabal ajal. Prefekt Tarmo Kohv ütles teost esitledes, et säärane traditsioon peaks kindlasti jätkuma, sest raamatus on räägitud Lõuna Prefektuuri inimestest ning neid otseselt puudutava ajaloo väärtus aastatega ei kahane, vaid ainult kasvab. Teos on hea visuaalne ja käegakatsutav mälestus prefektuuri töötajatele, võimaldades meenutada toredaid ühiseid tegemisi ka aastate pärast. Samuti aitab prefektuuri tegemistest lugemine töötajate pereliikmeid ja väga häid koostööpartnereid mõista eri valdkondade tegevusi. Tegemist on kinkeraamatuga ning otsitakse võimalusi suurendada tiraaži, et kõik soovijad saaksid raamatu endale koju soetada. Kõigis Lõuna Prefektuuri struktuuriüksustes on raamat tutvumiseks olemas. Kroonikaraamatu koostas kommunikatsioonibüroo ning kujundas kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Kerly Peitel. Kommunikatsioonibüroo tänab raamatu kokkupanemisel nõu ja jõuga abiks olnud kolleege! Foto: Mati Tint Uudiskirjandus raamatukogudes Ajutine ja korduvränne: empiirilised tõendid, kehtiv kord ja tuleviku-võimalused Eestis Kaska, Veronika Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu Raamatus on antud ülevaade ajutise ja korduvrände käsitlusest Eestis – riiklik arusaam, poliitika, programmid, rahvusvaheline koostöö. Kilde ja mõtteid: elust, ülikoolist, õigusest, poliitikast Hazak, Gabriel Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2010 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu Raamatus on käsitletud Gabriel Hazaku elu, arengut ning tegemisi juristi, poliitikavaatleja ja õppejõuna. Raamat on mõeldud laiale huviliste ringile, sobides ka abimaterjalina politoloogiat ja õigust õppivaile üliõpilastele. Hagimenetlus: hagi ja taotluste esitamine Pärsimägi, Andra Tallinn: Juura, 2011 Asukoht: SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu Tegemist on sissejuhatava käsiraamatuga praktilisse hagimenetlusse. Raamatus on jagatud üldteadmisi menetlusnormidest ning praktilisi juhiseid menetlusdokumentide koostamiseks. Crime Reduction Partnerships Colin, Rogers Oxford: Oxford Univeristy Press, 2006 Asukoht: SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu Raamatus on arutletud ning selgitatud, kuidas kogukond ja politsei saaksid koostöös vähendada kuritegevust. Kasulikud näited ning juhtumiuuringud on seotud asjakohaste õigusaktide ja kohtupraktikaga. Tööjõupuuduse leevendamine migratsiooni kaudu Maasing, Helina Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, SKA PPK Paikuse kooli raamatukogu, SKA päästekolledži päästekooli raamatukogu Raamatus on käsitletud Eesti tööjõurände poliitikat ja poliitika rakendamist, antud ülevaade regulatsioonidest ning tutvustatud tööjõupuuduse leevendamise vahendeid. Migration and the New Techological Borders in Europe Toimetanud Huub Dijstelbloem ja Albert Meijer Basingstoke: Palgrave Macmillan, 2011 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu Euroopa piirid, mille eesmärk on kontrollida rännet ja liikuvust, sõltuvad üha enam tehnoloogilistest võimalustest. Raamatus on uuritud seoseid Euroopa riikide, kodanike ja poliitika vahel ning tutvustatud uusi tehnoloogilisi võimalusi. European Internal Security: Towards Supranational Governance in the Area of Freedom, Security and Justice Kaunert, Christian Manchester: Manchester University Press, 2010 Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu Raamatus on analüüsitud Euroopa Liidu institutsioonide rolli ja osatähtsust Euroopa sisejulgeoleku valdkonnas. Teos pakub huvi nii teadlastele kui ka praktikutele, kes on huvitatud Euroopa sisejulgeolekust, Euroopa integratsioonist, terrorismist, julgeoleku-uuringutest ning rahvusvahelistest suhetest. 62
FOTOD: LAURI KULPSOO SUMMARY Summary LUUBI ALL LUUBI ALL Laste- kaitsjate lugu Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, et uurida tõhusamalt lastevastast kuritegevust. Kuidas on lastekaitsjatel läinud? M öödunud aasta alguses alustasid prefektuuride juures tööd lastekaitseteenistused, kelle ainus ülesanne on avastada ja menetleda lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli sääraste kriminaalasjadega tegelnud inimestel uurida ka muid kuritegusid. „Lastekaitseteenistused võimaldavad uurida laste vastu suunatud kuritegevust efektiivsemalt ning teenistuste loomine näitab, et lastevastane kuritegevus on prioriteetne valdkond,“ ütleb kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse juhtivkriminaalametnik Anu Baum, kes koordineerib lastega seotud kuritegude menetlemist Politsei- ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste eemärgid ning töö iseloom on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja Pärnu on suured keskused, kus tuleb teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri lastekaitseteenistuse kolm töötajat eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses on tööl aga ainult üks inimene, kes koordineerib lastega 6 tööd terves prefektuuris. Kõige suuremad kogemused on ette näidata Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel, kes alustas tööd juba 2004. aastal. Talituse juht Pille Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta novembris kuulasid Põhja Prefektuuri lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga kahe päeva jooksul üle 20 inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia või -erootika valmistamises, hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist operatsiooni polnud varem Eestis korraldatud. Oma praktilisi kogemusi on käinud põhjakad kolleegidele prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad on olnud lastekaitseteenistustele suureks abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi stardiplatvormid olid prefektuuriti erinevad ning pingutamist ja õppimist on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste esimest aastat igati õnnestunuks. Väga head tööd on teinud muu hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt tublid“. Kui Radar Tartusse külla sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistuses töötavad säravate silmadega inimesed. Särasilmsed lõunakad Võtame teenistuse naisperega istet laste ülekuulamistoas, mis on sisustatud laste joonistuste, pehmete mänguasjade ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika Loim ja Kadri Põldaru on töötanud varem preventsioonis. Teenistuse ainuke mees, endine motopolitseinik Martin Kukk on parajasti valves ning liitub meiega hiljem. Ainukesena on puudu teenistuse juht Anneli Lepik, kes on emapuhkusel. Teenistuse loomine ning esimene aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab Liia, kes on teenistuse vanema This feature story of Radar „Story of Child Protectors“ tells about the Child Protection Divisions that started their work by prefectures in the beginning of the last year. Task of Child Protection Divisions is to detect and to proceed crimes against children. Until now, officials dealing with such crimes had to proceed other types of crimes as well. „Child Protection Divisions enable to investigate crimes directed against children more efficiently and launch of such divisions shows that fight with crimes against children are of priority subject field,“ says Anu Baum, Leading Criminal Official of Coordination Division of the Criminal Police Department who is coordinating proceeding of child-related crimes in the Police and Border Guard Board. In Anu’s estimation, Child Protection Divisions have started their work very well. Especially remarkable have been child protectors of the South Prefecture for whom their work is a real matter of heart. To proceeding hold of child protectors belong all violent crimes that are directed at children less than 18 years of age, e.g. beatings, hittings, rapes, sexual tempting, downloading of child pornography, etc. The biggest emphasis is placed on proceeding of severe crimes against persons, such as family violence and sexual crimes. Despite of many sad stories that the child protectors have to face daily, the Child Protection Division of the South Prefecture is a merry company of people who come to work smiling every morning and also leave alike. Good jokes and friendly raillery accompany all their working days. ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni, visati tundmatus kohas vette ja nii me ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska, küsime teiste käest nõu.“ Suureks toeks on olnud samas majas asuv nn mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid enne teenistuse loomist mõne kuu töötada. Vajaduse korral aitavad nad nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad enamasti omal käel hakkama ning „menetlemine käib täie eest“. Tihedat koostööd tehakse ohvriabi töötajatega, kes asuvad samas majas, ning laste- ja turvakodudega. Lastekaitseteenistuse töökorraldus näeb välja nii, et igaüks on ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad, mis sel nädalal sisse tulevad, jäävad valveuurija menetleda. Menetluseks jääb aega kolm nädalat ja siis algab ring uuesti. Kui tegu on aga raske juhtumiga ning kahtlustatav Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus – Kadri Põldaru (vasakult), Monika Loim, Liia Kilp ja Martin Kukk FOTOD: KAJA VENTSEL JA VITALI VASSILJEV Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) tegeldakse kogu maailmas ainulaadse uuringuga – digitaalse lahkamisega. on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus välja nagu üks mees. „Praegune valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid on vähe, aga väga vabalt ei saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg peab olema stardivalmis,“ tunnistab Liia. <strong>Lastekaitsjate</strong> menetlushaardesse kuuluvad kõik vägivallakuriteod, mis on suunatud alla 18aastaste vastu, s.o peksmised, löömised, vägistamised, seksuaalne ahvatlemine, lapse- Kohtuekspertiisi uus ajastu T ervel planeedil on meile teadaolevalt ainult seitse kohtuekspertiisi asutust, kus on oma digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis, Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile on Maarjamaa viinud dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog ning kogu meie regioonis unikaalne spetsialist seetõttu, et on muudele õpingutele lisaks läbinud ka kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste teadmiste ja kogemustega inimest lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab instituudi direktor Üllar Lanno. Digilahangu seadmed osteti 20 miljoni krooni eest. Lõviosa summast oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast. Tehnoloogiline lahendus ise pole midagi erilist – sarnast aparatuuri võib leida peaaegu igast maakonnahaiglast. Ainulaadne on see, milleks neid masinaid kasutatakse. Surnute digitaalse uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas esimest korda algust kümmekond aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks on digilahang palju arenenud ning areneb tänu dr Vassiljevi sugustele entusiastidele veel. „Kui terves maailmas on kokku tehtud üldse tuhatkond virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas suutnud teha mõne kuu jooksul dr Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend uuringut,“ rõhutab Lanno. Digilahangu eelised Digilahangul on mitu eelist: see annab tulemuse uuritavast objektist 1:1 mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav ka meditsiinihariduseta kohtunikele, virtuaalpilt võimaldab küsida kiiresti arvamust mõnes teises riigis paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab salvestada ning iga kell seda mõne uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eriti tähtsaks võib digilahangu ülesvõte muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude kohta selguvad mõne aja möödudes uued faktid, kuid tema keha on juba kremeeritud. Tavalahangu puhul ei saaks me siis kuidagi aega tagasi pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang on sellistel puhkudel meile ajamasina eest – võtad aga faili välja ja uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad seetõttu teha ajalugu ning kasutada kohustuslikku kompuutertomograafiat enne iga tuhastamist, kuid töö mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini veel jõutud.“ Digilahangu eelised ei tähenda siiski seda, et anatoomilistest lahangutest lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline uuring lisaväärtus, mis võimaldab tavalahanguid kiiremini ja täpsemalt teha. Lanno sõnul on just see koht, kus tuleb mängu dr Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline kogemus, mille ta on anatoomilis- In the article „New Area of the Forensic Expertize” it is spoken about the research that is unique in the whole world – digital anatomising. There are only seven forensic expertise bureaus in the whole world that have their own digital anatomising technology. One of these is located in the new building of the Estonian Forensic Science Institute. Estonia was brought to the world map of digital anatomising by Dr Vitali Vassiljev, who is a forensic pathologist and forensic anthropologist of 10-years’ experience and a unique expert in our region due to the fact, that in addition to other studies, he has also passed the 3-year training of radiologists. Digital anatomising has several advantages – it gives a result of the object being explored in 1:1 scale, the result is easily understandable also to judges having no medical education, virtual picture enables to ask for opinion from an expert located in another country, the result can be recorded and it can be analysed over again from another angle any moment. Advantages of the digital anatomising do not still mean that the anatomical anatomising would be abandoned in the nea- 7 Fotod: Margus taMM VÕÕRSIL Vaatlejana Gruusias Üks välismissioonidest, milles Eesti piirivalvurid osalevad, on Gruusias toimuv Euroopa Liidu missioon EUMM, mis keskendub pärast 2008. aasta augustisõda sõlmitud kokkuleppest kinnipidamise jälgimisele. Radar uuris kahe piirivalvuri muljeid igapäevase töö ja kohapealse elu kohta. V aatlusmissioon EUMM (Europan Union Monitoring Mission) on nüüdseks kestnud juba kaks ja pool aastat. Euroopa Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse kohe pärast 2008. aasta augustis peetud Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja Prantsusmaa president olid allkirjastanud kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe. EUMMi puhul on tegemist relvastamata tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne on jälgida augustisõja osaliste tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest. Kokkulepe sätestab sõjategevuse lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu konfliktis kannatada saanud piirkondadele, Gruusia vägede taga- EUMMi vaatleja Margus Tamm Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri ulatuses ainuke ametlik piiriületuskoht Gruusia ja Abhaasia vahel. EKSPERTIIS EKSPERTIIS 28 sipöördumise oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse, Vene vägede tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele positsioonidele ning rahvusvaheliste läbirääkimiste alustamise. Vaatlejate kogutud infot kasutavad paljud Euroopa Liidu poliitikud. Missioon jälgib, hindab ja analüüsib olukorda, raporteerib vahejuhtumitest ning informeerib valitsusi ja avalikkust toimuvast. Gruusia valitsusega on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi (MoU), milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse maksimaalse läbipaistvuse, sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate ligipääsu sensitiivsetele objektidele. Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26 liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise Piiriületajad lõhutud sillal tagab peale Tbilisis asuva peakorteri veel kolm regionaalset väliosakonda Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna samanimelistes linnades. Väliosakondade korraldada on ööpäeva ringi toimiv patrullteenistus. Musta mere lähedal Eestist on Gruusia sõjajärgsele administratiivpiirile (Administrative Boundary Line ehk ABL) kohapealset olukorda vaatlema lähetatud neli inimest, nende seas Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna ohvitser Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar Truu. Mõlemad täidavad teenistusülesandeid Musta mere lähedal asuvas Zugdidi linnas. Ülar Truu viibib kohapeal alates 2009. aasta lõpust ning töötab missiooni humanitaarrühmas. Humanitaarrühm seirab sisepõgenike inim- ja humanitaarõiguste olukorda, sealhulgas nende olme ning riigisisese ümberpaigutamise küsimusi. Teenistuses suheldakse pidevalt kohaliku omavalitsuse ametnikega. Muu hulgas jagab rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piirkonna logistika jaoskonna transpordiülema ametikohale, mis toob kaasa vastutuse kogu teenistussõidukite kasutamisega seonduvate küsimuste eest. Margus Tamm ühines missiooniga tänavu jaanuaris ning kuulub administratiivpiiri- ehk ABL-rühma, mille ülesanded on korraldada vaatlusi administratiivpiiril, jälgida inimeste liikumisvabadust, suhelda sõjaväepolitseinikega administratiivpiiril, käia kontrollpunktides ning koguda kohalikelt elanikelt informatsiooni. Margusel on suured kogemused varasematest missioonidest, mistõttu Zugdidi piirkonna ülem võimaldas tal kandideerida oma meeskonna ülemaks ja ta osutus ka valituks. Seda võib pidada kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest vanemate missioonil olijate sõnul ei pakuta meeskonna juhtimist seal sugugi igaühele. Vaatlejad kõikjale ei pääse 34 35 te lahangutega kildhaaval korjanud. „Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru, torkehaava või muljumisjäljega. See tähendab, et ta saab tavalahangut tegevale kolleegile täpselt ette öelda, millele tasub tähelepanu pöörata. Nii võidetakse palju aega ning energiat.“ Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu eeliseid selgitada püssikuuli näite varal. „Tavalisel lahkamisel on kehal näha ainult kuuli sisenemise ava. Arst võib üksnes eeldada, kus kuul tegelikult asub, sest rikošett võis ta trajektoori inimkehas muuta. Digilahanguga saab kõik kehas peituvad võõresemed ja nende liikumisteed kohe üle vaadata. Arvutiekraan näitab, kus kuul on, ja selle saab kehast eemalda ilma asitõendit kahjustamata,“ selgitab direktor ning lisab, et EKEI majas on olemas ka kuulide ja padrunikestade võrdlussüsteem, millega saab kohe hinnata, kas sama relv Tallinnas ja Harjumaal sureb igal aastal 10 000 inimest. 10 protsenti neist jõuab lahangule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. on ka varem käigus olnud ning ke sellest tookord tulistas. Uurida saab elavaidki Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi tuleb vigastatud auto, on hõlbus digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt võetud seletusi kõrvutades otsustada, kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii kummaline kui see ka ei ole, digilahangu tegemiseks ei pea patsient sugugi surnud olema. Saame uurida ka elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad võisid seal paiknedes saada teatud EKEI direktor Üllar Lanno (vasakult) ja dr Vitali Vassiljev näitavad kompuutertomograafi, millega tehakse digilahanguid. vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus rooli taga ja kukkus avarii toimumise hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak käsi terveks jääma. Kui vigastused räägivad teist keelt, on politseile antud ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist tuuakse välja vaid deformeerunud inimkehad, saab tomograafi abil taastada inimese välimuse enne avariid selliselt, et kõik katkised kohad ning murrujooned jäävad siiski nähtavaks. „Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis demonstreerida, mis täpselt avarii käigus juhtus. Säärast asja tavalahangu puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vassiljev. Kui veel eriti julmadest kuritegudest rääkida, siis võimaldab EKEI kompuuter kehast tervikpildi kokku panna isegi siis, kui kehaosad satuvad lahangulauale eri riikides. „Näitlikult öeldes, kui pea on viidud Eestist Soome, aga keha asub siin, saab kompuutertomograafilisel meetodil ilma pead rest future. Three-dimensional investigation offers rather additional value that enables to conduct regular anatomising quicker and more accurately. One of the many international foreign missions where the Estonian border guards participate is the EU Monitoring Mission in Georgia EUMM that is focusing on monitoring compliance with the agreement signed after the August War. Article „As a Monitor in Georgia“ shares impressions of the two border guards staying on the mission about their daily work and local life. The EU Monitoring Mission has lasted for two and a half years by now. The European Union sent its monitors to Georgia right after the end of the Georgian-Russian war fought in August 2008, when Russia and France as presidency of the EU, had signed the six-point ceasefire agreement. EUMM is an unarmed civil mission which task is to monitor activities of the participants of the August War proceeding from the named agreement. The agreement sets out ending of war activities, access of humanitarian aid to areas that suffered in the conflict, return of the Georgian forces to their permanent places of dislocation, withdrawal of Russian forces to the pre-war positions and initiation of international negotiations. 29 These are only some of the subjects of Radar. If an interesting article catches your eye and you want to read more about it in English, then do not hesitate to contact us by sending an e-mail to radar@politsei.ee. VÕÕRSIL Missioonil on voli tegutseda üksnes praegusel, pärast 2008. aasta relvakonflikti Gruusiale alles jäänud territooriumil. Samas hõlmab EUMMi mandaat tegevusi kogu Gruusia territooriumil, sealhulgas Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. „See, et me nimetatud Gruusia piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tähenda, et meil puudub informatsioon nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev administratiivpiiri ületajatega, kes räägivad meeleldi sealpool valitsevast olukorrast. Abhaasia uued võimud lubasid rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse rohkesti uusi töökohti, millega parandatakse oluliselt elutingimusi, kuid aeg on näidanud midagi muud. Venemaa on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside rajamisest ning vene rahvusest isikud üksnes maaliliste paikade kokkuostmisest. Samuti räägivad Abhaasia poolel elavad migreeli rahvusest inimesed, kelle kodukohad asuvad mõlemal pool administratiivpiiri, et nad näevad, kuidas Gruusia käib viimasel ajal oma arengus sammu võrra eespool.“ Zugdidi väliosakonnas töötab ligemale 100 inimest, kellest 80 on väliseksperdid 18 liikmesriigist ning ülejäänud kohalik personal. Viimastest enamuse moodustavad tõlgid. Zugdidi asub 350 km kaugusel pealinnast Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel Mustast merest. Piirkond hõlmab administratiivpiiri peaaegu 200 km ulatuses alates rannikust kuni Vene Föderatsiooni piirini. Linn asub mägedevahelises orus ning hea kliima tõttu kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud viljad, nagu mandariinid, sidrunid, Sõjapõgenike linnak. Pärast 2008. aasta pommitamist kaotasid paljud pered oma kodud ja valitsuse ning EU rahadega ehitati põhiliselt Gori kanti erinevaid elurajoone. 63
Page 1 and 2:
Nr 7 märts-aprill 2011 Politsei- j
Page 3 and 4:
JUHTKIRI Sisukord 4 Uudised 6 Luubi
Page 5 and 6:
UUDISED Uus süsteem idapiiril 28.
Page 7 and 8:
LUUBI ALL ülesannetes. „Meil võ
Page 9 and 10:
LUUBI ALL Liia ja Monika uurivad L
Page 11 and 12: MÕTE na-Saksamaa Mandri-Euroopaga,
Page 13 and 14: PERSOON des siis veel juhatuse esim
Page 15 and 16: PERSOON Enesekehtestamise raskused
Page 17 and 18: VÕTI Loo peategelased Egert Karp j
Page 19 and 20: VÕTI ei teadnud enda juhitavas ett
Page 21 and 22: DOKUMENDIHALDUS Kust sai Delta oma
Page 23 and 24: KONVERENTS Minu otsuse/otsustuse m
Page 25 and 26: KONVERENTS Mõttekoja mõtteid •
Page 27 and 28: IMMIGRATSIOON d Eestis ei ole illeg
Page 29 and 30: EKSPERTIIS EKEI direktor Üllar Lan
Page 31 and 32: EKSPERTIIS Koljuluude murd Lülisam
Page 33 and 34: KOOLITUS CEPOLi kogukonnakeskse pol
Page 35 and 36: VÕÕRSIL tagab peale Tbilisis asuv
Page 37 and 38: VÕÕRSIL Järjekordne piiriületam
Page 39 and 40: UURING Joonis 1. Viimase Töö aast
Page 41 and 42: EUROVEDU luse tulemusel tehti juba
Page 43 and 44: EUROVEDU Foto: Andres Putting, delf
Page 45 and 46: VABATAHTLIKUD Väiksemates piirkond
Page 47 and 48: KÜBERKURITEGEVUS Küberkuritegevus
Page 49 and 50: VÄGIVALD Tallinn Kohtla-Järve Nar
Page 51 and 52: LIIKLUS seda saime 2010. aasta algu
Page 53 and 54: AJALUGU Tulevased politseinikud ja
Page 55 and 56: AJALUGU Toona piiril töötanud ini
Page 57 and 58: GALERII „Luure“ (Nils-Edvard Te
Page 59 and 60: SPORT Foto: Toivo Vinogradov Parima
Page 61: RISTSÕNA 61
show all

Lastekaitsjate

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?