Lastekaitsjate
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
VÕÕRSIL<br />
Järjekordne piiriületamine<br />
üle administratiivpiiri<br />
gil patrulliliikmetel on kohustus kanda<br />
kaitsevesti ning kiivrit.<br />
Kohalikud elanikud tulevad vaatlejatega<br />
meelsasti suhtlema ja räägivad,<br />
kus nad on Vene piirivalvet tegutsemas<br />
näinud. „Siinsed inimesed peavad<br />
Abhaasiat Gruusia osaks ning paljude<br />
sugulased elavad teisel pool administratiivpiiri.<br />
Et seaduslikult pole võimalik<br />
Abhaasiasse minna, ületatakse piiri<br />
salaja nii jala kui ka autodega. Enne<br />
uuritakse piiriäärsetelt elanikelt, kas<br />
on nähtud liikumas Vene patrulle.<br />
Abhaasiast on küll võimalik hankida<br />
ametlikult pass, kuid selle eest peab<br />
välja käima 6000 rubla,” toob Margus<br />
esile kohalike argimured. „Abhaasiast<br />
tuuakse näiteks veoautodega puu- ja<br />
juurvilja, kuna seal on need peaaegu<br />
poole odavamad. Paljudel autojuhtidel<br />
on kaasas topeltnumbrid, st kui Abhaasiasse<br />
sõidetakse, pannakse külge<br />
ABK numbrid, tagasi tulles jälle GEO<br />
numbrimärgid.”<br />
EUMMi vaatlejatega väldib Vene<br />
piirivalve igasuguseid kontakte. „Kui<br />
oleme piiri lähedal, peidavad nad end<br />
meie eest. Oli juhus, kus meie inimesi<br />
sihiti snaiperpüssist, kuid siiski mingeid<br />
intsidente meil Vene piirivalvega<br />
pole olnud.” Küll rünnati aga 2009.<br />
aasta juunis vaatlejaid, hukkus kiirabiauto<br />
juht. „Rünnak oli planeeritud,<br />
sest kaks suundmiini õhiti täpselt mõlema<br />
patrullauto vahel, kus kiirabiauto<br />
sõitis. Arst, kes oli kiirabiautos, jäi<br />
ellu vaid tänu sellele, et suutis ennast<br />
istmete vahele tõmmata. Siiamaani ei<br />
ole selge, kes selle operatsiooni taga<br />
oli,“ meenutab Margus. Pärast traagilist<br />
sündmust sõidavad administratiivpiiri<br />
ääres üksnes soomustatud<br />
patrullautod ja kaasa võetakse üks<br />
meditsiinitöötaja. Kiirabiauto jääb<br />
ohutumasse piirkonda umbes nelja kilomeetri<br />
raadiuses ning sööstab vajaduse<br />
korral abi andma.<br />
Humanitaarrühma<br />
tööpäev<br />
Missiooni kõik tööpäevad, kaasa arvatud<br />
laupäev ja pühapäev, algavad Ülari<br />
jaoks kell 8.30 hommikul eelmise<br />
päeva sündmuste kokkuvõttega. Osa<br />
võtavad kõik samal päeval teenistusse<br />
määratud vaatlejad. Vajalik info kätte<br />
saadud, kogunevad patrullide rühmad<br />
eraldi kokku, arutavad läbi ülesande,<br />
määravad kindlaks marsruudi ja kaasa<br />
võetava varustuse. „HG ehk humanitaargrupp<br />
tegutseb kindla plaani kohaselt.<br />
Eesmärk on kaardistada kõik<br />
põgenike keskused koos fotodega.<br />
Kogutud info edastame iga kuu meie<br />
peamajale ning ka kohaliku omavalitsuse<br />
vastavatele ametnikele,“ räägib<br />
Ülar. „Iga päev suudame kontrollida<br />
ühte kuni kolme põgenike keskust,<br />
sest kõik sõltub kaugusest ning keerulistest<br />
mägiteedest. Kaardile pilku<br />
heites tundub, et sihtkohaks olev küla<br />
asub siinsamas suure tee kõrval, kuid<br />
süvenedes ja kaardi samakõrgusjooni<br />
uurides aimame, et sõit võib kujuneda<br />
märksa pikemaks.“<br />
Ainuüksi Zugdidi piirkonnas asub<br />
umbes 70 000 ning kogu humanitaarrühma<br />
vastutusalal vähemalt 120 000<br />
põgenikku. Tagasi teenistuskontoris<br />
peavad patrullid olema kella 15 paiku,<br />
misjärel tuleb koostada ametlik<br />
ettekanne ja ette valmistada kaardistamisega<br />
seotud materjalid. Kõik peab<br />
tööpäeva lõpuks valmis olema, sest<br />
patrullide ettekanded saadetakse veel<br />
samal õhtul Tbilisi peamajja. Põgenikke<br />
küsitledes peatutakse kindlatel<br />
teemadel. „Kõigepealt tutvustame põgenikele,<br />
kes me oleme, ja informeerime<br />
neid oma missiooni eesmärkidest,“<br />
ütleb Ülar. „Seejärel uurime nende elutingimusi<br />
enne sõda ning nende praegust<br />
olukorda. Meid huvitab, kas keegi<br />
– näiteks kohalik omavalitsus või mõni<br />
välisorganisatsioon – on nende vastu<br />
huvi tundnud ja mis abi nad on saanud.<br />
Enamasti vastavad inimesed, et kord<br />
aastas külastab neid keegi omavalitsusest,<br />
kes ei suuda anda neile infot, millal<br />
nende elutingimused paranevad.“<br />
Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist<br />
on eestlaste ja grusiinide head<br />
sidemed säilinud. „Olles olnud paljudes<br />
läbirääkimistes nii grusiinidest põgenike<br />
kui ka omavalitsuste liidritega,<br />
oleme palunud kohalikke tõlkijaid,<br />
et nad ei mainiks paljudele teistele<br />
Euroopa vaatlejatele, et oleme nende<br />
parimad sõbrad, nii nagu nemad ütlevad,“<br />
lõpetab Ülar. „Grusiinid austavad<br />
tõesti eestlasi.“<br />
Urmo Kohv<br />
PPA pressiesindaja<br />
37
Change language