Lastekaitsjate

LIIKLUS
seda saime 2010. aasta algusest projekti
täisliikmeks. Nüüd on C.A.S.H.
Eesti-poolses koordineerivas meeskonnas
korrakaitsepolitseiosakonna
(KKPO) liikluspolitseinikud Jaanus
Tents, Priit Tuuna ja Margus Gross.
Esimene ühisharjutus
Eestis
Esimesed lähetused projekti raames
olid 2010. aasta kevadel, kui kolm
KKPO liikluspolitseinikku suundusid
Tamperesse üht uut sõidumeeriku
programmi õppima. Mais järgnes viie
politseiniku tööreis Hollandisse, kus
ühiselt kontrolliti raskeveokeid Hollandi
ja Belgia piiril. Juunikuus tulid
kaheksa partnerriigi esindajad esimest
korda Tallinnasse ning juulis suunduti
Taani. Järgnes ohtlike ainete kontroll
Saksamaa kiirteedel ja septembris
Helsingi politsei külastus. Kuna aasta
lõpus täitis politseinike töögraafiku
eurovedu, siis oli järgmine C.A.S.H.
üritus jaanuarikuine sõit Soome, kus
uuriti lähemalt politseioperatsioonide
ettevalmistust. Märtsis käidi operatsioonil
Norra-Rootsi piiril ning samal
kuul võõrustati Soome politseinikke
Eestis.
Märgilise tähendusega oli esimene
ühisharjutus Eestis, kui kõikide prefektuuride
kaalubussid ning seitsme
välisriigi politseinikud kontrollisid
raskeveokeid Luhamaa ja Koidula
piiripunktis. Järgmine sarnane operatsioon,
kuhu ka välispartnerid tulevad,
on kavas juunikuus.
Projekti Eesti-poolne peamine
eestvedaja Jaanus Tents ütleb, et
sama tihedalt on tööreise planeeritud
sellessegi aastasse. „Põhimõtteliselt
sõidetakse kuni aasta lõpuni iga kuu
kas mõnesse partnerriiki või tulevad
väliskolleegid Eestisse.“ Tema sõnul
on projekti raames lähetusse võimalik
sõita neil ametnikel, kes igapäevatöös
ise raskeveokeid kontrollivad. „Ühelt
poolt on niisugust reisimist kindlasti
vaja, et ametnike professionaalset
silmaringi avardada. Teiselt poolt on
tegemist ka ühe motivatsioonivahendiga,
et innustada meie politseinikke
raskeveokitele tähelepanu pöörama
ning ennast selle valdkonnaga süvitsi
kurssi viima,“ ütleb Jaanus.
Mai lõpus on C.A.S.H. projekti
meestel Tallinna sadamas kavas infopäev
raskeveokite juhtidele. Kuigi
Soomes hakati
raskeveokite ohutust
väga tõsiselt võtma
peale 2004. aastal toimunud
ülirasket õnnetust,
kui põrkasid kokku
reisibuss ja paberirulle
vedanud veoauto ning
hukkus 23 inimest.
Mullu augustis kontrollisid Eesti
liikluspolitseinikud koos väliskolleegidega
Hamburgi kiirteedel ohtlike
ainete vedu.
projekti veab eelkõige KKPO liiklusjärelevalvetalitus,
on kaasatud nii teisi
riigiasutusi kui ka eraettevõtteid. Päeva
jooksul tutvustatakse väljapanekutel
raskeveokite turvalisuse aspekte,
näiteks turvavöö kasutamist või koorma
ohutult kinnitamise viise ja vahendeid.
Samuti toimuvad paarikümneminutilised
teoreetilised loengud.
Soomlasi üllatab meie
paberitöö maht
Märtsi eelviimasest teisipäevast oli
Eestis neli Soome politseinikku. Neist
üks, Vesa Roima on Turu liikluspolitsei
raskeveokitega tegeleva üksuse
juht. Selleks ajaks, kui räägime, on
ta Eesti kolleegide tööd jälginud juba
kolm päeva. „Eesti politsei meetodid
raskeveokite kontrollimisel on tegelikult
päris sarnased. Meiegi vaatame
nii juhi joovet, dokumente, sõidu- ja
puhkeaega kui ka koormat ning sõidukit,“
ütleb Vesa. Küll paneb soomlasi
imestama Eesti politseinike kohustusliku
paberitöö maht. Esimesel päeval
arvasid mehed koguni, et kohalikud
kolleegid teevad nende üle natuke nalja.
„Meil ei ole sõidukite peatamiseks
vaja mingit eraldi luba. Saame oma
operatsioone plaanida jooksvalt ning
enamasti ongi üksus pidevas liikumises.
Kontrollime ühes kohas paari veokit
ja liigume siis edasi,“ rääkis ta.
Eesti politseinike tehnilist varustatust
peavad soomlased väga heaks.
„Need seadmed ja andmebaasid, mis
meilgi olemas on, on Eesti politseil niisama
head või isegi paremad. Samas
on teil palju tehnikat, mida meil üldse
vaja ei lähe, näiteks erinevaid salvestusseadmeid,“
ütleb Vesa. Tema sõnul
on Soome politseinikel selles mõttes
sõnaõigust ja usaldust rohkem, et politseinik
ei pea oma tegevust nii palju
tõestama: „Säärane tõestamisvajadus,
millega kaasneb hulk bürokraatiat,
muudab politseitöö vähem efektiivseks
ning inimesele ebamugavaks.
Soomes vormistame näiteks turvavöö
ära viie kuni kümne minutiga – inimene
saab pikema viivituseta edasi sõita
ja meie saame oma tööd jätkata.“
Teise olulise erinevusena nimetab
ta raskeveokeid puudutava regulatsiooni,
kus Soomes on rikkumise korral
lisaks juhi vastutusele ette nähtud
karmid karistused transpordiettevõttele.
„Meil hakati raskeveokite ohutust
väga tõsiselt võtma peale 2004. aastal
toimunud ülirasket õnnetust, kui põrkasid
kokku reisibuss ja paberirulle
vedanud veoauto ning hukkus 23
inimest. Nüüd on kommertssõidukite
õiguslikku regulatsiooni täiendatud ja
võime öelda, et see toetab tõesti põhieesmärki
– ohu ennetamist,“ räägib
Vesa.
C.A.S.H. laadi projektiga on Vesa
olnud seotud varemgi, kuna samasugust
koostööd on tehtud ka ohtlike
ainete veoga seoses. Mida ta nende
projektide juures kõige rohkem hindab?
„Selliste külastuste puhul on alati
võimalik õppida tundma kolleegide
tööpõhimõtteid, et teaksin näiteks,
millega on Helsingi ja Tampere vahel
peatatud Eesti autojuht harjunud.
Samaaegu hindan ka seda, et mul on
Eesti politseis mõni kontaktisik, kellele
võin alati helistada kui tuttavale, et
saada kiirelt nõu ja abi.“
Tuuli Annama
PPA pressiesindaja
51