Lastekaitsjate
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EKSPERTIIS<br />
Koljuluude murd<br />
Lülisamba murd<br />
Lasuvigastus<br />
kodanikku, kes paigutas oma hambaravisse<br />
väga palju raha. Või et otsigu<br />
vanade nõukogude ajal pandud<br />
proteesidega inimest, kes viimased<br />
kümme aastat pole hambaarsti juures<br />
käinud.“<br />
Lanno jutustab ühe Rootsis tomograafi<br />
abil lahendatud juhtumi. Tulevahetuses<br />
kurjategija ja politseiniku<br />
vahel sai kurjategija tabamuse südamesse<br />
ning suri. Omaksed kaebasid<br />
politseiniku kohtusse ja teda süüdistati<br />
tapmises. Politseinik eitas süüd ning<br />
kinnitas, et tulistas isikut hoopis jalga.<br />
„Kompuuteruuringu käigus leiti ohvri<br />
puusapiirkonnast naha pinnalt kaks<br />
kõrgendikku, mida kohtuarst alguses<br />
tavalahangul ei olnud märganud. Kõrgendike<br />
seest leiti kuulikillud. Pärast<br />
seda mindi sündmuskohale tagasi ja<br />
rekonstrueeriti kuuli lennu trajektoor.<br />
Selle koha peal, kus jalga tulistamise<br />
trajektoor kattus metallist väravaga,<br />
oli kuul saanud rikošeti ja lennanud<br />
südamesse. Puusa lennanud tükikeste<br />
põhjal tõestati, et politseinik rääkis<br />
tõtt,“ lausub Lanno.<br />
Kompuutriga on tõhusam<br />
Kogu keha skannimine võtab aega ühe<br />
tunni, kõige lihtsam tavalahang kõige<br />
vähem poolteist tundi. Digilahangu tulemiks<br />
on kolmemõõtmeline visuaalne<br />
fail. Tavalahangust jääb alles üksnes<br />
audiosalvestus ning vahel ka mõni<br />
foto. „Kõige olulisem on, et virtuaallahangu<br />
materjali ei ole vaja tõlkida.<br />
Erinevalt audiofailist saab ükskõik mis<br />
keelt kõnelev inimene sellest väga hästi<br />
aru. Isegi kui lahangust on tehtud foto,<br />
jääb selle pildikeel meditsiinihariduseta<br />
inimesele paraku mõistmatuks, sest<br />
enamik meist ei ole harjunud inimkeha<br />
sisemust nägema. Mittemeedikule<br />
on parem näidata inimkeha nii, nagu<br />
ta on harjunud nägema seda kooli bioloogiaõpikus<br />
– kõigepealt skelett, siis<br />
lihased, nahk, vahepeal veresooned<br />
jne,“ märgib dr Vassiljev.<br />
Võrratud teadmised kohtumeditsiini<br />
vallas ei tähenda siiski seda, et dr<br />
Vassiljev oleks valmis ka elavpatsientidele<br />
digiaparatuuri abiga haigusdiagnoose<br />
panema. „Mina ei ravi kedagi,<br />
vaid annan õigussüsteemi paremaks<br />
toimimiseks oma arstliku hinnangu.<br />
Muidugi võin ma kohtu jaoks arvamuse<br />
anda ka elava isiku kohta. Saan<br />
öelda, kas ja kuidas teda on rünnatud,<br />
hinnata vigastusi jms, kuid ravi ma<br />
neile vigastustele määrata ei oska,“<br />
ütleb ta ning lisab, et haiglaarstidega<br />
on täpselt vastupidine lugu. „Nemad<br />
oskavad küll vigastust ravida, kuid ei<br />
suuda anda hinnangut selle tekke detailide<br />
kohta. Hukkunutega on lood<br />
aga keerulised, sest pärast surma hakkavad<br />
kehas toimuma mitmesugused<br />
keemilised protsessid, mistõttu võivad<br />
näiteks digilahangu pildid tavalisele<br />
haiglaradioloogile lausa müstilised<br />
tunduda.“<br />
Diana Kõmmus<br />
Justiitsministeeriumi pressiesindaja<br />
Magnet- või<br />
kompuuteruuring?<br />
Skeletiuuringute puhul kasutatakse<br />
dr Vitali Vassiljevi kinnitusel enamjaolt<br />
kompuutertomograafi, sest sel on hulk<br />
eeliseid. Kesknärvisüsteemi vigastusi<br />
uuritakse pigem magnetiga. „Sõltub sellest,<br />
mida me täpselt tahame kirjeldada ja<br />
avastada. Suure veesisaldusega kudesid,<br />
nagu aju, põrn, maks ja neerud, on parem<br />
uurida MRTga ning tihedamaid struktuure,<br />
nagu hambad ja luud, kompuutertomograafiga,“<br />
selgitab dr Vassiljev.<br />
31
Change language