Lastekaitsjate

FOTOD: LAURI KULPSOO
SUMMARY
Summary
LUUBI ALL LUUBI ALL
Laste-
kaitsjate
lugu
Möödunud aasta alguses alustasid prefektuuride
juures tööd lastekaitseteenistused,
et uurida tõhusamalt
lastevastast kuritegevust. Kuidas on
lastekaitsjatel läinud?
M
öödunud aasta alguses alustasid
prefektuuride juures tööd
lastekaitseteenistused, kelle
ainus ülesanne on avastada ja menetleda
lastevastaseid kuritegusid. Seni tuli
sääraste kriminaalasjadega tegelnud
inimestel uurida ka muid kuritegusid.
„Lastekaitseteenistused võimaldavad
uurida laste vastu suunatud kuritegevust
efektiivsemalt ning teenistuste
loomine näitab, et lastevastane kuritegevus
on prioriteetne valdkond,“ ütleb
kriminaalpolitseiosakonna koordinatsioonitalituse
juhtivkriminaalametnik
Anu Baum, kes koordineerib lastega
seotud kuritegude menetlemist Politsei-
ja Piirivalveametis. Lastekaitseteenistuste
eemärgid ning töö iseloom
on sarnased, kuid prefektuuriti tuleb
arvestada teatud eripära. Kui Tartu ja
Pärnu on suured keskused, kus tuleb
teha ära põhitöö, siis Ida prefektuuris
on kolm võrdset keskust: Narva, Jõhvi
ning Rakvere. Nii asuvadki prefektuuri
lastekaitseteenistuse kolm töötajat
eraldi linnades. Lääne prefektuuri lastekaitseteenistuses
on tööl aga ainult
üks inimene, kes koordineerib lastega
6
tööd terves prefektuuris.
Kõige suuremad
kogemused on ette näidata
Põhja Prefektuuri lastekaitsetalitusel,
kes alustas tööd
juba 2004. aastal. Talituse juht Pille
Alaver on kahtlemata Eesti tuntuim
laste õiguste eest seisja. Eelmise aasta
novembris kuulasid Põhja Prefektuuri
lastekaitsetalituse töötajad koos prokuratuuriga
kahe päeva jooksul üle 20
inimest, keda kahtlustatakse lapsepornograafia
või -erootika valmistamises,
hoidmises ja levitamises. Nii suuremahulist
operatsiooni polnud varem Eestis
korraldatud. Oma praktilisi kogemusi
on käinud põhjakad kolleegidele
prefektuurides lahkelt jagamas. „Nad
on olnud lastekaitseteenistustele suureks
abiks,“ kiidab Anu Baum. Kuigi
stardiplatvormid olid prefektuuriti
erinevad ning pingutamist ja õppimist
on olnud palju, hindab Anu lastekaitseteenistuste
esimest aastat igati õnnestunuks.
Väga head tööd on teinud muu
hulgas Lõuna Prefektuuri lastekaitse-
teenistus, kes on Anu sõnul „kohutavalt
tublid“. Kui Radar Tartusse külla
sõidab, on kohe selge, et Lõuna Prefektuuri
lastekaitseteenistuses töötavad
säravate silmadega inimesed.
Särasilmsed lõunakad
Võtame teenistuse naisperega istet laste
ülekuulamistoas, mis on sisustatud
laste joonistuste, pehmete mänguasjade
ning videotehnikaga. Liia Kilp, Monika
Loim ja Kadri Põldaru on töötanud
varem preventsioonis. Teenistuse
ainuke mees, endine motopolitseinik
Martin Kukk on parajasti valves ning
liitub meiega hiljem. Ainukesena on
puudu teenistuse juht Anneli Lepik,
kes on emapuhkusel.
Teenistuse loomine ning esimene
aasta ei ole olnud kergete killast, sõnab
Liia, kes on teenistuse vanema
This feature story of Radar „Story
of Child Protectors“ tells about
the Child Protection Divisions that
started their work by prefectures
in the beginning of the last year.
Task of Child Protection Divisions
is to detect and to proceed crimes
against children. Until now, officials
dealing with such crimes had to
proceed other types of crimes as
well. „Child Protection Divisions
enable to investigate crimes directed
against children more efficiently and
launch of such divisions shows that fight
with crimes against children are of priority
subject field,“ says Anu Baum, Leading
Criminal Official of Coordination Division
of the Criminal Police Department who is
coordinating proceeding of child-related
crimes in the Police and Border Guard
Board. In Anu’s estimation, Child Protection
Divisions have started their work very
well. Especially remarkable have been
child protectors of the South Prefecture
for whom their work is a real matter of
heart. To proceeding hold of child protectors
belong all violent crimes that are
directed at children less than 18 years
of age, e.g. beatings, hittings, rapes, sexual
tempting, downloading of child pornography,
etc. The biggest emphasis is
placed on proceeding of severe crimes
against persons, such as family violence
and sexual crimes. Despite of many sad
stories that the child protectors have to
face daily, the Child Protection Division
of the South Prefecture is a merry company
of people who come to work smiling
every morning and also leave alike. Good
jokes and friendly raillery accompany all
their working days.
ülesannetes. „Meil võeti kratist kinni,
visati tundmatus kohas vette ja nii me
ujume siiamaani,“ naerab Liia. „Eks
ta ole nagu iga uue asjaga. Nii palju
kui oskame, teeme ise, ja kui ei oska,
küsime teiste käest nõu.“ Suureks
toeks on olnud samas majas asuv nn
mõrvarühm, kus Liia ja Monika jõudsid
enne teenistuse loomist mõne kuu
töötada. Vajaduse korral aitavad nad
nõu ja jõuga, kuigi nüüd saavad lastekaitsjad
enamasti omal käel hakkama
ning „menetlemine käib täie eest“.
Tihedat koostööd tehakse ohvriabi
töötajatega, kes asuvad samas majas,
ning laste- ja turvakodudega.
Lastekaitseteenistuse töökorraldus
näeb välja nii, et igaüks on
ühe nädala valves ning kõik kriminaalasjad,
mis sel nädalal
sisse tulevad,
jäävad valveuurija
menetleda.
Menetluseks
jääb aega
kolm nädalat
ja siis algab
ring uuesti.
Kui tegu on
aga raske juhtumiga
ning
kahtlustatav
Lõuna Prefektuuri lastekaitseteenistus
– Kadri Põldaru
(vasakult), Monika Loim, Liia
Kilp ja Martin Kukk
FOTOD: KAJA VENTSEL JA VITALI VASSILJEV
Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudis (EKEI) tegeldakse
kogu maailmas ainulaadse
uuringuga – digitaalse
lahkamisega.
on vaja kinni pidada, läheb terve teenistus
välja nagu üks mees. „Praegune
valvesüsteem töötab, sest öiseid väljakutseid
on vähe, aga väga vabalt ei
saa end vabal ajal tunda, sest kogu aeg
peab olema stardivalmis,“ tunnistab
Liia.
Lastekaitsjate menetlushaardesse
kuuluvad kõik vägivallakuriteod,
mis on suunatud
alla 18aastaste vastu,
s.o peksmised, löömised,
vägistamised,
seksuaalne ahvatlemine,
lapse-
Kohtuekspertiisi
uus ajastu
T
ervel planeedil on meile teadaolevalt
ainult seitse kohtuekspertiisi
asutust, kus on oma
digitaalse lahkamise tehnika. Üks neist
asub EKEI uues hoones Tallinnas. Veel
neli paikneb Euroopas: Šveitsis, Taanis,
Saksamaal ja Rootsis. Tehnikaga üksi
teadust siiski ei tee. Maailma digilahangukaardile
on Maarjamaa viinud
dr Vitali Vassiljev. „Vitali on 10aastase
kogemusega kohtuarst ja kohtuantropoloog
ning kogu meie regioonis
unikaalne spetsialist seetõttu, et on
muudele õpingutele lisaks läbinud ka
kolmeaastase radioloogiõppe. Teist selliste
teadmiste ja kogemustega inimest
lähiriikides minu teada ei leidu,“ kinnitab
instituudi direktor Üllar Lanno.
Digilahangu seadmed osteti 20
miljoni krooni eest. Lõviosa summast
oli Šveitsi välisabi, Eesti riigieelarvest
eraldati 15 protsenti vajaminevast rahast.
Tehnoloogiline lahendus ise pole
midagi erilist – sarnast aparatuuri võib
leida peaaegu igast maakonnahaiglast.
Ainulaadne on see, milleks neid masinaid
kasutatakse. Surnute digitaalse
uurimise ehk virtopsy’ga tehti maailmas
esimest korda algust kümmekond
aastata tagasi Šveitsis. Tänapäevaks
on digilahang palju arenenud ning
areneb tänu dr Vassiljevi sugustele
entusiastidele veel. „Kui terves maailmas
on kokku tehtud üldse tuhatkond
virtuaallahangut, siis oleme Tallinnas
suutnud teha mõne kuu jooksul dr
Vassiljevi valvsa silma all juba kolmkümmend
uuringut,“ rõhutab Lanno.
Digilahangu eelised
Digilahangul on mitu eelist: see annab
tulemuse uuritavast objektist 1:1
mõõtkavas, tulemus on kergesti mõistetav
ka meditsiinihariduseta kohtunikele,
virtuaalpilt võimaldab küsida
kiiresti arvamust mõnes teises riigis
paiknevalt eksperdilt, tulemuse saab
salvestada ning iga kell seda mõne
uue nurga alt uuesti analüüsida. „Eriti
tähtsaks võib digilahangu ülesvõte
muutuda juhul, kui isiku surma asjaolude
kohta selguvad mõne aja möödudes
uued faktid, kuid tema keha on
juba kremeeritud. Tavalahangu puhul
ei saaks me siis kuidagi aega tagasi
pöörata ega uut infot kontrollida. Digilahang
on sellistel puhkudel meile
ajamasina eest – võtad aga faili välja ja
uurid teise nurga alt uuesti,“ selgitab
dr Vassiljev. „Saksa kolleegid üritavad
seetõttu teha ajalugu ning kasutada
kohustuslikku kompuutertomograafiat
enne iga tuhastamist, kuid töö
mahukuse tõttu ei ole selle eesmärgini
veel jõutud.“
Digilahangu eelised ei tähenda siiski
seda, et anatoomilistest lahangutest
lähiajal loobutakse. Pigem on kolmedimensiooniline
uuring lisaväärtus,
mis võimaldab tavalahanguid kiiremini
ja täpsemalt teha. Lanno sõnul
on just see koht, kus tuleb mängu dr
Vassiljevi pikaajaline kohtumeditsiiniline
kogemus, mille ta on anatoomilis-
In the article „New Area of the Forensic
Expertize” it is spoken about
the research that is unique in the whole
world – digital anatomising. There are only
seven forensic expertise bureaus in the
whole world that have their own digital
anatomising technology. One of these is
located in the new building of the Estonian
Forensic Science Institute. Estonia
was brought to the world map of digital
anatomising by Dr Vitali Vassiljev, who is
a forensic pathologist and forensic anthropologist
of 10-years’ experience and
a unique expert in our region due to the
fact, that in addition to other studies, he
has also passed the 3-year training of radiologists.
Digital anatomising has several
advantages – it gives a result of the object
being explored in 1:1 scale, the result is
easily understandable also to judges having
no medical education, virtual picture
enables to ask for opinion from an expert
located in another country, the result can
be recorded and it can be analysed over
again from another angle any moment.
Advantages of the digital anatomising do
not still mean that the anatomical anatomising
would be abandoned in the nea-
7
Fotod: Margus taMM
VÕÕRSIL
Vaatlejana
Gruusias
Üks välismissioonidest,
milles Eesti piirivalvurid
osalevad, on Gruusias
toimuv Euroopa Liidu
missioon EUMM,
mis keskendub pärast
2008. aasta augustisõda
sõlmitud kokkuleppest
kinnipidamise
jälgimisele. Radar uuris
kahe piirivalvuri muljeid
igapäevase töö ja kohapealse
elu kohta.
V
aatlusmissioon EUMM (Europan
Union Monitoring Mission)
on nüüdseks kestnud
juba kaks ja pool aastat. Euroopa
Liit saatis oma vaatlejad Gruusiasse
kohe pärast 2008. aasta augustis peetud
Gruusia-Vene sõja lõppemist, kui
Venemaa ja Euroopa Liidu eesistuja
Prantsusmaa president olid allkirjastanud
kuuepunktilise relvarahu kokkuleppe.
EUMMi puhul on tegemist relvastamata
tsiviilmissiooniga, kelle ülesanne
on jälgida augustisõja osaliste
tegevust lähtuvalt nimetatud kokkuleppest.
Kokkulepe sätestab sõjategevuse
lõpetamise, humanitaarabi ligipääsu
konfliktis kannatada saanud
piirkondadele, Gruusia vägede taga-
EUMMi vaatleja Margus Tamm
Rukhi sillal, mis on terve administratiivpiiri
ulatuses ainuke
ametlik piiriületuskoht
Gruusia ja Abhaasia vahel.
EKSPERTIIS EKSPERTIIS
28
sipöördumise oma alalistesse dislokatsioonikohtadesse,
Vene vägede
tagasitõmbamise sõjategevuseelsetele
positsioonidele ning rahvusvaheliste
läbirääkimiste alustamise.
Vaatlejate kogutud infot kasutavad
paljud Euroopa Liidu poliitikud.
Missioon jälgib, hindab ja analüüsib
olukorda, raporteerib vahejuhtumitest
ning informeerib valitsusi ja avalikkust
toimuvast. Gruusia valitsusega
on vaatlusmissioon sõlminud vastastikuse
mõistmise memorandumi (MoU),
milles Gruusia valitsus tagab oma tegevuse
maksimaalse läbipaistvuse,
sealhulgas infovahetuse ja vaatlejate
ligipääsu sensitiivsetele objektidele.
Missioonil osaleb üle 200 vaatleja 26
liikmesriigist. Operatiivse tegutsemise
Piiriületajad
lõhutud sillal
tagab peale Tbilisis asuva peakorteri
veel kolm regionaalset väliosakonda
Mtskheta, Gori ja Zugdidi piirkonna
samanimelistes linnades. Väliosakondade
korraldada on ööpäeva ringi toimiv
patrullteenistus.
Musta mere lähedal
Eestist on Gruusia sõjajärgsele administratiivpiirile
(Administrative
Boundary Line ehk ABL) kohapealset
olukorda vaatlema lähetatud neli inimest,
nende seas Politsei- ja Piirivalveameti
piirivalveosakonna ohvitser
Margus Tamm ning Lääne Prefektuuri
Pärnu kordoni juhtivpiiriametnik Ülar
Truu. Mõlemad täidavad teenistusülesandeid
Musta mere lähedal asuvas
Zugdidi linnas.
Ülar Truu viibib kohapeal alates
2009. aasta lõpust ning töötab missiooni
humanitaarrühmas. Humanitaarrühm
seirab sisepõgenike inim- ja
humanitaarõiguste olukorda, sealhulgas
nende olme ning riigisisese ümberpaigutamise
küsimusi. Teenistuses
suheldakse pidevalt kohaliku omavalitsuse
ametnikega. Muu hulgas jagab
rühm informatsiooni Euroopa Liidu ja
EUMMi tegevuse kohta laiemalt. Kuu
aega tagasi valiti Ülar Zugdidi piirkonna
logistika jaoskonna transpordiülema
ametikohale, mis toob kaasa
vastutuse kogu teenistussõidukite kasutamisega
seonduvate küsimuste eest.
Margus Tamm ühines missiooniga
tänavu jaanuaris ning kuulub administratiivpiiri-
ehk ABL-rühma, mille
ülesanded on korraldada vaatlusi
administratiivpiiril, jälgida inimeste
liikumisvabadust, suhelda sõjaväepolitseinikega
administratiivpiiril, käia
kontrollpunktides ning koguda kohalikelt
elanikelt informatsiooni. Margusel
on suured kogemused varasematest
missioonidest, mistõttu Zugdidi piirkonna
ülem võimaldas tal kandideerida
oma meeskonna ülemaks ja ta
osutus ka valituks. Seda võib pidada
kõrgeks hinnanguks eestlasele, sest vanemate
missioonil olijate sõnul ei pakuta
meeskonna juhtimist seal sugugi
igaühele.
Vaatlejad kõikjale ei pääse
34 35
te lahangutega kildhaaval korjanud.
„Nüüd arvutiekraanil asju visuaalselt
hinnates oskab ta kõik kõrvalekalded
kiiresti ära tunda, olgu tegu luumurru,
torkehaava või muljumisjäljega.
See tähendab, et ta saab tavalahangut
tegevale kolleegile täpselt ette öelda,
millele tasub tähelepanu pöörata. Nii
võidetakse palju aega ning energiat.“
Vahest kõige lihtsam on virtuaallahangu
eeliseid selgitada püssikuuli
näite varal. „Tavalisel lahkamisel on
kehal näha ainult kuuli sisenemise
ava. Arst võib üksnes eeldada, kus
kuul tegelikult asub, sest rikošett võis
ta trajektoori inimkehas muuta. Digilahanguga
saab kõik kehas peituvad
võõresemed ja nende liikumisteed
kohe üle vaadata. Arvutiekraan näitab,
kus kuul on, ja selle saab kehast
eemalda ilma asitõendit kahjustamata,“
selgitab direktor ning lisab, et
EKEI majas on olemas ka kuulide ja
padrunikestade võrdlussüsteem, millega
saab kohe hinnata, kas sama relv
Tallinnas ja Harjumaal
sureb igal
aastal 10 000 inimest.
10 protsenti neist jõuab
lahangule Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti.
on ka varem käigus olnud ning ke sellest
tookord tulistas.
Uurida saab elavaidki
Näiteid on veelgi. Kui liiklusekspertiisi
tuleb vigastatud auto, on hõlbus
digianalüüsitud vigastusi ja inimestelt
võetud seletusi kõrvutades otsustada,
kas räägitakse tõtt. „Kusjuures nii
kummaline kui see ka ei ole, digilahangu
tegemiseks ei pea patsient sugugi
surnud olema. Saame uurida ka
elavisikuid, et näidata, kas autos viibijad
võisid seal paiknedes saada teatud
EKEI direktor Üllar
Lanno (vasakult) ja
dr Vitali Vassiljev
näitavad kompuutertomograafi,
millega tehakse
digilahanguid.
vigastusi. Näiteks inimesel, kes istus
rooli taga ja kukkus avarii toimumise
hetkel kõrvalistujale otsa, pidi vasak
käsi terveks jääma. Kui vigastused
räägivad teist keelt, on politseile antud
ütlused valed,“ kirjeldab Lanno. Eriti
ränkade õnnetuste puhul, kus autovrakist
tuuakse välja vaid deformeerunud
inimkehad, saab tomograafi abil
taastada inimese välimuse enne avariid
selliselt, et kõik katkised kohad ning
murrujooned jäävad siiski nähtavaks.
„Hiljem saab aste-astmelt kohtusaalis
demonstreerida, mis täpselt avarii käigus
juhtus. Säärast asja tavalahangu
puhul teha ei saa,“ täiendab dr Vassiljev.
Kui veel eriti julmadest kuritegudest
rääkida, siis võimaldab EKEI
kompuuter kehast tervikpildi kokku
panna isegi siis, kui kehaosad satuvad
lahangulauale eri riikides. „Näitlikult
öeldes, kui pea on viidud Eestist Soome,
aga keha asub siin, saab kompuutertomograafilisel
meetodil ilma pead
rest future. Three-dimensional
investigation offers
rather additional value that
enables to conduct regular
anatomising quicker and
more accurately.
One of the many international
foreign missions where
the Estonian border guards
participate is the EU Monitoring
Mission in Georgia
EUMM that is focusing on
monitoring compliance with
the agreement signed after
the August War. Article „As a Monitor
in Georgia“ shares impressions of the
two border guards staying on the mission
about their daily work and local life. The
EU Monitoring Mission has lasted for two
and a half years by now. The European
Union sent its monitors to Georgia right
after the end of the Georgian-Russian
war fought in August 2008, when Russia
and France as presidency of the EU, had
signed the six-point ceasefire agreement.
EUMM is an unarmed civil mission which
task is to monitor activities of the participants
of the August War proceeding from
the named agreement. The agreement
sets out ending of war activities, access
of humanitarian aid to areas that suffered
in the conflict, return of the Georgian
forces to their permanent places of dislocation,
withdrawal of Russian forces to
the pre-war positions and initiation of international
negotiations.
29
These are only some of the subjects of
Radar. If an interesting article catches your
eye and you want to read more about it in
English, then do not hesitate to contact us
by sending an e-mail to radar@politsei.ee.
VÕÕRSIL
Missioonil on voli tegutseda üksnes
praegusel, pärast 2008. aasta relvakonflikti
Gruusiale alles jäänud territooriumil.
Samas hõlmab EUMMi
mandaat tegevusi kogu Gruusia territooriumil,
sealhulgas Abhaasias ja
Lõuna-Osseetias.
„See, et me nimetatud Gruusia
piirkondadesse tänaseni ei pääse, ei tähenda,
et meil puudub informatsioon
nendes toimuva kohta,“ räägib Ülar
Truu. „Vaatlejad suhtlevad iga päev
administratiivpiiri ületajatega, kes räägivad
meeleldi sealpool valitsevast olukorrast.
Abhaasia uued võimud lubasid
rahvale, et Venemaa kaasabil luuakse
rohkesti uusi töökohti, millega parandatakse
oluliselt elutingimusi, kuid aeg
on näidanud midagi muud. Venemaa
on huvitatud vaid uute sõjaliste baaside
rajamisest ning vene rahvusest isikud
üksnes maaliliste paikade kokkuostmisest.
Samuti räägivad Abhaasia poolel
elavad migreeli rahvusest inimesed, kelle
kodukohad asuvad mõlemal pool administratiivpiiri,
et nad näevad, kuidas
Gruusia käib viimasel ajal oma arengus
sammu võrra eespool.“
Zugdidi väliosakonnas töötab ligemale
100 inimest, kellest 80 on väliseksperdid
18 liikmesriigist ning ülejäänud
kohalik personal. Viimastest
enamuse moodustavad tõlgid. Zugdidi
asub 350 km kaugusel pealinnast
Tbilisist, kuid ainult 20 km kaugusel
Mustast merest. Piirkond hõlmab
administratiivpiiri peaaegu 200 km
ulatuses alates rannikust kuni Vene
Föderatsiooni piirini. Linn asub mägedevahelises
orus ning hea kliima tõttu
kasvavad seal peaaegu kõik kohalikud
viljad, nagu mandariinid, sidrunid,
Sõjapõgenike linnak. Pärast
2008. aasta pommitamist
kaotasid paljud pered oma
kodud ja valitsuse ning EU rahadega
ehitati põhiliselt Gori
kanti erinevaid elurajoone.
63