Lastekaitsjate
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
Laste- kaitsjate lugu - Profimeedia
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
IMMIGRATSIOON<br />
d<br />
Eestis ei ole illegaalide arv viimasel<br />
ajal oluliselt suurenenud, küll on aga<br />
nende päritolu märksa mitmekesisem,<br />
kui see oli näiteks viie aasta eest. Kui<br />
varem olid illegaalid peamiselt endise<br />
NLi riikide kodanikud, siis nüüdseks<br />
on nad asendunud Lähis-Ida, Aafrika<br />
ja Aasia kodanikega. „Päritolumaade<br />
suur hulk on muutnud illegaalidega<br />
seotud menetluste korraldamise palju<br />
kallimaks ja keerukamaks, kuna esiteks<br />
tuleb igale isikule tagada tõlketeenus<br />
tema emakeelde ning keerulisem<br />
on ka väljasaatmine, sest paljude riikidega<br />
puuduvad tagasivõtulepingud,“<br />
nendib Kuuse.<br />
Kuigi olukord Aafrika ja Euroopa<br />
piiril on järsult muutunud ning varakoostöö<br />
riikide koostööd ja ühisõppusi, tänu<br />
millele suudeti parandada Aafrika riikide<br />
toimetulekuvõimet illegaalse immigratsiooniga<br />
ning piirata illegaalide<br />
sisserännet Euroopasse. See kohtumine<br />
toimus aga enne rahutuste eskaleerumist<br />
ja konverentsil nimetatud töövõidud<br />
ei kehti Kuuse hinnangul enam<br />
hetkest, mil Põhja-Aafrika riikide valitsused<br />
ei kontrolli täielikult oma piire<br />
ega migratsioonisurvet riigis.<br />
Pead tõstab organiseeritud<br />
kuritegevus<br />
Rahutuste tõttu saabub nüüd Aafrikast<br />
Euroopasse massiliselt immigrante,<br />
kelle seas on nii illegaale, inimkaubanduse<br />
ohvreid kui ka isikuid,<br />
kes vajavad rahvusvahelist kaitset.<br />
„Loomulikult ei tohi migratsioonikontrolliga<br />
kaotada võimalust jõuda<br />
turvalise riigi piirini isikutel, kes tõepoolest<br />
kaitset vajavad, kuid kahjuks<br />
on muutused Põhja-Aafrikas võimaldanud<br />
ka organiseeritud kuritegevusel<br />
ehk inimsmugeldajatel oma haaret<br />
kontrollimatult laiendada,“ selgitab<br />
Kuuse. Näiteks pakuvad kurjategijad<br />
tema sõnul maksevõimelisele isikule<br />
Euroopasse jõudmiseks n-ö täispaketti:<br />
dokumendid, taustainfo, transport,<br />
piiripunktide ja marsruudi kirjeldus<br />
piiride ületamiseks ning isegi legend,<br />
mida esitada tabamise korral.<br />
„Maksevõimeliste illegaalsete immigrantide“<br />
kõrval on Euroopas kasutusele<br />
võetud termin „uued orjad“,<br />
kes on inimkaubanduse ohvrid ning<br />
peavad maksma tööga oma Euroopasse<br />
toimetamise eest. Muret tekitab<br />
ka asjaolu, et tavaliselt ei piirdu smugeldajate<br />
tegevus ainult inimkaubitsemisega,<br />
vaid samu teid pidi liiguvad<br />
Muutused<br />
Põhja-Aafrikas on<br />
võimaldanud inimsmugeldajatel<br />
oma<br />
haaret kontrollimatult<br />
laiendada.<br />
narkootikumid, relvad ja potentsiaalsed<br />
terroristid. Esialgu ei seisa Eesti<br />
otseselt samade probleemide ees, sest<br />
esmajoones on massilise rände löögi<br />
all ikkagi Lõuna-Euroopa riigid, kuid<br />
Kuuse sõnul panustab ka meie riik<br />
olukorra lahendamisse rahvusvahelise<br />
koostöö kaudu. „Me vahetame oma<br />
teadmisi ja kogemusi teiste riikidega,<br />
püüame ette näha suure rändega kaasnevaid<br />
kitsaskohti ning loome kontakte,<br />
et vajaduse korral n-ö otse allikast<br />
abi saada ja pakkuda.“<br />
Eesti kui transiidiriik<br />
semad riikidevahelised kokkulepped<br />
migratsioonisurve juhtimise kohta<br />
enam ei kehti, ei ole Kuuse hinnangul<br />
immigrantide massiline Eestisse<br />
saabumine siiski eriti tõenäoline. „Üldiselt<br />
on Eesti illegaalsete immigrantide<br />
jaoks endiselt transiidiriik. Palju<br />
hullem on olukord Ida-Euroopas, kus<br />
on sisserände surve kümneid kordi<br />
suurem kui meil. Juhul kui osal Põhja-<br />
Aafrika sisserändajatel on sihiks Rootsi<br />
või Soome, siis võivad nad suuremal<br />
hulgal ka siia jõuda, kuid massiline,<br />
tuhandete inimeste kaupa liikumine<br />
Eesti kaudu siiski tõenäoline ei ole.“<br />
Tekkinud olukorras on taas aktuaalseks<br />
muutunud Lõuna-Euroopa<br />
riikide poolt äärmiselt vajalikuks peetav<br />
vastutuse jagamise põhimõte, mille<br />
järgi jaotatakse varjupaigataotlejad ja<br />
ebaseaduslikud sisserändajad Euroopa<br />
riikide vahel ära, et kergendada peamiste<br />
piiririikide kohustusi. Eesti on<br />
seni hoidnud neutraalset positsiooni<br />
ning programmis end osalejana kirja<br />
pannud ei ole. Pingelise olukorra leevendamiseks<br />
tuleks Kuuse sõnul Euroopa<br />
riikidel teha pidevat koostööd<br />
ning toetada üksteist teadmiste, kontaktide<br />
ja parima praktikaga. „Väga<br />
oluline on riikidel teha tööd ka oma<br />
seadustega, et tagada nende ajakohasus<br />
ning võimaldada korrakaitseorganitel<br />
oma tööd efektiivselt teha.<br />
Kindlasti on illegaalse immigratsiooni<br />
vastases võitluses olulisel kohal ka elanikkonna<br />
teavitamine, dokumentide<br />
ja nende väljastamise süsteemi turvalisus<br />
ning riikidevaheliste koostöö ja<br />
tagasivõtulepingute sõlmimine ning<br />
täitmine.“<br />
Ene Vihtla<br />
PPA pressiesindaja<br />
27
Change language