APLAUS
Aplaus.kevad2016
Aplaus.kevad2016
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eesti Kontsert 75<br />
Eesti Kontsert 75<br />
Selle loo algus jääb aastasse<br />
1941, mil nõukogude<br />
okupatsiooni tingimustes<br />
asutati Eesti Kontserdi eelkäijana<br />
Eesti NSV Riiklik<br />
Filharmoonia. Kuid juured kultuuriloolises<br />
mõttes ulatuvad ajas märksa kaugemale,<br />
1913. aastasse, mil toimus Estonia<br />
teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine.<br />
eile, täna, homme…<br />
tekst: IGOR GARŠNEK fotod: EESTI KONTSERDI ARHIIV, PEETER LANGOVITS, PIRET ALMISTE, MARJU POTISEP<br />
Eesti suurim ja ühtlasi kõige pikaealisem kontsertide korraldaja,<br />
paljude muusikafestivalide organiseerija ja mitme meie muusikalise<br />
esinduskollektiivi katusorganisatsioon Eesti Kontsert tähistab 2016.<br />
aastal oma auväärset 75. sünnipäeva. Kolmveerand sajandit tegevust<br />
on märkimisväärselt pikk aeg – õigem oleks öelda, et see on meie<br />
kultuuri- ja muusikaajaloo üks sündmusrohkemaid etappe.<br />
Kultuuri- ja muusikaelu loovaks toimimiseks<br />
on järjepidevus ja traditsioonid<br />
vajalikud samavõrd kui innovaatilised<br />
ideed ja säravad loojanatuurid. Eesti<br />
rahvas on viimase saja aasta jooksul üle<br />
elanud mitmeid suuri ajaloolisi kataklüsme,<br />
kuid isegi kaks maailmasõda ja kaks<br />
okupatsiooni pole tagasilöökidele vaatamata<br />
suutnud meie kultuuriloolist järjepidevust<br />
sisuliselt katkestada. See on suur<br />
narratiiv, millel on mõistagi oma eellugu.<br />
Heidamegi sellele nüüd põgusa pilgu.<br />
Eesti kontserdielu enne<br />
II maailmasõda<br />
See, et 24. augustil 1913. aastal avati<br />
Estonia kontserdi- ja teatrimaja kui<br />
kultuuritempel William Shakespeare’i<br />
“Hamleti” lavastusega, on meie kultuuriloo<br />
usutavasti üldtuntud fakt. Vähem<br />
teatakse ehk pisiasja, et Estonia kontserdisaali<br />
ametlik ajalugu on teatrisaali omast<br />
tegelikult kuus ja pool tundi vanem,<br />
kuna 24. augustil kell 12 toimus pidulik<br />
avaaktus kõigepealt Estonia kontserdisaalis.<br />
“Hamleti” etendus algas Estonia<br />
teatrisaalis alles pool seitse õhtul.<br />
Kuid see selleks, igatahes oli uhke<br />
arhitektuuriga Estonia maja avamine<br />
rahvuskultuuri pidupäev. Avamisõhtu<br />
kontserdiosa kava oli asjakohaselt esinduslik<br />
ning see oli kokku pandud tolle<br />
aja parimatest eesti helitöödest. Nimelt<br />
kõlasid siis Estonia orkestri ja koori esituses<br />
Raimund Kulli dirigeerimisel Rudolf<br />
Tobiase Sanctus oratooriumist “Joonase<br />
lähetamine”, samuti tema “Kalevipoja<br />
epiloog” ja “Sest ilmaneitsist ilusast”. Veel<br />
sai kuulda Artur Lemba Esimest sümfooniat<br />
ja “Merekuningannat”, lisaks ka<br />
Artur Kapi kantaati “Päikesele”.<br />
Sümfooniaorkester oli Estonia Seltsi<br />
juurde asutatud juba mitu aastat varem.<br />
Aastal 1906 alustas see Otto Hermanni<br />
eestvedamisel esialgu väikese, 18-liikmelise<br />
kammerorkestrina, mille koosseis<br />
kasvas ajapikku üha suuremaks. Alguses<br />
piirdus orkestri tööpõld peamiselt Estonia<br />
teatritrupi operetietendustega, iseseisev<br />
kontserttegevus oli võrdlemisi juhuslikku<br />
laadi.<br />
Estonia sümfooniaorkestri aktiivne<br />
tõusutee algas alles pärast 1912. aastat,<br />
mil Estonia uueks muusikajuhiks tuli<br />
noor ja võimekas dirigent Raimund Kull<br />
(1882–1942). Tema hakkas aastaringselt<br />
korraldama regulaarseid sümfooniakontserte,<br />
kusjuures 1920. aastatel said eriti<br />
populaarseks Estonia sümfooniaorkestri<br />
suvised vabaõhukontserdid, mida odava<br />
piletihinna tõttu nimetati ka rahvakontsertideks.<br />
Estonia sümfooniaorkestri<br />
teiseks tegusaks dirigendiks tõusis alates<br />
1925. aastast Juhan Aavik (1884–<br />
1982), kes varem oli silma paistnud Tartu<br />
muusikaelu korraldajana, ent asus nüüd<br />
Tallinnasse elama ja töötama.<br />
Pärast I maailmasõda oli aeg küps ka<br />
regulaarsete kammerkontsertide korraldamiseks.<br />
Seda enam, et esile olid kerkinud<br />
heal professionaalsel tasemel interpreedid,<br />
nagu pianistidest vennad Artur ja<br />
Theodor Lemba, metsasarvemängija Jaan<br />
Tamm ning viiuldaja Johannes Paulsen;<br />
kammerlauljatest Aino Tamm, Mathilde<br />
Lüdig-Sinkel ja Paula Brehm-Jürgenson.<br />
Kammermuusika kontserte hakkas<br />
tol ajal korraldama põhiliselt Estonia<br />
Muusika Organisatsioon (EMO), mida<br />
võib lugeda tänase Eesti Kontserdi n-ö<br />
vaarisaks. Aga ka 1921. aastal asutatud<br />
Eesti Lauljate Liit, mis aitas korraldada<br />
kutseliste muusikute kontsertide kõrval<br />
muusikaharrastajate ning mitmesuguste<br />
kooride esinemisi ja muusikaseltside tegevust.<br />
Eesti muusika- ja kontserdielu<br />
1920./1930. aastatel oli märksa sündmusterohkem,<br />
kui tänasel päeval võidakse<br />
eeldada. Meenutame siinkohal<br />
vaid mõningaid tollaseid tipphetki: 20.<br />
oktoobril 1929 toimus Cyrillus Kreegi<br />
Reekviemi esiettekanne EMO koori ja<br />
Estonia sümfooniaorkestri esituses Juhan<br />
Aaviku dirigeerimisel ning 1. novembril<br />
1934 andis Estonias pianistina oma autoriõhtu<br />
Sergei Prokofjev. Vähe sellest, 13.<br />
detsembril 1937 toimus Estonias suur<br />
Igor Stravinski autorikontsert, kus ta<br />
juhatas oma süiti balletist “Tulilind” ning<br />
“Capricciot” klaverile ja sümfooniaorkestrile;<br />
solistina astus lavale helilooja poeg<br />
Sulima Stravinski. Need on vaid mõned<br />
säravamad nopped toonasest Eesti muusika-<br />
ja kontserdielust, mille peatselt alanud<br />
II maailmasõda ja Nõukogude Liidu sissetung<br />
segamini paiskas.<br />
ENSV Riiklikust<br />
Filharmooniast kuni<br />
Eesti Kontserdini<br />
1941. aastal asutatud Eesti NSV Riiklik<br />
Filharmoonia ei jõudnud oma tegevust<br />
veel õieti alustadagi, kui Eestisse jõudnud<br />
sõjakeeris selle viieks aastaks katkestas.<br />
16 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
17
Change language