APLAUS

Eesti Kontsert 75
Linnateatri näitlejad juubelikontserdil Evald
Vain 100, Jõhvi kontserdimaja, 22.november
Sõja lõppedes tuli tervel ühiskonnal tegeleda
esmalt sõjapurustuste likvideerimise
ja ülesehitustööga.
Aega võttis, aga asja sai. 13. juulil
1946 taasavati märtsipommitamises
kannatada saanud Estonia kontserdisaal
muusikaõhtuga, kus kõlasid ainult eesti
heliloojate teosed: Heino Elleri “Pidulik
avamäng”, Artur Kapi Sümfoonia nr 2
ning Alfred Karindi kantaat “Võit” autori
juhatusel. Ühtlasi tähendas Estonia
kontserdi- ja ooperimaja taasavamine
seda, et oma tööruumid said seal Eesti
Riikliku Filharmoonia administratsioon
ning kaks aastat varem Gustav Ernesaksa
asutatud Eesti NSV Riiklik Akadeemiline
Meeskoor (praeguse nimetusega Eesti
Rahvusmeeskoor).
Tänases, juba enam kui kaks aastakümmet
tagasi taasiseseisvunud Eestis
kipume ehk unustama, kui absurdsete
ideoloogiliste ettekirjutiste tingimustes
pidid kultuuritöötajad nõukogude ajal
tegutsema. Toome siinkohal ära vaid kaks
kurioosumit. 1956. aastal toimus Estonia
kontserdisaalis Roman Matsovi dirigeerimisel
Eesti Raadio Sümfooniaorkestri
(ERSO) ja Eesti Raadio Segakoori esituses
Mozarti Reekviemi esiettekanne (!) kogu
toonase NSV Liidu territooriumil. (Kuna
Reekviemil on liturgiline tekst, ei lubanud
nõukogude tšinovnikud seda varem
esitada.)
Ja teine kurioosum. 1958. aastal esines
ERSO ees mainekas Soome dirigent
Tauno Hannikainen. Kui kontserdil hakkas
kõlama Sibeliuse “Finlandia”, tõusid
tollased muusikakooli õpilased saalis püsti.
Selle “väärteo” eest pidid nad hiljem
Pagari tänava KGB kontoris aru andma.
Kuid sellele vaatamata jõudsid ka
nõukogude ajal publiku ette kõrge kullaprooviga
muusikalised tipphetked.
Mõistagi olid need seotud eeskätt Vene
maailmakuulsate ja säravate interpreetidega:
Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel
on Estonia kontserdisaalis esinenud sellised
legendaarsed pianistid nagu Emil
Gilels (1964) ja Svjatoslav Richter
(1965). Samuti Leningradi Filharmoonia
Sümfooniaorkester Jevgeni Mravinski
juhatusel (1966), kus tšellosolistina oli
harukordne võimalus kuulata Mstislav
Rostropovitši esinemist.
Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel
jõudsid nõukogude ajal meie publiku ette
esinema ka mitmed välismaised tippinterpreedid,
nagu näiteks hiilgava mängutehnikaga
viiulivirtuoos Isaac Stern
(1965). Välisinterpreete tuli mitte ainult
süvamuusika vallast: kolossaalse hääleulatusega
värvikas Peruu lauljatar Ima Sumac
esines Estonia kontserdisaalis juba 1959.
aastal, samas kui pianistist jazzilegend
Oscar Peterson mängis sealsamas 1974.
aastal.
Kodumaiste interpreetide muusikalised
tipphetked polnud nõukogude
ajal sugugi mitte vähem värvikad.
Meenutagem siinkohal kasvõi Andres
Mustoneni ja Hortus Musicuse eestvedamisel
1978. aasta novembris toimunud
esimest varajase ja nüüdismuusika festivali,
kus nimekaid külalisesinejaid tuli
ka kaugemalt (Gidon Kremer, Natalia
Gutman, Aleksei Ljubimov jpt).
Kindlasti oli üheks olulisemaks muusikaliseks
tipphetkeks ja samas ka kultuurilooliseks
verstapostiks 25. mail 1989
toimunud Rudolf Tobiase oratooriumi
“Joonase lähetamine” esimene terviklik
ettekanne Eestis. Mäletatavasti juhatas
seda Tobiase monumentaalset suurteost
tollal Peeter Lilje.
Samal aastal, täpsemalt 1. oktoobril
1989, sai Eesti NSV Riiklikust
Filharmooniast Eesti Kontsert.
Noorte produtsentide konkursi EK:Labor võitja, AudioKinetica audiovisuaalne
etendus “ Mehhaaniline klaver”, Kultuurikatel, 23.november
Eesti Kontsert eile ja
täna
Eesti taasiseseisvumise järel tekkisid Eesti
Kontserdi jaoks uued võimalused, mis
nõukogude isolatsiooni tingimustes olid
mõeldamatud. Nüüdsest avanes piltlikult
öeldes aken maailma, mis võimaldas näiteks
korraldada rahvusvahelise kõlapinna
ja perspektiiviga muusikafestivale.
Üheks selliseks kujunes läbi mitme
aastakümne uue muusika festival NYYD.
Mäletatavasti toimus esimene NYYDfestival
1991. aasta veebruaris, mil meie
publiku ette jõudsid Rootsi löökpilliansambel
Kroumata, Soome kammerorkester
Avanti! ja kõlasid ka mitme eesti
helilooja uudisteose esiettekanded (Erkki-
Sven Tüür, Lepo Sumera, Alo Mattiisen
jt). Üks NYYD-festivalide kõrghetki oli
kindlasti 2003. aastal, kui seda külastas
oma ansambli ja filmimuusika programmiga
minimalismiguru Philip Glass.
Kusjuures teine festivali külaline, samuti
minimalismiguru Steve Reich astus ka ise
lavale löökpillidel musitseerima!
Eesti Kontserdi suurtest muusikafestivalidest
veel. Kindlasti tasub teada, et
esimene rahvusvaheline pianistide festival
“Klaver” toimus 1998. aasta sügisel.
Sama aasta augustis, muuseas, toimus
Estonia kontserdisaalis ka XX sajandi
ühe väljapaistvama helilooja Krzysztof
Penderecki autorikontsert.
Eesti Kontserdi (aja)lugu jääks kindlasti
poolikuks, kui me ei räägiks selle tähelepanuväärsetest
juhtidest. Silmapaistva
jälje Eesti Kontserdi direktorina on kahtlemata
jätnud Aivar Mäe, kelle eestvedamisel
on ehitatud uued kontserdimajad
Hooaja tippsündmusi. Helsingi Filharmoonikud,
solist Soile Isokoski, dirigent John Storgårds,
Estonia kontserdisaal, 9. detsember
Pärnusse ja Jõhvi ning kes on olnud ka
Saaremaa ooperipäevade ja Jõhvi balletifestivali
algataja. Aivar Mäe valitsusaega
jääb ka Peterburi Jaani kiriku üleminek
Eesti Kontserdi haldusalasse viis aastat
tagasi. Tänasesse päeva vaadates näeme,
et Eesti Kontserdi praegune direktor Jüri
Leiten on kavade rikastamiseks soosinud
mõnevõrra kergemate muusikažanrite
lisandumist.
Kõigest olulisest, mis iseloomustab
Eesti Kontserdi 75 aasta pikkust tegutsemislugu,
ei jõuagi siinkohal rääkida.
See vääriks kindlasti omaette raamatusse
raiumist. Lõpetuseks tuleb tunnistada,
et Eesti Kontserdil on eesti kultuuri
maailmakaardile kandmisel olnud täiesti
unikaalne roll ja see tegevus mõistagi jätkub
XXI sajandil, kandudes ootuspäraselt
tänasest homsesse.
18 APLAUS KEVAD 2016 www.concert.ee
www.concert.ee
KEVAD 2016 APLAUS
19