06.05.2013 Views

qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze

qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze

qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong> literaturis instituti<br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>literatura</strong> <strong>modernizmisa</strong><br />

<strong>da</strong> <strong>realizmis</strong> <strong>mijnaze</strong><br />

(eZRvneba mixeil javaxiSvilis <strong>da</strong><br />

niko lorTqifaniZis <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n<br />

130-e wlisTavs)<br />

Tbilisi 2010


UDC(uak)821.353.1.09<br />

q-279<br />

samecniero krebuli gamoica<br />

qalaq Tbilisis sakrebulos mxar<strong>da</strong>WeriT.<br />

re<strong>da</strong>qtori<br />

irma ratiani<br />

sare<strong>da</strong>qcio kolegia:<br />

ivane amirxanaSvili<br />

maka elbaqiZe<br />

miran<strong>da</strong> tyeSelaSvili<br />

mxatvari<br />

no<strong>da</strong>r sumbaZe<br />

kompiuteruli uzrinvelyofa<br />

TinaTin duglaZe<br />

© SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong> literaturis instituti,<br />

2010<br />

ISBN 978-9941-0-2514-3<br />

2


sarCevi<br />

bela wifuria<br />

ilias saxelmwifo universiteti<br />

Se<strong>da</strong>rebiTi literaturis instituti<br />

modernistuli gamocdileba saqarTveloSi.........................................3<br />

Tamaz vasaZe<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

sulierebis pirvelujredi.....................................................................19<br />

maia jaliaSvili<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

mixeil javaxiSvilis neorealizmi,<br />

rogorc modernizmis alternativa........................................................25<br />

inga milorava<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

keria _ miwa _ mamuli _ niko lorTqifaniZe................................34<br />

manana kvaWantiraZe<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

triqsteri rogorc antigmiri<br />

(mixeil javaxiSvilis `kvaWi kvaWantiraZe~)...................................40<br />

3


usu<strong>da</strong>n burjanaZe<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis<br />

Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />

niko lorTqifaniZe _ a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>mcveli..................58<br />

nona kupreiSvili<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

mxatvruli <strong>da</strong> ekonomikuri diskursis<br />

korelacia `jayos xiznebis~ mixedviT................................................64<br />

irma ratiani<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti,<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis<br />

Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />

teqstis interpretaciuli SesaZleblobebi.<br />

mixeil javaxiSvilis `jayos xiznebi~.................................................74<br />

4


ela wifuria<br />

ilias saxelmwifo universiteti,<br />

Se<strong>da</strong>rebiTi literaturis instituti<br />

modernistuli gamocdileba saqarTveloSi<br />

meoce saukunis <strong>da</strong>sawyisis saqarTveloSi modernistuli<br />

gamocdilebis arseboba mniSvnelovani movlenaa ara mxolod<br />

kulturuli, aramed sociokulturuli <strong>da</strong> istoriul-politikuri<br />

TvalsazrisiT. SeiZleba iTqvas, rom mTeli Semdegi<br />

periodis <strong>qarTuli</strong> kulturuli/sociokulturuli sinamdvilisaTvis<br />

am gamocdilebas iseTive mniSvneloba aqvs, rogoric,<br />

mTeli meoce saukunis manZilze, saqarTvelis pirveli<br />

respublikis arsebobas aRmoaCn<strong>da</strong> Tanamedrove <strong>qarTuli</strong> saxelmwifos<br />

ganviTarebis perspeqtivisTvis. ufro metic: SeiZleba<br />

vimsjeloT imazec, Tu ramdenad gansazRvra sazogadoebriv<br />

doneze <strong>da</strong>savluri kulturisadmi swrafvam saqarTvelos<br />

pirveli demokratiuli saxelmwifos Seqmnis miswrafeba,<br />

ramdenad iqonia <strong>da</strong>savlurma kulturulma arCevanma gavlena<br />

qveynis saxelmwifoebriv-politikur arCevanze. yovel<br />

SemTxvevaSi, <strong>da</strong>rwmunebiT SeiZleba iTqvas, rom <strong>da</strong>savluri<br />

tipis saxelmwifos Camoyalibebis mcdeloba saqarTveloSi<br />

imave sazogadoebrivma tendenciebma ganapiroba, ramac gansaz-<br />

Rvra <strong>da</strong>savluri tipis kulturuli garemos Seqmnis mcdelobac.<br />

amave dros, <strong>modernizmisa</strong>dmi <strong>da</strong> Tanamedrove <strong>da</strong>savluri<br />

kulturisadmi interesi, mTeli sabWoTa periodis ganmavlobaSi,<br />

swored iseve iyo SenarCunebuli, rogorc interesi<br />

<strong>da</strong>savluri tipis saxelmwifoebisadmi. aqac SegviZlia<br />

vimsjeloT urTierTganmapirobebel tendenciebze, erTi mxriv<br />

<strong>da</strong>savlur sazogadoebriv-politikur, meore mxriv ki kul-<br />

5


turul procesebSi integrirebis survilze. ufro zustad<br />

ki SegviZlia vTqvaT, rom saqarTveloSi <strong>da</strong>savluri tipis sazogadoebriv-politikuri<br />

mowyobis Seqmnis survils sabWoTa<br />

sinamdvileSic swored is sazogadoebriv-inteleqtualuri<br />

tendenciebi ganapirobebdnen, romlebic aRZravdenen interess<br />

Tanadrouli <strong>da</strong>savluri kulturisadmic. <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />

teqstebi, kulturuli memkvidreoba am periodSic<br />

moqmedeb<strong>da</strong> ufro farTo <strong>da</strong>savlur kulturul arealTan SemakavSirebeli<br />

funqciiT, rac aris kidec kulturis zogadi<br />

misia. amgvari midgomiT, saqarTveloSi modernistuli kulturuli<br />

tendenciis arseboba mniSvnelovania rogorc sinqronul<br />

droSi, meoce saukunis <strong>da</strong>sawyisSi, ise mTel Semdgom<br />

periodSi <strong>da</strong> dRemde.<br />

roca saqarTveloSi modernistuli gamocdilebis arsebobaze<br />

vmsjelobT, kiTxvebi ismis rogorc misi kulturuli,<br />

aseve sociokulturuli amocanebis mimarT: ra kulturuli<br />

winapirobebi hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturul-politikuri sivrcisadmi<br />

interess? ra mizniT xdebo<strong>da</strong> saqarTveloSi modernizmis,<br />

rogorc <strong>da</strong>savluri kulturis dominanturi stilis<br />

implementacia <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturuli gamocdilebis aTviseba?<br />

ramdenad srulad mox<strong>da</strong> saqarTveloSi modernizmis<br />

kulturuli (esTetikuri <strong>da</strong> msoflmxedvelobrivi) gamocdilebis<br />

a<strong>da</strong>ptacia? ramdenad Rirebuli mxatvruli produqcia<br />

Seiqmna saqarTveloSi modernistuli kulturuli gamocdilebis<br />

safuZvelze? ramdenad didi zegavlena hqon<strong>da</strong> modernistuli<br />

stilis a<strong>da</strong>ptacias <strong>qarTuli</strong> kulturis ganviTarebaze?<br />

SegviZlia Tu ara, sabolood, vaRiaroT ara mxolod<br />

qarTul teqstebSi calkeuli modernistuli niSnebis arseboba,<br />

aramed erTiani kulturuli situaciis, <strong>qarTuli</strong> mo-<br />

6


dernizmis arsebobac? ra adgili aqvs qarTul modernizms<br />

<strong>da</strong>savluri modernizmis erTian kulturul sinamdvileSi?<br />

SegviZlia Tu ara vimsjeloT <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />

kulturis/azrovnebis wvlilze ruseTis imperiis rRvevisas<br />

saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebeli, <strong>da</strong>savlur-demokartiuli arCevanis<br />

ganxorcielebaSi? tician tabiZis saprogramo werili<br />

`cisferi yanwebiT~ naTlad gviCvenebs saqarTvelos saxelmwifoebrivi<br />

arCevanisadmi modernistTa erTian pozicias,<br />

rac, cxadia, <strong>qarTuli</strong> kulturuli <strong>da</strong> sociokulturuli<br />

garemos saerTo ganwyobebzec zemoqmedeb<strong>da</strong>. rusuli koloniuri<br />

gamocdilebis Sefasebisas, misi Sexedulebebi Seesabameba<br />

<strong>qarTuli</strong> kulturis arealSi mecxramete sukuneSive arsebul<br />

antikoloniur ganwyobas, magram ufro calsaxad aris verbalizebuli:<br />

`mecxramete saukunis <strong>da</strong>sawyisi xdeba ukanaskneli<br />

qartexili <strong>qarTuli</strong> politikuri cxovrebis, romelmac gansazRvra<br />

mTeli Semdegi yofna. saqarTvelom <strong>da</strong>karga Tavisi<br />

saxe, rogorc saxelmwifom. am dRi<strong>da</strong>n yoveli dRe TiTo<br />

lursmans umatebs mis kubos. Tan<strong>da</strong>Tan mtkicdeba ruseTis<br />

gavlena qarTul samoqalaqo cxovrebaze. Zveli <strong>qarTuli</strong><br />

suli jer mZlavrobs, magram aRdgomis magier iferfleba~<br />

(tabiZe 1916). amave dros, 1916 wlis <strong>da</strong>sawyisSi <strong>da</strong>weril am<br />

werilSi cxa<strong>da</strong>d Cans, rom modernistebi emzadebian saqarTveloSi<br />

axali sinamdvilis <strong>da</strong>dgomisTvis. pirveli msoflio<br />

omis mimdinareoba maT axali istoriul-politikuri realobis<br />

Seqmnis SesaZleblobaze miuTiTebs, Tavad ki am procesSi<br />

<strong>qarTuli</strong> inteleqtualuri <strong>da</strong> SemoqmedebiTi aqtivobis rols<br />

acnobiereben: `xolo dRes iwyeba Zirianad Secvla <strong>qarTuli</strong><br />

azrovnebis, saukunod <strong>da</strong>Crdiluli warsuli cocxldeba <strong>da</strong><br />

saqarTvelos saxelmwifoebrivi tradiciebi dgebian, <strong>da</strong>monebuli<br />

suli ubrundeba Tavis Zvel budes. ramdena<strong>da</strong>c gaiz-<br />

7


deba erovnuli Segneba, imdenad vuaxlovdebiT warsuls <strong>da</strong><br />

inakvTeba <strong>qarTuli</strong> idea. saqarTvelos xelovnebis momavalic<br />

am ideis gaSliT gaizomeba~ (tabiZe 1916).<br />

<strong>modernizmisa</strong>dmi kulturuli miswrafeba, rogora<strong>da</strong>c is<br />

pirvelad grigol robaqiZis, sxva cisferyanwelebis, galaktionis<br />

SemoqmedebaSi, meoce saukunis aTiani wlebis, ruseTi<br />

imperiis mier kolonizebul saqarTveloSi iqmneba, cxadyofs,<br />

rom qarTveli avtorebi aSkarad gamoxataven interess ara<br />

rusuli, aramed sakuTriv <strong>da</strong>savluri kulturuli sivrcisadmi.<br />

SeiZleba iTqvas, rom rusuli kulturis sivrceSic<br />

maT ainteresebT `vercxlis xanis~ avtorebis modernistuli<br />

teqstebi. maSin, roca kulturuli kavSiris TvalsazrisiT<br />

rusuli kultura gacilebiT ufro xelmisawvdomia <strong>da</strong> arsebobs<br />

kidec pirovnuli <strong>da</strong> teqstualuri kontaqtebis mravali<br />

faqti, qarTul modernizmSi deklarirebulia miswrafeba<br />

swored evropuli kulturisaken. tician tabiZec werilSi<br />

`cisferi yanwebiT~ aanalizebs rusul kulturul garemos,<br />

Tumca saubrobs rusul <strong>literatura</strong>Si modernizmis ararelevantur<br />

modificirebaze <strong>da</strong> modernistuli gamocdilebis<br />

a<strong>da</strong>ptaciisaTvis uSualo wyarod evropul teqstebs asaxelebs.<br />

qarTvelo modernistebis msgavsi Sexedulebebi SeiZleba<br />

aRviqvaT rogorc modernizmis avTenturi sinamdvilis ga-<br />

Tavisebis survili <strong>da</strong>, aseve, antikoloniuri gancdis gamoxatuleba:<br />

qarTveli modernistebi ar aRiareben metropoliis<br />

kulturisadmi imgvar <strong>da</strong>qvemdebarebul <strong>da</strong>mokidebulebas, roca<br />

periferiaSi fasobs <strong>da</strong> upiratesad miiCneva centris kulturuli<br />

tendenciebi, kulturuli teqstebi <strong>da</strong> figurebi.<br />

1910-ian wlebSi, <strong>qarTuli</strong> modernizmis warmoSobisas, ruse-<br />

Tis imperiis mier, cxadia, xorcieldebo<strong>da</strong> imperiuli politika,<br />

maT Soris kulturis donezec, magram Tavisi Tanmim-<br />

8


devrulobiT is ver Seedrebo<strong>da</strong> sabWour kulturul poli-<br />

tikas, roca periferiaze centris kulturis dominanturi<br />

gavlenis <strong>da</strong>mkvidreba ufro agresiulad <strong>da</strong> mizanmimarTulad<br />

xdebo<strong>da</strong>. qarTveli modernistebis mier evropis, <strong>da</strong> sakuTriv,<br />

parizis, rogorc kulturuli centris deklarireba Tavis-<br />

Tavad Seesabameba evropuli modernistuli kulturis realobas<br />

(iaSvili 1916). meore mxriv, vropis, rogorc kulturuli<br />

centris pozicionireba gamoxatavs antikoloniur<br />

suliskveTebas <strong>da</strong> ewinaaRmdegeba rusuli kulturul-politikuri<br />

sivrcis aRmatebulad aRiarebis tendencias, rac koloniuri<br />

gamocdilebis pirvel etapze, mecxramete saukunis<br />

pirvel naxevarSi, aseTi sagrZnobi iyo qarTul sociokulturul<br />

sivrceSi. Tumca rusuli kulturul-politikuri<br />

<strong>da</strong>winaurebis imperiuli miTis rRveva ukavSirdeba ara uSualod<br />

qarTvel modernistebs, aramed maT wina Taobas, <strong>da</strong><br />

sakuTriv ilia WavWavaZes, romelmac am amocanis Sesruleba<br />

jer kidev `mgzavris werilebSi~ <strong>da</strong>iwyo, roca am antikolonuri<br />

suliskveTebis teqstis <strong>da</strong>sawyisSive, rusuli etlisadmi<br />

frangi nacnobis <strong>da</strong>mcinavi poziciiT (`magiT <strong>da</strong>dis?!<br />

imitomac Sors aris wasuli!..~) gvamcno, rom ruseTis imperiis<br />

saxelmwifoebriv-kulturuli procesi TavisTavad CamorCeba<br />

evropis winsvlas. rusuli centris upiratesobis<br />

modelis rRvevas uSualod <strong>da</strong>savluri realobisadmi, kulturuli<br />

<strong>da</strong>, gansakuTrebiT, sazogadoebrivi <strong>da</strong> politikuri<br />

mowyobisadmi interesis gaRvivebis mizans emsaxureba ilia<br />

WavWavaZis asobiT publicisturi werili. amdenad, SeiZleba<br />

iTqvas, rom centrisa <strong>da</strong> periferiis imperiuli mimarTebis<br />

moSlis amocana qarTveli modernistebis gamosvlis droisaTvis<br />

ukve Sesrulebulia <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturisadmi ma-<br />

Ti <strong>da</strong>mokidebuleba, rusuli kulturis dominantobis sa-<br />

9


nacvlod <strong>da</strong>savluri gamocdilebis a<strong>da</strong>ptaciis survili, uSualo<br />

gagrZelebaa ilia WavWavaZis mier qarTul kulturul<br />

garemoSi <strong>da</strong>mkvidrebuli xedvisa. swored am xedvas Seesabameba<br />

is miznebic, romelTa mixedviTac xdebo<strong>da</strong> <strong>qarTuli</strong><br />

kulturis <strong>da</strong>savluri gamocdilebasTan sinqronizacia, `qar-<br />

Tuli kulturis gamarTva msoflio radiusiT~ (t. tabiZe).<br />

am fonze qarTveli modernistebi rusul kulturasTan mimarTebis<br />

koloniur models cvlian centris gadmonacvlebis,<br />

<strong>qarTuli</strong> kulturis centrulobis modeliT, rac realobad<br />

iqceva saqarTvelos pirveli respublikis periodSi, roca<br />

mTeli ruseTis yofili imperiis farglebSi swored Tbilisi<br />

gaxdeba `kulturuli oazisi~, rusi modernistebis TavSesafari,<br />

`aRTqmuli qveyana~ (o. mandelStami) (nikolskaia<br />

2000).<br />

imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, rom qarTveli modernistebis mier Catarebuli<br />

muSaoba, upiratesad, kulturul-esTetikur arealSi<br />

mimdinareob<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savluri gamocdilebis a<strong>da</strong>ptacia zegavlenas<br />

axden<strong>da</strong> siciokulturul arealze, rac, Tavis<br />

mxriv, gavlenas axden<strong>da</strong> qveynis <strong>da</strong>savluri mimarTulebiT<br />

ganviTarebis strategiaze. niSandoblivia, rom es mimarTeba<br />

qarTveli avtorebis pirvelive saprogramo teqstebSia deklarirebuli.<br />

nacionalur funqciaze, saqarTvelos ganaxlebis<br />

mizanze orientacia gacxadebulia paolo iaSvilis `pirvelTqmaSi~.<br />

teqstSi gabneuli kodebiT SeiZleba saqarTvelos<br />

saxis rekonstruireba, rogora<strong>da</strong>c is aRiqmeba cisferyanwelTa<br />

mier: saqarTvelo aris maradi, magram misi arseba<br />

axla landuria <strong>da</strong> mdumarebiT <strong>da</strong>mSvidebuli, saqarTvelos<br />

xalxi aris usxivo <strong>da</strong> <strong>da</strong>viwyebuli, magram didebiT <strong>da</strong>gvirgvinebis<br />

Rirsi, saqarTvelos sxeuls <strong>da</strong>patronebian yalbi<br />

mqa<strong>da</strong>geblebi, magram saqarTvelos axalgazrdebi qveynis mo-<br />

10


mavlisaTvis gaerTiandebian <strong>da</strong> maTi ideebi <strong>da</strong> energia mo-<br />

itans ganaxlebas (iaSvili 1916). manifestSi, jgufis misiis<br />

Semcvel dokumentSi, warmoCenilia, rom SemoqmedebiT ganax-<br />

lebis ideas ordeni akavSirebs, zoga<strong>da</strong>d, qveynis ganaxlebis<br />

ideasTan, xolo <strong>da</strong>savluri sivrci<strong>da</strong>n gamocdilebis aTvisebisas<br />

isini rogorc sakuTriv esTetikur, aseve zogad doneze<br />

cvlian qveynis sinamdviles. am mxriv qarTveli modernistebis<br />

miznebi SeiZleba ganvixiloT ara mxolod esTetikur,<br />

aramed socialur movlenad, rac TavisTavad Seesabameba iurgen<br />

habermasis mier esTetikuri <strong>da</strong>, ufro zoga<strong>da</strong>d, kulturuli<br />

modernizmis amocanebis ganxilvas, rogorc mravalmxrivi<br />

socialuri modernizaciis amocanebis winapirobisa<br />

(habermasi 1993.). am konteqstSi logikuri Cans qarTveli<br />

modernistebis mier nacionaluri identobis axleburad gaazrebis<br />

mcdelobebi, rac zog SemTxvevaSi idealizebulia `qar-<br />

Tuli messianizmis~ (g. leoniZe) ideamde, zog SemTxvevaSi ki<br />

sakmaod pragmatul-inteleqtualur pozicias gulisxmobs,<br />

rac ukavSirdeba evropeizaciis procesis garduvalobis fonze<br />

nacionaluri kulturuli saxis gacnobierebas _ evropuli<br />

kulturis winaSe mtkice poziciis mosapoveblad (`rogorc<br />

un<strong>da</strong> gaTavdes omi, aSkaraa wina aziaSi evropa SemoaRebs<br />

kars <strong>da</strong> am dros Cven un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vxvdeT SeWurvili erovnuli<br />

SemecnebiT, erovnuli kulturis yvela folaqeb Sekruli~)<br />

(tabiZe 1916).<br />

am fonze iqmneba qarTul garemoSi modernistuli kulturuli<br />

stilisa <strong>da</strong> kulturuli figurebis sociokulturuli<br />

funqciac. gansxvavebiT mecxramete saukunis mwerlis<br />

sociokulturuli saxisagan, rac, uwinaresad, ukavSirdeba<br />

zneobrivi misiisa <strong>da</strong> identobis <strong>da</strong>mcvelis funqciis mqone<br />

nacionaluri lideris rols, modernizmis epoqis mwerals<br />

11


<strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, mwerlobas, morgebuli aqvs kulturtregeris<br />

statusi <strong>da</strong> am funqciT moqmedebs sociumSi. TavisTavad es<br />

statusi uzrunvelyofs maTTvis lideris rols, ramdena<strong>da</strong>c<br />

ganaxlebasTan, TanamedroveobasTan, ganviTarebis perspepeqtivasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebis misiiT swored isini gamodian. Tumca ni-<br />

Sandoblivia, rom qarTveli modernistebi mwerlis figurisa<br />

<strong>da</strong> literaturuli qmnilebebis ufro tradiciul, samocianelTa<br />

mier <strong>da</strong>mkvidrebul statuss <strong>da</strong>ubrundebian sabWourtotalitaruli<br />

reJimis pirobebSi, roca mTeli modernistuli<br />

Taoba akeTebs axal kulturul arCevans, sabWouri kulturis<br />

fasadis miRma qmnis nacionaluri orientaciis kulturas<br />

<strong>da</strong> xels uwyobs <strong>qarTuli</strong> nacionaluri identobis SenarCunebas<br />

_ amjerad ara <strong>da</strong>savlur sivrceSi integraciis<br />

gziT, rac obieqtur pirobebSi SeuZlebeli xdeba, aramed<br />

rusul-sabWouri sivrcisagan kulturul-inteleqtualuri<br />

<strong>da</strong> RirebulebiTi izolaciis strategiis meSveobiT.<br />

niSandoblivia, rom cisferyanwelebis, rogorc pirveli<br />

modernistuli <strong>da</strong>jgufebis mier <strong>da</strong>saxuli <strong>da</strong>savluri kulturuli<br />

<strong>da</strong> sazogadoebrivi orientirebi aqtualuria saqar-<br />

TveloSi modernizmis arsebobis mTeli periodis ganmavloba-<br />

Si. maSinac, roca calkeuli avtorebi an jgufebi e<strong>da</strong>vebian<br />

erTmaneTs ama Tu im konkretuli modernistuli mimdinareobisadmi<br />

kuTvnilebis an pirovnuli <strong>da</strong>pirispirebis niSniT<br />

(iqneba es futuristebis polemika cisferyanwelebTan, an,<br />

Tun<strong>da</strong>c, konstantine gamsaxuridias polemika grigol robaqiZesTan),<br />

sa<strong>da</strong>vo ar xdeba <strong>da</strong> ar ga<strong>da</strong>isinjeba <strong>da</strong>savluri<br />

kulturuli sivrcisadmi orientacia. <strong>da</strong> maSinac, roca esTetikuri<br />

poziciis Seqmnisas deklarirebulia <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong><br />

aRmosavluri, an <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong> nacionaluri esTetikis sin-<br />

Tezi (konstantine gamsaxurdiasTan, an, cxadia, tician tabi-<br />

12


ZesTan, romelic hafizis <strong>da</strong> prudonis, besikisa <strong>da</strong> bodleris<br />

poetikis Serwymaze, Tu axal qarTveli poetSi rusTavelisa<br />

<strong>da</strong> malarmes Sexvedraze saubrobs), an, Tun<strong>da</strong>c, roca evropuli<br />

modernistuli figurebis nacvlad klasikur evropul<br />

memkvidreobaze keTdeba aqcenti (`akademiuri asociaciis mier~),<br />

es mainc <strong>da</strong>savlur kulturuli realobaSi integraciis<br />

<strong>da</strong> am gziT <strong>qarTuli</strong> kulturis ganaxlebis amocanis nawilad<br />

ganixileba.<br />

ramdenad srulfasovnad ganviTar<strong>da</strong> modernizmi saqarTveloSi,<br />

an gax<strong>da</strong> Tu ara <strong>qarTuli</strong> modernizmi, iurgen habermasis<br />

sityvebiTve rom vTqvaT kidev erTi <strong>da</strong>usrulebeli proeqti<br />

modernizaciisa? istoriuli realobi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

modernizmis kulturuli procesis ganviTarebisTvis saqar-<br />

Tvelos aT welze odnav meti ergo _ Tuki aTvlas <strong>da</strong>viwyebT<br />

`cisferi yanwebis~ gamosvliT, 1916 wli<strong>da</strong>n, gamodis,<br />

rom Tavisufali <strong>da</strong> aqtiuri ganviTarebisaTvis modernizms,<br />

saqarTvelos gasabWoebamde, xuTiode weli aqvs. 1921 wli<strong>da</strong>n<br />

ramdenime wlis ganmavlobaSi, mxolod 1920-iani wlebis bolomde,<br />

kulturaze sabWouri, sakuTriv ki beriaseuli agresiuli<br />

kontrolis pirobebSic, jer kidev iwereba modernistuli<br />

teqstebi, rac 1930-iani wlebis <strong>da</strong>mdegs, kulturaze<br />

totalitaruli sabWouri kontrolis <strong>da</strong>myarebisas wydeba.<br />

amdenad, <strong>qarTuli</strong> modernizmi ara Tu <strong>da</strong>usrulebeli, aramed<br />

Sewyvetili proqtia, kulturuli procesis wyveta <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

sastik <strong>da</strong> sisxlian istoriuli procesTan. am fonze<br />

SegviZlia vimsjeloT imazec, Tu ramdenad Zlieri iyo<br />

saqarTveloSi modernizmis talRa, Tuki, amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

dRemde aqtualuria is kulturul produqcia <strong>da</strong> Tavad<br />

kulturuli procesi, romelsac <strong>qarTuli</strong> kulturis istoriaSi<br />

ganviTarebis aTiode weli eTmobo<strong>da</strong>. am periodSi mo-<br />

13


dernizmis esTetikiT Seqmnili, modernizmis saxeliT produ-<br />

cirebuli literaturuli teqstebis mxatvruli Rirebuleba<br />

aRiarebulia qarTveli mkiTxvelis <strong>da</strong> <strong>qarTuli</strong> literaturismcodneobis<br />

mier. raodenobriva<strong>da</strong>c swored am periodze<br />

modis <strong>qarTuli</strong> literaturisTvis umniSvnelovanes teqstTa<br />

<strong>da</strong> umniSvnelovanes literaturul figuraTa didi wili _<br />

galaktionis asobiT simbolisturi lirikuli Sedevri <strong>da</strong><br />

Sedevrebis wignad wodebuli `artistuli yvavilebi~, tician<br />

tabiZis, paolo iaSvilis, valerian gafrin<strong>da</strong>Svilis, kolau<br />

nadiraZis, giorgi leoniZis, grigol robaqiZis simbolisturi<br />

lirika <strong>da</strong> eseistika, grigol robaqiZis romani `gvelis<br />

perangi~ <strong>da</strong> misi piesebi, niko lorqifaniZis impresionistuli<br />

novelebi, konstantine gamsaxur<strong>da</strong>s eqspresionistuli<br />

novelebi <strong>da</strong> misi romani `dionisos Rimili~, demna Sengelaias<br />

romani `sanavardo~, leo qiaCelis modernistuli novelebi,<br />

mixeils javaxiSvilis fsiqoanalitikuri proza <strong>da</strong><br />

modernistuli problematikiT gajerebuli misi romanebi<br />

`TeTri sayelo~ <strong>da</strong> `jayos xiznebi~, simon Ciqovanis futuristuli<br />

leqsebi <strong>da</strong> sxva. Sesabamisad, 1910-1920-ian wlebSi<br />

modernistuli kulturis farglebSi SegviZlia araerTi literaturuli<br />

teqstis, individualuri avtoris <strong>da</strong>, aseve avtorTa<br />

<strong>da</strong>jgufebis (`cisferi yanwebi~, `H2SO4~, `akademiuri<br />

asociacia~), <strong>da</strong>jgufebaTa saxeliT gamocemuli perioduli<br />

organoebis, originaluri teqstebis identificireba, rac <strong>da</strong>savlur<br />

garemosTanac konteqstualizebulia evropuli modernistuli<br />

teqstebis Targmanebisa <strong>da</strong> esseistur-analitikuri<br />

refleqsiis meSveobiT. modernistuli esTetika vrceldeba<br />

<strong>qarTuli</strong> literaturis areali<strong>da</strong>n <strong>da</strong> moicavs mTel<br />

kulturul-SemoqmedebiT sinamdviles _ mxatvrobis, Teatris,<br />

kinos sivrces. literaturuli procesis TavisTavadi<br />

14


mTlianoba <strong>da</strong> moculoba, <strong>da</strong> masTan kavSirSi, mTeli saxelovnebo<br />

sivrcis farglebSi aRqmuli <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />

mxatvroba, Teatri, kino (irakli gamrekelis, Salva qiqoZis,<br />

elene axvledianis, lado gudiaSvilis, petre ocxelis,<br />

<strong>da</strong>viT kakabaZis modernistuli esTetikiT Seqnmili namuSevrebi,<br />

kote marjaniSvilisa <strong>da</strong> sandro axmetelis speqtaklebi,<br />

kote miqaberiZis, nikoloz Sengelaias filmebi)<br />

gvi<strong>da</strong>sturebs, rom modernizmi im periodis saqarTveloSi<br />

namdvilad aris dominantuli kulturuli stili, romelic<br />

moicavs kulturis yvela sferos <strong>da</strong> TiTqmis yvela avtors,<br />

maT Soris, maTac, vinc sabWoTa periodSi savsebiT aramodernistuli<br />

statusiT, sabWoTa kulturuli sivricisadmi kuTvnilebis<br />

niSniT, Sesabamisi teqstebiT iyvnen popularizebulni<br />

(magaliTad, cnobili sabWouri teqstis `dediserTa<br />

leninTan~ avtori, sandro SanSiaSvili, amave dros, cisferyanwelTa<br />

megobrad <strong>da</strong> modernistuli piesis, `berdo zmanias~<br />

avtorad gvevlineba, cnobili sabWoTa kritikosi, besarion<br />

JRenti _ qarTvel futuristad a.S).<br />

cxadia, sabWoTa Zalas, romelic, istoriuli kataklizmebis<br />

Sedegad, modernizmis amgvar aqtivobas Sewyvet<strong>da</strong>, mar-<br />

Tlac mZlavri moqmedebebi <strong>da</strong>sWirdebo<strong>da</strong> Tavisi agresiis gansaxorcieleblad.<br />

sxva<strong>da</strong>sxva etapze sabWoTa xelisufleba<br />

sxva<strong>da</strong>sxva meTodebiT moqmedebs <strong>da</strong> am process Tavisi qronologia<br />

aqvs: koniunqturuli sabWouri teqstebis Seqmnis<br />

moTxovna <strong>da</strong> msgavsi teqstebis gamoCena, jer kidev Tavisufali<br />

SemoqmedebiTi produqciis gverdiT, rac 1920-iani<br />

wlebis bolo<strong>da</strong>nve TvalsaCinoa modernist avtorebTan; amave<br />

periodi<strong>da</strong>n _ modernistuli <strong>da</strong>jgufebebis <strong>da</strong>Sla; 1930-iani<br />

wlebis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n _ modernistuli esTetikis sruli gamodevna<br />

kulturis sivrci<strong>da</strong>n; amave periodi<strong>da</strong>n _ TvalsaCino<br />

15


mweralTa figurebis `gasabWoeba~, sabWouri kulturis konteqstSi<br />

moqceva, maTTvis sabWouri socialuri statusis Seqmna<br />

<strong>da</strong> sabWouri jildoebiT <strong>da</strong>jildoeba; amave dros, metnaklebad<br />

`xelisSemSlel~ modernist avtorTa identificireba<br />

<strong>da</strong> maTi izolacia (Tun<strong>da</strong>c, grigol robaqiZis gandevna<br />

qveyni<strong>da</strong>n); 1937 wlisTvis ki _ amgvar avtorTa (tician<br />

tabiZis, mixeil javaxiSvilis, nikolo miwiSvilis, paolo<br />

iaSvilis) fizikuri ganadgureba; maTi teqstebis blokireba<br />

(ZiriTa<strong>da</strong>d, 50-ian wlebSi reabilitaciamde); amave wlebSi,<br />

qveynis mosaxleobis im nawilis fizikuri ganadgureba an ga<strong>da</strong>saxleba,<br />

vinc nacionalur, religiur Tu <strong>da</strong>savluri Rirebulebebs<br />

aRiareb<strong>da</strong> <strong>da</strong> modernistuli kulturis momxmareblis<br />

potencials flob<strong>da</strong>; modernistuli kulturis aRqmis<br />

praqtikis moSla <strong>da</strong> gamocdilebis amoSla sazogadoebrivi<br />

mexsierebi<strong>da</strong>n; amis sanaclod sabWouri ideologizirebuli<br />

kulturis indoqtrinacia; <strong>da</strong>savluri modernistuli kulturis<br />

blokireba <strong>da</strong> qarTveli mkiTxvelis Tavisufali inteleqtualuri<br />

ganviTarebis procesis xelis SeSla; <strong>qarTuli</strong><br />

modernizmis ignorireba an <strong>da</strong>mamcrobeli Sefaseba (cnobil<br />

qarTvel mweralTa Semoqmedebis modernistuli periodis saxeldeba<br />

`ymawvilur senad~ Tu `gulubryvilo gatacebebad~,<br />

mweralTa Sesaxeb Seqmnil gamokvlevebSi maTi teqstebis modernistuli<br />

Sinaarsis miCqmalva, qarTvel mweralTa modernistuli<br />

teqstebis sanacvlod maTive realisturi teqstebis<br />

popularizacia <strong>da</strong> a.S.). SeiZleba iTqvas, rom sabWoTa agresia<br />

<strong>qarTuli</strong> modernizmis mimarT iseTive mizanimimarTuli<br />

iyo, rogoric <strong>qarTuli</strong> aristokratiuli gvarebis <strong>da</strong>, rac<br />

mTavaria, <strong>qarTuli</strong> qristianuli kulturisa <strong>da</strong> eklesiis mimarT.<br />

es kidev erTxel migviTiTebs <strong>qarTuli</strong> modernizmis<br />

TavisTavad mniSvnelobaze, iseve, rogorc sabWoTa xelisuf-<br />

16


lebis mier am mniSvnelobis gacnobierebis faqtze. amasTanave,<br />

drois mdinarebis fonze, cxa<strong>da</strong>d Cans modernistuli kulturis<br />

<strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, a<strong>da</strong>mianuri Rirebulebebis saboloo upiratesoba<br />

TviT mZlavr <strong>da</strong> agresiul sabWoTa sistemaze: totalitaruli<br />

reJimebi marcxdeba, modernistuli kulturuli<br />

memkvidreobisadmi interesi ki mxolod izrdeba. es kanonzomiereba<br />

warmoCenilia meoce saukunis meore naxevris erTerTi<br />

umniSvnelovanesi poetis, rusuli modernizmis namdvili<br />

memkvidris, iosif brodskis TvalsazrisSic, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

kacobriobam meoce saukunis didi totalitaruli<br />

reJimebis <strong>da</strong>marcxeba imis ZaliTac SeZlo, rom msoflioSi,<br />

<strong>da</strong> Tavad am qveynebSive, arsebob<strong>da</strong> individualisturi (anu<br />

modernistuli) kulturuli gamocdileba. amave dros, sab-<br />

WoTa periodSi <strong>qarTuli</strong> modernistuli kulturuli memkvidreobis<br />

ignorirebiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri sivrcisagan izolaciiT<br />

miRebuli Sedegi gamoixateba imaSic, rom <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />

gamocdileba ar aris moqceuli msoflio modernizmis<br />

konteqstSi. is rCeba lokalur qarTul <strong>da</strong>, aseve,<br />

garkveuli saxiT, rusul kulturul garemoSi aRiarebul<br />

faqtad, modernizmis avTentur <strong>da</strong>savlur sivrceSi ki kvlav<br />

legitimacias saWiroebs.<br />

niSandoblivia isic, 1990-iani wlebi<strong>da</strong>nve, sabWouri sistemisagan<br />

gaTavisuflebis pirvelive etapi<strong>da</strong>nve, saqarTvelo-<br />

Si, uwinaresad, <strong>da</strong>iwyo sazogadoebriv sivrceSi <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />

kulturis <strong>da</strong>brunebis procesi. Tuki sabWoTa<br />

periodSi am kulturul memkvidreobasTan kavSiri araformalur,<br />

individualur SemTxvevebSi iyo SenarCunebuli, postsabWoTa<br />

periodSi am kavSiris aRdgena, modernistuli literaturuli<br />

figurebis saTanado Sefasebis, teqstebis saTanado<br />

interpretaciis procesi ufro farTod, formalur li-<br />

17


teraturul-akademiur doneze <strong>da</strong>iwyo. axalgazr<strong>da</strong> avtorTa<br />

<strong>da</strong>, rac niSandoblivia, axladSeqmnil <strong>da</strong>jgufebaTa (`qronofagebi~,<br />

`reaqtiuli klubi~ <strong>da</strong> sxva) SemoqmedebiT Camoyalibebis<br />

procesSi ki swored 1910-1920-ian wlebis qarTul modernistul<br />

(simbolistur <strong>da</strong> avangardistul) gamocdilebas<br />

mieniWa gansakuTrebuli roli. sanam kulturuli komunikacia<br />

<strong>da</strong>myardebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur literaturul sinamdvilesTan, qar-<br />

Tuli literaturul-kulturuli garemos liberalizaciis,<br />

inovaciuri tendenciebis gamokveTis, ararealistur-aranormatiul<br />

esTetikur procesebSi reorientaciis amocana kvlavac<br />

qarTulma modernizmma Seasrula. amjera<strong>da</strong>c saqarTveloSi<br />

modernistuli tradiciis arseboba SeiZleba ganvixiloT,<br />

rogorc qveynis xelmeore <strong>da</strong>savluri kulturuli, sociokulturuli<br />

<strong>da</strong>, aseve, politikuri arCevanis winapiroba. amave<br />

dros, qarTul kultura <strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, saqarTvelo, ara<br />

mxolod Suasaukuneebis klasikuri kulturis, aramed, mniSvnelovanwilad,<br />

modernistuli gamocdilebis arsebobiT <strong>da</strong><br />

mis ganviTarebiT moipovebs sayrdenebs msoflios Tavisufal<br />

kulturul sivrceSi TviT<strong>da</strong>samkvidreblad.<br />

<strong>da</strong>mowmebani:<br />

tabiZe 1916: tabiZe t. `cisferi yanwebiT~. J. `cisferi yanwebi~, # 2.<br />

1916.<br />

iaSvili1916: iaSvili p. `saqarTvelos Semdeg uwmindesi qveyana aris<br />

parizi. adide, xalxo, es Cveni mrisxane qalaqi~. `pirvelTqma~. J. `cisferi<br />

yanwebi~, # 1. 1916.<br />

nikolskaia 2000: Никольская Т. «Фантастический город»: Русская<br />

культурная жизнь в Тбилиси: 1917-1921. М.: Пятая страна, 2000.<br />

habermasi 1993: Habermas J. Modernity – An Incomplete Project, in:<br />

Postmodernism: A Reader, ed. Thomas Docherty. New York: Harvester Wheatsheat,<br />

1993.<br />

18


Tamaz vasaZe<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

sulierebis pirvelujredi<br />

mwerlis Rrma emociuri kavSiri Tavis mTavar faseulobebTan<br />

mu<strong>da</strong>m sagrZnobia niko lorTqifaniZis prozaSi. iSviaTia<br />

sulis sisufTavisken, keTilSobilebisken, a<strong>da</strong>mianur<br />

urTierTobaTa guliTadi harmoniulobisken ase gatacebiT<br />

mswrafveli prozaikosi meoce saukuneSi. upirvelesad es<br />

qmnis niko lorTqifaniZis pirovnul-mwerluri ieris gamor-<br />

Ceul momxibvlelobas.<br />

sulieri sinaTlis <strong>da</strong> sifaqizis, sulieri aristokratizmis<br />

bedi uxeS realobaSi, misi Sejaxeba cxovrebis simkacresTan,<br />

disharmoniasTan niko lorTqifaniZis mxatvruli<br />

xedvis, mtkivneuli fiqris ZiriTadi sagania.<br />

yvelaze mniSvnelovan sulier-moralur faseulobaTa<br />

Semkrebia niko lorTqifaniZisTvis ojaxis fenomeni, romelsac<br />

qarTul faseulobaTa sistemaSi gansakuTrebuli adgili<br />

ukavia. igi Semoinaxavs umTavres erovnul tradicias _ a<strong>da</strong>mianur<br />

urTierTobaTa siwrfeles <strong>da</strong> siTbos, humanurobas.<br />

1910 wels, Tavisi literaturuli cxovrebis <strong>da</strong>sawyisSi,<br />

niko lorTqifaniZe wers miniaturas `ojaxi~, romelSic misi<br />

Semoqmedebis Zireuli motivebis <strong>da</strong> problematikis Canasaxi<br />

ikveTeba.<br />

`...sad movisvenebT <strong>da</strong>Rlil-<strong>da</strong>qanculi, sad SegvaSroben<br />

ofls <strong>da</strong> ar gangvikiTxaven, Tu ratom meti ver movimoqmedeT?<br />

ojaxSi.<br />

19


<strong>da</strong>uZlurebuls, wlebiT gatexils, sad moarCenen movliT<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>mSvidebiT?<br />

ojaxSi.<br />

cxovrebis navi uecrad rom gatydeba <strong>da</strong> yoveli qafi<br />

<strong>da</strong>xrCobas gipirebs, yoveli qvis natexi fexebSi gedeba, roca<br />

zizRi <strong>da</strong> SurisZiebis survili fex<strong>da</strong>fex gsdevs, vin <strong>da</strong>xris<br />

Tavs mwuxarebiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>gexmareba sevdis atanaSi?<br />

ojaxi.<br />

ojaxi! nu vaxlebT xels, _ igi wmi<strong>da</strong>a. yovels a<strong>da</strong>mians<br />

erTi adgili mainc un<strong>da</strong> hqondes, sa<strong>da</strong>c igi xeluxlebeli,<br />

sayvareli, mu<strong>da</strong>m erTi <strong>da</strong> igive ukv<strong>da</strong>vi wevria.<br />

nu vaxlebT xels yovelTvis, yovels mdgomareobaSi siyvarulis,<br />

saTnoebis, lmobierebis <strong>da</strong> Tavganwirvis taZarsojaxs.<br />

cxovrebis saerTo simkacre, cota ar iyos, sustdeba<br />

ojaxis kerasTan.<br />

<strong>da</strong>vexmaroT, winadve Tan<strong>da</strong>yolili Tvisebani ojaxisa gavamagroT,<br />

maTi uarmyofeli movTxaroT, movspoT.<br />

mkvidri safuZveli CavugdoT ojaxs. erTi udidesi ubedureba<br />

iqneba ojaxis mospoba.<br />

qristes ar hqonia ojaxi, magram TviTon iyo yovelisave<br />

navTsayudeli. vinc ar iCemebs _ me TviT qriste varo, sxvebs<br />

ar urCevs _ qristes Tvisebani miiweros, mas sWirdeba<br />

ojaxi!~.<br />

niko lorTqifaniZe arsebiTad ojaxis fenomenis sakralizebas<br />

axdens _ ojaxi `wmi<strong>da</strong>a~, is `taZaria~, qristes msgavsad<br />

`navTsayudelia~ a<strong>da</strong>mianebisTvis; ojaxia sivrce, sa<strong>da</strong>c<br />

SesaZlebelia xelSesaxeb realobad iqces ZiriTadi qristianuli<br />

moraluri Rirebulebebi _ `siyvaruli, saTnoeba,<br />

lmobiereba <strong>da</strong> Tavganwirva~, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianebs Rrma Tanagan-<br />

20


c<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tanamzrunveloba amTlianebs; aq yoveli a<strong>da</strong>miani absoluturi,<br />

usasrulo faseulobis mqone <strong>da</strong> Seucvlelia,<br />

`ukv<strong>da</strong>via~...<br />

hegelis ganmartebiT, ojaxi zneobis pirveladi, bunebrivi<br />

xorcSesxmaa, romelsac <strong>da</strong>eSeneba zneobriobis realizebis<br />

sxva, ufro farTo sferoebi _ samoqalaqo sazogadoeba <strong>da</strong><br />

saxelmwifo.<br />

meoce saukunis filosofosis ivan ilinis TqmiT, `ojaxi<br />

aris pirveli, bunebrivi <strong>da</strong> amave dros wmin<strong>da</strong> kavSiri, romelSic<br />

a<strong>da</strong>miani aucileblobis ZaliT Sedis. igi mowodebulia<br />

es kavSiri siyvarulze, rwmenaze <strong>da</strong> Tavisuflebaze <strong>da</strong>amyaros,<br />

eziaros masSi gulis pirvel erTobliv moZraobebs<br />

<strong>da</strong> misgan amaRldes a<strong>da</strong>mianTa sulieri erTobis momdevno<br />

formebisken _ samSoblos <strong>da</strong> saxelmwifosken~.<br />

niko lorTqifaniZis miniaturaSi lirikuli uSualobiT<br />

gamoxatuli Tvalsazrisi _ ojaxi zneobis, sikeTis, sulieri<br />

erTianobis upirvelesi samkvidrebelia, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mians<br />

yvelaze humanuri <strong>da</strong> moraluri urTierToba aqvs sxva a<strong>da</strong>mianebTan<br />

_ yofiTi realiebiT <strong>da</strong> detalebiT, utyuari cxovrebiseuli<br />

siuJetiT imoseba moTxrobaSi `tyvedyofilis<br />

<strong>da</strong>bruneba~. moTxrobis gmiri, cxovrebisgan nagvemi kaci, ojaxuri<br />

siyvarulis, siTbos <strong>da</strong> mzrunvelobis wyalobiT TiTqos<br />

mkvdreTiT aRdgeba, xelaxla ibadeba. mis Tavga<strong>da</strong>savalSi<br />

ganfenilia avtoris TvalTaxedva, rom saqarTvelos ga<strong>da</strong>mrCeni<br />

Zala istoriis koSmarSi uwinaresad mkvidri ojaxi<br />

iyo <strong>da</strong> momavalSic is SeiZleba iyos; rom zneobiT ganmtkicebuli<br />

ojaxi<strong>da</strong>n bunebrivad amoizrdeba iseTi moraluri<br />

fenomeni, rogoricaa zrunva sakuTar qveyanaze <strong>da</strong> saxelmwifoze.<br />

amis gamoc Tvlis niko lorTqifaniZe aucileblad<br />

ojaxis tradiciis sagangebo mofrTxilebas.<br />

21


kritikaSi miniSnebulia, rom miniaturiT `ojaxi~ niko<br />

lorTqifaniZe upirispirdeba memarcxene radikalebs, romle-<br />

bic `ojaxuri borkilebis~ msxvrevisTvis ganawyobdnen sazogadoebas<br />

(v.ciskariZe). ojaxis <strong>da</strong>mngrevi, individis unapiro<br />

`Tavisuflebis~ <strong>da</strong>mamkvidrebeli moralis saqarTveloSi fexis<br />

mokidebas gviCvenebs moTxroba `Selocva radioTi~; mcire,<br />

SeWirvebuli erisTvis es morali tragikuli safrTxis<br />

Semqmnelia(T. doiaSvili).<br />

niko lorTqifaniZis saukeTeso moTxrobaTa umetesobaSi<br />

ojaxis fenomenis <strong>da</strong>knineba Tu rRveva, ojaxuri dramebi <strong>da</strong><br />

tragediebia gamosaxuli. rac ufro mniSvnelovania mwerlis-<br />

Tvis TviTkmari <strong>da</strong> sicocxlisunariani ojaxi rogorc pirovnebis<br />

<strong>da</strong>moukideblobis, Rirsebis gamoxatuleba (`glexis mosaxleoba<br />

imereTSi~), rac ufro faqizad grZnobs a<strong>da</strong>mianebis<br />

ojaxur urTierTobaTa organulobas, emociur siRrmes, siZvirfases<br />

(`Zmebi~), miT ufro mtkivneulia misTvis ojaxis<br />

tradiciis ga<strong>da</strong>gvareba, ngreva. ojaxis fenomenis deformaciaTa<br />

warmoCena niko lorTqifaniZis prozaSi erovnuli organizmis<br />

sneulebebs amJRavnebs, sazogadoebis cxovrebaSi moralur<br />

faseulobaTa gamofitvas, humanurobis kriziss xdis<br />

xiluls. amgvari literaturuli meTodis efeqtianoba mravaljer<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>sturebulia (gavixsenoT Tun<strong>da</strong>c `mefe liri~,<br />

`mama gorio~...). igi niko lorTqifaniZis prozaSi ise mudmivad,<br />

sistemurad iCens Tavs, rom mis arsebiT Taviseburebad<br />

iqceva.<br />

ojaxur urTierTobaTa gaukuRmarTeba, metic, mkvlelobis<br />

codviT Seryvnaa warmosaxuli `mrisxane batonSi~ <strong>da</strong> `JamTa<br />

siaveSi~; a<strong>da</strong>mianis ara <strong>da</strong>mcveli, aramed <strong>da</strong>mTrgunveli <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>mmonebulia ojaxi `sabaSi~; ojaxis zneobriv sayrdenTa<br />

moSla, ojaxuri siyvarulis deficiti gansazRvravs `Tavsaf-<br />

22


iani de<strong>da</strong>kacis~ <strong>da</strong> `qorwilis~ gmirTa bedis simZimes; ojaxis<br />

rRvevas ewinaaRmdegeba <strong>da</strong> amiT sakuTar sulSi sinaTlis<br />

ga<strong>da</strong>rCenas dramatulad cdilobs moTxrobis `sanaxavaT~ patara<br />

gmiri; ojaxis, Svilebis mimarT pasuxismgebloba gausaZlisi<br />

tvirTi aRmoCndeba moTxrobis `tragedia ugmiroT~<br />

mTavari personaJisTvis; ojaxis mier individis <strong>da</strong>monebis,<br />

ojaxis tradiciis angarebiT <strong>da</strong> usiyvarulobiT, tyuiliT<br />

Selaxvis msxverplia moTxrobis `marad <strong>da</strong> marad~ gmiri _<br />

gamousworebeli romantikosi; Zveli aristokratuli ojaxebis<br />

gapartaxebaze mogviTxrobs `<strong>da</strong>ngreuli budeebi~ _ elegiuri<br />

poema prozad; erT-erTi aseTi ojaxuri `budis~ ngrevis<br />

<strong>da</strong> mis gareSe <strong>da</strong>rCenili a<strong>da</strong>mianis tragikuli istoriaa<br />

`Selocva radioTi~; koloniuri Cagvris mikromodels warmoadgens<br />

sakuTari ojaxuri cxovreba `sizmrebis~ peronaJis-<br />

Tvis; `qaRaldis kacSi~ groteskulad gamoisaxeba filisteruli<br />

ojaxis yofa _ ori mcenaris simbiozi; yvelaze bunebriv<br />

a<strong>da</strong>mianur kavSirs _ de<strong>da</strong>Svilur kavSirs wyvets <strong>da</strong><br />

sakuTari `feo<strong>da</strong>luri~ ojaxis winaaRmdeg klasobriv brZolas<br />

aCaRebs moTxrobis `didi saqmis orRobeSi~ karikaturuli<br />

personaJi _ socialisti...<br />

niko lorTqifaniZis mier Seqmnili am naRvliani panoramis<br />

Sinagani sazrisi is aris, rom `raki ojaxi sulierebis<br />

pirvelujredia, sulieri krizisi uwinaresad mas azianebs~<br />

(i. ilini).<br />

ojaxis tradiciis sulieri krizisiT gamowveuli erozia,<br />

romelsac niko lorTqifaniZe aCvenebs, ufro mkveTrad<br />

<strong>da</strong>sanaxia XIX saukunis qarTul <strong>literatura</strong>Si gamosaxuli<br />

zneobiT SeduRabebuli, gamZle ojaxebis fonze (`oTaraanT<br />

qvrivi~, `stumar-maspinZeli~, `gamzrdeli~). magram saukuneebis<br />

<strong>mijnaze</strong> <strong>da</strong>viT kldiaSvili ukve mkveTrad aRbeW<strong>da</strong>vs<br />

23


ojaxis zneobrivi sayrdenebis ryevas (`samaniSvilis dedinac-<br />

vali~, `miqela~...) <strong>da</strong> niko lorTqifaniZe am TvalsazrisiT<br />

misi memkvidrea.<br />

ojaxis fenomens gul<strong>da</strong>smiT akvirdeba niko lorTqifani-<br />

Zisgan mravalmxriv gansxvavebuli mwerali mixeil javaxiSvi-<br />

lic. misTvisac ojaxis deformirebis warmoCena _ oRond<br />

mware skeptikuri tonalobiT, <strong>da</strong>undobeli sarkazmiT _ sazogadoebis<br />

sulier _ moraluri krizisis gamomJRavnebis me-<br />

Todia. gavixsenoT, magaliTad, `ori ganaCeni~ an ,,<strong>da</strong>mpatiJe~,<br />

`jayos xiznebi~ an `TeTri sayelo~, romelSic mwvave refleqsiis<br />

sagania sabWoTa reJimis pirobebSi ojaxis zneobrivi<br />

fun<strong>da</strong>mentis SenarCunebis problema...<br />

24


maia jaliaSvili<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

mixeil javaxiSvilis neorealizmi,<br />

rogorc modernizmis alternativa<br />

(Strixebi)<br />

`CvenTvis <strong>literatura</strong> arc TviTgarTobaa, arc sxvisi<br />

gasarTobi. igi arc parnasia gandegilebisTvis, arc gaxsnili<br />

sanavardoa usaqmurebisTvis. igi Tav<strong>da</strong>pirvelad socialuri<br />

saqmianobaa, xolo mwerali _ piruTvneli <strong>da</strong> bejiTi mosamsaxurea<br />

erisa. amitom <strong>da</strong>vadeqiT axals _ neorealistur<br />

gzas <strong>da</strong> amitom <strong>da</strong>vswereT Cvens droSaze: `axali gziT, er-<br />

TgulebiT, imediT, SromiT <strong>da</strong> siyvaruliT~ (javaxiSvili<br />

1980:48). ase gamoacxa<strong>da</strong> mixeil javaxiSvilma neorealizmi,<br />

rogorc Tavisi Semoqmedebis ganmsazRvreli.<br />

XX saukunis I naxevarSi qarTul <strong>literatura</strong>s ori<br />

mZlavri nakadi msWvalav<strong>da</strong>, erTi mxriv, modernizmi, Tavisi<br />

sxva<strong>da</strong>sxva ganStoebiT (simbolizmi, impresionizmi, eqspresionizmi,<br />

futurizmi...) <strong>da</strong>, meore mxriv, neorealizmi _ javaxiSvilis<br />

proziT. es ori nakadi erTmaneTs avseb<strong>da</strong> <strong>da</strong> warmoaCen<strong>da</strong><br />

epoqis majiscemas.<br />

modernizmi iyo erTgvari protesti <strong>realizmis</strong> winaaRmdeg.<br />

erTgvari, radgan es iyo literaturuli cxovrebis<br />

axali etapi, romelic imeoreb<strong>da</strong> warsulis gamocdilebas <strong>da</strong><br />

axali kuTxiT aviTareb<strong>da</strong>. gameorebaSi vgulisxmobT, imas,<br />

rom modernizmi iTvaliswineb<strong>da</strong> winaparTa garkveul gamocdilebas.<br />

magaliTad, cnobilia, rom modernizmis esTetikam gar-<br />

25


kveulwilad aaRorZina barokos idealebi, Suasaukuneobrivi<br />

dualizmi, saxeTa alegoriuloba <strong>da</strong> sxva. magaliTad, cisferyanwelebi<br />

TavianT `winaprad~ besikis Semoqmedebas asaxelebdnen,<br />

aRiarebdnen, rom mis SemoqmedebaSi iyo musikis<br />

azrze upiratesoba, xazgasmuli metaforuloba. tician tabi-<br />

Ze wer<strong>da</strong>: `momaval did qarTvel mxatvarSi un<strong>da</strong> Sexvdes<br />

rusTaveli <strong>da</strong> malarme~ (tabiZe 2002: 91). rusTaveli _<br />

rogorc <strong>qarTuli</strong> kulturis saukeTeso tradicia <strong>da</strong> malarme<br />

_ Tanamedrove <strong>da</strong>savluri kulturis simbolo. modernizmis<br />

esTetikas saqarTveloSi qmnidnen gamorCeuli mwerlebi:<br />

maT Soris: grigol robaqiZe, cisferyanwelebi, niko lor-<br />

TqifaniZe, konstantine gamsaxurdia, vasil barnovi, demna<br />

Sengelaia, leo qiaCeli.<br />

mixeil javaxiSvili Tavi<strong>da</strong>nve gamoirCeo<strong>da</strong> yvelasgan. misi<br />

pirveli moTxrobebi amxeldnen sruliad sxvagvar interess<br />

Temisa Tu stilis TvalsazrisiT. amitomac SeiZleba<br />

vilaparakoT mis realizmze, rogorc modernizmis erTgvar<br />

alternativaze. Semdeg, mogvianebiT, 1926 wels mixeil javaxiSvilma<br />

is nakadi, romelic mis saxels ukavSirdebo<strong>da</strong>,<br />

upirvelesad, Seafasa, rogorc neorealizmi, romlis calkeuli<br />

principi Camoayaliba kidec werilSi `Cveni miwa~ (literaturuli<br />

gancxadeba). mixeil javaxiSvilis azriT,<br />

`mxatvruli sityva misi Casaxvis pirvelive dRi<strong>da</strong>n umTavresad<br />

realisturi iyo _ am cnebis uRrmesi <strong>da</strong> ufarToesi<br />

mniSvnelobiT. aseTia igi dResac <strong>da</strong> aseTive <strong>da</strong>rCeba momavalSic.<br />

yovelive <strong>da</strong>narCeni an misi nakadebia, an Senakadebi:<br />

`realizmi de<strong>da</strong>xea mxatvruli literaturisa. igi miwaze<br />

dgas <strong>da</strong> miwi<strong>da</strong>nve amodis. oriveni erTmaneTs hkvebaven, zrdian<br />

<strong>da</strong> amagreben~ (javaxiSvili 1980: 44).<br />

26


mwerali miwisagan mowyvetas eris sulieri Zalebis mo-<br />

dunebisa <strong>da</strong> Semoqmedebis <strong>da</strong>qveiTebis safuZvlad miiCnev<strong>da</strong>.<br />

igi fiqrob<strong>da</strong>, rom `visac miwis alRo <strong>da</strong>uClung<strong>da</strong> <strong>da</strong> realobis<br />

grZnoba <strong>da</strong>ekarga, imas xerxemalic moerRva <strong>da</strong> kunTebic<br />

moeSala. xolo uZvlo <strong>da</strong> usisxlo sxeuli ueWvelad<br />

ganwirulia. realobis mZlavri grZnoba <strong>da</strong> miwis gabasruli<br />

alRo xelovnebisTvis <strong>da</strong> xalxisaTvisac uebari duRabia _<br />

maTi sulisa <strong>da</strong> sxeulis gamfoladebeli~ (javaxiSvili<br />

1980: 45).<br />

mwerali, amgvarad, naTlad gamokveT<strong>da</strong> ZiriTad debulebas:<br />

xelovneba miwisTvis, CvenTvis, xalxisTvis! es iyo erTgvari<br />

mibruneba iliaseul <strong>da</strong> akakiseul principTan (`RmerT-<br />

Tan misTvis vlaparakob, rom warvuZRve wina ersa~ (ilia),<br />

`mxolod mis saxes giCvenebT, rasac Sig Cauxedia~ (akaki).<br />

mixeil javaxiSvili realizms gamijnav<strong>da</strong> naturalizmisgan:<br />

`mxatvruli <strong>literatura</strong> arc mSrali sagazeTo ambavia,<br />

arc fotografiuli suraTia. mxatvari mecnieri ar aris, xolo<br />

misi Tavi faqtebis civ sawyobad an qimiur laboratoriad<br />

ver ga<strong>da</strong>iqceva. mSralma <strong>da</strong> usulo naturalizmma Tvisi<br />

saTqmeli sTqva <strong>da</strong> wavi<strong>da</strong>~ (javaxiSvili 1980: 48). igi imgvar<br />

realizmsac uaryof<strong>da</strong>, romelic un<strong>da</strong> <strong>da</strong>morCilebo<strong>da</strong><br />

ama Tu im politikur-socialur ideologias. `mxatvrisTvis<br />

es gza, sai<strong>da</strong>nac un<strong>da</strong> modiodes igi, metad molipulia. Cven-<br />

Tvis misaRebia ideiuri, utilitaruli xelovneba, mosaTmenia<br />

di<strong>da</strong>qtiuric, xolo mesame safexuri _ uaRresi tendencia _<br />

mxatvrisTvis metad saxifaTod migvaCnia~ (javaxiSvili 1980:<br />

48).<br />

`arifionis~ literaturul skolasac, romelSic erTi<br />

TvalTaxedvis mwerlebi gaerTiandnen (1927-1928). `arifionis~<br />

wevrebi iyvnen: v. gorgaZe, S. <strong>da</strong>diani, k. kapaneli, b. me-<br />

27


liqiSvili, l. metreveli, i. mosaSvili, m. mrevliSvili, d. su-<br />

liaSvili, i. tatiSvili, p. qavTaraZe, l. qiaCeli, g. qiqoZe,<br />

s. SanSiaSvili, k. WiWinaZe, m. javaxiSvili. gaerTianebam gamosca<br />

almanaxi `arifioni~ (1928), romelsac neo<strong>realizmis</strong><br />

principebi <strong>da</strong>edo safuZvlad.<br />

mwerlisTvis ras niSnav<strong>da</strong> neorealizmi <strong>da</strong> riT gansxvavdebo<strong>da</strong><br />

igi <strong>realizmis</strong>gan? `neorealizms safuZvlad udevs<br />

igive klasikuri realizmi Semdegi ganmeorebiT, <strong>da</strong>matebiTa<br />

<strong>da</strong> ganmartebebiT; Seswavla maxlobel <strong>da</strong> Soreul kulturaTa<br />

warsulisa <strong>da</strong> misi mxatvruli gamoyeneba dRevandeli<br />

a<strong>da</strong>mianis gemovnebis mixedviT. ganukveTeli kulturuli<br />

mTlianoba warsulisa, awmyosi <strong>da</strong> momavlisa. Senaxva jansaRi<br />

tradiciebisa... kultura a<strong>da</strong>mianisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebisa. SeduRebuli<br />

marTali mSveniereba <strong>da</strong> mSvenieri simarTle (orive er-<br />

Tia, forma <strong>da</strong> Sinaarsi (ganuyrelia). `vici~! <strong>da</strong> `ar vici~,<br />

namdvili <strong>da</strong> uCinari (pirveli mravaljer sWarbobs meores)...<br />

mkacri <strong>da</strong>cva <strong>qarTuli</strong> enis bunebisa <strong>da</strong> leqsikonisa ga<strong>da</strong>gvarebisa<br />

<strong>da</strong> amRvrevisagan. bejiTi Sroma enis gamdidrebisaTvis<br />

<strong>da</strong> gaxalisebisaTvis arsebulis sruli gamoyenebiT <strong>da</strong> axalis<br />

frTxili SemoSvebiT~ (javaxiSvili 1980: 46).<br />

isic un<strong>da</strong> aRvniSnoT, rom evropul <strong>literatura</strong>Si neorealizmi<br />

XX saukunis 30-iani wlebi<strong>da</strong>n gamoCn<strong>da</strong> (neorealist<br />

mwerlebad miiCnevian; elio vitorini, Cezare paveze,<br />

bepe fonolio, italo kalvino, alberto moravia, vasko pratolini,<br />

franCesko jovine, domeniko rea, karlo levi, mario<br />

tobino, karlo kasola), xolo rogorc kinematografiuli<br />

mimdinareoba, italiaSi 1940-1950-ian wlebSi ganviTar<strong>da</strong>.<br />

Tumca termini jer kinematografiaSi gaCn<strong>da</strong> (neorealisturi<br />

kinos yvelaze cnobili reJisorebi arian: roberto roselini,<br />

vitorio de sika, lukino viskonti).<br />

28


ogor gaiazreb<strong>da</strong> mixeil javaxiSvili <strong>realizmis</strong> gzas<br />

saqarTveloSi? `roca mxatvruli prozis sakiTxi irCeo<strong>da</strong>,<br />

t. tabiZem yvelaferi is, rac ara galeqsiT CvenSi <strong>da</strong>werila,<br />

mxatvruli prozis nimuSad CaTvala. mis kvals rom gavyveT,<br />

yvela sagazeTo werili mxatvrul prozaSi un<strong>da</strong> SevitanoT.<br />

namdvilad mxatvruli proza iwyeba iq, sa<strong>da</strong>c iwyeba raime<br />

faqtiuri ambis mxatvruli gar<strong>da</strong>qmna, anu mogonili ambis Se-<br />

Txzva. evropiuli beletristikis <strong>da</strong>mwyebi ilia WavWavaZe<br />

gaxlavT <strong>da</strong> sxva aravin. saba-sulxan orbelianis prozas<br />

dRes ver gavyvebiT. igav-arakebis Janri mokv<strong>da</strong> <strong>da</strong> mis gamococxlebas<br />

aravin apirebs...~ (javaxiSvili 1980: 48) mixeil<br />

javaxiSvili di<strong>da</strong>d afaseb<strong>da</strong> Tavisi drois SemoqmedTa naRvaws<br />

(maT Soris, grigol robaqiZesa, konstantine gamsaxurdias,<br />

vasil barnovis (am ukanasknelis SemoqmedebaSi is romantizmisa<br />

<strong>da</strong> <strong>realizmis</strong> nazavs xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong>) (ix. werili `barnovis<br />

<strong>da</strong>krZalvaze~), Tumca ar eridebo<strong>da</strong> mkveTrad gamoeTqva<br />

Tavisi Tvalsazrisi modernizmis Sesaxebac: `mxatvrul <strong>literatura</strong>Si<br />

mZlavrad SemoiWra sneuli <strong>da</strong><strong>da</strong>izmi <strong>da</strong> sulis<br />

momdunebeli deka<strong>da</strong>nsi. am movlenas TavisTavad mohyva parnaseloba<br />

_ gandegiloba. mwerali moswy<strong>da</strong> miwas <strong>da</strong> xalxs.<br />

cxovrebis <strong>da</strong>kvirvebis nacvlad simbolistebma ganyenebuli<br />

azrovneba Semoitanes <strong>da</strong> cxadi qveyana bundovani nisliT<br />

<strong>da</strong>Crdiles~ (javaxiSvili 1980: 45).<br />

sagulisxmoa, rom mixeil javaxiSvili ar uaryof<strong>da</strong> miTs,<br />

zRapars, mistikas, magram gansxvavebul funqcias akisreb<strong>da</strong>:<br />

`janmrTeli realistis TvalSi garkveuli Rirebuleba aqvs<br />

zRapars, miTs, alegorias <strong>da</strong> simbolosac, Tu maT aqvT naTeloba,<br />

sicxade <strong>da</strong> mWidro kavSiri miwasTan e. i. Tu simbolo<br />

naTlad <strong>da</strong> mkafiod aris aSenebuli am qveynis nia<strong>da</strong>gze <strong>da</strong><br />

29


amave qveyanas ara swydeba~ (javaxiSvili 1980:46). mis Semoq-<br />

medebaSi, ra Tqma un<strong>da</strong>, aris zRaparic, miTica <strong>da</strong> alegoriac.<br />

igi fiqrob<strong>da</strong>, rom mwerali ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>monebo<strong>da</strong> arc Te-<br />

mas <strong>da</strong> arc formas: `zogni mxolod Sinaarss eZeben, zogni<br />

droga<strong>da</strong>sul formebSi gaiyinnen, zogierTebma axali forma<br />

TviTmiznad <strong>da</strong>isaxes, sxvebma ki sityvisa <strong>da</strong> bgeris kulti<br />

SemoiRes <strong>da</strong> azri sityvas <strong>da</strong>umorCiles. Cven xelovnebad ver<br />

CavTvliT martooden Sinaarss, Tun<strong>da</strong>c metad jansaRic rom<br />

iyos igi~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />

mixeil javaxiSvili drois majiscemas miyuradebuli mwerali<br />

iyo, amitomac fiqrob<strong>da</strong>, rom `dRes aRarc dromoWmul<br />

formaze SeiZleba <strong>da</strong>sveneba. verc axali forma <strong>da</strong>gvakmayofilebs,<br />

Tu masSi Sesaferi Sinaarsi _ fabula, siuJeti ar<br />

aris Caqsovili. marTalia, formisa <strong>da</strong> Sinaarsis gankveTa<br />

zedmiwevniTi sisworiT SeuZlebelia, magram oriveni mainc<br />

cal-calke arseboben. mxolod forma an marto Sinaarsi namdvil<br />

xelovnur nawarmoebs ver Sehqmnian. WeSmariti xelovneba<br />

moiTxovs orives Sezavebas <strong>da</strong> SeduRebas. Tu pirvels<br />

meore aklia, usisxlo <strong>da</strong> uxerxemlo xorci gamova. Tu meores<br />

pirvelic Tan ar axlavs, Seumoseli ConCxi <strong>da</strong>rCeba.<br />

amitom Cven pirvelobas verc formas mivakuTvnebT, verc Sinaarss.<br />

namdvili Rirebuleba cal-calke arc erTs aqvs, arc<br />

meores. xolo oriveni erTad, Tanabrad Sezavebulni, mTliansa<br />

<strong>da</strong> ganukveTel mxatvrul erTeuls hqmnian~ (javaxiSvili<br />

1980: 46).<br />

igi akritikeb<strong>da</strong> futuristebs: `sityvisa <strong>da</strong> ritmis gamocalkevebas<br />

uazro <strong>da</strong> carieli bgerebis varjiSoba mohyva. Tu<br />

forma mxolod garegania mTliani mxatvruli sxeulisa, marto<br />

bgera carieli <strong>da</strong> usxeulo samoselia, romelSic arc<br />

xorcia, arc Zvali, arc suli~. misi azriT, `mxatvruli na-<br />

30


warmoebi ki un<strong>da</strong> savse iyos erTiani <strong>da</strong> mTliani ritmiT. mi-<br />

si ganviTareba <strong>da</strong>mokidebulia Sinaarsis ganviTarebisagan mTli-<br />

an mxatvrul saxeSi, romelic, mxatvrul simarTlesTan er-<br />

Tad, Semoqmedebis de<strong>da</strong>boZad un<strong>da</strong> CaiTvalos~ (javaxiSvili<br />

1980: 46).<br />

mixeil javaxiSvils mxatvruli saxis TviTmiznad ga<strong>da</strong>qcevis<br />

principic ar moswon<strong>da</strong>: `Semoqmedma marto mxatvrul<br />

ornamentze ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>axur<strong>da</strong>os Tvisi niWi. zomierad naxmari<br />

ornamenti mxolod Sesamkobi masalaa mxatvruli sinTezis<br />

<strong>da</strong>s mTliani dinamiuri saxis, romelic de<strong>da</strong>RerZiviT un<strong>da</strong><br />

iyos Sedgmuli <strong>da</strong> ganviTarebuli mxatvrul nawarmoebSi~<br />

(javaxiSvili 1980: 47).<br />

am TvalsazrisiT, sainteresoa, ras fiqrob<strong>da</strong> igi gamsaxurdias<br />

Semoqmedebaze (`konstantine gamsaxurdias `mTvaris<br />

motaceba~): `k. gamsaxurdia freskebis magvari saxeebis<br />

mxatvaria... peizaJis didi ostatia, magram alag-alag peizaJi<br />

moqmedebasTan ar aris <strong>da</strong>kavSirebuli, TavisTavadia. zogjer<br />

peizaJi geografiaSi ga<strong>da</strong>dis. zogierTi adgilis aRweriloba<br />

vnebs siuJetis ganviTarebas~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />

<strong>qarTuli</strong> literaturis modernistuli esTetikiT ganaxlebas<br />

igi `saxifaTo calmxrivobad~ miiCnev<strong>da</strong>: `lirikam TiTqmis<br />

savsebiT <strong>da</strong>iufla samwerlo are. Cven saWirod migvaCnia wonasworobis<br />

aRdgena: mxatvrul masalis <strong>da</strong>muSavebas safuZvlad<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>edos rogorc lirikuli, agreTve epiuri <strong>da</strong><br />

dramatiuli misvla sagnebTan <strong>da</strong> movlenebTan~ (javaxiSvili<br />

1980: 46).<br />

neorealizmi ar zRu<strong>da</strong>v<strong>da</strong> mxatvris alRosa <strong>da</strong> Tvalis<br />

Tavisuflebas, `magram Cven mainc Tanadrouloba gvirCevnia _<br />

am cnebis farTo mniSvnelobiT. gulwrfelobis SenarCunebisaTvis<br />

Semoqmedi movalec aris ise <strong>da</strong>inaxos <strong>da</strong> igrZnos sag-<br />

31


nebi <strong>da</strong> movlenebi, rogorc SeuZlian <strong>da</strong> moeCveneba. magram<br />

Cvenc mainc gvirCevnia iseTi masalis SerCeva, SegrZnoba <strong>da</strong><br />

Tvali, romelnic gaamxneveben xalxs <strong>da</strong> gauRviveben imeds,<br />

energias <strong>da</strong> zneobas~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />

modernizmma, rogorc cnobilia, gansakuTrebuli yurad-<br />

Reba miaqcia axal enobriv konstruqciebs. amis Taobazec gamoTqvam<strong>da</strong><br />

mixeil javaxiSvili azrs: `ori ukiduresoba swewavs<br />

qarTuls: erTi rvaliviT amagrebs sityvas (mohxkal!),<br />

meore ki bambasaviT arbilebs (mokal!). aqac zomiereba gvir-<br />

Cevnia (mohkal!). mainc erTi ram un<strong>da</strong> gvaxsovdes mu<strong>da</strong>m: qar-<br />

Tuli magar enebis jgufs ekuTvnis <strong>da</strong> ar iguebs frangulsparsulis<br />

sitkbosa <strong>da</strong> sirbiles~ (javaxiSvili 1980: 129).<br />

mas ar moswon<strong>da</strong> modernistul nawarmoebebSi gamoyenebuli<br />

amgvari sintaqsuri konstruqcia: `kaci modis maRali~. igi,<br />

am TvalsazrisiT, yuradRebas amaxvileb<strong>da</strong> vasil barnovis<br />

prozaze <strong>da</strong> SeniSnav<strong>da</strong>: `vasil barnovis sintaqsuri wyoba _<br />

`saxlebi eTamaSebodnen maRalni~ _ mxolod saintereso c<strong>da</strong><br />

iyo axali sintaqsuri formebis SemoRebisa <strong>da</strong> isev c<strong>da</strong>d<br />

<strong>da</strong>rCa. ase <strong>da</strong>lagebuls ociode striqons kidev gauZlebs<br />

mkiTxveli, mTeli wignis wakiTxva ki metismetad Znelia~<br />

(javaxiSvili 1980: 107).<br />

oTar CxeiZem SeniSna <strong>da</strong> gamokveTa mixeil javaxiSvilis<br />

neo<strong>realizmis</strong>Tvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli erTi mniSvnelovani Tviseba:<br />

`am realistur nawarmoebSi (igulisxmeba `jayos xiznebi~),<br />

am yovlad realur, yovlad yofiTsa Tu Cveulebriv situaciebSi,<br />

Tu gnebavT, yovlad banalur situaciebSi, bevri<br />

ram ufro simboluria, simboluri <strong>da</strong> metaforulia, gazRaprebulobaze<br />

Tu miTologizirebaze ro araferi iTqvas; rogorRac<br />

ucnaurad aq TiTqos piriqiTaa yvelaferi: Tu sxvagan<br />

metaforebsa <strong>da</strong> simboloebSi, alegoriebsa <strong>da</strong> miTosur<br />

32


situaciebSi kiTxuloben realur saxeebsa, aq realurSi, realursa<br />

<strong>da</strong> SiSvel saxeebSi, naturalisturobamde gaSiSvlebul<br />

saxeebSi, amoikiTxeba piriqiTa anTu gaiazreba piriqiTa,<br />

metaforuli <strong>da</strong> simboluri suraTebi gaiazreba, – ase piriqiTaameTqi<br />

yvelaferi; es araa patara xelovneba, es didi xelovnebaa,<br />

didostatoba swore<strong>da</strong>c esaa realistur romanSi~<br />

(CxeiZe 2009: 1)<br />

oTar CxeiZis azriTve, <strong>da</strong> rac un<strong>da</strong> iyos, Tu rogorc<br />

un<strong>da</strong> iyos, Cveni drois mxatvruli proza, <strong>qarTuli</strong> cxadia<br />

<strong>da</strong>, raRa Tqma un<strong>da</strong>, ganisazRvreba ZiriTa<strong>da</strong>d ori TavTaviseburi<br />

mxatvruli stiliTa, ori mxatvruli koncepciiTa: er-<br />

Ti vasil barnovia, erTica mixeil javaxiSvili; Tu SeimCneva<br />

kidev sxva rameca, ufro mo<strong>da</strong>a, literaturuli mo<strong>da</strong>a, ufro,<br />

swrafwarmavali <strong>da</strong> ukvalo (CxeiZe 2009: 1).<br />

sagulisxmoa, rom XX saukunis <strong>da</strong>sawyisSi orive nakadma<br />

_ modernistulmac <strong>da</strong> neorealisturmac, mniSvnelovani nawarmoebebis<br />

Seqmnas Seuwyo xeli. <strong>da</strong>iwera modernistuli<br />

romanebi: grigol robaqiZis `gvelis perangis~, konstantine<br />

gamsaxurdias `dionisos Rimilis~, demna Sengelaias `sanavardos~<br />

saxiT, meore mxriv neorealisturi romanebi: `jayos<br />

xiznebis~, `kvaWi kvaWantiraZis~, `givi Saduris~, `TeTri sayelos~,<br />

`arsena marabdelis~ saxiT.<br />

<strong>da</strong>mowmebani:<br />

tabiZe 2002: tabiZe t. cisferi yanwebiT. // `tician tabiZe, paolo<br />

iaSvili~. Tb.: `dia~, 2002.<br />

CxeiZe 2009: CxeiZe o. isev `jayos xiznebi~. http://burusi.wordpress.com/<br />

2009/07/04/otar-ckheidze/<br />

javaxiSvili 1980: javaxiSvili m. werilebi, Txzulebani. t. VI, Tb.: `sabWoTa<br />

saqarTvelo~, 1980.<br />

33


inga milorava<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

keria _ miwa _ mamuli _ niko lorTqifaniZe<br />

niko lorTqifaniZe gansakuTrebul adgils iWers <strong>qarTuli</strong><br />

mxatvruli azrovnebis im nakadSi, romelic erTi mxriv<br />

uwyvetia saukuneTa manZilze, meore mxriv ki mudmivad mdidrdeba<br />

sxva<strong>da</strong>sxva axali SenakadiT. man SeZlo gaegrZelebina<br />

<strong>qarTuli</strong> literaturis tradicia. igi Sinagan kavSirs amyarebs<br />

im problemebTan <strong>da</strong> TemebTan, romlebic mudmivad aqtualuria<br />

<strong>qarTuli</strong> mxatvruli azrovnebisaTvis, Tumca XX sis<br />

<strong>da</strong>mdegs, modernizaciis procesis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>nve, man qar-<br />

Tuli mxatvruli sivrce gaamdidra sruliad axali, gansakuTrebuli,<br />

im droisTvis Zalian Tanamedrove gamomsaxvelobiTi<br />

sistemiT _ impresionizmiT.<br />

impresionistuli samyaros aRqma gulisxmobs mocemuli<br />

wertili<strong>da</strong>n mocemul wamSi miRebuli STabeWdilebis mxatvruli<br />

anabeWdis Seqmnas. Sesabamisad Tavisi arsiT, filosofiuri<br />

safuZvlebi<strong>da</strong>n gamomdinare, igi Zalian subieqturia<br />

<strong>da</strong> saTaves iRebs zoga<strong>da</strong>d modernistuli azrovnebis Taviseburebebis<br />

gamapirobebeli zmanebisa <strong>da</strong> cxadis urTierTmimar-<br />

Tebis msoflmxedvelobrivi qvakuTxedi<strong>da</strong>n. samyaro, romelsac<br />

qmnis impresionisti xelovani (mwerali, mxatvari, musikosi)<br />

nakleba<strong>da</strong>a orientirebuli <strong>realizmis</strong> <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />

ganzogadebasa <strong>da</strong> e. w. `miwier~, xelSesaxeb orientirebsa <strong>da</strong><br />

problemebze, Tun<strong>da</strong>c socialur, politikur Temebze. impresionisti<br />

mozRuduli sivrci<strong>da</strong>n (wertili) miRebul aseve<br />

mxolod wamier STabeWdilebebSi cdilobs Caatios mTeli<br />

34


samyaro <strong>da</strong> sakuTari individualuri gancdebi, grZnobebi, maradiuloba<br />

<strong>da</strong> warmavaloba _ erTsa <strong>da</strong> imave wertilSi Tavmoyrili.<br />

isini Tavisuflad, moqnilad moZraoben, <strong>da</strong>srialeben<br />

saxeebis, bgerebis, grZnobebis ferad RrublebSi <strong>da</strong> TavianTi<br />

Semoqmedebis nayofis aRmqmel-Semmecnebel-mkiTxvels iwveven<br />

Caebas am SemoqmedebiT procesSi <strong>da</strong> STabeWdilebis mi-<br />

Rebis Semdeg fiqris gagrZelebiT, wertilisa <strong>da</strong> wamis usaz-<br />

Rvrod gafarToebiT cxadis farglebs gascdnen <strong>da</strong> miaRwion<br />

zmanebismier, miRmur, metafizikur samyaros, sai<strong>da</strong>nac areklilia<br />

xiluli samyaros nebismieri sagani Tu movlena.<br />

impresionistuli <strong>da</strong> saerTod yvela modernistuli mimdinareoba<br />

raki nakleb yuradRebas uTmobs miwier, socialur,<br />

politikur <strong>da</strong> a. S., vTqvaT ase, materialistur Temebs, maT<br />

Soris bunebrivad un<strong>da</strong> moqceuliyo erovnuli problematikac<br />

<strong>da</strong> umetesad es asec xdeba. niko lorTqifaniZis adgili<br />

<strong>da</strong> roli imiTac unikaluria, rom man SeZlo erTmaneTTan bunebrivad<br />

Seexamebina tradiciuli Temebi, saukuneebSi gamotarebuli<br />

saxeebi, tkivilebi, gancdebi <strong>da</strong> sruliad axali, er-<br />

Ti SexedviT ucxo, magram misi ostatobiT ukve gasagebad <strong>da</strong><br />

misaRebad gar<strong>da</strong>qmnili gamomsaxvelobiTi sistema, mxatvruli<br />

qsovilis Seqmnis gansxvavebuli xerxi. es magaliTia, Tu rogor<br />

SeiZleba moxdes modernizeba nebismieri sivrcis, movlenis,<br />

mxatvruli struqturis ise, rom ar <strong>da</strong>ikargos misi arsi,<br />

suli, is mentaluri xerxemali, romlis garSemoc izrdeba<br />

ganaxlebuli qsovili, niko lorTqifaniZem siaxle yovelgvari<br />

snobizmis, arasrulfasovnebis SegrZnebis gareSe<br />

miiRo <strong>da</strong> SeZlo misi tradiciulis nia<strong>da</strong>gze bunebrivad<br />

gadmonergva.<br />

arc erTi wamiT, arc erT nawarmoebSi, vrcelsa Tu miniaturulSi,<br />

niko lorTqifaniZes ar moudunebia yuradReba,<br />

35


erTi wamiTac ar mouSorebia Tvali Tavisi qveynis macocxlebeli<br />

uwyveti nakadisTvis, romlis ufro STambeW<strong>da</strong>vad<br />

gadmosacema<strong>da</strong>c moiZia swored es axali gza <strong>da</strong> axali<br />

xerxebi.<br />

niko lorTqifaniZis samyaros aRqmis <strong>da</strong> gamosaxvis Taviseburebebs<br />

SeiZleba Tavi movuyaroT modelSi keria→miwa→<br />

mamuli→samyaro. am models, romlis safuZvelSic devs sam-<br />

Soblos, rogorc umaRlesi miRmuri ideis xiluli saxis<br />

koncefcia, myari centri<strong>da</strong>nuli struqtura aqvs. usasruloba,<br />

mTeli samyaro sayrdeni centris irgvlis iSleba. es centri-wertili<br />

aris keria. rogorc erTi wertilis afeTqebiT<br />

warmoiSva mTeli samyaro, ise kerii<strong>da</strong>n (keriis qvaSi koncentrirebuli<br />

sulieri energiis gamoTavisuflebis Semdeg) iSleba<br />

cxadis (samSoblo, mamuli) <strong>da</strong> zmnebis, usasrulobis,<br />

maradiulobis sivrce.<br />

keria ar aRiqmeba mxolod erT, kerZo, nivTier planSi.<br />

igi Zevs miwis _ mamulis centrSi <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis garSemo<br />

kravs mis samyofels, mis adgils vrcel samyaroSi. arc keria,<br />

arc miwa-mamuli ar Semoifargleba. mxolod materialisturi<br />

sazRvrebiT, isini usasrulod farTovdebian <strong>da</strong><br />

Tan<strong>da</strong>Tan sulier sferoSi, miRma samyaroSi ganefinebian... `visac<br />

saxl-kar-mi<strong>da</strong>moSi mTeli gvaris legendebi, winaprebis<br />

tanjva <strong>da</strong> sixaruli Camarxuli eCveneba, saxlis gayidvasTan,<br />

warsulis <strong>da</strong>SorebasTan ekargeba momavalic. win aRaraferia<br />

CvenTvis Tu ukani<strong>da</strong>n ar Semogvyurebs winapris mkacri ulmobeli<br />

saxe _ tradicia, Tu isa gvyavs, kidev bevri ris-<br />

Tvisme vvargivarT, rac saWiroa qveynisTvis~. _ wers niko<br />

lorTqifaniZe `<strong>da</strong>ngreul budeebSi~. am nawarmoebis Si<strong>da</strong>sivrceze<br />

naTlad aisaxa, Tu ra Sedegi moaqvs miwa-mamulis <strong>da</strong><br />

misi sakraluri centris, droTa kavSiris Semkvreli sawyi-<br />

36


sis _ keriis <strong>da</strong>kargvas. Tu qreba sayrdeni centraluri wertili<br />

_ keria, mis garSemo apokalifsuri procesebi viTardeba<br />

<strong>da</strong> qreba yvela Semdegi gare Sre <strong>da</strong> sabolood mTeli<br />

samyaroc _ sulieri plani.<br />

niko lorTqifaniZis vrcel moTxrobaSi `keriasaTvis~<br />

gmiris, minais, egzistencialuri sivrcis centri-wertili<br />

zustad emTxveva nawarmoebis kompoziciur centrs. aseTi<br />

konceptualuri <strong>da</strong> kompoziciuri centria keria, romliskenac<br />

miemarTeba minais cxovrebis gzis spirali. kerias ori<br />

urTierTgamsWvalavi plani aqvs: 1) nivTieri _ mozRudul<br />

nakveTze, miwaze, mamulze <strong>da</strong>debuli keriis qvis saxiT; 2)<br />

sulieri _ keria, rogorc sakuTari `meobis~ srulad gamovlenis,<br />

ojaxis, samSoblos siyvarulis, momavlis imedis <strong>da</strong><br />

bednierebis maradiuli idea. minais mTeli cxovreba keriis<br />

mosapoveblad gamarTuli umZimesi brZoliTa <strong>da</strong> SromiTaa<br />

gansazRvruli.<br />

niko lorTqifaniZem keriis nivTier-sulieri plani erT<br />

mTlianobaSi gaiazra <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis cxovreba miwiT, mamuliT,<br />

keriiT gansazRvrul odenobad warmoadgina. keria mwerlis-<br />

Tvis niSnavs a<strong>da</strong>mianis arsebobis safuZvels, fizikur <strong>da</strong> sulier<br />

centrs, romlisken swrafvac gansazRvravs mis gzas <strong>da</strong><br />

adgils samyaroSi. minais gza miuyveba tradiciul samyaros<br />

RerZs, riTac xorcieldeba a<strong>da</strong>mianis kavSiri kosmosTan.<br />

tradiciuli warmodgenis mixedviT samyaros RerZs aseTi<br />

struqtura aqvs: kosmosiqalaqisofelikeria. minai gaivlis<br />

yvela am fazas. `egsistencialur sivrces~, romelsac<br />

haidegeri `samyaroseul oTxsaxas~ uwodebs oTxi mxare aqvs:<br />

miwa, ca, RmerTi <strong>da</strong> kaci. a<strong>da</strong>mianis samyaro am oTx mxares<br />

iSleba, qalaqSi minaia ocnebobs, rom `isev iq miva, Tavis eklesiaze<br />

ilocavs, Tavisi xarebi eyoleba, Tavisi keria eqne-<br />

37


a~. minais am ocnebaSi mweralma Tavi mouyara ZiriTad postulatebs,<br />

romelic warmoadgens a<strong>da</strong>mianis cnobierebis sayrdens,<br />

misi `egzistencialuri sivrcis~ qvakuTxeds, esaa<br />

rwmena cis, RmerTis _ `Tavis eklesiaze ilocavs~; miwa _<br />

`Tavisi xarebi eyoleba~ _ xarebi bunebrivad ukavSirdeba miwaTmoqmedebiT<br />

kulturas <strong>da</strong> keria _ `Tavisi keria eqneba~,<br />

rac misi, rogorc kacis arsebobas gansazRvravs. ase ikvreba<br />

`samyareuli oTxsaxa~: miwa, ca, RmerTi <strong>da</strong> kaci. keriis qvas,<br />

rogorc miwis, Semdeg mamulis, bolos ki mTeli samyaros<br />

flobis simbolos am erTianobaSi sakraluri mniSvneloba<br />

eniWeba.<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad minais swrafva keriisaken gaucnobierebelia.<br />

mxolod arsenas zRapris mosmenis Semdeg gaiazrebs igi<br />

Tavisi ltolvis WeSmarit arss, zRapruli plani iWreba<br />

mxatvrul qsovilSi <strong>da</strong> Tvisobrivad gar<strong>da</strong>qmnis, ganmartavs<br />

mas. zRapari afarToebs realuri droisa <strong>da</strong> sivrcis farglebs<br />

<strong>da</strong> ambavi zedrouli xdeba. zRapris metafizikuri,<br />

ideebis samyaro<strong>da</strong>n wamosuli impulsebis miRebis <strong>da</strong> gaazrebis<br />

Semdeg igebs minai ra <strong>da</strong> vin un<strong>da</strong> eZebos _ keria <strong>da</strong> keriis<br />

mfarveli qali, Tu SeZlebs maT mopovebasa <strong>da</strong> SenarCunebas,<br />

ipovis Tavis adgils <strong>da</strong> Seasrulebs Tavis sulier <strong>da</strong><br />

fizikur misias.<br />

iq, sa<strong>da</strong>c ingreva sawyisi wertili _ keria <strong>da</strong> wydeba<br />

misgan wamosuli STabeWdilebaTa jaWvi, iSleba Semdegi Srec<br />

_ mamulic. magaliTad, `raindebSi~ Tavad moqelaZis mamulSi<br />

<strong>da</strong>ingra keria, mraval cecxladSretil, civ segmentad <strong>da</strong>iSala<br />

<strong>da</strong> TavTavianT odebSi SeyuJulma STamomavlebma verc ki<br />

gages rodis gar<strong>da</strong>icvala maTi winapari, anu gaqra saZirkveli,<br />

tradicia. miqelaZis <strong>da</strong>nawevrebuli samflobelo saxea<br />

mTeli mamulisa, xolo mamulis ngreva mTeli samyaros, mak-<br />

38


okosmosSi mikrokosmosis _ a<strong>da</strong>mianis Sinagan rRvevas iwvevs.<br />

swored es procesi aisaxa `<strong>da</strong>ngreul budeebSi~, `Tavsafrian<br />

de<strong>da</strong>kacSi~, `Selocva radioTiSi~, `JamTa siaveSi~.<br />

es modeli _ centrSi _ wertili-keria, misgan aRZruli<br />

fiqrebisa <strong>da</strong> STabeWdilebebis gafarToebiT Seqmnili Semdegi<br />

sibrtye-mamuli <strong>da</strong> maTi kavSiri mTel garemomcvel, idumal<br />

samyarosTan naTlad warmoaCens, rom mweralma SeZlo <strong>qarTuli</strong><br />

mxatvruli azrovnebisTvis aqtualuri samSoblos, a<strong>da</strong>mianis<br />

samSobloSi arsebobis <strong>da</strong> miwa-mamulis a<strong>da</strong>mianisTvis SenarCunebis<br />

Tema samyaros SecnobasTan <strong>da</strong>ekavSirebina <strong>da</strong> axali<br />

formiTa <strong>da</strong> mxatvruli saSualebebiT gamoesaxa.<br />

39


manana kvaWantiraZe<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

triqsteri rogorc antigmiri<br />

(mixeil javaxiSvilis `kvaWi kvaWantiraZe~)<br />

mixeil javaxiSvili epoqaluri mwerali iyo, <strong>da</strong> ara mxolod<br />

imitom, rom warmatebiT SeZlo <strong>realizmis</strong> klasikuri<br />

tradiciebisa <strong>da</strong> modernizmis sinTezi, aramed imitomac, rom<br />

Semoitana mTeli rigi konceptebi, romelTa <strong>da</strong>muSavebac gagrZel<strong>da</strong><br />

literaturis ganviTarebis momdevno etapebze <strong>da</strong><br />

grZeldeba dResac. sinTezSi vgulisxmobT rogorc orive am<br />

mimarTulebis Tematur-formaluri SesaZleblobebis axlebur<br />

gamoyenebas msoflmxedvelobriv <strong>da</strong> stilur doneebze,<br />

ise saxeTa realisturi sicxadisa <strong>da</strong> groteskuli polisemantizmis<br />

urTierTSerwymas.<br />

`mwerali, upirveles yovlisa, valSia Tavisi drois wina-<br />

Se~ _ drois mimarT es gansakuTrebuli pasuxismgebloba,<br />

garkveulwilad, xsnis mixeil javaxiSvilis interess<br />

triqsteris mimarT.<br />

triqsteri (ingl.: moxerxebuli, gaiZvera, iluzionisti.<br />

<strong>da</strong>mat.; flidi, matyuara, TaRliTi, avanturisti, lizRi <strong>da</strong><br />

sxv.). msoflio literaturisa <strong>da</strong> miTologiis erT-erTi yvelaze<br />

arqauli personaJia. XX saukunis filosofiasa <strong>da</strong><br />

kulturologiaSi triqsteri aRiarebulia msoflio kulturis<br />

erT-erT ZiriTad personaJad (termini samecniero mimoqcevaSi<br />

Semoitana amerikelma anTropologma pol radinma).<br />

swored a<strong>da</strong>mianis es tipi aRwera mixeil javaxiSvilma<br />

Tavis romanSi `kvaWi kvaWantiraZe~ (1925 w.)<br />

40


ogorc yvela arqetipuli saxe, ganviTarebis xangrZlivi<br />

periodis ganmavlobaSi triqsteric saxecvlilebas ganicdis.<br />

es cvlilebebi gansakuTrebiT sagrZnobia triqsteris literaturuli<br />

saxeebis ganviTarebis WrilSi, <strong>da</strong>wyebuli karnavaluri<br />

kulturis tradiciiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri pikareskuli<br />

romaniT _ XX saukunis moderistuli romaniT <strong>da</strong>mTavrebuli.<br />

kvaWis Tavga<strong>da</strong>savlebic <strong>qarTuli</strong> variaciaa im mravalricxovani<br />

avanturebisa, romlebsac mkiTxveli msoflio literaturis<br />

oriaTaswlovani istorii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> xalxuri _ maT<br />

Soris <strong>qarTuli</strong> _ zepirsityvierebi<strong>da</strong>n icnobs.<br />

1925 wlis YJurnalSi ,,Teatri <strong>da</strong> cxovreba~ (#5, gv.<br />

17) ,,wvrili ambebis~ rubrikaSi gvxvdeba cnoba imis Sesaxeb,<br />

rom ,,m. javaxiSvili wers axal romans, romlis saTauria<br />

,,nacarqeqia~. cnobaSi mokle<strong>da</strong>a aRniSnuli, rom romani Tanamedrove<br />

cxovrebas asaxavs, sa<strong>da</strong>c gamoyvanilia qarTveli don<br />

-kixoti. es romani, qeTevan javaxiSvilis cnobiT, ,,arqivSi<br />

ar aRmoCn<strong>da</strong>. arsebobs mxolod calkeuli Canawerebi, romel-<br />

Tac miwerili aqvs ,,nacarqeqia~, sai<strong>da</strong>nac irkveva, rom rom<br />

mwerals <strong>da</strong>wyebuli hqon<strong>da</strong> axal romanze muSaoba~ (javaxiSvili<br />

1989: 28) aseve, mwerlis pirad arqivSi Semonaxulia<br />

1925 wels ruTavelis TeatrSi ,,jayos xiznebTan~ <strong>da</strong>kavSirebiT<br />

gamarTuli diskusiis programac. Temebis <strong>da</strong>saxeleba<br />

imaze metyvelebs, rom mixeil javaxiSvili sxva<strong>da</strong>sxva teqstebs<br />

Soris paralelebisa <strong>da</strong> saxeTa ganviTarebis Cvenebas<br />

isaxavs miznad. magaliTad: ,,luarsab TaTqariZi<strong>da</strong>n Teimuraz<br />

xevisTavamde~; ,,hamletizmi <strong>da</strong> don-kixotizmi. mwignobroba<br />

<strong>da</strong> saqmianoba, umweoba <strong>da</strong> Zliereba~ (javaxiSvili 1989: 45).<br />

Cans, mwerali bevrs fiqrobs momavalze, cdilobs gaarkvios,<br />

ra sWirdeba sazogadoebas, grZnobs epoqaTa gzajvaredins,<br />

roca wesrigs, sistemas qaosi enacvleba <strong>da</strong> Rirebulebebi<br />

41


azrs kargaven; roca cxovreba tragikomikur elfers iZens<br />

<strong>da</strong> deformirebuli sinamdvile groteskuli profiliT<br />

imzireba. am dros scenaze gamodis triqsteri _ farsis<br />

mTavari personaJi _ <strong>da</strong> gmiris mantiiT imoseba.<br />

imas, Tu ramdenad aqtualuri iyo triqsteris Tema ara<br />

mxolod mixeil javaxiSvilisTvis, aramed mTeli <strong>qarTuli</strong><br />

sinamdvilisaTvis, rusTavelis Teatris 1927 wlis repertuarSi<br />

Setanili oTxi speqtaklic mowmobs, oTxive kvaWize: S.<br />

<strong>da</strong>dianis `kvaWi kvaWantiraZis~ inscenireba, n. SiukaSvilis<br />

ori piesa — `amerikeli Zia~ <strong>da</strong> `Ziis gasabWoeba~, <strong>da</strong>bolos,<br />

Tavad m. javaxiSvilis piesa `iveriumi~, romelic ar <strong>da</strong>dgmula<br />

<strong>da</strong> xelnaweric <strong>da</strong>kargulia. qeTevan javaxiSvilis cnobiT,<br />

masSi kvaWis saqarTveloSi <strong>da</strong>bruneba yofila aRwerili<br />

(javaxiSvili 1989: 176).<br />

,,kvaWi narevi tipia~_ ganmartavs javaxiSvili. mas<br />

erTdroulad ainteresebs rogorc triqsteris folkloruli<br />

winaresaxe — nacarqeqia, ise ,,realuri~ kvaWi, gansakuTrebiT<br />

ki misi mimarTeba kulturul antipodTan — raindTan<br />

anu gmirTan, romelic saukuneebis ganmavlobaSi qmni<strong>da</strong> istoriulad<br />

Camoyalibebul <strong>da</strong> tradiciiT ganmtkicebul, mamakacis<br />

normatiul eTikur-zneobriv models. am modelis qar-<br />

Tul variants Cveni sazogadoeba `vefxistyaosni<strong>da</strong>n~ icnobs.<br />

am periodi<strong>da</strong>n mokidebuli, <strong>qarTuli</strong> mwerloba, kulturis<br />

moTxovnilebi<strong>da</strong>n gamomdinare, xangamoSvebiT aZliereb<strong>da</strong> RirebulebaTa<br />

moryeul sistemas <strong>da</strong> aRadgen<strong>da</strong> raindis saxesac.<br />

XIX saukuneze rom araferi vTqvaT, Tanamedrove etapze<br />

amis warmatebuli magaliTi gaxl<strong>da</strong>T Wabua amirejibis `<strong>da</strong>Ta<br />

TuTaSxia~, guram doCanaSvilis `samoseli pirveli~ <strong>da</strong> sxv.<br />

saukuneze metia, am modelis mravalferovani transformaciebi<br />

ara mxolod mwerlobis, aramed <strong>qarTuli</strong> kritikisa <strong>da</strong><br />

42


publicistikis Sefasebisa <strong>da</strong> gansjis obieqtia. raki sityvam<br />

moitana, am Temis Tanamedrove a<strong>da</strong>ptorTa sayuradRebod min<strong>da</strong><br />

vTqva: sanam saboloo, Cveni droisaTvis esoden <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />

radikalur, nihilistur <strong>da</strong> arakoreqtul <strong>da</strong>skvnas<br />

gamovitanT (,,mSvidobiT raindo…<strong>da</strong>...…jan<strong>da</strong>bamdis gza gqonia...~),<br />

vfiqrob, gonivruli iqneba, kidev erTxel yuradRebiT<br />

movisminoT guram asaTianis <strong>da</strong>kvirveba am sociokulturul<br />

personasa <strong>da</strong> paradigmul literaturul modelze:<br />

,,saqarTveloSi TviT yvelaze srulad Camoyalibebuli, uimedo<br />

obivatelic ki (praqticizmis, gamdidrebis, TavkerZobis,<br />

uTavmoyvareobis, qurdbacacobis adeptebi) dRemde ,,raindobanas~<br />

TamaSoben.<br />

es sasaciloa, zogjer amazrzenic. magram, Tu mSvi<strong>da</strong>d<br />

Sevxe<strong>da</strong>vT, amas Tan erTvis erTi mosaTmeni garemoebac: ,,Tama-<br />

Si~ aiZulebs maT, formalurad mainc, Seasrulon arCeuli<br />

Tu aCemebuli roli<strong>da</strong>n gamomdinare zogierTi rituali <strong>da</strong>,<br />

ase gasinjeT, es Tvisebebi (Tun<strong>da</strong>c sabalagano saxiT) uneblieT<br />

maTSic ganagrZobs arsebobas...“ (asaTiani 2002: 101).<br />

dRevandeli ga<strong>da</strong>saxedi<strong>da</strong>n, kritikosis es Tvalsazrisi<br />

mixeil javaxiSvilisa <strong>da</strong> misi epoqis mweralTa tradiciis<br />

gagrZelebad moCans aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT: Tu<br />

ver qmni gmirs, SeiZleba Seqmna triqsteri, romlis groteskuli<br />

habitusis miRma yovelTvis SeiZleba <strong>da</strong>kargulis amokiTxva,<br />

raindis <strong>da</strong>viwyebuli aCrdilis gacocxleba, radgan<br />

formis ,,siWarbe~ yovelTvis aRZravs gamqrali mniSvnelobis<br />

xsovnas, groteski ki _ deformaciis gasworebis impulss.<br />

javaxiSvilma swored es gza airCia, radgan kargad grZnob<strong>da</strong>:<br />

roca raindis ideali sabolood miecema <strong>da</strong>viwyebas, maSin<br />

cxovrebis sceni<strong>da</strong>n gaikrifebian samarTlianoba, moZmeze<br />

zrunva, vaJkacoba, siyvaruli <strong>da</strong> megobroba, patiosneba,<br />

43


keTilSobileba, Semwynarebloba <strong>da</strong> sxva siqveleni. erT<br />

garemoebasac un<strong>da</strong> gaewios angariSi, romlis gareSec, vfiqrob,<br />

mTeli Tanamedrove ,,antirainduli~ Sefasebebi, ubralod,<br />

informaciis an, sulac, realobis grZnobis naklebobas<br />

SeiZleba mieweros: inteleqtualur samyaros triqsteri ori<br />

ipostasiT evlineba: rogorc realuri istoriuli figura,<br />

gansaxlebuli normatiuli kulturul-moraluri sivrcis<br />

periferiaze <strong>da</strong> rogorc iluziuri _ koleqtiuri warmosaxvis<br />

konkretuli dominantebisagan warmoqmnili. Sesabamisad,<br />

gansxvavebulia misi aRqmac: Tan saxifaTo _ qceva-azrovnebis<br />

normaluri zonebisaTvis <strong>da</strong> imavdroulad momxiblavic<br />

_ socialur-egzotikuri elferis gamo. swored am<br />

ormagobis gamo triqsteri <strong>da</strong> misi struqturulad monaTesave<br />

figurebi (yaCaRebi, meamboxeebi <strong>da</strong> a.S.) _ anu periferiaze<br />

<strong>da</strong>saxlebuli araordinaluri socialuri tipebi, TavianTi<br />

negatiuri konotaciebis miuxe<strong>da</strong>vad, yovelTvis warmatebiT<br />

heroizdebodnen xalxur zepirsityvierebasa <strong>da</strong> <strong>literatura</strong>Si.<br />

gavixsenoT bediswerasTan moTamaSe, xelisuflebasTan<br />

<strong>da</strong> kanonTan <strong>da</strong>pirispirebul a<strong>da</strong>mianTa saxeebi miTebSi, zRaprebSi,<br />

baladebSi, prozasa Tu poeziaSi.<br />

mainc rogor gamoiyurebo<strong>da</strong> triqsteri/gmiris opizacia<br />

XX saukunis pirvel meoTxedSi <strong>da</strong> ras eubneba is dRes<br />

Tanamedrove mkiTxvels, rogoria triqsteri globalur konteqstSi,<br />

travestul droSi, anu XXsaukunis istoriul<br />

monakveTze?<br />

zogi ram triqsteris xasiaTi<strong>da</strong>n: triqsteri gamoirCeva<br />

eSmakobiT, gonebamaxvilobiT, sisastikiT, transformaciis<br />

unariT; erTdroulad Semoqmedicaa (magaliTad, nacarqeqia)<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>mangrevelic, matyuarac <strong>da</strong> tyuilis msxverplic. mis<br />

saqciels upiratesad instinqtebi <strong>da</strong> impulsebi gansazRvra-<br />

44


ven. moralurad ganurCevelia _ arc sikeTe icis, arc bo-<br />

roteba <strong>da</strong>, SesaZloa amitomac, uCveulod gamZlea <strong>da</strong> sicocxlisunariani.<br />

miTebis did umravlesobaSi triqsteri samyaros<br />

meore Semoqmedia, riskiani TamaSis wamomwyebi, xSirad<br />

gmiris saqmis uneblie xelSemwyobi an Segnebuli CamSleli.<br />

igi kulturuli gmiris komikur (groteskul) dubliorad<br />

gvevlineba. ormagoba, ambivalenturoba TviT triqsteris cnebaSia<br />

Cadebuli, amitom misi qmedebebi ar eqvemdebareba erTmniSvnelovan,<br />

calsaxa Sefasebas, ver Tavsdeba `<strong>da</strong>debiTis~ an<br />

`uaryofiTis~ CarCoebSi. igi mxolod sakuTari vnebebiT,<br />

ltolvebiT, survilebiT xelmZRvanelobs <strong>da</strong> amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

xSirad swored misi wyalobiT iZens yvela faseuloba<br />

Tavis namdvil mniSvnelobas.<br />

istoriis gar<strong>da</strong>maval etapebze, roca RirebulebaTa sistema<br />

ingreva <strong>da</strong> sociokulturuli sivrce ganurCevlobasa<br />

<strong>da</strong> qaosSi iZireba, triqsteris Tema gansakuTrebul aqtualurobas<br />

iZens swored imitom, rom mas SeuZlia <strong>da</strong>debiTi<br />

gmiris, zoga<strong>da</strong>d, <strong>da</strong>karguli gmiris saxis indikatoroba ikisros.<br />

cxadia, misTvis, vinc mixeil javaxiSvilis am romans<br />

icnobs, Zneli araa triqsteris zemoT CamoTvlili Tvisebeb-<br />

Si kvaWi kvaWantiraZis saxis amokiTxva, xolo is, vis mimarTac<br />

igi indikatoris funqcias asrulebs, gmiri <strong>da</strong> raindia.<br />

am azriT, kvaWi-triqsteri antigmiri <strong>da</strong> fsevdoraindia,<br />

Tumca ganuwyvetliv migvaniSnebs im adgilze, romelic gmirs<br />

ekava kulturis teqstSi (gavixsenoT, Tun<strong>da</strong>c, kvaWis ,,ZmaTa<br />

rainduli ordeni~ _ mkacr urTierTmxar<strong>da</strong>Weraze <strong>da</strong>fuZnebuli,<br />

mkafiod ganawilebuli saqmiT, ierarqiiT, Zmobis ficiT<br />

<strong>da</strong> kvaWi _ beladi). SeiZleba iTqvas, rom sociokulturuli<br />

realobi<strong>da</strong>n gaZevebuli raindi triqsteris saxiT ganagrZobs<br />

arsebobas teqstSi. gmiris xsovna triqsteris meSve-<br />

45


obiT cocxlobs. igi opoziciis is wevria, romelic <strong>da</strong>kar-<br />

gulze miuTiTebs.<br />

rogor xe<strong>da</strong>vs mas javaxiSvili <strong>da</strong> rogor afasebs perso-<br />

naJi sakuTar Tavs? es ori pozicia Zalze saintereso wer-<br />

tilebSi ga<strong>da</strong>kveTs erTmaneTs. zemoT vTqviT, rom triqste-<br />

ri Semoqmedia. faqtobrivad, kvaWi istoriis Semoqme<strong>da</strong>d xe<strong>da</strong>vs<br />

Tavs im wuTi<strong>da</strong>nve, roca sakuTar saxels - identobis<br />

umTavres niSans uaryofs <strong>da</strong> napoleon apoloviCs irqmevs,<br />

anu istoriisa <strong>da</strong> miTis SeuRlebis nayofad asaRebs Tavs.<br />

epizodSi, romelic saimperatoro karze momx<strong>da</strong>r saidumlo<br />

Sexvedraze gviambobs, ukve mweralic araorazrovnad miakuTvnebs<br />

Tavis gmirs istoriis erT-erTi Semoqmedis statuss<br />

vinme anonimi-s saxiT. javaxiSvili istorias `asworebs~ literaturiT,<br />

radgan, misive TqmiT, istoria ,,yovelTvis tyuis~,<br />

is `ujiaTi bavSvia~, anu infantiluri, mkafio cnobierebas<br />

moklebuli zr<strong>da</strong><strong>da</strong>usrulebeli arseba, romelic un<strong>da</strong><br />

`<strong>da</strong>seriozuldes~, ,,gaizardos~ <strong>da</strong> WeSmariti mniSvneloba<br />

SeiZinos <strong>literatura</strong>Si <strong>da</strong> misi meSveobiT. mwerali Tavisi<br />

travestuli epoqis axal istorias wers, romlis mTavari<br />

gmiric triqsteria, radgan es epoqa kvaWisnairTa Semoqmedebaa,<br />

maTi aqtiurobis nayofi, iseTive ,,Wreli~, rogoric Tavad<br />

kvaWia. travestul droSi kvaWi beladi <strong>da</strong> raindia: ,,mas,<br />

Zlevamosil rainds~... (javaxiSvili 1960: 332); ,,saca beladi,<br />

Cvenc iq viqnebiT~ (javaxiSvili 1960: 307).<br />

im did qaosSi, romelsac imdroindeli ruseTis imperia<br />

erqva, kvaWi pirvelxarisxovani moTamaSea: ,,Cveni morgani~,<br />

,,udidesi finansisti~, ,,guluxvi mecenati~. ,,piaric~ exerxeba,<br />

imperiis faqtiur mmarTvelTa gulsac igebs <strong>da</strong> veeberTela<br />

Tanxebsac ganagebs. swored amitom, mwerali kvaWis xeliT<br />

usworebs angariSs ruseTs, ,,salosebis klasikur qveya-<br />

46


nas~ _ did sociokulturul gaugebrobas, sa<strong>da</strong>c marTlmadideblur<br />

eklesiebs TaRliTi ebraeli komersantebi aSeneben,<br />

imperiis beds ki rasputinebi wyveten.<br />

irakli abaSiZe ixsenebs, rom romanis gamoqveynebisTanave<br />

Tbilisur ojaxebSi, Turme, ar wydebo<strong>da</strong> saubrebi nikoloz<br />

II karze rasputinis wlebSi <strong>da</strong>trialebul intrigebsa <strong>da</strong><br />

avanturebSi qarTvel didgvarovanTa monawileobis Sesaxeb:<br />

,,am dros amotivtivdnen gvarebi ivane nakaSiZisa, aleqsandre<br />

eristovisa, alek amilaxvrisa, uCa <strong>da</strong>dianisa, nikoloz niJaraZisa,<br />

andronikovisa, ServaSiZisa, dumbaZisa, orbelianisa,<br />

Tarxanovisa. magram yvelaze metad rasputinis sasiZo simon<br />

fxakaZisa~ (,,kvaWi kvaWantiraZe~) (abaSiZe 2003: 86).<br />

paradoqsia, magram triqsteri swored sociokulturuli<br />

qaosis wyalobiT ikvreba, mTliandeba <strong>da</strong> Zlierdeba: yovel<br />

<strong>da</strong>brkolebaze kvaWi `gaStikindeba~ xolme. igi erTaderT<br />

bolomde myar struqturad rCeba irgvliv gamefebul amorfulobaSi.<br />

kvaWi ga<strong>da</strong>wyvetilebebis uyoymanod mimRebia —<br />

<strong>da</strong>eWvebulTa Soris, moqmedia — umoqmedoTa, <strong>da</strong>mfrTxalTa<br />

Soris, moZravia — umoZraoTa Soris miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

arc guladobiT gamoirCeva <strong>da</strong> arc WkuiT. triqsteri paradoqsia,<br />

magram paradoqsuli epoqisTvis is gmiria, RviZli<br />

Svili <strong>da</strong> demiurgia. `dRevandel epoqas suli ara aqvs, <strong>da</strong><br />

Tu aqvs, mZulvarebaa misi saxeli~ — ase afasebs mixeil<br />

javaxiSvili Tavis epoqas. am fonze, cxadia, kvaWic `usuloa~:<br />

arasodes eZebs TanagrZnobas — mxolod gamosavals,<br />

aravin uyvars — mxolod iyenebs, arasdros arafers nanobs<br />

imis gar<strong>da</strong>, rac <strong>da</strong> vinc ver <strong>da</strong>iTria, ver ,,gaaimasqna~, ver<br />

acduna an gaabriyva.<br />

<strong>da</strong> mainc: kvaWis uzneoba xan<strong>da</strong>xan TavSesaqcevi, maxvilgonivruli,<br />

saxalisoc kia. nawilobriv, kvaWis saxes am or-<br />

47


magobas mwerlis komizmi aniWebs: rainduli esTetika, ,,raindulad“<br />

Sesrulebuli sisaZagle kvaWis amazrzen uzneobs sasacilod<br />

aqcevs, amiT ki asatans xdis. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

TiTqos ar v<strong>da</strong>obT mis uaryofiT Tvisebebze, kvaWi mainc<br />

sxvaa, vidre uaryofiTi personaJi. SesaZloa imitom, rom misi<br />

<strong>da</strong>debiTi mewyvile realurad ar Cans. SeiZleba imitomac,<br />

rom igi yoveli sazogadoebis raRac iseTi suliskveTebis<br />

gamomxatvelia, romelsac arasdros gasdis yavli <strong>da</strong> romelic<br />

Zalze Zliera<strong>da</strong>a mibmuli sasicocxlo instinqtze, ubralod,<br />

mxolod saxes <strong>da</strong> saxels icvlis.<br />

sxvaTa Soris, kvaWis tipiT moxibvla erT-erT braldebad<br />

wauyenes javaxiSvils 1937 wels, <strong>da</strong>matimrebi<strong>da</strong>n samiode<br />

dRis Semdeg, roca `kvaWi kvaWantiraZis Tavga<strong>da</strong>savals~ (ase<br />

erqva romanis pirvel, 1925 wlis gamocemas _ m.k.) uwodes<br />

`tipiuri burJuaziuli yaidis romani... avanturizmis, TaRli-<br />

Tobis, satyuarobisa <strong>da</strong> TavalTmaqcobis gaSiSvlebuli apologia~<br />

(demetraZe 2005: 112).<br />

cxadia, es ar iyo apologia. kvaWi cocxali mxatvruli<br />

saxea <strong>da</strong> javaxiSvilic mxolod gviCvenebs, arafers gveubneba<br />

pir<strong>da</strong>pir. es misi mxatvruli meTodia. kvaWis saxis es xibli,<br />

sanam racionalur-eTikuri gansja CaerTveba, aSkaraa <strong>da</strong><br />

rogorc zemoTac vTqviT, mas, nawilobriv, saxis esTetizacia<br />

(komizmi) qmnis. meore mxriv, esaa a<strong>da</strong>mianis am tipis uCveulo<br />

sicocxlisunarianoba, sicocxliT tkbobis absoluturi<br />

Rirebulebis aRiareba yvela sxva RirebulebasTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />

swored sicocxlis es gansakuTrebuli,SiSveli <strong>da</strong><br />

aulagmavi instinqti marTavs kvaWis xasiaTs <strong>da</strong> qcevas. amitomaa<br />

amazrzenic <strong>da</strong> momxiblavic erTdroulad, mx<strong>da</strong>lic <strong>da</strong><br />

gabedulic, riskiani <strong>da</strong> <strong>da</strong>udevari: ,,mxolod <strong>da</strong>udevarTaTvis<br />

Rirs sicocxle <strong>da</strong> mxolod maT ician misi fasi<br />

48


(javaxiSvili 2005: 158) am SemTxvevaSi javaxiSvili modernistic<br />

aris <strong>da</strong> realistic; ,,sicocxlis filosofiis~ mimdevaric<br />

<strong>da</strong> epoqis mkacri, <strong>da</strong>undobeli mxatvaric.<br />

erTi ram cxadia: javaxiSvili ar ubrazdeba Tavis gmirs.<br />

aq arc mrisxanebaa <strong>da</strong> arc siZulvili. igi akvirdeba <strong>da</strong> Tuki<br />

vinmes <strong>da</strong>scinis, im epoqas, romelSic kvaWebi ase xaroben; im<br />

sazogadoebas, romelmac isini gmiris mantiiT Semosa. erT<br />

CanawerSi Teimuraz xevisTavs aTqmevinebs: ,,Cveni cxovrebis<br />

RerZi <strong>da</strong> idumaleba is aris, rom xelisufleba <strong>da</strong> xalxi<br />

erTmaneTs atyuebs. amitom dRes motyueba udides mecnierebad<br />

ga<strong>da</strong>iqca~ (javaxiSvili 2005: 161) mwerali drois saidumlos<br />

amocnobas cdilobs, rainduli esTetikisa <strong>da</strong> TaRliTobis<br />

maxinji simbiozis, misi zemoqmedebis Zalis(,,umal<br />

miizi<strong>da</strong> rainduli yofa-qceviT~ (javaxiSvili 2005: 338)<br />

mxileba un<strong>da</strong>; misi ,,mecnierebis~, anu miznebisa <strong>da</strong> meqanizmebis<br />

garkveva swadia. javaxiSvilis satira drozea <strong>da</strong>miznebuli,<br />

pir<strong>da</strong>pir uyurebs drois maxinj saxes, kvaWobis sicocxlisunarianobisa<br />

<strong>da</strong> gavrcelebis saSiS masStabebs, sazogadoebis<br />

yvela fenis TaRliTur suliskveTebas: `meubnebian,<br />

dRes kvaWebi aRar gvyavs. es marTalia, radgan u<strong>da</strong>bnoSi<br />

kvaWs ra un<strong>da</strong>, samagierod Tumniani kvaWiko aTasobiT moipoveba,<br />

didi kvaWebi ki sul sxva banakSi un<strong>da</strong> veZeboT (politkvaWebi)~<br />

(javaxiSvili 2005: 177).<br />

mwerali Txzav<strong>da</strong> antigmirs, raTa gmiri Seexsenebina sazogadoebisaTvis,<br />

qmni<strong>da</strong> triqsteris saxes, raTa <strong>da</strong>viwyebuli<br />

raindobis idealis xsovna gamoewvia qarTvelebSi. is, Tu,<br />

raoden mniSvnelovani iyo misTvis es amocana, ubis wignakSi<br />

aqvs CaniSnuli: `vinc vaJkacia, gamokvleva <strong>da</strong>sweros am Temaze:<br />

vaJkacobis kulti qarTul mwerlobaSi <strong>da</strong> xalxur poeziaSi,<br />

es de<strong>da</strong>RerZi un<strong>da</strong> aRzdges, Torem sul <strong>da</strong>viRupebiT~<br />

49


(javaxiSvili 2005: 162). <strong>da</strong> sxvagan: `Tava<strong>da</strong>znauroba mokv<strong>da</strong>,<br />

iqneb, sulis aristokratizmi mainc ga<strong>da</strong>rCes~. gmiris Seqmna<br />

fsevdogmirebis epoqaSi Zalze riskiani (mxtvruli <strong>da</strong>majereblobis<br />

TvalsazrisiT) <strong>da</strong> saxifaTo saqme iyo. Tuki niko<br />

lorTqifaniZe raindis xsovnas istoriul suraTebSi acocxleb<strong>da</strong>,<br />

javaxiSvilma antigmirebiT, nakacarebiT <strong>da</strong>iwyo: jayo-<br />

Ti, TeimuraziT, kvaWiT, givi SaduriT <strong>da</strong> bolos Seqmna<br />

gmiris saxe — glexi arsena, romelsac swored is Tvisebebi<br />

mianiWa, romlebic Tavis xalxSi undo<strong>da</strong> <strong>da</strong>enaxa.<br />

triqsteri-kvaWis moqmedebis klasikuri sfero <strong>da</strong>ngrevaa.<br />

am azriT kvaWi gmiris kontrastul anabeWds warmoadgens.<br />

Tuki gmiri demiurgia, triqsteri destruqciulia, Tumca<br />

misi es unari periodulad <strong>da</strong> SemTxveviT, uaryofiT wesrigsac<br />

utevs xolme (ruseTis imperiis ngreva). gmiri yovel-<br />

Tvis <strong>da</strong>kavebulia samyaros mowesrigebiT. am azriT igi sistemis,<br />

wesrigis centrSi myofobs. triqsteri — centris<br />

aucilebeli sapirwone — aaqtiurebs samyaros centri<strong>da</strong>nul<br />

tendenciebs, utevs normebs, RirebulebaTa sistemas <strong>da</strong> Tavisi<br />

xan cinikuri, xan ki — ukiduresad gaubraloebuli SefasebebiT<br />

axdens mis recesias, mis adgilas ki sakuTars amkvidrebs<br />

(kvaWis msjelobebi samSobloze, siyvarulze, zneobaze).<br />

kvaWis qmedebis saxe <strong>da</strong> saxeli `gaimasqnebaa~, crusaqmianoba<br />

anu imis keTeba, rac wesrigs arRvevs <strong>da</strong> areuloba<br />

Semoaqvs. kvaWis usaxelo teqnologiebi kosmosuri aqtis sapirispiroa<br />

<strong>da</strong> saxelic amitom ar qvia.<br />

Tuki gmiris adgili kulturis centrSia, triqsteri eqscentriulia.<br />

isini aucilebel, gar<strong>da</strong>uval opoziciur wyvilad<br />

rCebian maSinac ki, roca gmiri ar Cans <strong>da</strong> sabolood<br />

periferiazea gandevnili. triqsteri centris imitirebas axdens<br />

— icvlis saxels, ikazmeba gmiris mantiiT, raTa <strong>da</strong>S-<br />

50


lili centris adgili <strong>da</strong>ikavos (gavixsenoT kvaWis aznauroba,<br />

misakuTrebuli saxelebi, aristokratuli wodebebi). TamaSi/seriozulobis<br />

opoziciis konteqstSi triqsteri Tama-<br />

Sis, araseriozulobis mxares dgas (bzis kovzis epizodi).<br />

gmiri rTul gzebs gadis, ar iiolebs cxovrebas, emsaxureba<br />

kanons <strong>da</strong> kodeqss (rainduls an sxv.). triqsters imedgacrueba,<br />

SfoTi <strong>da</strong> areuloba Seaqvs realur wesrigSi <strong>da</strong> amas<br />

TamaSiTa <strong>da</strong> elementaruli energiebiT axerxebs. gmirs <strong>da</strong>brkolebad<br />

eqceva Tavisi kulturuloba, triqsters — saku-<br />

Tari ukulturoba uxsnis xel-fexs. gmiri qmnis <strong>da</strong> ganamtkicebs<br />

kulturul tradicias, Sori<strong>da</strong>n mosuli triqsteri ki<br />

mas Slis, orazrovnebas aniWebs. triqsteri gmiris parodiaa,<br />

magram, imavdroulad, am parodirebiT emsaxureba kidec<br />

mas. garkveuli azriT, triqsteri srulad uferulia, ordinaluria,<br />

magram amiTac gmiris saxiT siRrmesa <strong>da</strong> gansakuTrebulobas<br />

gamokveTs. triqsteri profanuli personaJia, romelic<br />

gmiris sakralurobas usvams xazs.<br />

triqsteris sicocxlisunarianobis xarisxi gacilebiT<br />

maRalia, vidre gmirisa. gmirs ar SeuZlia miznis misaRwevad<br />

yvela meTodis gamoyeneba, triqsteri ki isaa, visTvisac bediswerad<br />

arasodes iqceva didsulovneba <strong>da</strong> keTilSobileba;<br />

visTvisac xerxi yovelTvis sjobia Rones, naZraxi sicocxle<br />

— saxelovan sikvdils, msoflio geografiuli sivrce –<br />

sakuTar samSoblos <strong>da</strong> a.S.<br />

triqsteri travestuli drois iluzionistia, romelic,<br />

rogorc vTqviT, raindis mantias irgebs. triqsteris oinbazobebi<br />

(TamaSis wesebi) Cveulebrivi a<strong>da</strong>mianebisTvis ara mxolod<br />

miuRebeli, aramed warmoudgenilic kia. amitom atyuebs<br />

ase iolad volkovis qvrivs, inteligent mama-Svils, TviT<br />

samefo karis gaqnil moxeleebsa <strong>da</strong> udides maqcias —<br />

51


griSka rasputins. sxvaTa Soris, triqsteri yovelTvis la-<br />

parakobs gmirze, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, arsebobs Tu ara saerTod<br />

gmiri. Tu gmiri vinmes axsovs, es triqsteria. Tavisi qceviT,<br />

sityviT, niSnebiT, sizmarSic ki — igi uneblied axdens gmiris<br />

(kvaWis SemTxvevaSi — tarielis, avTandilis) komentirebas.<br />

triqsteris toposi, raindis msgavsad — mTeli msoflios<br />

geografiuli sivrcea; kvaWisTan ki aqcentirebulad:<br />

samefo kari, didi qalaqebi, restornebi <strong>da</strong>... sawoli.<br />

Tumca triqsteri gmirs ar asaxelebs, magram avtorma<br />

zustad icis, vin dgas personaJis ukan, visi xsovna ukargavs<br />

mas mosvenebas <strong>da</strong> Semoaqvs kidec teqstSi es faruli metateqsti<br />

xan pir<strong>da</strong>piri citirebiT, xan ki niSnebis, qveteqstebisa<br />

Tu miniSnebebis saxiT. es metateqsti `vefxistyaosania~.<br />

javaxiSvilis teqstisTvis `vefxistyaosani~ warmoadgens mesafuZvle<br />

kulturul konteqsts, Secvlili, Tumca jer kidev<br />

Senaxuli mniSvnelobebiT, romlis Semotanas triqsteri,<br />

rogorc teqsti-interpretatori Tavis sasargeblod cdilobs.<br />

igi (kvaWi) TiTqos am konteqstTanaa mibmuli jaWviT<br />

<strong>da</strong> ara marto imitom, rom arev-<strong>da</strong>reva, gaurkvevloba misi<br />

stiqiaa, aramed imitomac, rom sakuTari mniSvnelovneba <strong>da</strong>amtkicos,<br />

istoriuli kulturuli konteqstiT miaCumaTos,<br />

ga<strong>da</strong>faros sakuTriv misi konteqstis ukulturoba. magram<br />

Zvel konteqsts, uneblied, Tavisi sakuTari gmiris kvali <strong>da</strong><br />

anabeWdi, anu xsovna axlavs. am konteqsts gareSe kvaWi<br />

araraobaa, erTi martivi crupentela: angarebiani, mSiSara<br />

suteniori.<br />

raindi yovelTvis tovebs kvals, radgan erTgulia – suverenis,<br />

satrfos, drois, normisa <strong>da</strong> kulturis. triqsteri<br />

kvals ar tovebs, radgan arsad ar rCeba (masze marto Worebi<br />

<strong>da</strong>dis). suliT <strong>da</strong>umZimebeli sxeuliT sul ze<strong>da</strong>pirze<br />

52


srialebs, sul ,,zRvarzea~. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom yvelganaa,<br />

igi aravisTan ar identificirdeba, landiviTaa. rainduli<br />

konteqstis gareSe is ar Cans. am konteqtTan ga<strong>da</strong>Zaxilia<br />

romanis Tavebis <strong>da</strong>saTaureba (,,ambavi kvaWis <strong>da</strong>badebisa~; ,,aqa<br />

ambavi umadur samSoblo<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>xvewisa~; ,,aqa ambavi... mravalTa<br />

sagmiro saqmeTa~ <strong>da</strong> sxv..) <strong>da</strong> siuJetis kompozicia.<br />

axali amocani<strong>da</strong>n gamomdinare, mixeil javaxiSvilTan rainduli<br />

romanis siuJeturi <strong>da</strong>Zabuloba Sesustebulia, Txroba<br />

miznisken (kulminaciisken) ar miemarTeba aseTis arasebobis<br />

gamo. ambis ganviTarebas triqsteruli Tavga<strong>da</strong>savlebis ritmulad<br />

ucvleli Txroba Caenacvleba. Cndeba erT wreze<br />

trialis aRqma. javaxiSvili bolomde asrulebs Tavis mxatvrul<br />

amocanas kvaWis <strong>da</strong>qorwinebiT saroskipos mepatrone<br />

beber `dediloze~ (interteqstualuri ga<strong>da</strong>Zaxili vefxistyaosnis<br />

finalTan: ,,ambavi Zveli siyvarulis ganaRdebisa,<br />

kvaWis <strong>da</strong>ojaxebisa <strong>da</strong> ambavTa <strong>da</strong>srulebisa”). SemTxveviToba<br />

iseve ikavebs aucileblobis adgils, rogorc TaRliToba <strong>da</strong><br />

Ralati _ movaleobis, ficis, erTgulebis, rainduli kodeqsis<br />

adgils. triqsters uSromels ver uwodeb, magram<br />

misi saqmianoba `gaimasqnebaa~; kvaWis ,,gzebze sufris ga<strong>da</strong>fena~<br />

Tu ara, restornebis <strong>da</strong>xurva namdvilad uyvars. Tu<br />

mdidrisgan warTmeuls Raribebs ar urigebs, samagierod Zmakacebsa<br />

<strong>da</strong> sayvarlebze ,,zrunva~ ,,exerxeba~ (maT Soris,<br />

mkvlelobac, gacurebac. gaqiravebac). erTi sityviT, Tavis<strong>da</strong><br />

uneburad, triqsteri mcveli <strong>da</strong> Semxsenebelia imisa, rac <strong>da</strong>ikarga.<br />

rainduli teqsti javaxiSvilis antigmirs samagieros<br />

imiT uxdis, rom triqsteri am kulturi<strong>da</strong>n sabolood verafers<br />

iCemebs. kvaWis ganuwyvetliv Tan sdevs raindis sarkastulad<br />

momRimare aCrdili.<br />

53


kidev erTi konteqsti — romantikuli konteqstia, ro-<br />

melSic kvaWi Tavis zmanebebSi meranze (swored baraTaSvilis<br />

,,huneze”) amxedrebuli Sedis. ase rom, triqsteri-kvaWi am<br />

ori konteqstis _ rainduli <strong>da</strong> romantikuli _ kulturuli<br />

konteqstebis mniSvneloba<strong>da</strong>kargul, groteskulad deformirebul<br />

interteqsts warmoadgens. imas, Tu ramdenad<br />

mniSvnelovani iyo mwerlisaTvis es konteqsti <strong>da</strong> ratom<br />

,,mosinja~ igi kvaWisTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Semdegi Canaweri mowmobs:<br />

,,mxolod qarTul foladur romantikas SeuZlian savsebiT<br />

gangvkurnos~ (javaxiSvili 2005: 162).<br />

Tumca yvelas Tavisianad <strong>da</strong> Sinaurad eCveneba, triqsteri<br />

mu<strong>da</strong>m ,,sxvaganaa~. igi sxvagan yofnis niSania. kvaWi arasodes<br />

ekuTvnis im sivrces <strong>da</strong> im a<strong>da</strong>mianebs, romlebTanac saqmes<br />

iWers: arc im socialur jgufs, romlis warmomadgenla<strong>da</strong>c<br />

Tavs acxadebs, arc im qalaqs, romelsac ipyrobs, arc im<br />

qals, visi gulisTvisac de<strong>da</strong>miwis erTi kidi<strong>da</strong>n meoremde<br />

<strong>da</strong>rbis. misi maidentificirebeli niSani, misi amosacnobi kodi<br />

sasicocxlo instinqti <strong>da</strong> egoa — usasrulo survilebiT,<br />

siamovnebisa <strong>da</strong> Zalauflebisaken ltolviT. is mu<strong>da</strong>m<br />

sxvis sivrceSi TamaSobs (,,CaliCobs~, ,,anaRdebs~, ,,aimasqnebs~<br />

– m.k.) _ istoriis megzuri, sazogadoebis SuagulSi ,,moxetiale~<br />

niRbiani crupentela <strong>da</strong> TaRliTi, romlis saxec<br />

isea mizrdili niRabTan, rom gancalkeveba SeuZlebelia.<br />

yvelaferi, rac romanSia, travestirebas anu karnavalur<br />

ga<strong>da</strong>cmas, saxis Secvlas, niRbis afarebis princips emorCileba:<br />

rasputinis mkvlelobis scena `sasiZos mokvlisa~ <strong>da</strong><br />

imavdroulad WaSnagiris mkvlelobis aluzias iwvevs. imperatorisa<br />

<strong>da</strong> imperatricas (,,batuSka~ <strong>da</strong> ,,matuSka~) saidumlo<br />

wveuleba kvaWis monawileobiT indoeTis karze momx<strong>da</strong>ri incindentis<br />

Soreul asociacias badebs. saidumlo serobis,<br />

54


osmaleTis frontis scenebis, nacnobi kulturuli <strong>da</strong> literaturuli<br />

teqstebis calkeul fragmentTa ga<strong>da</strong>TamaSeba, istoriuli<br />

faqtebis, dokumenturi masalebis CarTva romanis<br />

teqstSi, TviT mwerlis gamoyvana romanis personaJad <strong>da</strong> avtorisa<br />

<strong>da</strong> kvaWis urTierTgacnoba, masTan avtoris pir<strong>da</strong>piri<br />

dialogi — es yvelaferi <strong>da</strong> mravali sxva modernistuli <strong>da</strong><br />

pistmodernistuli literaturuli TamaSebis arsenali<strong>da</strong>naa.<br />

kvaWis cxovrebis gza — <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>qorwinebamde, misi<br />

Tavga<strong>da</strong>savlebis sagangebo <strong>da</strong>saTaureba `vefxistyaosnis~ kvalobaze,<br />

enis `saxarebiseuli~ gar<strong>da</strong>qmna romanis bolo Taveb-<br />

Si, triqsteris Soreuli interteqstis — Suasaukuneebis<br />

rainduli tradiciisa <strong>da</strong> kidev ufro Soreuli konteqstis<br />

— saxarebis profanacias aRwers.<br />

,,bedi-mdevris~ koncepti, romelic m. javaxiSvilis araerT<br />

moTxrobasa <strong>da</strong> romanSi gvxvdeba, `kvaWi kvaWantiraZeSi~<br />

,,bedis mdevris~ konceptad gar<strong>da</strong>isaxeba <strong>da</strong> es principuli,<br />

konceptualuri mniSvnelobis cvlilebaa. gmirs sabediswero<br />

gansacdels umzadebs bediswera _ ,,qamandiani bedi~, fatumi,<br />

moira anu boroti gangeba. triqsteris Tavga<strong>da</strong>savlebsa <strong>da</strong><br />

avanturebs ki fortuna anu iRbali xelmZRvanelobs, e. i.<br />

arsTagamrigis keTilganwyobis, gangebis mxar<strong>da</strong>Wera warmar-<br />

Tavs. bedis mdevneli, masTan moTamaSe <strong>da</strong> misi mxar<strong>da</strong>Weris<br />

moimede, raindis niRabafarebuli avanturisti – aseTia axali,<br />

modernistuli epoqis protagonisti, sicocxlis mZlavri<br />

instinqtiTa <strong>da</strong> mopovebis JiniT Sepyrobili qarTveli<br />

triqsteri.<br />

kvaWi saSiSia. cnobilia: imisaTvis, rom SiSma Zala <strong>da</strong>kargos,<br />

igi sasacilod un<strong>da</strong> iqces, anu <strong>da</strong>knindes. romanis<br />

finalSi sworad aseT kvaWis vxe<strong>da</strong>vT: mwerali ironiulad,<br />

magram TiTqos TanagrZnobiT exmianeba Tavis mowyenil, aspa-<br />

55


ezis gareSe <strong>da</strong>rCenil ,,rainds~: ,,maS ra gin<strong>da</strong> kvaWantira-<br />

Zev? mudmivi xetiali? maradiuli devna bedisa? uTavbolo<br />

sirbili <strong>da</strong> qrola qveyanaSi? maS ra gin<strong>da</strong>, ra? Senc ar ici.<br />

mesmis Seni, kvaWikov! mesmis <strong>da</strong> vici~ (javaxiSvili 1960:<br />

419).<br />

ra icis mweralma <strong>da</strong> vis ekuTvnis es TanagrZnoba _ rainds<br />

Tu triqsters, <strong>da</strong>kargul gmirs Tu imas, vinc istoriisa<br />

Tu bediweris ga<strong>da</strong>wyvetilebiT mis adgilas aRmoCn<strong>da</strong>?<br />

an, iqneb, triqsters mxolod iTmenen <strong>da</strong> isic imitom, rom<br />

raindis ,,memorialuri sivrce~ sabolood ar <strong>da</strong>carieldes?<br />

globaluri soflis usasrulo sivrceebSi monavarde bedis-maZiebeli,<br />

yvela xalxisa <strong>da</strong> yvela kulturis (sinqronul<br />

<strong>da</strong> diaqronul WrilebSi) momxmarebeli, moxerxebuli<br />

<strong>da</strong> mizanmimarTuli, hedonisti <strong>da</strong> ara esTeti, arc inteleqtuali<br />

<strong>da</strong> arc meocnebe, aramed qurdi, mkvleli, TaRliTi<br />

<strong>da</strong> politikosi _ aseTia XXsaukunis antigmiri _ triqsteri,<br />

romelic romanis <strong>da</strong>sasruls Cumad <strong>da</strong>rdobs <strong>da</strong> raRacas<br />

elodeba. iqneb, axali speqtaklis wamowyebas gegmavs? an iqneb<br />

qarTveli triqsteri beds ki ara, saukuneebSi <strong>da</strong>karguli<br />

mewyvilis gamoCenas elis? avtoris finaluri fraza `mesmis<br />

<strong>da</strong> vici Seni, kvaWi~ —saukunes wvdeba. mwerlis gamWoli<br />

mzera <strong>da</strong> xma gafrTxilebis intonacias Seicavs.<br />

<strong>da</strong>mowmebani:<br />

abaSiZe 2003: abaSiZe i. zarebi oc<strong>da</strong>aTiani wlebi<strong>da</strong>n. Tb.: ,,inteleqti~,<br />

2003.<br />

asaTiani 2002: asaTiani g. niko lorTqifaniZe. TxzulebaTa Txtomeuli.<br />

t.3. Tb.: ,,neostudia~, 2002.<br />

demetraZe 2005: demetraZe d. m.javaxiSvilis moRalaturi saqmianobis<br />

Sesaxeb. 17.08.1937. ,,lelvari~. Tb.: ,,literaturuli matiane”, 2005.<br />

56


javaxiSvili 1960: javaxiSvili m. rCeuli Txzulebani. t. III. Tb.:<br />

,,sabWoTa saqarTvelo~, 1960.<br />

javaxiSvili 1989: javaxiSvili q. mixeil javaxiSvili. Tb.: ,,sabWoTa<br />

saqarTvelo~, 1989.<br />

javaxiSvili 2005: mixeil javaxiSvilis ubis wignakebi<strong>da</strong>n. ,,lelvari~.<br />

Tb.: <strong>qarTuli</strong> literatueris saxelmwifo muzeumis gamomcemloba ,literaturuli<br />

matiane~, 2005.<br />

sxva <strong>literatura</strong>:<br />

TeTruaSvili l. RirebulebaTa ga<strong>da</strong>faseba mixeil javaxiSvilTan, anu<br />

kvaWi Cveni Tanamedrovea. ,,saunje~, #3-4, 2002.<br />

Кереньи К. Трикстер и древнегреческая мифология. http://ec-dejavu.net/t-<br />

2/Trickster-3.html<br />

Шильман М. Трикстер, Герой, его Тень и ее заслуги. http://abuss. narod.ru/<br />

texthtml/trickster.htm<br />

Юнг К. Психология образа трикстера. В кн.: Душа и миф: шесть архетипов.<br />

Киев: 1996.<br />

57


usu<strong>da</strong>n burjanaZe<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis<br />

Tbilisis saxelmwofi universiteti<br />

niko lorTqifaniZe _<br />

a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>mcveli<br />

miuxe<strong>da</strong>vad didi aRmSeneblobisa, XX saukune sakmaod<br />

sevdiani <strong>da</strong> tragikuli saukunea _ gauTavebeli omebiT, revoluciebiT,<br />

masStaburi Tu lokaluri agresiiTa <strong>da</strong> misi<br />

SedegebiT. zogjer iseTi STabeWdilebac Cndeba, TiTqos, yvela<br />

Tu ara, a<strong>da</strong>mianTa mniSvnelovani jgufi marcxena xeliT<br />

aSenebs <strong>da</strong> marjvenaTi angrevs. am gaugebrobis Sedegi ki,<br />

upirveles yovlisa, ngrevas garidebul, ferfls Sefarebul,<br />

sulgamoclil a<strong>da</strong>mianTa ukurnebeli tkivilia, rasac xan<br />

`<strong>da</strong>karguli Taobis~ sindromi uwodes, xan nicSeanuri zekacis<br />

saZebnelad gauyenes Saragzas. yvelafer amas ki oblad<br />

<strong>da</strong>rCenilTa, siyvarulis gareSe gazrdilTa zneobrivi kompromisisa<br />

Tu kategoriulad ukompromisobis kompleqsi <strong>da</strong>erTo<br />

Tan.<br />

asea Tu ise, faqtia: globaluri Tu lokaluri kataklizmebis<br />

dros erTeulebi inarCuneben a<strong>da</strong>mianur saxes, <strong>da</strong>narCenebi<br />

am saxes an kargaven, an, mdumare sasowarkveTaSi<br />

myofni, sakuTar samSobloSi agrZeleben eamigrantebad<br />

cxovrebas.<br />

am mcirericxovan, gonier, zneobriv <strong>da</strong> ukompromiso a<strong>da</strong>mianTa<br />

kategorias ekuTvnian mixeil javaxiSvilica <strong>da</strong> niko<br />

lorTqifaniZec. paradoqsia, magram faqtia isic, rom swored<br />

am niSniT gamoarCies <strong>da</strong> <strong>da</strong>narCenebs (igive saxadi rom ar<br />

58


Sehyro<strong>da</strong>T) samu<strong>da</strong>mod moaSores javaxiSvili. magaliTis Za-<br />

la xom Zalian ga<strong>da</strong>mdebia...<br />

Cexovi ambob<strong>da</strong>, provincializmi geografiuli mdebareoba<br />

ki ara, sulis mdgomareobaao. SeuZlebelia, ar <strong>da</strong>eTanxmo.<br />

provincialma sul ori nacvalsaxeli icis. pirisa _ `me~ <strong>da</strong><br />

kuTvnilebiTi _ `Cemi~. aseve, ori zmna: `min<strong>da</strong>~ <strong>da</strong> `mekuTv-<br />

nis~. sxvasac Tu un<strong>da</strong> <strong>da</strong> ekuTvnis raime, amaze provinciali<br />

naklebad fiqrobs <strong>da</strong> iwyeba Zalauflebis, qonebis, sicocx-<br />

lis xelyofac ki. xolo, Tu raodenobrioba Tvisobrivad iqca,<br />

erisgan, sazogadoebisgan, kacobriobisgan, brbos gar<strong>da</strong>,<br />

aRaraferi rCeba.<br />

am katastrofas upirispirebs dRes arsebuli, a<strong>da</strong>mianTa<br />

uflebebis <strong>da</strong>mcveli uamravi organizacia, romelTa upirvelesi<br />

sazrunavi grandiozuli aRmSeneblobebis miRma verSem-<br />

Cneuli, uZRebi agresiis Sedegad travmirebuli Tu, ubralod,<br />

gangebisgan ganwiruli a<strong>da</strong>mianis <strong>da</strong>xmarebaa.<br />

amave katasrofas upirispirdebo<strong>da</strong> rafinirebuli, gonieri<br />

<strong>da</strong> kacTmoyvare mwerali niko lorTqifaniZe mTeli Tavisi<br />

SemoqmedebiTa Tu pirovnuli qmedebiT.<br />

haine ambobs: `a<strong>da</strong>miani qveynierebaa, romelic masTan er-<br />

Tad ibadeba <strong>da</strong> kvdeba. TiToeul samarxSi marxia mTeli qveynierebis<br />

istoria~.<br />

niko lorTqifaniZe moTxrobaSi `<strong>da</strong>dianis asuli <strong>da</strong> maTxovari~<br />

wers: `gamx<strong>da</strong>r Txas, <strong>da</strong>koWlebul cxens, Caxmaxmotexil<br />

Tofs fasi ekargeba. a<strong>da</strong>mianis fasi ki arafriT ganizomeba,<br />

samegrelos mTavrobas uboZebs mas RmerTi Tu <strong>da</strong>dianis<br />

meRoreobas <strong>da</strong>akisrebs... a<strong>da</strong>miani arc iyideba, arc icvleba.<br />

is Seufasebelia, is erTia, mxolod erTi~.<br />

mwerali mu<strong>da</strong>m iyo am erTaderTi <strong>da</strong> ganumeorebeli qveynierebis<br />

qomagi an monaRvle. `monaRvle~ sabas leqsikonSi<br />

59


<strong>da</strong>mcvels, Wirisufals niSnavs. am <strong>da</strong>mokidebulebis <strong>da</strong>sturia<br />

lorTqifaniZis mTeli Semoqmedebac. iqac, sa<strong>da</strong>c is ambobs,<br />

didebuli a<strong>da</strong>mianebi uZeglod ikargebiano (`Tavsafriani de<strong>da</strong>kaci~)<br />

<strong>da</strong> iqac, sa<strong>da</strong>c glaxa, maTxovari, arseba (`<strong>da</strong>dianis<br />

asuli <strong>da</strong> maTxovari~) Rirsebis grZnobis gaRviZebisTanave<br />

a<strong>da</strong>mianad, pirovnebad iqceva.<br />

gana ra iyo CemSi iseTi, ramac <strong>da</strong>dianis asuli SeaCera,<br />

cxenze Semisva <strong>da</strong> oms gamari<strong>da</strong>o, <strong>da</strong>fiqr<strong>da</strong> aqamde yvelasagan<br />

SeumCneveli arseba. me xom arc lamazi var, arc _ axalgazr<strong>da</strong>,<br />

arc mdi<strong>da</strong>rio?!.. <strong>da</strong> didi wvalebis Semdeg miagno im er-<br />

TaderT <strong>da</strong> swor pasuxs, ramac Rirseba <strong>da</strong>ubruna, a<strong>da</strong>mianad,<br />

pirovnebad aqcia <strong>da</strong> SeaZlebina, aqeT eca pativi misi sicocxlis<br />

uflebis ga<strong>da</strong>mrCenisTvis. pasuxi ki sul ubraloa:<br />

isic a<strong>da</strong>miania!<br />

Tavsafriani de<strong>da</strong>kacisadmi miZRvnili Zeglis marTebulobaSi<br />

<strong>da</strong>sarwmuneblad ki quCaSi gagdebuli, Svilebis azriT,<br />

funqcia<strong>da</strong>karguli dedis ukanaskneli depeSac kmara. `wavedi<br />

salocavaT. nuRar meZebT~. Rirsebaayrilma isev Svilebis<br />

Rirseba <strong>da</strong>indo, sasikvdilod gawirulma isev maTi a<strong>da</strong>mianuri<br />

saxis SenarCunebis valdebuleba ikisra. gasaocari sulieri<br />

simaRlea. Tumca xSirad amboben, gana iseTi ra mox<strong>da</strong>,<br />

Cvenc xom xSirad (ojaxSi mainc) aTasgvar rames veubnebiT<br />

erTmaneTs, mere rao?.. didi ambavi, `Segenana~, `saRirali pativi~<br />

Svilma akadra, ucxom xom arao~?<br />

am kiTxvebsa <strong>da</strong> sityvis magiur Zalaze bibliaca <strong>da</strong> fsiqolingvistikac<br />

Cemze ukeT gascemen pasuxs. me ki martivad<br />

vityvi: TiToeul bgeras, bgeraTkompleqss, sityvas, sityvaTa<br />

Tanamezoblobas garkveuli sixSire gaaCnia, garkveuli energetika,<br />

rac acocxlebs an klavs iseve, rogorc _ locva <strong>da</strong><br />

wyevla.<br />

60


am Tezis <strong>da</strong>sturia n. lorTqifaniZis erT-erTi saintere-<br />

so moTxroba `Selocva radioTi~, sa<strong>da</strong>c moTxrobis gmiri<br />

qalis namdvili saxeli `elpide~ (imedi) dide<strong>da</strong>s locvanSi<br />

rCeba, xolo emociebs ayolili, saxel <strong>da</strong> saxe<strong>da</strong>karguli<br />

mSvenieri eli, viRac ingliselis `wyalobiT~, emigranti<br />

xdeba. mwerali Cveuli lakonizmiT, detalebze yuradRebis<br />

gamaxvilebis gareSe, gviambobs elis Tavga<strong>da</strong>savals evropaSi,<br />

misi gaurkveveli urTierTobis ambavs heqsli-bromleisTan.<br />

gakvriT axsenebs, rom man samSobloSi moxuci mama <strong>da</strong> Svili<br />

<strong>da</strong>tova, rom ori uiRblo qorwinebis Semdeg evropa <strong>da</strong>agemovna,<br />

umdidresi Tayvanismcemlebic SeiZina <strong>da</strong> a. S. erTi<br />

sityviT, elis dRes yvela piroba aqvs `saukeTeso cxovrebisTvis~.<br />

<strong>da</strong>, miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc ki iRviZebs masSi<br />

droebiT miZinebuli Rirsebis grZnoba, iwyeba identifikacia<br />

samSoblosTan, iq <strong>da</strong>rCenilebTan, dide<strong>da</strong>s locvanSi myof<br />

imedTan... elis ukurnebeli saxadi Seeyreba _ `nostalgia~,<br />

rac ucxo sityvaTa leqsikonSi ase ganmartebuli: umZimesi<br />

seni samSobloSi ver<strong>da</strong>brunebis gamo. eli ukidures qmedebaze<br />

midis <strong>da</strong> erTaderT gamosavlad gvelebTan cekva miaCnia.<br />

miT ufro, rom mas aRar surs valSi <strong>da</strong>rCena vinme bromleisTan,<br />

kacTan, romelic arafrad uRirs. man un<strong>da</strong> <strong>da</strong>imsaxuros<br />

wasvla, moigos naZlevi. ris fasad? Tun<strong>da</strong>c _<br />

sikvdilis...<br />

elisa <strong>da</strong> gvelebis cekvis epizodi, gar<strong>da</strong> imisa, rom kidev<br />

erTxel a<strong>da</strong>sturebs Rirsebaayrili a<strong>da</strong>mianis gaa<strong>da</strong>mianebis,<br />

Rirsebis <strong>da</strong>brunebis, pirovnebad qcevis ucilobel faqts,<br />

erT-erTi saukeTeso ferweruli tilocaa impresionistuli<br />

weris manerisa, sa<strong>da</strong>c mwerali ki ar mogviTxrobs, aramed<br />

gviCvenebs...<br />

61


sityvis magiuri, zogjer _ mistikuri _ Zalis uZlureba<br />

Cans elis ukanaskneli survilis aRsrulebaSi, rodesac gam-<br />

zrdeli roqsanis locvas radios saSualebiT awvdian momakv<strong>da</strong>vs...<br />

elisa <strong>da</strong> samSoblos Soris Camdgarma manZilma <strong>da</strong><br />

drom gawyvita is organuli kavSiri, rac malamod un<strong>da</strong> <strong>da</strong>hfeno<strong>da</strong><br />

mis nawvaleb suls...<br />

an, iqneb, aRarc Rir<strong>da</strong> misi <strong>da</strong>bruneba, vin icis...<br />

gana erTi <strong>da</strong> ori magaliTi viciT guSindel Tu Tanamedrove<br />

migrantTa cxovrebi<strong>da</strong>n, literaturul gmirTa Tu, ubralod,<br />

nacnob-axlobelTa yoveldRiuri yofi<strong>da</strong>n _ gaorebulebma,<br />

ucxod qceulebma <strong>da</strong> sasowarkveTilebma, veRarsad<br />

rom moizomes sakuTari adgili?..<br />

n. lorTqifaniZis erT-erTi saukeTeso noveli<strong>da</strong>n `tragedia<br />

ugmirod~, romelze<strong>da</strong>c bevri ramis Tqma SeiZleba, me<br />

gamovyof ukanasknel abzacs, romelic pir<strong>da</strong>pir kavSirSia Cem<br />

mier arCeul TemasTan _ a<strong>da</strong>mianis, a<strong>da</strong>mianurobis, humanizmis<br />

sayovelTao moralur kanonTan <strong>da</strong> mis <strong>da</strong>mcvelebTan, kerZod<br />

ki _ mezoblis mier gamoTqmul `wuxilTan~ mas Semdeg, rac<br />

ubedurma mamam sikvdilis ganaCeni gamoutana sakuTar Tavs<br />

<strong>da</strong> bavSvebi upatronod <strong>da</strong>yara. `raRa Cems ezoSi, Cemi TokiT<br />

CamoixrCo Tavi am ojaxqorma!~ _ iwyevlebo<strong>da</strong> mezobeli, romelsac<br />

am SemTxvevis gamo garkveuli diskomforti elo<strong>da</strong>.<br />

samagaliTo sisastikea, samagaliTo usulgulobac, gamaognebeli<br />

gulgrilobac.<br />

sazogadoebis gulgriloba ki upirvelesi mizezia calkeul<br />

a<strong>da</strong>mianTa tragediis...<br />

ai, am gulgrilobis, ugulisyurobis, sixarbis, sisastikis,<br />

ugunurebisa <strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, isev provincializmis winaaRmdegaa<br />

mimarTuli aristokratiuli sulis mqone mwerlisa<br />

<strong>da</strong> moazrovnis niko lorTqifaniZis mTeli Semoqmedeba, rom-<br />

62


lisTvisac TiToeuli arsebis a<strong>da</strong>mianad, pirovnebad qceva ra-<br />

finirebuli sazogadoebis Camoyalibebas niSnavs <strong>da</strong> amitomacaa,<br />

rom dResac zariviT rekavs misi ritmuli proziT <strong>da</strong>werili<br />

erTgverdiani miniatura:<br />

`iyideba saqarTvelo!<br />

yidis yvela!<br />

iyideba yvelgan!~<br />

<strong>da</strong> Tu yurs mivugdebT <strong>da</strong> gavigonebT am Zaxils, iqneb<br />

mogveces Sansi erTad, sazogadoebad, saxelmwifod <strong>da</strong>rCenisa<br />

dRes, Cveni qveynisTvis umZimes istoriul realobaSic...<br />

<strong>da</strong>bolos, markus avreliusi ambob<strong>da</strong>: `oboba amayobs, roca<br />

buzs abams qselSi; vis baWiis <strong>da</strong>Wera eamayeba, vis _ sardinisa<br />

badiT, vis _ gareuli taxis Zleva, vis _ <strong>da</strong>Tvisa,<br />

vis kidev _ sarmatis (barbarosTa tomis). magram gana yvelani<br />

yaCaRebad ar warmogvidgebian, Tu gamowvlilviT ganvixilavT<br />

maTs samoqmedo sawyisT?<br />

63


nona kupreiSvili<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti<br />

mxatvruli <strong>da</strong> ekonomikuri diskursis korelacia<br />

`jayos xiznebis~ mixedviT<br />

arsebobs sakmaod miviwyebuli saubris Canaweri mixeil<br />

javaxiSvilsa <strong>da</strong> mweral <strong>da</strong>viT kasraZes Soris. es aris uaRresad<br />

cocxali, aluziuri teqsti, romelSic mixeil javaxiSvilis<br />

ara mxolod rogorc mwerlis, aramed rogorc<br />

praqtikos-ekonomistis Sefasebaa asaxuli. <strong>da</strong>viT kasraZe:<br />

`rogorc Cans, Sen ufro finansisti un<strong>da</strong> yofiliyavi, vidre<br />

beletristi. rogor mox<strong>da</strong>, rom kaios ∗ mopasanoba arCie?~<br />

<strong>da</strong>smul kiTxvaze javaxiSvili mTeli seriozulobiT pasuxobs:<br />

`Sen xumrob, magram vin icis, ra emjobinebo<strong>da</strong> Cveni<br />

qveynisTvis~. mwerlis avtobiografiac a<strong>da</strong>sturebs zemogamoTqmul<br />

varauds, radgan masSi sakmao<strong>da</strong>a warmodgenili, ase<br />

vTqvaT, araliteraturuli saqmianobis faqtebi: aviRoT Tun<strong>da</strong>c<br />

1906 weli. gazeT `glexis~ re<strong>da</strong>qtorobisaTvis samar-<br />

TalSi micemuli <strong>da</strong> SveicariaSi gaparuli mwerali parizSi<br />

aRmoCndeba <strong>da</strong>, rogorc TviTonve wers, `sorbonaSi <strong>literatura</strong>s,<br />

xelovnebasa <strong>da</strong> politikur ekonomias swavlobs~.<br />

drois gansakuTrebuli niSani imaSi mdgomareobs, rom swored<br />

am periodSi `Terg<strong>da</strong>leulTa~ kval<strong>da</strong>kval mosuli axali<br />

Taoba jansaRi pragmatizmis, `praqtikuli cxovrebis al-<br />

Roianobis~ aucileblobas gansakuTrebuli simwvaviT grZnobs.<br />

amitomac f. gogiCaiSvili emigraciaSi mimaval axalgazr<strong>da</strong>s<br />

∗ Jozef kaio – safrangeTis finansTa ministri.<br />

64


sagangebod urCevs, dro uqmad ar <strong>da</strong>kargos, humanitarul<br />

mecnierebebs ar CauRrmavdes <strong>da</strong> mTeli energia ekonomikis<br />

Seswavlas moaxmaros. imave <strong>da</strong>viT kasraZesTan saubarSi mwerali<br />

ityvis: filipe gogiCaiSvilma gamaracionalistao. sxva<strong>da</strong>sxva<br />

dros mix. javaxiSvili, marTalac, gvevlineba rostovis<br />

<strong>da</strong>mzRvevi sazogadoebis saolqo inspeqtorad; amave sazogadoebis<br />

rwmunebulad amierkavkasiaSi; wiTeli jvris sazogadoebis<br />

inten<strong>da</strong>ntad; savaWro-samrewvelo palatis erT-erT<br />

<strong>da</strong>mfuZneblad; amierkavkasiis sagareo vaWrobis safinanso<br />

ekonomikuri <strong>da</strong> salicenzio ganyofilebis gamged; Tumca socialuri<br />

revanSis epoqaSi interesTa farTo wre, maRali<br />

profesionalizmi <strong>da</strong> Rrma azrovneba ara pativiscemas, aramed<br />

eWvs iwvev<strong>da</strong>. bolos yvelaferi <strong>da</strong>axloebiT ise <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>,<br />

rogorc romanSi `jayos xiznebi~ _ mwignobari Teimuraz xevisTavi,<br />

romelic vaWrobasa <strong>da</strong> finansebSic erkveo<strong>da</strong>, jayos<br />

<strong>da</strong>xli<strong>da</strong>robisTvis gaiwira...<br />

mix. javaxiSvilis ekonomikuri diskursi ilia WavWavaZis<br />

`modernizatoruli proeqtis~ Semadgeneli nawilia, mxolod<br />

misi realizaciis ga<strong>da</strong>mwyvet fazaSi, drois axal gansxvavebul<br />

konteqstSi. is, rasac Tanamedrove ilialogebi `literaturis<br />

wiaRSi axali saqarTvelos Seqmnis process~ uwodeben,<br />

XX s.aukunis <strong>da</strong>sawyisSi ramdenadme koreqtirebuli<br />

saxiT warmoudga evropis universitetebSi ganaTlebamiRebul<br />

axalgazrdobas, romelsac ilias kvalSi dgoma xSirad ga<strong>da</strong>ulaxavi<br />

pasuxismgeblobis winaSe ayeneb<strong>da</strong>. arCil jorjaZe,<br />

geronti qiqoZe, mixeil javaxiSvli, revaz gabaSvili, samson<br />

fircxalava <strong>da</strong> sxvebi miuxe<strong>da</strong>vad `Terg<strong>da</strong>leulTa~ miznebisa<br />

<strong>da</strong> amocanebis ramdenadme gansxvavebuli Sefasebisa, zogjer<br />

ki maTi ideebis recesiis mcdelobisa, erTianni iyvnen TviT<br />

ekonomikuri urTierTobis erovnuli <strong>da</strong> politikuri cxov-<br />

65


ebis saZirkvlad aRiarebisas. sakiTxebi, romelic mTeli<br />

simwvaviT <strong>da</strong>isva publicistikaSi ekonomikas, rogorc kulturis<br />

formas, ganixilav<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas axali qarTvelis TviT<strong>da</strong>dgenis,<br />

TviTrealizaciis erT-erT umniSvnelovanes komponentad<br />

miiCnev<strong>da</strong>. maTi nawili Tavis droze ilias SemoqmedebaSi<br />

aisaxa. mag. mamuli, rogorc ekonomikuri faqtori <strong>da</strong><br />

rogorc metafora; codnisa <strong>da</strong> rwmenis morigeba sekularizaciis<br />

konteqstSi; raindze vaWris gamarjvebis kanonzomiereba<br />

anu xmlisa <strong>da</strong> fulis antinomia; qalaqi <strong>da</strong> sofeli – Teza<br />

<strong>da</strong> antiTeza; erovnuli <strong>da</strong> kapitalisturi eTosis morigeba;<br />

aqtiuri xasiaTis, igive funqciuri a<strong>da</strong>mianis, aucileblobis<br />

stimulireba <strong>da</strong> sxva. Tumca swrafva `faqizi balansisaken~<br />

(kaxa kacitaZe) progresistul ideebsa <strong>da</strong> myar faseulobebs<br />

Soris, romliTac ilias strategia gamoirCeo<strong>da</strong>, axal saukuneSi<br />

ufro xisti <strong>da</strong> pir<strong>da</strong>piri xdeba. es clileba, upirveles<br />

yovelisa, Tavad mix. javaxiSvilis moRvaweobis xasiaTs<br />

Seexo. Cvidmeti weliwadi, romelic man mwerlobis miRma<br />

gaatara <strong>da</strong> swori kulturul-politikuri orientaciis determinirebas<br />

moaxmara, naTlad cxadyofs ara marto sazogadoebriv<br />

cxovrebaSi arsebuli <strong>da</strong>pirispirebis xarisxs, aramed<br />

konkretuli istoriuli momentis mniSvnelobas.<br />

kulturuli identobis problema, romelic iliam <strong>da</strong><br />

misma Taobam `axali istoriuli konteqstis Seqmnamde~ gaafarToes,<br />

mix. javaxiSvilTan ufro metad detalizebuli <strong>da</strong><br />

aqtivizebulia. erT-erT publicistur werilSi `patara kacis<br />

patara fiqrebi~ (1906 w.) TbilisSi stumrad myofi ucxoeli<br />

(sxvaTa Soris, erovnebiT poloneli), romelic yvela<br />

niSniT, avtoris `alter egoa~, realobis kondensirebul suraTs<br />

ase warmogvidgens: igi xe<strong>da</strong>vs, rom <strong>qarTuli</strong> kultura<br />

caristuli ruseTi<strong>da</strong>n Semosul kulturas <strong>da</strong>umarcxebia, Tan<br />

66


qarTvelTa aqtiuri xelSewyobiT. saWiroa ara misi aRdgena,<br />

aramed axlis Seqmna _ `magram vin un<strong>da</strong> Seqmnas es kultura,<br />

es wyaro, es adgilobrivi cxovreba?~ – svams kiTxvas idu-<br />

mali poloneli <strong>da</strong> adekvatur pasuxsac iZleva: `mas ver Seqmnis<br />

verc Tqveni gamyidveli Tava<strong>da</strong>znauroba (Zala, romelic<br />

ase eimedebo<strong>da</strong> ilias – n.k.), verc Tqveni radikaluri inteligencia<br />

<strong>da</strong> verc socialisturi muSa xalxi. ara mgonia,<br />

moiZebnos sadme cotad Tu bevrad Segnebuli kaci, romelmac<br />

ar aRiaros, rom Tanamdrove kulturas aSenebs <strong>da</strong> qmnis mxolod<br />

mesame elementis ganviTareba, mxolod vaWroba <strong>da</strong> mrewveloba~...<br />

(javaxiSvili 2001:246) Tava<strong>da</strong>znaurobis Sesaxeb<br />

javaxiSvils `jayos xiznebis~ Seqmnamdec hqon<strong>da</strong> gamoTqmuli<br />

ukompromiso Sexedulebebi. mag: `aTiode TavadiSvilma ufro<br />

metad azarala saqarTvelo ekonomiurad <strong>da</strong> politikurad,<br />

vidre aRa-mahmad xanma...~ Tumca aq TviTkoreqcia gax<strong>da</strong> saWiro,<br />

radgan male mixv<strong>da</strong>, rom social-demokratiuli ideebiT<br />

mowamlul atmosferoSi jansaRi kritika mizans Sordebo<strong>da</strong><br />

klasobrivi brZolisken mowodebad aRiqmebo<strong>da</strong>. rac Seexeba<br />

ilias mier Tavis droze aRmoCenil disproporcias raindsa<br />

<strong>da</strong> vaWars an mrewvels Soris, mix. javaxiSvilisTvis aq qar-<br />

Tuli kulturul-istoriuli realobis gaTvaliswinebiT,<br />

konsesusuri formula aRmoCn<strong>da</strong> misaRebi. `vai, im xalxs,<br />

vinc mxolod vaWrobs <strong>da</strong> vui, imas, vinc mxolod raindobs~.<br />

gavixsenoT, rogor mosazrebas gamoTqvams am sakiTxTan <strong>da</strong>kav-<br />

SirebiT Tavadi – mwignobari Teimuraz xevisTavi, XX s. <strong>da</strong>sawyisis<br />

aristokratuli warmoSobis <strong>qarTuli</strong> inteligenciis<br />

warmomadgeneli: `...qeCo<strong>da</strong>n moyolebuli fexis frCxilamde<br />

aznaurebi varT... yvela Sromas gaurbis... qarTvels suliviT<br />

uyvars fuli, magram uZiro siyvaruliT sZuls <strong>da</strong> eziz-<br />

Reba fuliani kaci, ese igi, fulis Sovnis xerxi, ese igi,<br />

67


vaWroba <strong>da</strong> mrewveloba. xolo, vaWrobisaTvis <strong>da</strong> mrewvelobisaTvis<br />

saWiroa didi Taosnoba, garja <strong>da</strong> momWirneoba, ese<br />

igi, oris Sovna <strong>da</strong> erTis <strong>da</strong>xarjva. ese igi, Tav<strong>da</strong>Werili,<br />

dinji <strong>da</strong> angariSiani cxovreba, sulisa <strong>da</strong> xorcis disciplina,<br />

ese igi, Sroma <strong>da</strong> nebisyofa~. <strong>da</strong> swored aq gaismis<br />

seriozuli braldeba XIX saukunis Suaxanebis <strong>qarTuli</strong><br />

mwerlobisadmi, romelmac erisTavis, cagarelis, antonovis<br />

<strong>da</strong> sxvaTa <strong>da</strong>mxarebiT gaamasxarava vaWari, <strong>da</strong>Tesa am saqmianobis<br />

mimarT yovlad gaumarTlebeli zizRi <strong>da</strong> Sxami.<br />

gansakuTrebiT sagulisxmo aRmoCn<strong>da</strong> Sromis kulturis<br />

mimarT mix. javaxiSvilis mier gamoTqmuli mosazrebani. ekonomikuri<br />

sakiTxebisa<strong>da</strong>mi miZRvnil mis publicistur werilebSi<br />

xSirad figurirebs inglisi, belgia Tu amerika, sa<strong>da</strong>c<br />

swored Sromis swori organizebis xarjze ga<strong>da</strong>rCenilan, samoqalaqo<br />

sazogadoebis mkvidri safuZvlebi CauyriaT. cxadia,<br />

Teimurazmac, romlis `msubuqi kalami~ am Temasac swvdebo<strong>da</strong>,<br />

kargad icis Sromis fasi, Sromis ara tanjvad, aramed sasiamovno<br />

movaleobad aRqmis mniSvneloba. icis, Tumca TviTon<br />

yofiT, yoveldRiur saqmianobaSi, srul uunarobas iCens.<br />

kontrasti, romelic mTeli romanis manZilze nakacaris Teoriulsa<br />

<strong>da</strong> praqtikul momzadebas Soris igrZnoba, <strong>qarTuli</strong><br />

inteligenciisaTvis mwerlis mier gamotanili verdiqtis<br />

mxatvruli transformaciis formad aRiqmeba, romelmac garkveul<br />

dro-sivrcul arealSi `jayoobis~ Seucvleli stimulatoris<br />

funqcia Seasrula. samwuxarod, am romanSi oTaraanT<br />

qvrivisa <strong>da</strong> misi meuRlisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli Sromisunarianobis,<br />

giorgisaTvis ki sabediswerod qceuli namusiani<br />

garjisTvis adgili aRar aris. igi bolSevikuri `ngrevis Senebas~<br />

Caunacvlebia, rac savsebiT amarTlebs zaza firaliSvilis<br />

mosazrebas `TaTqariZeobis~ igive crusaqmianobis (ara-<br />

68


adekvaturi iluzoruli TviTSefasebiT) msgavsi Tvisebebis<br />

mqone socializmiT Canacvlebis Sesaxeb: `TaTqariZeoba socializmma<br />

Caanacvla~... (firaliSvili 2005:205). maS, socializmi<br />

Tu kapitalizmi? romeli gziT wava mravaltanjuli,<br />

monobisagan ga<strong>da</strong>gvarebuli qveyana? ilias dros am kiTxvas,<br />

erTi SexedviT, naklebi seriozulobiT ekidebodnen. mix. javaxiSvili<br />

ki TvalnaTliv xe<strong>da</strong>vs social-demokratebis `moRvaweobis~<br />

Sinaarss, imas, Tu rogor ~mRvrie naka<strong>da</strong>d Seerivnen~<br />

isini <strong>qarTuli</strong> cxovrebis ris vai-aglaxiT <strong>da</strong>Zrul mdinarebas<br />

<strong>da</strong> aqcents, Tavisi didi winamorbedebis msgavsad<br />

(ilia, niko nikolaZe, filipe gogiCaiSvli) kerZo sakuTrebis<br />

xelSeuxeblobaze akeTebs. aqac igive ambivalenturobaa:<br />

mamuli, rogorc ekonomikuri faqtori <strong>da</strong> mamuli, rogorc<br />

metafora. Teimuraz xevisTavs arc erTi ganzomilebis mimarT<br />

ar gamouCenia Tav<strong>da</strong>deba, ar CabRauWebia mama-papis <strong>da</strong>natovars,<br />

ar ucdia sakuTari ojaxis miwis siyvaruliT ga<strong>da</strong>rCena.<br />

saqarTvelos istoriiT <strong>da</strong>interesebuli ucxoeli mecnieri<br />

jefri hoskingi wignSi `ruseTi, xalxi <strong>da</strong> imperia~<br />

(1955-1917 ww.) (hoskingi 2001:53) SeniSnavs: `TavianTi uflebebis<br />

bolomde miyvanaSi qarTvelebs ganuviTar<strong>da</strong> Taviseburi<br />

forma nacionalizmisa, romelic ragind paradoqsulic ar<br />

un<strong>da</strong> iyos _ <strong>da</strong>fuZnebuli iyo marqsizmze... marqsizmi pasuxob<strong>da</strong><br />

maT internaconalur <strong>da</strong> antikapitalistur miswrafebebs~...<br />

polonelic, mix. javaxiSvilis zemo<strong>da</strong>mowmebuli werili<strong>da</strong>n,<br />

kargad xe<strong>da</strong>vs erTsulovan gatacebas socialisturi<br />

ideebiT... rac saqarTvelos anomaliuri mdgomareobis gamovlinebad<br />

miaCnia (javaxiSvili 2001:247).<br />

maqs veberis mier kapitalizmisa <strong>da</strong> konfesiebis urTierTmimarTebis<br />

kvlevis konteqstSi kapitalizmis sulis makoordineblad<br />

Sromasa <strong>da</strong> yairaTianobaze <strong>da</strong>fuZnebuli eTikis<br />

69


miCneva, rogorc Tamaz vasaZe SeniSnavs Tavis werilSi `orgvari<br />

cnobiereba~, analogiura<strong>da</strong>a gaazrebuli `oTaraanT<br />

qvrivSi~. uqmi sityvis koncepti, qvrivis <strong>da</strong>mokidebuleba saqmisagan<br />

<strong>da</strong>Sorebul sityvasTan, `sityva saqmianis~ upiratesobis<br />

aRiarebis surviliT, qristianuli moraliTaa ganpirobebuli.<br />

am moments saTanadod iTvaliwineben kidec ilias `sekularizaciul<br />

proeqtze~ saubris dros, Tumca is, rac iq<br />

mxolod miniSnebulia, erovnul-saxelmwifoebrivi idealebis<br />

kraxiT gawiwmatebuli Teimuraz xevisTavis aRsarebaSi radikaluri<br />

formiT Cndeba: `ho, Sroma, isev Sroma <strong>da</strong> Sroma!<br />

axali drois axali sarwmunoeba, axali religia, qristianobaze<br />

ufro mZlavri, ufro saWiro <strong>da</strong> sasargeblo. vinc es<br />

gaigo <strong>da</strong> mas xorci Seasxa, gamarjvebulia, vinc ver moeria<br />

– <strong>da</strong>Rupulia. CvenTvis ki Sroma umZimesi tvirTia, RvTis<br />

wyevlaa. ai, Turme sad yofila ZaRlis Tavi Camarxuli! ai,<br />

Turme ra gvklebia _ Sroma <strong>da</strong> nebisyofa, ese igi, kultura!..~<br />

(javaxiSvili 1998:105). vfiqrobT, es <strong>qarTuli</strong> sociokulturuli<br />

cxovrebis peripetiebSi gamotarebuli axali<br />

ideologemaa, romelic gaucxoebul drosa <strong>da</strong> sivrceSi aRmocen<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> amdenad, sruliad unayofo aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

sruli Tanxvedra iliasa <strong>da</strong> mixeil javaxiSvilis ekonomikur<br />

koncefciebs Soris glexisadmi, `rogorc sazogadoebis<br />

qve<strong>da</strong> fenebSi <strong>da</strong>grovili SemoqmedebiTi energiis~ matareblisadmi,<br />

gamJRavn<strong>da</strong>. `me TviTon glexi var, sofelSi <strong>da</strong>vibade,<br />

glexebSi gavizarde <strong>da</strong> Zalian kargad vici glexis<br />

cxovreba <strong>da</strong> vaivaglaxi. mamaCemi dili<strong>da</strong>n saRamomdis muSaob<strong>da</strong>,<br />

oflSi iwurebo<strong>da</strong>, welze fexs idgam<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tavisi<br />

colSvilisaTvis lukmapurs Soulob<strong>da</strong>~ _ ase gvacnob<strong>da</strong> sakuTar<br />

mSobels mwerali saukunis <strong>da</strong>sawyisSi (javaxiSvili<br />

2001:272). 30-ian wlebSi ki <strong>da</strong>sZen<strong>da</strong>: `xelmoWerili qiziye-<br />

70


li iyo, mklavmagari <strong>da</strong> sakmaod SeZlebuli. exla mamal kulakad<br />

CaiTvlebo<strong>da</strong>...~ am or amonaridSi social-politikuri<br />

kataklizmebis, kulturuli paradigmebis cvlis xanaSi glexis,<br />

momavali saqarTvelos am yvelaze saimedo social-ekonomikuri<br />

Zalis, realuri bedia proecirebuli. ilias swrafva,<br />

batonymobis ga<strong>da</strong>vardnis Semdeg <strong>qarTuli</strong> mowinave sazogadoeba<br />

<strong>da</strong>erwmunebina glexis kerZo mesakuTred Camoyalibebis<br />

aucileblobaSi, mix. javaxiSvilis publicistikaSi, `moqalaqeobrivi<br />

Tavisuflebisa <strong>da</strong> ekonomikuri ganviTarebis~...<br />

myar orientira<strong>da</strong>a wamodgenili. mTavari iyo glexi revoluciur<br />

anu `sxvis~ brZolebSi ar SeetyuebinaT. mas upirvelesad<br />

sakuTar miwasTan kavSirisa <strong>da</strong> sakuTari miwisaTvis un<strong>da</strong><br />

ebrZola. mwerali sagangebod mimarTavs irlandili glexebis<br />

Tav<strong>da</strong>debis magaliTebs gamovlenils kanons <strong>da</strong>qvemdebarebuli<br />

<strong>da</strong> ingliseli `lendlordebis~ Tavnebobisagan miwis Tavisufali<br />

gankargvis uflebebis mopovebisaTvis gamarTul brZolebSi.<br />

mwerali mizanmimarTulad warmoaCens saqarTveloze<br />

aranakleb Seviwroebul, mtruli mezoblis garemocvaSi myof<br />

qveyanas, sa<strong>da</strong>c eri Tavs swiravs ara sxvaTagan Tavsmoxveul<br />

utopiur ideebs, aramed sakuTar miwaze mesakuTris uflebebis<br />

ganmtkicebas. swored amitom mix. javaxiSvilis werili<br />

`agraruli reformebi irlandiaSi~ TavisuflebisaTvis brZolis<br />

manifestiviT ikiTxeba. `jayos xiznebSi~ warmodgenili<br />

glexebi ki mas Semdeg, rac Teimurazisagan `Cveneburi nexvis~<br />

Senaxvis Sesaxeb sasurvel informacias ver iReben, advilad<br />

erTvebian axali sabWoTa a<strong>da</strong>mianis mimikriul oromtrialSi<br />

<strong>da</strong> jayosa <strong>da</strong> `jayoobasTan~, `ninikasa~ <strong>da</strong> `ninikobasTan~ advilad<br />

misasvlel gzebs eZeben. is, Tu rogor moswy<strong>da</strong> glexi<br />

miwas <strong>da</strong> rogor <strong>da</strong>adga crusaqmianobiT, Zveli uprincipobiT<br />

71


gatkepnil gzas STambeW<strong>da</strong>va<strong>da</strong>a asaxuli mogvianebiT Seqmnil<br />

moTxrobaSi `<strong>da</strong>mpatiJe~.<br />

mix. javaxiSvilis ekonomikuri <strong>da</strong> literaturuli diskursis<br />

konceptualuri erTianoba, sxvaTaSoris, abaTilebs am<br />

bolo dros <strong>da</strong>mkvidrebul mosazrebas, romlis mixedviTac<br />

<strong>qarTuli</strong> mwerloba miTo-poeturi cnobierebis generaciis sa-<br />

Sualebad ganixileba. gamodis, rom Cven srulyofilad ar<br />

vicnobT Cvensave klasikas. gavixsenoT, ramodenime aTeuli<br />

wlis win, rodesac tabuirebuli `jayos xiznebis~ persona-<br />

Jebi reJisor T. CxeiZis satelevizio speqtaklSi gacocxldnen,<br />

sazogadoebis didi nawilis reaqcia sruliad unugeSo<br />

iyo. dRes am romans, sabednierod, sxva TvaliT vkiTxulobT<br />

<strong>da</strong> vrwmundebiT, rom aseTi mniSvnelovani mxatvruli teqstis<br />

mravalgvari recefcia mkiTxvelis warmodgenaTa aqtualizebisa<br />

<strong>da</strong> konkretizebis axal-axal saSualebebs iZleva.<br />

amasTan xdeba Tavad mkiTxvelis meir sakuTari Tavis formireba.<br />

mix. javaxiSvili, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom yvela drois-<br />

Tvis uxerxuli avtoria, teqstisa <strong>da</strong> mkiTxvelis swored<br />

amgvari urTierTobis saSualebas iZleva. yovelive amis gaTvaliswinebiT,<br />

un<strong>da</strong> vivaraudoT, Cven mier warmodgenili mosazrebebic,<br />

inerpretaciis <strong>da</strong>uwereli kanonis moTxovniT, momavalSi<br />

kidev ufro <strong>da</strong>ixveweba <strong>da</strong> Seivseba.<br />

72


<strong>da</strong>mowmebani:<br />

berZeniSvili 1965: berZeniSvili n. masalebi saqarTvelos ekonomikuri<br />

cxovrebisaTvis. // <strong>qarTuli</strong> wyaroTmcodneoba. Tb.: 1965.<br />

guguSvili 1972: guguSvili p. ekonomikuri urTierTobani amierkavka-<br />

siaSi XIX-XX s.s. <strong>mijnaze</strong>. Tb.: 1972.<br />

gogiCaiSvili 1902: gogiCaiSvili f. saqarTvelos ekonomikuri ganviTa-<br />

reba me-19 saukuneSi. `kvali~, # 49, Tb.: 1902.<br />

kacitaZe 2007: kacitaZe k. ilias epoqa <strong>da</strong> dRevandeloba. // ilia<br />

WavWavaZe 170. Tb.: 2007.<br />

firaliSvili 2005: firaliSvili z. ilia: istoriuli konteqsti <strong>da</strong><br />

pirovneba. // ilia WavWavaZe 170. Tb.: 2005.<br />

javaxiSvili 1985: javaxiSvili m. jayos xiznebi. Tb.: 1985.<br />

javaxiSvili 2001: javaxiSvili m. werilebi (r. SiSniaSvilis red.). Tb.:<br />

2001.<br />

hoskingi 2001: Хоскинг Дж. Россия, люди и империя 1855-1916 гг. 2001.<br />

73


irma ratiani<br />

SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />

literaturis instituti,<br />

ivane javaxiSvilis saxelobis<br />

Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />

teqstis interpretaciuli SesaZleblobebi.<br />

mixeil javaxiSvilis `jayos xiznebi~<br />

`interpretacia gaugebrobiT iwyeba~, acxadeb<strong>da</strong> hermenevtikuli<br />

meTodis fuZemdebeli fridrih Slaiermaxeri, Sesabamisad,<br />

interpretaciis xelovnebis upirveles <strong>da</strong>niSnulebad<br />

am gaugebrobis Tavi<strong>da</strong>n acileba miaCn<strong>da</strong>. gaugebrobis pirvelwyarod<br />

Semecnebis procesis garTulebas asaxeleb<strong>da</strong>, ga<strong>da</strong>Wris<br />

gzad ki _ meTodologiur <strong>da</strong>xmarebas, rac, upirveles<br />

yovlisa, gulisxmob<strong>da</strong> gagebis procesis gar<strong>da</strong>qmnas meTodologizebul<br />

movlenad.<br />

interpretacia, Tuki mas aqvs marTebuli gagebis pretenzia,<br />

warmoadgens ukve Seqmnili produqciis Tavi<strong>da</strong>n Seqmnis,<br />

anu kvlav-Seqmnis mowesrigebul sistemas. Slaiermaxerisave<br />

azriT, araferi Rirebuli, maT Soris arc literaturuli<br />

teqsti, ar iqmneba avtoris mier winaswar <strong>da</strong>dgenili wesebis<br />

farglebSi, magram interpretatori, anu kvlav-Semqmneli, romelic<br />

axdens teqstis rekonstruqcias masSi gamokveTili<br />

Tu nagulisxmevi wesebis gaTvaliswinebiT, xSirad ufro<br />

swor axsnas aZlevs teqstis <strong>da</strong>farul <strong>da</strong> gaugebar Sreebs,<br />

vidre avtori. amgvari, wesebze <strong>da</strong>fuZnebuli, rekonstruqcia,<br />

veRar CaiTvleba meqanikur procesad, vinai<strong>da</strong>n moicavs, sul<br />

mcire, or, meTodologiurad gamarTul mimarTulebas. es mi-<br />

74


marTulebebia: a) gramatikuli, istoriuli <strong>da</strong> komparativis-<br />

tuli rekonstruqcia; b) intuiciuri rekonstruqcia.<br />

rekonstruqciis pirveli tipi teqsts miiCnevs Semecnebis<br />

paradigmatul obieqtad. iseve rogorc TiToeuli sityvis<br />

Semecneba teqstSi <strong>da</strong>mokidebulia wina<strong>da</strong>debaze <strong>da</strong>, xSirad,<br />

frazeologiur konteqstze, teqstis Semecnebac farTovdeba<br />

masStaburi konteqstis mimarTulebiT: Tu teqsti ganixileba<br />

avtoris kanonebTan mimarTebaSi, avtoris kanonebi ganixileba<br />

lingvistur kanonebTan mimarTebaSi, mocemuli enis lingvisturi<br />

kanonebi ganixileba sxva enebis lingvistur kanonebTan<br />

mimarTebaSi, enebis lingvisturi kanonebi ganixileba maTi<br />

ganviTarebis etapebTan mimarTebaSi <strong>da</strong> a.S. <strong>da</strong> a. S. rekonstruqciis<br />

am tipis Tanaxmad, interpretaciis procesi SeiZleba<br />

iyos sasruli, magram Semecnebis sfero amouwuravi <strong>da</strong><br />

usasruloa.<br />

rekonstruqciis meore tipi intuiciuria. gansxvavebiT<br />

Semecnebis sferosgan, romelic amouwuravi <strong>da</strong> usasruloa,<br />

Sesamecnebeli obieqtis mniSvneloba yovelTvis gansazRvrulia,<br />

vinai<strong>da</strong>n warmoadgens konkretuli avtoris Semoqmedebis<br />

produqts misi moRvaweobis konkretul etapze. interpretatori,<br />

cxadia, ver moaxerxebs avtoris msoflmxedvelobrivi<br />

Tu stilisturi maneris srulyofilad aRdgenasa <strong>da</strong> SeTvisebas,<br />

Sesabamisad, interpretaciis procesis warmarTvisaTvis<br />

igi saWiroebs konkretuli masalis intuiciur wvdomas. rekonstruqciis<br />

am tipis Tanaxmad, interpretatori Semoqmedis<br />

TanaSemoqme<strong>da</strong>d iqceva.<br />

sruliad cxadia, rom rogorc erT, ise meore SemTxvevaSi,<br />

interpretacia <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad warmarTuli<br />

procesia. <strong>da</strong> Tu gaviTvaliswinebT martin haidegeris marTebul<br />

SeniSvnas, rom <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad sakmarisi ar<br />

75


aris aRwera, aramed saWiroa safaris ax<strong>da</strong>, mivalT <strong>da</strong>skvnamde,<br />

rom interpretacia mudmivad moqmedebs sazRvarze <strong>da</strong>farulsa<br />

<strong>da</strong> gacxadebuls Soris.<br />

sainteresoa, warmodgenili modelis farglebSi, rogor<br />

saxes iRebs teqstisa <strong>da</strong> interpretatoris struqturuli<br />

urTierTmimarTeba?<br />

naSromSi `WeSmariteba <strong>da</strong> meTodi~ hans georg ga<strong>da</strong>meri<br />

miuTiTebs, rom teqsti ki ar emorCileba interpretatoris<br />

anu individis ukve Camoyalibebul <strong>da</strong> kristalizebul sistemas,<br />

aramed, piriqiT, Tavad individi integrirdeba teqstSi<br />

<strong>da</strong> ganicdis transformacias. interpretatoris xedvis horizonti<br />

mudmivad esazRvreba teqstis horizonts <strong>da</strong> warmoadgens<br />

masTan mudmiv dialogs. interpretatori SekiTxvebs<br />

usvams teqsts <strong>da</strong>, piriqiT, teqsti usvams SekiTxvebs interpretators.<br />

msgavs viTarebaSi savsebiT <strong>da</strong>saSvebia interpretatoris<br />

gamocdilebis ga<strong>da</strong>nacvleba teqstis doneze, misi<br />

Serwyma teqstis TviTSemecnebasTan <strong>da</strong> axali gamocdilebis<br />

gamomuSaveba. sxvagvarad rom vTqvaT, teqstis interpretacia<br />

warmoadgens mudmiv dialogs awmyosa <strong>da</strong> warsuls Soris,<br />

sa<strong>da</strong>c awmyos gansazRvruloba mxolod warsulis miRmaa SesaZlebeli.<br />

iqmneba gangrZobiToba, romlis wiaRSic erTmaneTs<br />

erwymis istoriuli <strong>da</strong> Tanamedrove xedvis horizontebi.<br />

principuli mniSvneloba aq eniWeba ara avtoriseul intenciebs,<br />

aramed _ teqstis ga<strong>da</strong>nacvlebis process erTi kulturul-istoriuli<br />

konteqsti<strong>da</strong>n meoreSi. am process ga<strong>da</strong>meri<br />

hermenevtikuli aqtis istoriul aspeqts uwodebs, kondicias,<br />

romelic warmoaCens istoriis dialeqtikur xasiaTs<br />

<strong>da</strong> interpretaciis ganpirobebulobas konkretuli kulturul-istoriuli<br />

konteqstiT.<br />

76


ibadeba kiTxva: aseT SemTxvevaSi, <strong>da</strong>culia Tu ara avto-<br />

ris uflebebi? hirSis <strong>da</strong>bejiTebuli mtkicebiT, interpreta-<br />

ciuli wris gafarToveba odnava<strong>da</strong>c ver aryevs avtoris<br />

uflebebs: nebismieri interpretaciis procesi warmoadgens<br />

gaxsnil perspeqtivas, masalis marTebulad gaazrebaTa invariantul<br />

sistemas, romelic avtoris mier SemoTavazebul<br />

albaTobebsa <strong>da</strong> varaudebzea orientirebuli. avtori amkvidrebs<br />

teqstis `azrsa~ <strong>da</strong> `arss~, mravalricxovani mkiTxveli<br />

ki individualurad adgens mis `mniSvnelobas~. kritikosis<br />

interesis sagans un<strong>da</strong> warmoadgendes ara konkretuli avtoriseuli<br />

wiaRsvlebi, aramed, `arsebiTobis~ zogadtipologiuri<br />

sivrce, teqstis e.w. `Sinagani Janri~, romelic warmoaCens<br />

avtoris zogad mosazrebebsa <strong>da</strong> xedvis ZiriTad perspeqtivas<br />

SemoqmedebiTi aqtis procesSi. hirSi zrunavs avtoris<br />

`kerZo mesakuTris~ statusis SenarCunebaze. misi azriT,<br />

teqstis `arsebiToba~ ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eqvemdebaros socializaciis,<br />

Aanu teqstis `saerTo-saxalxo~ sakuTrebad qcevis<br />

process: teqsti ekuTvnis avtors <strong>da</strong> Tu mkiTxvels ar gaaCnia<br />

mowiweba avtoris mier <strong>da</strong>dgenili normebisadmi, maSin<br />

arc interpretaciis norma gaaCnia <strong>da</strong> meqanikurad axdens<br />

kritikuli anarqiis provocirebas.<br />

mogvianebiT, rodesac, pol rikiori gamijnavs `ganmartebisa~<br />

<strong>da</strong> `interpretaciis~ cnebebs, aRniSnavs, rom `ganmarteba~<br />

cxadyofs teqstismier informacias, xolo `interpretacia~<br />

aRniSnavs teqstze kritikosis reaqciis siRrmes. Sesabamisad,<br />

`SegrZneba~ teqstis obieqtur Tvisebad miiCneva, `SeniSvna~<br />

ki warmoaCens kritikosis codnis perspeqtivas, mis<br />

intencionalobas, romelic gansazRvravs reaqcias.<br />

Tu SevajamebT yovelive zemoTqmuls, SeiZleba <strong>da</strong>vaskvnaT:<br />

interpretaciis xibli Tavisuflebaa, magram ara sumburuli,<br />

77


aramed – logikuri, <strong>da</strong>fuZnebuli konkretul meTodologi-<br />

ur xerxebze <strong>da</strong> mowodebuli <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad. in-<br />

terpretaciis procesi warmoaCens intepretatoris Semecne-<br />

biT SesaZleblobebs avtoris uflebebis <strong>da</strong>cviTa <strong>da</strong> gaTva-<br />

liswinebiT. Sesabamisad, kiTxvaze: gvaqvs Tu ara ufleba gavafarTovoT<br />

teqstis interpretaciis sazRvrebi, pasuxi calsaxad<br />

<strong>da</strong>debiTia. xolo kiTxvaze, SeiZleba Tu ara interpretaciis<br />

procesi iyos umarTavi, pasuxi aris calsaxad<br />

uaryofiTi.<br />

teqsti Sreobrivi sistemaa. jer kidev roman ingardeni<br />

wer<strong>da</strong>, rom teqstis struqtura Sreebad <strong>da</strong>yofil formulas<br />

warmoadgens, xolo avtorisagan teqstis zogadi perpeqtivis<br />

SerCevis procesi garkveuli sizustiT aireklavs mwerlis<br />

SemoqmedebiT resursebsa <strong>da</strong> stilistur Taviseburebebs. magram<br />

avtors ar ZaluZs srulganzomilebiani samyaros Seqmna,<br />

is sjerdeba calkeuli fragmentebis warmoCenas im pirobiT,<br />

rom avtoris SemoqmedebiTi intencionaloba swored aRniSnuli<br />

fragmentebis farglebSi ga<strong>da</strong>ikveTeba interpretatoris<br />

recefciul intencionalobasTan. gamomdinare aqe<strong>da</strong>n, erTi<br />

mxriv, avtorisa <strong>da</strong> mkiTxvelis intencionaloba <strong>da</strong>, meore<br />

mxriv, reduqciuli strategia, romlis miRmac ganirCeva teqstis<br />

struqturuli Sreebi, warmoadgens literaturul<br />

kritikasTan SeTavsebad bazisur fenomenologiur koncefciebs.<br />

literaturuli teqstis Semecnebis es Tavisebureba ganasxvavebs<br />

mxatvrul nawarmoebs samecniero naSromisagan: Tu<br />

mecnieruli narkvevis Semecnebis Sedegad warmoiqmneba an<br />

grovdeba codna, romelic aRniSnuli narkvevisgan <strong>da</strong>moukideblad<br />

arsebobs, literaturuli teqstis Semecneba safuZvels<br />

uyris faseuli esTetikuri gamocdilebis <strong>da</strong>grovebas.<br />

78


Sesabamisad, rac metad fragmentulia literaturuli<br />

teqsti <strong>da</strong> rac ufro farTo esTetikuri impulsebis generatorad<br />

gvevlineba igi, miT ufro maRalia misi mxatvruli<br />

Rirebuleba. <strong>da</strong> amis erT-erT mniSvnelovan <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebad<br />

<strong>qarTuli</strong> literaturis istoriaSi mixeil javaxiSvilis romani<br />

`jayos xiznebi~ mosCans.<br />

Tavs ar SegawyenT romanis irgvliv Seqmnili saliteraturo<br />

kritikis <strong>da</strong>wvrilebiTi mimoxilviT, mxolod aRvniSnav,<br />

rom misi interpretacia sakmaod mravalferovania: kritikosTa<br />

<strong>da</strong> <strong>literatura</strong>TmcodneTa nawili mas <strong>realizmis</strong><br />

literaturul mimdinareobas anac neorealisturi romanis<br />

Janrs miakuTvnebs, nawili _ viwrosocialuri romanisa, nawili<br />

modernistul WrilSi kiTxulobs, nawilic evropuli<br />

subieqtivisturi romanis tendenciebs Wvrets. visTvis `jayos<br />

xiznebi~ ukiduresad miTologizebuli teqstia, visTvis,<br />

piriqiT demiTologizebuli. albaT, ar SevcdebiT Tu vityviT,<br />

rom yvela wakiTxvas aqvs arsebobis ufleba, gar<strong>da</strong> im<br />

wakiTxvisa, romelic:<br />

1. avtoris koncefcias aqcevs intepretaciuli kliSes<br />

pirobebSi;<br />

2. sakuTar intepretacias miiCnevs imperatiulad swor<br />

versiad.<br />

pirvel SemTxvevaSi, kritikosi arRvevs avtoris uflebas<br />

<strong>da</strong> axorcielebs interpretaciul Zaladobas avtorze, meore<br />

SemTxvevaSi _ ugulvebelyofs Semecnebis procesis SesaZleblobebs<br />

<strong>da</strong> uSvebs uxeS Secdomas Tavad intepretaciis ideis<br />

mimarT. ra uwyobs xels interpretaciuli kliSeebis Camoyalibebas?<br />

erTi mxriv, hipertrofirebuli ideologizebuli<br />

manqana, rogorc mTavari gamRizianebeli, meore mxriv _ <strong>literatura</strong>TmcodneobiTi<br />

inercia, pasiuri mokrZaleba avtori-<br />

79


tetebis winaSe, rac xSirad aranakleb `efeqturia~ vidre<br />

pirveli. rodis iZens interpretacia imperatiul tons? rodesac<br />

kritikosi mxedvelobis are<strong>da</strong>n kargavs avtors, an _<br />

rodesac avtomatizdeba sakuTarive meTodologiis farglebSi.<br />

Tuki interpretacias gavaTavisuflebT am xelovnuri<br />

SezRudvebisgan, miviRebT Zalze saintereso Sedegs: interpretaciul<br />

Tavisuflebas, rogorc meTodologiur movlenas,<br />

<strong>da</strong>fuZnebuls teqstis realur SesaZleblobebze.<br />

vxelmZRvanelobdiT ra am TvalsazrisiT, ramdenime wlis<br />

winaT, monografiaSi `qronotopi antiutopiur romanSi. esqatologiuri<br />

antiutopiis interpretaciisaTvis~ (2005 w.)<br />

Cven warmovadgineT mixeil javaxiSvilis romanis `jayos<br />

xiznebi~ wakiTxvis inovaciuri versia. SevecadeT, wagvekiTxa<br />

romani erTi mxriv, antiutopiuri Janris <strong>da</strong> meore mxriv,<br />

liminalobis anTropologiuri Teoriis WrilSi. interpretaciis<br />

am models safuZvlad <strong>da</strong>edo konkretuli meTodologiuri<br />

principebi: pirvel yovlisa, <strong>da</strong>vefuZneT sakvlev teqstSi<br />

antiutopiuri JanrisTvis niSandoblivi iseTi motivaciuri<br />

maxasiaTeblebis realizebis tendencias, rogoricaa:<br />

koleqtiuri Sromisa <strong>da</strong> kvazinominaciis motivi; liderisa<br />

<strong>da</strong> fsevdo-lideris motivi; mecnieruli progresisa <strong>da</strong> teqnokratizmis<br />

motivi; SemoqmedebiTi gonis nivelirebis motivi;<br />

SiSis motivi; ojaxuri tradiciis destruqciis motivi;<br />

TviTmkvlelobis motivi; fsevdokarnavaluri <strong>da</strong> fsevdoritualuri<br />

motivi; parodirebis motivi.<br />

am motivTa detalurma ganxilvam teqstis faqtobrivi<br />

monacemebis doneze (qronotopi... 2005: 181-269) <strong>da</strong>, rac arsebiTia,<br />

maTi koordinirebis <strong>da</strong>dgenam avtoriseul fragmentebTan<br />

<strong>da</strong> teqstis zogadtipologiur sivrcesTan, migviyvana<br />

<strong>da</strong>skvnamde, rom aRniSnuli motivebis mxatvruli realizacia<br />

80


teqstSi iZens mkveTrad gamoxatul esqatologiur <strong>da</strong>tvir-<br />

Tvas, risi meTodologiuri analizic Tavsebadia liminalo-<br />

bis anu sazRvris anTropologiur TeoriasTan.<br />

am, garkveulwilad, moulodnelma eqsperimentma, miuxe<strong>da</strong>-<br />

vad imisa, rom Segviqmna intepretaciuli winaaRmdegoba ro-<br />

manis wakiTxvis tradiciul modelebTan, swored imitom, rom<br />

<strong>da</strong>efuZna mkacr meTodologiur principebs, Tavi <strong>da</strong>aRwia <strong>literatura</strong>TmcodneobiTi<br />

eTikis normebis <strong>da</strong>rRvevas <strong>da</strong> Tavisi<br />

niSa <strong>da</strong>ikava im interpretaciul dialogSi, romelic warmoebs<br />

`jayos xiznebis~ garSemo. Tumca, safrTxe yovelTvis arsebobs.<br />

maSinac, rodesac meTodologiur principebze gamar-<br />

Tul kritikas waradgen <strong>da</strong> maSinac, rodesac amas ar gaake-<br />

Teb. rogori SeiZleba iyos es safrTxe?<br />

Tomas elioti, ganixilav<strong>da</strong> ra saliteraturo kritikis<br />

sazRvrebsa <strong>da</strong> SesaZleblobebs, aRniSnav<strong>da</strong>, rom literaturuli<br />

kritikis umTavresi <strong>da</strong>niSnuleba `xelovnebis nimuSebis<br />

axsna-ganmarteba <strong>da</strong> gemovnebis <strong>da</strong>xvewaa~ (elioti 2005:<br />

71), romelic, mogvianebiT, Caanacvla fraziT `gageba <strong>da</strong> literaturiT<br />

tkbobis mxar<strong>da</strong>Wera~ (elioti 2005: 71), aqve miuTiTa,<br />

rom `tkboba~ <strong>da</strong> `gageba~ sulac ar aris gansxvavebuli<br />

movlenebi, aramed erTi <strong>da</strong> igive movlenis emociuri <strong>da</strong><br />

inteleqtualuri mxareebia. SeiZleba gesmodes, magram ver<br />

ganicdide siamovnebas, meore mxriv, Tu mxolod gsiamovnebs<br />

<strong>da</strong> ar gesmis, es niSnavs, rom siamovnebas mxolod sakuTari<br />

naazrevi<strong>da</strong>n iReb. rogorc erT, ise meore SemTxvevaSi interpretacia<br />

arasrulyofilia. maSasa<strong>da</strong>me, saliteraturo kritikis<br />

<strong>da</strong>yvana arc mxolod meTodologiur axsna-ganmartebaze<br />

SeiZleba <strong>da</strong> arc mxolod esTetikur siamovnebaze, aramed maT<br />

mTlianobaze.<br />

81


vfiqrobT, eliotis am mosazrebas Cveni moxsenebis <strong>da</strong>sa-<br />

wyisSi gamoTqmul azrTan mivyavarT: interpretaciis proce-<br />

sis, rogorc gaxsnili perspeqtivis, amocanas Seadgens teq-<br />

stis <strong>da</strong>faruli azris Semecneba, rac gulisxmobs, erTi<br />

mxriv, teqstis faqtobrivi moncemebis ganxilvasa <strong>da</strong> axsnaganmartebas<br />

garkveuli meTodologiuri normebis <strong>da</strong> ara ideologiuri<br />

kliSes farglebSi, meore mxriv ki _ esTetikuri<br />

gamocdilebis gamomuSavebas teqstis calkeuli fragmentebis<br />

mimarT, ara rogorc sayovelTao stan<strong>da</strong>rtisa, aramed rogorc<br />

individualuri recefciis formisa. msgavsi interpretaciuli<br />

strategia avtorisa <strong>da</strong> interpretatoris uflebebis<br />

Tanabrad <strong>da</strong>cvas gulisxmobs <strong>da</strong> interpretaciuli warmatebis<br />

winapirobad gvevlineba.<br />

Sesabamisad, warmatebulad SeiZleba CaiTvalos `jayos<br />

xiznebis~ nebismieri interpretacia, romelic icavs zemoT<br />

Camoyalibebul normebs, romanis yoveli axali, <strong>da</strong>sabuTebuli<br />

interpretacia ki un<strong>da</strong> moviazroT ara rogorc tradiciis<br />

<strong>da</strong>rRveva, aramed rogorc nacnobi teqstis kidev erTi axali,<br />

ucnobi rakursis aRmoCena.<br />

<strong>da</strong>mowmebani<br />

ratiani 2005: ratiani i. qronotopi antiutopiur romanSi. esqatologiuri<br />

antiutopiis interpretaciisaTvis. Tb.: 2005.<br />

elioti 2005: elioti t. s. kritikis sazRvrebi // sjani, #6. Tb.:<br />

2005.<br />

82

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!