qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze
qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze
qarTuli literatura modernizmisa da realizmis mijnaze
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong> literaturis instituti<br />
<strong>qarTuli</strong> <strong>literatura</strong> <strong>modernizmisa</strong><br />
<strong>da</strong> <strong>realizmis</strong> <strong>mijnaze</strong><br />
(eZRvneba mixeil javaxiSvilis <strong>da</strong><br />
niko lorTqifaniZis <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n<br />
130-e wlisTavs)<br />
Tbilisi 2010
UDC(uak)821.353.1.09<br />
q-279<br />
samecniero krebuli gamoica<br />
qalaq Tbilisis sakrebulos mxar<strong>da</strong>WeriT.<br />
re<strong>da</strong>qtori<br />
irma ratiani<br />
sare<strong>da</strong>qcio kolegia:<br />
ivane amirxanaSvili<br />
maka elbaqiZe<br />
miran<strong>da</strong> tyeSelaSvili<br />
mxatvari<br />
no<strong>da</strong>r sumbaZe<br />
kompiuteruli uzrinvelyofa<br />
TinaTin duglaZe<br />
© SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong> literaturis instituti,<br />
2010<br />
ISBN 978-9941-0-2514-3<br />
2
sarCevi<br />
bela wifuria<br />
ilias saxelmwifo universiteti<br />
Se<strong>da</strong>rebiTi literaturis instituti<br />
modernistuli gamocdileba saqarTveloSi.........................................3<br />
Tamaz vasaZe<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
sulierebis pirvelujredi.....................................................................19<br />
maia jaliaSvili<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
mixeil javaxiSvilis neorealizmi,<br />
rogorc modernizmis alternativa........................................................25<br />
inga milorava<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
keria _ miwa _ mamuli _ niko lorTqifaniZe................................34<br />
manana kvaWantiraZe<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
triqsteri rogorc antigmiri<br />
(mixeil javaxiSvilis `kvaWi kvaWantiraZe~)...................................40<br />
3
usu<strong>da</strong>n burjanaZe<br />
ivane javaxiSvilis saxelobis<br />
Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />
niko lorTqifaniZe _ a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>mcveli..................58<br />
nona kupreiSvili<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
mxatvruli <strong>da</strong> ekonomikuri diskursis<br />
korelacia `jayos xiznebis~ mixedviT................................................64<br />
irma ratiani<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti,<br />
ivane javaxiSvilis saxelobis<br />
Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />
teqstis interpretaciuli SesaZleblobebi.<br />
mixeil javaxiSvilis `jayos xiznebi~.................................................74<br />
4
ela wifuria<br />
ilias saxelmwifo universiteti,<br />
Se<strong>da</strong>rebiTi literaturis instituti<br />
modernistuli gamocdileba saqarTveloSi<br />
meoce saukunis <strong>da</strong>sawyisis saqarTveloSi modernistuli<br />
gamocdilebis arseboba mniSvnelovani movlenaa ara mxolod<br />
kulturuli, aramed sociokulturuli <strong>da</strong> istoriul-politikuri<br />
TvalsazrisiT. SeiZleba iTqvas, rom mTeli Semdegi<br />
periodis <strong>qarTuli</strong> kulturuli/sociokulturuli sinamdvilisaTvis<br />
am gamocdilebas iseTive mniSvneloba aqvs, rogoric,<br />
mTeli meoce saukunis manZilze, saqarTvelis pirveli<br />
respublikis arsebobas aRmoaCn<strong>da</strong> Tanamedrove <strong>qarTuli</strong> saxelmwifos<br />
ganviTarebis perspeqtivisTvis. ufro metic: SeiZleba<br />
vimsjeloT imazec, Tu ramdenad gansazRvra sazogadoebriv<br />
doneze <strong>da</strong>savluri kulturisadmi swrafvam saqarTvelos<br />
pirveli demokratiuli saxelmwifos Seqmnis miswrafeba,<br />
ramdenad iqonia <strong>da</strong>savlurma kulturulma arCevanma gavlena<br />
qveynis saxelmwifoebriv-politikur arCevanze. yovel<br />
SemTxvevaSi, <strong>da</strong>rwmunebiT SeiZleba iTqvas, rom <strong>da</strong>savluri<br />
tipis saxelmwifos Camoyalibebis mcdeloba saqarTveloSi<br />
imave sazogadoebrivma tendenciebma ganapiroba, ramac gansaz-<br />
Rvra <strong>da</strong>savluri tipis kulturuli garemos Seqmnis mcdelobac.<br />
amave dros, <strong>modernizmisa</strong>dmi <strong>da</strong> Tanamedrove <strong>da</strong>savluri<br />
kulturisadmi interesi, mTeli sabWoTa periodis ganmavlobaSi,<br />
swored iseve iyo SenarCunebuli, rogorc interesi<br />
<strong>da</strong>savluri tipis saxelmwifoebisadmi. aqac SegviZlia<br />
vimsjeloT urTierTganmapirobebel tendenciebze, erTi mxriv<br />
<strong>da</strong>savlur sazogadoebriv-politikur, meore mxriv ki kul-<br />
5
turul procesebSi integrirebis survilze. ufro zustad<br />
ki SegviZlia vTqvaT, rom saqarTveloSi <strong>da</strong>savluri tipis sazogadoebriv-politikuri<br />
mowyobis Seqmnis survils sabWoTa<br />
sinamdvileSic swored is sazogadoebriv-inteleqtualuri<br />
tendenciebi ganapirobebdnen, romlebic aRZravdenen interess<br />
Tanadrouli <strong>da</strong>savluri kulturisadmic. <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />
teqstebi, kulturuli memkvidreoba am periodSic<br />
moqmedeb<strong>da</strong> ufro farTo <strong>da</strong>savlur kulturul arealTan SemakavSirebeli<br />
funqciiT, rac aris kidec kulturis zogadi<br />
misia. amgvari midgomiT, saqarTveloSi modernistuli kulturuli<br />
tendenciis arseboba mniSvnelovania rogorc sinqronul<br />
droSi, meoce saukunis <strong>da</strong>sawyisSi, ise mTel Semdgom<br />
periodSi <strong>da</strong> dRemde.<br />
roca saqarTveloSi modernistuli gamocdilebis arsebobaze<br />
vmsjelobT, kiTxvebi ismis rogorc misi kulturuli,<br />
aseve sociokulturuli amocanebis mimarT: ra kulturuli<br />
winapirobebi hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturul-politikuri sivrcisadmi<br />
interess? ra mizniT xdebo<strong>da</strong> saqarTveloSi modernizmis,<br />
rogorc <strong>da</strong>savluri kulturis dominanturi stilis<br />
implementacia <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturuli gamocdilebis aTviseba?<br />
ramdenad srulad mox<strong>da</strong> saqarTveloSi modernizmis<br />
kulturuli (esTetikuri <strong>da</strong> msoflmxedvelobrivi) gamocdilebis<br />
a<strong>da</strong>ptacia? ramdenad Rirebuli mxatvruli produqcia<br />
Seiqmna saqarTveloSi modernistuli kulturuli gamocdilebis<br />
safuZvelze? ramdenad didi zegavlena hqon<strong>da</strong> modernistuli<br />
stilis a<strong>da</strong>ptacias <strong>qarTuli</strong> kulturis ganviTarebaze?<br />
SegviZlia Tu ara, sabolood, vaRiaroT ara mxolod<br />
qarTul teqstebSi calkeuli modernistuli niSnebis arseboba,<br />
aramed erTiani kulturuli situaciis, <strong>qarTuli</strong> mo-<br />
6
dernizmis arsebobac? ra adgili aqvs qarTul modernizms<br />
<strong>da</strong>savluri modernizmis erTian kulturul sinamdvileSi?<br />
SegviZlia Tu ara vimsjeloT <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />
kulturis/azrovnebis wvlilze ruseTis imperiis rRvevisas<br />
saqarTvelos <strong>da</strong>moukidebeli, <strong>da</strong>savlur-demokartiuli arCevanis<br />
ganxorcielebaSi? tician tabiZis saprogramo werili<br />
`cisferi yanwebiT~ naTlad gviCvenebs saqarTvelos saxelmwifoebrivi<br />
arCevanisadmi modernistTa erTian pozicias,<br />
rac, cxadia, <strong>qarTuli</strong> kulturuli <strong>da</strong> sociokulturuli<br />
garemos saerTo ganwyobebzec zemoqmedeb<strong>da</strong>. rusuli koloniuri<br />
gamocdilebis Sefasebisas, misi Sexedulebebi Seesabameba<br />
<strong>qarTuli</strong> kulturis arealSi mecxramete sukuneSive arsebul<br />
antikoloniur ganwyobas, magram ufro calsaxad aris verbalizebuli:<br />
`mecxramete saukunis <strong>da</strong>sawyisi xdeba ukanaskneli<br />
qartexili <strong>qarTuli</strong> politikuri cxovrebis, romelmac gansazRvra<br />
mTeli Semdegi yofna. saqarTvelom <strong>da</strong>karga Tavisi<br />
saxe, rogorc saxelmwifom. am dRi<strong>da</strong>n yoveli dRe TiTo<br />
lursmans umatebs mis kubos. Tan<strong>da</strong>Tan mtkicdeba ruseTis<br />
gavlena qarTul samoqalaqo cxovrebaze. Zveli <strong>qarTuli</strong><br />
suli jer mZlavrobs, magram aRdgomis magier iferfleba~<br />
(tabiZe 1916). amave dros, 1916 wlis <strong>da</strong>sawyisSi <strong>da</strong>weril am<br />
werilSi cxa<strong>da</strong>d Cans, rom modernistebi emzadebian saqarTveloSi<br />
axali sinamdvilis <strong>da</strong>dgomisTvis. pirveli msoflio<br />
omis mimdinareoba maT axali istoriul-politikuri realobis<br />
Seqmnis SesaZleblobaze miuTiTebs, Tavad ki am procesSi<br />
<strong>qarTuli</strong> inteleqtualuri <strong>da</strong> SemoqmedebiTi aqtivobis rols<br />
acnobiereben: `xolo dRes iwyeba Zirianad Secvla <strong>qarTuli</strong><br />
azrovnebis, saukunod <strong>da</strong>Crdiluli warsuli cocxldeba <strong>da</strong><br />
saqarTvelos saxelmwifoebrivi tradiciebi dgebian, <strong>da</strong>monebuli<br />
suli ubrundeba Tavis Zvel budes. ramdena<strong>da</strong>c gaiz-<br />
7
deba erovnuli Segneba, imdenad vuaxlovdebiT warsuls <strong>da</strong><br />
inakvTeba <strong>qarTuli</strong> idea. saqarTvelos xelovnebis momavalic<br />
am ideis gaSliT gaizomeba~ (tabiZe 1916).<br />
<strong>modernizmisa</strong>dmi kulturuli miswrafeba, rogora<strong>da</strong>c is<br />
pirvelad grigol robaqiZis, sxva cisferyanwelebis, galaktionis<br />
SemoqmedebaSi, meoce saukunis aTiani wlebis, ruseTi<br />
imperiis mier kolonizebul saqarTveloSi iqmneba, cxadyofs,<br />
rom qarTveli avtorebi aSkarad gamoxataven interess ara<br />
rusuli, aramed sakuTriv <strong>da</strong>savluri kulturuli sivrcisadmi.<br />
SeiZleba iTqvas, rom rusuli kulturis sivrceSic<br />
maT ainteresebT `vercxlis xanis~ avtorebis modernistuli<br />
teqstebi. maSin, roca kulturuli kavSiris TvalsazrisiT<br />
rusuli kultura gacilebiT ufro xelmisawvdomia <strong>da</strong> arsebobs<br />
kidec pirovnuli <strong>da</strong> teqstualuri kontaqtebis mravali<br />
faqti, qarTul modernizmSi deklarirebulia miswrafeba<br />
swored evropuli kulturisaken. tician tabiZec werilSi<br />
`cisferi yanwebiT~ aanalizebs rusul kulturul garemos,<br />
Tumca saubrobs rusul <strong>literatura</strong>Si modernizmis ararelevantur<br />
modificirebaze <strong>da</strong> modernistuli gamocdilebis<br />
a<strong>da</strong>ptaciisaTvis uSualo wyarod evropul teqstebs asaxelebs.<br />
qarTvelo modernistebis msgavsi Sexedulebebi SeiZleba<br />
aRviqvaT rogorc modernizmis avTenturi sinamdvilis ga-<br />
Tavisebis survili <strong>da</strong>, aseve, antikoloniuri gancdis gamoxatuleba:<br />
qarTveli modernistebi ar aRiareben metropoliis<br />
kulturisadmi imgvar <strong>da</strong>qvemdebarebul <strong>da</strong>mokidebulebas, roca<br />
periferiaSi fasobs <strong>da</strong> upiratesad miiCneva centris kulturuli<br />
tendenciebi, kulturuli teqstebi <strong>da</strong> figurebi.<br />
1910-ian wlebSi, <strong>qarTuli</strong> modernizmis warmoSobisas, ruse-<br />
Tis imperiis mier, cxadia, xorcieldebo<strong>da</strong> imperiuli politika,<br />
maT Soris kulturis donezec, magram Tavisi Tanmim-<br />
8
devrulobiT is ver Seedrebo<strong>da</strong> sabWour kulturul poli-<br />
tikas, roca periferiaze centris kulturis dominanturi<br />
gavlenis <strong>da</strong>mkvidreba ufro agresiulad <strong>da</strong> mizanmimarTulad<br />
xdebo<strong>da</strong>. qarTveli modernistebis mier evropis, <strong>da</strong> sakuTriv,<br />
parizis, rogorc kulturuli centris deklarireba Tavis-<br />
Tavad Seesabameba evropuli modernistuli kulturis realobas<br />
(iaSvili 1916). meore mxriv, vropis, rogorc kulturuli<br />
centris pozicionireba gamoxatavs antikoloniur<br />
suliskveTebas <strong>da</strong> ewinaaRmdegeba rusuli kulturul-politikuri<br />
sivrcis aRmatebulad aRiarebis tendencias, rac koloniuri<br />
gamocdilebis pirvel etapze, mecxramete saukunis<br />
pirvel naxevarSi, aseTi sagrZnobi iyo qarTul sociokulturul<br />
sivrceSi. Tumca rusuli kulturul-politikuri<br />
<strong>da</strong>winaurebis imperiuli miTis rRveva ukavSirdeba ara uSualod<br />
qarTvel modernistebs, aramed maT wina Taobas, <strong>da</strong><br />
sakuTriv ilia WavWavaZes, romelmac am amocanis Sesruleba<br />
jer kidev `mgzavris werilebSi~ <strong>da</strong>iwyo, roca am antikolonuri<br />
suliskveTebis teqstis <strong>da</strong>sawyisSive, rusuli etlisadmi<br />
frangi nacnobis <strong>da</strong>mcinavi poziciiT (`magiT <strong>da</strong>dis?!<br />
imitomac Sors aris wasuli!..~) gvamcno, rom ruseTis imperiis<br />
saxelmwifoebriv-kulturuli procesi TavisTavad CamorCeba<br />
evropis winsvlas. rusuli centris upiratesobis<br />
modelis rRvevas uSualod <strong>da</strong>savluri realobisadmi, kulturuli<br />
<strong>da</strong>, gansakuTrebiT, sazogadoebrivi <strong>da</strong> politikuri<br />
mowyobisadmi interesis gaRvivebis mizans emsaxureba ilia<br />
WavWavaZis asobiT publicisturi werili. amdenad, SeiZleba<br />
iTqvas, rom centrisa <strong>da</strong> periferiis imperiuli mimarTebis<br />
moSlis amocana qarTveli modernistebis gamosvlis droisaTvis<br />
ukve Sesrulebulia <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri kulturisadmi ma-<br />
Ti <strong>da</strong>mokidebuleba, rusuli kulturis dominantobis sa-<br />
9
nacvlod <strong>da</strong>savluri gamocdilebis a<strong>da</strong>ptaciis survili, uSualo<br />
gagrZelebaa ilia WavWavaZis mier qarTul kulturul<br />
garemoSi <strong>da</strong>mkvidrebuli xedvisa. swored am xedvas Seesabameba<br />
is miznebic, romelTa mixedviTac xdebo<strong>da</strong> <strong>qarTuli</strong><br />
kulturis <strong>da</strong>savluri gamocdilebasTan sinqronizacia, `qar-<br />
Tuli kulturis gamarTva msoflio radiusiT~ (t. tabiZe).<br />
am fonze qarTveli modernistebi rusul kulturasTan mimarTebis<br />
koloniur models cvlian centris gadmonacvlebis,<br />
<strong>qarTuli</strong> kulturis centrulobis modeliT, rac realobad<br />
iqceva saqarTvelos pirveli respublikis periodSi, roca<br />
mTeli ruseTis yofili imperiis farglebSi swored Tbilisi<br />
gaxdeba `kulturuli oazisi~, rusi modernistebis TavSesafari,<br />
`aRTqmuli qveyana~ (o. mandelStami) (nikolskaia<br />
2000).<br />
imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, rom qarTveli modernistebis mier Catarebuli<br />
muSaoba, upiratesad, kulturul-esTetikur arealSi<br />
mimdinareob<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savluri gamocdilebis a<strong>da</strong>ptacia zegavlenas<br />
axden<strong>da</strong> siciokulturul arealze, rac, Tavis<br />
mxriv, gavlenas axden<strong>da</strong> qveynis <strong>da</strong>savluri mimarTulebiT<br />
ganviTarebis strategiaze. niSandoblivia, rom es mimarTeba<br />
qarTveli avtorebis pirvelive saprogramo teqstebSia deklarirebuli.<br />
nacionalur funqciaze, saqarTvelos ganaxlebis<br />
mizanze orientacia gacxadebulia paolo iaSvilis `pirvelTqmaSi~.<br />
teqstSi gabneuli kodebiT SeiZleba saqarTvelos<br />
saxis rekonstruireba, rogora<strong>da</strong>c is aRiqmeba cisferyanwelTa<br />
mier: saqarTvelo aris maradi, magram misi arseba<br />
axla landuria <strong>da</strong> mdumarebiT <strong>da</strong>mSvidebuli, saqarTvelos<br />
xalxi aris usxivo <strong>da</strong> <strong>da</strong>viwyebuli, magram didebiT <strong>da</strong>gvirgvinebis<br />
Rirsi, saqarTvelos sxeuls <strong>da</strong>patronebian yalbi<br />
mqa<strong>da</strong>geblebi, magram saqarTvelos axalgazrdebi qveynis mo-<br />
10
mavlisaTvis gaerTiandebian <strong>da</strong> maTi ideebi <strong>da</strong> energia mo-<br />
itans ganaxlebas (iaSvili 1916). manifestSi, jgufis misiis<br />
Semcvel dokumentSi, warmoCenilia, rom SemoqmedebiT ganax-<br />
lebis ideas ordeni akavSirebs, zoga<strong>da</strong>d, qveynis ganaxlebis<br />
ideasTan, xolo <strong>da</strong>savluri sivrci<strong>da</strong>n gamocdilebis aTvisebisas<br />
isini rogorc sakuTriv esTetikur, aseve zogad doneze<br />
cvlian qveynis sinamdviles. am mxriv qarTveli modernistebis<br />
miznebi SeiZleba ganvixiloT ara mxolod esTetikur,<br />
aramed socialur movlenad, rac TavisTavad Seesabameba iurgen<br />
habermasis mier esTetikuri <strong>da</strong>, ufro zoga<strong>da</strong>d, kulturuli<br />
modernizmis amocanebis ganxilvas, rogorc mravalmxrivi<br />
socialuri modernizaciis amocanebis winapirobisa<br />
(habermasi 1993.). am konteqstSi logikuri Cans qarTveli<br />
modernistebis mier nacionaluri identobis axleburad gaazrebis<br />
mcdelobebi, rac zog SemTxvevaSi idealizebulia `qar-<br />
Tuli messianizmis~ (g. leoniZe) ideamde, zog SemTxvevaSi ki<br />
sakmaod pragmatul-inteleqtualur pozicias gulisxmobs,<br />
rac ukavSirdeba evropeizaciis procesis garduvalobis fonze<br />
nacionaluri kulturuli saxis gacnobierebas _ evropuli<br />
kulturis winaSe mtkice poziciis mosapoveblad (`rogorc<br />
un<strong>da</strong> gaTavdes omi, aSkaraa wina aziaSi evropa SemoaRebs<br />
kars <strong>da</strong> am dros Cven un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vxvdeT SeWurvili erovnuli<br />
SemecnebiT, erovnuli kulturis yvela folaqeb Sekruli~)<br />
(tabiZe 1916).<br />
am fonze iqmneba qarTul garemoSi modernistuli kulturuli<br />
stilisa <strong>da</strong> kulturuli figurebis sociokulturuli<br />
funqciac. gansxvavebiT mecxramete saukunis mwerlis<br />
sociokulturuli saxisagan, rac, uwinaresad, ukavSirdeba<br />
zneobrivi misiisa <strong>da</strong> identobis <strong>da</strong>mcvelis funqciis mqone<br />
nacionaluri lideris rols, modernizmis epoqis mwerals<br />
11
<strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, mwerlobas, morgebuli aqvs kulturtregeris<br />
statusi <strong>da</strong> am funqciT moqmedebs sociumSi. TavisTavad es<br />
statusi uzrunvelyofs maTTvis lideris rols, ramdena<strong>da</strong>c<br />
ganaxlebasTan, TanamedroveobasTan, ganviTarebis perspepeqtivasTan<br />
<strong>da</strong>kavSirebis misiiT swored isini gamodian. Tumca ni-<br />
Sandoblivia, rom qarTveli modernistebi mwerlis figurisa<br />
<strong>da</strong> literaturuli qmnilebebis ufro tradiciul, samocianelTa<br />
mier <strong>da</strong>mkvidrebul statuss <strong>da</strong>ubrundebian sabWourtotalitaruli<br />
reJimis pirobebSi, roca mTeli modernistuli<br />
Taoba akeTebs axal kulturul arCevans, sabWouri kulturis<br />
fasadis miRma qmnis nacionaluri orientaciis kulturas<br />
<strong>da</strong> xels uwyobs <strong>qarTuli</strong> nacionaluri identobis SenarCunebas<br />
_ amjerad ara <strong>da</strong>savlur sivrceSi integraciis<br />
gziT, rac obieqtur pirobebSi SeuZlebeli xdeba, aramed<br />
rusul-sabWouri sivrcisagan kulturul-inteleqtualuri<br />
<strong>da</strong> RirebulebiTi izolaciis strategiis meSveobiT.<br />
niSandoblivia, rom cisferyanwelebis, rogorc pirveli<br />
modernistuli <strong>da</strong>jgufebis mier <strong>da</strong>saxuli <strong>da</strong>savluri kulturuli<br />
<strong>da</strong> sazogadoebrivi orientirebi aqtualuria saqar-<br />
TveloSi modernizmis arsebobis mTeli periodis ganmavloba-<br />
Si. maSinac, roca calkeuli avtorebi an jgufebi e<strong>da</strong>vebian<br />
erTmaneTs ama Tu im konkretuli modernistuli mimdinareobisadmi<br />
kuTvnilebis an pirovnuli <strong>da</strong>pirispirebis niSniT<br />
(iqneba es futuristebis polemika cisferyanwelebTan, an,<br />
Tun<strong>da</strong>c, konstantine gamsaxuridias polemika grigol robaqiZesTan),<br />
sa<strong>da</strong>vo ar xdeba <strong>da</strong> ar ga<strong>da</strong>isinjeba <strong>da</strong>savluri<br />
kulturuli sivrcisadmi orientacia. <strong>da</strong> maSinac, roca esTetikuri<br />
poziciis Seqmnisas deklarirebulia <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong><br />
aRmosavluri, an <strong>da</strong>savluri <strong>da</strong> nacionaluri esTetikis sin-<br />
Tezi (konstantine gamsaxurdiasTan, an, cxadia, tician tabi-<br />
12
ZesTan, romelic hafizis <strong>da</strong> prudonis, besikisa <strong>da</strong> bodleris<br />
poetikis Serwymaze, Tu axal qarTveli poetSi rusTavelisa<br />
<strong>da</strong> malarmes Sexvedraze saubrobs), an, Tun<strong>da</strong>c, roca evropuli<br />
modernistuli figurebis nacvlad klasikur evropul<br />
memkvidreobaze keTdeba aqcenti (`akademiuri asociaciis mier~),<br />
es mainc <strong>da</strong>savlur kulturuli realobaSi integraciis<br />
<strong>da</strong> am gziT <strong>qarTuli</strong> kulturis ganaxlebis amocanis nawilad<br />
ganixileba.<br />
ramdenad srulfasovnad ganviTar<strong>da</strong> modernizmi saqarTveloSi,<br />
an gax<strong>da</strong> Tu ara <strong>qarTuli</strong> modernizmi, iurgen habermasis<br />
sityvebiTve rom vTqvaT kidev erTi <strong>da</strong>usrulebeli proeqti<br />
modernizaciisa? istoriuli realobi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />
modernizmis kulturuli procesis ganviTarebisTvis saqar-<br />
Tvelos aT welze odnav meti ergo _ Tuki aTvlas <strong>da</strong>viwyebT<br />
`cisferi yanwebis~ gamosvliT, 1916 wli<strong>da</strong>n, gamodis,<br />
rom Tavisufali <strong>da</strong> aqtiuri ganviTarebisaTvis modernizms,<br />
saqarTvelos gasabWoebamde, xuTiode weli aqvs. 1921 wli<strong>da</strong>n<br />
ramdenime wlis ganmavlobaSi, mxolod 1920-iani wlebis bolomde,<br />
kulturaze sabWouri, sakuTriv ki beriaseuli agresiuli<br />
kontrolis pirobebSic, jer kidev iwereba modernistuli<br />
teqstebi, rac 1930-iani wlebis <strong>da</strong>mdegs, kulturaze<br />
totalitaruli sabWouri kontrolis <strong>da</strong>myarebisas wydeba.<br />
amdenad, <strong>qarTuli</strong> modernizmi ara Tu <strong>da</strong>usrulebeli, aramed<br />
Sewyvetili proqtia, kulturuli procesis wyveta <strong>da</strong>kavSirebulia<br />
sastik <strong>da</strong> sisxlian istoriuli procesTan. am fonze<br />
SegviZlia vimsjeloT imazec, Tu ramdenad Zlieri iyo<br />
saqarTveloSi modernizmis talRa, Tuki, amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
dRemde aqtualuria is kulturul produqcia <strong>da</strong> Tavad<br />
kulturuli procesi, romelsac <strong>qarTuli</strong> kulturis istoriaSi<br />
ganviTarebis aTiode weli eTmobo<strong>da</strong>. am periodSi mo-<br />
13
dernizmis esTetikiT Seqmnili, modernizmis saxeliT produ-<br />
cirebuli literaturuli teqstebis mxatvruli Rirebuleba<br />
aRiarebulia qarTveli mkiTxvelis <strong>da</strong> <strong>qarTuli</strong> literaturismcodneobis<br />
mier. raodenobriva<strong>da</strong>c swored am periodze<br />
modis <strong>qarTuli</strong> literaturisTvis umniSvnelovanes teqstTa<br />
<strong>da</strong> umniSvnelovanes literaturul figuraTa didi wili _<br />
galaktionis asobiT simbolisturi lirikuli Sedevri <strong>da</strong><br />
Sedevrebis wignad wodebuli `artistuli yvavilebi~, tician<br />
tabiZis, paolo iaSvilis, valerian gafrin<strong>da</strong>Svilis, kolau<br />
nadiraZis, giorgi leoniZis, grigol robaqiZis simbolisturi<br />
lirika <strong>da</strong> eseistika, grigol robaqiZis romani `gvelis<br />
perangi~ <strong>da</strong> misi piesebi, niko lorqifaniZis impresionistuli<br />
novelebi, konstantine gamsaxur<strong>da</strong>s eqspresionistuli<br />
novelebi <strong>da</strong> misi romani `dionisos Rimili~, demna Sengelaias<br />
romani `sanavardo~, leo qiaCelis modernistuli novelebi,<br />
mixeils javaxiSvilis fsiqoanalitikuri proza <strong>da</strong><br />
modernistuli problematikiT gajerebuli misi romanebi<br />
`TeTri sayelo~ <strong>da</strong> `jayos xiznebi~, simon Ciqovanis futuristuli<br />
leqsebi <strong>da</strong> sxva. Sesabamisad, 1910-1920-ian wlebSi<br />
modernistuli kulturis farglebSi SegviZlia araerTi literaturuli<br />
teqstis, individualuri avtoris <strong>da</strong>, aseve avtorTa<br />
<strong>da</strong>jgufebis (`cisferi yanwebi~, `H2SO4~, `akademiuri<br />
asociacia~), <strong>da</strong>jgufebaTa saxeliT gamocemuli perioduli<br />
organoebis, originaluri teqstebis identificireba, rac <strong>da</strong>savlur<br />
garemosTanac konteqstualizebulia evropuli modernistuli<br />
teqstebis Targmanebisa <strong>da</strong> esseistur-analitikuri<br />
refleqsiis meSveobiT. modernistuli esTetika vrceldeba<br />
<strong>qarTuli</strong> literaturis areali<strong>da</strong>n <strong>da</strong> moicavs mTel<br />
kulturul-SemoqmedebiT sinamdviles _ mxatvrobis, Teatris,<br />
kinos sivrces. literaturuli procesis TavisTavadi<br />
14
mTlianoba <strong>da</strong> moculoba, <strong>da</strong> masTan kavSirSi, mTeli saxelovnebo<br />
sivrcis farglebSi aRqmuli <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />
mxatvroba, Teatri, kino (irakli gamrekelis, Salva qiqoZis,<br />
elene axvledianis, lado gudiaSvilis, petre ocxelis,<br />
<strong>da</strong>viT kakabaZis modernistuli esTetikiT Seqnmili namuSevrebi,<br />
kote marjaniSvilisa <strong>da</strong> sandro axmetelis speqtaklebi,<br />
kote miqaberiZis, nikoloz Sengelaias filmebi)<br />
gvi<strong>da</strong>sturebs, rom modernizmi im periodis saqarTveloSi<br />
namdvilad aris dominantuli kulturuli stili, romelic<br />
moicavs kulturis yvela sferos <strong>da</strong> TiTqmis yvela avtors,<br />
maT Soris, maTac, vinc sabWoTa periodSi savsebiT aramodernistuli<br />
statusiT, sabWoTa kulturuli sivricisadmi kuTvnilebis<br />
niSniT, Sesabamisi teqstebiT iyvnen popularizebulni<br />
(magaliTad, cnobili sabWouri teqstis `dediserTa<br />
leninTan~ avtori, sandro SanSiaSvili, amave dros, cisferyanwelTa<br />
megobrad <strong>da</strong> modernistuli piesis, `berdo zmanias~<br />
avtorad gvevlineba, cnobili sabWoTa kritikosi, besarion<br />
JRenti _ qarTvel futuristad a.S).<br />
cxadia, sabWoTa Zalas, romelic, istoriuli kataklizmebis<br />
Sedegad, modernizmis amgvar aqtivobas Sewyvet<strong>da</strong>, mar-<br />
Tlac mZlavri moqmedebebi <strong>da</strong>sWirdebo<strong>da</strong> Tavisi agresiis gansaxorcieleblad.<br />
sxva<strong>da</strong>sxva etapze sabWoTa xelisufleba<br />
sxva<strong>da</strong>sxva meTodebiT moqmedebs <strong>da</strong> am process Tavisi qronologia<br />
aqvs: koniunqturuli sabWouri teqstebis Seqmnis<br />
moTxovna <strong>da</strong> msgavsi teqstebis gamoCena, jer kidev Tavisufali<br />
SemoqmedebiTi produqciis gverdiT, rac 1920-iani<br />
wlebis bolo<strong>da</strong>nve TvalsaCinoa modernist avtorebTan; amave<br />
periodi<strong>da</strong>n _ modernistuli <strong>da</strong>jgufebebis <strong>da</strong>Sla; 1930-iani<br />
wlebis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n _ modernistuli esTetikis sruli gamodevna<br />
kulturis sivrci<strong>da</strong>n; amave periodi<strong>da</strong>n _ TvalsaCino<br />
15
mweralTa figurebis `gasabWoeba~, sabWouri kulturis konteqstSi<br />
moqceva, maTTvis sabWouri socialuri statusis Seqmna<br />
<strong>da</strong> sabWouri jildoebiT <strong>da</strong>jildoeba; amave dros, metnaklebad<br />
`xelisSemSlel~ modernist avtorTa identificireba<br />
<strong>da</strong> maTi izolacia (Tun<strong>da</strong>c, grigol robaqiZis gandevna<br />
qveyni<strong>da</strong>n); 1937 wlisTvis ki _ amgvar avtorTa (tician<br />
tabiZis, mixeil javaxiSvilis, nikolo miwiSvilis, paolo<br />
iaSvilis) fizikuri ganadgureba; maTi teqstebis blokireba<br />
(ZiriTa<strong>da</strong>d, 50-ian wlebSi reabilitaciamde); amave wlebSi,<br />
qveynis mosaxleobis im nawilis fizikuri ganadgureba an ga<strong>da</strong>saxleba,<br />
vinc nacionalur, religiur Tu <strong>da</strong>savluri Rirebulebebs<br />
aRiareb<strong>da</strong> <strong>da</strong> modernistuli kulturis momxmareblis<br />
potencials flob<strong>da</strong>; modernistuli kulturis aRqmis<br />
praqtikis moSla <strong>da</strong> gamocdilebis amoSla sazogadoebrivi<br />
mexsierebi<strong>da</strong>n; amis sanaclod sabWouri ideologizirebuli<br />
kulturis indoqtrinacia; <strong>da</strong>savluri modernistuli kulturis<br />
blokireba <strong>da</strong> qarTveli mkiTxvelis Tavisufali inteleqtualuri<br />
ganviTarebis procesis xelis SeSla; <strong>qarTuli</strong><br />
modernizmis ignorireba an <strong>da</strong>mamcrobeli Sefaseba (cnobil<br />
qarTvel mweralTa Semoqmedebis modernistuli periodis saxeldeba<br />
`ymawvilur senad~ Tu `gulubryvilo gatacebebad~,<br />
mweralTa Sesaxeb Seqmnil gamokvlevebSi maTi teqstebis modernistuli<br />
Sinaarsis miCqmalva, qarTvel mweralTa modernistuli<br />
teqstebis sanacvlod maTive realisturi teqstebis<br />
popularizacia <strong>da</strong> a.S.). SeiZleba iTqvas, rom sabWoTa agresia<br />
<strong>qarTuli</strong> modernizmis mimarT iseTive mizanimimarTuli<br />
iyo, rogoric <strong>qarTuli</strong> aristokratiuli gvarebis <strong>da</strong>, rac<br />
mTavaria, <strong>qarTuli</strong> qristianuli kulturisa <strong>da</strong> eklesiis mimarT.<br />
es kidev erTxel migviTiTebs <strong>qarTuli</strong> modernizmis<br />
TavisTavad mniSvnelobaze, iseve, rogorc sabWoTa xelisuf-<br />
16
lebis mier am mniSvnelobis gacnobierebis faqtze. amasTanave,<br />
drois mdinarebis fonze, cxa<strong>da</strong>d Cans modernistuli kulturis<br />
<strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, a<strong>da</strong>mianuri Rirebulebebis saboloo upiratesoba<br />
TviT mZlavr <strong>da</strong> agresiul sabWoTa sistemaze: totalitaruli<br />
reJimebi marcxdeba, modernistuli kulturuli<br />
memkvidreobisadmi interesi ki mxolod izrdeba. es kanonzomiereba<br />
warmoCenilia meoce saukunis meore naxevris erTerTi<br />
umniSvnelovanesi poetis, rusuli modernizmis namdvili<br />
memkvidris, iosif brodskis TvalsazrisSic, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />
kacobriobam meoce saukunis didi totalitaruli<br />
reJimebis <strong>da</strong>marcxeba imis ZaliTac SeZlo, rom msoflioSi,<br />
<strong>da</strong> Tavad am qveynebSive, arsebob<strong>da</strong> individualisturi (anu<br />
modernistuli) kulturuli gamocdileba. amave dros, sab-<br />
WoTa periodSi <strong>qarTuli</strong> modernistuli kulturuli memkvidreobis<br />
ignorirebiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri sivrcisagan izolaciiT<br />
miRebuli Sedegi gamoixateba imaSic, rom <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />
gamocdileba ar aris moqceuli msoflio modernizmis<br />
konteqstSi. is rCeba lokalur qarTul <strong>da</strong>, aseve,<br />
garkveuli saxiT, rusul kulturul garemoSi aRiarebul<br />
faqtad, modernizmis avTentur <strong>da</strong>savlur sivrceSi ki kvlav<br />
legitimacias saWiroebs.<br />
niSandoblivia isic, 1990-iani wlebi<strong>da</strong>nve, sabWouri sistemisagan<br />
gaTavisuflebis pirvelive etapi<strong>da</strong>nve, saqarTvelo-<br />
Si, uwinaresad, <strong>da</strong>iwyo sazogadoebriv sivrceSi <strong>qarTuli</strong> modernistuli<br />
kulturis <strong>da</strong>brunebis procesi. Tuki sabWoTa<br />
periodSi am kulturul memkvidreobasTan kavSiri araformalur,<br />
individualur SemTxvevebSi iyo SenarCunebuli, postsabWoTa<br />
periodSi am kavSiris aRdgena, modernistuli literaturuli<br />
figurebis saTanado Sefasebis, teqstebis saTanado<br />
interpretaciis procesi ufro farTod, formalur li-<br />
17
teraturul-akademiur doneze <strong>da</strong>iwyo. axalgazr<strong>da</strong> avtorTa<br />
<strong>da</strong>, rac niSandoblivia, axladSeqmnil <strong>da</strong>jgufebaTa (`qronofagebi~,<br />
`reaqtiuli klubi~ <strong>da</strong> sxva) SemoqmedebiT Camoyalibebis<br />
procesSi ki swored 1910-1920-ian wlebis qarTul modernistul<br />
(simbolistur <strong>da</strong> avangardistul) gamocdilebas<br />
mieniWa gansakuTrebuli roli. sanam kulturuli komunikacia<br />
<strong>da</strong>myardebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>savlur literaturul sinamdvilesTan, qar-<br />
Tuli literaturul-kulturuli garemos liberalizaciis,<br />
inovaciuri tendenciebis gamokveTis, ararealistur-aranormatiul<br />
esTetikur procesebSi reorientaciis amocana kvlavac<br />
qarTulma modernizmma Seasrula. amjera<strong>da</strong>c saqarTveloSi<br />
modernistuli tradiciis arseboba SeiZleba ganvixiloT,<br />
rogorc qveynis xelmeore <strong>da</strong>savluri kulturuli, sociokulturuli<br />
<strong>da</strong>, aseve, politikuri arCevanis winapiroba. amave<br />
dros, qarTul kultura <strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, saqarTvelo, ara<br />
mxolod Suasaukuneebis klasikuri kulturis, aramed, mniSvnelovanwilad,<br />
modernistuli gamocdilebis arsebobiT <strong>da</strong><br />
mis ganviTarebiT moipovebs sayrdenebs msoflios Tavisufal<br />
kulturul sivrceSi TviT<strong>da</strong>samkvidreblad.<br />
<strong>da</strong>mowmebani:<br />
tabiZe 1916: tabiZe t. `cisferi yanwebiT~. J. `cisferi yanwebi~, # 2.<br />
1916.<br />
iaSvili1916: iaSvili p. `saqarTvelos Semdeg uwmindesi qveyana aris<br />
parizi. adide, xalxo, es Cveni mrisxane qalaqi~. `pirvelTqma~. J. `cisferi<br />
yanwebi~, # 1. 1916.<br />
nikolskaia 2000: Никольская Т. «Фантастический город»: Русская<br />
культурная жизнь в Тбилиси: 1917-1921. М.: Пятая страна, 2000.<br />
habermasi 1993: Habermas J. Modernity – An Incomplete Project, in:<br />
Postmodernism: A Reader, ed. Thomas Docherty. New York: Harvester Wheatsheat,<br />
1993.<br />
18
Tamaz vasaZe<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
sulierebis pirvelujredi<br />
mwerlis Rrma emociuri kavSiri Tavis mTavar faseulobebTan<br />
mu<strong>da</strong>m sagrZnobia niko lorTqifaniZis prozaSi. iSviaTia<br />
sulis sisufTavisken, keTilSobilebisken, a<strong>da</strong>mianur<br />
urTierTobaTa guliTadi harmoniulobisken ase gatacebiT<br />
mswrafveli prozaikosi meoce saukuneSi. upirvelesad es<br />
qmnis niko lorTqifaniZis pirovnul-mwerluri ieris gamor-<br />
Ceul momxibvlelobas.<br />
sulieri sinaTlis <strong>da</strong> sifaqizis, sulieri aristokratizmis<br />
bedi uxeS realobaSi, misi Sejaxeba cxovrebis simkacresTan,<br />
disharmoniasTan niko lorTqifaniZis mxatvruli<br />
xedvis, mtkivneuli fiqris ZiriTadi sagania.<br />
yvelaze mniSvnelovan sulier-moralur faseulobaTa<br />
Semkrebia niko lorTqifaniZisTvis ojaxis fenomeni, romelsac<br />
qarTul faseulobaTa sistemaSi gansakuTrebuli adgili<br />
ukavia. igi Semoinaxavs umTavres erovnul tradicias _ a<strong>da</strong>mianur<br />
urTierTobaTa siwrfeles <strong>da</strong> siTbos, humanurobas.<br />
1910 wels, Tavisi literaturuli cxovrebis <strong>da</strong>sawyisSi,<br />
niko lorTqifaniZe wers miniaturas `ojaxi~, romelSic misi<br />
Semoqmedebis Zireuli motivebis <strong>da</strong> problematikis Canasaxi<br />
ikveTeba.<br />
`...sad movisvenebT <strong>da</strong>Rlil-<strong>da</strong>qanculi, sad SegvaSroben<br />
ofls <strong>da</strong> ar gangvikiTxaven, Tu ratom meti ver movimoqmedeT?<br />
ojaxSi.<br />
19
<strong>da</strong>uZlurebuls, wlebiT gatexils, sad moarCenen movliT<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>mSvidebiT?<br />
ojaxSi.<br />
cxovrebis navi uecrad rom gatydeba <strong>da</strong> yoveli qafi<br />
<strong>da</strong>xrCobas gipirebs, yoveli qvis natexi fexebSi gedeba, roca<br />
zizRi <strong>da</strong> SurisZiebis survili fex<strong>da</strong>fex gsdevs, vin <strong>da</strong>xris<br />
Tavs mwuxarebiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>gexmareba sevdis atanaSi?<br />
ojaxi.<br />
ojaxi! nu vaxlebT xels, _ igi wmi<strong>da</strong>a. yovels a<strong>da</strong>mians<br />
erTi adgili mainc un<strong>da</strong> hqondes, sa<strong>da</strong>c igi xeluxlebeli,<br />
sayvareli, mu<strong>da</strong>m erTi <strong>da</strong> igive ukv<strong>da</strong>vi wevria.<br />
nu vaxlebT xels yovelTvis, yovels mdgomareobaSi siyvarulis,<br />
saTnoebis, lmobierebis <strong>da</strong> Tavganwirvis taZarsojaxs.<br />
cxovrebis saerTo simkacre, cota ar iyos, sustdeba<br />
ojaxis kerasTan.<br />
<strong>da</strong>vexmaroT, winadve Tan<strong>da</strong>yolili Tvisebani ojaxisa gavamagroT,<br />
maTi uarmyofeli movTxaroT, movspoT.<br />
mkvidri safuZveli CavugdoT ojaxs. erTi udidesi ubedureba<br />
iqneba ojaxis mospoba.<br />
qristes ar hqonia ojaxi, magram TviTon iyo yovelisave<br />
navTsayudeli. vinc ar iCemebs _ me TviT qriste varo, sxvebs<br />
ar urCevs _ qristes Tvisebani miiweros, mas sWirdeba<br />
ojaxi!~.<br />
niko lorTqifaniZe arsebiTad ojaxis fenomenis sakralizebas<br />
axdens _ ojaxi `wmi<strong>da</strong>a~, is `taZaria~, qristes msgavsad<br />
`navTsayudelia~ a<strong>da</strong>mianebisTvis; ojaxia sivrce, sa<strong>da</strong>c<br />
SesaZlebelia xelSesaxeb realobad iqces ZiriTadi qristianuli<br />
moraluri Rirebulebebi _ `siyvaruli, saTnoeba,<br />
lmobiereba <strong>da</strong> Tavganwirva~, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianebs Rrma Tanagan-<br />
20
c<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tanamzrunveloba amTlianebs; aq yoveli a<strong>da</strong>miani absoluturi,<br />
usasrulo faseulobis mqone <strong>da</strong> Seucvlelia,<br />
`ukv<strong>da</strong>via~...<br />
hegelis ganmartebiT, ojaxi zneobis pirveladi, bunebrivi<br />
xorcSesxmaa, romelsac <strong>da</strong>eSeneba zneobriobis realizebis<br />
sxva, ufro farTo sferoebi _ samoqalaqo sazogadoeba <strong>da</strong><br />
saxelmwifo.<br />
meoce saukunis filosofosis ivan ilinis TqmiT, `ojaxi<br />
aris pirveli, bunebrivi <strong>da</strong> amave dros wmin<strong>da</strong> kavSiri, romelSic<br />
a<strong>da</strong>miani aucileblobis ZaliT Sedis. igi mowodebulia<br />
es kavSiri siyvarulze, rwmenaze <strong>da</strong> Tavisuflebaze <strong>da</strong>amyaros,<br />
eziaros masSi gulis pirvel erTobliv moZraobebs<br />
<strong>da</strong> misgan amaRldes a<strong>da</strong>mianTa sulieri erTobis momdevno<br />
formebisken _ samSoblos <strong>da</strong> saxelmwifosken~.<br />
niko lorTqifaniZis miniaturaSi lirikuli uSualobiT<br />
gamoxatuli Tvalsazrisi _ ojaxi zneobis, sikeTis, sulieri<br />
erTianobis upirvelesi samkvidrebelia, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mians<br />
yvelaze humanuri <strong>da</strong> moraluri urTierToba aqvs sxva a<strong>da</strong>mianebTan<br />
_ yofiTi realiebiT <strong>da</strong> detalebiT, utyuari cxovrebiseuli<br />
siuJetiT imoseba moTxrobaSi `tyvedyofilis<br />
<strong>da</strong>bruneba~. moTxrobis gmiri, cxovrebisgan nagvemi kaci, ojaxuri<br />
siyvarulis, siTbos <strong>da</strong> mzrunvelobis wyalobiT TiTqos<br />
mkvdreTiT aRdgeba, xelaxla ibadeba. mis Tavga<strong>da</strong>savalSi<br />
ganfenilia avtoris TvalTaxedva, rom saqarTvelos ga<strong>da</strong>mrCeni<br />
Zala istoriis koSmarSi uwinaresad mkvidri ojaxi<br />
iyo <strong>da</strong> momavalSic is SeiZleba iyos; rom zneobiT ganmtkicebuli<br />
ojaxi<strong>da</strong>n bunebrivad amoizrdeba iseTi moraluri<br />
fenomeni, rogoricaa zrunva sakuTar qveyanaze <strong>da</strong> saxelmwifoze.<br />
amis gamoc Tvlis niko lorTqifaniZe aucileblad<br />
ojaxis tradiciis sagangebo mofrTxilebas.<br />
21
kritikaSi miniSnebulia, rom miniaturiT `ojaxi~ niko<br />
lorTqifaniZe upirispirdeba memarcxene radikalebs, romle-<br />
bic `ojaxuri borkilebis~ msxvrevisTvis ganawyobdnen sazogadoebas<br />
(v.ciskariZe). ojaxis <strong>da</strong>mngrevi, individis unapiro<br />
`Tavisuflebis~ <strong>da</strong>mamkvidrebeli moralis saqarTveloSi fexis<br />
mokidebas gviCvenebs moTxroba `Selocva radioTi~; mcire,<br />
SeWirvebuli erisTvis es morali tragikuli safrTxis<br />
Semqmnelia(T. doiaSvili).<br />
niko lorTqifaniZis saukeTeso moTxrobaTa umetesobaSi<br />
ojaxis fenomenis <strong>da</strong>knineba Tu rRveva, ojaxuri dramebi <strong>da</strong><br />
tragediebia gamosaxuli. rac ufro mniSvnelovania mwerlis-<br />
Tvis TviTkmari <strong>da</strong> sicocxlisunariani ojaxi rogorc pirovnebis<br />
<strong>da</strong>moukideblobis, Rirsebis gamoxatuleba (`glexis mosaxleoba<br />
imereTSi~), rac ufro faqizad grZnobs a<strong>da</strong>mianebis<br />
ojaxur urTierTobaTa organulobas, emociur siRrmes, siZvirfases<br />
(`Zmebi~), miT ufro mtkivneulia misTvis ojaxis<br />
tradiciis ga<strong>da</strong>gvareba, ngreva. ojaxis fenomenis deformaciaTa<br />
warmoCena niko lorTqifaniZis prozaSi erovnuli organizmis<br />
sneulebebs amJRavnebs, sazogadoebis cxovrebaSi moralur<br />
faseulobaTa gamofitvas, humanurobis kriziss xdis<br />
xiluls. amgvari literaturuli meTodis efeqtianoba mravaljer<br />
<strong>da</strong><strong>da</strong>sturebulia (gavixsenoT Tun<strong>da</strong>c `mefe liri~,<br />
`mama gorio~...). igi niko lorTqifaniZis prozaSi ise mudmivad,<br />
sistemurad iCens Tavs, rom mis arsebiT Taviseburebad<br />
iqceva.<br />
ojaxur urTierTobaTa gaukuRmarTeba, metic, mkvlelobis<br />
codviT Seryvnaa warmosaxuli `mrisxane batonSi~ <strong>da</strong> `JamTa<br />
siaveSi~; a<strong>da</strong>mianis ara <strong>da</strong>mcveli, aramed <strong>da</strong>mTrgunveli <strong>da</strong><br />
<strong>da</strong>mmonebulia ojaxi `sabaSi~; ojaxis zneobriv sayrdenTa<br />
moSla, ojaxuri siyvarulis deficiti gansazRvravs `Tavsaf-<br />
22
iani de<strong>da</strong>kacis~ <strong>da</strong> `qorwilis~ gmirTa bedis simZimes; ojaxis<br />
rRvevas ewinaaRmdegeba <strong>da</strong> amiT sakuTar sulSi sinaTlis<br />
ga<strong>da</strong>rCenas dramatulad cdilobs moTxrobis `sanaxavaT~ patara<br />
gmiri; ojaxis, Svilebis mimarT pasuxismgebloba gausaZlisi<br />
tvirTi aRmoCndeba moTxrobis `tragedia ugmiroT~<br />
mTavari personaJisTvis; ojaxis mier individis <strong>da</strong>monebis,<br />
ojaxis tradiciis angarebiT <strong>da</strong> usiyvarulobiT, tyuiliT<br />
Selaxvis msxverplia moTxrobis `marad <strong>da</strong> marad~ gmiri _<br />
gamousworebeli romantikosi; Zveli aristokratuli ojaxebis<br />
gapartaxebaze mogviTxrobs `<strong>da</strong>ngreuli budeebi~ _ elegiuri<br />
poema prozad; erT-erTi aseTi ojaxuri `budis~ ngrevis<br />
<strong>da</strong> mis gareSe <strong>da</strong>rCenili a<strong>da</strong>mianis tragikuli istoriaa<br />
`Selocva radioTi~; koloniuri Cagvris mikromodels warmoadgens<br />
sakuTari ojaxuri cxovreba `sizmrebis~ peronaJis-<br />
Tvis; `qaRaldis kacSi~ groteskulad gamoisaxeba filisteruli<br />
ojaxis yofa _ ori mcenaris simbiozi; yvelaze bunebriv<br />
a<strong>da</strong>mianur kavSirs _ de<strong>da</strong>Svilur kavSirs wyvets <strong>da</strong><br />
sakuTari `feo<strong>da</strong>luri~ ojaxis winaaRmdeg klasobriv brZolas<br />
aCaRebs moTxrobis `didi saqmis orRobeSi~ karikaturuli<br />
personaJi _ socialisti...<br />
niko lorTqifaniZis mier Seqmnili am naRvliani panoramis<br />
Sinagani sazrisi is aris, rom `raki ojaxi sulierebis<br />
pirvelujredia, sulieri krizisi uwinaresad mas azianebs~<br />
(i. ilini).<br />
ojaxis tradiciis sulieri krizisiT gamowveuli erozia,<br />
romelsac niko lorTqifaniZe aCvenebs, ufro mkveTrad<br />
<strong>da</strong>sanaxia XIX saukunis qarTul <strong>literatura</strong>Si gamosaxuli<br />
zneobiT SeduRabebuli, gamZle ojaxebis fonze (`oTaraanT<br />
qvrivi~, `stumar-maspinZeli~, `gamzrdeli~). magram saukuneebis<br />
<strong>mijnaze</strong> <strong>da</strong>viT kldiaSvili ukve mkveTrad aRbeW<strong>da</strong>vs<br />
23
ojaxis zneobrivi sayrdenebis ryevas (`samaniSvilis dedinac-<br />
vali~, `miqela~...) <strong>da</strong> niko lorTqifaniZe am TvalsazrisiT<br />
misi memkvidrea.<br />
ojaxis fenomens gul<strong>da</strong>smiT akvirdeba niko lorTqifani-<br />
Zisgan mravalmxriv gansxvavebuli mwerali mixeil javaxiSvi-<br />
lic. misTvisac ojaxis deformirebis warmoCena _ oRond<br />
mware skeptikuri tonalobiT, <strong>da</strong>undobeli sarkazmiT _ sazogadoebis<br />
sulier _ moraluri krizisis gamomJRavnebis me-<br />
Todia. gavixsenoT, magaliTad, `ori ganaCeni~ an ,,<strong>da</strong>mpatiJe~,<br />
`jayos xiznebi~ an `TeTri sayelo~, romelSic mwvave refleqsiis<br />
sagania sabWoTa reJimis pirobebSi ojaxis zneobrivi<br />
fun<strong>da</strong>mentis SenarCunebis problema...<br />
24
maia jaliaSvili<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
mixeil javaxiSvilis neorealizmi,<br />
rogorc modernizmis alternativa<br />
(Strixebi)<br />
`CvenTvis <strong>literatura</strong> arc TviTgarTobaa, arc sxvisi<br />
gasarTobi. igi arc parnasia gandegilebisTvis, arc gaxsnili<br />
sanavardoa usaqmurebisTvis. igi Tav<strong>da</strong>pirvelad socialuri<br />
saqmianobaa, xolo mwerali _ piruTvneli <strong>da</strong> bejiTi mosamsaxurea<br />
erisa. amitom <strong>da</strong>vadeqiT axals _ neorealistur<br />
gzas <strong>da</strong> amitom <strong>da</strong>vswereT Cvens droSaze: `axali gziT, er-<br />
TgulebiT, imediT, SromiT <strong>da</strong> siyvaruliT~ (javaxiSvili<br />
1980:48). ase gamoacxa<strong>da</strong> mixeil javaxiSvilma neorealizmi,<br />
rogorc Tavisi Semoqmedebis ganmsazRvreli.<br />
XX saukunis I naxevarSi qarTul <strong>literatura</strong>s ori<br />
mZlavri nakadi msWvalav<strong>da</strong>, erTi mxriv, modernizmi, Tavisi<br />
sxva<strong>da</strong>sxva ganStoebiT (simbolizmi, impresionizmi, eqspresionizmi,<br />
futurizmi...) <strong>da</strong>, meore mxriv, neorealizmi _ javaxiSvilis<br />
proziT. es ori nakadi erTmaneTs avseb<strong>da</strong> <strong>da</strong> warmoaCen<strong>da</strong><br />
epoqis majiscemas.<br />
modernizmi iyo erTgvari protesti <strong>realizmis</strong> winaaRmdeg.<br />
erTgvari, radgan es iyo literaturuli cxovrebis<br />
axali etapi, romelic imeoreb<strong>da</strong> warsulis gamocdilebas <strong>da</strong><br />
axali kuTxiT aviTareb<strong>da</strong>. gameorebaSi vgulisxmobT, imas,<br />
rom modernizmi iTvaliswineb<strong>da</strong> winaparTa garkveul gamocdilebas.<br />
magaliTad, cnobilia, rom modernizmis esTetikam gar-<br />
25
kveulwilad aaRorZina barokos idealebi, Suasaukuneobrivi<br />
dualizmi, saxeTa alegoriuloba <strong>da</strong> sxva. magaliTad, cisferyanwelebi<br />
TavianT `winaprad~ besikis Semoqmedebas asaxelebdnen,<br />
aRiarebdnen, rom mis SemoqmedebaSi iyo musikis<br />
azrze upiratesoba, xazgasmuli metaforuloba. tician tabi-<br />
Ze wer<strong>da</strong>: `momaval did qarTvel mxatvarSi un<strong>da</strong> Sexvdes<br />
rusTaveli <strong>da</strong> malarme~ (tabiZe 2002: 91). rusTaveli _<br />
rogorc <strong>qarTuli</strong> kulturis saukeTeso tradicia <strong>da</strong> malarme<br />
_ Tanamedrove <strong>da</strong>savluri kulturis simbolo. modernizmis<br />
esTetikas saqarTveloSi qmnidnen gamorCeuli mwerlebi:<br />
maT Soris: grigol robaqiZe, cisferyanwelebi, niko lor-<br />
TqifaniZe, konstantine gamsaxurdia, vasil barnovi, demna<br />
Sengelaia, leo qiaCeli.<br />
mixeil javaxiSvili Tavi<strong>da</strong>nve gamoirCeo<strong>da</strong> yvelasgan. misi<br />
pirveli moTxrobebi amxeldnen sruliad sxvagvar interess<br />
Temisa Tu stilis TvalsazrisiT. amitomac SeiZleba<br />
vilaparakoT mis realizmze, rogorc modernizmis erTgvar<br />
alternativaze. Semdeg, mogvianebiT, 1926 wels mixeil javaxiSvilma<br />
is nakadi, romelic mis saxels ukavSirdebo<strong>da</strong>,<br />
upirvelesad, Seafasa, rogorc neorealizmi, romlis calkeuli<br />
principi Camoayaliba kidec werilSi `Cveni miwa~ (literaturuli<br />
gancxadeba). mixeil javaxiSvilis azriT,<br />
`mxatvruli sityva misi Casaxvis pirvelive dRi<strong>da</strong>n umTavresad<br />
realisturi iyo _ am cnebis uRrmesi <strong>da</strong> ufarToesi<br />
mniSvnelobiT. aseTia igi dResac <strong>da</strong> aseTive <strong>da</strong>rCeba momavalSic.<br />
yovelive <strong>da</strong>narCeni an misi nakadebia, an Senakadebi:<br />
`realizmi de<strong>da</strong>xea mxatvruli literaturisa. igi miwaze<br />
dgas <strong>da</strong> miwi<strong>da</strong>nve amodis. oriveni erTmaneTs hkvebaven, zrdian<br />
<strong>da</strong> amagreben~ (javaxiSvili 1980: 44).<br />
26
mwerali miwisagan mowyvetas eris sulieri Zalebis mo-<br />
dunebisa <strong>da</strong> Semoqmedebis <strong>da</strong>qveiTebis safuZvlad miiCnev<strong>da</strong>.<br />
igi fiqrob<strong>da</strong>, rom `visac miwis alRo <strong>da</strong>uClung<strong>da</strong> <strong>da</strong> realobis<br />
grZnoba <strong>da</strong>ekarga, imas xerxemalic moerRva <strong>da</strong> kunTebic<br />
moeSala. xolo uZvlo <strong>da</strong> usisxlo sxeuli ueWvelad<br />
ganwirulia. realobis mZlavri grZnoba <strong>da</strong> miwis gabasruli<br />
alRo xelovnebisTvis <strong>da</strong> xalxisaTvisac uebari duRabia _<br />
maTi sulisa <strong>da</strong> sxeulis gamfoladebeli~ (javaxiSvili<br />
1980: 45).<br />
mwerali, amgvarad, naTlad gamokveT<strong>da</strong> ZiriTad debulebas:<br />
xelovneba miwisTvis, CvenTvis, xalxisTvis! es iyo erTgvari<br />
mibruneba iliaseul <strong>da</strong> akakiseul principTan (`RmerT-<br />
Tan misTvis vlaparakob, rom warvuZRve wina ersa~ (ilia),<br />
`mxolod mis saxes giCvenebT, rasac Sig Cauxedia~ (akaki).<br />
mixeil javaxiSvili realizms gamijnav<strong>da</strong> naturalizmisgan:<br />
`mxatvruli <strong>literatura</strong> arc mSrali sagazeTo ambavia,<br />
arc fotografiuli suraTia. mxatvari mecnieri ar aris, xolo<br />
misi Tavi faqtebis civ sawyobad an qimiur laboratoriad<br />
ver ga<strong>da</strong>iqceva. mSralma <strong>da</strong> usulo naturalizmma Tvisi<br />
saTqmeli sTqva <strong>da</strong> wavi<strong>da</strong>~ (javaxiSvili 1980: 48). igi imgvar<br />
realizmsac uaryof<strong>da</strong>, romelic un<strong>da</strong> <strong>da</strong>morCilebo<strong>da</strong><br />
ama Tu im politikur-socialur ideologias. `mxatvrisTvis<br />
es gza, sai<strong>da</strong>nac un<strong>da</strong> modiodes igi, metad molipulia. Cven-<br />
Tvis misaRebia ideiuri, utilitaruli xelovneba, mosaTmenia<br />
di<strong>da</strong>qtiuric, xolo mesame safexuri _ uaRresi tendencia _<br />
mxatvrisTvis metad saxifaTod migvaCnia~ (javaxiSvili 1980:<br />
48).<br />
`arifionis~ literaturul skolasac, romelSic erTi<br />
TvalTaxedvis mwerlebi gaerTiandnen (1927-1928). `arifionis~<br />
wevrebi iyvnen: v. gorgaZe, S. <strong>da</strong>diani, k. kapaneli, b. me-<br />
27
liqiSvili, l. metreveli, i. mosaSvili, m. mrevliSvili, d. su-<br />
liaSvili, i. tatiSvili, p. qavTaraZe, l. qiaCeli, g. qiqoZe,<br />
s. SanSiaSvili, k. WiWinaZe, m. javaxiSvili. gaerTianebam gamosca<br />
almanaxi `arifioni~ (1928), romelsac neo<strong>realizmis</strong><br />
principebi <strong>da</strong>edo safuZvlad.<br />
mwerlisTvis ras niSnav<strong>da</strong> neorealizmi <strong>da</strong> riT gansxvavdebo<strong>da</strong><br />
igi <strong>realizmis</strong>gan? `neorealizms safuZvlad udevs<br />
igive klasikuri realizmi Semdegi ganmeorebiT, <strong>da</strong>matebiTa<br />
<strong>da</strong> ganmartebebiT; Seswavla maxlobel <strong>da</strong> Soreul kulturaTa<br />
warsulisa <strong>da</strong> misi mxatvruli gamoyeneba dRevandeli<br />
a<strong>da</strong>mianis gemovnebis mixedviT. ganukveTeli kulturuli<br />
mTlianoba warsulisa, awmyosi <strong>da</strong> momavlisa. Senaxva jansaRi<br />
tradiciebisa... kultura a<strong>da</strong>mianisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebisa. SeduRebuli<br />
marTali mSveniereba <strong>da</strong> mSvenieri simarTle (orive er-<br />
Tia, forma <strong>da</strong> Sinaarsi (ganuyrelia). `vici~! <strong>da</strong> `ar vici~,<br />
namdvili <strong>da</strong> uCinari (pirveli mravaljer sWarbobs meores)...<br />
mkacri <strong>da</strong>cva <strong>qarTuli</strong> enis bunebisa <strong>da</strong> leqsikonisa ga<strong>da</strong>gvarebisa<br />
<strong>da</strong> amRvrevisagan. bejiTi Sroma enis gamdidrebisaTvis<br />
<strong>da</strong> gaxalisebisaTvis arsebulis sruli gamoyenebiT <strong>da</strong> axalis<br />
frTxili SemoSvebiT~ (javaxiSvili 1980: 46).<br />
isic un<strong>da</strong> aRvniSnoT, rom evropul <strong>literatura</strong>Si neorealizmi<br />
XX saukunis 30-iani wlebi<strong>da</strong>n gamoCn<strong>da</strong> (neorealist<br />
mwerlebad miiCnevian; elio vitorini, Cezare paveze,<br />
bepe fonolio, italo kalvino, alberto moravia, vasko pratolini,<br />
franCesko jovine, domeniko rea, karlo levi, mario<br />
tobino, karlo kasola), xolo rogorc kinematografiuli<br />
mimdinareoba, italiaSi 1940-1950-ian wlebSi ganviTar<strong>da</strong>.<br />
Tumca termini jer kinematografiaSi gaCn<strong>da</strong> (neorealisturi<br />
kinos yvelaze cnobili reJisorebi arian: roberto roselini,<br />
vitorio de sika, lukino viskonti).<br />
28
ogor gaiazreb<strong>da</strong> mixeil javaxiSvili <strong>realizmis</strong> gzas<br />
saqarTveloSi? `roca mxatvruli prozis sakiTxi irCeo<strong>da</strong>,<br />
t. tabiZem yvelaferi is, rac ara galeqsiT CvenSi <strong>da</strong>werila,<br />
mxatvruli prozis nimuSad CaTvala. mis kvals rom gavyveT,<br />
yvela sagazeTo werili mxatvrul prozaSi un<strong>da</strong> SevitanoT.<br />
namdvilad mxatvruli proza iwyeba iq, sa<strong>da</strong>c iwyeba raime<br />
faqtiuri ambis mxatvruli gar<strong>da</strong>qmna, anu mogonili ambis Se-<br />
Txzva. evropiuli beletristikis <strong>da</strong>mwyebi ilia WavWavaZe<br />
gaxlavT <strong>da</strong> sxva aravin. saba-sulxan orbelianis prozas<br />
dRes ver gavyvebiT. igav-arakebis Janri mokv<strong>da</strong> <strong>da</strong> mis gamococxlebas<br />
aravin apirebs...~ (javaxiSvili 1980: 48) mixeil<br />
javaxiSvili di<strong>da</strong>d afaseb<strong>da</strong> Tavisi drois SemoqmedTa naRvaws<br />
(maT Soris, grigol robaqiZesa, konstantine gamsaxurdias,<br />
vasil barnovis (am ukanasknelis SemoqmedebaSi is romantizmisa<br />
<strong>da</strong> <strong>realizmis</strong> nazavs xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong>) (ix. werili `barnovis<br />
<strong>da</strong>krZalvaze~), Tumca ar eridebo<strong>da</strong> mkveTrad gamoeTqva<br />
Tavisi Tvalsazrisi modernizmis Sesaxebac: `mxatvrul <strong>literatura</strong>Si<br />
mZlavrad SemoiWra sneuli <strong>da</strong><strong>da</strong>izmi <strong>da</strong> sulis<br />
momdunebeli deka<strong>da</strong>nsi. am movlenas TavisTavad mohyva parnaseloba<br />
_ gandegiloba. mwerali moswy<strong>da</strong> miwas <strong>da</strong> xalxs.<br />
cxovrebis <strong>da</strong>kvirvebis nacvlad simbolistebma ganyenebuli<br />
azrovneba Semoitanes <strong>da</strong> cxadi qveyana bundovani nisliT<br />
<strong>da</strong>Crdiles~ (javaxiSvili 1980: 45).<br />
sagulisxmoa, rom mixeil javaxiSvili ar uaryof<strong>da</strong> miTs,<br />
zRapars, mistikas, magram gansxvavebul funqcias akisreb<strong>da</strong>:<br />
`janmrTeli realistis TvalSi garkveuli Rirebuleba aqvs<br />
zRapars, miTs, alegorias <strong>da</strong> simbolosac, Tu maT aqvT naTeloba,<br />
sicxade <strong>da</strong> mWidro kavSiri miwasTan e. i. Tu simbolo<br />
naTlad <strong>da</strong> mkafiod aris aSenebuli am qveynis nia<strong>da</strong>gze <strong>da</strong><br />
29
amave qveyanas ara swydeba~ (javaxiSvili 1980:46). mis Semoq-<br />
medebaSi, ra Tqma un<strong>da</strong>, aris zRaparic, miTica <strong>da</strong> alegoriac.<br />
igi fiqrob<strong>da</strong>, rom mwerali ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>monebo<strong>da</strong> arc Te-<br />
mas <strong>da</strong> arc formas: `zogni mxolod Sinaarss eZeben, zogni<br />
droga<strong>da</strong>sul formebSi gaiyinnen, zogierTebma axali forma<br />
TviTmiznad <strong>da</strong>isaxes, sxvebma ki sityvisa <strong>da</strong> bgeris kulti<br />
SemoiRes <strong>da</strong> azri sityvas <strong>da</strong>umorCiles. Cven xelovnebad ver<br />
CavTvliT martooden Sinaarss, Tun<strong>da</strong>c metad jansaRic rom<br />
iyos igi~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />
mixeil javaxiSvili drois majiscemas miyuradebuli mwerali<br />
iyo, amitomac fiqrob<strong>da</strong>, rom `dRes aRarc dromoWmul<br />
formaze SeiZleba <strong>da</strong>sveneba. verc axali forma <strong>da</strong>gvakmayofilebs,<br />
Tu masSi Sesaferi Sinaarsi _ fabula, siuJeti ar<br />
aris Caqsovili. marTalia, formisa <strong>da</strong> Sinaarsis gankveTa<br />
zedmiwevniTi sisworiT SeuZlebelia, magram oriveni mainc<br />
cal-calke arseboben. mxolod forma an marto Sinaarsi namdvil<br />
xelovnur nawarmoebs ver Sehqmnian. WeSmariti xelovneba<br />
moiTxovs orives Sezavebas <strong>da</strong> SeduRebas. Tu pirvels<br />
meore aklia, usisxlo <strong>da</strong> uxerxemlo xorci gamova. Tu meores<br />
pirvelic Tan ar axlavs, Seumoseli ConCxi <strong>da</strong>rCeba.<br />
amitom Cven pirvelobas verc formas mivakuTvnebT, verc Sinaarss.<br />
namdvili Rirebuleba cal-calke arc erTs aqvs, arc<br />
meores. xolo oriveni erTad, Tanabrad Sezavebulni, mTliansa<br />
<strong>da</strong> ganukveTel mxatvrul erTeuls hqmnian~ (javaxiSvili<br />
1980: 46).<br />
igi akritikeb<strong>da</strong> futuristebs: `sityvisa <strong>da</strong> ritmis gamocalkevebas<br />
uazro <strong>da</strong> carieli bgerebis varjiSoba mohyva. Tu<br />
forma mxolod garegania mTliani mxatvruli sxeulisa, marto<br />
bgera carieli <strong>da</strong> usxeulo samoselia, romelSic arc<br />
xorcia, arc Zvali, arc suli~. misi azriT, `mxatvruli na-<br />
30
warmoebi ki un<strong>da</strong> savse iyos erTiani <strong>da</strong> mTliani ritmiT. mi-<br />
si ganviTareba <strong>da</strong>mokidebulia Sinaarsis ganviTarebisagan mTli-<br />
an mxatvrul saxeSi, romelic, mxatvrul simarTlesTan er-<br />
Tad, Semoqmedebis de<strong>da</strong>boZad un<strong>da</strong> CaiTvalos~ (javaxiSvili<br />
1980: 46).<br />
mixeil javaxiSvils mxatvruli saxis TviTmiznad ga<strong>da</strong>qcevis<br />
principic ar moswon<strong>da</strong>: `Semoqmedma marto mxatvrul<br />
ornamentze ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>axur<strong>da</strong>os Tvisi niWi. zomierad naxmari<br />
ornamenti mxolod Sesamkobi masalaa mxatvruli sinTezis<br />
<strong>da</strong>s mTliani dinamiuri saxis, romelic de<strong>da</strong>RerZiviT un<strong>da</strong><br />
iyos Sedgmuli <strong>da</strong> ganviTarebuli mxatvrul nawarmoebSi~<br />
(javaxiSvili 1980: 47).<br />
am TvalsazrisiT, sainteresoa, ras fiqrob<strong>da</strong> igi gamsaxurdias<br />
Semoqmedebaze (`konstantine gamsaxurdias `mTvaris<br />
motaceba~): `k. gamsaxurdia freskebis magvari saxeebis<br />
mxatvaria... peizaJis didi ostatia, magram alag-alag peizaJi<br />
moqmedebasTan ar aris <strong>da</strong>kavSirebuli, TavisTavadia. zogjer<br />
peizaJi geografiaSi ga<strong>da</strong>dis. zogierTi adgilis aRweriloba<br />
vnebs siuJetis ganviTarebas~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />
<strong>qarTuli</strong> literaturis modernistuli esTetikiT ganaxlebas<br />
igi `saxifaTo calmxrivobad~ miiCnev<strong>da</strong>: `lirikam TiTqmis<br />
savsebiT <strong>da</strong>iufla samwerlo are. Cven saWirod migvaCnia wonasworobis<br />
aRdgena: mxatvrul masalis <strong>da</strong>muSavebas safuZvlad<br />
un<strong>da</strong> <strong>da</strong>edos rogorc lirikuli, agreTve epiuri <strong>da</strong><br />
dramatiuli misvla sagnebTan <strong>da</strong> movlenebTan~ (javaxiSvili<br />
1980: 46).<br />
neorealizmi ar zRu<strong>da</strong>v<strong>da</strong> mxatvris alRosa <strong>da</strong> Tvalis<br />
Tavisuflebas, `magram Cven mainc Tanadrouloba gvirCevnia _<br />
am cnebis farTo mniSvnelobiT. gulwrfelobis SenarCunebisaTvis<br />
Semoqmedi movalec aris ise <strong>da</strong>inaxos <strong>da</strong> igrZnos sag-<br />
31
nebi <strong>da</strong> movlenebi, rogorc SeuZlian <strong>da</strong> moeCveneba. magram<br />
Cvenc mainc gvirCevnia iseTi masalis SerCeva, SegrZnoba <strong>da</strong><br />
Tvali, romelnic gaamxneveben xalxs <strong>da</strong> gauRviveben imeds,<br />
energias <strong>da</strong> zneobas~ (javaxiSvili 1980: 47).<br />
modernizmma, rogorc cnobilia, gansakuTrebuli yurad-<br />
Reba miaqcia axal enobriv konstruqciebs. amis Taobazec gamoTqvam<strong>da</strong><br />
mixeil javaxiSvili azrs: `ori ukiduresoba swewavs<br />
qarTuls: erTi rvaliviT amagrebs sityvas (mohxkal!),<br />
meore ki bambasaviT arbilebs (mokal!). aqac zomiereba gvir-<br />
Cevnia (mohkal!). mainc erTi ram un<strong>da</strong> gvaxsovdes mu<strong>da</strong>m: qar-<br />
Tuli magar enebis jgufs ekuTvnis <strong>da</strong> ar iguebs frangulsparsulis<br />
sitkbosa <strong>da</strong> sirbiles~ (javaxiSvili 1980: 129).<br />
mas ar moswon<strong>da</strong> modernistul nawarmoebebSi gamoyenebuli<br />
amgvari sintaqsuri konstruqcia: `kaci modis maRali~. igi,<br />
am TvalsazrisiT, yuradRebas amaxvileb<strong>da</strong> vasil barnovis<br />
prozaze <strong>da</strong> SeniSnav<strong>da</strong>: `vasil barnovis sintaqsuri wyoba _<br />
`saxlebi eTamaSebodnen maRalni~ _ mxolod saintereso c<strong>da</strong><br />
iyo axali sintaqsuri formebis SemoRebisa <strong>da</strong> isev c<strong>da</strong>d<br />
<strong>da</strong>rCa. ase <strong>da</strong>lagebuls ociode striqons kidev gauZlebs<br />
mkiTxveli, mTeli wignis wakiTxva ki metismetad Znelia~<br />
(javaxiSvili 1980: 107).<br />
oTar CxeiZem SeniSna <strong>da</strong> gamokveTa mixeil javaxiSvilis<br />
neo<strong>realizmis</strong>Tvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli erTi mniSvnelovani Tviseba:<br />
`am realistur nawarmoebSi (igulisxmeba `jayos xiznebi~),<br />
am yovlad realur, yovlad yofiTsa Tu Cveulebriv situaciebSi,<br />
Tu gnebavT, yovlad banalur situaciebSi, bevri<br />
ram ufro simboluria, simboluri <strong>da</strong> metaforulia, gazRaprebulobaze<br />
Tu miTologizirebaze ro araferi iTqvas; rogorRac<br />
ucnaurad aq TiTqos piriqiTaa yvelaferi: Tu sxvagan<br />
metaforebsa <strong>da</strong> simboloebSi, alegoriebsa <strong>da</strong> miTosur<br />
32
situaciebSi kiTxuloben realur saxeebsa, aq realurSi, realursa<br />
<strong>da</strong> SiSvel saxeebSi, naturalisturobamde gaSiSvlebul<br />
saxeebSi, amoikiTxeba piriqiTa anTu gaiazreba piriqiTa,<br />
metaforuli <strong>da</strong> simboluri suraTebi gaiazreba, – ase piriqiTaameTqi<br />
yvelaferi; es araa patara xelovneba, es didi xelovnebaa,<br />
didostatoba swore<strong>da</strong>c esaa realistur romanSi~<br />
(CxeiZe 2009: 1)<br />
oTar CxeiZis azriTve, <strong>da</strong> rac un<strong>da</strong> iyos, Tu rogorc<br />
un<strong>da</strong> iyos, Cveni drois mxatvruli proza, <strong>qarTuli</strong> cxadia<br />
<strong>da</strong>, raRa Tqma un<strong>da</strong>, ganisazRvreba ZiriTa<strong>da</strong>d ori TavTaviseburi<br />
mxatvruli stiliTa, ori mxatvruli koncepciiTa: er-<br />
Ti vasil barnovia, erTica mixeil javaxiSvili; Tu SeimCneva<br />
kidev sxva rameca, ufro mo<strong>da</strong>a, literaturuli mo<strong>da</strong>a, ufro,<br />
swrafwarmavali <strong>da</strong> ukvalo (CxeiZe 2009: 1).<br />
sagulisxmoa, rom XX saukunis <strong>da</strong>sawyisSi orive nakadma<br />
_ modernistulmac <strong>da</strong> neorealisturmac, mniSvnelovani nawarmoebebis<br />
Seqmnas Seuwyo xeli. <strong>da</strong>iwera modernistuli<br />
romanebi: grigol robaqiZis `gvelis perangis~, konstantine<br />
gamsaxurdias `dionisos Rimilis~, demna Sengelaias `sanavardos~<br />
saxiT, meore mxriv neorealisturi romanebi: `jayos<br />
xiznebis~, `kvaWi kvaWantiraZis~, `givi Saduris~, `TeTri sayelos~,<br />
`arsena marabdelis~ saxiT.<br />
<strong>da</strong>mowmebani:<br />
tabiZe 2002: tabiZe t. cisferi yanwebiT. // `tician tabiZe, paolo<br />
iaSvili~. Tb.: `dia~, 2002.<br />
CxeiZe 2009: CxeiZe o. isev `jayos xiznebi~. http://burusi.wordpress.com/<br />
2009/07/04/otar-ckheidze/<br />
javaxiSvili 1980: javaxiSvili m. werilebi, Txzulebani. t. VI, Tb.: `sabWoTa<br />
saqarTvelo~, 1980.<br />
33
inga milorava<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
keria _ miwa _ mamuli _ niko lorTqifaniZe<br />
niko lorTqifaniZe gansakuTrebul adgils iWers <strong>qarTuli</strong><br />
mxatvruli azrovnebis im nakadSi, romelic erTi mxriv<br />
uwyvetia saukuneTa manZilze, meore mxriv ki mudmivad mdidrdeba<br />
sxva<strong>da</strong>sxva axali SenakadiT. man SeZlo gaegrZelebina<br />
<strong>qarTuli</strong> literaturis tradicia. igi Sinagan kavSirs amyarebs<br />
im problemebTan <strong>da</strong> TemebTan, romlebic mudmivad aqtualuria<br />
<strong>qarTuli</strong> mxatvruli azrovnebisaTvis, Tumca XX sis<br />
<strong>da</strong>mdegs, modernizaciis procesis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>nve, man qar-<br />
Tuli mxatvruli sivrce gaamdidra sruliad axali, gansakuTrebuli,<br />
im droisTvis Zalian Tanamedrove gamomsaxvelobiTi<br />
sistemiT _ impresionizmiT.<br />
impresionistuli samyaros aRqma gulisxmobs mocemuli<br />
wertili<strong>da</strong>n mocemul wamSi miRebuli STabeWdilebis mxatvruli<br />
anabeWdis Seqmnas. Sesabamisad Tavisi arsiT, filosofiuri<br />
safuZvlebi<strong>da</strong>n gamomdinare, igi Zalian subieqturia<br />
<strong>da</strong> saTaves iRebs zoga<strong>da</strong>d modernistuli azrovnebis Taviseburebebis<br />
gamapirobebeli zmanebisa <strong>da</strong> cxadis urTierTmimar-<br />
Tebis msoflmxedvelobrivi qvakuTxedi<strong>da</strong>n. samyaro, romelsac<br />
qmnis impresionisti xelovani (mwerali, mxatvari, musikosi)<br />
nakleba<strong>da</strong>a orientirebuli <strong>realizmis</strong> <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />
ganzogadebasa <strong>da</strong> e. w. `miwier~, xelSesaxeb orientirebsa <strong>da</strong><br />
problemebze, Tun<strong>da</strong>c socialur, politikur Temebze. impresionisti<br />
mozRuduli sivrci<strong>da</strong>n (wertili) miRebul aseve<br />
mxolod wamier STabeWdilebebSi cdilobs Caatios mTeli<br />
34
samyaro <strong>da</strong> sakuTari individualuri gancdebi, grZnobebi, maradiuloba<br />
<strong>da</strong> warmavaloba _ erTsa <strong>da</strong> imave wertilSi Tavmoyrili.<br />
isini Tavisuflad, moqnilad moZraoben, <strong>da</strong>srialeben<br />
saxeebis, bgerebis, grZnobebis ferad RrublebSi <strong>da</strong> TavianTi<br />
Semoqmedebis nayofis aRmqmel-Semmecnebel-mkiTxvels iwveven<br />
Caebas am SemoqmedebiT procesSi <strong>da</strong> STabeWdilebis mi-<br />
Rebis Semdeg fiqris gagrZelebiT, wertilisa <strong>da</strong> wamis usaz-<br />
Rvrod gafarToebiT cxadis farglebs gascdnen <strong>da</strong> miaRwion<br />
zmanebismier, miRmur, metafizikur samyaros, sai<strong>da</strong>nac areklilia<br />
xiluli samyaros nebismieri sagani Tu movlena.<br />
impresionistuli <strong>da</strong> saerTod yvela modernistuli mimdinareoba<br />
raki nakleb yuradRebas uTmobs miwier, socialur,<br />
politikur <strong>da</strong> a. S., vTqvaT ase, materialistur Temebs, maT<br />
Soris bunebrivad un<strong>da</strong> moqceuliyo erovnuli problematikac<br />
<strong>da</strong> umetesad es asec xdeba. niko lorTqifaniZis adgili<br />
<strong>da</strong> roli imiTac unikaluria, rom man SeZlo erTmaneTTan bunebrivad<br />
Seexamebina tradiciuli Temebi, saukuneebSi gamotarebuli<br />
saxeebi, tkivilebi, gancdebi <strong>da</strong> sruliad axali, er-<br />
Ti SexedviT ucxo, magram misi ostatobiT ukve gasagebad <strong>da</strong><br />
misaRebad gar<strong>da</strong>qmnili gamomsaxvelobiTi sistema, mxatvruli<br />
qsovilis Seqmnis gansxvavebuli xerxi. es magaliTia, Tu rogor<br />
SeiZleba moxdes modernizeba nebismieri sivrcis, movlenis,<br />
mxatvruli struqturis ise, rom ar <strong>da</strong>ikargos misi arsi,<br />
suli, is mentaluri xerxemali, romlis garSemoc izrdeba<br />
ganaxlebuli qsovili, niko lorTqifaniZem siaxle yovelgvari<br />
snobizmis, arasrulfasovnebis SegrZnebis gareSe<br />
miiRo <strong>da</strong> SeZlo misi tradiciulis nia<strong>da</strong>gze bunebrivad<br />
gadmonergva.<br />
arc erTi wamiT, arc erT nawarmoebSi, vrcelsa Tu miniaturulSi,<br />
niko lorTqifaniZes ar moudunebia yuradReba,<br />
35
erTi wamiTac ar mouSorebia Tvali Tavisi qveynis macocxlebeli<br />
uwyveti nakadisTvis, romlis ufro STambeW<strong>da</strong>vad<br />
gadmosacema<strong>da</strong>c moiZia swored es axali gza <strong>da</strong> axali<br />
xerxebi.<br />
niko lorTqifaniZis samyaros aRqmis <strong>da</strong> gamosaxvis Taviseburebebs<br />
SeiZleba Tavi movuyaroT modelSi keria→miwa→<br />
mamuli→samyaro. am models, romlis safuZvelSic devs sam-<br />
Soblos, rogorc umaRlesi miRmuri ideis xiluli saxis<br />
koncefcia, myari centri<strong>da</strong>nuli struqtura aqvs. usasruloba,<br />
mTeli samyaro sayrdeni centris irgvlis iSleba. es centri-wertili<br />
aris keria. rogorc erTi wertilis afeTqebiT<br />
warmoiSva mTeli samyaro, ise kerii<strong>da</strong>n (keriis qvaSi koncentrirebuli<br />
sulieri energiis gamoTavisuflebis Semdeg) iSleba<br />
cxadis (samSoblo, mamuli) <strong>da</strong> zmnebis, usasrulobis,<br />
maradiulobis sivrce.<br />
keria ar aRiqmeba mxolod erT, kerZo, nivTier planSi.<br />
igi Zevs miwis _ mamulis centrSi <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis garSemo<br />
kravs mis samyofels, mis adgils vrcel samyaroSi. arc keria,<br />
arc miwa-mamuli ar Semoifargleba. mxolod materialisturi<br />
sazRvrebiT, isini usasrulod farTovdebian <strong>da</strong><br />
Tan<strong>da</strong>Tan sulier sferoSi, miRma samyaroSi ganefinebian... `visac<br />
saxl-kar-mi<strong>da</strong>moSi mTeli gvaris legendebi, winaprebis<br />
tanjva <strong>da</strong> sixaruli Camarxuli eCveneba, saxlis gayidvasTan,<br />
warsulis <strong>da</strong>SorebasTan ekargeba momavalic. win aRaraferia<br />
CvenTvis Tu ukani<strong>da</strong>n ar Semogvyurebs winapris mkacri ulmobeli<br />
saxe _ tradicia, Tu isa gvyavs, kidev bevri ris-<br />
Tvisme vvargivarT, rac saWiroa qveynisTvis~. _ wers niko<br />
lorTqifaniZe `<strong>da</strong>ngreul budeebSi~. am nawarmoebis Si<strong>da</strong>sivrceze<br />
naTlad aisaxa, Tu ra Sedegi moaqvs miwa-mamulis <strong>da</strong><br />
misi sakraluri centris, droTa kavSiris Semkvreli sawyi-<br />
36
sis _ keriis <strong>da</strong>kargvas. Tu qreba sayrdeni centraluri wertili<br />
_ keria, mis garSemo apokalifsuri procesebi viTardeba<br />
<strong>da</strong> qreba yvela Semdegi gare Sre <strong>da</strong> sabolood mTeli<br />
samyaroc _ sulieri plani.<br />
niko lorTqifaniZis vrcel moTxrobaSi `keriasaTvis~<br />
gmiris, minais, egzistencialuri sivrcis centri-wertili<br />
zustad emTxveva nawarmoebis kompoziciur centrs. aseTi<br />
konceptualuri <strong>da</strong> kompoziciuri centria keria, romliskenac<br />
miemarTeba minais cxovrebis gzis spirali. kerias ori<br />
urTierTgamsWvalavi plani aqvs: 1) nivTieri _ mozRudul<br />
nakveTze, miwaze, mamulze <strong>da</strong>debuli keriis qvis saxiT; 2)<br />
sulieri _ keria, rogorc sakuTari `meobis~ srulad gamovlenis,<br />
ojaxis, samSoblos siyvarulis, momavlis imedis <strong>da</strong><br />
bednierebis maradiuli idea. minais mTeli cxovreba keriis<br />
mosapoveblad gamarTuli umZimesi brZoliTa <strong>da</strong> SromiTaa<br />
gansazRvruli.<br />
niko lorTqifaniZem keriis nivTier-sulieri plani erT<br />
mTlianobaSi gaiazra <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis cxovreba miwiT, mamuliT,<br />
keriiT gansazRvrul odenobad warmoadgina. keria mwerlis-<br />
Tvis niSnavs a<strong>da</strong>mianis arsebobis safuZvels, fizikur <strong>da</strong> sulier<br />
centrs, romlisken swrafvac gansazRvravs mis gzas <strong>da</strong><br />
adgils samyaroSi. minais gza miuyveba tradiciul samyaros<br />
RerZs, riTac xorcieldeba a<strong>da</strong>mianis kavSiri kosmosTan.<br />
tradiciuli warmodgenis mixedviT samyaros RerZs aseTi<br />
struqtura aqvs: kosmosiqalaqisofelikeria. minai gaivlis<br />
yvela am fazas. `egsistencialur sivrces~, romelsac<br />
haidegeri `samyaroseul oTxsaxas~ uwodebs oTxi mxare aqvs:<br />
miwa, ca, RmerTi <strong>da</strong> kaci. a<strong>da</strong>mianis samyaro am oTx mxares<br />
iSleba, qalaqSi minaia ocnebobs, rom `isev iq miva, Tavis eklesiaze<br />
ilocavs, Tavisi xarebi eyoleba, Tavisi keria eqne-<br />
37
a~. minais am ocnebaSi mweralma Tavi mouyara ZiriTad postulatebs,<br />
romelic warmoadgens a<strong>da</strong>mianis cnobierebis sayrdens,<br />
misi `egzistencialuri sivrcis~ qvakuTxeds, esaa<br />
rwmena cis, RmerTis _ `Tavis eklesiaze ilocavs~; miwa _<br />
`Tavisi xarebi eyoleba~ _ xarebi bunebrivad ukavSirdeba miwaTmoqmedebiT<br />
kulturas <strong>da</strong> keria _ `Tavisi keria eqneba~,<br />
rac misi, rogorc kacis arsebobas gansazRvravs. ase ikvreba<br />
`samyareuli oTxsaxa~: miwa, ca, RmerTi <strong>da</strong> kaci. keriis qvas,<br />
rogorc miwis, Semdeg mamulis, bolos ki mTeli samyaros<br />
flobis simbolos am erTianobaSi sakraluri mniSvneloba<br />
eniWeba.<br />
Tav<strong>da</strong>pirvelad minais swrafva keriisaken gaucnobierebelia.<br />
mxolod arsenas zRapris mosmenis Semdeg gaiazrebs igi<br />
Tavisi ltolvis WeSmarit arss, zRapruli plani iWreba<br />
mxatvrul qsovilSi <strong>da</strong> Tvisobrivad gar<strong>da</strong>qmnis, ganmartavs<br />
mas. zRapari afarToebs realuri droisa <strong>da</strong> sivrcis farglebs<br />
<strong>da</strong> ambavi zedrouli xdeba. zRapris metafizikuri,<br />
ideebis samyaro<strong>da</strong>n wamosuli impulsebis miRebis <strong>da</strong> gaazrebis<br />
Semdeg igebs minai ra <strong>da</strong> vin un<strong>da</strong> eZebos _ keria <strong>da</strong> keriis<br />
mfarveli qali, Tu SeZlebs maT mopovebasa <strong>da</strong> SenarCunebas,<br />
ipovis Tavis adgils <strong>da</strong> Seasrulebs Tavis sulier <strong>da</strong><br />
fizikur misias.<br />
iq, sa<strong>da</strong>c ingreva sawyisi wertili _ keria <strong>da</strong> wydeba<br />
misgan wamosuli STabeWdilebaTa jaWvi, iSleba Semdegi Srec<br />
_ mamulic. magaliTad, `raindebSi~ Tavad moqelaZis mamulSi<br />
<strong>da</strong>ingra keria, mraval cecxladSretil, civ segmentad <strong>da</strong>iSala<br />
<strong>da</strong> TavTavianT odebSi SeyuJulma STamomavlebma verc ki<br />
gages rodis gar<strong>da</strong>icvala maTi winapari, anu gaqra saZirkveli,<br />
tradicia. miqelaZis <strong>da</strong>nawevrebuli samflobelo saxea<br />
mTeli mamulisa, xolo mamulis ngreva mTeli samyaros, mak-<br />
38
okosmosSi mikrokosmosis _ a<strong>da</strong>mianis Sinagan rRvevas iwvevs.<br />
swored es procesi aisaxa `<strong>da</strong>ngreul budeebSi~, `Tavsafrian<br />
de<strong>da</strong>kacSi~, `Selocva radioTiSi~, `JamTa siaveSi~.<br />
es modeli _ centrSi _ wertili-keria, misgan aRZruli<br />
fiqrebisa <strong>da</strong> STabeWdilebebis gafarToebiT Seqmnili Semdegi<br />
sibrtye-mamuli <strong>da</strong> maTi kavSiri mTel garemomcvel, idumal<br />
samyarosTan naTlad warmoaCens, rom mweralma SeZlo <strong>qarTuli</strong><br />
mxatvruli azrovnebisTvis aqtualuri samSoblos, a<strong>da</strong>mianis<br />
samSobloSi arsebobis <strong>da</strong> miwa-mamulis a<strong>da</strong>mianisTvis SenarCunebis<br />
Tema samyaros SecnobasTan <strong>da</strong>ekavSirebina <strong>da</strong> axali<br />
formiTa <strong>da</strong> mxatvruli saSualebebiT gamoesaxa.<br />
39
manana kvaWantiraZe<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
triqsteri rogorc antigmiri<br />
(mixeil javaxiSvilis `kvaWi kvaWantiraZe~)<br />
mixeil javaxiSvili epoqaluri mwerali iyo, <strong>da</strong> ara mxolod<br />
imitom, rom warmatebiT SeZlo <strong>realizmis</strong> klasikuri<br />
tradiciebisa <strong>da</strong> modernizmis sinTezi, aramed imitomac, rom<br />
Semoitana mTeli rigi konceptebi, romelTa <strong>da</strong>muSavebac gagrZel<strong>da</strong><br />
literaturis ganviTarebis momdevno etapebze <strong>da</strong><br />
grZeldeba dResac. sinTezSi vgulisxmobT rogorc orive am<br />
mimarTulebis Tematur-formaluri SesaZleblobebis axlebur<br />
gamoyenebas msoflmxedvelobriv <strong>da</strong> stilur doneebze,<br />
ise saxeTa realisturi sicxadisa <strong>da</strong> groteskuli polisemantizmis<br />
urTierTSerwymas.<br />
`mwerali, upirveles yovlisa, valSia Tavisi drois wina-<br />
Se~ _ drois mimarT es gansakuTrebuli pasuxismgebloba,<br />
garkveulwilad, xsnis mixeil javaxiSvilis interess<br />
triqsteris mimarT.<br />
triqsteri (ingl.: moxerxebuli, gaiZvera, iluzionisti.<br />
<strong>da</strong>mat.; flidi, matyuara, TaRliTi, avanturisti, lizRi <strong>da</strong><br />
sxv.). msoflio literaturisa <strong>da</strong> miTologiis erT-erTi yvelaze<br />
arqauli personaJia. XX saukunis filosofiasa <strong>da</strong><br />
kulturologiaSi triqsteri aRiarebulia msoflio kulturis<br />
erT-erT ZiriTad personaJad (termini samecniero mimoqcevaSi<br />
Semoitana amerikelma anTropologma pol radinma).<br />
swored a<strong>da</strong>mianis es tipi aRwera mixeil javaxiSvilma<br />
Tavis romanSi `kvaWi kvaWantiraZe~ (1925 w.)<br />
40
ogorc yvela arqetipuli saxe, ganviTarebis xangrZlivi<br />
periodis ganmavlobaSi triqsteric saxecvlilebas ganicdis.<br />
es cvlilebebi gansakuTrebiT sagrZnobia triqsteris literaturuli<br />
saxeebis ganviTarebis WrilSi, <strong>da</strong>wyebuli karnavaluri<br />
kulturis tradiciiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri pikareskuli<br />
romaniT _ XX saukunis moderistuli romaniT <strong>da</strong>mTavrebuli.<br />
kvaWis Tavga<strong>da</strong>savlebic <strong>qarTuli</strong> variaciaa im mravalricxovani<br />
avanturebisa, romlebsac mkiTxveli msoflio literaturis<br />
oriaTaswlovani istorii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> xalxuri _ maT<br />
Soris <strong>qarTuli</strong> _ zepirsityvierebi<strong>da</strong>n icnobs.<br />
1925 wlis YJurnalSi ,,Teatri <strong>da</strong> cxovreba~ (#5, gv.<br />
17) ,,wvrili ambebis~ rubrikaSi gvxvdeba cnoba imis Sesaxeb,<br />
rom ,,m. javaxiSvili wers axal romans, romlis saTauria<br />
,,nacarqeqia~. cnobaSi mokle<strong>da</strong>a aRniSnuli, rom romani Tanamedrove<br />
cxovrebas asaxavs, sa<strong>da</strong>c gamoyvanilia qarTveli don<br />
-kixoti. es romani, qeTevan javaxiSvilis cnobiT, ,,arqivSi<br />
ar aRmoCn<strong>da</strong>. arsebobs mxolod calkeuli Canawerebi, romel-<br />
Tac miwerili aqvs ,,nacarqeqia~, sai<strong>da</strong>nac irkveva, rom rom<br />
mwerals <strong>da</strong>wyebuli hqon<strong>da</strong> axal romanze muSaoba~ (javaxiSvili<br />
1989: 28) aseve, mwerlis pirad arqivSi Semonaxulia<br />
1925 wels ruTavelis TeatrSi ,,jayos xiznebTan~ <strong>da</strong>kavSirebiT<br />
gamarTuli diskusiis programac. Temebis <strong>da</strong>saxeleba<br />
imaze metyvelebs, rom mixeil javaxiSvili sxva<strong>da</strong>sxva teqstebs<br />
Soris paralelebisa <strong>da</strong> saxeTa ganviTarebis Cvenebas<br />
isaxavs miznad. magaliTad: ,,luarsab TaTqariZi<strong>da</strong>n Teimuraz<br />
xevisTavamde~; ,,hamletizmi <strong>da</strong> don-kixotizmi. mwignobroba<br />
<strong>da</strong> saqmianoba, umweoba <strong>da</strong> Zliereba~ (javaxiSvili 1989: 45).<br />
Cans, mwerali bevrs fiqrobs momavalze, cdilobs gaarkvios,<br />
ra sWirdeba sazogadoebas, grZnobs epoqaTa gzajvaredins,<br />
roca wesrigs, sistemas qaosi enacvleba <strong>da</strong> Rirebulebebi<br />
41
azrs kargaven; roca cxovreba tragikomikur elfers iZens<br />
<strong>da</strong> deformirebuli sinamdvile groteskuli profiliT<br />
imzireba. am dros scenaze gamodis triqsteri _ farsis<br />
mTavari personaJi _ <strong>da</strong> gmiris mantiiT imoseba.<br />
imas, Tu ramdenad aqtualuri iyo triqsteris Tema ara<br />
mxolod mixeil javaxiSvilisTvis, aramed mTeli <strong>qarTuli</strong><br />
sinamdvilisaTvis, rusTavelis Teatris 1927 wlis repertuarSi<br />
Setanili oTxi speqtaklic mowmobs, oTxive kvaWize: S.<br />
<strong>da</strong>dianis `kvaWi kvaWantiraZis~ inscenireba, n. SiukaSvilis<br />
ori piesa — `amerikeli Zia~ <strong>da</strong> `Ziis gasabWoeba~, <strong>da</strong>bolos,<br />
Tavad m. javaxiSvilis piesa `iveriumi~, romelic ar <strong>da</strong>dgmula<br />
<strong>da</strong> xelnaweric <strong>da</strong>kargulia. qeTevan javaxiSvilis cnobiT,<br />
masSi kvaWis saqarTveloSi <strong>da</strong>bruneba yofila aRwerili<br />
(javaxiSvili 1989: 176).<br />
,,kvaWi narevi tipia~_ ganmartavs javaxiSvili. mas<br />
erTdroulad ainteresebs rogorc triqsteris folkloruli<br />
winaresaxe — nacarqeqia, ise ,,realuri~ kvaWi, gansakuTrebiT<br />
ki misi mimarTeba kulturul antipodTan — raindTan<br />
anu gmirTan, romelic saukuneebis ganmavlobaSi qmni<strong>da</strong> istoriulad<br />
Camoyalibebul <strong>da</strong> tradiciiT ganmtkicebul, mamakacis<br />
normatiul eTikur-zneobriv models. am modelis qar-<br />
Tul variants Cveni sazogadoeba `vefxistyaosni<strong>da</strong>n~ icnobs.<br />
am periodi<strong>da</strong>n mokidebuli, <strong>qarTuli</strong> mwerloba, kulturis<br />
moTxovnilebi<strong>da</strong>n gamomdinare, xangamoSvebiT aZliereb<strong>da</strong> RirebulebaTa<br />
moryeul sistemas <strong>da</strong> aRadgen<strong>da</strong> raindis saxesac.<br />
XIX saukuneze rom araferi vTqvaT, Tanamedrove etapze<br />
amis warmatebuli magaliTi gaxl<strong>da</strong>T Wabua amirejibis `<strong>da</strong>Ta<br />
TuTaSxia~, guram doCanaSvilis `samoseli pirveli~ <strong>da</strong> sxv.<br />
saukuneze metia, am modelis mravalferovani transformaciebi<br />
ara mxolod mwerlobis, aramed <strong>qarTuli</strong> kritikisa <strong>da</strong><br />
42
publicistikis Sefasebisa <strong>da</strong> gansjis obieqtia. raki sityvam<br />
moitana, am Temis Tanamedrove a<strong>da</strong>ptorTa sayuradRebod min<strong>da</strong><br />
vTqva: sanam saboloo, Cveni droisaTvis esoden <strong>da</strong>maxasiaTebel<br />
radikalur, nihilistur <strong>da</strong> arakoreqtul <strong>da</strong>skvnas<br />
gamovitanT (,,mSvidobiT raindo…<strong>da</strong>...…jan<strong>da</strong>bamdis gza gqonia...~),<br />
vfiqrob, gonivruli iqneba, kidev erTxel yuradRebiT<br />
movisminoT guram asaTianis <strong>da</strong>kvirveba am sociokulturul<br />
personasa <strong>da</strong> paradigmul literaturul modelze:<br />
,,saqarTveloSi TviT yvelaze srulad Camoyalibebuli, uimedo<br />
obivatelic ki (praqticizmis, gamdidrebis, TavkerZobis,<br />
uTavmoyvareobis, qurdbacacobis adeptebi) dRemde ,,raindobanas~<br />
TamaSoben.<br />
es sasaciloa, zogjer amazrzenic. magram, Tu mSvi<strong>da</strong>d<br />
Sevxe<strong>da</strong>vT, amas Tan erTvis erTi mosaTmeni garemoebac: ,,Tama-<br />
Si~ aiZulebs maT, formalurad mainc, Seasrulon arCeuli<br />
Tu aCemebuli roli<strong>da</strong>n gamomdinare zogierTi rituali <strong>da</strong>,<br />
ase gasinjeT, es Tvisebebi (Tun<strong>da</strong>c sabalagano saxiT) uneblieT<br />
maTSic ganagrZobs arsebobas...“ (asaTiani 2002: 101).<br />
dRevandeli ga<strong>da</strong>saxedi<strong>da</strong>n, kritikosis es Tvalsazrisi<br />
mixeil javaxiSvilisa <strong>da</strong> misi epoqis mweralTa tradiciis<br />
gagrZelebad moCans aRniSnul sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT: Tu<br />
ver qmni gmirs, SeiZleba Seqmna triqsteri, romlis groteskuli<br />
habitusis miRma yovelTvis SeiZleba <strong>da</strong>kargulis amokiTxva,<br />
raindis <strong>da</strong>viwyebuli aCrdilis gacocxleba, radgan<br />
formis ,,siWarbe~ yovelTvis aRZravs gamqrali mniSvnelobis<br />
xsovnas, groteski ki _ deformaciis gasworebis impulss.<br />
javaxiSvilma swored es gza airCia, radgan kargad grZnob<strong>da</strong>:<br />
roca raindis ideali sabolood miecema <strong>da</strong>viwyebas, maSin<br />
cxovrebis sceni<strong>da</strong>n gaikrifebian samarTlianoba, moZmeze<br />
zrunva, vaJkacoba, siyvaruli <strong>da</strong> megobroba, patiosneba,<br />
43
keTilSobileba, Semwynarebloba <strong>da</strong> sxva siqveleni. erT<br />
garemoebasac un<strong>da</strong> gaewios angariSi, romlis gareSec, vfiqrob,<br />
mTeli Tanamedrove ,,antirainduli~ Sefasebebi, ubralod,<br />
informaciis an, sulac, realobis grZnobis naklebobas<br />
SeiZleba mieweros: inteleqtualur samyaros triqsteri ori<br />
ipostasiT evlineba: rogorc realuri istoriuli figura,<br />
gansaxlebuli normatiuli kulturul-moraluri sivrcis<br />
periferiaze <strong>da</strong> rogorc iluziuri _ koleqtiuri warmosaxvis<br />
konkretuli dominantebisagan warmoqmnili. Sesabamisad,<br />
gansxvavebulia misi aRqmac: Tan saxifaTo _ qceva-azrovnebis<br />
normaluri zonebisaTvis <strong>da</strong> imavdroulad momxiblavic<br />
_ socialur-egzotikuri elferis gamo. swored am<br />
ormagobis gamo triqsteri <strong>da</strong> misi struqturulad monaTesave<br />
figurebi (yaCaRebi, meamboxeebi <strong>da</strong> a.S.) _ anu periferiaze<br />
<strong>da</strong>saxlebuli araordinaluri socialuri tipebi, TavianTi<br />
negatiuri konotaciebis miuxe<strong>da</strong>vad, yovelTvis warmatebiT<br />
heroizdebodnen xalxur zepirsityvierebasa <strong>da</strong> <strong>literatura</strong>Si.<br />
gavixsenoT bediswerasTan moTamaSe, xelisuflebasTan<br />
<strong>da</strong> kanonTan <strong>da</strong>pirispirebul a<strong>da</strong>mianTa saxeebi miTebSi, zRaprebSi,<br />
baladebSi, prozasa Tu poeziaSi.<br />
mainc rogor gamoiyurebo<strong>da</strong> triqsteri/gmiris opizacia<br />
XX saukunis pirvel meoTxedSi <strong>da</strong> ras eubneba is dRes<br />
Tanamedrove mkiTxvels, rogoria triqsteri globalur konteqstSi,<br />
travestul droSi, anu XXsaukunis istoriul<br />
monakveTze?<br />
zogi ram triqsteris xasiaTi<strong>da</strong>n: triqsteri gamoirCeva<br />
eSmakobiT, gonebamaxvilobiT, sisastikiT, transformaciis<br />
unariT; erTdroulad Semoqmedicaa (magaliTad, nacarqeqia)<br />
<strong>da</strong> <strong>da</strong>mangrevelic, matyuarac <strong>da</strong> tyuilis msxverplic. mis<br />
saqciels upiratesad instinqtebi <strong>da</strong> impulsebi gansazRvra-<br />
44
ven. moralurad ganurCevelia _ arc sikeTe icis, arc bo-<br />
roteba <strong>da</strong>, SesaZloa amitomac, uCveulod gamZlea <strong>da</strong> sicocxlisunariani.<br />
miTebis did umravlesobaSi triqsteri samyaros<br />
meore Semoqmedia, riskiani TamaSis wamomwyebi, xSirad<br />
gmiris saqmis uneblie xelSemwyobi an Segnebuli CamSleli.<br />
igi kulturuli gmiris komikur (groteskul) dubliorad<br />
gvevlineba. ormagoba, ambivalenturoba TviT triqsteris cnebaSia<br />
Cadebuli, amitom misi qmedebebi ar eqvemdebareba erTmniSvnelovan,<br />
calsaxa Sefasebas, ver Tavsdeba `<strong>da</strong>debiTis~ an<br />
`uaryofiTis~ CarCoebSi. igi mxolod sakuTari vnebebiT,<br />
ltolvebiT, survilebiT xelmZRvanelobs <strong>da</strong> amis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad,<br />
xSirad swored misi wyalobiT iZens yvela faseuloba<br />
Tavis namdvil mniSvnelobas.<br />
istoriis gar<strong>da</strong>maval etapebze, roca RirebulebaTa sistema<br />
ingreva <strong>da</strong> sociokulturuli sivrce ganurCevlobasa<br />
<strong>da</strong> qaosSi iZireba, triqsteris Tema gansakuTrebul aqtualurobas<br />
iZens swored imitom, rom mas SeuZlia <strong>da</strong>debiTi<br />
gmiris, zoga<strong>da</strong>d, <strong>da</strong>karguli gmiris saxis indikatoroba ikisros.<br />
cxadia, misTvis, vinc mixeil javaxiSvilis am romans<br />
icnobs, Zneli araa triqsteris zemoT CamoTvlili Tvisebeb-<br />
Si kvaWi kvaWantiraZis saxis amokiTxva, xolo is, vis mimarTac<br />
igi indikatoris funqcias asrulebs, gmiri <strong>da</strong> raindia.<br />
am azriT, kvaWi-triqsteri antigmiri <strong>da</strong> fsevdoraindia,<br />
Tumca ganuwyvetliv migvaniSnebs im adgilze, romelic gmirs<br />
ekava kulturis teqstSi (gavixsenoT, Tun<strong>da</strong>c, kvaWis ,,ZmaTa<br />
rainduli ordeni~ _ mkacr urTierTmxar<strong>da</strong>Weraze <strong>da</strong>fuZnebuli,<br />
mkafiod ganawilebuli saqmiT, ierarqiiT, Zmobis ficiT<br />
<strong>da</strong> kvaWi _ beladi). SeiZleba iTqvas, rom sociokulturuli<br />
realobi<strong>da</strong>n gaZevebuli raindi triqsteris saxiT ganagrZobs<br />
arsebobas teqstSi. gmiris xsovna triqsteris meSve-<br />
45
obiT cocxlobs. igi opoziciis is wevria, romelic <strong>da</strong>kar-<br />
gulze miuTiTebs.<br />
rogor xe<strong>da</strong>vs mas javaxiSvili <strong>da</strong> rogor afasebs perso-<br />
naJi sakuTar Tavs? es ori pozicia Zalze saintereso wer-<br />
tilebSi ga<strong>da</strong>kveTs erTmaneTs. zemoT vTqviT, rom triqste-<br />
ri Semoqmedia. faqtobrivad, kvaWi istoriis Semoqme<strong>da</strong>d xe<strong>da</strong>vs<br />
Tavs im wuTi<strong>da</strong>nve, roca sakuTar saxels - identobis<br />
umTavres niSans uaryofs <strong>da</strong> napoleon apoloviCs irqmevs,<br />
anu istoriisa <strong>da</strong> miTis SeuRlebis nayofad asaRebs Tavs.<br />
epizodSi, romelic saimperatoro karze momx<strong>da</strong>r saidumlo<br />
Sexvedraze gviambobs, ukve mweralic araorazrovnad miakuTvnebs<br />
Tavis gmirs istoriis erT-erTi Semoqmedis statuss<br />
vinme anonimi-s saxiT. javaxiSvili istorias `asworebs~ literaturiT,<br />
radgan, misive TqmiT, istoria ,,yovelTvis tyuis~,<br />
is `ujiaTi bavSvia~, anu infantiluri, mkafio cnobierebas<br />
moklebuli zr<strong>da</strong><strong>da</strong>usrulebeli arseba, romelic un<strong>da</strong><br />
`<strong>da</strong>seriozuldes~, ,,gaizardos~ <strong>da</strong> WeSmariti mniSvneloba<br />
SeiZinos <strong>literatura</strong>Si <strong>da</strong> misi meSveobiT. mwerali Tavisi<br />
travestuli epoqis axal istorias wers, romlis mTavari<br />
gmiric triqsteria, radgan es epoqa kvaWisnairTa Semoqmedebaa,<br />
maTi aqtiurobis nayofi, iseTive ,,Wreli~, rogoric Tavad<br />
kvaWia. travestul droSi kvaWi beladi <strong>da</strong> raindia: ,,mas,<br />
Zlevamosil rainds~... (javaxiSvili 1960: 332); ,,saca beladi,<br />
Cvenc iq viqnebiT~ (javaxiSvili 1960: 307).<br />
im did qaosSi, romelsac imdroindeli ruseTis imperia<br />
erqva, kvaWi pirvelxarisxovani moTamaSea: ,,Cveni morgani~,<br />
,,udidesi finansisti~, ,,guluxvi mecenati~. ,,piaric~ exerxeba,<br />
imperiis faqtiur mmarTvelTa gulsac igebs <strong>da</strong> veeberTela<br />
Tanxebsac ganagebs. swored amitom, mwerali kvaWis xeliT<br />
usworebs angariSs ruseTs, ,,salosebis klasikur qveya-<br />
46
nas~ _ did sociokulturul gaugebrobas, sa<strong>da</strong>c marTlmadideblur<br />
eklesiebs TaRliTi ebraeli komersantebi aSeneben,<br />
imperiis beds ki rasputinebi wyveten.<br />
irakli abaSiZe ixsenebs, rom romanis gamoqveynebisTanave<br />
Tbilisur ojaxebSi, Turme, ar wydebo<strong>da</strong> saubrebi nikoloz<br />
II karze rasputinis wlebSi <strong>da</strong>trialebul intrigebsa <strong>da</strong><br />
avanturebSi qarTvel didgvarovanTa monawileobis Sesaxeb:<br />
,,am dros amotivtivdnen gvarebi ivane nakaSiZisa, aleqsandre<br />
eristovisa, alek amilaxvrisa, uCa <strong>da</strong>dianisa, nikoloz niJaraZisa,<br />
andronikovisa, ServaSiZisa, dumbaZisa, orbelianisa,<br />
Tarxanovisa. magram yvelaze metad rasputinis sasiZo simon<br />
fxakaZisa~ (,,kvaWi kvaWantiraZe~) (abaSiZe 2003: 86).<br />
paradoqsia, magram triqsteri swored sociokulturuli<br />
qaosis wyalobiT ikvreba, mTliandeba <strong>da</strong> Zlierdeba: yovel<br />
<strong>da</strong>brkolebaze kvaWi `gaStikindeba~ xolme. igi erTaderT<br />
bolomde myar struqturad rCeba irgvliv gamefebul amorfulobaSi.<br />
kvaWi ga<strong>da</strong>wyvetilebebis uyoymanod mimRebia —<br />
<strong>da</strong>eWvebulTa Soris, moqmedia — umoqmedoTa, <strong>da</strong>mfrTxalTa<br />
Soris, moZravia — umoZraoTa Soris miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
arc guladobiT gamoirCeva <strong>da</strong> arc WkuiT. triqsteri paradoqsia,<br />
magram paradoqsuli epoqisTvis is gmiria, RviZli<br />
Svili <strong>da</strong> demiurgia. `dRevandel epoqas suli ara aqvs, <strong>da</strong><br />
Tu aqvs, mZulvarebaa misi saxeli~ — ase afasebs mixeil<br />
javaxiSvili Tavis epoqas. am fonze, cxadia, kvaWic `usuloa~:<br />
arasodes eZebs TanagrZnobas — mxolod gamosavals,<br />
aravin uyvars — mxolod iyenebs, arasdros arafers nanobs<br />
imis gar<strong>da</strong>, rac <strong>da</strong> vinc ver <strong>da</strong>iTria, ver ,,gaaimasqna~, ver<br />
acduna an gaabriyva.<br />
<strong>da</strong> mainc: kvaWis uzneoba xan<strong>da</strong>xan TavSesaqcevi, maxvilgonivruli,<br />
saxalisoc kia. nawilobriv, kvaWis saxes am or-<br />
47
magobas mwerlis komizmi aniWebs: rainduli esTetika, ,,raindulad“<br />
Sesrulebuli sisaZagle kvaWis amazrzen uzneobs sasacilod<br />
aqcevs, amiT ki asatans xdis. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />
TiTqos ar v<strong>da</strong>obT mis uaryofiT Tvisebebze, kvaWi mainc<br />
sxvaa, vidre uaryofiTi personaJi. SesaZloa imitom, rom misi<br />
<strong>da</strong>debiTi mewyvile realurad ar Cans. SeiZleba imitomac,<br />
rom igi yoveli sazogadoebis raRac iseTi suliskveTebis<br />
gamomxatvelia, romelsac arasdros gasdis yavli <strong>da</strong> romelic<br />
Zalze Zliera<strong>da</strong>a mibmuli sasicocxlo instinqtze, ubralod,<br />
mxolod saxes <strong>da</strong> saxels icvlis.<br />
sxvaTa Soris, kvaWis tipiT moxibvla erT-erT braldebad<br />
wauyenes javaxiSvils 1937 wels, <strong>da</strong>matimrebi<strong>da</strong>n samiode<br />
dRis Semdeg, roca `kvaWi kvaWantiraZis Tavga<strong>da</strong>savals~ (ase<br />
erqva romanis pirvel, 1925 wlis gamocemas _ m.k.) uwodes<br />
`tipiuri burJuaziuli yaidis romani... avanturizmis, TaRli-<br />
Tobis, satyuarobisa <strong>da</strong> TavalTmaqcobis gaSiSvlebuli apologia~<br />
(demetraZe 2005: 112).<br />
cxadia, es ar iyo apologia. kvaWi cocxali mxatvruli<br />
saxea <strong>da</strong> javaxiSvilic mxolod gviCvenebs, arafers gveubneba<br />
pir<strong>da</strong>pir. es misi mxatvruli meTodia. kvaWis saxis es xibli,<br />
sanam racionalur-eTikuri gansja CaerTveba, aSkaraa <strong>da</strong><br />
rogorc zemoTac vTqviT, mas, nawilobriv, saxis esTetizacia<br />
(komizmi) qmnis. meore mxriv, esaa a<strong>da</strong>mianis am tipis uCveulo<br />
sicocxlisunarianoba, sicocxliT tkbobis absoluturi<br />
Rirebulebis aRiareba yvela sxva RirebulebasTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />
swored sicocxlis es gansakuTrebuli,SiSveli <strong>da</strong><br />
aulagmavi instinqti marTavs kvaWis xasiaTs <strong>da</strong> qcevas. amitomaa<br />
amazrzenic <strong>da</strong> momxiblavic erTdroulad, mx<strong>da</strong>lic <strong>da</strong><br />
gabedulic, riskiani <strong>da</strong> <strong>da</strong>udevari: ,,mxolod <strong>da</strong>udevarTaTvis<br />
Rirs sicocxle <strong>da</strong> mxolod maT ician misi fasi<br />
48
(javaxiSvili 2005: 158) am SemTxvevaSi javaxiSvili modernistic<br />
aris <strong>da</strong> realistic; ,,sicocxlis filosofiis~ mimdevaric<br />
<strong>da</strong> epoqis mkacri, <strong>da</strong>undobeli mxatvaric.<br />
erTi ram cxadia: javaxiSvili ar ubrazdeba Tavis gmirs.<br />
aq arc mrisxanebaa <strong>da</strong> arc siZulvili. igi akvirdeba <strong>da</strong> Tuki<br />
vinmes <strong>da</strong>scinis, im epoqas, romelSic kvaWebi ase xaroben; im<br />
sazogadoebas, romelmac isini gmiris mantiiT Semosa. erT<br />
CanawerSi Teimuraz xevisTavs aTqmevinebs: ,,Cveni cxovrebis<br />
RerZi <strong>da</strong> idumaleba is aris, rom xelisufleba <strong>da</strong> xalxi<br />
erTmaneTs atyuebs. amitom dRes motyueba udides mecnierebad<br />
ga<strong>da</strong>iqca~ (javaxiSvili 2005: 161) mwerali drois saidumlos<br />
amocnobas cdilobs, rainduli esTetikisa <strong>da</strong> TaRliTobis<br />
maxinji simbiozis, misi zemoqmedebis Zalis(,,umal<br />
miizi<strong>da</strong> rainduli yofa-qceviT~ (javaxiSvili 2005: 338)<br />
mxileba un<strong>da</strong>; misi ,,mecnierebis~, anu miznebisa <strong>da</strong> meqanizmebis<br />
garkveva swadia. javaxiSvilis satira drozea <strong>da</strong>miznebuli,<br />
pir<strong>da</strong>pir uyurebs drois maxinj saxes, kvaWobis sicocxlisunarianobisa<br />
<strong>da</strong> gavrcelebis saSiS masStabebs, sazogadoebis<br />
yvela fenis TaRliTur suliskveTebas: `meubnebian,<br />
dRes kvaWebi aRar gvyavs. es marTalia, radgan u<strong>da</strong>bnoSi<br />
kvaWs ra un<strong>da</strong>, samagierod Tumniani kvaWiko aTasobiT moipoveba,<br />
didi kvaWebi ki sul sxva banakSi un<strong>da</strong> veZeboT (politkvaWebi)~<br />
(javaxiSvili 2005: 177).<br />
mwerali Txzav<strong>da</strong> antigmirs, raTa gmiri Seexsenebina sazogadoebisaTvis,<br />
qmni<strong>da</strong> triqsteris saxes, raTa <strong>da</strong>viwyebuli<br />
raindobis idealis xsovna gamoewvia qarTvelebSi. is, Tu,<br />
raoden mniSvnelovani iyo misTvis es amocana, ubis wignakSi<br />
aqvs CaniSnuli: `vinc vaJkacia, gamokvleva <strong>da</strong>sweros am Temaze:<br />
vaJkacobis kulti qarTul mwerlobaSi <strong>da</strong> xalxur poeziaSi,<br />
es de<strong>da</strong>RerZi un<strong>da</strong> aRzdges, Torem sul <strong>da</strong>viRupebiT~<br />
49
(javaxiSvili 2005: 162). <strong>da</strong> sxvagan: `Tava<strong>da</strong>znauroba mokv<strong>da</strong>,<br />
iqneb, sulis aristokratizmi mainc ga<strong>da</strong>rCes~. gmiris Seqmna<br />
fsevdogmirebis epoqaSi Zalze riskiani (mxtvruli <strong>da</strong>majereblobis<br />
TvalsazrisiT) <strong>da</strong> saxifaTo saqme iyo. Tuki niko<br />
lorTqifaniZe raindis xsovnas istoriul suraTebSi acocxleb<strong>da</strong>,<br />
javaxiSvilma antigmirebiT, nakacarebiT <strong>da</strong>iwyo: jayo-<br />
Ti, TeimuraziT, kvaWiT, givi SaduriT <strong>da</strong> bolos Seqmna<br />
gmiris saxe — glexi arsena, romelsac swored is Tvisebebi<br />
mianiWa, romlebic Tavis xalxSi undo<strong>da</strong> <strong>da</strong>enaxa.<br />
triqsteri-kvaWis moqmedebis klasikuri sfero <strong>da</strong>ngrevaa.<br />
am azriT kvaWi gmiris kontrastul anabeWds warmoadgens.<br />
Tuki gmiri demiurgia, triqsteri destruqciulia, Tumca<br />
misi es unari periodulad <strong>da</strong> SemTxveviT, uaryofiT wesrigsac<br />
utevs xolme (ruseTis imperiis ngreva). gmiri yovel-<br />
Tvis <strong>da</strong>kavebulia samyaros mowesrigebiT. am azriT igi sistemis,<br />
wesrigis centrSi myofobs. triqsteri — centris<br />
aucilebeli sapirwone — aaqtiurebs samyaros centri<strong>da</strong>nul<br />
tendenciebs, utevs normebs, RirebulebaTa sistemas <strong>da</strong> Tavisi<br />
xan cinikuri, xan ki — ukiduresad gaubraloebuli SefasebebiT<br />
axdens mis recesias, mis adgilas ki sakuTars amkvidrebs<br />
(kvaWis msjelobebi samSobloze, siyvarulze, zneobaze).<br />
kvaWis qmedebis saxe <strong>da</strong> saxeli `gaimasqnebaa~, crusaqmianoba<br />
anu imis keTeba, rac wesrigs arRvevs <strong>da</strong> areuloba<br />
Semoaqvs. kvaWis usaxelo teqnologiebi kosmosuri aqtis sapirispiroa<br />
<strong>da</strong> saxelic amitom ar qvia.<br />
Tuki gmiris adgili kulturis centrSia, triqsteri eqscentriulia.<br />
isini aucilebel, gar<strong>da</strong>uval opoziciur wyvilad<br />
rCebian maSinac ki, roca gmiri ar Cans <strong>da</strong> sabolood<br />
periferiazea gandevnili. triqsteri centris imitirebas axdens<br />
— icvlis saxels, ikazmeba gmiris mantiiT, raTa <strong>da</strong>S-<br />
50
lili centris adgili <strong>da</strong>ikavos (gavixsenoT kvaWis aznauroba,<br />
misakuTrebuli saxelebi, aristokratuli wodebebi). TamaSi/seriozulobis<br />
opoziciis konteqstSi triqsteri Tama-<br />
Sis, araseriozulobis mxares dgas (bzis kovzis epizodi).<br />
gmiri rTul gzebs gadis, ar iiolebs cxovrebas, emsaxureba<br />
kanons <strong>da</strong> kodeqss (rainduls an sxv.). triqsters imedgacrueba,<br />
SfoTi <strong>da</strong> areuloba Seaqvs realur wesrigSi <strong>da</strong> amas<br />
TamaSiTa <strong>da</strong> elementaruli energiebiT axerxebs. gmirs <strong>da</strong>brkolebad<br />
eqceva Tavisi kulturuloba, triqsters — saku-<br />
Tari ukulturoba uxsnis xel-fexs. gmiri qmnis <strong>da</strong> ganamtkicebs<br />
kulturul tradicias, Sori<strong>da</strong>n mosuli triqsteri ki<br />
mas Slis, orazrovnebas aniWebs. triqsteri gmiris parodiaa,<br />
magram, imavdroulad, am parodirebiT emsaxureba kidec<br />
mas. garkveuli azriT, triqsteri srulad uferulia, ordinaluria,<br />
magram amiTac gmiris saxiT siRrmesa <strong>da</strong> gansakuTrebulobas<br />
gamokveTs. triqsteri profanuli personaJia, romelic<br />
gmiris sakralurobas usvams xazs.<br />
triqsteris sicocxlisunarianobis xarisxi gacilebiT<br />
maRalia, vidre gmirisa. gmirs ar SeuZlia miznis misaRwevad<br />
yvela meTodis gamoyeneba, triqsteri ki isaa, visTvisac bediswerad<br />
arasodes iqceva didsulovneba <strong>da</strong> keTilSobileba;<br />
visTvisac xerxi yovelTvis sjobia Rones, naZraxi sicocxle<br />
— saxelovan sikvdils, msoflio geografiuli sivrce –<br />
sakuTar samSoblos <strong>da</strong> a.S.<br />
triqsteri travestuli drois iluzionistia, romelic,<br />
rogorc vTqviT, raindis mantias irgebs. triqsteris oinbazobebi<br />
(TamaSis wesebi) Cveulebrivi a<strong>da</strong>mianebisTvis ara mxolod<br />
miuRebeli, aramed warmoudgenilic kia. amitom atyuebs<br />
ase iolad volkovis qvrivs, inteligent mama-Svils, TviT<br />
samefo karis gaqnil moxeleebsa <strong>da</strong> udides maqcias —<br />
51
griSka rasputins. sxvaTa Soris, triqsteri yovelTvis la-<br />
parakobs gmirze, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, arsebobs Tu ara saerTod<br />
gmiri. Tu gmiri vinmes axsovs, es triqsteria. Tavisi qceviT,<br />
sityviT, niSnebiT, sizmarSic ki — igi uneblied axdens gmiris<br />
(kvaWis SemTxvevaSi — tarielis, avTandilis) komentirebas.<br />
triqsteris toposi, raindis msgavsad — mTeli msoflios<br />
geografiuli sivrcea; kvaWisTan ki aqcentirebulad:<br />
samefo kari, didi qalaqebi, restornebi <strong>da</strong>... sawoli.<br />
Tumca triqsteri gmirs ar asaxelebs, magram avtorma<br />
zustad icis, vin dgas personaJis ukan, visi xsovna ukargavs<br />
mas mosvenebas <strong>da</strong> Semoaqvs kidec teqstSi es faruli metateqsti<br />
xan pir<strong>da</strong>piri citirebiT, xan ki niSnebis, qveteqstebisa<br />
Tu miniSnebebis saxiT. es metateqsti `vefxistyaosania~.<br />
javaxiSvilis teqstisTvis `vefxistyaosani~ warmoadgens mesafuZvle<br />
kulturul konteqsts, Secvlili, Tumca jer kidev<br />
Senaxuli mniSvnelobebiT, romlis Semotanas triqsteri,<br />
rogorc teqsti-interpretatori Tavis sasargeblod cdilobs.<br />
igi (kvaWi) TiTqos am konteqstTanaa mibmuli jaWviT<br />
<strong>da</strong> ara marto imitom, rom arev-<strong>da</strong>reva, gaurkvevloba misi<br />
stiqiaa, aramed imitomac, rom sakuTari mniSvnelovneba <strong>da</strong>amtkicos,<br />
istoriuli kulturuli konteqstiT miaCumaTos,<br />
ga<strong>da</strong>faros sakuTriv misi konteqstis ukulturoba. magram<br />
Zvel konteqsts, uneblied, Tavisi sakuTari gmiris kvali <strong>da</strong><br />
anabeWdi, anu xsovna axlavs. am konteqsts gareSe kvaWi<br />
araraobaa, erTi martivi crupentela: angarebiani, mSiSara<br />
suteniori.<br />
raindi yovelTvis tovebs kvals, radgan erTgulia – suverenis,<br />
satrfos, drois, normisa <strong>da</strong> kulturis. triqsteri<br />
kvals ar tovebs, radgan arsad ar rCeba (masze marto Worebi<br />
<strong>da</strong>dis). suliT <strong>da</strong>umZimebeli sxeuliT sul ze<strong>da</strong>pirze<br />
52
srialebs, sul ,,zRvarzea~. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom yvelganaa,<br />
igi aravisTan ar identificirdeba, landiviTaa. rainduli<br />
konteqstis gareSe is ar Cans. am konteqtTan ga<strong>da</strong>Zaxilia<br />
romanis Tavebis <strong>da</strong>saTaureba (,,ambavi kvaWis <strong>da</strong>badebisa~; ,,aqa<br />
ambavi umadur samSoblo<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>xvewisa~; ,,aqa ambavi... mravalTa<br />
sagmiro saqmeTa~ <strong>da</strong> sxv..) <strong>da</strong> siuJetis kompozicia.<br />
axali amocani<strong>da</strong>n gamomdinare, mixeil javaxiSvilTan rainduli<br />
romanis siuJeturi <strong>da</strong>Zabuloba Sesustebulia, Txroba<br />
miznisken (kulminaciisken) ar miemarTeba aseTis arasebobis<br />
gamo. ambis ganviTarebas triqsteruli Tavga<strong>da</strong>savlebis ritmulad<br />
ucvleli Txroba Caenacvleba. Cndeba erT wreze<br />
trialis aRqma. javaxiSvili bolomde asrulebs Tavis mxatvrul<br />
amocanas kvaWis <strong>da</strong>qorwinebiT saroskipos mepatrone<br />
beber `dediloze~ (interteqstualuri ga<strong>da</strong>Zaxili vefxistyaosnis<br />
finalTan: ,,ambavi Zveli siyvarulis ganaRdebisa,<br />
kvaWis <strong>da</strong>ojaxebisa <strong>da</strong> ambavTa <strong>da</strong>srulebisa”). SemTxveviToba<br />
iseve ikavebs aucileblobis adgils, rogorc TaRliToba <strong>da</strong><br />
Ralati _ movaleobis, ficis, erTgulebis, rainduli kodeqsis<br />
adgils. triqsters uSromels ver uwodeb, magram<br />
misi saqmianoba `gaimasqnebaa~; kvaWis ,,gzebze sufris ga<strong>da</strong>fena~<br />
Tu ara, restornebis <strong>da</strong>xurva namdvilad uyvars. Tu<br />
mdidrisgan warTmeuls Raribebs ar urigebs, samagierod Zmakacebsa<br />
<strong>da</strong> sayvarlebze ,,zrunva~ ,,exerxeba~ (maT Soris,<br />
mkvlelobac, gacurebac. gaqiravebac). erTi sityviT, Tavis<strong>da</strong><br />
uneburad, triqsteri mcveli <strong>da</strong> Semxsenebelia imisa, rac <strong>da</strong>ikarga.<br />
rainduli teqsti javaxiSvilis antigmirs samagieros<br />
imiT uxdis, rom triqsteri am kulturi<strong>da</strong>n sabolood verafers<br />
iCemebs. kvaWis ganuwyvetliv Tan sdevs raindis sarkastulad<br />
momRimare aCrdili.<br />
53
kidev erTi konteqsti — romantikuli konteqstia, ro-<br />
melSic kvaWi Tavis zmanebebSi meranze (swored baraTaSvilis<br />
,,huneze”) amxedrebuli Sedis. ase rom, triqsteri-kvaWi am<br />
ori konteqstis _ rainduli <strong>da</strong> romantikuli _ kulturuli<br />
konteqstebis mniSvneloba<strong>da</strong>kargul, groteskulad deformirebul<br />
interteqsts warmoadgens. imas, Tu ramdenad<br />
mniSvnelovani iyo mwerlisaTvis es konteqsti <strong>da</strong> ratom<br />
,,mosinja~ igi kvaWisTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Semdegi Canaweri mowmobs:<br />
,,mxolod qarTul foladur romantikas SeuZlian savsebiT<br />
gangvkurnos~ (javaxiSvili 2005: 162).<br />
Tumca yvelas Tavisianad <strong>da</strong> Sinaurad eCveneba, triqsteri<br />
mu<strong>da</strong>m ,,sxvaganaa~. igi sxvagan yofnis niSania. kvaWi arasodes<br />
ekuTvnis im sivrces <strong>da</strong> im a<strong>da</strong>mianebs, romlebTanac saqmes<br />
iWers: arc im socialur jgufs, romlis warmomadgenla<strong>da</strong>c<br />
Tavs acxadebs, arc im qalaqs, romelsac ipyrobs, arc im<br />
qals, visi gulisTvisac de<strong>da</strong>miwis erTi kidi<strong>da</strong>n meoremde<br />
<strong>da</strong>rbis. misi maidentificirebeli niSani, misi amosacnobi kodi<br />
sasicocxlo instinqti <strong>da</strong> egoa — usasrulo survilebiT,<br />
siamovnebisa <strong>da</strong> Zalauflebisaken ltolviT. is mu<strong>da</strong>m<br />
sxvis sivrceSi TamaSobs (,,CaliCobs~, ,,anaRdebs~, ,,aimasqnebs~<br />
– m.k.) _ istoriis megzuri, sazogadoebis SuagulSi ,,moxetiale~<br />
niRbiani crupentela <strong>da</strong> TaRliTi, romlis saxec<br />
isea mizrdili niRabTan, rom gancalkeveba SeuZlebelia.<br />
yvelaferi, rac romanSia, travestirebas anu karnavalur<br />
ga<strong>da</strong>cmas, saxis Secvlas, niRbis afarebis princips emorCileba:<br />
rasputinis mkvlelobis scena `sasiZos mokvlisa~ <strong>da</strong><br />
imavdroulad WaSnagiris mkvlelobis aluzias iwvevs. imperatorisa<br />
<strong>da</strong> imperatricas (,,batuSka~ <strong>da</strong> ,,matuSka~) saidumlo<br />
wveuleba kvaWis monawileobiT indoeTis karze momx<strong>da</strong>ri incindentis<br />
Soreul asociacias badebs. saidumlo serobis,<br />
54
osmaleTis frontis scenebis, nacnobi kulturuli <strong>da</strong> literaturuli<br />
teqstebis calkeul fragmentTa ga<strong>da</strong>TamaSeba, istoriuli<br />
faqtebis, dokumenturi masalebis CarTva romanis<br />
teqstSi, TviT mwerlis gamoyvana romanis personaJad <strong>da</strong> avtorisa<br />
<strong>da</strong> kvaWis urTierTgacnoba, masTan avtoris pir<strong>da</strong>piri<br />
dialogi — es yvelaferi <strong>da</strong> mravali sxva modernistuli <strong>da</strong><br />
pistmodernistuli literaturuli TamaSebis arsenali<strong>da</strong>naa.<br />
kvaWis cxovrebis gza — <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>qorwinebamde, misi<br />
Tavga<strong>da</strong>savlebis sagangebo <strong>da</strong>saTaureba `vefxistyaosnis~ kvalobaze,<br />
enis `saxarebiseuli~ gar<strong>da</strong>qmna romanis bolo Taveb-<br />
Si, triqsteris Soreuli interteqstis — Suasaukuneebis<br />
rainduli tradiciisa <strong>da</strong> kidev ufro Soreuli konteqstis<br />
— saxarebis profanacias aRwers.<br />
,,bedi-mdevris~ koncepti, romelic m. javaxiSvilis araerT<br />
moTxrobasa <strong>da</strong> romanSi gvxvdeba, `kvaWi kvaWantiraZeSi~<br />
,,bedis mdevris~ konceptad gar<strong>da</strong>isaxeba <strong>da</strong> es principuli,<br />
konceptualuri mniSvnelobis cvlilebaa. gmirs sabediswero<br />
gansacdels umzadebs bediswera _ ,,qamandiani bedi~, fatumi,<br />
moira anu boroti gangeba. triqsteris Tavga<strong>da</strong>savlebsa <strong>da</strong><br />
avanturebs ki fortuna anu iRbali xelmZRvanelobs, e. i.<br />
arsTagamrigis keTilganwyobis, gangebis mxar<strong>da</strong>Wera warmar-<br />
Tavs. bedis mdevneli, masTan moTamaSe <strong>da</strong> misi mxar<strong>da</strong>Weris<br />
moimede, raindis niRabafarebuli avanturisti – aseTia axali,<br />
modernistuli epoqis protagonisti, sicocxlis mZlavri<br />
instinqtiTa <strong>da</strong> mopovebis JiniT Sepyrobili qarTveli<br />
triqsteri.<br />
kvaWi saSiSia. cnobilia: imisaTvis, rom SiSma Zala <strong>da</strong>kargos,<br />
igi sasacilod un<strong>da</strong> iqces, anu <strong>da</strong>knindes. romanis<br />
finalSi sworad aseT kvaWis vxe<strong>da</strong>vT: mwerali ironiulad,<br />
magram TiTqos TanagrZnobiT exmianeba Tavis mowyenil, aspa-<br />
55
ezis gareSe <strong>da</strong>rCenil ,,rainds~: ,,maS ra gin<strong>da</strong> kvaWantira-<br />
Zev? mudmivi xetiali? maradiuli devna bedisa? uTavbolo<br />
sirbili <strong>da</strong> qrola qveyanaSi? maS ra gin<strong>da</strong>, ra? Senc ar ici.<br />
mesmis Seni, kvaWikov! mesmis <strong>da</strong> vici~ (javaxiSvili 1960:<br />
419).<br />
ra icis mweralma <strong>da</strong> vis ekuTvnis es TanagrZnoba _ rainds<br />
Tu triqsters, <strong>da</strong>kargul gmirs Tu imas, vinc istoriisa<br />
Tu bediweris ga<strong>da</strong>wyvetilebiT mis adgilas aRmoCn<strong>da</strong>?<br />
an, iqneb, triqsters mxolod iTmenen <strong>da</strong> isic imitom, rom<br />
raindis ,,memorialuri sivrce~ sabolood ar <strong>da</strong>carieldes?<br />
globaluri soflis usasrulo sivrceebSi monavarde bedis-maZiebeli,<br />
yvela xalxisa <strong>da</strong> yvela kulturis (sinqronul<br />
<strong>da</strong> diaqronul WrilebSi) momxmarebeli, moxerxebuli<br />
<strong>da</strong> mizanmimarTuli, hedonisti <strong>da</strong> ara esTeti, arc inteleqtuali<br />
<strong>da</strong> arc meocnebe, aramed qurdi, mkvleli, TaRliTi<br />
<strong>da</strong> politikosi _ aseTia XXsaukunis antigmiri _ triqsteri,<br />
romelic romanis <strong>da</strong>sasruls Cumad <strong>da</strong>rdobs <strong>da</strong> raRacas<br />
elodeba. iqneb, axali speqtaklis wamowyebas gegmavs? an iqneb<br />
qarTveli triqsteri beds ki ara, saukuneebSi <strong>da</strong>karguli<br />
mewyvilis gamoCenas elis? avtoris finaluri fraza `mesmis<br />
<strong>da</strong> vici Seni, kvaWi~ —saukunes wvdeba. mwerlis gamWoli<br />
mzera <strong>da</strong> xma gafrTxilebis intonacias Seicavs.<br />
<strong>da</strong>mowmebani:<br />
abaSiZe 2003: abaSiZe i. zarebi oc<strong>da</strong>aTiani wlebi<strong>da</strong>n. Tb.: ,,inteleqti~,<br />
2003.<br />
asaTiani 2002: asaTiani g. niko lorTqifaniZe. TxzulebaTa Txtomeuli.<br />
t.3. Tb.: ,,neostudia~, 2002.<br />
demetraZe 2005: demetraZe d. m.javaxiSvilis moRalaturi saqmianobis<br />
Sesaxeb. 17.08.1937. ,,lelvari~. Tb.: ,,literaturuli matiane”, 2005.<br />
56
javaxiSvili 1960: javaxiSvili m. rCeuli Txzulebani. t. III. Tb.:<br />
,,sabWoTa saqarTvelo~, 1960.<br />
javaxiSvili 1989: javaxiSvili q. mixeil javaxiSvili. Tb.: ,,sabWoTa<br />
saqarTvelo~, 1989.<br />
javaxiSvili 2005: mixeil javaxiSvilis ubis wignakebi<strong>da</strong>n. ,,lelvari~.<br />
Tb.: <strong>qarTuli</strong> literatueris saxelmwifo muzeumis gamomcemloba ,literaturuli<br />
matiane~, 2005.<br />
sxva <strong>literatura</strong>:<br />
TeTruaSvili l. RirebulebaTa ga<strong>da</strong>faseba mixeil javaxiSvilTan, anu<br />
kvaWi Cveni Tanamedrovea. ,,saunje~, #3-4, 2002.<br />
Кереньи К. Трикстер и древнегреческая мифология. http://ec-dejavu.net/t-<br />
2/Trickster-3.html<br />
Шильман М. Трикстер, Герой, его Тень и ее заслуги. http://abuss. narod.ru/<br />
texthtml/trickster.htm<br />
Юнг К. Психология образа трикстера. В кн.: Душа и миф: шесть архетипов.<br />
Киев: 1996.<br />
57
usu<strong>da</strong>n burjanaZe<br />
ivane javaxiSvilis saxelobis<br />
Tbilisis saxelmwofi universiteti<br />
niko lorTqifaniZe _<br />
a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>mcveli<br />
miuxe<strong>da</strong>vad didi aRmSeneblobisa, XX saukune sakmaod<br />
sevdiani <strong>da</strong> tragikuli saukunea _ gauTavebeli omebiT, revoluciebiT,<br />
masStaburi Tu lokaluri agresiiTa <strong>da</strong> misi<br />
SedegebiT. zogjer iseTi STabeWdilebac Cndeba, TiTqos, yvela<br />
Tu ara, a<strong>da</strong>mianTa mniSvnelovani jgufi marcxena xeliT<br />
aSenebs <strong>da</strong> marjvenaTi angrevs. am gaugebrobis Sedegi ki,<br />
upirveles yovlisa, ngrevas garidebul, ferfls Sefarebul,<br />
sulgamoclil a<strong>da</strong>mianTa ukurnebeli tkivilia, rasac xan<br />
`<strong>da</strong>karguli Taobis~ sindromi uwodes, xan nicSeanuri zekacis<br />
saZebnelad gauyenes Saragzas. yvelafer amas ki oblad<br />
<strong>da</strong>rCenilTa, siyvarulis gareSe gazrdilTa zneobrivi kompromisisa<br />
Tu kategoriulad ukompromisobis kompleqsi <strong>da</strong>erTo<br />
Tan.<br />
asea Tu ise, faqtia: globaluri Tu lokaluri kataklizmebis<br />
dros erTeulebi inarCuneben a<strong>da</strong>mianur saxes, <strong>da</strong>narCenebi<br />
am saxes an kargaven, an, mdumare sasowarkveTaSi<br />
myofni, sakuTar samSobloSi agrZeleben eamigrantebad<br />
cxovrebas.<br />
am mcirericxovan, gonier, zneobriv <strong>da</strong> ukompromiso a<strong>da</strong>mianTa<br />
kategorias ekuTvnian mixeil javaxiSvilica <strong>da</strong> niko<br />
lorTqifaniZec. paradoqsia, magram faqtia isic, rom swored<br />
am niSniT gamoarCies <strong>da</strong> <strong>da</strong>narCenebs (igive saxadi rom ar<br />
58
Sehyro<strong>da</strong>T) samu<strong>da</strong>mod moaSores javaxiSvili. magaliTis Za-<br />
la xom Zalian ga<strong>da</strong>mdebia...<br />
Cexovi ambob<strong>da</strong>, provincializmi geografiuli mdebareoba<br />
ki ara, sulis mdgomareobaao. SeuZlebelia, ar <strong>da</strong>eTanxmo.<br />
provincialma sul ori nacvalsaxeli icis. pirisa _ `me~ <strong>da</strong><br />
kuTvnilebiTi _ `Cemi~. aseve, ori zmna: `min<strong>da</strong>~ <strong>da</strong> `mekuTv-<br />
nis~. sxvasac Tu un<strong>da</strong> <strong>da</strong> ekuTvnis raime, amaze provinciali<br />
naklebad fiqrobs <strong>da</strong> iwyeba Zalauflebis, qonebis, sicocx-<br />
lis xelyofac ki. xolo, Tu raodenobrioba Tvisobrivad iqca,<br />
erisgan, sazogadoebisgan, kacobriobisgan, brbos gar<strong>da</strong>,<br />
aRaraferi rCeba.<br />
am katastrofas upirispirebs dRes arsebuli, a<strong>da</strong>mianTa<br />
uflebebis <strong>da</strong>mcveli uamravi organizacia, romelTa upirvelesi<br />
sazrunavi grandiozuli aRmSeneblobebis miRma verSem-<br />
Cneuli, uZRebi agresiis Sedegad travmirebuli Tu, ubralod,<br />
gangebisgan ganwiruli a<strong>da</strong>mianis <strong>da</strong>xmarebaa.<br />
amave katasrofas upirispirdebo<strong>da</strong> rafinirebuli, gonieri<br />
<strong>da</strong> kacTmoyvare mwerali niko lorTqifaniZe mTeli Tavisi<br />
SemoqmedebiTa Tu pirovnuli qmedebiT.<br />
haine ambobs: `a<strong>da</strong>miani qveynierebaa, romelic masTan er-<br />
Tad ibadeba <strong>da</strong> kvdeba. TiToeul samarxSi marxia mTeli qveynierebis<br />
istoria~.<br />
niko lorTqifaniZe moTxrobaSi `<strong>da</strong>dianis asuli <strong>da</strong> maTxovari~<br />
wers: `gamx<strong>da</strong>r Txas, <strong>da</strong>koWlebul cxens, Caxmaxmotexil<br />
Tofs fasi ekargeba. a<strong>da</strong>mianis fasi ki arafriT ganizomeba,<br />
samegrelos mTavrobas uboZebs mas RmerTi Tu <strong>da</strong>dianis<br />
meRoreobas <strong>da</strong>akisrebs... a<strong>da</strong>miani arc iyideba, arc icvleba.<br />
is Seufasebelia, is erTia, mxolod erTi~.<br />
mwerali mu<strong>da</strong>m iyo am erTaderTi <strong>da</strong> ganumeorebeli qveynierebis<br />
qomagi an monaRvle. `monaRvle~ sabas leqsikonSi<br />
59
<strong>da</strong>mcvels, Wirisufals niSnavs. am <strong>da</strong>mokidebulebis <strong>da</strong>sturia<br />
lorTqifaniZis mTeli Semoqmedebac. iqac, sa<strong>da</strong>c is ambobs,<br />
didebuli a<strong>da</strong>mianebi uZeglod ikargebiano (`Tavsafriani de<strong>da</strong>kaci~)<br />
<strong>da</strong> iqac, sa<strong>da</strong>c glaxa, maTxovari, arseba (`<strong>da</strong>dianis<br />
asuli <strong>da</strong> maTxovari~) Rirsebis grZnobis gaRviZebisTanave<br />
a<strong>da</strong>mianad, pirovnebad iqceva.<br />
gana ra iyo CemSi iseTi, ramac <strong>da</strong>dianis asuli SeaCera,<br />
cxenze Semisva <strong>da</strong> oms gamari<strong>da</strong>o, <strong>da</strong>fiqr<strong>da</strong> aqamde yvelasagan<br />
SeumCneveli arseba. me xom arc lamazi var, arc _ axalgazr<strong>da</strong>,<br />
arc mdi<strong>da</strong>rio?!.. <strong>da</strong> didi wvalebis Semdeg miagno im er-<br />
TaderT <strong>da</strong> swor pasuxs, ramac Rirseba <strong>da</strong>ubruna, a<strong>da</strong>mianad,<br />
pirovnebad aqcia <strong>da</strong> SeaZlebina, aqeT eca pativi misi sicocxlis<br />
uflebis ga<strong>da</strong>mrCenisTvis. pasuxi ki sul ubraloa:<br />
isic a<strong>da</strong>miania!<br />
Tavsafriani de<strong>da</strong>kacisadmi miZRvnili Zeglis marTebulobaSi<br />
<strong>da</strong>sarwmuneblad ki quCaSi gagdebuli, Svilebis azriT,<br />
funqcia<strong>da</strong>karguli dedis ukanaskneli depeSac kmara. `wavedi<br />
salocavaT. nuRar meZebT~. Rirsebaayrilma isev Svilebis<br />
Rirseba <strong>da</strong>indo, sasikvdilod gawirulma isev maTi a<strong>da</strong>mianuri<br />
saxis SenarCunebis valdebuleba ikisra. gasaocari sulieri<br />
simaRlea. Tumca xSirad amboben, gana iseTi ra mox<strong>da</strong>,<br />
Cvenc xom xSirad (ojaxSi mainc) aTasgvar rames veubnebiT<br />
erTmaneTs, mere rao?.. didi ambavi, `Segenana~, `saRirali pativi~<br />
Svilma akadra, ucxom xom arao~?<br />
am kiTxvebsa <strong>da</strong> sityvis magiur Zalaze bibliaca <strong>da</strong> fsiqolingvistikac<br />
Cemze ukeT gascemen pasuxs. me ki martivad<br />
vityvi: TiToeul bgeras, bgeraTkompleqss, sityvas, sityvaTa<br />
Tanamezoblobas garkveuli sixSire gaaCnia, garkveuli energetika,<br />
rac acocxlebs an klavs iseve, rogorc _ locva <strong>da</strong><br />
wyevla.<br />
60
am Tezis <strong>da</strong>sturia n. lorTqifaniZis erT-erTi saintere-<br />
so moTxroba `Selocva radioTi~, sa<strong>da</strong>c moTxrobis gmiri<br />
qalis namdvili saxeli `elpide~ (imedi) dide<strong>da</strong>s locvanSi<br />
rCeba, xolo emociebs ayolili, saxel <strong>da</strong> saxe<strong>da</strong>karguli<br />
mSvenieri eli, viRac ingliselis `wyalobiT~, emigranti<br />
xdeba. mwerali Cveuli lakonizmiT, detalebze yuradRebis<br />
gamaxvilebis gareSe, gviambobs elis Tavga<strong>da</strong>savals evropaSi,<br />
misi gaurkveveli urTierTobis ambavs heqsli-bromleisTan.<br />
gakvriT axsenebs, rom man samSobloSi moxuci mama <strong>da</strong> Svili<br />
<strong>da</strong>tova, rom ori uiRblo qorwinebis Semdeg evropa <strong>da</strong>agemovna,<br />
umdidresi Tayvanismcemlebic SeiZina <strong>da</strong> a. S. erTi<br />
sityviT, elis dRes yvela piroba aqvs `saukeTeso cxovrebisTvis~.<br />
<strong>da</strong>, miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc ki iRviZebs masSi<br />
droebiT miZinebuli Rirsebis grZnoba, iwyeba identifikacia<br />
samSoblosTan, iq <strong>da</strong>rCenilebTan, dide<strong>da</strong>s locvanSi myof<br />
imedTan... elis ukurnebeli saxadi Seeyreba _ `nostalgia~,<br />
rac ucxo sityvaTa leqsikonSi ase ganmartebuli: umZimesi<br />
seni samSobloSi ver<strong>da</strong>brunebis gamo. eli ukidures qmedebaze<br />
midis <strong>da</strong> erTaderT gamosavlad gvelebTan cekva miaCnia.<br />
miT ufro, rom mas aRar surs valSi <strong>da</strong>rCena vinme bromleisTan,<br />
kacTan, romelic arafrad uRirs. man un<strong>da</strong> <strong>da</strong>imsaxuros<br />
wasvla, moigos naZlevi. ris fasad? Tun<strong>da</strong>c _<br />
sikvdilis...<br />
elisa <strong>da</strong> gvelebis cekvis epizodi, gar<strong>da</strong> imisa, rom kidev<br />
erTxel a<strong>da</strong>sturebs Rirsebaayrili a<strong>da</strong>mianis gaa<strong>da</strong>mianebis,<br />
Rirsebis <strong>da</strong>brunebis, pirovnebad qcevis ucilobel faqts,<br />
erT-erTi saukeTeso ferweruli tilocaa impresionistuli<br />
weris manerisa, sa<strong>da</strong>c mwerali ki ar mogviTxrobs, aramed<br />
gviCvenebs...<br />
61
sityvis magiuri, zogjer _ mistikuri _ Zalis uZlureba<br />
Cans elis ukanaskneli survilis aRsrulebaSi, rodesac gam-<br />
zrdeli roqsanis locvas radios saSualebiT awvdian momakv<strong>da</strong>vs...<br />
elisa <strong>da</strong> samSoblos Soris Camdgarma manZilma <strong>da</strong><br />
drom gawyvita is organuli kavSiri, rac malamod un<strong>da</strong> <strong>da</strong>hfeno<strong>da</strong><br />
mis nawvaleb suls...<br />
an, iqneb, aRarc Rir<strong>da</strong> misi <strong>da</strong>bruneba, vin icis...<br />
gana erTi <strong>da</strong> ori magaliTi viciT guSindel Tu Tanamedrove<br />
migrantTa cxovrebi<strong>da</strong>n, literaturul gmirTa Tu, ubralod,<br />
nacnob-axlobelTa yoveldRiuri yofi<strong>da</strong>n _ gaorebulebma,<br />
ucxod qceulebma <strong>da</strong> sasowarkveTilebma, veRarsad<br />
rom moizomes sakuTari adgili?..<br />
n. lorTqifaniZis erT-erTi saukeTeso noveli<strong>da</strong>n `tragedia<br />
ugmirod~, romelze<strong>da</strong>c bevri ramis Tqma SeiZleba, me<br />
gamovyof ukanasknel abzacs, romelic pir<strong>da</strong>pir kavSirSia Cem<br />
mier arCeul TemasTan _ a<strong>da</strong>mianis, a<strong>da</strong>mianurobis, humanizmis<br />
sayovelTao moralur kanonTan <strong>da</strong> mis <strong>da</strong>mcvelebTan, kerZod<br />
ki _ mezoblis mier gamoTqmul `wuxilTan~ mas Semdeg, rac<br />
ubedurma mamam sikvdilis ganaCeni gamoutana sakuTar Tavs<br />
<strong>da</strong> bavSvebi upatronod <strong>da</strong>yara. `raRa Cems ezoSi, Cemi TokiT<br />
CamoixrCo Tavi am ojaxqorma!~ _ iwyevlebo<strong>da</strong> mezobeli, romelsac<br />
am SemTxvevis gamo garkveuli diskomforti elo<strong>da</strong>.<br />
samagaliTo sisastikea, samagaliTo usulgulobac, gamaognebeli<br />
gulgrilobac.<br />
sazogadoebis gulgriloba ki upirvelesi mizezia calkeul<br />
a<strong>da</strong>mianTa tragediis...<br />
ai, am gulgrilobis, ugulisyurobis, sixarbis, sisastikis,<br />
ugunurebisa <strong>da</strong>, zoga<strong>da</strong>d, isev provincializmis winaaRmdegaa<br />
mimarTuli aristokratiuli sulis mqone mwerlisa<br />
<strong>da</strong> moazrovnis niko lorTqifaniZis mTeli Semoqmedeba, rom-<br />
62
lisTvisac TiToeuli arsebis a<strong>da</strong>mianad, pirovnebad qceva ra-<br />
finirebuli sazogadoebis Camoyalibebas niSnavs <strong>da</strong> amitomacaa,<br />
rom dResac zariviT rekavs misi ritmuli proziT <strong>da</strong>werili<br />
erTgverdiani miniatura:<br />
`iyideba saqarTvelo!<br />
yidis yvela!<br />
iyideba yvelgan!~<br />
<strong>da</strong> Tu yurs mivugdebT <strong>da</strong> gavigonebT am Zaxils, iqneb<br />
mogveces Sansi erTad, sazogadoebad, saxelmwifod <strong>da</strong>rCenisa<br />
dRes, Cveni qveynisTvis umZimes istoriul realobaSic...<br />
<strong>da</strong>bolos, markus avreliusi ambob<strong>da</strong>: `oboba amayobs, roca<br />
buzs abams qselSi; vis baWiis <strong>da</strong>Wera eamayeba, vis _ sardinisa<br />
badiT, vis _ gareuli taxis Zleva, vis _ <strong>da</strong>Tvisa,<br />
vis kidev _ sarmatis (barbarosTa tomis). magram gana yvelani<br />
yaCaRebad ar warmogvidgebian, Tu gamowvlilviT ganvixilavT<br />
maTs samoqmedo sawyisT?<br />
63
nona kupreiSvili<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti<br />
mxatvruli <strong>da</strong> ekonomikuri diskursis korelacia<br />
`jayos xiznebis~ mixedviT<br />
arsebobs sakmaod miviwyebuli saubris Canaweri mixeil<br />
javaxiSvilsa <strong>da</strong> mweral <strong>da</strong>viT kasraZes Soris. es aris uaRresad<br />
cocxali, aluziuri teqsti, romelSic mixeil javaxiSvilis<br />
ara mxolod rogorc mwerlis, aramed rogorc<br />
praqtikos-ekonomistis Sefasebaa asaxuli. <strong>da</strong>viT kasraZe:<br />
`rogorc Cans, Sen ufro finansisti un<strong>da</strong> yofiliyavi, vidre<br />
beletristi. rogor mox<strong>da</strong>, rom kaios ∗ mopasanoba arCie?~<br />
<strong>da</strong>smul kiTxvaze javaxiSvili mTeli seriozulobiT pasuxobs:<br />
`Sen xumrob, magram vin icis, ra emjobinebo<strong>da</strong> Cveni<br />
qveynisTvis~. mwerlis avtobiografiac a<strong>da</strong>sturebs zemogamoTqmul<br />
varauds, radgan masSi sakmao<strong>da</strong>a warmodgenili, ase<br />
vTqvaT, araliteraturuli saqmianobis faqtebi: aviRoT Tun<strong>da</strong>c<br />
1906 weli. gazeT `glexis~ re<strong>da</strong>qtorobisaTvis samar-<br />
TalSi micemuli <strong>da</strong> SveicariaSi gaparuli mwerali parizSi<br />
aRmoCndeba <strong>da</strong>, rogorc TviTonve wers, `sorbonaSi <strong>literatura</strong>s,<br />
xelovnebasa <strong>da</strong> politikur ekonomias swavlobs~.<br />
drois gansakuTrebuli niSani imaSi mdgomareobs, rom swored<br />
am periodSi `Terg<strong>da</strong>leulTa~ kval<strong>da</strong>kval mosuli axali<br />
Taoba jansaRi pragmatizmis, `praqtikuli cxovrebis al-<br />
Roianobis~ aucileblobas gansakuTrebuli simwvaviT grZnobs.<br />
amitomac f. gogiCaiSvili emigraciaSi mimaval axalgazr<strong>da</strong>s<br />
∗ Jozef kaio – safrangeTis finansTa ministri.<br />
64
sagangebod urCevs, dro uqmad ar <strong>da</strong>kargos, humanitarul<br />
mecnierebebs ar CauRrmavdes <strong>da</strong> mTeli energia ekonomikis<br />
Seswavlas moaxmaros. imave <strong>da</strong>viT kasraZesTan saubarSi mwerali<br />
ityvis: filipe gogiCaiSvilma gamaracionalistao. sxva<strong>da</strong>sxva<br />
dros mix. javaxiSvili, marTalac, gvevlineba rostovis<br />
<strong>da</strong>mzRvevi sazogadoebis saolqo inspeqtorad; amave sazogadoebis<br />
rwmunebulad amierkavkasiaSi; wiTeli jvris sazogadoebis<br />
inten<strong>da</strong>ntad; savaWro-samrewvelo palatis erT-erT<br />
<strong>da</strong>mfuZneblad; amierkavkasiis sagareo vaWrobis safinanso<br />
ekonomikuri <strong>da</strong> salicenzio ganyofilebis gamged; Tumca socialuri<br />
revanSis epoqaSi interesTa farTo wre, maRali<br />
profesionalizmi <strong>da</strong> Rrma azrovneba ara pativiscemas, aramed<br />
eWvs iwvev<strong>da</strong>. bolos yvelaferi <strong>da</strong>axloebiT ise <strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>,<br />
rogorc romanSi `jayos xiznebi~ _ mwignobari Teimuraz xevisTavi,<br />
romelic vaWrobasa <strong>da</strong> finansebSic erkveo<strong>da</strong>, jayos<br />
<strong>da</strong>xli<strong>da</strong>robisTvis gaiwira...<br />
mix. javaxiSvilis ekonomikuri diskursi ilia WavWavaZis<br />
`modernizatoruli proeqtis~ Semadgeneli nawilia, mxolod<br />
misi realizaciis ga<strong>da</strong>mwyvet fazaSi, drois axal gansxvavebul<br />
konteqstSi. is, rasac Tanamedrove ilialogebi `literaturis<br />
wiaRSi axali saqarTvelos Seqmnis process~ uwodeben,<br />
XX s.aukunis <strong>da</strong>sawyisSi ramdenadme koreqtirebuli<br />
saxiT warmoudga evropis universitetebSi ganaTlebamiRebul<br />
axalgazrdobas, romelsac ilias kvalSi dgoma xSirad ga<strong>da</strong>ulaxavi<br />
pasuxismgeblobis winaSe ayeneb<strong>da</strong>. arCil jorjaZe,<br />
geronti qiqoZe, mixeil javaxiSvli, revaz gabaSvili, samson<br />
fircxalava <strong>da</strong> sxvebi miuxe<strong>da</strong>vad `Terg<strong>da</strong>leulTa~ miznebisa<br />
<strong>da</strong> amocanebis ramdenadme gansxvavebuli Sefasebisa, zogjer<br />
ki maTi ideebis recesiis mcdelobisa, erTianni iyvnen TviT<br />
ekonomikuri urTierTobis erovnuli <strong>da</strong> politikuri cxov-<br />
65
ebis saZirkvlad aRiarebisas. sakiTxebi, romelic mTeli<br />
simwvaviT <strong>da</strong>isva publicistikaSi ekonomikas, rogorc kulturis<br />
formas, ganixilav<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas axali qarTvelis TviT<strong>da</strong>dgenis,<br />
TviTrealizaciis erT-erT umniSvnelovanes komponentad<br />
miiCnev<strong>da</strong>. maTi nawili Tavis droze ilias SemoqmedebaSi<br />
aisaxa. mag. mamuli, rogorc ekonomikuri faqtori <strong>da</strong><br />
rogorc metafora; codnisa <strong>da</strong> rwmenis morigeba sekularizaciis<br />
konteqstSi; raindze vaWris gamarjvebis kanonzomiereba<br />
anu xmlisa <strong>da</strong> fulis antinomia; qalaqi <strong>da</strong> sofeli – Teza<br />
<strong>da</strong> antiTeza; erovnuli <strong>da</strong> kapitalisturi eTosis morigeba;<br />
aqtiuri xasiaTis, igive funqciuri a<strong>da</strong>mianis, aucileblobis<br />
stimulireba <strong>da</strong> sxva. Tumca swrafva `faqizi balansisaken~<br />
(kaxa kacitaZe) progresistul ideebsa <strong>da</strong> myar faseulobebs<br />
Soris, romliTac ilias strategia gamoirCeo<strong>da</strong>, axal saukuneSi<br />
ufro xisti <strong>da</strong> pir<strong>da</strong>piri xdeba. es clileba, upirveles<br />
yovelisa, Tavad mix. javaxiSvilis moRvaweobis xasiaTs<br />
Seexo. Cvidmeti weliwadi, romelic man mwerlobis miRma<br />
gaatara <strong>da</strong> swori kulturul-politikuri orientaciis determinirebas<br />
moaxmara, naTlad cxadyofs ara marto sazogadoebriv<br />
cxovrebaSi arsebuli <strong>da</strong>pirispirebis xarisxs, aramed<br />
konkretuli istoriuli momentis mniSvnelobas.<br />
kulturuli identobis problema, romelic iliam <strong>da</strong><br />
misma Taobam `axali istoriuli konteqstis Seqmnamde~ gaafarToes,<br />
mix. javaxiSvilTan ufro metad detalizebuli <strong>da</strong><br />
aqtivizebulia. erT-erT publicistur werilSi `patara kacis<br />
patara fiqrebi~ (1906 w.) TbilisSi stumrad myofi ucxoeli<br />
(sxvaTa Soris, erovnebiT poloneli), romelic yvela<br />
niSniT, avtoris `alter egoa~, realobis kondensirebul suraTs<br />
ase warmogvidgens: igi xe<strong>da</strong>vs, rom <strong>qarTuli</strong> kultura<br />
caristuli ruseTi<strong>da</strong>n Semosul kulturas <strong>da</strong>umarcxebia, Tan<br />
66
qarTvelTa aqtiuri xelSewyobiT. saWiroa ara misi aRdgena,<br />
aramed axlis Seqmna _ `magram vin un<strong>da</strong> Seqmnas es kultura,<br />
es wyaro, es adgilobrivi cxovreba?~ – svams kiTxvas idu-<br />
mali poloneli <strong>da</strong> adekvatur pasuxsac iZleva: `mas ver Seqmnis<br />
verc Tqveni gamyidveli Tava<strong>da</strong>znauroba (Zala, romelic<br />
ase eimedebo<strong>da</strong> ilias – n.k.), verc Tqveni radikaluri inteligencia<br />
<strong>da</strong> verc socialisturi muSa xalxi. ara mgonia,<br />
moiZebnos sadme cotad Tu bevrad Segnebuli kaci, romelmac<br />
ar aRiaros, rom Tanamdrove kulturas aSenebs <strong>da</strong> qmnis mxolod<br />
mesame elementis ganviTareba, mxolod vaWroba <strong>da</strong> mrewveloba~...<br />
(javaxiSvili 2001:246) Tava<strong>da</strong>znaurobis Sesaxeb<br />
javaxiSvils `jayos xiznebis~ Seqmnamdec hqon<strong>da</strong> gamoTqmuli<br />
ukompromiso Sexedulebebi. mag: `aTiode TavadiSvilma ufro<br />
metad azarala saqarTvelo ekonomiurad <strong>da</strong> politikurad,<br />
vidre aRa-mahmad xanma...~ Tumca aq TviTkoreqcia gax<strong>da</strong> saWiro,<br />
radgan male mixv<strong>da</strong>, rom social-demokratiuli ideebiT<br />
mowamlul atmosferoSi jansaRi kritika mizans Sordebo<strong>da</strong><br />
klasobrivi brZolisken mowodebad aRiqmebo<strong>da</strong>. rac Seexeba<br />
ilias mier Tavis droze aRmoCenil disproporcias raindsa<br />
<strong>da</strong> vaWars an mrewvels Soris, mix. javaxiSvilisTvis aq qar-<br />
Tuli kulturul-istoriuli realobis gaTvaliswinebiT,<br />
konsesusuri formula aRmoCn<strong>da</strong> misaRebi. `vai, im xalxs,<br />
vinc mxolod vaWrobs <strong>da</strong> vui, imas, vinc mxolod raindobs~.<br />
gavixsenoT, rogor mosazrebas gamoTqvams am sakiTxTan <strong>da</strong>kav-<br />
SirebiT Tavadi – mwignobari Teimuraz xevisTavi, XX s. <strong>da</strong>sawyisis<br />
aristokratuli warmoSobis <strong>qarTuli</strong> inteligenciis<br />
warmomadgeneli: `...qeCo<strong>da</strong>n moyolebuli fexis frCxilamde<br />
aznaurebi varT... yvela Sromas gaurbis... qarTvels suliviT<br />
uyvars fuli, magram uZiro siyvaruliT sZuls <strong>da</strong> eziz-<br />
Reba fuliani kaci, ese igi, fulis Sovnis xerxi, ese igi,<br />
67
vaWroba <strong>da</strong> mrewveloba. xolo, vaWrobisaTvis <strong>da</strong> mrewvelobisaTvis<br />
saWiroa didi Taosnoba, garja <strong>da</strong> momWirneoba, ese<br />
igi, oris Sovna <strong>da</strong> erTis <strong>da</strong>xarjva. ese igi, Tav<strong>da</strong>Werili,<br />
dinji <strong>da</strong> angariSiani cxovreba, sulisa <strong>da</strong> xorcis disciplina,<br />
ese igi, Sroma <strong>da</strong> nebisyofa~. <strong>da</strong> swored aq gaismis<br />
seriozuli braldeba XIX saukunis Suaxanebis <strong>qarTuli</strong><br />
mwerlobisadmi, romelmac erisTavis, cagarelis, antonovis<br />
<strong>da</strong> sxvaTa <strong>da</strong>mxarebiT gaamasxarava vaWari, <strong>da</strong>Tesa am saqmianobis<br />
mimarT yovlad gaumarTlebeli zizRi <strong>da</strong> Sxami.<br />
gansakuTrebiT sagulisxmo aRmoCn<strong>da</strong> Sromis kulturis<br />
mimarT mix. javaxiSvilis mier gamoTqmuli mosazrebani. ekonomikuri<br />
sakiTxebisa<strong>da</strong>mi miZRvnil mis publicistur werilebSi<br />
xSirad figurirebs inglisi, belgia Tu amerika, sa<strong>da</strong>c<br />
swored Sromis swori organizebis xarjze ga<strong>da</strong>rCenilan, samoqalaqo<br />
sazogadoebis mkvidri safuZvlebi CauyriaT. cxadia,<br />
Teimurazmac, romlis `msubuqi kalami~ am Temasac swvdebo<strong>da</strong>,<br />
kargad icis Sromis fasi, Sromis ara tanjvad, aramed sasiamovno<br />
movaleobad aRqmis mniSvneloba. icis, Tumca TviTon<br />
yofiT, yoveldRiur saqmianobaSi, srul uunarobas iCens.<br />
kontrasti, romelic mTeli romanis manZilze nakacaris Teoriulsa<br />
<strong>da</strong> praqtikul momzadebas Soris igrZnoba, <strong>qarTuli</strong><br />
inteligenciisaTvis mwerlis mier gamotanili verdiqtis<br />
mxatvruli transformaciis formad aRiqmeba, romelmac garkveul<br />
dro-sivrcul arealSi `jayoobis~ Seucvleli stimulatoris<br />
funqcia Seasrula. samwuxarod, am romanSi oTaraanT<br />
qvrivisa <strong>da</strong> misi meuRlisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli Sromisunarianobis,<br />
giorgisaTvis ki sabediswerod qceuli namusiani<br />
garjisTvis adgili aRar aris. igi bolSevikuri `ngrevis Senebas~<br />
Caunacvlebia, rac savsebiT amarTlebs zaza firaliSvilis<br />
mosazrebas `TaTqariZeobis~ igive crusaqmianobis (ara-<br />
68
adekvaturi iluzoruli TviTSefasebiT) msgavsi Tvisebebis<br />
mqone socializmiT Canacvlebis Sesaxeb: `TaTqariZeoba socializmma<br />
Caanacvla~... (firaliSvili 2005:205). maS, socializmi<br />
Tu kapitalizmi? romeli gziT wava mravaltanjuli,<br />
monobisagan ga<strong>da</strong>gvarebuli qveyana? ilias dros am kiTxvas,<br />
erTi SexedviT, naklebi seriozulobiT ekidebodnen. mix. javaxiSvili<br />
ki TvalnaTliv xe<strong>da</strong>vs social-demokratebis `moRvaweobis~<br />
Sinaarss, imas, Tu rogor ~mRvrie naka<strong>da</strong>d Seerivnen~<br />
isini <strong>qarTuli</strong> cxovrebis ris vai-aglaxiT <strong>da</strong>Zrul mdinarebas<br />
<strong>da</strong> aqcents, Tavisi didi winamorbedebis msgavsad<br />
(ilia, niko nikolaZe, filipe gogiCaiSvli) kerZo sakuTrebis<br />
xelSeuxeblobaze akeTebs. aqac igive ambivalenturobaa:<br />
mamuli, rogorc ekonomikuri faqtori <strong>da</strong> mamuli, rogorc<br />
metafora. Teimuraz xevisTavs arc erTi ganzomilebis mimarT<br />
ar gamouCenia Tav<strong>da</strong>deba, ar CabRauWebia mama-papis <strong>da</strong>natovars,<br />
ar ucdia sakuTari ojaxis miwis siyvaruliT ga<strong>da</strong>rCena.<br />
saqarTvelos istoriiT <strong>da</strong>interesebuli ucxoeli mecnieri<br />
jefri hoskingi wignSi `ruseTi, xalxi <strong>da</strong> imperia~<br />
(1955-1917 ww.) (hoskingi 2001:53) SeniSnavs: `TavianTi uflebebis<br />
bolomde miyvanaSi qarTvelebs ganuviTar<strong>da</strong> Taviseburi<br />
forma nacionalizmisa, romelic ragind paradoqsulic ar<br />
un<strong>da</strong> iyos _ <strong>da</strong>fuZnebuli iyo marqsizmze... marqsizmi pasuxob<strong>da</strong><br />
maT internaconalur <strong>da</strong> antikapitalistur miswrafebebs~...<br />
polonelic, mix. javaxiSvilis zemo<strong>da</strong>mowmebuli werili<strong>da</strong>n,<br />
kargad xe<strong>da</strong>vs erTsulovan gatacebas socialisturi<br />
ideebiT... rac saqarTvelos anomaliuri mdgomareobis gamovlinebad<br />
miaCnia (javaxiSvili 2001:247).<br />
maqs veberis mier kapitalizmisa <strong>da</strong> konfesiebis urTierTmimarTebis<br />
kvlevis konteqstSi kapitalizmis sulis makoordineblad<br />
Sromasa <strong>da</strong> yairaTianobaze <strong>da</strong>fuZnebuli eTikis<br />
69
miCneva, rogorc Tamaz vasaZe SeniSnavs Tavis werilSi `orgvari<br />
cnobiereba~, analogiura<strong>da</strong>a gaazrebuli `oTaraanT<br />
qvrivSi~. uqmi sityvis koncepti, qvrivis <strong>da</strong>mokidebuleba saqmisagan<br />
<strong>da</strong>Sorebul sityvasTan, `sityva saqmianis~ upiratesobis<br />
aRiarebis surviliT, qristianuli moraliTaa ganpirobebuli.<br />
am moments saTanadod iTvaliwineben kidec ilias `sekularizaciul<br />
proeqtze~ saubris dros, Tumca is, rac iq<br />
mxolod miniSnebulia, erovnul-saxelmwifoebrivi idealebis<br />
kraxiT gawiwmatebuli Teimuraz xevisTavis aRsarebaSi radikaluri<br />
formiT Cndeba: `ho, Sroma, isev Sroma <strong>da</strong> Sroma!<br />
axali drois axali sarwmunoeba, axali religia, qristianobaze<br />
ufro mZlavri, ufro saWiro <strong>da</strong> sasargeblo. vinc es<br />
gaigo <strong>da</strong> mas xorci Seasxa, gamarjvebulia, vinc ver moeria<br />
– <strong>da</strong>Rupulia. CvenTvis ki Sroma umZimesi tvirTia, RvTis<br />
wyevlaa. ai, Turme sad yofila ZaRlis Tavi Camarxuli! ai,<br />
Turme ra gvklebia _ Sroma <strong>da</strong> nebisyofa, ese igi, kultura!..~<br />
(javaxiSvili 1998:105). vfiqrobT, es <strong>qarTuli</strong> sociokulturuli<br />
cxovrebis peripetiebSi gamotarebuli axali<br />
ideologemaa, romelic gaucxoebul drosa <strong>da</strong> sivrceSi aRmocen<strong>da</strong><br />
<strong>da</strong> amdenad, sruliad unayofo aRmoCn<strong>da</strong>.<br />
sruli Tanxvedra iliasa <strong>da</strong> mixeil javaxiSvilis ekonomikur<br />
koncefciebs Soris glexisadmi, `rogorc sazogadoebis<br />
qve<strong>da</strong> fenebSi <strong>da</strong>grovili SemoqmedebiTi energiis~ matareblisadmi,<br />
gamJRavn<strong>da</strong>. `me TviTon glexi var, sofelSi <strong>da</strong>vibade,<br />
glexebSi gavizarde <strong>da</strong> Zalian kargad vici glexis<br />
cxovreba <strong>da</strong> vaivaglaxi. mamaCemi dili<strong>da</strong>n saRamomdis muSaob<strong>da</strong>,<br />
oflSi iwurebo<strong>da</strong>, welze fexs idgam<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tavisi<br />
colSvilisaTvis lukmapurs Soulob<strong>da</strong>~ _ ase gvacnob<strong>da</strong> sakuTar<br />
mSobels mwerali saukunis <strong>da</strong>sawyisSi (javaxiSvili<br />
2001:272). 30-ian wlebSi ki <strong>da</strong>sZen<strong>da</strong>: `xelmoWerili qiziye-<br />
70
li iyo, mklavmagari <strong>da</strong> sakmaod SeZlebuli. exla mamal kulakad<br />
CaiTvlebo<strong>da</strong>...~ am or amonaridSi social-politikuri<br />
kataklizmebis, kulturuli paradigmebis cvlis xanaSi glexis,<br />
momavali saqarTvelos am yvelaze saimedo social-ekonomikuri<br />
Zalis, realuri bedia proecirebuli. ilias swrafva,<br />
batonymobis ga<strong>da</strong>vardnis Semdeg <strong>qarTuli</strong> mowinave sazogadoeba<br />
<strong>da</strong>erwmunebina glexis kerZo mesakuTred Camoyalibebis<br />
aucileblobaSi, mix. javaxiSvilis publicistikaSi, `moqalaqeobrivi<br />
Tavisuflebisa <strong>da</strong> ekonomikuri ganviTarebis~...<br />
myar orientira<strong>da</strong>a wamodgenili. mTavari iyo glexi revoluciur<br />
anu `sxvis~ brZolebSi ar SeetyuebinaT. mas upirvelesad<br />
sakuTar miwasTan kavSirisa <strong>da</strong> sakuTari miwisaTvis un<strong>da</strong><br />
ebrZola. mwerali sagangebod mimarTavs irlandili glexebis<br />
Tav<strong>da</strong>debis magaliTebs gamovlenils kanons <strong>da</strong>qvemdebarebuli<br />
<strong>da</strong> ingliseli `lendlordebis~ Tavnebobisagan miwis Tavisufali<br />
gankargvis uflebebis mopovebisaTvis gamarTul brZolebSi.<br />
mwerali mizanmimarTulad warmoaCens saqarTveloze<br />
aranakleb Seviwroebul, mtruli mezoblis garemocvaSi myof<br />
qveyanas, sa<strong>da</strong>c eri Tavs swiravs ara sxvaTagan Tavsmoxveul<br />
utopiur ideebs, aramed sakuTar miwaze mesakuTris uflebebis<br />
ganmtkicebas. swored amitom mix. javaxiSvilis werili<br />
`agraruli reformebi irlandiaSi~ TavisuflebisaTvis brZolis<br />
manifestiviT ikiTxeba. `jayos xiznebSi~ warmodgenili<br />
glexebi ki mas Semdeg, rac Teimurazisagan `Cveneburi nexvis~<br />
Senaxvis Sesaxeb sasurvel informacias ver iReben, advilad<br />
erTvebian axali sabWoTa a<strong>da</strong>mianis mimikriul oromtrialSi<br />
<strong>da</strong> jayosa <strong>da</strong> `jayoobasTan~, `ninikasa~ <strong>da</strong> `ninikobasTan~ advilad<br />
misasvlel gzebs eZeben. is, Tu rogor moswy<strong>da</strong> glexi<br />
miwas <strong>da</strong> rogor <strong>da</strong>adga crusaqmianobiT, Zveli uprincipobiT<br />
71
gatkepnil gzas STambeW<strong>da</strong>va<strong>da</strong>a asaxuli mogvianebiT Seqmnil<br />
moTxrobaSi `<strong>da</strong>mpatiJe~.<br />
mix. javaxiSvilis ekonomikuri <strong>da</strong> literaturuli diskursis<br />
konceptualuri erTianoba, sxvaTaSoris, abaTilebs am<br />
bolo dros <strong>da</strong>mkvidrebul mosazrebas, romlis mixedviTac<br />
<strong>qarTuli</strong> mwerloba miTo-poeturi cnobierebis generaciis sa-<br />
Sualebad ganixileba. gamodis, rom Cven srulyofilad ar<br />
vicnobT Cvensave klasikas. gavixsenoT, ramodenime aTeuli<br />
wlis win, rodesac tabuirebuli `jayos xiznebis~ persona-<br />
Jebi reJisor T. CxeiZis satelevizio speqtaklSi gacocxldnen,<br />
sazogadoebis didi nawilis reaqcia sruliad unugeSo<br />
iyo. dRes am romans, sabednierod, sxva TvaliT vkiTxulobT<br />
<strong>da</strong> vrwmundebiT, rom aseTi mniSvnelovani mxatvruli teqstis<br />
mravalgvari recefcia mkiTxvelis warmodgenaTa aqtualizebisa<br />
<strong>da</strong> konkretizebis axal-axal saSualebebs iZleva.<br />
amasTan xdeba Tavad mkiTxvelis meir sakuTari Tavis formireba.<br />
mix. javaxiSvili, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom yvela drois-<br />
Tvis uxerxuli avtoria, teqstisa <strong>da</strong> mkiTxvelis swored<br />
amgvari urTierTobis saSualebas iZleva. yovelive amis gaTvaliswinebiT,<br />
un<strong>da</strong> vivaraudoT, Cven mier warmodgenili mosazrebebic,<br />
inerpretaciis <strong>da</strong>uwereli kanonis moTxovniT, momavalSi<br />
kidev ufro <strong>da</strong>ixveweba <strong>da</strong> Seivseba.<br />
72
<strong>da</strong>mowmebani:<br />
berZeniSvili 1965: berZeniSvili n. masalebi saqarTvelos ekonomikuri<br />
cxovrebisaTvis. // <strong>qarTuli</strong> wyaroTmcodneoba. Tb.: 1965.<br />
guguSvili 1972: guguSvili p. ekonomikuri urTierTobani amierkavka-<br />
siaSi XIX-XX s.s. <strong>mijnaze</strong>. Tb.: 1972.<br />
gogiCaiSvili 1902: gogiCaiSvili f. saqarTvelos ekonomikuri ganviTa-<br />
reba me-19 saukuneSi. `kvali~, # 49, Tb.: 1902.<br />
kacitaZe 2007: kacitaZe k. ilias epoqa <strong>da</strong> dRevandeloba. // ilia<br />
WavWavaZe 170. Tb.: 2007.<br />
firaliSvili 2005: firaliSvili z. ilia: istoriuli konteqsti <strong>da</strong><br />
pirovneba. // ilia WavWavaZe 170. Tb.: 2005.<br />
javaxiSvili 1985: javaxiSvili m. jayos xiznebi. Tb.: 1985.<br />
javaxiSvili 2001: javaxiSvili m. werilebi (r. SiSniaSvilis red.). Tb.:<br />
2001.<br />
hoskingi 2001: Хоскинг Дж. Россия, люди и империя 1855-1916 гг. 2001.<br />
73
irma ratiani<br />
SoTa rusTavelis <strong>qarTuli</strong><br />
literaturis instituti,<br />
ivane javaxiSvilis saxelobis<br />
Tbilisis saxelmwifo universiteti<br />
teqstis interpretaciuli SesaZleblobebi.<br />
mixeil javaxiSvilis `jayos xiznebi~<br />
`interpretacia gaugebrobiT iwyeba~, acxadeb<strong>da</strong> hermenevtikuli<br />
meTodis fuZemdebeli fridrih Slaiermaxeri, Sesabamisad,<br />
interpretaciis xelovnebis upirveles <strong>da</strong>niSnulebad<br />
am gaugebrobis Tavi<strong>da</strong>n acileba miaCn<strong>da</strong>. gaugebrobis pirvelwyarod<br />
Semecnebis procesis garTulebas asaxeleb<strong>da</strong>, ga<strong>da</strong>Wris<br />
gzad ki _ meTodologiur <strong>da</strong>xmarebas, rac, upirveles<br />
yovlisa, gulisxmob<strong>da</strong> gagebis procesis gar<strong>da</strong>qmnas meTodologizebul<br />
movlenad.<br />
interpretacia, Tuki mas aqvs marTebuli gagebis pretenzia,<br />
warmoadgens ukve Seqmnili produqciis Tavi<strong>da</strong>n Seqmnis,<br />
anu kvlav-Seqmnis mowesrigebul sistemas. Slaiermaxerisave<br />
azriT, araferi Rirebuli, maT Soris arc literaturuli<br />
teqsti, ar iqmneba avtoris mier winaswar <strong>da</strong>dgenili wesebis<br />
farglebSi, magram interpretatori, anu kvlav-Semqmneli, romelic<br />
axdens teqstis rekonstruqcias masSi gamokveTili<br />
Tu nagulisxmevi wesebis gaTvaliswinebiT, xSirad ufro<br />
swor axsnas aZlevs teqstis <strong>da</strong>farul <strong>da</strong> gaugebar Sreebs,<br />
vidre avtori. amgvari, wesebze <strong>da</strong>fuZnebuli, rekonstruqcia,<br />
veRar CaiTvleba meqanikur procesad, vinai<strong>da</strong>n moicavs, sul<br />
mcire, or, meTodologiurad gamarTul mimarTulebas. es mi-<br />
74
marTulebebia: a) gramatikuli, istoriuli <strong>da</strong> komparativis-<br />
tuli rekonstruqcia; b) intuiciuri rekonstruqcia.<br />
rekonstruqciis pirveli tipi teqsts miiCnevs Semecnebis<br />
paradigmatul obieqtad. iseve rogorc TiToeuli sityvis<br />
Semecneba teqstSi <strong>da</strong>mokidebulia wina<strong>da</strong>debaze <strong>da</strong>, xSirad,<br />
frazeologiur konteqstze, teqstis Semecnebac farTovdeba<br />
masStaburi konteqstis mimarTulebiT: Tu teqsti ganixileba<br />
avtoris kanonebTan mimarTebaSi, avtoris kanonebi ganixileba<br />
lingvistur kanonebTan mimarTebaSi, mocemuli enis lingvisturi<br />
kanonebi ganixileba sxva enebis lingvistur kanonebTan<br />
mimarTebaSi, enebis lingvisturi kanonebi ganixileba maTi<br />
ganviTarebis etapebTan mimarTebaSi <strong>da</strong> a.S. <strong>da</strong> a. S. rekonstruqciis<br />
am tipis Tanaxmad, interpretaciis procesi SeiZleba<br />
iyos sasruli, magram Semecnebis sfero amouwuravi <strong>da</strong><br />
usasruloa.<br />
rekonstruqciis meore tipi intuiciuria. gansxvavebiT<br />
Semecnebis sferosgan, romelic amouwuravi <strong>da</strong> usasruloa,<br />
Sesamecnebeli obieqtis mniSvneloba yovelTvis gansazRvrulia,<br />
vinai<strong>da</strong>n warmoadgens konkretuli avtoris Semoqmedebis<br />
produqts misi moRvaweobis konkretul etapze. interpretatori,<br />
cxadia, ver moaxerxebs avtoris msoflmxedvelobrivi<br />
Tu stilisturi maneris srulyofilad aRdgenasa <strong>da</strong> SeTvisebas,<br />
Sesabamisad, interpretaciis procesis warmarTvisaTvis<br />
igi saWiroebs konkretuli masalis intuiciur wvdomas. rekonstruqciis<br />
am tipis Tanaxmad, interpretatori Semoqmedis<br />
TanaSemoqme<strong>da</strong>d iqceva.<br />
sruliad cxadia, rom rogorc erT, ise meore SemTxvevaSi,<br />
interpretacia <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad warmarTuli<br />
procesia. <strong>da</strong> Tu gaviTvaliswinebT martin haidegeris marTebul<br />
SeniSvnas, rom <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad sakmarisi ar<br />
75
aris aRwera, aramed saWiroa safaris ax<strong>da</strong>, mivalT <strong>da</strong>skvnamde,<br />
rom interpretacia mudmivad moqmedebs sazRvarze <strong>da</strong>farulsa<br />
<strong>da</strong> gacxadebuls Soris.<br />
sainteresoa, warmodgenili modelis farglebSi, rogor<br />
saxes iRebs teqstisa <strong>da</strong> interpretatoris struqturuli<br />
urTierTmimarTeba?<br />
naSromSi `WeSmariteba <strong>da</strong> meTodi~ hans georg ga<strong>da</strong>meri<br />
miuTiTebs, rom teqsti ki ar emorCileba interpretatoris<br />
anu individis ukve Camoyalibebul <strong>da</strong> kristalizebul sistemas,<br />
aramed, piriqiT, Tavad individi integrirdeba teqstSi<br />
<strong>da</strong> ganicdis transformacias. interpretatoris xedvis horizonti<br />
mudmivad esazRvreba teqstis horizonts <strong>da</strong> warmoadgens<br />
masTan mudmiv dialogs. interpretatori SekiTxvebs<br />
usvams teqsts <strong>da</strong>, piriqiT, teqsti usvams SekiTxvebs interpretators.<br />
msgavs viTarebaSi savsebiT <strong>da</strong>saSvebia interpretatoris<br />
gamocdilebis ga<strong>da</strong>nacvleba teqstis doneze, misi<br />
Serwyma teqstis TviTSemecnebasTan <strong>da</strong> axali gamocdilebis<br />
gamomuSaveba. sxvagvarad rom vTqvaT, teqstis interpretacia<br />
warmoadgens mudmiv dialogs awmyosa <strong>da</strong> warsuls Soris,<br />
sa<strong>da</strong>c awmyos gansazRvruloba mxolod warsulis miRmaa SesaZlebeli.<br />
iqmneba gangrZobiToba, romlis wiaRSic erTmaneTs<br />
erwymis istoriuli <strong>da</strong> Tanamedrove xedvis horizontebi.<br />
principuli mniSvneloba aq eniWeba ara avtoriseul intenciebs,<br />
aramed _ teqstis ga<strong>da</strong>nacvlebis process erTi kulturul-istoriuli<br />
konteqsti<strong>da</strong>n meoreSi. am process ga<strong>da</strong>meri<br />
hermenevtikuli aqtis istoriul aspeqts uwodebs, kondicias,<br />
romelic warmoaCens istoriis dialeqtikur xasiaTs<br />
<strong>da</strong> interpretaciis ganpirobebulobas konkretuli kulturul-istoriuli<br />
konteqstiT.<br />
76
ibadeba kiTxva: aseT SemTxvevaSi, <strong>da</strong>culia Tu ara avto-<br />
ris uflebebi? hirSis <strong>da</strong>bejiTebuli mtkicebiT, interpreta-<br />
ciuli wris gafarToveba odnava<strong>da</strong>c ver aryevs avtoris<br />
uflebebs: nebismieri interpretaciis procesi warmoadgens<br />
gaxsnil perspeqtivas, masalis marTebulad gaazrebaTa invariantul<br />
sistemas, romelic avtoris mier SemoTavazebul<br />
albaTobebsa <strong>da</strong> varaudebzea orientirebuli. avtori amkvidrebs<br />
teqstis `azrsa~ <strong>da</strong> `arss~, mravalricxovani mkiTxveli<br />
ki individualurad adgens mis `mniSvnelobas~. kritikosis<br />
interesis sagans un<strong>da</strong> warmoadgendes ara konkretuli avtoriseuli<br />
wiaRsvlebi, aramed, `arsebiTobis~ zogadtipologiuri<br />
sivrce, teqstis e.w. `Sinagani Janri~, romelic warmoaCens<br />
avtoris zogad mosazrebebsa <strong>da</strong> xedvis ZiriTad perspeqtivas<br />
SemoqmedebiTi aqtis procesSi. hirSi zrunavs avtoris<br />
`kerZo mesakuTris~ statusis SenarCunebaze. misi azriT,<br />
teqstis `arsebiToba~ ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eqvemdebaros socializaciis,<br />
Aanu teqstis `saerTo-saxalxo~ sakuTrebad qcevis<br />
process: teqsti ekuTvnis avtors <strong>da</strong> Tu mkiTxvels ar gaaCnia<br />
mowiweba avtoris mier <strong>da</strong>dgenili normebisadmi, maSin<br />
arc interpretaciis norma gaaCnia <strong>da</strong> meqanikurad axdens<br />
kritikuli anarqiis provocirebas.<br />
mogvianebiT, rodesac, pol rikiori gamijnavs `ganmartebisa~<br />
<strong>da</strong> `interpretaciis~ cnebebs, aRniSnavs, rom `ganmarteba~<br />
cxadyofs teqstismier informacias, xolo `interpretacia~<br />
aRniSnavs teqstze kritikosis reaqciis siRrmes. Sesabamisad,<br />
`SegrZneba~ teqstis obieqtur Tvisebad miiCneva, `SeniSvna~<br />
ki warmoaCens kritikosis codnis perspeqtivas, mis<br />
intencionalobas, romelic gansazRvravs reaqcias.<br />
Tu SevajamebT yovelive zemoTqmuls, SeiZleba <strong>da</strong>vaskvnaT:<br />
interpretaciis xibli Tavisuflebaa, magram ara sumburuli,<br />
77
aramed – logikuri, <strong>da</strong>fuZnebuli konkretul meTodologi-<br />
ur xerxebze <strong>da</strong> mowodebuli <strong>da</strong>farulis Sesamecneblad. in-<br />
terpretaciis procesi warmoaCens intepretatoris Semecne-<br />
biT SesaZleblobebs avtoris uflebebis <strong>da</strong>cviTa <strong>da</strong> gaTva-<br />
liswinebiT. Sesabamisad, kiTxvaze: gvaqvs Tu ara ufleba gavafarTovoT<br />
teqstis interpretaciis sazRvrebi, pasuxi calsaxad<br />
<strong>da</strong>debiTia. xolo kiTxvaze, SeiZleba Tu ara interpretaciis<br />
procesi iyos umarTavi, pasuxi aris calsaxad<br />
uaryofiTi.<br />
teqsti Sreobrivi sistemaa. jer kidev roman ingardeni<br />
wer<strong>da</strong>, rom teqstis struqtura Sreebad <strong>da</strong>yofil formulas<br />
warmoadgens, xolo avtorisagan teqstis zogadi perpeqtivis<br />
SerCevis procesi garkveuli sizustiT aireklavs mwerlis<br />
SemoqmedebiT resursebsa <strong>da</strong> stilistur Taviseburebebs. magram<br />
avtors ar ZaluZs srulganzomilebiani samyaros Seqmna,<br />
is sjerdeba calkeuli fragmentebis warmoCenas im pirobiT,<br />
rom avtoris SemoqmedebiTi intencionaloba swored aRniSnuli<br />
fragmentebis farglebSi ga<strong>da</strong>ikveTeba interpretatoris<br />
recefciul intencionalobasTan. gamomdinare aqe<strong>da</strong>n, erTi<br />
mxriv, avtorisa <strong>da</strong> mkiTxvelis intencionaloba <strong>da</strong>, meore<br />
mxriv, reduqciuli strategia, romlis miRmac ganirCeva teqstis<br />
struqturuli Sreebi, warmoadgens literaturul<br />
kritikasTan SeTavsebad bazisur fenomenologiur koncefciebs.<br />
literaturuli teqstis Semecnebis es Tavisebureba ganasxvavebs<br />
mxatvrul nawarmoebs samecniero naSromisagan: Tu<br />
mecnieruli narkvevis Semecnebis Sedegad warmoiqmneba an<br />
grovdeba codna, romelic aRniSnuli narkvevisgan <strong>da</strong>moukideblad<br />
arsebobs, literaturuli teqstis Semecneba safuZvels<br />
uyris faseuli esTetikuri gamocdilebis <strong>da</strong>grovebas.<br />
78
Sesabamisad, rac metad fragmentulia literaturuli<br />
teqsti <strong>da</strong> rac ufro farTo esTetikuri impulsebis generatorad<br />
gvevlineba igi, miT ufro maRalia misi mxatvruli<br />
Rirebuleba. <strong>da</strong> amis erT-erT mniSvnelovan <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebad<br />
<strong>qarTuli</strong> literaturis istoriaSi mixeil javaxiSvilis romani<br />
`jayos xiznebi~ mosCans.<br />
Tavs ar SegawyenT romanis irgvliv Seqmnili saliteraturo<br />
kritikis <strong>da</strong>wvrilebiTi mimoxilviT, mxolod aRvniSnav,<br />
rom misi interpretacia sakmaod mravalferovania: kritikosTa<br />
<strong>da</strong> <strong>literatura</strong>TmcodneTa nawili mas <strong>realizmis</strong><br />
literaturul mimdinareobas anac neorealisturi romanis<br />
Janrs miakuTvnebs, nawili _ viwrosocialuri romanisa, nawili<br />
modernistul WrilSi kiTxulobs, nawilic evropuli<br />
subieqtivisturi romanis tendenciebs Wvrets. visTvis `jayos<br />
xiznebi~ ukiduresad miTologizebuli teqstia, visTvis,<br />
piriqiT demiTologizebuli. albaT, ar SevcdebiT Tu vityviT,<br />
rom yvela wakiTxvas aqvs arsebobis ufleba, gar<strong>da</strong> im<br />
wakiTxvisa, romelic:<br />
1. avtoris koncefcias aqcevs intepretaciuli kliSes<br />
pirobebSi;<br />
2. sakuTar intepretacias miiCnevs imperatiulad swor<br />
versiad.<br />
pirvel SemTxvevaSi, kritikosi arRvevs avtoris uflebas<br />
<strong>da</strong> axorcielebs interpretaciul Zaladobas avtorze, meore<br />
SemTxvevaSi _ ugulvebelyofs Semecnebis procesis SesaZleblobebs<br />
<strong>da</strong> uSvebs uxeS Secdomas Tavad intepretaciis ideis<br />
mimarT. ra uwyobs xels interpretaciuli kliSeebis Camoyalibebas?<br />
erTi mxriv, hipertrofirebuli ideologizebuli<br />
manqana, rogorc mTavari gamRizianebeli, meore mxriv _ <strong>literatura</strong>TmcodneobiTi<br />
inercia, pasiuri mokrZaleba avtori-<br />
79
tetebis winaSe, rac xSirad aranakleb `efeqturia~ vidre<br />
pirveli. rodis iZens interpretacia imperatiul tons? rodesac<br />
kritikosi mxedvelobis are<strong>da</strong>n kargavs avtors, an _<br />
rodesac avtomatizdeba sakuTarive meTodologiis farglebSi.<br />
Tuki interpretacias gavaTavisuflebT am xelovnuri<br />
SezRudvebisgan, miviRebT Zalze saintereso Sedegs: interpretaciul<br />
Tavisuflebas, rogorc meTodologiur movlenas,<br />
<strong>da</strong>fuZnebuls teqstis realur SesaZleblobebze.<br />
vxelmZRvanelobdiT ra am TvalsazrisiT, ramdenime wlis<br />
winaT, monografiaSi `qronotopi antiutopiur romanSi. esqatologiuri<br />
antiutopiis interpretaciisaTvis~ (2005 w.)<br />
Cven warmovadgineT mixeil javaxiSvilis romanis `jayos<br />
xiznebi~ wakiTxvis inovaciuri versia. SevecadeT, wagvekiTxa<br />
romani erTi mxriv, antiutopiuri Janris <strong>da</strong> meore mxriv,<br />
liminalobis anTropologiuri Teoriis WrilSi. interpretaciis<br />
am models safuZvlad <strong>da</strong>edo konkretuli meTodologiuri<br />
principebi: pirvel yovlisa, <strong>da</strong>vefuZneT sakvlev teqstSi<br />
antiutopiuri JanrisTvis niSandoblivi iseTi motivaciuri<br />
maxasiaTeblebis realizebis tendencias, rogoricaa:<br />
koleqtiuri Sromisa <strong>da</strong> kvazinominaciis motivi; liderisa<br />
<strong>da</strong> fsevdo-lideris motivi; mecnieruli progresisa <strong>da</strong> teqnokratizmis<br />
motivi; SemoqmedebiTi gonis nivelirebis motivi;<br />
SiSis motivi; ojaxuri tradiciis destruqciis motivi;<br />
TviTmkvlelobis motivi; fsevdokarnavaluri <strong>da</strong> fsevdoritualuri<br />
motivi; parodirebis motivi.<br />
am motivTa detalurma ganxilvam teqstis faqtobrivi<br />
monacemebis doneze (qronotopi... 2005: 181-269) <strong>da</strong>, rac arsebiTia,<br />
maTi koordinirebis <strong>da</strong>dgenam avtoriseul fragmentebTan<br />
<strong>da</strong> teqstis zogadtipologiur sivrcesTan, migviyvana<br />
<strong>da</strong>skvnamde, rom aRniSnuli motivebis mxatvruli realizacia<br />
80
teqstSi iZens mkveTrad gamoxatul esqatologiur <strong>da</strong>tvir-<br />
Tvas, risi meTodologiuri analizic Tavsebadia liminalo-<br />
bis anu sazRvris anTropologiur TeoriasTan.<br />
am, garkveulwilad, moulodnelma eqsperimentma, miuxe<strong>da</strong>-<br />
vad imisa, rom Segviqmna intepretaciuli winaaRmdegoba ro-<br />
manis wakiTxvis tradiciul modelebTan, swored imitom, rom<br />
<strong>da</strong>efuZna mkacr meTodologiur principebs, Tavi <strong>da</strong>aRwia <strong>literatura</strong>TmcodneobiTi<br />
eTikis normebis <strong>da</strong>rRvevas <strong>da</strong> Tavisi<br />
niSa <strong>da</strong>ikava im interpretaciul dialogSi, romelic warmoebs<br />
`jayos xiznebis~ garSemo. Tumca, safrTxe yovelTvis arsebobs.<br />
maSinac, rodesac meTodologiur principebze gamar-<br />
Tul kritikas waradgen <strong>da</strong> maSinac, rodesac amas ar gaake-<br />
Teb. rogori SeiZleba iyos es safrTxe?<br />
Tomas elioti, ganixilav<strong>da</strong> ra saliteraturo kritikis<br />
sazRvrebsa <strong>da</strong> SesaZleblobebs, aRniSnav<strong>da</strong>, rom literaturuli<br />
kritikis umTavresi <strong>da</strong>niSnuleba `xelovnebis nimuSebis<br />
axsna-ganmarteba <strong>da</strong> gemovnebis <strong>da</strong>xvewaa~ (elioti 2005:<br />
71), romelic, mogvianebiT, Caanacvla fraziT `gageba <strong>da</strong> literaturiT<br />
tkbobis mxar<strong>da</strong>Wera~ (elioti 2005: 71), aqve miuTiTa,<br />
rom `tkboba~ <strong>da</strong> `gageba~ sulac ar aris gansxvavebuli<br />
movlenebi, aramed erTi <strong>da</strong> igive movlenis emociuri <strong>da</strong><br />
inteleqtualuri mxareebia. SeiZleba gesmodes, magram ver<br />
ganicdide siamovnebas, meore mxriv, Tu mxolod gsiamovnebs<br />
<strong>da</strong> ar gesmis, es niSnavs, rom siamovnebas mxolod sakuTari<br />
naazrevi<strong>da</strong>n iReb. rogorc erT, ise meore SemTxvevaSi interpretacia<br />
arasrulyofilia. maSasa<strong>da</strong>me, saliteraturo kritikis<br />
<strong>da</strong>yvana arc mxolod meTodologiur axsna-ganmartebaze<br />
SeiZleba <strong>da</strong> arc mxolod esTetikur siamovnebaze, aramed maT<br />
mTlianobaze.<br />
81
vfiqrobT, eliotis am mosazrebas Cveni moxsenebis <strong>da</strong>sa-<br />
wyisSi gamoTqmul azrTan mivyavarT: interpretaciis proce-<br />
sis, rogorc gaxsnili perspeqtivis, amocanas Seadgens teq-<br />
stis <strong>da</strong>faruli azris Semecneba, rac gulisxmobs, erTi<br />
mxriv, teqstis faqtobrivi moncemebis ganxilvasa <strong>da</strong> axsnaganmartebas<br />
garkveuli meTodologiuri normebis <strong>da</strong> ara ideologiuri<br />
kliSes farglebSi, meore mxriv ki _ esTetikuri<br />
gamocdilebis gamomuSavebas teqstis calkeuli fragmentebis<br />
mimarT, ara rogorc sayovelTao stan<strong>da</strong>rtisa, aramed rogorc<br />
individualuri recefciis formisa. msgavsi interpretaciuli<br />
strategia avtorisa <strong>da</strong> interpretatoris uflebebis<br />
Tanabrad <strong>da</strong>cvas gulisxmobs <strong>da</strong> interpretaciuli warmatebis<br />
winapirobad gvevlineba.<br />
Sesabamisad, warmatebulad SeiZleba CaiTvalos `jayos<br />
xiznebis~ nebismieri interpretacia, romelic icavs zemoT<br />
Camoyalibebul normebs, romanis yoveli axali, <strong>da</strong>sabuTebuli<br />
interpretacia ki un<strong>da</strong> moviazroT ara rogorc tradiciis<br />
<strong>da</strong>rRveva, aramed rogorc nacnobi teqstis kidev erTi axali,<br />
ucnobi rakursis aRmoCena.<br />
<strong>da</strong>mowmebani<br />
ratiani 2005: ratiani i. qronotopi antiutopiur romanSi. esqatologiuri<br />
antiutopiis interpretaciisaTvis. Tb.: 2005.<br />
elioti 2005: elioti t. s. kritikis sazRvrebi // sjani, #6. Tb.:<br />
2005.<br />
82