Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus / Tõlkinud Meelis Sügis<br />
Täna õppisime tundma kaht mõistesüsteemi: tunnetust, antipaatiat, mälu ja mõistet- ja tahet,<br />
sümpaatiat, fantaasiat, imaginatsiooni, kaht süsteemi, mis spetsiaalse rakenduse juures võib<br />
teenida kõike meie praktilises pedagoogilises tegevuses. Sellest edasi räägime aga homme.<br />
Kolmas loeng<br />
Stuttgart, 23. august 1919<br />
Kaasaegsel õpetajal peaks kõikides koolitöö ettevõtmistes tagapõhjaks olema avar<br />
ülevaade kõikidest universumiseadustest. Iseenesest mõista nõuab just alamates klassides, kooli<br />
algastmetel, õpetamine õpetaja hinge seost inimkonna kõrgemate ideedega. Viimaste aastate<br />
koolikorras sissejuurdunud paheks on harjumus pidada kooli alaastmete õpetajat teatud sõltuvus<br />
seisundis, kus tema positsiooni arvatakse olevat väiksema tähtsusega kui kõrgemate klasside<br />
õpetajal. Loomulikult ei ole ma kohustatud käsitlema siin sotsiaalse organismi vaimse osa üldist<br />
probleemi. Samas peab juhtima tähelepanu sellele, et kõik, mis õpetamisse puutub, peab olema<br />
üheväärne, et avalikkuses tuleb kindlalt tunnistada algklasside õpetajate samaväärsust, ka tema<br />
vaimse põhilaadi osas, kõrgemate kooliastmete õpetajatega. Seetõttu ei tohiks teid üllatada, kui<br />
me täna juhime tähelepanu, kuidas ka algastme puhul peab õpetamise tagapõhjaks olema see,<br />
mida ei saa muidugi otseselt kasutada töös lastega, kuid mida õpetaja tingimata teadma peab, et<br />
tema õpetamine oleks viljakas. Õpetamisel toome me lapse ette ühelt poolt loodusmaailma ja<br />
teiselt poolt vaimumaailma. Inimestena oleme ühelt poolt suguluses loodusmaailmaga, teisalt<br />
suguluses vaimumaailmaga, seejuures eksisteerime inimestena siin maa peal füüsilisel tasandil<br />
sünni ja surma vahel.<br />
Meie aja psühholoogiateadus on erakordselt nõrgalt arenenud. Kahjuks kannatab<br />
psühholoogiline tunnetus ikka veel kiriku 869. aastal langetatud dogmaatiliste otsuste<br />
järelmõjude all, millega varasem instinktiivsel tunnetusel rajatud mõistmine tumendati, mille<br />
kohaselt inimene jaguneb kehaks, hingeks ja vaimuks. Te võite ju pea kõikjal psühholoogiast<br />
kõneldes kuulda inimese kaheliikmelisusest. Te kuulete, et inimene koosneb ihust ja hingest, või<br />
kehast ja vaimust, ükskõik, kuidas me seda ka ei nimetaks; ihu ja keha, samuti hinge ja vaimu kui<br />
tähenduselt sama asja. Peaaegu kõik psühholoogiad on rajatud sellele ekslikule kontseptsioonile<br />
inimese kaheliigendusest. Ei ole aga võimalik jõuda tõelise arusaamani inimolemusest, kui<br />
peetakse kehtivaks üksnes see kaheks jagunemine. Seega on üldiselt peaaegu kõik, mis<br />
tänapäeval psühholoogiana esile kerkib, paljas diletantism, mõnikord aga lihtsalt sõnademäng.<br />
See põhineb üldiselt suurel eksimusel, mis jõudis haripunkti alles 19.saj. teisel poolel ja<br />
oli tingitud füüsikalise teaduse tõeliselt suure saavutuse valesti mõistmisest. Te teate, et<br />
Heilbronni linna tublid elanikud püstitasid oma linna keskele mälestussamba mehele, kelle nad<br />
tema eluajal olid pannud hullumajja: Julius Robert Mayerile. Ja teate ka, et see isik, kelle üle<br />
Heilbronni elanikud arusaadavalt suurt uhkust tunnevad, on sellega seotud, mida nimetatakse<br />
energia või jõu jäävuse seaduseks. See seadus väidab, et kõikide olemasolevate energiate või<br />
jõudude summa on universumis konstantne, ainult, et kõik jõud teevad läbi teatud muudatusi ja<br />
ilmuvad kord soojusena, kord mehaanilise jõuna ja sellesarnastena. Niisugune kuju antakse<br />
Julius Robert Mayeri seadusele, kui seda täielikult valesti mõistetakse. Sest Mayer oli tegelikult<br />
huvitatud jõudude metamorfoosi avastamisest, mitte aga niisuguse abstraktse seaduse esitamisest<br />
nagu seda on energia jäävus.<br />
Mis on energia või jõu jäävus, kui vaadata seda suurtes seostes ja kultuuriajaloo<br />
seisukohalt? See on suur komistuskivi, et inimest üldse mõista. Sest niipea kui jõutakse<br />
arvamusele, et jõude ei saa tegelikult kunagi uuesti luua, muutub võimatuks jõuda inimese tõelise<br />
olemuseni. Sest just inimese tõeline olemus põhineb asjaolul, et tema kaudu tekivad pidevalt<br />
uued jõud. Igal juhul nendes tingimustes, milles me maailmas elame, on inimene ainus olend,<br />
kelles tekivad uued jõud ja nagu me hiljem kuuleme isegi uus aine. Et aga kaasaegne<br />
maailmavaade ei soovi üldse tegeleda elementidega, mille kaudu üksnes võib ka inimest<br />
täielikult tundma õppida, siis esitab ta selle energia jäävuse seaduse, mis teatud mõttes ei tee<br />
kahju, kui teda vaid teistes loodusvaldkondades rakendada (mineraal-, taime- ja loomariigis), mis<br />
aga nullib täielikult tõelise teadmise inimesest, kui seda tema puhul rakendada.<br />
16
Change language