25.02.2013 Views

Sisu 1 - Waldorf lasteaed

Sisu 1 - Waldorf lasteaed

Sisu 1 - Waldorf lasteaed

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus / Tõlkinud Meelis Sügis<br />

kui te tegite otsustust, juhtus teie Minaga midagi kuskil alateadvuses ja et teie otsus oli selle<br />

protsessi tulemus. Oletagem, et te ütlete: "See inimene on hea", tehes seega otsuse. Te peate<br />

olema teadlik, et see, mida te selle otsuse tegemiseks vajate - alus "inimene", öeldis "on hea" - on<br />

selle protsessi osad, mis on praegu selgesti teie ees ja mis teie jaoks on teadvusvalgusega<br />

täidetud. Kui te peaksite oletama, et mingi deemon või loodusmehhanism on "inimese" "hea<br />

olemisega" kokku pandud sel ajal, kui te otsust teete, siis poleks see täiesti teadlik olnud sellest<br />

mõtteaktist (toimingust), ning oleksite ikka mingis otsuse osas ebateadlik. Mõtlevas tunnetuses<br />

on väga oluline, et te olete täie teadvusega kogu selle tegevuse juures.<br />

Tahte puhul pole see nii. Te teate, et kui te sooritate kõige lihtsamatki tahtetegevust,<br />

näiteks käimist, olete te tegelikult täiesti teadlikud ainult käimise kujutlusest. Te ei tea midagi<br />

sellest, mis teie lihastes toimub, kui te ühe jala teise ette tõstate, ei midagi sellest, mis toimub teie<br />

kehamehhanismis ja -organismis. Mõelgem, mida kõike te maailmast õpiksite, kui te neid<br />

liigutusi peaksite teadlikult sooritama, mis on kõndimise tahte juures vajalikud! Te peaksite<br />

teadma täpselt, kuipalju kasutatakse ära toitu teie jalgade lihastes ja ka teistes kehaosades, kui te<br />

ennast kõndimisel pingutate. Te pole kunagi välja arvestanud, kuipalju te ära kasutate sellest,<br />

mida toit teile annab. Te teate üsna hästi, et see kõik toimub teie kehalikkuses väga, väga<br />

ebateadlikult. See ei ole ainult siis, kui me vaatleme tahteolemust omaenda organismis. Ja ka siis,<br />

kui me oma tahte suuname välismaailma, ei suuda me ka seda mingil juhul täielikult<br />

teadvusvalgusega haarata.<br />

Oletame, et meil on siin kaks sambataolist plokki.<br />

Kujutage ette, et te asetate kolmanda ploki risti üle nende. Eristage nüüd täpselt, mis<br />

elab selles, mida te praegu tegite, täiesti teadliku tunnetava tegevusena sellest, mis teie täiesti<br />

teadlikus tegevuses elab, kui te otsuse langetate: "inimene on hea", kus te oma tunnetusega täiesti<br />

sees olete. Eristage palun, seal elav tunnetav tegevus sellest, millest te midagi ei tea, ehkki te seda<br />

oma täie tahtega tegema pidite: miks toetavad need kaks plokki teatud jõudude abil palki, mis<br />

nende peal asetseb? Tänini on füüsikal selle kohta hüpoteesid ja kui inimesed usuvad, et nad<br />

teavad, miks kaks plokki kannavad palki, on neil ainult pettekujutlus. Kõik meie mõisted<br />

kohesioonist, adhesioonist, külgetõmbe- ja tõukejõududest on tegelikult väliste teadmiste jaoks<br />

vaid hüpoteesid. Me arvestame tegutsemisel neid väliseid hüpoteese: me arvestame, et need kaks<br />

posti, mis palki kannavad, ei murdu, kui neil on teatud jämedus. Kuid me ei suuda mõista sellega<br />

seotud tervet protsessi, nii nagu me ei suuda mõista oma jalgade liigutusi, kui me edasi<br />

sammume. Ka siin sugeneb meie tahtesse element, mis meie teadvuseni ei ulatu. Tahtes peitub<br />

ulatuslikult ebateadlik element.<br />

Ja tunne seisab tahte- ja mõtleva tunnetuse keskel. Ka tunnet läbistab osaliselt ebateadlik<br />

element. Sel kombel võtab tunne ühelt poolt omaks tunnetusliku mõtlemisolemuse ja teiselt poolt<br />

tundva ehk tuntud tahte olemuse, milline see siis tegelikult vaimsest seisukohast on?<br />

Sellele saate te õige vastuse, kui te vaimsest seisukohast mõistate eespool<br />

iseloomustatud tõsiasju järgmiselt. Tavaelus kõneleme me ärkvelolekust, teadvuse ärkvelolekust.<br />

Ent meil on see teadvuse ärkvelolek ainult tunnetavas mõtlemistegevuses. Seetõttu, kui te tahate<br />

rääkida sellest absoluutselt õigesti, mil määral on inimene ärkvel, olete te sunnitud ütlema:<br />

inimene on tegelikult ärkvel ainult nii kaua ja sel määral kuivõrd ta on millegi mõtlev tunnetaja.<br />

Kuidas on siis lugu tahtega? Te kõik teate une teadvusseisundit - kui soovite, võite seda<br />

nimetada teadvusetuse olukorraks. Te teate, et see, mida me uinumisest kuni ärkamiseni une ajal<br />

läbi elame, ei ole meie teadvuses. Sama on kõigega, mis läbib meie tahet teadvusetu elemendina.<br />

34

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!