Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus / Tõlkinud Meelis Sügis<br />
konkreetselt võtta, siis teatud valdkonnas ei saagi küsimist suvaliselt jätkata. Kord tõin ma<br />
sellise näite: me näeme teel jälgi. Me võime küsida: Miks nad seal on? Sellepärast, et seal<br />
sõitis vanker. Miks vanker sõitis? Sellepärast, et selles sõitjad soovisid jõuda teatud sihtkohta.<br />
Miks nad tahtsid jõuda teatud sihtkohta? – Küsimuste esitamine peab kuskil tegelikkuses<br />
lõppema. Kui jääme abstraktseks, võime me lõpmatult küsida: miks? ning võime<br />
küsimusteratast lõpmatult edasi veeretada. Konkreetne mõte jõuab alati lõpule, kuid<br />
abstraktne mõte jätkab igavesti pöörlemist nagu rataski.<br />
Nõnda on ka mitte eriti lähedaste valdkondade kohta esitatavate küsimustega. Inimesed<br />
mõtlevad kasvatusele ja küsivad siis sünnieelse kasvatuse kohta. Kuid mu armsad sõbrad,<br />
enne sündi on inimolend veel füüsilisest kõrgemate olendite kaitse all. Nende hoolde peame<br />
jätma vahetu seose maailma ja üksikolendi vahel. Seetõttu ei ole sünnieelsel kasvatusel lapse<br />
enda jaoks veel mingit ülesannet. See võib olla ainult alateadlik tulemus, mida vanemad –<br />
eriti ema –saavutab. Kui ema käitub sünnini nii, et ta toob endas esile selle, mis on moraalselt<br />
ja intellektuaalselt õige, siis juba see, mida ema pidevas enesekasvatuses saavutab, läheb<br />
iseenesest üle lapsele. Mida vähem me mõtleme sellele, kuidas last kasvatada enne, kui ta on<br />
näinud ilmavalgust, ja mida rohkem sellele, kuidas ise õigesti ja sündsalt elada, seda parem on<br />
see lapsele. Kasvatus saab alata alles siis, kui laps on saanud füüsilisel tasandil maailma<br />
tegelikuks liikmeks, ja see juhtub siis, kui ta hakkab hingama välisõhku.<br />
Kui nüüd laps on jõudnud füüsilisele tasandile, peame endale teadvustama, mis on temaga<br />
tegelikult toimunud üleminekul vaimselt tasandilt füüsilisele. Vaadake, esiteks peame me<br />
omaks võtma, et inimolend koosneb tegelikult kahest liikmest. Enne kui inimolend astub<br />
füüsiliselt maa peale, toimub ühendus vaimu ja hinge vahel; – vaimu all mõtleme seda, mis<br />
tänapäeva füüsilise maailma jaoks on täielikult varjatud ja mida me antroposoofilises<br />
vaimuteaduses nimetame: vaiminimene, eluvaim, vaimise. Nende kolme olevusega on lugu<br />
nii, et nad eksisteerivad teatud määral ülemeelelises sfääris, mille juurde me nüüd peame tee<br />
rajama. Surma ja uue sünni vahel oleme me juba teatud suhtes vaiminimese, eluvaimu ja<br />
vaimisega. Sellest kolmsusest tulenev jõud läbib inimese hingelisuse: teadvushinge,<br />
mõistushinge ja aistinghinge.<br />
Ja kui te vaatleksite inimolendit, kes kavatseb pärast surma ja uue sünni vahelist aega, alla<br />
füüsilisse maailma laskuda, siis leiaksite te äsjakirjeldatud vaimse seotuna hingelisega.<br />
Inimene laskub teatud määral nagu vaimhing või hingvaim kõrgemast sfäärist maisesse<br />
olelusse. Ta rüütab end maise olelusega. Me võime ka seda teist olemusliiget, mis<br />
äsjanimetatuga ühineb iseloomustada, me võime öelda: seal all maa peal tuleb vaimhingele<br />
vastu see, mis tekib füüsilise pärilikkuse protsesside kaudu. Nüüd tuuakse hingvaimule või<br />
vaimhingele vastu ihukeha või kehaihu nii, et taas on ühendatud kaks kolmsust. Vaimhinges<br />
on ühendatud vaiminimene, eluvaim ja vaimise hingelisega, mis koosneb teadvushingest,<br />
mõistus- või meeleoluhingest ja aistinghingest. Need on omavahel seotud ja peavad alla<br />
füüsilisse maailma laskudes ühinema tundekeha või astraalkehaga, eeterkehaga, füüsilise<br />
kehaga. Aga need on omakorda seotud kõigepealt ema kehas, siis füüsilises maailmas<br />
füüsilise maailma kolme riigiga, mineraalse, taime- ja loomariigiga, nii et ka siin on kaks<br />
kolmsust omavahel seotud.<br />
Kui te vaatlete maailma sissekasvanud last piisavalt eelarvamusetult, siis tajute te õieti: siin<br />
lapses on hingvaim või vaimhing veel ihukehaga ühendamata. Kasvatuse ülesanne, vaimses<br />
mõttes võetuna, tähendab hingvaimu kooskõlla viimist ihukehaga. Need peavad omavahel<br />
harmoonia leidma, peavad olema üksteisega häälestatud, sest siis kui laps füüsilisse maailma<br />
sünnib, ei passi nad veel kokku. Kasvataja ja ka õpetaja ülesanne on nende kahe liikme<br />
kokkusobitamine.<br />
Nüüd käsitleme ülesannet veidi konkreetsemalt. Kõigist seostest inimese ja välismaailma<br />
vahel, on tähtsaim hingamine. Aga hingamist alustame me ju kohe, kui astume füüsilisse<br />
maailma. Hingamine emakehas on veel niiöelda ettevalmistav hingamine, see ei loo veel<br />
täiuslikku seost välismaailmaga. Sellega, mida õiges mõttes võib hingamiseks nimetada,<br />
alustab inimene emakehast lahkudes. See hingamine tähendab inimolendile väga, väga palju,<br />
sest selles hingamises peitub juba füüsilise inimese kogu kolmeliikmeline süsteem.<br />
7
Change language